ENG
Tutvu programmidega

Tallinna Ettevõtlusinkubaator korraldab sel kevadel rahvusvahelised koolitussarjad loome- ja kultuurisektorile

Tallinna Ettevõtlusinkubaator korraldab 2026. aasta kevadel loome- ja kultuurivaldkonna professionaalidele suunatud Creative Circular Cities (CCC) projekti inkubatsiooniprogrammi raames mitu sisukat ja praktilist koolitussarja, mille eesmärk on pakkuda spetsialiseeritud koolitusmooduleid ettevõtte arendamise, rahvusvahelistumise ning ringmajanduse lahenduste rakendamise kohta.

CCC inkubatsiooniprogramm on mõeldud loome- ja kultuurivaldkonna ekspertidele, ettevõtjatele ja idufirmadele, disaineritele, visuaalkunstnikele, tudengitele ning kõigile teistele huvilistele, kes soovivad arendada oma professionaalset tegevust ning suurendada oma mõju nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Neljaosaline koolitussari on mõeldud visuaalkunstnikele, kes soovivad selgemalt positsioneerida oma loomingut, arendada professionaalset eneseesitlust ning luua teadlikke rahvusvahelisi koostöösuhteid. Sarjas käsitletakse autoripositsiooni ja identiteedi kujundamist, portfoolio, CV ja kodulehe arendamist, partnerite ja platvormide leidmist, tugistruktuure ning kunstipraktika juriidilisi aluseid.

Viimane sessioon toob fookusesse kunstniku ja galerii koostöö praktilised mudelid. Koolitajateks on kunstikorraldajad ja kuraatorid Lilian Hiob-Küttis ja Kadi-Ell Tähiste ning tugistruktuuride ja õigusteemade ekspert Kadri Laas-Lepasepp. Vestlussessioonis osaleb ka New Yorgis tegutsev galerist Margot Samel, kes jagab kogemusi rahvusvaheliselt kunstiväljalt.

Lisainfo ja registreerimine

Ingliskeelne neljaosaline koolitus keskendub ringse tootearenduse põhimõtetele ja nende rakendamisele kogu toote elukaare jooksul. Osalejad õpivad mõistma lineaarsete ja ringsete süsteemide erinevusi, disainima vastupidavaid ja parandatavaid tooteid, hindama keskkonnamõju ning siduma ringdisaini praktiliste äriliste otsustega.

Koolitust viib läbi rahvusvaheliselt tunnustatud disainer ja strateeg Maximilian Mauracher, kes on töötanud mitmete globaalsete ettevõtete ja linnadega ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse teemadel.

Lisainfo ja registreerimine

Kaheosaline ingliskeelne sari tutvustab, kuidas rakendada ringse ja jätkusuutliku disaini põhimõtteid teenustes, digiplatvormides ja organisatsioonilistes protsessides. Fookuses on teenuste keskkonnamõju kaardistamine, digitaalsete ja operatiivsete jalajälgede vähendamine ning praktilise tegevuskava loomine.

Koolitajaks on Maximilian Mauracher, kes ühendab strateegilise mõtlemise ja praktilised tööriistad.

Lisainfo ja registreerimine

Kolmeosaline ingliskeelne koolitussari keskendub usaldusväärsele ja mõjusale jätkusuutlikkuse kommunikatsioonile. Osalejad õpivad vältima rohepesu, looma veenvaid narratiive, arendama tugevaid pitch’e ning kohandama sõnumeid erinevatele sihtrühmadele ja kanalitele.

Koolitus ühendab strateegilise kommunikatsiooni, loo jutustamise ja praktilised harjutused, juhendajaks Maximilian Mauracher.

Lisainfo ja registreerimine

Sündmused toimuvad Creative Circular Cities projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Eesmärk on edendada kohalikul tasandil ringmajanduse üleminekut, kaasates kultuuri- ja loomesektorit.

Kas läbipõlemine on vältimatu kõrvalnäht ambitsioonile, ettevõtlusele ja pingelisele õpiteele?

27. jaanuaril toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Ülikooli Impact Labi uue sündmuste sarja „Tegelikult Tegijaks“ esimene seminar, mille fookuses oli läbipõlemine – kuidas seda varakult märgata, ennetada ning sellest taastuda. 

Seminar kutsus vaatama läbipõlemist ausalt ja ilma ilustamata – ühendades teaduspõhise vaate, isiklikud kogemuslood ning praktilised tööriistad. Fookuses oli küsimus, kas edu ja eneseteostust saab kujundada viisil, mis toetab vaimset heaolu ka suure pinge ja vastutuse keskel. Osalema olid oodatud ettevõtjad, tudengid, teadlased ning kõik, kes soovivad hoida tasakaalu ja sisemist selgust.

