Loomeinkubaator annab konkursi raames välja eksporditoetuse
Loomeinkubaator korraldab taaskord konkursi ambitsioonikate ettevõtjate ekspordiplaanide toetamiseks. Välisturgudele sisenemise toetuse eesmärgiks on Eesti loomeettevõtjate kasvu kiirendamine ja ekspordivõimekuse suurendamine. Välja antakse kuni üks eksporditoetus. Ühe loomeettevõtja eksporditoetus on kuni 5000 eurot.
Loomeinkubaator ootab konkursil osalema inkubatsiooniprogrammiga liitunud ettevõtteid, kellel on plaan välisturgudele laieneda ning kes saaksid toetuse abil planeeritavaid tegevusi tulemuslikumalt ellu viia. Toetuse abil on võimalik planeerida sihtturu turu-uuringut, arendada brändiarhitektuuri, valmistada reklaammaterjale, osaleda välismessidel ja teostada välisturu nõuetest lähtuvat tootearendust. Eelmine eksporditoetus anti välja 2022.aasta kevadel ning selle sai jätkusuutlik jalatsibränd KIRA, et hoogustuda sisenemist Saksamaa turule.
Eksporditoetuse projektide hindamisel võetakse arvesse ettevõtte tegevusajalugu, väärtuspakkumist, ekspordiprojekti realistlikkust, sihtgrupi ja müügistrateegia valikut, meeskonna võimekust ja projekti eelarve asjakohasust. Planeeritavatest kuludest kuni 80% saab katta toetusega.
Loomeinkubaator on alates 2014. aastast toetanud ettevõtete välisturgudele sisenemist ja rahalist tuge selleks on saanud senini 16 ettevõtet. Varasemalt on eksporditoetuse saajateks olnud näiteks Berrichi, Triibuvineer, SOMA Jewellery, Craftory, GoWorkaBit, Hoopy, Maru VR.
Ekspordiplaanide esitamise tähtaeg on 17. oktoober. Lisaküsimustega pöördu oma konsultandi poole.
Loomeinkubaator avas 17. ärihooaja
8. septembril toimus Loomeinkubaatori 17. ärihooaja avamine. Avamispäeval kõnelesid oma kogemusest ettevõtjana Loomeinkubaatori mentor Kari Maripuu ning MARIMO asutaja Mariliis Pikkar. Avasõnad ütles Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.
Mariliis Pikkar on luksusrõivabrändi Marimo disainer ja asutaja, omades 12-aastast kogemust moeettevõtjana. Tema juhtimisel on Marimo kasvanud nullist 8 töötajaga ettevõtteks, mis lisaks kohalikule turule ekspordib oma tooteid 18nesse riiki üle maailma. Hooaja avamisel jagas ta, kuidas tema teekond ettevõtjana algas ja kuidas ta ettevõte jätkuvalt edukas on. Ning tõi välja olulise aspektina ka oskuse aega erinevate tegevuste vahel jagada.
Teise esinejana jagas oma kogemust ettevõtjana Kari Maripuu, kes on Loomeinkubaatori mentor. Kari on tegelenud ettevõtlusega üle 20-aasta ja seda peamiselt tehnoloogia valdkonnas, kuid kogemusi on omandatud ka palgatöötajana suurettevõtetes Telia ja IBM. Tema 2010. aastal asutatud tarkvara ettevõte Brightspark on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse mitmetel ettevõtluskonkursil. 2020. aastal tehtud äristrateegia muudatus tõi ettevõtte Ajujahi kaamerate ette ning samuti läbiti edukas raha kaasamise faas, et toetada ettevõtte tootearendust ning rahvusvahelistumist.
Loomeinkubaator ootab uuel hooajal inkubatsiooniprogrammiga liituma ettevõtteid 2. oktoobrini! Lisainfo programmi kohta SIIN.
Loomeinkubaator sTARTUp Dayl 2022
24.-25. augustil toimus Tartus Baltikumi suurim ärifestival sTARTUp Day, kus oli sel korral ligi 4000 külastajat. Loomeinkubaator oli ka sel aastal esindatud sTARTUp Day demoalal ning lisaks osalesid meie inkubandid mitmetel kõrvalüritustel.
