ENG
Tutvu programmidega

Kõik on disainitud – järelikult saab kõike ümber disainida

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori korraldatud Creative Circular Cities (CCC) projekti inkubatsiooniprogrammi raames toimusid 2026. aasta kevadel mitu rahvusvahelist seminarisarja, mis keskendusid kestliku ja ringse mõtteviisi rakendamisele toote- ja teenusedisainis. Koolitused How to Design a Sustainable Product? ja How to Design a Sustainable Service? tõid kokku loome- ja kultuurisektori professionaalid, ettevõtjad, disainerid ja teised huvilised, et arutada, kuidas kujundada lahendusi, mis on ühtaegu nii kasutajakesksed, majanduslikult mõistlikud kui ka keskkonnahoidlikud.

Mõlema seminari keskmes oli arusaam, et jätkusuutlikkus ei ole enam pelgalt eetiline valik, vaid oluline strateegiline suund. Nii toodete kui teenuste puhul tähendab see vajadust vaadata senised tööviisid värske pilguga üle ning otsida lahendusi, mis aitavad vähendada keskkonnamõju, hoida ressursse kauem kasutuses ja luua pikaajalisemat väärtust.

Kestlik tootedisain algab mõtteviisi muutusest

Neljaosaline seminarisari How to Design a Sustainable Product? keskendus ringse tootearenduse põhimõtetele kogu toote elutsükli jooksul. Koolituse jooksul käsitleti, kuidas liikuda lineaarselt “tooda–kasuta–viska ära” mudelilt ringsematele lahendustele, kus materjalid püsivad võimalikult kaua kasutuses ning tooteid kavandatakse vastupidavuse, parandatavuse, modulaarsuse ja korduskasutuse põhimõttel.

Seminari jooksul rõhutati, et kestlik tootedisain ei tähenda ainult uute materjalide kasutuselevõttu, vaid eelkõige perspektiivimuutust. Toodet ei saa vaadata vaid iseseisva esemena, vaid osana suuremast süsteemist, kus loevad ka kasutusviisid, järgmised kasutustsüklid, parandamisvõimalused ja toote eluea lõpp. Tähelepanu pöörati ka sellele, et materjale ei tohiks käsitleda lihtsalt sisendina tootmisprotsessis, vaid väärtusliku ressursina, mille kvaliteeti ja kasutusvõimalust tuleb säilitada võimalikult kaua.

Praktilised näited tõid ringdisaini osalejatele lähemale

Seminar ei jäänud teoreetiliseks, vaid tõi osalejate endi näidete kaudu esile, kuidas ringmajanduse põhimõtteid saab rakendada väga erinevates toodetes ja teenustes. Aruteludes tõstatus näiteks küsimus, kuidas tagada, et keskkonnasõbralik pakend oleks kasutaja jaoks ka arusaadav. Leiti, et ainult kestlikust materjalist ei piisa, kui puudub selge info selle kohta, kes toote valmistas, kuidas seda uuesti kasutada ja kuhu see lõpuks suunata. Võimalike lahendustena pakuti välja paremat märgistust, QR-koode, juhiseid korduskasutuseks ning tagastus- või kogumissüsteeme.

Teise näitena arutati taaskasutatud portselani võimalusi, kus toodi esile, et lisaks materjali ümbertöötlemisele võivad kestlikku väärtust luua ka parandusteenused, rendimudelid ning esemete värskendamine või ümberglasuurimine. Nii sai seminaris selgeks, et ringdisain ei tähenda alati täielikult uue toote loomist, vaid sageli olemasoleva lahenduse edasiarendamist, kasutuse pikendamist ja väärtuse säilitamist.

Teenused kujundavad samuti keskkonnamõju

Kaheosaline seminarisari How to Design a Sustainable Service? laiendas kestlikkuse arutelu toodetelt teenustele, digilahendustele ja organisatsioonilistele protsessidele. Koolitus näitas, et keskkonnamõju ei teki ainult füüsiliste esemete tootmises, vaid ka teenuste ülesehituses, digitaalsetes töövoogudes, andmekasutuses, infrastruktuuris ja igapäevastes tööprotsessides.

Osalejad said tööriistu, kuidas hinnata oma teenuse jalajälge, kaardistada peamisi mõjuallikaid ning leida võimalusi nende vähendamiseks. Fookuses olid teenuste ja digitaalsete süsteemide optimeerimine, digitaalse raiskamise vähendamine, taastuvenergial põhinevate lahenduste eelistamine ning jätkusuutlike valikute sidumine organisatsiooni praktiliste otsustega.

