Paul Berg: Julge jakk igaks ilmaks

Paul Berg loob julgeid ja erksavärvilisi jakke, mis ei jää tänavapildis kindlasti märkamata. Uurisime inkubandi ja ühe Paul Bergi meeskonnaliikme Egerti käest, kuidas ettevõte alguse sai ja kes võiks funktsionaalset jakki kanda?

Millega Paul Berg tegeleb?

Paul Berg arendab ja toodab põhjamaisesse kliimasse sobivaid funktsionaalseid jakke. Jakid on leidnud suurepärast vastukaja just talisuplejate seas, sest sobivad ideaalselt harrastuse vajadustega – riietuda privaatselt välitingimustes, saada sooja ning kaitset tuule ja vihma eest. Tegelikult sobivad jakid palju laiemale tarbijaskonnale – surfaritele, koeraga jalutajatele, kämpingus lõkke ümber istumiseks, vabaõhukontserdi nautimiseks, suvilaelu juurde – ehk kõik madala aktiivsusega tegevused, mis õues toimuvad. Jakk ei ole päris sobilik aktiivse spordi tegemiseks.

Põhisõnum Paul Bergi puhul on, et meie jakis ei ole halba ilma!

Kes on Paul Bergi meeskonnas?

Meeskonnas on Mari, kellel on pikaajaline kogemus rõivatööstuse sektoris, tänu millele ei ole ta saanud ka selles projektis lubada endale järeleandmisi. Nüüd vaatab ta seda tulemust uhkusega! Tema vastutab suuresti tootearenduse, tootmise korralduse ja kvaliteediga seotud teemade eest.

Kerlyl on rõivatööstuse, klienditeeninduse ja juhtimisega seotud taust. Tema tegeleb üldjuhtimise ja muude jooksvate teemadega. Ning mina, Egert, olen pikaajalise finantsvaldkonna kogemusega. Siiski lisaks finantside korraldusele, olen aktiivne digiturunduses, müügis ja klienditeeninduses. Kõik meeskonnaliikmed on ka ise talisuplejad!

Kuidas otsustasite brändiga alustada?

Koroona tippajal kodus istudes, muutusime rahutuks ning otsisime vaheldust. Siis kuulsime mitmelt tuttavalt, et nad käivad taliujumas, mis tekitas neis sõltuvust. Seepeale tekkis ka endal soov see hullus ära proovida. Mis poleks parem vahend rutiinist välja rabelemiseks, kui 5 kraadisesse külma vette hüpata?

Kui hakkad uut ala harrastama, siis tekib ikka vajadus parema varustuse järgi, et nauding suurem oleks. Kui tuled veest välja, siis on vaja riideid vahetada külma, vihma ja tuule käes. Tavaline talvejope siin ei aidanud – oli vaja midagi sobivamat. Selleks oli vaja vahetusjakki, mis minu meelest on alguse saanud Inglismaalt ja oli esialgu disainitud surfaritele, kellel on samamoodi vaja rannas tuule ja vihma käes asju pakkida. Kõik soovitasid jakke just Inglismaalt tellida. Sealt jakki tellides saime aga kiirelt aru, et suudame ise parema teha!

Mis teeb Paul Bergi jakid eriliseks?

Meie välja töötatud jakid on funktsionaalsed ja julged. Pakume jakke viies erinevas värvitoonis ning nendel on peal suured julged kirjad. Jakid on vihma- ja tuulekindlad ning hingavad. Kõik õmblused on teibitud, et vesi sisse ei pääseks. Jaki lõige on eriline, et oleks võimalik käed käisest sisse tõmmata ja jaki sees riideid vahetada. Sisemus on tehtud mõnusast karvast, mis annab sooja ja hülgab vett. Jakil on kokku 6 taskut, sh väga mugavad ülemised rinnataskud, kus on mugav käsi hoida. Jakil on küljes helkurid ning lisavarustusena kaasas fliiskindad.

Jakki välja töötades viisime läbi küsitluse just talisuplejate seas, et millist funktsionaalsust jakilt soovitakse – mis olemasolevate juures meeldib ja millest tuntakse puudust.

Millise ilmaga saab jakki kanda?

Me ütleme, et mugavustemperatuur on pluss kümnest kraadist miinus kümne kraadini. Mina ise autoga supluskohta minnes jaki alla näiteks lisariideid ei pane. Samas, kui pikemalt jalutada, saab lisakihte lisades ka külmema ilmaga hakkama.

Pluss kümnest alates läheb jakiga juba soojaks, aga minul endal on jakk kogu suve autos. Jahedatel õhtutel on sellega väga mõnus – ka juulikuu öös olen seda jopet kandnud.

Kus teie tooted valmivad?

Tooted on disainitud ja valmistatud Eestis. Meil on koostööpartner, kes neid toodab. Pealiskangas tuleb Soomest ja sisekarv Leedust. Meie jaoks on kestlik äri ajamine oluline, seepärast proovime jätkuvalt oma CO2 jalajälge vähendada ja oluline on saada materjalid lähedalt ja valmistada tooteid lähiümbruses. Selle poolest me erineme paljudest teistest sarnaste jakkide tootjatest, kes valmistavad tooteid peamiselt Hiinas või Pakistanis.

