Minu Tallinn saade käis külas ja uuris Loomeinkubaatori võimaluste kohta ettevõtjatele. Aina suuremat rolli mängib ettevõtluse juures see, kui palju suudetakse toota jäätmevabalt või taaskasutada uue loomisel vanu materjale. Jätkusuutlikus on saanud uueks normiks ning Minu Tallinn käis külas väikeettevõtetel, kes selle idee järgi ka tegutsevad – Loomeinkubaatori programmis osaleva tapeeditrüki ettevõtte Baubauwalli ja vilistlane IKIGI.
IKIGI eesmärk on mitte üle toota ja kasutada juba olemasolevat materjali. Näiteks on kaanematerjalina kasutatud reisilaeva pästeparve aegunud termotekke, aga ka postreid, paberkotte, kartonge. “Oleme väga avatud erinevate olemasolevate jäätmete kasutamisele trükiste köitmisel,” sõnas IKIGI üks asutajatest Maarja Roolaht.
“Fliistapeet, mis on tapeetide maailmas kõige parem kvaliteet, ta on keskkonnasõbralik, hingav ja me trükime mittemürgiste värvidega,” sõnas Eesti ainukese tapeedibrändi Baubauwall’i äriarendusjuht Anna-Kai Tõrs. Baubauwall’i töö algab siis, kui klient tellib ja lattu midagi valmis ei trükita. Veebilehel saab kirja panna täpsed seinalaiused, mis tähendab, et ka trükkimisel trükitakse täpne kogus.
Loomeinkubaatoriga võib liituda alati. Iseendale peab selgeks tegema, mida sa teha tahad, kuidas sa seda teha tahad ja mille jaoks see hea on. Loomeinkubaatoriga liitumiseks ei pea olema alustav ettevõtja vaid võib olla ka juba tegutsev,” sõnas Tallinna Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.
Eesti ettevõtted esitlesid Tallinnas uudset e-kaubanduse pakendite ringlussüsteemi, mille eesmärgiks on vähendada e-poodidest ostmisel tekkivate ühekordsete pakendijäätmete hulka. Süsteemiga liitunud e-kaupluste klientidel tekib võimalus tellida oma kaupa korduvkasutatavas pakendis ja saada pakendi tagastamise järel pandiraha tagasi.
E-kaubanduse pakendite ringlussüsteem kannab nime Tango ja selle algatajad ning edasiarendajad on Eesti üht suuremat pakiautomaatide võrgustikku Smartpost haldav logistikafirma Itella Estonia ja roheidufirma Ringo Eco, mis on edukalt käivitanud sarnase tagastussüsteemi korduvkasutavate toidunõude valdkonnas. Neljapäeval alanud pilootfaasis paigaldati Tango tagastuskastid 15 Itella Smartposti pakiautomaadi juurde üle Eesti, kuid lähikuudel on kavas laiendada tagastuskastide võrgustik kõigi 257 Smartposti pakiautomaadi kõrvale.
Itella Estonia juhi Meelike Paalbergi hinnangul on algatuse eesmärk tuua rohepööre e-kaubandusse ja vähendada hüppeliselt ühekordse kartongi kasutamist. „E-kaubanduse populaarsus on kõikjal maailmas tõusuteel ja see tekitab igal aastal järjest rohkem pakendijäätmeid. Eestis saadeti 2022. aastal e-poodidest klientidele pakiautomaatidesse umbes 12,4 miljonit postipakki, millest suuremat osa pakendeid kasutatakse ainult üks kord. Korduvkasutatavate pakendite kasutusele võtmine loob e-kaubanduse ettevõtetele võimaluse vähendada oluliselt valdkonna keskkonnaalast jalajälge,“ lausus Paalberg.
Ringo Eco kaasasutaja Janek Balõnski sõnul loob Tango tagastussüsteem võimaluse, et ühte karpi või kotti saaks e-kaubanduses kauba saatmiseks kasutada kuni 50 korda. „Pea kõik kaubandusettevõtted otsivad täna võimalusi oma keskkonna-alase jalajälje vähendamiseks ja korduvkasutusega pakendite süsteem pakub selleks ühe hea võimaluse. Erinevad uuringud näitavad, et roheline mõtteviis on järjest olulisem ka lõpptarbijate jaoks ning eelistatakse neid kaupmehi, kes selliseid valikuid tarbijatele võimaldavad. Meie lähiaja eesmärgiks on ühelt poolt suurendada Tango süsteemiga liitunud e-poodide arvu ja teisalt laiendada tagastuskastide võrgustikku kaubanduskeskustes ning suuremates büroohoonetes,“ lausus Balõnski.