Teadus, kogemus ja avatud arutelu

Seminari avas kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Ann-Liis Ojaots ettekandega „Edu, mis ei söö sind ära: teadus ja praktilised oskused vaimseks vastupidavuseks“. Ta rõhutas, et läbipõlemine ei ole iseloomuviga ega nõrkade inimeste probleem, vaid pikaajalise tööstressi ja lõpetamata pingetsüklite tulemus.

Ojaotsa sõnul ei teki läbipõlemine järsku – see on etapiline protsess, mille varajasi märke on võimalik märgata ja ennetada. „Probleem pole pinges endas, vaid selles, et pinge ei saa kunagi lõppeda. Iga pingutus aktiveerib närvisüsteemi ja taastumine peab selle tsükli lõpetama,“ selgitas ta. „Me lükkame taastumist pidevalt edasi, vastame veel ühele meilile ja lubame endale, et puhkame hiljem, ent närvisüsteemile ei loe tegemise tähenduslikkus – talle loeb ainult see, kas vahepeal on olnud pause.”

Olulise teemana tõi Ojaots esile ka enesekaastunde: toetava sisekõne, mikropauside ja taastumise teadliku planeerimise. „Kuuajane puhkus aastas ei korva igapäevast taastumise puudumist. Taastumine peab olema (pidevalt) kalendris, mitte toimuma ainult tunnetuse pealt,“ rõhutas ta.

Aus kogemuslugu juhtimisest ja läbipõlemisest

Seejärel jagas oma isiklikku teekonda Triin Agan, Eesti Loto tegevjuht ja mitme startupi looja. Ta rääkis avameelselt startup’ide ehitamisest, sealsest „never give up“ kultuurist ning hetkest, mil keha ja vaim enam kaasa ei tulnud.

„Kui läbipõlemine diagnoositi, ei uskunud ma seda kohe, aga samas oli see tohutu kergendus. Lõpuks sain aru, mis minuga toimub,“ kirjeldas Agan. Tema jaoks oli murranguline taipamine, et ettevõte ei pea olema tema identiteet. „Meil kõigil on üks elu ja see on minu otsus, kuidas ma seda elan – mitte sektori otsus,“ märgib Triin, toonitades, et see milline töökultuur on normaalne idusektoris pole loomuomane enamus inimestele.

Agan rõhutas, et süütunde pealt tehtud otsused viisid ta kurnatuseni ning et juhina vastutust kandes tuleb õppida pingeid mitte üksinda endale koguma. Täna väärtustab ta teadlikke kokkuleppeid, piire ja töökultuuri, mis toetab inimeseks olemist. „On okei sellest rääkida. Küsimus on, mida me sellest õpime ja millised tingimused me edaspidi loome,“ sõnas ta.

Paneeldiskussioon: märka enne, kui on hilja

Päeva lõpetas paneeldiskussioon, mida modereeris TLÜ tudeng ja ajakirjanik Risto Unt. Lisaks Ann-Liis Ojaotsale ja Triin Aganile osales paneelis ka TLÜ tudeng Vivian Põld, kes avas enda kogemust läbipõlemisest tudengina. 

Arutelus kõlas ühine mõte: läbipõlemisega ei pea tegelema alles siis, kui kõik on katki. Oluline on märgata varaseid märke – sisemist kriitilisust, küünilisust, sundimist ja pidevat väsimust.

Osalejad tõid esile, et taastumine ei ole universaalne ja igaühel on oma viis lõõgastumiseks ning tasakaalu leidmiseks. Kuid vastutus märgata ja muutust alustada on lõpuks inimesel endal, toetava keskkonna olemasolul.

Esimene Tegelikult Tegijaks sarja seminar kinnitas, et läbipõlemisest rääkimine ei vähenda ambitsiooni – vastupidi, see loob eeldused kestlikuks tegutsemiseks, kus edu ei tule vaimse tervise arvelt.

Esimene Tegelikult Tegijaks sarja seminar kinnitas, et läbipõlemisest rääkimine ei vähenda ambitsiooni – vastupidi, see loob eeldused kestlikuks tegutsemiseks, kus edu ei tule vaimse tervise arvelt. Tegelikult Tegijakson Tallinna Ettevõtlusinkubaatorja Tallinna Ülikooli Impact Lab’i koostöös loodud sündmuste sari, mis toob esile tulevikuoskused ning ettevõtluse uued suunad ja väljakutsed. Sari pakub praktilisi teadmisi, inspireerivaid kogemuslugusid ja ruumi arut

Vilistlane New Life Studio: koostöö kestliku moe edendamisel

Seekord käis Tallinn Design House’i Artist Series projekt külas Ettevõtlusinkubaatori vilistlase New Life Studio vastavatud ateljees Toompeal. Brändi loojad Eva Lotta Tarn ja Tuuliki Peil on küll täiesti erineva taustaga, kuid neid ühendab sarnane mõtteviis ja soov luua eetilist disaini.

