Sel kevadel lansseeriti uus lemmikloomabränd nimega Cuut. Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osalev Cuut valmistab käsitööna kasevineerist ajatu ning esteetilise disainiga väikekoeramajakesi, mis on loodussõbralikud ning sobivad igasse modernsesse koju, meenutades rohkem disainelementi kui koerakuuti.
Cuut pakub turvalist peidukohta igale väiksele koerale (või ka kassile), keda hirmutavad lärmakad helid või suured ruumid. Cuut on disainitud madala sissekäiguga ning lemmik peab sinna nagu urgu pugema mis on loomadele loomulähedane ja turvatunnet pakkuv tegevus. Lisaks, on see ka just piisavalt pime, et sinu neljajalgsel sõbral oleks seal hea olla.
Cuut disaini autor on Ronald Truvee kellel 20 aastat kogemust disainerina. “Toote mõte sündis isiklikust vajadusest. Väikekoerte ärevusäirest räägitakse vähe ning mõistes, et oma koera abistamiseks on meil vaja puuri, siis asusime sobilikku otsima. Karm tõsiasi oli, et sellist puuri, mis sobiks meie koduse interjööriga ja täidaks kõiki vajadusi ei olnud võtta.” ütles Ronald.
Niisiis, pärast uurimustööd, milline on hea ja praktiline koerapuur, loodigi bränd Cuut oma esimese väikekoeramajakesega – piisavalt hämar ja urgu meenutav majake koerale ja esteetilise disainiga interjööri element omaniku koju. Kõik Cuut majakesed valmivad käsitööna Eestis ning kasutatud on ainult kõrgeima kvaliteediga materjale. Ettevõte väärtustab jätkusuutliku eluviisi luues tooteid mis on loodud kestma.
Kaasasutaja Kristiina Truvee rõhutab veel, et igas majapidamises kus on väikekoer, peab tegelikult olema koerakesel oma majake kuhu peitu pugeda. “Põhjuseid on mitmeid, kuid peamiselt seetõttu, et koeral oleks oma ruum mida valvata ja seeläbi juba stressivabam elu. Lisaks, kui kodus on külalised, lärmakad lapsed või aastavahetusel ilutulestik, siis väiksel lemmikul on oma koht kuhu varjuda väsimuse ja hirmu korral.”
Negavati 10 000-eurose peaauhinna sai spaakeskuste energiakulu optimeerimisega tegelev Heatsync. Teisele kohale mõeldud 5000 eurot viis koju RoheVaim, kes loob keskkonnahoidlikke õppematerjale intellektipuudega inimestele. Kolmas koht ja 3000 eurot kuulub e-toidupoode pandikottidega varustavale BAUNile. Loomeinkubaatori eriauhinna sai reguleeritavaid lasteriideid loov Säre.
KIKi juhataja ja žüriiliikme Andrus Treieri sõnul oli sel hooajal finalistide tase ühtlaselt kõrge ja valiku tegemine raske. „Esikolmiku valikul sai otsustavaks eelkõige mõjusus, teema olulisus ühiskonnas ja ka meeskonna motivatsioon idee ellu viia,“ kommenteeris esikolmikut Treier.
Negavati IX hooaja võitja on Heatsync, kes pakub spaakeskustele võimalust energiat kokku hoida. Mõõdistamiste kaudu luuakse terviklik virtuaalne mudel, mille põhjal saab leida kõige optimaalsemad energiasäästukohad. Üheks energiasäästumeetodiks on sooja õhu uuesti kasutamine – spaakeskuste soe õhk liigub ventilatsiooni kaudu välja, süsteemide abil püütakse see kinni ja suunatakse spaakeskusesse tagasi näiteks basseini- või dušivee kütmiseks. Veekeskuse energiaga varustamisele kulub aastas ligi 1 miljon eurot, kuid Heatsynci soovitusi rakendades on võimalik kuni 15% energiakulust kokku hoida.