E-poodide korduspakendeid toodavad juba täna ringmajandusettevõtted Low imPACK, Re-Pack ja Pakoo. Kõik e-poed saavad nendelt ettevõtetelt tellida omale pakendeid aga võivad ka ise tuua turule uusi ringluspakendeid. Uutesse Tango tagastuskastidesse saab tagastada ainult tühje pakendeid ja ainult selliseid e-kaubanduse pakendeid, mis on liitunud Tango platvormiga. Kauba tagastamine e-poodidele jätkub ikka nii nagu seni. Määrdunud toidupakendeid tagastatakse endiselt Ringo kastidesse.
Tekstiilijäätmetest ringluspakendeid tootva ettevõtte Low imPACK asutaja ja tegevjuht ning ühtlasi Loomeinkubaatori mentor Kaie Kaas-Ojavere märkis, et nende toodetud taaskasutatavad pakendid leevendavad korraga kahte keskkonna valupunkti: aitavad uue prügi teket vähendada ning taaskasutavad tekstiilitööstuses juba tekkinud jäätmeid. “Low imPACKi ringluspakendite materjal töötati välja TalTechi laboris ja pakendid ise valmivad Eestis. Low imPACK pakendid on heaks alternatiiviks pappkarpidele: need on vastupidavad, niiskuskindlad ja kuni 20 korda taaskasutavad. Võrreldes klassikalise pappkarbiga ei kulu pakendi tootmiseks vett, ei kasutata kemikaale ega pea puid maha võtma ning tootmisprotsessi CO2 jalajälg 72% väiksem,“ selgitas Kaas-Ojavere.
Low imPACK’i arvutuste kohaselt säästab 5000 ringluspakendi kasutamine 20 korda 42 tonni jagu pakendiprügi. “Low imPACK ringluspakendid on tänaseks kasutusele juba sellised kaupmehed nagu Telia, Kaubamaja, Baltika, Amanjeda by Katrin Kuldma, Ultima Thule Galerii ning lasteriideid rentiv platvorm The Rewear Company,” rõõmustas Kaas-Ojavere.
Ringluspakendi kasutamiseks tuleb kliendil teha ost mõnes süsteemiga liitnud e-poes, kes võimaldab valida ostu sooritamise ajal korduspakendi või pakendab kõik oma saadetised selliselt. Ühe pakendi pandihind sõltub suurusest ja materjalist, jäädes 2 euro ringi. Tühja paki tagastamiseks ja pandiraha tagasisaamiseks tuleb tarbijal skaneerida pakendi pealt oma telefoni kaameraga QR koodi, täita lihtne tagastus ankeet ning viia seejärel pakend Tango kogumiskasti. Kogumiskastide asukohad leiab Tango.eco kodulehelt. Pärast seda, pakendid on jõudnud Tango kogumispunkti, tagastatakse pandiraha kliendile. Kasutatud pakendid kogutakse kokku, kontrollitakse üle ja need lähevad kaupmeeste juurde uuele ringile.
Tango pakendite tagastussüsteemi haldav roheidu Ringo Eco on seni käivitanud 200 tagastuskohaga toidupakendite korduskasutuse võrgustiku ja teenindab enam kui 100 restorani korduspakenditega. Ettevõte esimese tegevusaasta käive ulatus 200 000 euroni. Ringo loodab märtiks lõpuks jõuda esimese miljoni ühekordse pakendi päästmiseni. Ettevõtte käivitamisse on oma roheinvesteeringuga panustanud 20 eesti perekonda ja 2 riskikapitali fondi kokku 800 000 euro ulatuses.
Itella Estonia on Eesti üks suuremaid pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkujaid. Rahvusvahelisse ettevõttesse Posti Grupp kuuluvana on Itella eesmärk olla aastaks 2030 CO2 emissioonivaba ettevõte. Posti Grupp on oma valdkonnas maailma esimene ettevõte, mille eesmärk saada süsinikneutraalseks on teaduslikult heaks kiitnud algatus The Science Based Targets (SBTi).
Uuel aastal jõudsime külla Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatorile, mis on kõige uuem inkubaator Eestis. Kesk-Eesti inkubaator ühendab kolme maakonna ettevõtjad: Jõgeva, Viljandi ja Järva maakonna. Inkubaatori tegemistest andis ülevaate inkubaatori juhataja Olavi Israel.