Eva Lotta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia aksessuaaridisaini eriala. Tuulikil on filosoofia-, teoloogia- ja psühhoteraapia alane haridus ning disainis on ta iseõppija. Uurisime disaineritelt, kuidas nende koostöö alguse sai, millist rolli mängib nende töös ühine stuudio ja mis neid disaini juures kõige enam kõnetab.

Koos, aga omas rütmis

New Life Studio bränd oli olemas enne seda, kui Eva Lotta brändiga liitus, aga üksteisega olid disainerid tuttavad juba ammu. Koostöö sai alguse ühiste väärtuste ja vastastikuse toetuse kaudu. Tuulikil oli olemas masinapark, mis värskelt ülikooli lõpetanud Eva Lottal puudus, ning see ajendas neid jõud ühendama ja ka ühist tööruumi otsima.

Tuuliki nägi uue stuudio üürikuulutust esimest korda juba kaks ja pool aastat tagasi. Ta käis ruumi vaatamas ning see meeldis talle väga, kuid toona ei julgenud ta seda rentida. „See tundus lihtsalt liiga suur tükk,“ ütleb ta. Ometi jäi ruum hinge kripeldama ja veebiotsingu arhiivi alles.

Kui kuulutus eelmisel sügisel uuesti aktiivseks muutus, oli see märk, et nüüd tuleb otsus ära teha. Stuudio pakub täpselt neid võimalusi, millest nad koos Eva Lottaga unistanud olid: eraldi tööruum, ladu ja poeala ühes kohas. „Sarnaste kriteeriumitega ruumi on väga keeruline leida,“ selgitab Tuuliki.  Lisaks pakub stuudio võimalust korraldada kogukonna üritusi ja töötubasid ning ruumi saab rentida ka sündmuste jaoks koos New Life Studio workshop’ iga.

Küsides, kui palju disainerid stuudios aega veedavad ja kuidas nende töökorraldus jaguneb, selgub, et mõlemal on kujunenud välja oma loomulik rütm. Tuuliki, kes tegi varem palju tööd ka kodus, veedab siin suurema osa oma päevast. „Tööd ma enam koju ei võta, kodus ma puhkan,“ ütleb ta.

Eva Lotta jätab praktilise töö stuudiosse, kuid arvutitööd teeb sageli kodus. „See oleneb paljuski tujust ning sellest, kas viitsin hommikul välja minna või tahan hoopis kodus rahulikult keskenduda.“ Ta lisab, et tegelikult ajavad nad Tuulikiga kumbki oma asja ja teineteist väga palju ei näe. „Mina tegelen rohkem sotsiaalmeedia poolega ja suhtlen inimestega, Tuuliki jälle stuudio ja masinatega. Aga ühine mentaliteet on see, et kui midagi on vaja ära teha, siis teeb see, kellel parajasti aega on,“ räägib Eva Lotta.

Disain kui kõnd armastuse ja vihkamise piiril

Eva Lotta ütleb, et tema suhe disainiga on „armastuse ja vihkamise vahepealne õhkõrn piir“. „Kui ma saaks valida ükskõik millise teise eriala, siis ma teeks midagi muud. See ei ole lihtne valdkond ja ma pole sellega oma elu lihtsamaks teinud,“ tunnistab ta. Ometi jõuab ta alati loome juurde tagasi. „Mul on vaja ennast läbi loome väljendada ja minu jaoks on oluline, et sellel, mida ma loon, oleks praktiline väärtus. Ma ei ole seda valinud – see on mind ise valinud ja ma ei tea, kuidas ilma selleta olla.“

Tuuliki nõustub täielikult. „Sada protsenti sama jutt. Olen korduvalt oma elus püüdnud disaineri rollist välja astuda ja teha neid asju, mida ma olen õppinud. Aga ei õnnestu, mitte kuidagi ei õnnestu. Ma lihtsalt kogu aeg registreerin, näiteks looduses värvikooslusi, tekstuure, hetki ja mõtlen, mida nendega teha saaks.“

Riietust näeb Tuuliki kui mängulisuse ja eneseväljenduse vormi, võimalust iseennast leida. „See on potentsiaal kõigile inimestele. Võtta mingi hoiak ja seda välja elada. Üks päev oled üks, teine päev teine ja riided võimaldavad erinevate karakteritega samastuda. Minu jaoks on eelkõige oluline sisemine kooskõla, et oled seest ja väljast ühte moodi, et seal pole vastuolu.“

Eva Lotta lisab, et inspiratsiooni on kohati liigagi palju. „Kui ma hommikul ärkan, mu aju juba genereerib uusi ideid. Iga päev. Siin on omaette oskus filtreerida, mida sa lõpuks ka teostad. Elada sellise loomevajadusega on omamoodi haigus,“ ütleb ta naerdes.