Aruteludes kõlas ka mõte, et kestlikum teenusedisain algab sageli juba eeltöö faasis. Näiteks toodi välja, et paremini läbi mõeldud koostöö enne arendusprotsessi algust aitab vähendada liigseid kohtumisi, ümbertegemisi ja ressursikulu. Samuti rõhutati lõppkasutajate varasemat kaasamist, et loodavad teenused vastaksid tegelikele vajadustele ega tooks kaasa tarbetuid samme või koormust.

Miks need teemad on loome- ja kultuurisektorile olulised?

Loome- ja kultuurisektori jaoks on ringmajandus ja kestlik disain järjest olulisemad, sest need avavad uusi võimalusi innovatsiooniks, rahvusvaheliseks arenguks ja vastutustundlikuks ettevõtluseks. Nii toodete kui teenuste puhul ei seisne küsimus ainult keskkonnamõju vähendamises, vaid ka selles, kuidas kujundada lahendusi, mis on ajas vastupidavamad, kasutajale tähenduslikumad ja majanduslikult jätkusuutlikud.

Seminarisarjad näitasid, et kestlikkus võib väljenduda väga erineval moel: paremates materjalivalikutes, läbimõeldud kasutusjuhistes, paranduse ja korduskasutuse võimaldamises, tõhusamas teenuseprotsessis või teadlikumas suhtluses klientide ja kasutajatega. Just selline terviklik vaade aitab muuta ringmajanduse põhimõtted praktiliseks ja rakendatavaks ka igapäevases loometöös ning ettevõtluses.

Koolitaja Maximilian Mauracher tõi kokku strateegia ja praktilise kogemuse

Mõlemat seminarisarja viis läbi rahvusvaheliselt tunnustatud disainer, strateeg ja loovjuht Maximilian Mauracher, kelle töö keskendub ringmajandusele, jätkusuutlikkusele ja disainipõhisele muutuste juhtimisele.

Ta on õppinud Viini Rakenduskunstide Ülikoolis ning töötanud enam kui kümme aastat ettevõtete, linnade ja organisatsioonidega, sealhulgas FREITAGi, Decathloni, WWF-i ja Berliini linnaga. Berliinis tegutseva NEW STANDARD.STUDIO kaasasutaja ja tegevjuhina aitab ta rahvusvahelistel meeskondadel tõlkida keerukaid jätkusuutlikkuse väljakutseid selgeteks strateegiateks, toodeteks, teenusteks ja narratiivideks.

Seminaride üks keskseid sõnumeid võttis hästi kokku mõte: „Kõik on disainitud – järelikult saab kõike ümber disainida.“ See peegeldab hästi nii seminaride sisu kui ka CCC projekti laiemat eesmärki – aidata loome- ja kultuurisektori tegijatel näha muutusi võimalusena ning leida uusi viise, kuidas kujundada vastutustundlikumaid ja mõjusamaid lahendusi.

CCC projekt toetab ringmajanduse üleminekut

Seminarisarjad toimusid Creative Circular Cities projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Projekti eesmärk on toetada kohalikul tasandil ringmajandusele üleminekut, kaasates sellesse aktiivselt kultuuri- ja loomesektorit ning pakkudes praktilisi teadmisi, tööriistu ja rahvusvahelist koostööd.

„Räägi oma kliendiga – see on kõige targem asi, mida teha“: TEENUS 360 tõi kokku teenusäri päris lood ja õppetunnid

28. aprillil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris praktiline minikonverents TEENUS 360, mis keskendus teenusettevõtjate kõige olulisematele küsimustele – kuidas kasvada, millal ja kuidas oma ärimudelit muuta ning kuidas kohaneda kiiresti muutuva ärikeskkonnaga.

Päeva jooksul jagasid oma kogemusi ettevõtjad ja eksperdid, kes on ise teenusäris kasvanud, teinud suuri muutusi ning sisenenud välisturgudele. Läbivaks teemaks kujunes arusaam, et teenusäri keskmes on inimesed – nii meeskond kui kliendid – ning edu sõltub võimest luua ja kommunikeerida päris väärtust.

Konverentsi avas Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juht Anu Lõhmus, kes rõhutas, et teenusettevõtjate osakaal inkubaatori programmides on suur ning vajadus praktiliste kogemuste ja ausate arutelude järele kasvab pidevalt. Sellest sündiski idee tuua need teemad ühele lavale kokku.

Kasv algab vundamendist ja väärtusest
Päeva avas Kari Maripuu, kes tõi oma ettekandes esile, et teenusäri on eelkõige inimeste äri. Tema sõnul on oluline osata oma teenust õiglaselt hinnastada – kui klient tajub pakutavat väärtust, on ta valmis selle eest ka maksma.