Festival algas kolmapäeval, 24. augustil Tartu Ülikooli muuseumis Tartu Loomemajanduskeskuse ja Estonian Fashion Festivali korraldatud üritusega Antoniuse moeetendus, kus astusid oma kollektsioonidega üles Key Külaots, Maria Petraityte, Kaire Avi, Susanna Peters, COLLAB4MOOD (Paul Berg, OMOM Concept, Fibami, LÕÕM), Viktorija Kuliavaite, Otto Antson, Anu Sirkas ning disainiduo Merily Mikiver ja Marion Mölder. Moeshow žüriis osales Kaubamaja ostujuht Kätlin Häninen, disainer Hannes Rüütel, Portail peatoimetaja Aljona Eesmaa ja Loomeinkubaatori konsultant Helen Arme.
EFFi festivaliülese peaauhinna võitis leedulane Viktorija Kuliavaite oma kollektsiooniga „Scandsand“. Tegu on vihmamantlist koosneva kollektsiooniga, mis on inspireeritud Taani rohkete vihmaste ilmadega toimetuleku otstarbeks. Kollektsioonis on kasutatud kaasaegseid tehnoloogiaid, nagu näiteks liivast valmistatud pealiskiht, mis asetatuna linasele materjalile lisab veelgi enam ilmastikukindlat vastupidavust. Viktorija Kuliavaite võitis ka Tallinn Design House’i eripreemia, mis on 4kuuline esindatus Rotermanni showroomis.
Viktorija Kuliavaite oma kollektsiooniga „Scandsand“
Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinna võitis Kaire Avi kollektsiooniga “When material meets..” Kollektsiooni puhul on tegemist igati professionaalsete ja uuenduslike aksessuaaridega.
Kaire Avi “When material meets…”
Moeshowl olid ühise esitlusega väljas ka Loomeinkubaatori neli inkubanti Paul Berg, OMOM Concept, Fibami ja Lõõm. Ühise moeshow’ga COLLAB4MOOD esitlesid nad kantavat ja funktsionaalset moesuunda. 
COLLAB4MOOD (Paul Berg, Fibami, OMOM Concept, Lõõm)
sTARTUp Day demoalal oli Loomeinkubaator esindatud koos kolme inkubandiga (Paul Berg, Ecodisain ja IKIGI). Paul Berg loob funktsionaalseid ülerõivaid, Ecodisain pakub keskkonnasõbralikke ärikingitusi ning IKIGI on disainistuudio, kes loob erinevaid pabertooteid.
Reedel toimus sTARTUp Day raames ka Creative Industries Pitching, kus oli inkubantidest esindatud Myceen, Paul Berg ja Kõnekindlus. Žüriis hindasid esitlejaid Tartu Loomemajanduskeskuse nõukogu esimees Meelis Luht, Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Külli Hansen, Tartu 2024 juht Kuldar Leis ja Loomeinkubaatori konsultant Nele Plutus.
Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinna, milleks oli kolm konsulatatsiooni ja üks koolitus, sai Glam Rent, kes arendavad ehete ja aksessuaaride rendiplatvormi. Tartu 2024 auhinna sai inkubant Paul Berg ning auhinnaks on Tartu 2024 fännitooted ja potentsiaalne riiete tellimus Paul Bergist Tartu 2024 meeskonnale.
Suur aitäh sTARTUp Day 2022 korraldustiimile ja kohtumiseni juba 2023. aastal!
Augustis toimus traditsiooniline Loomeinkubaatori Suveakadeemia
17.-18. august toimus maalilises Mäeotsa Puhketalus traditsiooniline Suveakadeemia, kus said kokku inkubaatorid, teaduspargid ja ettevõtjad üle Eesti. Päeva sisustasid sisukad arutelud ja ettekanded ja õhtut täitis jällenägemise rõõm.