„Heatsync tegeleb hoonete energiatõhususega, mis on rohepöörde kontekstis oluline valdkond,“ sõnas Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht ja žüriiliige Ragmar Saksing. Ta lisas: „Žüriile meeldis võitjameeskonna tehnoloogiline lähenemine – Heatsynci idee puhul tehakse olemasolevaid süsteeme veel paremaks targemate andurite ja spetsialistide abiga, kes oskavad analüüsida käimasolevate süsteemide efektiivsust ning muuta neid veel optimaalsemaks.“
Teise koha saavutanud RoheVaimloob ressursside säästmist ja looduskeskkonna hoidmist käsitlevaid õppematerjale ja töötubasid intellektipuudega inimestele. RoheVaim korraldab oma sihtgrupile praktilisi ja tegevusi täis õppepäevi ja koolitusi, teadmiste kinnistamiseks kasutatakse õppematerjale. Esimene koolitus on juba näidanud positiivset mõju koolitusel osalenute käitumisharjumustele.
Žüriiliikme ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kestliku arengu nõuniku Madis Tilga sõnul on RoheVaimu idee selline, millele Põhjamaades ja ka mujal Euroopas on seni vähe mõeldud. „RoheVaimu koolitused ja õppematerjalid kaasavad sihtgrupi, kellele tegelikult ei ole rohepöördest rääkides tähelepanu pööratud. Ühiskonna sidusust arvestades on väga tähtis, et ka intellektipuudega inimesed oleksid kaasatud ja kursis oluliste teemadega,“ lisab Tilga.
Kolmandale kohale tulnud BAUNtegeleb e-poodidele pandikoti lahenduse väljatöötamisega. Hetkel kulub Eestis e-kaubandusest tellitava toidukauba transpordile aastas 35 miljonit ühekordset kile- või paberkotti. BAUNi pandikotid on valmistatud rPET plastikust ja kotte saab korduvalt kasutada umbes 200 korda. Toitu koju tellides peab tarbija maksma toidupoe tellimusele lisaks ühekordse pandisumma, mille saab kottide tagastamisel tagasi. Antud teenus on väga oodatud, seda näitab ka meeskonna esimene pilootprojekt e-Selveris, kus BAUN pandikotte testivad juba umbes 300 klienti.
„BAUN võitis žürii poolehoiu sellega, et meeskonnal on väga konkreetne idee, mida nad on proovinud tublisti juba ellu viia,“ sõnas žüriiliige ja slow.ee rajaja Helen Puistaja. „Usume, et väikese abiga saavad nad veelgi enam oma ideed ellu viia ja meie kõigi toidu tarbimist jätkusuutlikumaks muuta. Lisaks on ideel potentsiaal püüda lisaks roheliselt mõtlejatele neid, kes on tüdinud toidutellimustest kogunenud paber- ja kilekottidest,“ lisas Puistaja.
Prototroni auhind läks Heatsyncile, Teaduspark Tehnopoli auhinnad läksid Heatsyncile ja Mercadole, Tallinna Loomeinkubaator valis lemmikuks Säre, Tartu Loomemajanduskeskus meeskonna UHA smuuti, Luminor Eesti ja Balbiino andsid eriauhinna SorDyle, Põhjamaade Ministrite Nõukogu lemmik oli Drycycle ning Cleantech Estonia ja KIKi töötajate lemmikuks oli ReStailit.
Negavati žüriisse kuulusid ja keerulise valiku langetasid KIKi juhataja Andrus Treier, Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kestliku arengu nõunik Madis Tilga, Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing ja teadliku elustiili nõustaja ning slow.ee rajaja Helen Puistaja. Negavati superfinaali saab järele vaadata siit. Võistlustulle astus 41-st konkursile saabunud ideest lõppvooru pääsenud üheksa.
Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi ellu kutsutud 18-30 aastastele noortele mõeldud roheideede konkurss, et innustada noori maailma paremaks muutma. Konkursile on kaheksa hooaja jooksul laekunud kokku 520 ideed, mida KIK on toetanud üle veerand miljoni euroga. Negavati IX hooaja toetajad olid Eesti Pandipakend, Balbiino ja Luminor Eesti. Konkursi partneriteks on Teaduspark Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Cleantech Estonia, Tallinna Loomeinkubaator, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, EAS, Prototron, Adapter võrgustik, Junior Achievement Eesti, Paulig Eesti ja slow.ee.
19.-20. mai toimus Kultuurikatlas juba 10. Latitude59 startup festival. Kahe päeva jooksul külastas festivali enam kui 2700 osalist. Toimusid paneelid, pitchingu võistlused, demoalal ettevõtete presenteerimine jpm. Loomeinkubaatoril oli hea meel ka väikese esindatusega osaleda ning saada rohkem teada erinevatest startup valdkonna trendidest.