Taaskasutus kui disaini tuum

Tuuliki tõstab esile ka disaini valusama poole – tarbimise ja ületootmise. „Kui ma näen kaubanduskeskustes neid kuhjasid… mul on raske hingata. Ja mõtlen, et appi, mina ka teen seda kõige juurde. See häirib mind tõsiselt ja olen korduvalt mõelnud, et ei taha sellega tegeleda.“ Just seetõttu loob ta ainult taaskasutatud materjalidest. „See võimaldab mul töötada ilma süümepiinata. Muidu ma ei suudaks disainerina tegutseda.“

New Life Studio nimi võtab kokku brändi põhifilosoofia. „See on uue elu andmine millelegi, mis on kellegi jaoks muutunud väärtusetuks ja maha jäetud,“ ütleb Eva Lotta. „Meie leiame selles uue väärtuse üles ja anname sellele uue elu.“

Kuigi nad tegutsevad ühise nime all, on kummalgi disaineril oma käekiri. Tuuliki sõnul on tema loomeprotsessi keskmes alati materjal. „Kuna tegemist on taaskasutusega, on minu käekiri hästi materjalikeskne,“ selgitab ta. Kui ta taaskasutuspoes mõnd huvitavat kangast märkab, hakkab idee koheselt jooksma.

Kuna taaskasutatud kangast tuleb sageli väikeste tükkide kaupa, kujundab see paratamatult ka lõpptulemust. „Paljud asjad on tehtud kümnest erinevast tükist lihtsalt seetõttu, et ei ole kolme meetrit ühesugust kangast. See on põhjus, miks need asjad on sellised, nagu nad on,“ ütleb Tuuliki.

Eva Lotta disainiprotsess on aga sageli vastupidine – juba alguses on tal visioon lõpptulemusest ning see suunab materjalivalikut. „See teeb tööprotsessi keerulisemaks, eriti eritellimuste puhul,“ ütleb ta. „Kui kliendil on kindel soov materjali või värvi osas, võib seda taaskasutatult olla väga keeruline leida.“

Materjalide otsimine on mõlema jaoks loomeprotsessi lahutamatu osa. Tuuliki käib regulaarselt taaskasutuskeskustes, kust leiab nii rõivaid kui ka kardinaid, laudlinu ja muid suuri kangaid. „Kõik ei pea olema vanadest rõivastest tehtud – taaskasutusest leiab ka väga palju puhast kangamaterjali,“ ütleb ta. Mõnikord muutub materjali otsimine lausa detektiivitööks: „Kui on vaja lõpetada ese ja puudu on tükk kollast kampsunit, siis käidki läbi kümme poodi.“ Enamasti leiavad nad vajaliku siiski oma materjaliladudest. „See oleneb projektist, kas loome enda jaoks või on tegemist eritellimusega,“ lisab Eva Lotta.

Kes on New Life Studio klient?

„Minu ideaalklient olen mina ise – see on sihtgrupp, keda ma kõige paremini tunnen,“ tunnistab Eva Lotta. Kooliajast on tal meeles mõte, et disainer peab looma teistele, mitte endale, kuid tunneb, et tema tugevus on just sarnaste väärtuste ja eneseväljendussooviga inimestele disainimine. „See ei tähenda, et see piiraks mu klientuuri. Vastupidi, eriti rõõmustav on, kui minu loomingu valib keegi, kes pole üldse minu moodi.“

Tuulikile aga vastupidi meeldib samastuda erinevate inimestega. „Mul ei ole üht kindlat ideaalklienti. Mulle meeldib astuda kliendi kingadesse,“ selgitab ta. Ta naudib erinevate inimestega töötamist, nende esteetika tajumist ja kliendiga ühise keele leidmist. „Mulle väga meeldib siseneda kliendi mõttemaailma ja temaga koos mängida. Aga ma ei tee kunagi midagi sellist, millele ma ei julgeks oma nimesilti külge panna.“

Kui looming sünnib ilma konkreetse tellijata, laseb Tuuliki end juhtida intuitiivselt, kas siis tujust, materjalist või hetke esteetikast. Samas on tal kliente, kes on aastate jooksul jäänud talle truuks. „Nad ütlevad lihtsalt: Tuuliki, tee mulle midagi. Äärmisel juhul lisavad, et võiks olla villane ja punane,“ muigab ta. „See ongi ideaalklient, kes sind täielikult usaldab ja kellega ootused ja lootused klapivad. Sa saad teha, mis sa tahad ja võid enam vähem kindel olla, et ta ei võta sinu disaini vastu lihtsalt viisakusest, vaid siira rõõmuga.“

Tähendusega tooted ja trendid

Eva Lottale on kõige tähenduslikumad disainid need, mis valmivad tema väljatöötatud harutamistehnikaga. „Ma kasutan kaltsukatest pärit kudumeid, mis on sageli viiesendi päeval kõige viimaste hulgas – topilised ja mitte kellelegi vajalikud,“ selgitab ta. Harutamise ja ümbertöötlemise kaudu sünnib neist täiesti uus tekstuur ja materjal.