Kui populaarsed olete juba talisupluse ringkonnas?

Eesti taliujujate seas on jakk muutunud populaarseks valikuks ja tänavapildis jäävad jakid juba silma. Neid on ka kerge märgata, sest nad on julged ja väljapaistvad – näeb kaugelt ära, eriti just kollase või roosa jaki puhul. 

Kuidas valisite brändile sobiva nime?

Tegime alguses päris pika nimekirja võimalikest nimedest. Tingimus oli see, et peab olema suupärane ja samas ka rahvusvaheline. Sobima soomlastele, rootslastele ja ei saa olla väga Eesti-spetsiifiline sõna. Tegime koostööd disainifirmaga, kes soovis, et pakuksime mõned nimed välja. Lõppvalikusse jäi teiste hulgas ka Paul Bergi nimi, mis tundus lõpuks kõigile osapooltele sobivaim. Loomulikult on nime aluseks minu perekonnanimi – Paulberg. Minu kui tagasihoidliku eestlase jaoks oli see alguseses veidi võõrastav, kuid nüüd olen ära harjunud.

Olete jõudnud tootega ka rahvusvaheliste klientideni?

Jah, meie jakid on leidnud kliente nii Soomes, Rootsis, Saksamaal kui Prantsusmaal. Meil on ka Euroopas erinevad suunamudijad, kes fännavad meie toodet ning sarnaselt meile naudivad loodust ja on aktiivsed. Soomes on meil näiteks suunamudija Noora Amanda, kes on Põhja-Soomes mootorsaanimatkade instruktor. Nooraga on PaulBergi jakk ka täitsa üleval põhjas Teravmägedes ära käinud, kus ta viibib mitu kuud aastas ning korraldab suusamatku. Rootsis on meil näiteks Gunilla Kidmark, kes on pikamaajooksja ja taliujuja. Huvitav nimede kokkusattumus on ka Saksamaa tituleerituma taliujuja Paul Bieber-iga, kellele meeldis Paul Bergi toodete juures just see, et nimed nii sarnased on. Tema on Saksamaal esimene, kes on tänaseks ujunud seitse korda üle ühe miili alla viie kraadises vees.  Väga põnev on ise nende postitusi sotsiaalmeedias näha.

Tegeleme aktiivselt ekspordi teemaga, kuid oleme aru saanud, et iga uude riiki minek nõuab aega ja kannatlikkust.

Millised on olnud suurimad väljakutsed?

Kindlasti kõik ettevõtlusega seotud olulised teemad – sujuv tootmiskorraldus, toimiv müük (sealhulgas eksport) ning efektiivne turundus. Kuna meie varasem kokkupuude ettevõtlusega on olnud tagasihoidlik, siis oleme alguses kolistanud läbi päris mitmed algaja ämbrid.

Enne kui me alustasime, siis sotsiaalmeediasse postitamist ma pigem vältisin. Ja kodulehtede haldamisest ei teadnud ma ka midagi, aga jooksvalt on vaja olnud kõik endale selgeks teha. Üks valdkond, mis on väljakutseid pakkunud, on tootmine. Oleme vahepeal olnud sunnitud tootjat vahetama ja näiteks kui Suessi kanalisse laev kinni jäi, viibisid meil seetõttu lukud ja muud materjal.

Eks see on see ettevõtja elu. Aga meie puhul on hea, et oleme mitmekesi. Sellel on kindlasti omad head küljed ja samas ka väljakutsed. Üksiküritajal on kindlasti keerulisem, siis pead üksi tegelema kõigi teemadega – ka nendega, milles tugev ei ole. Meil on võimalik vähemalt erinevaid teemasid omavahel peegeldada ja arutada, ning seeläbi saada uusi mõtteid.

Millised on edasised plaanid? Kas on tulemas ka uusi tooteid?

Meie soov on, et sõltumata ilmast saaks inimene nautida väljas viibimist aastaringselt. Tulime just eelmine kuu turule uue kergema ning õhema jakiga, mis sobilikum kevadel ja sügisel. Tootsime väikese partii erinevaid värve. Vastuvõtt on olnud väga hea – jakid said paar nädalaga otsa. Nüüd plaanime juba uut partiid.

Samuti on plaan võtta valikusse erinevat lisavarustust, et muuta inimestel harrastuse nautimine mugavaks. Lisaks nuputame, kuidas tootmisjääke võimalikult efektiivselt ära kasutada. Mõned ideed on pooleli, kuidas seda teha.

Kuidas on siiamaani Loomeinkubaatoris läinud?

Ma arvan, et on hästi läinud ja oleme ise ka aktiivsed olnud. Ammutame seda informatsiooni, mida meile pakutakse. Üksinda kõiki pakutavaid teemasid läbi võtta ei jõua – mõnele meist sobivad ühed teemad rohkem kui teised. Kindlasti osaleme koolitustel ja erinevatel konkurssidel, mis on kasulik. Need ärgitavad iseennast olema aktiivsem. Osaledes saad kogemuse ja kui kohe teadmisi ei kasuta, siis tulevikus mõnes teises kontekstis võib vaja minna. Lisaks oleme mentoritelt palju kasulikku infot ammutanud.