Kahepäevase Suveakadeemia programmi panid seekord kokku Tallinna Loomeinkubaator, Teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogiapark, Narva Creative HUB, Tartu Teaduspark ja Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator. Programmi laiem teema oli seekord “koosloome.” Esimese päeva programmi avas Sander Saar, kes jagas Web3 tagamaid. Seejärel sai Märt Lume juhtimisel sisenetud süvatehnoloogia ja liitreaalsuse maailma. Toidujagamise ja täpsemalt FudLoopi tegemistega viis kurssi Tarmo Seliste. Aktiivse koosloome tegevused olid jagatud kaheks – üks grupp proovis kätt maitsvate ja kohaliku toorainega toitude valmistamisel. Teine grupp veetis lõbusalt aega fotojahil ja läbis mitmeid olulisi kohalikke vaatamisväärsusi.
Teise päeva programmi juhatas sisse Alexander Bitskov, kes jagas oma kogemust liitreaalsuse projektiga. Päeva lõpetas Mari Peetsalu eestvedamisel Loomelabor, kus osalised said oma mängulise loovuse proovile panna. Seejärel oli juba aeg vahetada kokkuvõtvad muljed ning asuda koduteele.
Aitäh kõigile osalistele ja kohtumiseni juba järgmises Suveakadeemias.
Vii oma ettevõte järgmisele tasemele!
Loomeinkubaator ootab 17. ärihooajal inkubatsiooniprogrammiga liitumis uusi ambitsioonikaid ettevõtjaid. Liitumisavaldus on võimalik esitada 2. oktoobrini.
Sul on vaja tõuget, et oma äriideega aktiivselt tegeleda? Mõtled, kuidas ettevõttega edasi liikuda? Soovid nõuandeid ettevõtte kasvamisel ja õppida teiste kogemusest? Tahad luua võrgustiku inspireerivate inimeste ja ettevõtetega? Osaleda põnevatel koolitustel? Loomeinkubaatoris aitame ja võimendame alustavaid ning kasvavaid väikeettevõtteid. Lisaks toetame juba ringmajandavaid ettevõtteid ja suuname neid, kes soovivad olla jätkusuutlikumad.
„Loomeinkubaatori inkubatsioonis osaleme kindlasti koolitustel ja erinevatel konkurssidel, mis on kasulik. Need ärgitavad iseennast olema aktiivsem. Osaledes saad kogemuse ja kui kohe teadmisi ei kasuta, siis tulevikus mõnes teises kontekstis võib vaja minna. Lisaks oleme mentoritelt palju kasulikku infot ammutanud,“ kirjeldab inkubandi Paul Berg tiimiliige Egert Paulberg. “Ma tükk aega mõtlesin, aga tänasel päeval ma olen nii õnnelik, et liitusin, sest et tõesti sellisest tugivõrgustikust üksi tegutsedes, tundsin ma väga puudust väga puudust,” lisab inkubant Korrastuskunst asutaja Mari-Ann Lumeste.
Programmiga liitudes saab ettevõtja personaalse konsultandi, kes annab just sinu ettevõttele tagasisidet ja aitab kaasa mõelda. Lisaks nõustavad tippekspertidest mentorid, kes jagavad soovitusi, teadmisi ja oma praktilist kogemust. Toimuvad koolitused, sündmused, kogukonnaüritused.
Just praegu on õige hetk liituda Loomeinkubaatoriga ja viia oma ettevõte järgmisele tasemele.
Täida liitumisavaldus 2. oktoobrini SIIN.
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid on tegutsenud alates 2006. aastast ning kaasa aidanud üle 1000 ettevõtte arengule. Loomeinkubaatori programmis osaleb igal aastal 50 ettevõtet tehnoloogia startupidest tootvate disaineriteni. Tallinn Design House’is on esindatud üle 100 eesti disainerbrändi. Loomeinkubaatori vilistlaste hulka kuuluvad Craftory, Ellen Richard, KIRA, Kristel Kuslapuu, Berrichi.
Haapsalu ettevõtlikud: HKHK ja Liisu Arro
Augustikuu esmaspäeval külastasime Loomeinkubaatori ja Tallinn Design House’i tiimiga Haapsalu ettevõtlikke. Kohalikku haridusmaastikku tutvustasid Haapsalu Kutsehariduskeskusest Tiia Tiisler ja Annika Armipaik-Nukki, ning tervitussõnad ütles direktor Riinu Raasuke. Oma maalilisse galeriisse kutsus südamliku vastuvõtuga külla Liisu Arro.