Ärimudeli ümbermõtestamine ja fookus
Margus Klaar jagas Brand Manuali ausat kogemuslugu ettevõtte arengust ja muutustest. Ta rõhutas, et väikese ettevõtte puhul on rahavoog kriitilise tähtsusega ning ilma selleta ei ole võimalik äri jätkusuutlikult arendada. Samuti tõi ta esile, et edu ei sünni üksikutest tegevustest, vaid järjepidevusest ja selgest väärtuspakkumisest. Oluliseks peab ta ka otsest suhtlust kliendiga, et mõista nende tegelikke vajadusi.

Rahvusvaheline kasv ja organisatsiooni arendamine
Ander Ojandu keskendus oma ettekandes Civitta rahvusvahelisele kasvule ja organisatsiooni ülesehitamisele. Ta rõhutas, et ilma tugevate juhtide ja usaldusväärsete meeskondadeta ei ole võimalik kasvada. Samuti tõi ta esile, et kasv peab olema teadlik ja strateegiline ning iga investeering peaks toetama ettevõtte pikaajalist väärtust.

AI kui võimalus, mitte oht
Paneeldiskussioonis, kus osalesid Priit Kallas, Einar Tiimla (häk agency), Kadri Tuisk (Wundamental) ja Indrek Seppo, arutati tehisintellekti mõju teenusärile. Leiti, et AI annab ka väikestele ettevõtetele märkimisväärse eelise, kui seda oskuslikult kasutada. Soovitati alustada ühest tööriistast ja seda põhjalikult tundma õppida ning keskenduda sellele, kuidas AI abil väärtust luua.

Autentsus kui konkurentsieelis
Epp Kärsin tõi oma ettekandes esile autentsuse ja isiksuse rolli äris. Tema sõnul ei saa kõike mõõta rahas ning edu aluseks on siirus, järjepidevus ja julgus olla ehe. Tugev isiklik bränd võib kujuneda ettevõtte suurimaks ja kõige raskemini kopeeritavaks konkurentsieeliseks.

Teenusest tooteks liikumine
Päeva lõpetanud paneelis arutlesid Lilit Palmar (Maru VR), Kaire Vuks (Baubauwall) ja Karin Kiviste (Creatomus) teenuselt tootepõhisele ärile ülemineku üle. Leiti, et kuigi toode võimaldab paremat skaleeritavust, nõuab see tugevaid süsteeme, selgeid protsesse ja teadlikku ressursside jaotust. Samuti toodi välja, et oma toote arendamine konkureerib sageli igapäevaste kliendiprojektidega ning vajab seetõttu eraldi fookust.

Teenuste eksport ja rahvusvaheline laienemine
Päeva lõpetanud paneelis arutlesid teenusettevõtete ekspordivõimalustest Pärtel Vurma (Velvet), Maris Altsoo (ALL·SET), Ander Sõõrumaa (OCCO) ja Andrei Stepin (Thorgate). Arutelus rõhutati, et rahvusvahelisel turul ei osteta teenust, vaid lahendust konkreetsele probleemile, mistõttu on usalduse loomine võtmetähtsusega. Samuti toodi välja, et välisturgudele sisenemine nõuab strateegilist lähenemist, õigeid partnereid ja valmisolekut kohaneda.

Konverentsil oli sponsoriks Lumiorav, kelle magneesiumvesi aitas hoida päeva jooksul osalejate ja esinejate meeled värskena!

Konverents pakkus osalejatele praktilisi teadmisi, ausaid kogemuslugusid ja väärtuslikke kontakte.

Tallinn Design House’is on avatud Ettevõtlus­inkubaatori programmis osalevate ettevõtete eriväljapanek

Tallinn Design House’is avati 16. aprillil Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmis osalevate ettevõtete eriväljapanek, mis toob esile kuus omanäolist Eesti loojat: Korralooja, Kadri Veisner, Katarina Sarap, Ruth Terras, Rada Keraamika ja Liisa Kanemägi.

Väljapanek keskendub disaini taga olevatele inimestele ja nende lugudele. Sageli teatakse toodet või brändi, kuid looja ise jääb varju. Seekord astuvad esile kuus käsitöölist ja disainerit, keda ühendab ühine arusaam: ilu ei ole luksus, vaid teadlik valik.

Ülle Tammik (Korralooja) on professionaalne korrastaja, koolitaja ja konsultant, kes aitab inimestel luua toimivaid süsteeme kodus ja igapäevaelus. Isiklik kogemus ATH-ga on näidanud talle, et toimiv keskkond ei ole esteetiline ideaal, vaid igapäevase selguse ja rahu alus. “Kord ei ole luksus. See on vabadus.”

Kadri Veisner on moestilist, moejoonistaja, moekoolitaja ja akvarellikunstnik, kelle looming ulatub moesaatest kuni Kuldmunapreemiaga pärjatud kostüümikunstini. Tema moejoonised ja maalid on jõudnud toodetele ja huvitavatesse koostöödesse – sealhulgas Mammu Couture’i õunapuuõied ja Smarttani läbipäevituvad rõivad. “Kõik me väärime ilu, aga riietu teadlikult.”