Ringmajanduse võimalusi tekstiilivaldkonnas tutvustas Paragon Sleep AS’ist Innar Susi.
Seejärel võttis meid vastu TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar, kes tutvustas kohalikke tegijaid ja tegevusi loomevaldkonnas.
Sul on vaja tõuget, et oma äriideega aktiivselt tegeleda, või mõtled, kuidas oma ettevõttega edasi liikuda? Soovid nõuandeid ettevõtte kasvamisel ja õppida teiste kogemusest? Tahad luua võrgustiku inspireerivate inimeste ja ettevõtetega? Osaleda koolitustel ja sündmustel?
Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm aitab ja võimendab alustavaid ning kasvavaid väikeettevõtteid. Programmiga liitudes saab ettevõtja personaalse konsultandi, kes annab tagasisidet, aitab kaasa mõelda ja fookust seada. Loomeinkubaatori võrgustikus on enam kui 40 oma ala ekspertidest ärimentorit, kes jagavad soovitusi, teadmisi ja praktilist kogemust. Loomeinkubaatori mentorid on näiteks Andrus Kiisküla, Kriss Soonik-Käärman, Priit Kallas, Lev Dolgatsjov, Markus Vihma, Tõnu Väät jpt. Vaata kõiki mentoreid SIIN.
Loomeinkubaatori programmis osalev ja logopeedilisi õppemänge laste kõne arengu toetamiseks tootev Kõnekindlus peab programmi puhul oluliseks just ligipääsu koolitustele ja mentoritele. „Regulaarne konsultatsioon aitab fookust seada ning vaadata, kus ja millega abi vaja on. Samuti suunab konsultant õige mentori juurde, kelle praktilised teadmised võiksid kasulikud olla.“ Teine programmis osalev ettevõte Korrastuskunst, kes on esimene KonMari konsultant Eestis, kaalus programmiga liitumist pikalt. „Ma tükk aega mõtlesin, aga tänasel päeval ma olen liitumise üle nii õnnelik, sest üksi tegutsedes tundsin ma tõesti sellisest tugivõrgustikust puudust.“
Aastas toimub Loomeinkubaatoris enam kui 50 sündmust ja ühiskülastust messidele ja kontaktüritustele. Loomeinkubaatori programmi ettevõte Myceen, kes arendab jätkusuutlikke tooteid seenematerjalist, osales Loomeinkubaatori toel Berliini disaininädalal, kus nende tooted olid Alhambra showroom’is. „Füüsiliste toodete ja eriti uudsete materjalide puhul on väga oluline neid inimestele vahetult tutvustada. Iga selline reis annab võimaluse oma kliente paremini tundma õppida ja muidugi ka uutel turgudel kontakte luua. Meie jaoks tekkis konkreetsest käigust paar edukat koostööd, mida muidu juhtunud ei oleks.“
Praeguste programmis osalevate ettevõtete hulka kuuluvad veel kinnisvara projektijuhtimisettevõte What If, kudumibränd Nirgiwabrik, tapeetide valimise ja ostmise teenus Baubauwall, talisuplusjopesid ja vabaajarõivaid disainiv Paul Berg jpt. Lisaks on fookuses juba ringmajandavad ettevõtted ja suunatakse neid, kes soovivad olla jätkusuutlikumad. Ringmajandavatest ettevõtetest osaleb programmis RAIKU, kes töötab välja keskkonnasõbralikku pakkematerjali puidutööstuse jääkidest, keskkonnasõbralikke reklaamkingitusi pakkuv Ecodisain ja ringsete toidunõude teenust pakkuv RingKarp. Tutvu kõikide osalevate ettevõtetega SIIN.
Loomeinkubaator on tegutsemise jooksul toetanud enam kui 1000 ettevõtet. Tuntumate vilistlaste hulgas on näiteks KIRA, Craftory, Lilli Jahilo, Kadi Kruus, Lingvist, Ellen Richard, Berrichi, ShopRoller jpt. Edulugude hulgas on tootvad disainerid, platvormide loojaid, teenuspakkujaid, start-up’id, väikeettevõtted.
Just praegu on õige hetk liituda Loomeinkubaatoriga ja viia oma ettevõte järgmisele tasemele!
Tallinn Design House’i Artist Series projekt käis seekord külas Kriss Soonikul, kelle bränd sai alguse 2009. aastal. Teda on konkurentidest eristanud see, et segatud on pesu ready-to-wear’iga. „Üritasime seda kuidagi mõnusamaks ja pehmemaks teha, aga samal ajal hoida ikkagi väikest seksikust juures.“ Täna moodustavad ready-to-wear tooted suure osa Kriss Sooniku kaubavalikust – klient saab valida pesu, ready-to-wear ja loungewear’i vahel.