Latitude59 programmi avas avasõnadega president Alari Karis. Esimesel päeval oli võimalik paneelides kuulata ka endisi presidente Kersti Kaljulaidi (What role for tech on the path towards a sustainable world?) ja Toomas Hendrik Ilvest (Cyber Range & Cyber Risks). Esimese päeva paneeldiskussioonides arutleti palju just jätkusuutlikkusest ja sellega seotud väljakutsetest. Üks mõte, mis käis läbi paneelist “Corporate sustainability journey what it means for businesses” oli: “Kuidas mõõta bioloogilist mitmekesisust ja mitte lihtsalt süsinikujalajälge? Liiga suur tähelepanu on mõõtmisel, aga kus on reaalse mõju määratlemine keskkonnale ja looduse mitmekesisusele.”
Esimese päeva lõpetas Startup Estonia korraldatud töötuba tugiorganisatsioonide kogukonnale.
Latitude59 teisel päeval toimusid mitmed pitching võistlused. Esiteks Loov Eesti korraldatud Creative Business Cup Eesti finaali pitchingu võistlus, kus osalesid Myceen, Cuut, Filaret, Low imPACK, Easyref, Drycycle. Pitchingu võitis Loomeinkubaatori inkubant Myceen, kes esindab Eestit 27.-28. juuni Kopenhaagenis toimuvas finaalis. Oma ideed pitchis ka meie inkubant Cuut, kes loob väikekoertele stiilseid kuute. Loomeinkubaatori eriauhinna, kaks konsulatatsiooni ja neli koolitust, sai tekstiilijäätmetest pakkematerjali loov Low imPACK.
Lisaks toimus Latitude-l STARTERi pitchingu võistlus, kus oma ideid esitlesid erinevate ülikoolide tudengite ettevõtted. Loomeinkubaator andis oma eriauhinna Jõhu meeskonnale, kes arendavad õunamahla tootmisjääkidest jahu. STARTERi peaauhinna sai Dokas meeskond, kes arendavad appi ja NFT-l põhinevat kaardimängu, mis aitab kultuuriorganisatsioonile luua ja hoida suhtlust oma külastajatega.
Latitude59 demoalal oli võimalik tutvuda erinevate tugiorganisatsioonide ja ettevõtjatega. Teiste seas oli esindatud Tallinn kui 2023. aasta Rohepealinn. Samuti võis tutvuda põnevate startupidega, kelle lahendused aiatavad näiteks lahendada inimeste terviseprobleeme, logistika väljakutseid või linna jäätmeprobleeme.
Eesti Disainerite Liit ja Tallinna linn kuulutasid välja keskkonnasõbralike ja jätkusuutlikel põhimõtetel toodetud meenete disainikonkursi „RoheAsi“ võitjad. Kategoorias Väärikas RoheAsi saavutas teise koha Loomeinkubaatori vilistlane KIRA. Loomeinkubaatori programmis on osalenud ka Esindusliku RoheAsi kategoorias esimese koha pälvinud seebialuse ZEN disainer Anne-Liis Leht.
Kategoorias Sümboolne RoheAsi sai esimese koha Mesilasvahast toidurätik (Maret Sikstus) ja teise koha keskkoolinoorte Arti Henri Luku, Sten Ingeraineni ja Joosep Lukini Kivikaarditasku.
Kategoorias Esinduslik RoheAsi pälvis esimese koha Seebialus ZEN (Anne-Liis Leht) ja teise koha Rinnaehe MULD (Kristiina Laurits).
Kategoorias Väärikas RoheAsi saavutas esimese koha Atmosphere Deviser (Airike Altnurme) ja teise koha ümbertöödeldud autorehvidest valmistatud KIRA sandaal (Sirli Ratasepp).
Sotsiaalmeedias toimunud rahvahääletusel kogus enim poolehoidjaid, üle 300 hääle Eesti paekivist pudelihoidja Tasakaal (Valdi Lootus, Teele Tuuna).
Eesti Disaini Maja erimärkimise ehk ostupreemia pälvisid pilliroost Sutu kohvitops (Pavel Sidorenko) ja taaskasutatud pudelikorkidest Kaardihoidja (Jegor Mljavov).