Katarina Sarap on illustraator, kelle värviküllased karakterid ja rõõmsad lood ärkavad ellu tema ABC (Atypical, Bold, Colourful) järgi: ebatüüpiline, julge, värviline. Gümnaasiumist alanud loominguline tee on viinud tema teosed rahvusvaheliste brändideni nagu Zalando, Škoda ja L’Occitane. “Elu ei pea alati tõsiselt võtma – natuke lõbu ja värvi teeb imet.”

Kristen Terasmaa (Ruth Terras) on lõhnadisainer, kes on eeterliku maailmaga seotud alates 2010. aastast. Tema bränd on loodud neile, kes hindavad puhast koostist ja teadlikke valikuid, sest lõhnad mõjutavad rohkem, kui esmapilgul paistab. “Kõik, mis lõhnab hästi, ei ole sulle hea! Kas Sina tead, mida Sa sisse hingad?”

Kärt Suursaar (Rada Keraamika) loob potikeral sündinud tarbekeraamikat, kus traditsioonilise meisterlikkuse ja tänapäevase lihtsuse ühendab tegija isiklik puudutus. Iga ese on kordumatu ja loodud selleks, et olla käes, kasutuses ja ajaga omaks saada. “Käsi juhib, materjal vastab, inimene rõõmustab.”

Liisa Kanemägi on kudumiskunstnik, kes alustas lapsena Barbidele kampsuneid kududes ja loob täna piiratud kogustes esemeid, mis hägustuvad disaini ja kunsti piiril. Vill, siid ja lina – lõngad, millel on iseloom – saavad jääkide vaba lõike kaudu vormi, mis on nii ilus kui planeedisõbralik. “Su sisemine pätt on täiega nunnu.”

Õhtut juhtis Ingrid Margus (Actors Lab Tallinn) ning muusikalist elamust pakkus Martin Kalmet.

Eriväljapanek jääb Tallinn Design House’is (Rotermanni 14, Tallinn) avatuks juuni lõpuni, pakkudes võimalust tutvuda ja soetada Eesti disainerite loomingut.

Väljapaneku vaateakna kujunduse autor on Katarina Sarap. Vaata illustratsioone allpool!

Tallinna Ettevõtlusinkubaator avas CCC projekti raames ringmajanduse võimalusi tutvustava näituse

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone näitusesaalis on esimese väljapanekuna avatud ringmajandusteemaline näitus, mis valmis Creative Circular Cities (CCC) rahvusvahelise projekti raames ning kutsub nii ettevõtteid kui ka linnakodanikke avastama ringmajanduse põhimõtteid ja valdkonna uusi võimalusi. Näituse teostasid Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Heya Visual.

Tarbimisühiskonna areng on toonud kaasa üha suurema loodusressursside kasutamise ning sellega kaasnevad nii keskkondlikud, sotsiaalsed kui ka majanduslikud probleemid. Kasvav jäätmeteke ja keskkonnasaaste ning loodusvarade vähenemine muudavad ringmajanduse põhimõtete tutvustamise järjest olulisemaks. Samas ringmajandus ei ole ainult keskkonnateema – see on süsteemne muutus, mis puudutab tootmist, tarbimist ja väärtushinnanguid ning kus olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. See aitab luua tasakaalus tulevikku, kus majandus ja keskkond toimivad koos, mitte teineteise arvelt.

Uus näitus aitab neid teemasid mõtestada praktilisel ja interaktiivsel viisil, pakkudes külastajatele võimalust oma teadmisi proovile panna, katsetada uusi ideid ning saada inspiratsiooni teadlikumate valikute tegemiseks.

„Meil on hea meel, et koostöös Heya Visuali ja ringmajanduse ekspertidega valmis ülevaatlik didaktiline ringmajandust tutvustav näitus koos rohkete näidiste ja väljapanekutega. Näituse loomisel tuli väga palju eelinfot läbi töötada, kuid eesmärk oli tuua külastajateni kõige olulisemad teemad, praktiline info ja selged suunised. Samuti on väga prioriteetsed ettevõtete praktilised näited, kes juba ringmajanduse põhimõtteid edukalt rakendavad. Need on näitusel esindatud nii tutvustavate videote, tekstide kui ka toodete kaudu. Näitus pakub olulist lisaväärtust inkubaatori külastajatele ja võimaldab tutvustada ringmajanduse alustalasid nii meie programmides, koolitustel osalevatele ettevõtetele kui ka muude sündmuste, konverentside, seminaride külalistele“ ütles Tallinna Ettevõtlusinkubaatori projektijuht Kristel Mõistus.