Haapsalu Kutsehariduskeskuse täiendõppes õppivatest tudengitest alustavad mitmed õpingute ajal ja pärast õpinguid oma teekonda ettevõtjatena. Koolis on võimalik õppida erinevatel erialadel – näiteks infotehnoloogia, turismi, toitlustuse, puidutöö ja käsitöö vallas. Kogemus näitab, et õppima asuvad inimesed, kellel võib olla varasemast juba mitu kraadi, aga siis soovitakse ennast veel rakenduslikult täiendada. Koolil on olemas mitmed tööruumid, mis edukat õppimiskeskkonda toetavad. Haapsalu Kutsehariduskeskusest on tuule tiibadesse saanud mitmed tunnustatud toitlustus- ja teenindusvallas tegutsevad inimesed.
Lisaks kutsehariduskeskusele külastasime maalilist Epp Maria galeriid, kus oli esindatud lai valik Liisu Arro loomingut. Arro Porcelain asutaja Liisu Arro on keraamik ning oma pere kolmanda põlve kunstnik. Tema emanimelisest galeriist leiabki lisaks tema vanemate, maalikunstnike Epp Maria Kokamägi ja Jaak Arro loomingu. Avatud oli ka Luxe Hapsali pop-up väljapanek.
Liisu Arro keraamika on värviküllane ja samas väikse vimkaga. Keraamika peal on kujutatud nii Liisu Arro enda looming, kui ka tema kunstnikest vanemate ja vanavanemate joonistused. Galeriis võis näiteks silmata tema lindude seeria tooteid, mille värvilised ja unenäolised linnud sümboliseerivad suve soojust, helisid, lõhnasid ja värve. Läbivaks motiiviks on kullaga joonistatud mustrid ja kunstniku enda sõnul on kuld pehme metall, mis omandab iseloomu läbi aja, nii nagu kortsud annavad inimesele isikupärase välimuse ja peegeldavad nende elukogemusi. Liisu Arro esteetilised kunstiväärtusega lauanõud muudavad lihtsad eined kunstiliseks elamuseks. Klientide meeldivaks üllatuseks on kõrgkuumusel töödeldud tooted ka nõudepesumasinas pestavad.
Külastatud galeriis asub ka kaks maitsekalt sisustatud külaliskorterit, kus saab lõõgastuda ning nautida Epp Maria Kokamägi, Jaak Arro ja Liisu Arro loomingut.
Haapsalu, teise nimega ka Põhjamaade Veneetsia on suurepärane puhkuse sihtkoht. Samas on sealt alguse saanud mitmed põnevad ettevõtted ja kunstnike teekonnad. Oma roll on selles Haapsalu Kutsehariduskeskuse tugeval tugivõrgustikul. Hea meel oli rohkem nende tegevuse kohta teada saada ning tutvuda Liisu Arro kunstiloomingu telgitagustega.
Rohetiiger ja keskkonnaministeerium koostasid tootjatele jätkusuutlike pakendite disainijuhendi
Rohetiigri ja keskkonnaministeeriumi koostöös valmis tootjatele pakendite disainijuhend, mis aitab pakendiettevõtjatel juba disainimisel jäätmete teket ennetada ning keskkonnamõjusid vähendada.
Rohetiigri pakendite projekti protsessidisaineri Külliki Kesa sõnul saab pakenditega seotud keskkonnaprobleeme vähendada targa disainiga: „Kuna toote keskkonnamõju määratakse ligi 80% ulatuses ära toote disainifaasis, on tootjatel koos disaineritega oluline just pakendite ning toodete teekonna alguses langetada informeeritud otsuseid selleks, et ringmajanduse põhimõtted parimal viisil rakendatud saaksid. See eeldab nii teadlikkust ettevõtte tasandil kui ka head koostööd pakendi väärtusahela erinevate osapoolte vahel.“
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kertu Sapelkovi sõnul räägitakse tihti küll pakendijäätmetega seotud probleemidest, kuid unustatakse ära, et kriitilise tähtsusega on, millisest materjalist ning detailidest kaubandusvõrku jõudev pakend üldse koosneb. “See võti on tootjate käes ja meil on väga hea meel, et oleme valmis saanud just eeskätt ettevõtetele mõeldud abistava juhendmaterjali,” ütles Sapelkov.