Protsess ise on aga äärmiselt ajanõudlik. „Vahel küsin endalt, mis mul viga on, et sellise asjaga tegelen,“ ütleb Eva Lotta muigega. „See nõuab sõrmeakrobaatikat, õmmeldes hingan sisse materjalikiudu ja ühe särgi tegemine võtab umbes kaks päeva.“ Just see pingutus annab neile toodetele tema jaoks erilise väärtuse. „Arvestades ajakulu ja omahinda, on see toode väärt palju rohkem, kui hind kunagi peegeldab. Aga kliendile seda lahti seletada on üks keerulisemaid asju.“

Tuuliki nõustub. „Kliendid ei taju, kui palju töötunde nende tekstuuride loomine nõuab. Isegi need, kes natuke õmblemist mõistavad. Seda oskavad hinnata ainult oma ala spetsialistid, kes on moe- või käsitööinimesed, aga neid ei ole palju. “

Ka tekstiilikunstnikud on Eva Lotta käest küsinud, kuidas ta sellist materjali loob. „Kui ütlen, et ma ei loo, vaid harutan, siis nad ehmuvad ära. Alles siis saavad nad aru, mis töö see tegelikult on,“ räägib ta.

Eva Lotta tunnistab, et kuigi tahaks öelda, et trendid teda ei mõjuta, ei ole see päris tõsi. „Alateadlikult mõjutavad nad kindlasti. Ma saan inspiratsiooni enda ümbrusest ja minu ümber on trendid. Kui loon, siis ma ei mõtle neile otseselt, aga need on ikkagi õhus.“

Tuuliki nõustub. „Ei ole võimalik töötada moeloojana nii, et trendid üldse ei mõjuta. Trendid tekivad ju sellest, et midagi on õhus – mingi tajutav suund või energia. See ei ole konkreetne värv või lõige, vaid pigem ajastu tunnetus. Kui oled moelooja, siis paratamatult oled selles laines kaasas.“

Inspiratsioon ja sisemine tasakaal

Eva Lotta sõnul ei piisa loomiseks ainult inspiratsioonist, vaja on ka õiget meeleseisundit. „Inspiratsioon võib tulla, aga kui sul ei ole loomingulist meeleolu, siis ennast looma sundida on võimatu.“

Ka pooleliolev töö ei pruugi Tuuliki sõnul edasi liikuda, kui pole õiget meeleolu. „Tööprotsess on pidev looming. Peab olema mingi motivatsioon. Kui on mõni eriti kihvt tellimus, tekib kohe tõus, aga kui oled kaks nädalat üksinda ateljees ja pusid… ja ei tea, kas keegi üldse näeb või reageerib sinu loomingule, siis motivatsioon kaob täielikult.“ Sellistel hetkedel aitab vaid aeg. „Siis tulebki lihtsalt mitte midagi teha. Praktika on näidanud, et see ei kesta lõputult, tegutsemissoov tuleb tagasi.“

Inspiratsiooni soovitab Eva Lotta ammutada ebaatraktiivsest. „Lihvitud ilu keskel ideed korduvad, aga ebaatraktiivses on palju rohkem originaalsust. Meie töös köidab mind piiridest välja tulemine, vabadus, transformatsiooni ja metamorfoosi protsess – see on meeletult ilus.“ Tema sõnul võib isegi sõna „kole“ omandada uue tähenduse, kui seda teisest vaatenurgast vaadata.

Tuuliki leiab jõudu ka täielikust eraldatusest. „Mul on selle jaoks üks eriline koht, onn Saaremaal, Muraja poolsaarel. See asub looduskaitsealal, kuhu on väga raske minna: mitu kilomeetrit läbimatut teed, elektrit ei ole, internetti ei ole. On vaid onn, meri ja loodus. Sinna jõudes läheb mul alguses pool päeva, et vaikusega harjuda. Ja siis edasi oled lihtsalt selles vaikuse mullis. Tunned, kuidas mõtlemine  totaalselt muutub. Kaugened kõigest välisest ja sukeldud enda sisemaailma. Sealne ürgne loodus annab meeletult energiat. Ükskõik kuhu vaatad, kõik on harmooniline ja kaunis, sest looduses ongi kõik harmooniline ja kaunis.“

Loovõmblemine ja töötoad

Eva Lotta ja Tuuliki koostöö ei piirdu ainult disainimisega – New Life Studio on kujunenud ka kogukonna paigaks. „Juba kolmandat aastat teeme loovõmblemise töötube. Meile tulevad inimesed, kellel on kodus poolikud projektid. Kas on midagi vaja kitsamaks teha, midagi parandada, midagi täiesti ümber luua. Meil on masinad, juhendamine ja igaüks saab tulla just oma projektiga,“ räägib Tuuliki. Samas rõhutab ta, et tegu ei ole tüüpilise kursusega, kus kõik õpivad sama asja. „Kes tahab teha uut eset, kes vana ümber – me juhendame kõiki individuaalselt,“ selgitab ta.