Heya Visuali loodud väljapanek on üles ehitatud kui terviklik teekond, mis tutvustab ringmajanduse põhimõtteid, ettevõtete edulugusid ja parimaid praktikaid. Näitus innustab mõtlema, kuidas igaüks saab oma igapäevaelus ja ettevõtluses tegutseda ringmajanduse põhimõtteid järgides ning milline mõju on meie valikutel tulevikule. Näitus annab külastajatele suunised ja arusaamise, et meie ühine tulevik sõltub igaühe panusest. Ringmajandus ei ole ainult ettevõtete või poliitikakujundajate teema – see puudutab meid kõiki.

Heya Visuali tiimi kuulusid Kaia Lõun, Jüri Lõun, Raivo Randoja ja Sigrid Randoja. Näituse loomisse olid kaasatud ka ringmajanduse eksperdid Margit Rüütelmann ja Kaia Lõun ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Tallinna Strateegiakeskusest Katarina Papp, Liina Kanarbik, Tallinna Tehnikaülikoolist Simo Ilomets, Zero Waste Estoniast Marianne Sepp, Borg, Eesti Pakendiringlus, EKT Ecobio, Green Gravels, Killumeister, KIUD, Leemans Greencircle, Neular, Mulieres, RAIKU, Räpina Paberivabrik, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Weerec, Woola ja CCC projekti partnerid.

Uus väljapanek Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris on avatud gruppidele eelregistreerimisel külastamiseks (kirjuta info@inkubaator.ee) ning pakub väärtuslikku kogemust kõigile, kes soovivad paremini mõista ringmajanduse võimalusi ja rolli ressursitõhusa tuleviku ühiskonna kujundamisel.

Näitus valmis projekti Creative Circular Cities (CCC) raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm. Projekt edendab ringmajandust kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektoreid ning loomeettevõtted. Demolinnades Aarhusis, Kielis, Gdynias, Riias, Tallinnas ja Turus tutvustavad partnerorganisatsioonid võimalusi, kuidas loomesektor saab toetada ringmajandust, kasvatada vastutustundlikku tarbimist ning aidata ettevõtetel ringmajandust rakendada. Tallinna näitus on üks selle rahvusvahelise koostööprojekti olulistest tulemustest.

Ettevõtlusinkubaator ja EKA tutvustasid biomaterjalide tulevikku rahvusvahelisel seminarisarjal

23.–25. märtsil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös rahvusvaheline sündmuste sari „From Lab to Market: Biomaterial Innovation“, mis keskendus biomaterjalide, digitaalse tootmise ja jätkusuutliku ettevõtluse kokkupuutepunktidele ehitatud keskkonnas. Seminarid toimusid CiD Innovation Alliance projekti raames.

Kolmepäevane kursus tõi kokku tudengid, ettevõtjad ja valdkonna eksperdid, et uurida, kuidas biopõhised materjalid muudavad tootearendust ning milliseid uusi ärivõimalusi need kaasa toovad. Sündmused pakkusid osalejatele nii praktilisi töötubasid kui ka tulevikku suunatud arutelusid.

Sündmuste sarja avapäeval, 23. märtsil, viis seminari läbi biomaterjalide uurija ja disainer Pilar Bolumburu ettevõttest Materiom. Tema juhendamisel uuriti, kuidas tehisintellekt saab toetada materjaliuuringuid ja kiirendada innovatsiooni, milline on biopõhiste materjalide globaalne tootmismaastik ning millised on peamised suunad ringmajanduse põhimõtete rakendamisel. Samuti käsitleti rohekeemia rolli jätkusuutlikus tootearenduses ning arutleti selle üle, kuidas biomaterjalide elutsükli lõppfaasi saab lahendada viisil, mis ületab pelga biolagunevuse.

Teisel päeval keskenduti biomaterjalide ja digitaalse tootmise ühendamisele. Aleyna Gültekin ja Tim Bruder tutvustasid Institute for Advanced Architecture of Catalonia (IAAC) biopõhise innovatsiooni ja arenenud tootmise metoodikaid ning kaasaegseid projekte, mis näitasid erinevate materjalide, digitaalse tootmise ja uuenduslike tehnoloogiate rakendamist praktikas. Samuti anti ülevaade sellest, kuidas materjali- ja tootmisinnovatsiooni ümber kujundada jätkusuutlikke ärimudeleid, ning tutvustati IAAC iduettevõtete näiteid.

Päeva teises osas esitlesid Martin Melioranski, Kaiko Kivi ja Lauri Kilusk kohalikke eksperimentaalseid projekte, mis keskendusid robotiseeritud savi 3D-printimisele, digitaalselt loodud tööriistadele, ruumiliste lahenduste arendamisele ning materjaliuuringutele kunsti ja arhitektuuri kontekstis. Päeva lõpetas labori ja tehnoloogia demonstratsioon.