Tutvu Paul Bergi toodetega:

Paul Berg koduleht

Jälgi Facebookis @paulbergoutdoor ja Instagramis @paulbergofficial

Loomeinkubaatori rahalise toetuse eksporttegevuse hoogustamiseks sai KIRA

Loomeinkubaatori 5000 euro suuruse toetuse välisturgudele sisenemiseks sai inkubant KIRA. Ekspordi projektide puhul hindas komisjon ekspordiprojekti realistlikkust, ettevõtte tegevusajalugu, väärtuspakkumist, sihtgrupi ja müügistrateegia valikut, meeskonda ja projekti eelarve asjakohasust. Loomeinkubaatori inkubantidele avatud konkursil esitlesid hindamiskomisjonile oma ekspordiplaane veel inkubandid PaulBerg ja Rookroon.

29. aprillil kogunenud hindamiskomisjonis osalesid Krista Kink, Ruth Helene Melioranski, Kari Maripuu ja Helen Lang. Komisjonile esitlesid oma plaane KIRA, PaulBerg ja Rookroon. Enne komisjoni hindas ja andis esmastele ekspordiplaanidele tagasisidet Loomeinkubaatori meeskond.

Hindamiskomisjonile eelnenud sissejuhatuses rõhutas Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus esitatud ekspordiplaanide üldist tugevust. „Lisaks ambitsioonile on ettevõtetel tõsised sammud välisturgudele sisenemiseks juba tehtud ja positiive tagasiside nendelt turgudelt olemas.“

Hindamiskomisjon otsustas anda KIRA-le rahalise toetuse eksporttegevuse hoogustamiseks. KIRA-l on plaan siseneda Saksamaa turule ja täpsemalt Lõuna-Saksamaale. Turul on juba leitud  kohalikud partnerid ja kanalid, mille kaudu müüki teha. “Välisturule sisenemise hoogustamiseks on toetus ettevõttele käesoleval hetkel vajalik,” sõnas komisjon tagasisides. KIRA üheks tugevuseks hindas komisjon ka nende tootmisvõimekust, millega ekspordiplaaniga seatud eesmärke täita. Planeeritavatest kuludest saab eksporditoetusega katta kuni 80%.

Teisi ekspordiplaane esitanud ettevõtteid oodatakse kindlasti oma plaani sügisel uuesti esitlema. Esialgu oli komisjon ühel nõul, et ettevõtted peaksid veel tegema turule sisenemiseks eeltööd. „Turule sisenemisel ja seal kanna kinnitamisel ei piisa ühel messil käimisest. On vaja tõsta üldist nähtavust ning panustada turundusse ja kommunikatsiooni,“ sõnas hindamiskomisjoni liige Ruth Helene Melioranski.

Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid on oma tegevuse jooksul alates 2006. aastast otseselt või kaudselt mõjutanud enam kui 1000 ettevõtja äritegevust läbi nõustamiste, inkubatsiooni ja ekspordisuunaliste välistegevuste. Loomeinkubaator on alates 2014. aastast toetanud ettevõtete välisturgudele sisenemist ja rahalist tuge selleks on saanud senini 16 ettevõtet. Varasemalt on eksporditoetuse saajateks olnud näiteks Berrichi, Triibuvineer, SOMA Jewellery, Craftory, GoWorkaBit, Hoopy, Maru VR.

KIRA meeskond

Sander Joone Sierra tunnistati Baltikumi parimaks

13. aprillil toimunud tseremoonial kuulutas võitjad välja Baltikumi vanim lühifilmide festival 2ANNAS. Balti võistlusprogrammi parimaks tunnistati Sander Joone “Sierra”. “Sierra” on Loomeinkubaatori inkubandi AAA Creative produtseeritud lühifilm. “Lugu, mis üllatab kuni viimase kaadrini,” kommenteeris žürii. 

“Sierra” keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks. Turbulentse ja kirka arvutianimatsiooni kõrval on filmi põimitud 16mm üles võetud kaadrid ralliteemalisest nukufilmist, mille animeeris 80ndatel autori isa Heikki Joon. “Mul on siiralt hea meel, et isiklik lugu on leidnud tunnustust nii publiku kui žüriide seas, tekitades paljudes äratundmist,” kommenteeris filmi režissöör Sander Joon.

Käesoleva aasta alguses esilinastunud animafilm on praeguseks jõudnud enam kui kümnele festivalile, pälvides viis auhinda. Teiste seas on “Sierral” selja taga Clermont-Ferrand, Aspen Shortfest, Go Short, Regard, GLAS, Glasgow ja Dresden. Järgneva paari nädala jooksul ootavad “Sierrat” ees San Francisco rahvusvaheline filmifestival, goEast ja IndieLisboa. Eestisse jõuab film saabuval suvel.

Tänavu 26. korda toimunud 2ANNAS saab lõppakordi täna, 14. aprillil. 

“Sierra” režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Filmi taustakujundused on loonud Hleb Kuftseryn. 

Filmi arendust ja tootmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Eesti Filmi Instituut. 

2ANNAS rahvusvahelise lühifilmifestivali kodulehekülg asub siin.

Kaadrid filmist leiad siit.

Treilerit vaata siit.

Filmi plakat asub siin.