Brändi loomise teekond
Kriss Sooniku brändi loomise teekond sai alguse keskkoolis, kui klassiõde kutsus teda moekonkursi Supernoova abiliseks. „Selle hetkeni ei olnud mul õrna aimugi, et mulle võiks moes miskit meeldida.“ Kriss Soonik käis Tallinna Inglise Kolledžis, mis oli pigem suunatud reaalainetele. „Kõik katsetused, mis mul kunstikoolis olid, olid suhteliselt läbi kukkunud – ma ei osanud joonistada, paberist asju voltida – üldiselt täiesti saamatu selles vallas.“
„Kui ma aga sinna (Supernoova võistlusele – toim.) läksin ja show’sid vaatasin, sain aru – neil on mind siia vaja.“ Järgmisel aastal otsustas Kriss juba ise konkursil katsetada. „Mulle meeldis kogu aeg iseenda riietega eksperimenteerida ja seda püüdsin oma kollektsioonis näidata.“ Lõpuks pääseti finaali, aga kohta ei saadud. Küll aga jäädi inimestele silma ja meelde. Sellest ajendatuna sai loodud veel naisteriideid ja kollektsioone, millega tol ajal populaarsetel omaalgatuslikel moeshow’del osaleda.
„Ühel hetkel ma sain aru, et ma pean ennast tõsiselt kätte võtma ja mõtlema, millises suunas täpselt liikuda soovin.“ Eesti moes oli sel hetkel populaarne teha õhtukleite. „Kõik, kes olid juba ees, tegid luksuslikku moodi ja seal ma ei näinud enda jaoks võimalust.“ Ootamatult näitas suuna ette üks Hispaania reis. „Ma vaatasin ringi ja mõtlesin, et nii äge kui julged kõik on. Kuidas bikiine vahetati pesu vastu nii, et teist nägu ei tehtagi.“ Siis tuligi arusaam, et pesu ju ei tee keegi. Sealt edasi saigi 2009. aastal alguse Kriss Sooniku bränd.
Brändi loomisega seotud väljakutsed
„Keeruliseks teeb pesubrändi loomise see, et klientuur on suhteliselt limiteeritud. Hinnaklassilt oleme pigem kallimad. Ma tean niipalju naisi, kes kannavad stiilseid rõivaid, aga ikka mõtlevad, et ah ma panen alla mõne sustainable kiirmoebrändi pesu ja vahet ei ole.“ Siinkohal näeb Kriss olulisust teha kogu aeg kliendile koolitustööd, aga vahel sellest ei piisa.
Samuti on oluline sobivuse ja istuvuse küsimus. „Niipalju erinevaid kehatüüpe ja seetõttu on internetis keeruline müüa. Muidugi oleks lihtsam kui klient saaks proovida.“ Samas on näha, et kui klient leiab õige stiili ja suuruse, siis jäädakse lojaalseks.
Pesubrändi tegema motiveerib Krissi äge võimalus möllata suunaga, millega paljud ei mölla. „On vaja katsetada ja otsida detaile, kuidas tooteid ägedamaks teha ja see osa mulle hullult meeldib.“
Loomeinkubaatori 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi on just lõpetanud ettevõte LÕÕM. Istusime maha koos ettevõtte asutaja ja disaineri Merle Randmäega ja uurisime, kuidas on ettevõttel läinud, millised on plaanid edaspidiseks ja kuidas möödus Loomeinkubaatori inkubatsioon.
„LÕÕM loob ehteid julgetele naistele, kes teavad, mida tahavad, on kirglikud ja vabad.“
Kuidas tekkis soov oma brändiga alustada?
See tahe on olnud minu sees vist kogu aeg kuskil kuklas. Aga ta ootas oma õiget aega. Laste kõrvalt tundus seda liiga palju, tahtsin neile pühenduda 100%. Teadsin, et ühel hetkel ma teen seda. Ja eks oli vaja leida, mida täpselt ning oma rada sellel teekonnal.
See ajendas mind tegelikult uuesti õppima minema. Esimene haridus oli mul õmblustehnoloogia, aga saatuse tahtel ma sellel alal töötama ei hakanud. Samas andis see eriala mulle tugeva arusaamise, mis järjekorras midagi teha ja kuidas protsessid toimuvad. 2010. aastal läksin uut eriala, käsitöötehnoloogiad ja disain, omandama Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžisse, seejärel tuli EKA tootedisaini eriala. Siis oli küll juba konkreetsem soov disainivaldkonnas tegutseda.