Kolmanda päeva fookuses oli ettevõtlus ning biomaterjalidega seotud ärimudelite arendamine. Koolitust viis läbi Mari-Ann Meigo Fonseca, kes on Gelatex Technologies asutaja ning kogenud mentor ja ettevõtlusekspert. Tema juhendamisel said osalejad põhjaliku ülevaate sellest, kuidas uusi materjale turule tuua, millised on valdkonna äriloogika ja riskid ning kuidas kujundada ideest klientide valideeritud ja investeerimisvalmis lahendusi. Samuti käsitleti rahastamisstrateegiaid ning arutleti erinevate tulumudelite eeliste ja puuduste üle, rõhutades kliendisuhtluse olulisust.

Sündmuste sari kinnitas, et biomaterjalid ja nendega seotud tehnoloogiad on kiiresti kujunemas oluliseks suunaks nii disainis, ehituses kui ka ettevõtluses.

Sündmuste sarja korraldasid Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Eesti Kunstiakadeemia CiD Innovation Alliance projekti raames. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) kaudu toetuslepingu nr 101111686 alusel.

Tegelikult Tegijaks: Kuidas murda huumoriga pingeid mitte suhteid?

31. märtsil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Ülikooli korraldatud sarja „Tegelikult Tegijaks“ teine sündmus, kus arutleti huumori rolli üle konfliktides. Paneeldiskussioonis osalesid püstijalakoomik Daniel Veinbergs, Tabasco loovjuht Alvar Lonks ning strateegilise kommunikatsiooni ekspert ja Miltton Grupi Baltikumi tegevjuht Annika Arras. Arutelu modereeris BFM-i projektijuht Elari Lend.

Fookuses olid küsimused, millal aitab huumor pingeid maandada ja suhteid tugevdada ning millal võib see hoopis olukorda teravdada. Arutelust jäi kõlama selge arusaam: huumor ei ole kunagi neutraalne – selle mõju sõltub kontekstist, sihtrühmast ja ajastusest.

Annika Arras rõhutas, et kommunikatsioonis tuleb arvestada väärtuskonfliktidega ning hinnata pidevalt olukorra tundlikkust. Tema sõnul ei taga isegi hea kavatsus seda, et nali mõjub soovitud viisil. „Tuleb mõista, millal on aeg nalja teha ja millal mitte.“

Ta lisas, et huumor võib olla korraga nii ühendav kui ka lõhestav: „Huumor võib olla pingeid maandav tööriist, aga sama lihtsalt ka konfliktide eskaleerija. Kõik sõltub kontekstist, võimusuhetest ja vastuvõtjast.“

Koomik Daniel Veinbergs kirjeldas huumori kasutamist kui pidevat tasakaalu otsimist. Tema sõnul sarnaneb stand-up miiniväljaga, kus oluline ei ole piiri ületamine, vaid selle tunnetamine: „Hea koomiku ülesanne ei ole minna üle piiri, vaid leida see piir ja kõndida publikuga koos selle ääres.“

Samas tõi ta esile, et huumor on sügavalt isiklik ning publiku reaktsioonid võivad olla ettearvamatud „Sageli solvuvad inimesed naljade peale, mille puhul ma ei osanud seda üldse oodata“ lisas Daniel.

Arutelus rõhutati ka vaikiva kokkuleppe olemasolu publiku ja esineja vahel – see annab küll vabaduse, kuid ei vabasta vastutusest. Iga nali jõuab kuulajani läbi tema enda kogemuse ja tundlikkuse.

Turunduse vaates tõi Alvar Lonks esile, et huumor on küll tõhus viis keeruliste teemade käsitlemiseks, kuid tuleb arvestada, et sellega kaasneb paratamatult ka kriitika –  ühiskondlike valupunktide puudutamisel tekib alati erinevaid reaktsioone. „Alati on keegi, kes ütleb, et läksite üle piiri. See on paratamatu.“

Lonks rõhutas, et suurim väljakutse ei ole ideede puudumine, vaid nende elluviimine viisil, mis töötab nii loovalt kui ka vastutustundlikult. „Soorituspinge Pakendikeskuse kommunikatsioonis tegelikult puudub – ideid on, tuleb mõelda kuidas need ideed reaalseks teha.”

Panelistid arutlesid ka selle üle, kas huumor võib konflikte lahendada. Leiti, et õigesti kasutatuna võib see aidata pingeid maandada ja vestlust edasi viia, kuid eeldab head kontekstitaju ja empaatiat. Arras märkis, et solvavale huumorile saab vahel vastata huumoriga, mis aitab pinget leevendada, kuid oluline on mõista, et kõik ei pruugi nalja ühtmoodi tajuda.