Lisainfo:

Aurelia Aasa

+372 556 81 287

www.aaacreative.ee

Tallinn Design House esitles Eesti disaini New Yorgis

Tallinn Design House esitles 31.03 – 03.04.2022 New Yorgi Eesti Majas toimunud 50. Eesti Kultuuripäevadel foto- ja videoprojekti KUMMARDUS. Hea meel oli publikule tutvustada äsja ilmunud Kummarduse raamatut, kus 256 leheküljel avaldatakse erinevatel aastaaegadel Eesti erilistesse paikadesse pärimuse lähedale viidud disainiloome raamistatuna imelisest loodusest.

Festivali külalisi rõõmustas väga Tallinn Design House pop-up väljapanek, kus kodumaaga seonduv disain väliseestlastele äratundmisrõõmu pakkus – selgus, et mitmete disainerite märgilised tooted on hästi tuntud ka Ameerikas. Kaasas olid ehted Tanel Veenrelt, Anneli Tammikult, Kaia Saarnalt, Lentsiuselt ja MyaMoonilt; Eestist inspireeritud siidsallid Vetkalt ja Bsurdilt; Nurme looduskosmeetika, Triibuvineeri ja Maria Rästa kodusisustustooted; Liisu Arro portselannõud, Stella Soomlaisi aksessuaarid ja kodukandi mustrites Ellu Sallid.

Pandeemia tõttu kaks aastat edasi lükatud New Yorgi 50. Eesti kultuuripäevade üritusel oli veel võimalik nautida muusikat, lavastusi, näituseid ja filme. Korraldajate sõnul on äärmiselt oluline säilitada väliseestlaste side Eesti kultuuriga, sest nii kestab ka ühendus kodumaaga. “Kuna meie kogukond ei ole nii suur, et me saaksime ise publikut valida, siis tuleb lihtsalt pakkuda selliseid asju, mis kõigile meeldiksid. Meil on sellel aastal väga palju erinevaid esinejaid, on midagi nii neile, kes räägivad eesti keelt ja inglise keelt, kui ka neile, kes räägivad ainult inglise keelt,” märkis New Yorgi Eesti kultuuripäevade korraldusmeeskonna liige Merike Barborak.

Mitmepäevasest festivalist võttis osa ka EV Kultuuriminister Tiit Terik, sündmustest tegi ülevaate ERR.

Fotod: Anu Lõhmus, Ulla Vinkman ja Külli Jürgenson

Vaata ERRi kokkuvõtet kultuuripäevadest:

Saaremaast inspireeritud disain

Osale Creative Business Cup 2022 võistlusel

Kas Sinu idee saaks maailma muuta? Kutsume globaalsele võistlusele Creative Business Cup 2022. Loov Eesti otsib innovaatiliste ja loominguliste toodete või teenustega alustavat ettevõtet, kes võiks Eestit esindada globaalsel võistlusel Creative Business Cup, mis toimub 27-28. juunini Taanis, Kopenhaagenis.

Konkursil on osalema oodatud kõik alustavad ettevõtted, kelle ambitsioon on jõuda rahvusvahelisele turule oma uuendusliku  toote või teenusega, mille kujunemisel on olnud kaastegev loovisik.

Miks osaleda?

Creative Business Cupil osalemine võib olla uutele ettevõtjatele ja alustavatele ettevõtetele mitmel viisil kasulik. See on suurepärane võimalus ideele tagasiside saamiseks ja paljude jaoks pole Creative Business Cup lihtsalt võistlus. See on suurepärane tõuge ideede arendamisele ja annab kinnitust, et te pole oma ideega üksi.

“See on ka kiirendi. Saate teha palju erinevaid töötubasid ja kohtuda inimestega. Saate tagasisidet teistelt ettevõtjatelt, kes on teiega sarnases staadiumis. Kui kahtlete, peaksite seda tegema,“ ütleb Raiku tegevjuht Karl Pärtel, Eestit esindanud 2020 aasta Creative Business Cup Global  võistluse võitja.

 Kuidas osaleda?

Eesti eelvoorus osalemiseks sisesta 2.maiks oma ettevõtte andmed ja idee tutvustus: https://www.f6s.com/creative-business-cup-estonia-22/apply

Ning liitu palun kindlasti ka Creative Business Cup Estonia grupiga,  sealtkaudu saad kogu konkursi lisainfot.

Creative Business CUP 2022 Eesti finalistid selgitatakse välja 10.maiks.

Finaalis võistlevad  6 finalisti ja neid hindab rahvusvaheline žürii. 

Võitja esindab Eestit  27. ja 28. juunil peetaval Creative Business CUP 2022  finaalvõistlusel Kopenhaagenis.

Mis saab edasi?

Kuni 3 Eesti eelvooru parimat ettevõtet saavad osaleda konverentsil BRIGHT 2022 peetavatel seminaridel ja töötubades ning tutvustada oma ideid rahvusvahelistele investoritele. 

Tartu Loomeinkubaator on välja pannud 5 mentortundi vabalt valitud mentori(te)ga

Estonian Business School on välja pannud ka eriauhinna: 3 EAP väärtuses võib endale valida teadmiste täiendamiseks sobiva kursuse.

Prototron valib Eesti eelvoorust välja ühe idee, mis pääseb kohe TOP 50 hulka.

Tallinna Loomeinkubaator  paneb välja neli  koolitust ja kaks erakonsultatsiooni, et oma loomeettevõtet veelgi võimendada.

Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012.

Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad Startup Estonia,  Estonian Business School, Prototron, Tallinna Loomeinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus ja Startup Estonia.        

Lisainfo

Tiiu Allikmäe
Loov Eesti
+3725053085
www.looveesti.ee

MELT innovatsioonifoorum 2022 toimub 12. aprillil

12. aprillil toimub Tallinna Kultuurikatlas igakevadine tulevikku vaatav innovatsioonifoorum, kus tänavu keskendutakse ettevõtete arengut toetava koostöö ja koosloome erinevatele tahkudele. 

Tallinna Loomeinkubaator uurib lähemalt koostoimimise mudeleid loomesektoris – kellega peab täna disainer suhteid looma, et olla homme edukas?  Oma lugusid räägivad ettevõtted, kelle edu on alguse saanud just ühistegevusest ja koosloomest. Lisaks peatutakse ringsel teenusel, mis võimaldab ettevõtetel ja eraisikutel vähendada oma ökoloogilist jalajälge, tehes võimalikuks ettevõtete omavahelise koostöö, materjalide taaskasutuse, toodete rentimise ja parandamise.  

Tallinna ettevõtluskeskus toob fookusesse ettevõtetevahelised ja organisatsioonisisesed suhted. Uuritakse lähemalt, kas koostöö mitme osapoole vahel on väärtust loov või võib olla ka arengut pärssiv? Millal ja mil moel peaks saabuma hetk äratundmiseni, et üheskoos on võimalik jõuda uuele arengutasemele? 

Tehnopol toob lavale riigi ja ettevõtete vahelised koostöösuunad ja vaatleb lähemalt, mil moel riik ettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse panustab. Suuname pilgu ka väljapoole riigipiire, et vaadelda, kuidas riskantseid turge riskantsetes oludes ebapiisava käibe juures taaskäivitada..

Lisaks sisukale programmile avatakse Kultuurikatlas spetsiaalne showcase-ala, mis toob osalejateni Eesti ettevõtlusmaastiku põnevad innovatsioonitooted ja tootearendusprojektid. Kogu päeva lõpetab meeleolukas koosviibimine, mis loob hea võimaluse networkinguks nii ettevõtetega kui ka esinejatega ja vahetada päeva jooksul kogetud muljeid. 

MELT innovatsioonifoorumi programmi on kokku pannud  Tallinna ettevõtluskeskus, Tallinna Loomeinkubaator ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol. 

Tutvu programmiga ja osta pilet www.melt.ee

Tallinn Design House esitles foto-ja videoprojekti „Kummardus“ raamatut

Tallinn Design House-is toimus 24. märtsil mastaapse Eesti disainiloomingut tutvustava foto- ja videoprojekti „Kummardus“ raamatuesitlus. Projekti raamatusse on jõudnud enam kui 50 Eesti disaineri looming, 5 aastaaja mänguline vaheldumine, 26 erilist paika üle Maarjamaa ning paikkondlikud jutustused.

Raamatuesitlusel avas osalejatele projekti taustalugu loovjuht Piret Puppart ning produtsent Anu Lõhmus jagas projektiga seotud tulevikuplaane. Lisaks raamatule esitleti esmakordselt foto- ja videoprojekti täispikka videot, mis loob videokeeles tervikliku Kummarduse jutustuse.

Foto- ja videoprojekt “Kummardus“ on lugu Eesti disainist, kus kohtuvad looming, loodus ja traditsioonid. Viimase kahe aasta jooksul üle 50 Eesti disaineri loomingut dokumenteerinud projekt on viinud kodumaise disaini tähenduslikesse paikadesse üle Eesti, võttes arvesse aastaaegade mängulist vaheldumist ning ilmastiku tundlikku meelt.

Projekti jooksul valmis 150 fotot ja 6 videolugu. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. Kõik need jutustused ja fotod on Eike Malva kujundatud „Kummardus“ raamatus.

Raamat on 24. märtsist limiteeritud kogustes müügil Tallinn Design House-is.

Korea Disainiedendamise Instituut otsib praktikavõimalusi noortele Korea disaineritele

Korea Disainiedendamise Instituut otsib üle maailma praktikavõimalusi noortele Korea disaineritele. Praktika tasustatakse Korea valitsuse poolt ja see kestab kuni 6 kuud (virtuaalselt või füüsilisel kohapeal olles).

Eestist otsitakse disainiga tegelevaid organisatsioone ja ettevõtteid (sh iduettevõtteid), mis oleksid nõus korealasi vastu võtma.

Huvilistel tuleb saata ankeet aadressile DesignInternship@kidp.or.kr hiljemalt 25.03.2022, samalt aadressilt saab ka lisainfot.

Lisainfo: 2022 GDI program Poster 

Ankeet: 2022 Global Design Internship Program Application

Almar Sehver: Kuidas oma tooteid ja kaubamärki kaitsta?

Ettevõtlusinkubaatori üheks ärimentoriks on Almar Sehver, kes on AAA patendibüroo partner. Almar on intellektuaalomandi valdkonnas töötanud juristi ja patendivolinikuna üle 20 aasta, tegeledes intellektuaalomandi kaitse küsimustega ning kohtuvaidlustega. Lisaks oskab ta nõua anda kaubamärkide, disainide, leiutiste (kasulikud mudelid ja patendid) registreerimisel, neist tulenevate õiguste kaitsmisel ning intellektuaalomandi alaste lepingute koostamisel.