Disainijuhendi fookuses on kodumajapidamistesse jõudev pakend ehk peamiselt müügipakend kuna probleem on plastikjäätmete jõudmine keskkonda. Kõige enam kasutatakse pakendites erinevaid plastikuid ning paraku ei ole lihtne ära hoida jäätmete sattumist keskkonda, mis tähendab, et koos pakendijäätmetega reostub keskkond ka plastikjäätmetega. Plastidest eralduvad keemilised ained kahjustavad paljusid elusorganisme, vaaladest ainurakseteni ning plastide lagunemisel tekkiv mikroplast satub lõpuks ka inimeste toidulauale. Just selle tõttu on erilise tähelepanu all merereostusega seonduvad plastpakendid, sealhulgas kohe tarbimiseks mõeldud toidupakendid, joogipudelid jms.
Külliki Kesa sõnul on disainijuhend mõeldud eelkõige pakendiettevõtjatele, sealhulgas toiduainete ja tööstuskaupade tootjatele, kaubandus-, majutus- ja toitlustusettevõtjate esindajatele, kes tegelevad pakendite ja pakendimaterjalide valiku ja kasutamise ning disainiga. Samuti pakendidisaineritele, kes aitavad ettevõtetel pakendeid ja pakendilahendusi välja töötada. „Samas on käesolev pakendijuhend heaks teabeallikaks ka kõikidele teistele huvipooltele, kes soovivad oma teadmisi pakendite ringsüsteemi osas parandada,“ lisas Kesa.
Juhend tähtsustab pakendi ringdisaini, mis materjale tuleb ringluses hoida nii kaua kui võimalik. Oluline on, et toidupakendist saaks toota uue toidupakendi nii mitmeid kordi kui võimalik. Sest kui toidupakendist järgmises etapis mingi muu materjal toodetakse, halvenevad materjali konkreetsed kvalitatiivsed omadused, kuni lõpuks ei ole enam võimalik materjali ringlusse suunata ning see kas ladestatakse või kasutatakse energiatootmises.
Sapelkovi sõnul on ringmajanduse vaates kõige keskkonnasõbralikum valik üldse mitte pakendada. “Mõistagi pole see alati võimalik, mistõttu on väga oluline luua jätkusuutlikke lahendusi. Alustada tuleks ülepakendamise vältimisest ning kergesti ringlussevõetavate materjalide eelistamisest,” selgitas ta.
Pakendite ringlussevõtu disainimisel on kõikide materjalide puhul oluline lähtuda eelkõige sellest, et lisaks funktsionaalsetele omadustele peab pakend vastama ka keskkonnanõuetele, sh pakend peab olema ringlusse võetav võimalikult väikese keskkonnamõjuga.
Külliki Kesa sõnul on laias pildis keskkonnaprobleemide üheks leevenduseks ringmajandusliku majandusmudeli juurutamine: „Ringmajandus ei ole välditav, üleminek on vältimatu ja sellega on kiire. Oluline on märkida, et ringmajandusmudeleid hästi rakendades saavad ettevõtted vähendada kulusid ja tõsta tulusid, näiteks vähendada ressursivajadust, vähendada riske materjalide hinnatõusust või toormaterjali hankeraskustest, tõsta oma mainet ja suurendada kasumit läbi integreeritud väärtuspakkumise. Toodete ja pakendite väärtuspakkumise kujundamisel tuleb läbi mõelda mitte ainult teekond tarbijani (praegune lineaarmajandus), vaid sealt ka tagasi või edasi (ringmajandus). Ringmajanduses räägimegi ressursside ringlemisest, mitte ainult jäätmetest.“
Lae pakendihend alla: https://rohetiiger.ee/wp-content/uploads/2022/07/Pakendite-disainijuhend_2022_Rohetiiger.pdf
„Kummardus“ teeb kummarduse Setomaale
Tallinn Design House avas 28. juulil Värskas Setomaa muuseumis fotonäituse „Kummardus.” Setomaa ja Lõuna- Eesti märgilistes paikades üles võetud fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga.
Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri. „Kummardus“ näituse avamisel jagasid külalistega fotoloo telgitaguseid produtsent Anu Lõhmus ja loovjuht Piret Puppart „Igati märgiline on avada esimene „Kummardus“ näitus Eestis Eestis Värska talumuuseumi hoovil ja Seto Tsäimaja. Ka esimene pildistamissessioon toimus just Setomaal, Eesti ühes eriilmelisemas ja inspireerivamas piirkonnas,“ sõnas Tallinn Design House’i juhataja ja „Kummardus“ projekti produtsent Anu Lõhmus.
Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele Seto kultuuripärandist ja maalilisele loodusele Taevaskojast Meremäeni. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Studio Augusti, Eve Hansoni, Lilli Jahilo, Marit Ilisoni, Samelini, Adricorn Artefactsi, Stella Soomlaisi, Tanel Veenre, Claudia Lepiku ja Sigrid Kuuse looming.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Lisaks Setomaale ja Lõuna-Eestile on veel märgiliste paikadena esindatud Muhu, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti kahe aasta jooksul 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.
Tutvu Kummarduse projektiga: https://tallinndesignhouse.com/project/kummardus/
Fotod näituse avamisest: https://www.dropbox.com/sh/gdzv98rt94qs56e/AACuzxYvn13Gfh0FSSGSPsq0a?dl=0
Eesti disaini tutvustav näitus „Kummardus“ Setomaal
Tallinn Design House esitleb „Kummardus“ näitust Setomaa ja Lõuna- Eesti märgilistest paikadest. See on lugu Eesti disainist, kus kohtuvad looming, loodus ja traditsioonid. Fotonäituse avamine toimub Seto Tsäimajas ja -hoovil 28. juuli suveõhtul kell 19.00.
Viimase kahe aasta jooksul osales Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis üle 50 Eesti disaineri, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Eesti disaini määratluseks on sageli kujunenud selle kahe suure naabri, põhjamaise minimalismi ning slaaviliku külluse ja värviarmastuse sümbioos, ent kultuuride kombinatsiooni kõrval on selle hinnalisimad pärlid peidus hoopis mujal. Nimelt on meie silmapaistvate disainerite loome otsesemal või kaudsemal kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud rahvuslike traditsioonide pikaaegsest säilimisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.
„Antud kontseptsiooni kaudu ongi sestap soov anda au kolmele eelpoolmainitud komponendile, paigutades seejuures praeguses ajahetkes olulisemate Eesti disainerite loomingu meie jaoks märgilistesse paikadesse, milledest üks on vaieldamatult Setomaa,“ sõnab projekti loovjuht Piret Puppart. See „Kummarduse“ vaatus ongi austusavaldus Seto kultuuripärandile läbi Eesti disainerite silmade ning sealse Eestimaa nurga maalilisele loodusele Taevaskojast Meremäeni.
28. juulil kell 19.00 toimuval näituse avamisel tutvustavad projekti produtsent Anu Lõhmus ja loovjuht Piret Puppart. Näitusega saab tutvuda Seto Tsäimajas ja -hoovil.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis 150 fotot ja 6 videolugu. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.
Muhumaast inspireeritud disain
Muhumaa on unised kalurikülad, kadakastel loopealsetel ringi kappavad hobusekarjad, tuuleveskid, rookatusega maamajad, kiviaiad ja iidvanad kirikud, kus veel isegi paganlikke märke näha on – Muhumaal pole sajandite jooksul väga palju muutunud.
Lilli Jahilo, Ellu Sallid
Kui näiteks luksuslikus Pädaste mõisas või kosmopoliitses Muhu veinitalus tekibki kahtlus, et moodne maailm on üle võtmas seda viimast rahuoaasi keset puutumata loodust, jalutage Kuivastu sadamast algaval Võiküla munakiviteel, mis on ahhetama panev ka pärast Tallinna vanalinna nägemist: ligi viis kilomeetrit pikk tee kadakate vahel ei jää keskaegsetele tänavameistrite töödele alla. Või matkake ürgselt kaunile ja looduse müstikat täis Üügu pangale, mille seina ilmestavad isemoodi koopad ja orvad, millest suuremad kaovad meetrite sügavusele panga sisse.