„Inimestele meeldib kinke kinkida ja kinke saada, aga veelgi parem on, kui need meened on ka kasulikud. Aitäh kõigile disaineritele, kes näitavad eeskuju jätkusuutliku disaini ja tootmisega. Olen uhke, et Eestis tehakse nii palju praktilisi asju, mis on ka ilusad ja mille loomise käigus ei ole tehtud liiga ümbritsevale maailmale,“ ütles publiku lemmiku auhinna üle andnud abilinnapea Joosep Vimm.
„Rõõm on tõdeda, et roheline teema on muutunud disainerite loomingu iseenesestmõistetavaks osaks. Poolkäsitöönduslikud toodete puhul on seda loodussäästlikkust lihtsam teostada, eriti hea on aga, kui ka masstoodet saab keskkonnasõbralikult toota,“ sõnas Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Märtsist mai keskpaigani toimunud Eesti Disainerite Liidu ja 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna Tallinna keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike põhimõtetega toodetud meenete disainikonkursile laekus kolmes kategoorias 41 tööd. Auhinnafond oli 9200€.
„RoheAsi“ kutsus looma keskkonnasäästlikke tooteid, mis oleksid kasutatavad igapäevaelus, samas stiilsed, innovaatilised ja kõrge esteetilise väärtusega ning kannaksid endas loodussäästlikkuse (taaskasutus, uuskasutus, ringmajandus), praktilisuse ja pikaealisuse põhimõtteid.
Oodatud olid ideed, mille läbi edendada ja toetada erinevate huvigruppide seas keskkonnasõbralikku ellusuhtumist, leida nutikaid lahendusi ja sõnumikandjaid (sh ametlikke meeneid), mis haakuvad ühe või mitme rohelise pealinna fookusteemaga: kaasav linn, nutikas linn, kestlik linn, õppiv linn.
Konkurss „RoheAsi“ jätkab Eesti Disainerite Liidu initsiatiivi tuua turule tooteid, mille järgi on märgatav nõudlus ning on jätkuks konkursisarjale, mille raames on juba selgunud parim „Väike Asi“, parim „Meeste Asi“ ja parim „Laste Asi“.
Tallinn on Euroopa rohelise pealinna aastaks 2023 seadnud eesmärgiks parandada linlaste elukvaliteeti ning luua parema elukeskkonna ja linnaruumiga keskkonnasõbralik linn, mil on ka kestlikest põhimõtetest lähtuv juhtimine. Samuti soovitakse kaasata Tallinna kogukondi rohkem linna arendamisesse, leida võimalusi roheinnovatsiooni toetamiseks ja rakendamiseks, arendada süsinikuneutraalset liikuvust ja ringmajandust ning aidata linnaelanikel paremini mõista keskkonnahoiu olulisust.
40 iduettevõtte hulgast välja 20 tugevamat, kes jätkavad oma teekonda Ajujahi kiirendiprogrammis. Top20 hulka jõudis ka kaks Loomeinkubaatori inkubanti: Kõnekindlus ja Myceen.
EASi ja KredExi ühendasutuse koosseisu kuuluva Startup Estonia juhi Eve Peetersoni sõnul vaadati iduettevõtete hindamisel idee ja turu potentsiaali, idee elluviimist, meeskonda ja nende mentordatavust ning ka seda, mida on tiimil Ajujahist võita.
„Kokkuvõttes oli kõige olulisem, kas me usume tiimi ja nende tegemistesse ning mil määral saab Ajujahi kiirendi nende arenguhüppe puhul kasuks olla. Edasi pääsenud iduettevõtete puhul paistsid lisaks uuenduslikule ideele silma ka avatud suhtumine, mentorite tagasiside arvestamine ning enesekindlus ja sihipärasus, mis on järgmiste etappide puhul samuti väga olulised,“ sõnas Peeterson.
Kõik edasipääsenud tiimid läbivad täiemahulise kiirendiprogrammi, mille lõppeesmärk on aidata ettevõtted investorvalmiduse ja skaleeritava ärini. Muuhulgas pakutakse tuge klientide leidmisel, eksporditurgudele sisenemisel ja kapitali kaasamisel. Tiime toetavad võtmementorid, kes jagavad praktilisi nõuandeid kogu programmi vältel.