Uurisime, kuidas saab tootev disainer oma loomingut ja kaubamärki kaitsta? Milliseid toetusi on võimalik kaubamärgi registreerimiseks saada?

Millele peab tootev disainer tähelepanu pöörama, kui soovib oma loomingut kaitsta? Mida ja kuidas on vaja kuupäevaliselt dokumenteerida?

Disainerile on oma loomingu kaitsmiseks võimaldatud kaks peamist intellektuaalomandi õigust:

• Autoriõigus, mis tekib automaatselt teose loomise hetkest ning kehtib kogu autori eluea ning lisaks 70 aasta pärast surma. Autoriõiguse tekkimiseks ei pea seda registreerima ning õigused tekivad alati autorile, kuid füüsilisele isikule. Õiguste olemasolu peab tõendama alles siis, kui selleks tekib vajadus. Autoriõigused lähevad üle teisele isikule üksnes lepingu alusel – töölepingu alusel automaatselt, kui teos on loodud töökohustuste käigus, või muu lepingu alusel, kui selles on kokku lepitud. Autoriõigused annavad kaitse teose kopeerimise vastu, st tahtliku koopia või jäljendi loomise vastu. Autoriõigus ei kaitse juhul, kui keegi on sõltumatult identse või sarnase teose loonud.

• Disainiõigus, mis üldiselt eeldab selle registreerimist ja tagab kaitse kuni 25-ks aastaks (pikendamine 5 aasta kaupa). Eksisteerib ka 3-aastase kehtivusajaga Euroopa Liidu registreerimata disainiõigus, kuid see on sisult sarnane autoriõigusega, seega sisulist lisaväärtust disainerile ei paku. Disain tuleb registreerida eelistatult enne selle avalikustamist, kuid Euroopa Liidu disainimäärus võimaldab disaini registreerida ka 1 aasta jooksul disaini esmakordsest avalikustamisest. Registreeritud disainiõigus annab kaitse igasuguse sarnase üldmuljega disaini suhtes, st vajalik ei ole tõendada kopeerimist ning isegi iseseisvalt loodud sarnane disain on registreeritud disainiõigust rikkuv. Heaks võimaluseks on Euroopa Liidu disain, mis annab ühe registreeringuga kaitse kõigis liikmesriikides. Kuid oluline on teadvustada, et disainiõigus on territoriaalne ning kaitse saamiseks tuleb disain registreerida igas riigis või territooriumil, kus vastavalt äriplaanile kaitset vajatakse.

Seega olukorras, kus disaini kaitstakse registreerimisega, puudub vajadus loomingut kuupäevaliselt dokumenteerida, v.a esmase avalikustamise kuupäev juhul, kuid disain registreeritakse pärast esmakordset avalikustamist. Kuid juhul, kui disaini kaitse põhineb registreerimata õigusel on äärmiselt oluline jäädvustada loomeprotsess, lõpptulemus ning vastavad joonised ja dokumendid ka korrektselt dateerida ning signeerida. Üheks võimaluseks on allkirjastada vastavad failid Eesti digiallkirjaga.

Kuidas on võimalik kaubamärki kaitsta? Kui pikaks perioodiks ja millal peab selle avalikustama?

Kaubamärgile kaitse saamiseks tuleb see registreerida, tegemist on üksnes üksikute erandjuhtudega, mil kaubamärgiga seotud õigusi saab kaitsta ilma registreerimata (üldtuntud kaubamärk, pahauskne registreerimine). Kaubamärgi registreering kehtib 10 aastat  ja seda saab pikendada piiramatu arv kordasid.

Nagu iga tööstusomandi kaitsmisega, siis ka kaubamärgi registreerimise ajastamise küsimus kehtib põhimõte, et mida varem seda parem. Kuid kaubamärgi õiguskaitse puhul puudub „uudsuse“ kriteerium, st selle võib registreerida ka hiljem, pärast äritegevuse alustamist ja kaubamärgi avalikustamist, kuid alati kehtib registreerimisel „kes ees, see mees“ põhimõte (seda igas riigis).

Kaubamärgikaitse on samuti territoriaalne, st kaubamärk tuleb registreerida igas riigis või territooriumil, kus vastavalt äriplaanile kaitset vajatakse. Näiteks kaubamärgi registreerimine Eesti Patendiametis annab kaubamärgile kaitse Eestis, kuid registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) annab kaubamärgile kaitse kõigis EL liikmesriikides. Rahvusvaheliselt on loodud ka kokkuleppeid kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise lihtsustamiseks (nt WIPO poolt hallatav Madridi protokoll).

Mida peab Patendiametile esitama, kui on soov kaubamärki kaitsta?

Kaubamärgi registreerimisprotsessi algatamiseks tuleb esitada registreerimistaotlus, mis sisaldab alljärgnevaid andmeid:

• Taotleja nimi ja aadress (taotlejaks võib olla füüsiline või juriidiline isik; taotlejaid võib olla ka mitu);
• Kaubamärgi kujutis (sõna, kujutis, sõnast ja kujutisest kombineeritud kaubamärk, ruumiline, heli vms);
• Kaupade ja/või teenuste loetelu, millele õiguskaitset soovitakse.