Amanjeda / Katrin Kuldma, Craftory, Cervo Volante
Saare looduse värvid ja vormid on sealseid käsitöömeistreid alati inspireerinud. Aga mitte ainult need. Kui traditsiooniliselt sõitsid mehed merd ja naised hoolitsesid saarel majapidamise eest ja tegid käsitööd, on meeste merelt ja merede tagant kaasa toodud lugusid kindlasti jõudnud ka Muhu mustritesse. Muhu naised on läbi sajandi kirjutanud oma lood ja pärimused, soovid ja unistused nendesse värviküllastesse mustritesse. Muhulaste jaoks ongi millegi kirja panemine tähendanud selle kinda- või sukakirja kudumist. Need rõivad räägivad palju neile, kes lugeda oskavad!
Muhu käsitöö on seetõttu üks kirkamaid peatükke meie ajaloos ja Muhu naised tuntud selle poolest, et oskavad tikkida ja peenelt kududa pööraseid värvilahendusi, lilleilu ja üsna teravmeelset huumorit. Oma värvinüanssidelt ja läbikomponeerituselt maale meenutavad Muhu tikandid on lõputu inspiratsiooniallikas tänastele moeloojatele ning sellele saarele ainuomaseid männamotiive või lilletikandeid leiab ka kaasaegsest eesti moest.
Amanjeda / Katrin Kuldma
Mehisemaid lugusid kuuleb Koguva sadama mõrrakuuris, kus on avatud Eestis ainulaadne kalandusmuuseum. Muhu madalaid rookatustega talusid ja külasid ümbritsevad rahutud veed, kaunid rannad – kus varakevadeti tasakaalustavad Muhu mustrite värvipillerkaart vaated merejääl end koduselt tundvatele hallhüljestele – ja vaid pealtnäha kidur loodus. Ent lähemal uurimisel osutub see uskumatult külluslikuks. Muhu loodusrajad Piiri küla lähedal kulgevad läbi eriilmelise maastiku, mida liigendavad sõjaväerajatised ja puudesalud. Saare puhas ja puutumata loodus ei kajastu ainult rõivamustrites ja -värvides, see on kadakamarjadelt ja muudelt saare taimedelt vormi laenanud ehete kujul pugenud kaasaegsesse eesti ehtekunstigi ning pannud aluse ka mitmele looduskosmeetika brändile.
Amanjeda / Katrin Kuldma, Kaia Saarna
Et muhulased on alati loodusega harmooniliselt koos elanud, seda armastanud ja lausa jumaldanud, ei ole suutnud seda neist välja juurida ükski võõrvõim, mis seda pisikest idüllilist maalappi keset merd endale ihaldanud on. Liiva külas Muhu kirikus leiab hoolega otsides üles aastasadadega kulunud paganliku motiivi “päikesepuu” või “ilmapuu”, mille ülaosa sümboliseerib päikest ja nelja ilmakaart, tüvi aga on ilmatelg, maailma püsivuse väljendaja. Ent see ei räägi üksnes muhulaste usust loodusesse – tegemist on rahvusvaheliselt levinud päikesekultuse sümboliga, mille saare uljad ja hulljulged mehed kaugetelt kallastelt kaasa on toonud.
Muhumaa karget loodust, inspireerivat ajalugu ja arhitektuuri ja peadpööritama panevat värvide mitmekesisust kogema sõita on väike elamus omaette, lühike praamisõit viib kiire elutempoga mandrilt poole tunniga hoopis teise aega ja ruumi. Teine võimalus selle piirkonna erilisusest osa saada on aga Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna ”Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.
Riina Põldroos, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Tanel Veenre
Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 50 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Projekti loovjuht Piret Puppart on kontseptsiooni loomisel lähtunud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.
Lilli Jahilo
Tallinn Design House on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.
Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EASi toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.