Kuigi mul oli rookrooni idee peas küpsemas, siis algul ma ei mõelnud, et hakkan ehteid tegema. Rookroonid on nii tugevalt osa Eesti rahvakultuurist ja pärandkultuurist ning tegelikult on nad natuke unustuse hõlma vajunud. Et neid taasavastada, tekkiski mõte – kas neid saaks hoopis ehtesse vormida, anda ühele kontseptsioonile uus kontekst. Seejärel leidsin õige materjali, millega oli võimalik ideed teostada ja nii algaski oma brändi tegemine. See oli erinevate sündmuste jada, mis viis lõpuks ka Loomeinkubaatoriga liitumiseni.
LÕÕM ehteseeria KROON
Kust on tulnud inspiratsioon brändi nimele?
Nime mõeldes, soovisin, et see oleks eestikeelne sõna ja täpitähtedega. Sõna lõõm võib olla kirelõõm, päikeselõõm, tulelõõm või kui söed hõõguvad. Lõõm on sisemine põlemine, vaikselt ja varjatult, aga väga tugev tunne – see on kirg ja energia, mis tahab väljendust saada. Otsib oma avaldumist. Selle sisemise särina ajel tunnebki iga naine ära just talle omase ehte. Ja samas ka ehteid lõõmutatakse, ehk tegemist on väga mitmetähendusliku sõnaga.
Uue suunana oled hakanud tegema tooteid ka puidust?
Puit on oma olemuselt hästi mõnus ja soe materjal. Sellest on ehteid tehtud juba aastasadu, -tuhandeid – puit on lihtsasti vormitav, töödeldav, soe, ajalooline, looduslik, naturaalne. Ta on nii võluv materjal juba oma struktuuri poolest – need aastaringid ja oksakohad pakuvad põnevaid mustreid.
Vineer tuli minu juurde sel kevadel, kui osalesin koolitusel Haapsalu kolledžis. See oli laserpingi kasutamise koolitus, kus oli vaja teha lõputöö, milleks olid just vineerist ehted.
Kas sul on veel mõni materjal, mida sooviksid kasutada?
Tahaksin teha luust või sarvest, mis on samuti ajalooline ehtematerjal. Olen täiesti erinevate kunstmaterjalide vastane inimene. Mul on olnud plastmassehteid, mis võivad olla kui ägedad tahes, aga ma ei suuda neid kanda, sest nad on tehislikud ja energeetiliselt tühjad, väetud. Materjal üldisemas mõttes on minu jaoks hästi oluline – tema omadused, kuidas seda tundma õppida, teda töödelda ja koostööd teha, et suurim väärtus tuleks esile.
Mul on olnud ka pärlitest ehted, aga need ei ole olnud klassikalised. Ma lasen nad ikkagi nö enda filtrist läbi ja siis vaatan, mis saab. Proovin miksida teiste materjalidega, et tekiks kontrast või vastupidi, lasen materjalil endal mõjuda.
Kust sa leiad inspiratsiooni?
Peamiselt tuleb inspiratsioon elust enesest. Ja see hetk on selline, et filmilint hakkab kohe silme ees jooksma. See heas mõttes painab ja sunnib pidevalt mõtlema tehnilisele lahendusele kuni see on valmis.
Mõnikord materjal ise inspireerib ja dikteerib, mida saab teha. Hetkel on selleks vineer, mida proovin enda soovidele allutada. Vineer on välimuselt lihtne aga olemuselt keeruline, mõneti isegi kapriisne. Sellest on sündinud sari Öövalgus, mis kujutab pööripäeva aegse öötaeva värve. Valged ööd, mis Eestis on – need ongi hõbedased, sinised ja põhjatud või sügistaeva öömust kuldse täiskuu ja siravate tähtedega.
LÕÕM Öövalgus seeria
Õppetund on olnud näiteks see, et vahel, kui sul on ideed ja sa ei ole neid kohe teostanud, siis võib juhtuda, et selle ajaga tuleb teine disainer sama ideega juba välja. Vahel ideed tõesti hõljuvad õhus. Tuleb kohe realiseerida oma mõtted. Samas peab hoidma enda brändi fookust kõige selle sees. Mõned ideed võivad olla tõesti väga pöörased, aga kliendile ei pruugi need üldse pinget pakkuda. Sel hetkel hoida fookust kunstimaailma ja disaineriks olemise vahel.