Kaubamärgi registreerimistaotluse vormi täitmine on iseenesest lihtne, kuid peamine küsimus on õige registreerimisstrateegia valik (millisel viisil kaubamärki kaitsta ja milliste kaupade ja teenuste osas arvestades praegust tegevust ja lähituleviku plaane) ja eelnev analüüs ja hinnang kas ja millises kujul on kaubamärk üldse registreeritav (tähendusest tulenevad registreerimisest keeldumise alused ja varasemad registreeritud õigused).

Strateegilistes ja analüüsi küsimustes saavad aidata sellele valdkonnale spetsialiseerunud patendivolinikud, kes loomulikult vajadusel aitavad korraldada ka kogu registreerimisprotsessi ülemaailmselt.

Kuidas saab kaitsta disainilahendusi? Kui pikaks perioodiks ja millal peab selle avalikustama?

Disainile tööstusomandi kaitse saamiseks tuleb see registreerida. Ilma registreerimata saab tugineda vaid autoriõiguse kaitsele, mis on küll automaatne ja ei vaja registreerimist, sh ilma otseste kuludeta, kuid samas piiratuma õiguskaitse ulatusega ning keerukam jõustada. Disaini registreering kehtib maksimaalselt 25 aastat ja seda tuleb selle aja jooksul iga 5 aasta järelt pikendada.

Disaini registreerimisel tuleb arvestada, et mitmed riigid eeldavad, et disaini registreerimistaotlus esitatakse juba enne disaini avalikustamist. Kuid näiteks Eesti ja Euroopa Liidu disainiseadused võimaldavad kasutada n.ö „uudsussoodustust“ ning disaini registreerida ka 1 aasta jooksul alates disaini avalikustamisest.

Selle ajalise nõude eiramine ei takista esmalt küll disaini registreerimist (seda asjaolu registreerimisel ei kontrollita), kuid vaidluse tekkides saavad kolmandad isikud sellel alusel küllalt lihtsa vaevaga esitada disaini tühistamise avalduse. Disainikaitse on territoriaalne, st disain tuleb registreerida igas riigis või territooriumil, kus vastavalt äriplaanile kaitset vajatakse.

Näiteks disaini registreerimine Eesti Patendiametis annab disainile kaitse Eestis, kuid registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) annab kaubamärgile kaitse kõigis EL liikmesriikides. Rahvusvaheliselt on loodud ka kokkuleppeid disainid rahvusvahelise registreerimise lihtsustamiseks (nt WIPO poolt hallatav Haagi kokkulepe).

Mis formaadis peab disainilahenduse Patendiametile esitama? Kas see peab olema must-valge joonis? Kas joonisel võib kujutada kõrvalisi esemeid?

Disaini saab registreerida must-valge joonisena, värvilise joonisena, fotona või muul viisil, sõltuvalt disainist ning valitud kaitsestrateegiast. Samuti on võimalik registreerimiseks kasutavatel joonistel ja fotodel kasutada varjutust, punktiirjooni ja muid lahendusi, et fokuseerida kaitse olulisele disaini osale.

Kuid kõrvalisi esemeid kujutada ei saa, samuti peab kodu disaini reproduktsiooni taust olema neutraalne. Tihtipeale on mõistlik sama objekti kohta esitada ka mitu disaini registreerimistaotlust (näiteks joonis ja foto), et tagada parim võimalik kaitse. Rahvusvaheliselt disaini registreerides tuleb arvestada ka teatavate piirangute või eripäradega, mis tulenevad teiste riikide seadusandlusest või praktikast.

Disaini kaitse strateegilistes küsimustes saavad aidata sellele valdkonnale spetsialiseerunud patendivolinikud, kes loomulikult vajadusel aitavad korraldada ka kogu registreerimisprotsessi ülemaailmselt.

Kuidas saab disainer ennast kaitsta, kui ta näeb disainipoes tooteid, mis on äravahetamiseni sarnased tema loominguga? Kuidas võidelda kopeerimise vastu?

Juhul, kui märkate kopeerimist ja disain on jäänud registreerimata, siis tuleb tõdeda, et registreeritud disainiõigusest enam abi ei ole. Isegi, kui teie enda disaini avalikustamisest ei ole möödas 1 aastat, siis antud olukorras enam ka oma disainile sisukat kaitset saada ei ole võimalik, kuna kolmanda isiku poolt avalikustatud sarnase toote disaini tuleb arvesse võtta uudsuse ja eristusvõime hindamisel.

Seega jääb sellis juhul loota vaid autoriõiguse kaitsele, mis kaitseb üksnes kopeerimise eest, st vajalik on tuvastada kopeerimise fakt. See võib tekitada täiendava tõendamiskoormise ja tavapärase raskuse kopeerimise tõendamisel, kui koopiatoode ei ole väga sarnane.

Siin kehtib põhimõte, et mida sarnasem on teine disain, seda väiksem tõendamiskoormis on varasema teose autoril kopeerimise tõendamiseks (sedavõrd suurem on tõendamiskoormis vastaspoolel näitamaks, et see on iseseisev looming), ja vastupidi.