Sama põhimõte kehtib ka aksessuaaride ja nahatöö töötubades, kus inimesed tulevad oma materjalide ja ideedega ning disainerid aitavad neil samm-sammult loomeprotsessiga edasi.

Eva Lotta toob välja ka stuudio uue suuna: „Tahame ruumi kasutada näiteks sünnipäevade ja tiimiürituste korraldamiseks, kus inimesed saaksid võimaluse siduda sündmus loovusega, et igaüks saaks midagi oma kätega teha.“ Üks prooviüritusena korraldatud sünnipäev andis juba kinnitust, et see formaat kõnetab. „Tagasiside oli väga hea,“ ütleb Tuuliki.

Tulevikuplaanid: jätkusuutlikkus ja stabiilsus

Rääkides tulevikust, ütleb Eva Lotta ausalt: „Mu eesmärk on üsna lihtne, et ma saaksin disainerina jätkata. Et see oleks päriselt võimalik. Kõik mu energia läheb sellele.”

Tuuliki lisab, et soovib eelkõige, et stuudios hakkaksid toimuma need üritused ja kohtumised, milleks ruum loodud on. „Et poeosa avaneks, et inimesed tuleksid tänavalt sisse, et oleks liikumist ja loomingulist elu.“

„Ja natuke võiks olla ka stabiilsust. Ma ei tea, kas see on üldse võimalik, aga ma loodan,“ lisab Eva Lotta.

Kuhu liigub Eesti disain?

„Ma tahaks mõelda, et Eesti disaini identiteet muutub järjest tugevamaks. Mul on tunne, et sellest ajast, kui ma kooli lõpetasin, on disainimaastik juba õppevaldkonnana palju arenenud ja muutunud populaarsemaks. Igal aastal tuleb peale üha rohkem uusi ja värskeid disainereid. Globaalne põimumine on samuti kasvanud: tehnoloogia ja ringmajandus seostuvad disainiga aina enam. Ma loodan väga, et see suund ainult tugevneb,“ räägib Eva Lotta.

Tuuliki aga toob välja ka teise vaatenurga. „Üks asi on Eesti disain, mida me näeme poodides. Selleks, et seal müüa, tuleb teha mööndusi – luua tooteid, mis müüvad. See ei ole alati see puhas, südamest tulev disain, mida sa tegelikult tahaksid teha. Ja suure osa sellest, mida me disainipoodides näeme, ongi valminud just müügile mõeldes. Ma ei halvusta seda, aga need on kaks erinevat maailma. Küsimus on, kui palju me üldse näeme seda päris Eesti disaini, mis sünnib kompromissideta.“

Nõuanded alustavale disainerile

Eva Lotta rõhutab toetava võrgustiku olulisust. „Soovitaks leida enda ümber inimesed, kellega koos areneda ja tööd jagada. Üksi saab ka hakkama, aga see on lihtsalt kordades raskem. Tiimina jõuab kaugemale ja kiiremini.“

„Tiim võiks veel suuremgi olla,“ lisab Tuuliki muiates.

Eva Lotta sõnul on disaineritel sageli harjumus töötada üksinda ja hoida oma loomingut väga isiklikuna. „Kui oled loonud midagi väga enda oma, on raske seda jagada. Aga maailmas on nii palju näiteid brändidest, mis on alguse saanud tiimitööst ja pole ime, et nad on edukad. Jagatud koorem viib tõesti kaugemale.“

Osalesite ka Tallinna Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammis. Miks otsustasite liituda ja kuidas läks?

Tuuliki: „Mul oli kõrvu jäänud, et selline programm on olemas. Läksin kodulehele, lugesin, mida pakutakse, ja see tundus kohe väga ahvatlev – kõik need koolitused, võimalused, kontaktid. Liitusimegi. Olen siiani super rõõmus, et seda tegime. Väga palju infot, inimesi ja mõtteid on tulnud just sealt kaudu. Soovitan igale noorele ettevõtjale.“

Eva Lotta: „Ettevõtjaks ei sünnita. Eriti kui tuled kunstivaldkonnast – ettevõtluspoolt tuleb endas teadlikult arendada ja õppida. See ei tule kunstnikule loomulikult… vähemalt mitte mulle,“ ütleb ta naerdes.

Helsingi ettevõtlusdelegatsioon külastas Ettevõtlusinkubaatorit

Eelmisel nädalal külastas Tallinna Ettevõtlusinkubaatorit Helsingi ettevõtlusvaldkonna delegatsioon. Kohtumise käigus tutvustasime oma tegevusi ning arutasime võimalikke koostöövõimalusi ettevõtluse, rohepöörde, ringmajanduse, loomemajanduse valdkondades.

Delegatsiooni kuulusid esindajad organisatsioonidest Sitra, Health Capital Helsinki, City of Helsinki ja Helsinki Circular Economy Cluster. Kohtumisel osalesid ka Tallinna linna esindajad.