Kes on täna peamiseks LÕÕM kliendiks?
Peamine klient on täna 40+ naine, kes on disainiteadlik, julgeb eristuda ja mitte peavooluga kaasa minna. Kaasaegne naine, kes tunneb oma olemust ja usaldab enda sisetunnet. Väärtustab kohalikke väikebrände, sest nii teab ta toote tausta – mis materjalist, kus ja kuidas on valmistatud.
Millised on olnud suurimad väljakutsed?
Kogu see protsess on olnud suur väljakutse. Üldse, kui hakata ettevõtet tegema, siis see on lõputu sihipärane ja järjepidev tegutsemine. Täna ma olen väga rahul sellega, kuhu ma olen jõudnud, vaatamata maailmas toimuvale. Mina pean küll ütlema, et kõike ei saa ja ei peagi mõõtma rahas. Pigem on oluline tasakaal selle vahel, kes sa tahad olla, kuidas olla ja toimetada. Just see tasakaal on minu jaoks oluline ja tunned rõõmu oma tegevusest.
Kui ma kuhugi pean kiirustama, siis tuleb meelde tuletada, et võta rahulikult. See, et sa oled hetkel võibolla nö. paanikas, ega siis asjad kiiremini jookse. Tegelikult peab ka kannatlik olema. Edu kindlasti ei tule kohe.
Kuidas Loomeinkubaatorisse sattusid?
Leidsin, et siin on huvitavad koolitused ja kõik omasugused loomingulised ja asjalikud inimesed on koos. Minu eesmärk on olnud võrgustiku loomine, loengud ja õppimine.
Kuhu suunda sa näed oma brändi liikumas?
Kahe aasta pärast ma loodan, et mul võiks olla oma stuudio. Koht, kus müüa. See on samas mitme otsaga küsimus, et kas stuudio selles mõttes, et kus ma tööd teen. Sest täna on mul juba kodus selleks head tingimused loodud.
Lisaks on plaan ka sortimenti kasvatada. Samas ma arvan, et minust ei saa kunagi masstootjat, sest see ei lähe minu põhimõtetega kokku. See on jälle üks sisevõitlus – kuidas hoida tasakaalu.
Mida sa soovitaksid teistele alustavatele ettevõtjatele?
Teha enda jaoks selgeks, mida sa täpselt teha tahad ja siis seda fookust hoida. Ja leida endas see tasakaal. Kindlasti teha seda, mida sulle meeldib teha ja siis seda järjepidevust hoida. Kui sa teed seda, mida oskad parimal moel, siis sa oled ise õnnelik ja ka teised sinu ümber on õnnelikud. Ja kunagi ei ole hilja alustada oma unistuste projektiga.
Üks minu moto on veel, et kui ühtepidi ei saa, siis teistpidi ikka saab. Alati saab.
Loomeinkubaator ootab inkubatsiooniprogrammiga liituma uusi ettevõtjaid 13. veebruarini. Oleme kokku kogunud vastused peamistele küsimustele, mis on ettevõtjatel enne programmiga liitumist tekkinud.
1. Kuidas on Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm ettevõtjale kasulik?
Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga liitumisel saab ettevõtja personaalse konsultandi, kes tegeleb tema igapäevaste väljakutsetega ja suunab vastavalt. Konsultandiga suhtlemine annab võimaluse enda ideed läbi põrgatada ja saada kohest ning ausat tagasisidet. Samas aitab konsultant leida ettevõtte arenguga seotud küsimustele vastused. Lisaks hindavad programmis osalevad inkubandid konsultandi järjepidevat motiveerimist ettevõttega tegelemiseks.
Lisaks konsultandile nõustavad ettevõtteid ka Loomeinkubaatori mentorid. Mentoritega on võimalik arutada juba spetsiifilisemaid küsimusi – näiteks:
kuidas muuta enda veebileht nähtavaks,
kuidas siseneda välisturgudele,
milline peaks olema tootedisain,
kuidas enda ettevõtet brändida,
kuidas luua müügistrateegiat,
millised peavad olema juriidilised lepingud,
kuidas kujundada hinda,
kuidas leida investoreid ja rahastust,
milliseid tegevusi erinevates faasides teha jpm.
Loomeinkubaatori võrgustikus on enam kui 40 mentorit, kellega on võimalik lähemalt tutvuda SIIN.