Tavapärane tegevuskäik disaini kopeerimise märkamisel on jäädvustada olukord (foto, kontrollost) ja võimalik rikkuja ning saata kirjalik nõudekiri rikkumise lõpetamiseks. Patendivolinikud saavad aidata sellistes olukordades.

Kuidas vaidluse puhul analüüsitakse, kas toode on kopeeritud või mitte? Millal on tooted erinevad ja millal äravahetamiseni sarnased? Mis on kriteeriumiks? Milline on kohtupraktika?

Registreeritud disaini puhul vaadatakse toodete üldmuljet – kas need jätavad selle valdkonna asjatundjale sama üldmulje. Siin ei oma sisulist tähtsus, kas on toimunud kopeerimine, hinnatakse üksnes lõppresultaati (kahe toode üldmulje sarnasust). Lisaks võetakse arvesse täiendavaid asjaolusid nagu disaineri vabadusaste (st kas esineb tehnilisi või muid piiranguid ja nõudeid) ja varasema sarnase analoogse disaini olemasolu (mida unikaalsem on disain, seda laiem kaitse, ja vastupidi). Senine kohtupraktika on kinnitanud, et registreeritud disaini õiguskaitse (sarnase üldmulje kriteerium) on küllalt lai ning disaini omaniku jaoks soodne.

Juhul, kui disain on registreerimata, siis on õiguslikuks küsimuseks, kas hilisemas tootes on kasutatud varasemat teost, st kas ta on identne või siis koopia. Koopia puhul ei ole siis kõik tunnused identsed, kuid hilisem disain on välja töötatud varasema disaini alusel. Seega kopeerimine on suuresti subjektiivne kriteerium, mis vajab tõendamist. Tõendamiskoormis sõltub paljudest asjaoludes, st toodete sarnasuse astmes, poolte tuvastatud kokkupuutest jne.

Kopeerimise vaidluse edukuse hindamine on keeruline, kuna asjaolud on pea igal juhul erinevad. Saab siiski järeldada, et kaitse on võimalik, kuid oma õiguse maksmapanek võib olla suurema tõendamiskoormuse tõttu keerukam ja kulukam, lõpptulemus aga ettearvamatum.  

Kas efektiivsema kaitse annab lõigete fikseerimine Patendiametis või tehniline joonis? Kas võib esitada mõlemad ühes taotluses või need peavad olema eraldi taotlustes?

Milline disaini esitlemise viis valida oma teose registreerimisel disainina sõltub valdkonnast ning tootest – erinevates olukordades võivad olla võimaluse ja eelised erinevad. Juhul, kui disaini seisukohast on oluline materjali valik, siis on ilmne, et seda materjali saab edasi anda ennekõike fotona, mitte joonisena. Joonisena disaini registreerides saab ennekõike tagada kaitse toote kontuurile ja seega ka mõnevõrra laiema kaitse.

Oluline on teada, et disaini registreerides ei ole lubatud joonisel tehnilised andmed ja mõõdud. Üldjuhul ei saa erinevaid disaini esitusviise kombineerida samasse taotlusesse (see on seotud disaini ühtluse nõudega), kuid need on võimalik registreerida eraldi taotlustes ja selle läbi saavutada maksimaalne kaitse oma disainile. Ühes disainitaotluses on võimalik esitada kuni 7 vaadet (näiteks üks vaade igaks küljest + perspektiivvaade).

Millised toetused kehtivad praegu kaubamärgi ja disainilahenduste registreerimise taotlemisel? Kuidas taotlemisprotsess välja näeb?

EAS pakub disaini registreerimiseks innovatsiooniosaku toetusmeedet (80% projekti maksumusest, maksimaalne toetus 6000 eur), mis on küllalt lihtne taotleda ning saada. Vajalik on patendivoliniku hinnapakkumine, ettevõtte andmed ja viimase bilanss ning kasumiaruanne ning avalduse esitamise vastavas keskkonnas. Ettevõtte majandustulemuste või projekti sisulist hindamist ei toimu.

EUIPO pakub hetkel ka SME Fund kaudu toetust kaubamärkide ja disainide registreerimiseks (kuni 75% taotluse lõivudest, kokku kuni 1500 eur) ning selle taotlemiseks on vajalikud üksnes panga ja käibemaksuinfot.

Mida disainerid peaksid sel teemal veel teadma? Kuidas ennast regulaarselt koolitada ja täiendada?

Oluline on suurendada teadlikkust intellektuaalomandi kaitse võimaluste kohta, sest tegemist on pea ainsa õigusliku võimalusega oma loomingut kaitsta. Suurem teadlikkus aitab tagada selle, et olulisel hetkel osatakse ära tunda või vähemalt mõelda intellektuaalomandi kaitse võimalusele ning siis on juba võimalik küsida professionaalset abi patendivolinikelt või uurida edasi iseseisvalt.

Seega on kõige tähtsam intellektuaalomandi kaitse puhul mitte maha magada õiget momenti. Intellektuaalomandi kaitse on sarnane kindlustuspoliisi soetamisega –  seda läheb võib-olla harva või mitte kunagi vaja, kuid kui vajadus tekib, siis on hea kui ta on olemas, vastupidisel juhul jäävad õigused kaitseta ja äritegevus võib Saada oluliselt kahjustatud.