Arutelus puudutati ka huumori rolli digiajastul, kus humoorikas sisu levib kiiresti ja mõjutab avalikku arvamust. Veinbergs tõi esile, et humoorikas lähenemine aitab inimestega paremini kontakti luua kui pelgalt tõsine sõnum. „See, kes oskab vallutada sotsiaalmeedia algoritme naljaka sisuga, siis selle käes on ka parlament.”

Läbiva joonena jäi kõlama, et huumor ei ole pelgalt meelelahutus, vaid teadlikult kasutatav tööriist ning mõjus kasutamine eeldab oskust lugeda olukorda, mõista sihtrühma ning valida õige toon ja ajastus. Nagu Arras arutelus kokku võttis: „Tuleb treenida kompetentsi – kuidas, millal ja mida öelda.“

„Tegelikult Tegijaks“ sari jätkab tulevikuoskuste avamist, pakkudes praktilisi teadmisi ja aruteluruumi nii ettevõtjatele kui ka tudengitele. Seekordne sündmus kinnitas, et huumor võib olla tugev sillalooja, kuid ainult siis, kui seda kasutatakse läbimõeldult ja vastutustundlikult.

„Tegelikult Tegijaks“ sarja järgmine üritus, mille fookuses on teema “Kuidas luua ja hoida suhteid”, leiab aset 11. Mail Tallinna Ülikoolis kell 13:00-15:00. Lisainfo ja registreerimine Tallinna Ettevõtlusinkubaatori kodulehel.

28. aprillil toimub Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris teenusettevõtetele suunatud minikonverents TEENUS 360

Teenuseettevõtjad tegutsevad keskkonnas, kus muutuste tempo on kiirem kui kunagi varem ning senised toimivad mudelid ei pruugi enam edu tagada. Lisaks tehnoloogilistele arengutele, sealhulgas tehisintellekti kiirele levikule, mõjutavad ettevõtteid kasvupiirangud, rahvusvaheline konkurents ning klientide järjest kõrgemad ootused.

Sellises olukorras peavad ettevõtted oma ärimudeleid teadlikult ümber mõtestama ning leidma uusi viise eristumiseks ja kasvuks. Minikonverents TEENUS 360 keskendub just nendele väljakutsetele, pakkudes praktilisi kogemusi ja lahendusi ettevõtjatelt, kes on ise need muutused läbi teinud.

Konverentsil jagavad oma teadmisi ja kogemusi mitmed tunnustatud praktikud. Kari Maripuu räägib teenusettevõtte kasvatamise alustaladest, Margus Klaar (Brand Manual) avab ärimudeli ümberkujundamise kogemusloo ning Ander Ojandu (Civitta) jagab rahvusvahelise kasvu praktilisi õppetunde.

Päeva jooksul toimuvad ka paneeldiskussioonid, kus arutletakse teenusäri tuleviku üle tehisintellekti ajastul ning teenuste eksportimise võimaluste ja väljakutsete üle. AI teemal arutlevad Priit Kallas, Einar Tiimla (häk agency), Kadri Tuisk (Wundamental) ja Indrek Seppo.

Teenuste eksportimine on sageli keerukam kui toodete välisturgudele viimine. Kui toote saab panna kasti ja teele saata, siis teenuse puhul tuleb esmalt võita usaldus ning ületada keele- ja kultuuribarjäärid. Sel teemal arutlevad paneelis Pärtel Vurma (Velvet) ja Maris Altsoo (ALL•SET).

Lisaks keskendutakse teenusäri personaalsele mõõtmele – Epp Kärsin jagab kogemuslugu sellest, kuidas ehitada teenust oma isiksuse ja tugevuste ümber. Teenusest tooteks liikumise kogemusi jagavad Lilit Palmar (Maru VR), Kaire Vuks (Baubauwall) ja Karin Kiviste (Creatomus).

Minikonverents pakub osalejatele lisaks sisukatele ettekannetele ka võimalust luua uusi kontakte ning vahetada kogemusi teiste ettevõtjatega. Soodushinnaga piletid on saadaval kuni 17. aprillini.

Lisainfo ja registreerimine:
https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/teenus-360-minikonverents-teenusettevotetele/

Ettevõtlusinkubaatoris alustas uus lend alustavaid ettevõtjaid

Ettevõtlusinkubaatoris alustas tegevust uus lend alustavaid ettevõtjaid, kes arendavad 9 kuu jooksul oma ideid kasvupotentsiaaliga ettevõteteks. Programm pakub osalejatele mentorlust, koolitusi ning ligipääsu väärtuslikule kontaktvõrgustikule.