Lisaks toimuvad igakuised koolitused ja workshopid, kus inkubandid osalevad tasuta. Regulaarselt toimuvad networking sündmused, kus on võimalus ka teiste ettevõtjatega ideid põrgatada ja uusi koostöökohti leida. Koolitusprogrammiga on võimalik tutvuda kodulehe kalendris. Inkubandid saavad tasuta või soodsatel tingimustel osaleda ka näiteks meie partnerite Tehnopoli, Tartu Loomemajanduskeskuse, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ja Pärnumaa inkubaatori koolitustel.
Rahvusvaheliste projektide raames toimub ka ühiskülastusi messidele ja kontaktüritustele. Viimased ühiskülastused on olnud näiteks Berliini disaininädalale ja uudsete materjalide messile Future Fabrics Londonis. Samuti külastatakse koos MELT konverentsi ja sTARTUp Day’d.
2. Millised on Loomeinkubaatori programmi suurimad edulood?
Loomeinkubaator on tegutsemise jooksul toetanud enam kui 1000 ettevõtet. Tuntumate vilistlaste hulgas on näiteks, KIRA Craftory, Lilli Jahilo, Kadi Kruus, Lingvist, Ellen Richard, Kristel Kuslapuu. Edulugude hulgas on tootvad disainerid, platvormide loojaid, teenuspakkujaid, start-upid, ringmjandavad ettevõtted. Programmis osalevad ettevõtted on olnud edukad ka erinevatel rahvusvahelistel konkurssidel – näiteks võitis 2021. aastal Creative Business Cup võistluse inkubant RAIKU ning 2022. aastal jõudis TOP5 hulka inkubant Myceen.
3. Millised ettevõtted on hetkel programmis?
Programmis osalevad mitmekülgsed edukad ettevõtjad. Praeguste inkubantide hulka kuuluvad näiteks kirjandusterapeut ja koolitaja Biblionaut, köitestuudio IKIGI, filmiprodutsent AAA Creative, kinnisvara projektijuhtimisettevõte WhatIf, talisuplusjopesid ja vabaajarõivaid loov Paul Berg, spordirõivaste bränd Fibami, logopeedilist õppemängu loov Kõnekindlus jpt. Tutvu kõikide Loomeinkubaatori inkubantidega kodulehel.
Aina enam pöörame tähelepanu ka ringmajandavatele ettevõtetele. Ringmajandavatest ettevõtetest osaleb programmis näiteks RAIKU, kes töötab välja keskkonnasõbralikku pakkematerjali puidutööstusejääkidest, MyCeen, kes arendab jätkusuutlikku mööblit seenematerjalist ja Ecodisain, kes teeb keskkonnasõbralikke reklaamikingitusi.
4. Kas ettevõtet aidatakse ka välisturule?
Inkubatsiooniprogramm aitab ettevõtetel siseneda ka välisturgudele. Nõu annab konsultant ja lisaks on mentorvõrgustikus mentorid, kes tegelevad välisturgudele sisenemisega. Loomeinkubaator osaleb ka rahvusvahelistes projektides, mis loob võimalusi välisturgudele sisenemiseks. Näiteks on toimunud Export Speed Mentoring, kus ettevõtjatel oli võimalik konsulteerida Rootsi, Saksamaa ja Poola mentoritega, kes nõustasid ettevõtteid nende turgude eripärade kohta. Lisaks korraldame regulaarselt rahvusvahelisi webinare ning ka ühiskülastusi välismaa messidele.
Lisaks saavad inkubandid taotleda arengutoetust ja eksporditoetust.
5. Kellele on inkubatsiooniprogramm mõeldud?
Inkubatsiooniprogramm on mõeldud alustavale ettevõtjale, kellel on ambitsioon ja võimekus kasvada. Erandkorras võtame vastu ka ideetasandil projekte, mis on unikaalse väärtuspakkumisega ning mille eesotsas on kõrgelt motiveeritud ja kasvuambitsiooniga ettevõtjad.
6. Milline on liitumisprotsess?
Liitumiseks on vaja täita avaldus meie kodulehel, kus palume vastata enda ettevõtte kohta käivatele küsimustele. Kõikide avalduse täitjatega kohtuvad Loomeinkubaatori konsultandid, et ettevõtte plaanide kohta rohkem teada saada. Lisaks vastame ka tekkinud lisaküsimustele. Ekspertpaneeli läbinud ettevõtja tutvustab enda äriideed hindamiskomisjoni ees, kes teeb lõpliku programmiga liitumise otsuse.
Inkubant Korrastuskunst käis Vikerradios tutvustamas oma tegemisi ja jagamas kogemust korrastamise psühholoogilistest aspektidest.