Ülevaade TOP20 iduettevõttest, kes jätkavad oma teekonda Ajujahi ärikiirendis:
Kõnekindlus
Ettevõte toodab ja müüb spetsialistidega koostöös loodud logopeedilisi mänge/abivahendeid, mis on mõeldud logopeediliste kõnehäirete lahendamiseks ning kõne arengu toetamiseks.
Medbites
Platvorm, kus meditsiiniõdedel on võimalik kiiresti ja lihtsalt kandideerida haiglate poolt pakutavatele ajutistele töövahetustele.
Kohalt
Distantsilt jälgitav, taastäidetav modulaarne puhastuskemikaali konteiner, mis võimaldab müüjal jälgida oma klientide vajadusi distantsilt ning teenindada kliente ökonoomselt ja kulutõhusalt, vähendades pakendite kulu vähemalt 70%.
Complok learning
Kõik-ühes rahapesuvastane veebipõhine koolitusplatvorm finantsasutustele, mis muudab teekonna läbi AML-i reeglite ja määruste sujuvaks.
Drycycle
Ettevõte, mis toodab veekindlaid multifunktsionaalseid jalgratta sadulakottide ja katete komplekte ning teisi rattatarvikuid.
Fitsphere
Rakendus, mis premeerib kasutaja füüsilist aktiivsust. Eesmärk on motiveerida inimesi olema rohkem füüsiliselt aktiivsed, pakkudes kasutajatele sammude eest auhindu ja eripakkumisi.
C-Box
Ettevõte, mis paigaldab Euroopas kortermajade ette temperatuurikontrolliga, ühiskasutatavaid pakikappe, mis võtavad kaupu vastu kõigilt kulleritelt, kaupmeestelt ja ka eraisikutelt.
Cryplect
Ettevõte, mis ühendab korvpallimeeskondi ja nende fänne läbi interaktiivse meelelahutusplatvormi. Platvormil on igal korvpallifännil võimalik luua kollektsioon oma lemmikmängijatest, kogutud kaarte müüa või kasutada Cryplectplay mängus.
Fixmytruck
Rasketehnika remonditööde platvorm, mis aitab rasketehnika omanikul vähendada remondikulusid ja remonditöökodadel leida usaldusäärset klienti.
Yesbag
Taaskasutatavate kottide terviklahendus toidupoodidele ja kohvikutele online ja offline toidukaupade tarnimiseks ja kaasaostmiseks.
Fixpark
Küberturbe platvorm, mis aitab ennetada küberrünnakuid, tuvastades veebirakenduse nõrku kohti. Sealhulgas hoiab platvorm 24/7 silma peal nii külastajate liikumisel kui ka reputatsioonil internetis.
Filaret
Ettevõte, mis kogub ja töötleb suitsukonijäädet ümber keskkonnasõbralikuks, innovaatiliseks ja komposteeruvaks 3D printimise tooraineks, suunates seeläbi tähelepanuta jäänud ressursi tagasi ringlusesse.
Tuker
Lahendus, mille kaudu saab premeerida head teeninduskvaliteeti sularahavabalt ning seeläbi tõsta teeninduskvaliteeti.
Myceen
Ettevõte, mis arendab seeneniidistiku ja orgaaniliste jääkmaterjalide toel komposteeruvaid tooteid.
Dreamsville
Tootearendus- ja turundusettevõte, mille peamine eesmärk on pakkuda jätkusuutlikku ja personaalset terviklahendust magamistuppa.
Steelmonitor
Terasprofiilide tellimise tarkvara, mis koondab oma platvormile tootmisettevõtete kasutamata jäänud terasprofiilide laoseisud, võimaldades ka teistel huvilistel neid osta ja enda laoseisu müüa.
Crump
Ettevõte, mis toodab ökoloogilisest kanepist ja hernest tehtud graanuleid, mis muutuvad vee ja panniga kokkupuutel hakklihataoliseks supertoiduks.
Pickitwise
Ettevõte, mis rendib maasikate korjamiseks mõeldud robotkäsi, mis tunnevad ära küpse ja defektivaba marja ning nopivad selle õrnalt kasti.
Justacart
Tehisintellektiga varustatud tark ostukäru, mis lubab maksta järjekorras ootamata ja ostukontrollita. Lisaks aitab Justacart leida poes üles tooteid ja soovitab sooduspakkumisi.