Täname külalisi sisuka arutelu ja meeldiva kohtumise eest!

Vilistlane Raiku valiti L’Oréali 100 miljoni euro suurusesse jätkusuutliku innovatsiooni kiirendisse

Globaalne ilukontsern L’Oréal teatas oma uue Sustainable Innovation Accelerator programmi käivitamisest. Tegemist on algatusega, mille eesmärk on investeerida viie aasta jooksul 100 miljonit eurot, et leida, arendada, piloteerida ja skaleerida murrangulisi tehnoloogiaid, mis aitavad lahendada nii ettevõtte kui ka kogu tööstuse jätkusuutlikkusega seotud väljakutseid.

Enam kui 1000 ülemaailmse kandidaadi seast valiti ka Ettevõtlusinkubaatori vilistlane RAIKU Packaging üheks vaid 13 ettevõttest, kes pääsesid L’Oréali jätkusuutliku innovatsiooni kiirendisse. Programmi vastuvõtuprotsent oli kõigest 1%.

RAIKU on välja töötanud 100% loodusliku pakkematerjali, mis ühendab luksusliku välimuse ja suurepärase löögisummutuse. Tegemist on ühe maailma madalaima süsinikujalajäljega materjaliga, kuna ettevõte on turule toonud radikaalselt tõhusama tootmisprotsessi võrreldes traditsiooniliste tööstusharudega, saavutades üle 90% ressursisäästu.

Ettevõtte klientide hulka kuuluvad juba sellised nimed nagu LVMH, ning RAIKU’d toetavad Euroopa kõige rangemad rahastusmeetmed, sealhulgas 5,6 miljoni euro suurune toetus Euroopa Innovatsiooninõukogult (EIC). RAIKU tehnoloogiat peetakse laialdaselt strateegiliseks lahenduseks, mis aitab vähendada nii Euroopa Liidu kui ka kogu maailma pakendireostust ohutul ja komposteeruval viisil.

L’Oréali otsus kinnitab veelgi RAIKU loodusliku materjali kvaliteeti ja selle võimekust töötada tööstuslikul tasemel. Samuti näitab see, et globaalsetel tööstusharudel on suur nõudlus uute materjalide järele, et vastata tarbijate ootustele ja täita oma strateegilisi eesmärke keskkonnajalajälje vähendamisel.

„L’Oréali valik on tugev kinnitus nii meie uudsele materjalile kui ka sellele, et maailma suurimad ettevõtted panustavad lähiaastatel märkimisväärseid ressursse oma tarneahelate uuendamisse,“ ütles Karl Pärtel, RAIKU Packagingu kaasasutaja. „Idufirmad – minge ja proovige!“

Mis on L’Oréali AcceleratOR ja miks tasub kandideerida?

L’Oréali Sustainable Innovation Accelerator tugineb ettevõtte pikaajalisele innovatsioonikultuurile ning on osa viieaastasest 100 miljoni euro suurusest investeeringust, mille eesmärk on kiirendada murranguliste tehnoloogiate arengut kogu ilutööstuse väärtusahelas. Algatus keskendub võtmeprobleemidele, nagu jätkusuutlikud koostisosad, alternatiivsed pakkematerjalid, väiksema mõjuga tootmine ning fossiilsel toorainel põhinevate plastide kaotamine.

Programm viiakse ellu koostöös Cambridge’i Jätkusuutliku Juhtimise Instituudiga (CISL) ning kestab 12 kuud. Osalejaid toetatakse pilootprojektide kavandamisel, valmisoleku tõstmisel ja reaalses kasutuses rakendamisel. Ettevõtted saavad personaalset tuge, sealhulgas kuni 12 tundi individuaalset mentorlust ja coaching’ut ülemaailmsetelt jätkusuutlikkuse, innovatsiooni ja tööstuse juhtidelt.

Programmi peamine eesmärk on hinnata, kas osapoolte vahel võib tekkida äriline koostöövõimalus, liikudes läbi konkreetsete etappide ja otsustuspunktide.

Kiirendi keskendub kuuele peamisele innovatsioonivaldkonnale:

Nende innovatsioonide skaleerimise kaudu soovib L’Oréal kiirendada oma jätkusuutlikkuseesmärkide saavutamist.

Idufirmadel on võimalik kandideerida kiirendisse ning tutvuda ka L’Oréali 10-aastase jätkusuutlikkuse strateegiaga „L’Oréal for the Future“, et mõista ettevõtte eesmärke ja leida oma roll nende saavutamisel.

Uus aasta, viimane etapp: Ettevõtlusinkubaatori uue hoone ehitus on lõpusirgel

Uus aasta on toonud Ettevõtlusinkubaatori Poldri 3/1 aadressil asuva hoone ehitusse kauaoodatud hetke – oleme jõudnud viimasesse etappi. Aastatepikkune planeerimine, projekteerimine ja ehitamine on kandnud vilja ning täna võib kindlalt öelda, et suurem osa tööst on tehtud. Hoone seisab valmis kujul, oodates veel viimaseid detaile, mis annavad sellele lõpliku ilme ja elu.