Inkubaatori esindajate sõnul paistsid välja valitud meeskonnad silma nii oma ambitsioonikate ideede kui ka tugeva teostusvõime poolest. Programmi eesmärk on aidata ettevõtjatel jõuda kiiremini turule ning luua jätkusuutlikke ärimudeleid. Osalejaid toetavad kogenud mentorid ja valdkonna eksperdid.

Osalevad ettevõtjad:

Kuidas kaitsta ennast ja oma ettevõtet küberohtude eest?

18. märtsil toimus Tallinn Ettevõtlusinkubaatoris küberturvalisuse koolitus, mille viisid läbi Urmo Keskel ja Henrik Uustalo – küberhügieeni platvormi Phishbite loojad. Phishbite, kes on ka Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi vilistlane, aitab ettevõtetel tõsta töötajate turvateadlikkust läbi õngitsussimulatsioonide ja praktiliste koolituslahenduste, mille eesmärk on muuta töötajate käitumist ning seeläbi vähendada ettevõtete küberriske.

Koolitus keskendus ühele tänapäeva ettevõtluskeskkonna kõige olulisemale teemale – kuidas tulla toime kiiresti arenevate küberohtudega. Tehisintellekti areng, petuskeemide kasvav nutikus ja tehnoloogia laialdane levik on loonud olukorra, kus küberkurjategijad on muutunud järjest osavamaks ning rünnakud keerukamaks. See tähendab, et lisaks tehnilistele lahendustele on kriitilise tähtsusega ka inimeste teadlikkus ja igapäevased harjumused.

Statistika kinnitab probleemi tõsidust – hinnanguliselt saab üle 80% küberintsidentidest alguse inimlikust eksimusest, näiteks õngitsuskirjale reageerimisest või ebaturvaliste paroolide kasutamisest. Just seetõttu on küberturvalisuse teemaline teadlikkuse tõstmine ettevõtete jaoks hädavajalik.

Oluline osa koolitusest oli ka praktiline – osalejad said testida oma võimet pettuseid ära tunda ning hinnata oma küberhügieeni taset. Lisaks käsitleti sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske ning jagati konkreetseid soovitusi, kuidas kaitsta nii isiklikke kui ka ettevõtte kontosid.

Koolitusel anti ka ülevaade sellest, kuidas muuta oma arvuti ja telefoni seadistused turvalisemaks ning milliseid täiendavaid tööriistu saab kasutada küberrünnakute ennetamiseks. Samuti räägiti sellest, kuidas käituda olukorras, kus rünnak on juba toimunud – kuidas kiiresti reageerida, kuhu pöörduda ja kuidas kahju minimeerida.

Koolitus andis osalejatele praktilised teadmised ja tööriistad, et paremini mõista küberohtude olemust ning teha teadlikumaid valikuid oma ettevõtte kaitsmisel. Tänases digitaalses maailmas ei ole küberturvalisus enam ainult IT-valdkonna küsimus, vaid iga ettevõtte ja töötaja ühine vastutus.

    Kutsume õppereisile: Ringdisaini praktikate avastamine 10.–12. juunil Taanis 3Days of Design festivalil

    Liitu Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriga inspireerival õppereisil 10.–12. juunil Kopenhaagenisse, Taani, ning avasta, kuidas Põhjamaade disain võib olla tugev sotsiaalse, keskkondliku ja ringmajandusliku muutuse edendaja.

    See kaasahaarav kogemus kutsub kestlikke disainereid avastama üht Euroopa juhtivat Põhjamaade disainipealinna – paika, kus loovus kohtub eesmärgiga ja innovatsioon loob tõelist mõju.

    Reisi peamine tipphetk on 3Days of Design festival, mis on Põhja-Euroopa suurim Põhjamaade disainisündmus ning tuntud oma innovaatiliste kontseptsioonide ja tulevikku suunatud näituste poolest. Jätkusuutlikkus mängib programmis olulist rolli ning sul on võimalus näha, kuidas Taani disainerid mõtestavad ümber materjale, protsesse ja tooteid, et toetada tasakaalukamat ja taastavat tulevikku.

    Koostöös Lifestyle and Design Clusteriga Kopenhaagenis korraldame mitmeid kohalikke tegevusi ja külastusi. See on ka suurepärane võimalus luua uusi partnerlussuhteid võrgustumisüritusel. Sind ootavad inspireerivad lood, sisukad arutelud ja praktilised ideed, mida kaasa võtta. Lisaks näitustele jääb aega avastada ka Kopenhaageni loovaid linnaosasid ning kohtuda kohalike disaineritega, kes veavad aktiivselt kestlikkuse algatusi.

    3Days of Design Festival, 10.–12. juuni: https://www.3daysofdesign.dk/

    Lifestyle and Design Cluster: https://ldcluster.com/en/

    Palume oma osalemissoovist anda teada hiljemalt 25. märtsiks e-posti aadressile monika@inkubaator.ee!