Bariki
Ettevõte, mis toodab hobusesõnnikust ja allapanust süsinikneutraalseid küttegraanuleid, mis oma omadustelt pakuvad head alternatiivi tavapärastele puitgraanulitele.
Aasta lõpuni kestev ning EASi ja KredExi ühendasutuse poolt ellukutsutud programm toetub pikaajalisele kogemusele ning on üles ehitatud just iduettevõtete kiire kasvu toetamiseks. Osalejaid ootab sel aastal enam kui 300 000 euro ulatuses toetusi ja investeeringuid.
Põnevat programmi ja meeskondade arengut kajastav 8-osaline telesaade on eetris oktoobrist detsembrini telekanalis ETV.
Läbi aastate on Ajujahile esitatud ligi 5000 äriideed ning riigiasutuse programmist on tuule tiibadesse saanud mitmed kohalikud ja rahvusvahelised edulood. Tuntumate vilistlaste hulka kuuluvad näiteks Bolt, Bikeep, Click & Grow, GoWorkaBit, FoodDocs, Groveneer, Timbeter jpt.
26. mail toimus Loomeinkubaatoris traditsiooniline mentorite ringliiklus, mis lõpetas ka 16. inkubatsioonihooaja. Ringliiklus on ärikiirkohting, kus ettevõtjad kohtusid 20 minutilise mentorsessiooni käigus Loomeinkubaatori erinevate mentoritega ning toimus intensiivne mõtte- ja kontaktivahetus.
Ringliiklus andis inkubantidele suurepärase võimaluse kiirkorras tutvuda erinevate mentoritega ja vahetada mõtteid turunduse, müügi, finantside, disaini ja paljudel teistel teemadel.
Mentorite ringliiklusel andsid nõu:
Almar Sehver (intellektuaalomandi kaitse)
Anu Ruul (innovatsiooniprotsessid)
Georg Merilo (rahvusvahelised läbirääkimised)
Kari Maripuu (rahvusvaheliste ärivõrgustike loomine, personaalmüük)
Merilyn Kesküla (digiturundus ja sotsiaalmeedia, turundus läbi mõjuisikute)
Kadi Oja (UX/UI, digitoote disain)
Mari Arnover (kliendiuuringud, teenusedisain)
Victoria Silber (ettevõtte bränding ja müügiplatvormid)
Kati Pino (juriidika)
Jelena Žovnikova (finantsprognoosid, ettevõtte rahastus, ärimudel)
Eili Taavits (pakendid)
Lisett Lees (Eksport rahvusvaheliste e-müügiplatvormide kaudu (Amazon))
12.-21. maini toimunud Berliini disaininädalal said külastajad tutvuda enam kui 10 Eesti disaineri loominguga. Loomeinkubaatori toel olid Alexandra Klatti kureeritud näitusel väljas MyCeeni ning Radise disainerite Raul Abneri ja Maria Rästa looming. Disaininädala raames toimunud Design Poolil olid eriväljapanekuga esindatud Astrid Rajalo, Ubent ja Tallinn Design House.
Alhambra Berliinis toimus disaininädala korraldaja Alexandra Klatti kureeritud näitus “STANDING—a state of DESIGN perspective.” Näitusele oli valitud Radise disainerite Maria Rästa ja Raul Abneri looming ning Loomeinkubaatori inkubandi MyCeeni disaintooted. Väljapaneku avamisel võis märgata inimeste elavat huvi Eesti disainerite loomingu vastu.
MyCeen’i disaineri Siim Karro sõnul oli Berliinis näha, et nende materjal ja tooted on inimestele väga huvipakkuvad. „Kohtusime kohalike arhitektidega, kes nägid meie kavandatavas ehitusmaterjalide suunas suurt potentsiaali. Lisaks ei pidanud me kõiki tooteid tagasi tooma, sest seal tekkinud kontaktide kaudu lähevad need Berliinis toimuvale Greentech sündmusele edasi.“ Näitusel sai ohtralt tähelepanu ka sinna valitud Radise disainerite kolm toodet. „Näitusel osalemine julgustab meie Saksamaa kliente, kes saavad veenduda toodete kvaliteedis ja materjalide naturaalsuses,“ jagas Mauri Abner näituse kogemust.