Armsad asjad, mille keskel elame, võiva olla stressi allikaks ja põhjustada peretülisid. Kuidas ära visata asju, mis meenutavad ammu toimunud tähtsaid hetki, kuid millest nüüdseks on emotsionaalne energia kadunud? Mida teha vinüülplaatide ja raamatutega, mis olid kunagi armsad, aga mida enam ei kuula-loe? Kui palju peaks kapis olema pükse-särke? Saates on külas korrastuskonsultant Mari-Ann Lumeste ja teemaks jaapanlanna Marie Kondo välja töötatud KonMari meetod. Saatejuht on Tiina Jõgeda.
Saatesari “Minu mängureeglid” on eetris alates 11. septembrist pühapäeviti kell 16.05.
Loomeinkubaatori kuni 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi on lõpetanud 6 ettevõtjat: Biblionaut, LÕÕM, Rookroon, Älly, IKIGI ja Šmöko.
Biblionaut tegeleb kirjandusteraapia ehk biblioteraapiaga. See on loovteraapia vorm, milles kasutatakse kliendi probleemi lahendamiseks, loovuse avardamiseks ja meeleolu parandamiseks juhendatud lugemis- ja kirjutamisülesandeid, jutuvestmist, arutelu ja tööd sümbolitega. Need meetodid sobivad võrdselt nii loominguliseks enesearendamiseks kui ka sügavamate eluliste probleemide lahendamiseks.
IKIGI köidab maailma lugudega, mille peategelasteks on leidlikud ja jätkusuutlikud pabertooted. IKIGI’st leiab eriilmelisi märkmikke ning lisaks on võimalik osaleda Köitegaraaži köitmise töötubades. Eritellimusena töötatakse välja ja valmistatakse nii traditsioonilisi kui innovaatilisi köitelahendusi.
LÕÕM brändi asutaja ja disainer on Merle Randmäe, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini erialal ning omandanud magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis. Õpingud ülikoolis võimaldasid tutvuda lähemalt materjalide ja nende omadustega, ennekõike puiduga, aga proovida kätt ka klaasi, metalli ja keraamikaga. Ehete loomisel on oluline roll esteetikal, funktsionaalsusel ning sõnumil, mida ehted endas kannavad.
Ällytoodab stiilseid, vastupidavaid ja nutikate lahendustega vegan-materjalidest kotte lapsevanematele. Iga detail – taskute asetus ja suurus, materjalid ja lukud, värvitoonid ja lisad – on väga pikalt ja põhjalikult läbi mõeldud ja katsetatud.
Šmökotoodab keskkonnasõbralikku mesilasvahariiet, mida on võimalik korduvalt kasutada toiduainete pakendamisel ning säilitamisel, et vähendada pakendijäätmete teket. Mesilasvahariide kasutamine aitab vähendada ühekordsete plastkarpide, kilekottide ja fooliumi kasutamist toiduainete pakendamisel.
Rookroonon ettevõte, kes tegeleb pilliroost erinevate toodete loomisega. Kõige rohkem on tehtud rookrooni „tee ise“ komplekte. Pakendisse lõigatakse pilliroojupid ja kliendile pannakse kaasa ka töövahendid – niidi ja nõela ning ka juhendi, kuidas need tükid kokku panna.
Rookroonid võivad kokkupandult olla üsna suured, kuid komplektide või materjalina saab neid saata käsitööhuvilistele üle maailma.
Soovid ettevõtet edasi arendada ja saada nõu oma ala ekspertidelt? Täida avaldus ja liitu Loomeinkubaatoriga! Lisainfo: https://inkubaator.tallinn.ee/programm/
14. detsembril toimus PROTO avastustehases STARTERtallinna finaal. Grand Prix võitis tiim DoBu, kes arenadavad tarkvara, mis asendab paberist kodu tehnilist passi. Loomeinkubaatori eriauhinna võitis Snack a Cup, kes arnedavad söödavaid ühekordseid nõusid.
Lisaks peaauhinnale, anti inspiratsiooni auhinnad välja ka tiimidele FuHo ja SafeWear. FuHo pakub koduomanikele väiksemaid elektriarveid, kasutades tarka automatiseerimise süsteemi. SafeWear arendab ehteseeriat, mis aitab naistel püsida avalikes kohtades turvaliselt.
Lisaks said auhinnatud mitmed teised tiimid:
Avokaado eriauhind: tiim Loov ja tiim Tanantin Alpaca;
EIT Raw Materials Hub Regional Center Baltic in Estonia eriauhind: team InnerC;
dele!