Berliini disaininädalal toimus ka Design Pool, kus disainerid said esitleda oma tooteid selle ürituse jaoks loodud showroomis. Showroom oli üles seatud Living Berlin keskusesse, mis esindab enam kui 40 eksklusiivset interjööri- ja disainibrändi. Design Poolil osales Tallinn Design House Eesti disainerite eriväljapanekuga, kus olid sisustus- ja mööblidisainerid Triibuvineer, Maria Rästa, Toivo Raidmets, keraamikastuudio Nüüd Keraamika, ehtebrändid Anneli Tammik ja MyaMoon, BSURD siidisallid, KOOSdisain koduktekstiilid ja Nurme looduskosmeetika. Lisaks oli väljapanekul esindatud foto- ja videoprojekt „Kummardus.“
„Design Pooli külastasid disaininädala entusiastid ja Eesti disaini vastu tundis huvi ka kohalik meedia. Samuti käis Tallinn Design House väljapanekuga tutvumas Merit Kopli, kes on Eesti kultuuriatašee Saksamaal. Näiteks tõmbasid tähelepanu rahvusmustritest inspireeritud Triibuvineer ja põnevad Eesti sisutusdisaini lahendused. Saksamaa on Eesti disainile kindlasti suurepärane turg, mida näitab ka disaininädala külastajate tagasiside,“ sõnas Loomeinkubaatori projektijuht Helen Arme.
Eraldi väljapanekuga olid disaininädalal veel kohal naturaalsest nahast ehete ja aksessuaaridega Astrid Rajalo ning auruga painutatud täispuidust toodetega Ubent.
Loomeinkubaatori inkubant ja seenematerjalist tooteid arendav ettevõte, Myceen, esitleb Berliini Disaininädalal oma uut valgustit B Wise ja multifunktsionaalseid mööbliplokke seeriast Blox.
18.-22. mail Alhambra showroomis toimuval näitusel “STANDING – a state of DESIGN perspective” saab näha Myceeni uusimaid tooteid. Algselt Wise’i kontorisse eritellimusena valmistatud valgustid B Wise ning Maidla uude loodusvillasse “Käbi” kasvatatud Blox seeria mööbliplokid on nüüd saadaval ka kõigile teistele huvilistele.
Myceeni arendatav materjal sünnib seeneniidistiku ja erinevate orgaaniliste jääkmaterjalide, nagu saepuru, kombineerimisel. Jääke väärindava protsessi tulemuseks on süsinikneutraalsed ning komposteeruvad materjalid, mis ei sisalda tehislikke viimistlus- ega lisaineid. Tootmisprotsessi käigus peatatakse seene kasv täielikult, mis tähendab, et materjal ei kujuta ohtu inimestele ega hoonetele. Vastupidi, kuna seenematerjal koosneb ainult looduslikest koostisosadest on sellel tugev eelis paljude tänapäeval tavaliseks muutunud materjalide ees, mis mõjutavad negatiivselt ruumi sisekliimat.
Disainer ja Myceeni kaasasutaja Siim Karro sõnul peitub materjali võlu selle looduslikus valmimise tehnoloogias. “Tooted kasvatatakse koostöös seentega, kes kujundavad paljuski ka nende lõpliku välimuse,” lisab ta.
Myceeni tooteportfooliost võib leida ka dekoratiivseid heli summutavaid seinapaneele, mis vähendavad kaja ja muudavad ruumis viibimise mugavamaks. Lisaks sisustustoodetele on käimas ka katsed koostöös TalTechiga, et uurida materjali võimalikke kasutussuundi ehitussektoris. Vaata lisa: www.myceen.com
Myceen kutsub üles ka enda poolt hääletama Prototroni võistlusel, kus nende visioon võistleb teiste innovaatiliste ideedega. Hääle saab anda Prototroni kodulehel: https://prototron.ee/en/
12.-22. mai toimub Berliinis Disaininädal (BNDNWK), kus on Loomeinkubaatori toetusel kohal enam kui 10 Eesti disaineri looming. Berliini Disaininädala selle aasta teema on „Higher Purpose,“ millega kutsutakse kaasa mõtlema, kuidas defineerida “parem tulevik” ja esitleda ideid selle ellu viimiseks. Disaininädalaga pööratakse tähelepanu sotsiaalsele ja rohelisele mõjule ning jätkusuutlikkusele.
BNDNWK raames toimub Alhambra Berliinis Alehandra Klatti kureeritud näitus “STANDING—a state of DESIGN perspective,” kus on Eesti disaineritest väljas Maria Rästa, Raul Abneri ja Loomeinkubaatori inkubandi MyCeeni disaintooted. Näitus kannab mõtet disainist kui kultuurilisest väärtusest, mis peegeldab, mõjutab ja mängib olulist rolli ajavaimu tekkel. Lisaks kolmele Eesti disainerile, on näitusel Bar Cohen, Georges, Konrad Dybicki, Christian Haas, Ed Burgess, yuue, Adelheid Fuss, FOLDS, Maximilan Schatz, Kheder Abdulkarim, Ief Spincemaille, Vöslauer Materila, Tolerance Project, David Tavcar ja Konos.studio loomingud. Näitusega saavad külastajad tutvuda 18.-22. mai.
Berliini Disaininädalal toimub ka Design Pool, kus disainerid saavad kolme päeva jooksul oma tooteid selle ürituse jaoks loodud showroomides esitleda. Design Poolil osaleb Tallinn Design House Eesti disainerite eriväljapanekuga – sisustus- ja mööblidisainerid Triibuvineer, Maria Rästa, Toivo Raidmets, keraamikastuudio Nüüd Keraamika, ehtebrändid Anneli Tammik ja MyaMoon, BSURD siidisallid, KOOSdisain koduktekstiilid ja Nurme looduskosmeetika. Lisaks on väljapanekul esindatud foto- ja videoprojekti „Kummardus“ raamat, mille kaante vahel on enam kui 50 Eesti disaineri looming, 5 aastaaja mänguline vaheldumine, 26 erilist paika üle Maarjamaa ning paikkondlikud jutustused.
Design Poolil on Eesti disaineritest eraldi väljapanekuga veel naturaalsest nahast ehete ja aksessuaaridega Astrid Rajalo ning auruga painutatud täispuidust toodetega Ubent.
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt välja kuulutatud projekteerimishanke, Poldri 3 rajatava Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse hoone projekteerija leidmiseks, võitis Projektibüroo OÜ kavandiga „Kask.”
Projektibüroo OÜ „Kask“ ideekavand leidis žürii poolt kõrge hinnangu kui suurima potentsiaaliga arhitektuurilahendus. Ideelahenduses on ruum jaotatud mitmekülgselt ja otseselt arvestatud tulevase ringmajanduskeskuse ruumiprogrammiga – madalamad osad sobivad hästi keskendumiseks ja kõrgemad ruumid soosivad koostööd ja arutelusid. Samuti on läbi mõeldud energiatõhususe saavutamine ja eesmärgiks on projekteerida liginullenergiahoone.
„Siseruumi märksõnadeks on loomulik valgus, funktsionaalsus, mängulisus ja säästlikud ülalpidamiskulud. Pakutud lahendus toetab keskuse sisu eesmärke,“ sõnas SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid juhataja Anu Lõhmus. Žürii liikme Oliver Alveri sõnul oli tegemist igati õnnestunud hankega, „Kõik esitatud ideekavandid olid väga huvitavad.“
2023. aastal ehitatav loome- ja ringmajanduskeskus on valdkonnas uute ideede ja võimaluste jagaja, kus põhifookuses on, kuidas ringmajanduslik teadmine integreerida ettevõtlusesse ja ärimudelitesse. Miljööväärtuslikus piirkonnas heas seisukorras olev paekivihoone säilitatakse ja ehitatakse kahekorruseliseks ning ümbritsev ala kujundatakse osaks linna rohekoridoris. Hoone idaosas on kavandatud võimalik juurdeehitus.
Esitatud ideekavandite hindamise žüriis osalesid, Tallinna Strateegiakeskuse arhitekt Paco-Ernest Ulman, Tallinna Linnavaraameti ehitusinsener Martin Käärid ning Tallinna Linnaplaneerimise ametist arhitekt-ekspert Oliver Alver. Parima pakkumise väljaselgitamisel võeti arvesse ka arhitekti ning projekteerija erialast kogemust ning projekteerimistööde hinda.
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, mis ühendab Tallinna Loomeinkubaatorit ja Tallinn Design House-i, tegutseb aastast 2006. Varasemale inkubatsiooni ja loomemajanduse arenduskeskuse tegevustele lisandus 2020. aastal ringmajanduse fookus.