Hoones ei toimu enam ehitustöid, vaid fookus on peenetel, kuid määravatel sammudel. Käimas on puhastustööd ja sisedetailide viimistlemine, eriosade testimised ning ruumidesse tuuakse mööblit. Just need tegevused muudavad ehitusobjekti majaks – kohaks, kus saab töötada, kohtuda, luua ja kasvada. Paralleelselt viimaste töödega toimuvad hoones ka ülevaatused koos ehitajaga, et veenduda kõigi lahenduste vastavuses nii projektile kui ka tulevaste kasutajate ootustele.

Sellesse hetkesse jõudmine ei ole olnud iseenesestmõistetav. Seetõttu on sobiv hetk tänada kõiki ettevõtteid ja inimesi, kes on nende aastate jooksul Ettevõtlusinkubaatori uue hoone valmimisse panustanud. Tänu kuulub ehitajatele, projekteerijatele, arhitektidele, inseneridele, materjalitarnijatele, järelevalvele ja kõigile teistele spetsialistidele, kelle teadmised ja pühendumus on aidanud ideel teoks saada.

Ettevõtlusinkubaatori uue hoone valmimise taga seisab tugev meeskond:

Jääme põnevusega ootama hetke, mil uksed saavad avaneda ja Ettevõtlusinkubaatori uus hoone saab täidetud ettevõtjate, ideede ja uue energiaga.

2025. aasta kokkuvõte: tegus aasta Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris

2025. aasta oli Tallinna Ettevõtlusinkubaatori jaoks sisukas, arengurohke ja mitmekülgne. Aasta jooksul toetasime kümneid ettevõtjaid nende kasvuteekonnal, viisime ellu uusi programme, korraldasime rohkelt sündmusi ning süvendasime rahvusvahelist koostööd. On hea hetk vaadata tagasi olulisematele saavutustele ja kogemustele, mis möödunud aastat iseloomustasid, ning seada pilk uue aasta sihtidele.

Programmid ja ettevõtete areng

2025. aastal alustas Tallinna Ettevõtlusinkubaatori tegutsevatele ettevõtjatele suunatud kasvuprogrammi teine lend, milles osales 14 ettevõtet. Jätkus ka inkubatsiooniprogramm, kuhu võtsime kevadel vastu 13 ja sügisel 19 ettevõtjat. Aasta jooksul toimus kaks Demo Day’d ning inkubatsiooniprogrammi lõpetas kokku 32 ettevõtet. Lisaks osales eelinkubatsioonis kevadel ja sügisel kokku 24 ettevõtlushuvilist.

Kokku osales 2025. aastal meie programmides 70 ettevõtet, neist 29 loomevaldkonnast ja 41 muudest sektoritest. Sealhulgas oli 18 eksportivat ettevõtet. Ettevõtjate toetamiseks toimus aasta jooksul 410 konsultatsiooni, 330 mentorkohtumist ning 77 grupimentorlust. Meie mentorvõrgustikku kuulus 50 oma ala eksperti.

Lisaks jätkus koostöö EBS-iga, mille raames töötasid programmi ettevõtjad ja tudengid ühiselt ettevõtete tegelike väljakutsete lahendamise nimel. Suvel korraldasime ka traditsioonilise Suveakadeemia, mis tõi kokku inkubaatorid ja teaduspargid ning nende ettevõtted üle Eesti.

Mänguettevõtjatele suunatud tegevused

Mängutööstus oli 2025. aastal üks olulisi fookusvaldkondi. Aasta algas koostöös Gamedev Estonia ja Rahvusraamatukoguga korraldatud Global Game Jamiga, kus oli enam kui 100 osalejat ning esitleti 27 videomängu prototüüpi.

Kevadel toimus esmakordselt Game Development Pre-Incubation programm, milles osales kahe kuu jooksul 53 huvilist. Sügisel keskendusime Eesti folkloori sidumisele mängutööstusega ning korraldasime temaatilise Game Jami, kus 79 osalejat lõid kolme päeva jooksul 15 videomängu prototüüpi. Game Jamile eelnesid kaks eelüritust, mis tõid kokku 100 huvilist ning käsitlesid mängutööstusesse sisenemist ja Eesti folkloori potentsiaali mängutööstuses.

Lisaks külastasime koos viie mänguettevõtjaga rahvusvahelist konverentsi Poznańis.

Sündmused ja kogukond

2025. aasta oli sündmusterohke – kokku toimus 110 sündmust, mis tõid kokku 3286 osalejat. Programmis olid koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, kogukonnaüritused, häkatonid ning MELT konverents.

Kogemuslugusid jagasid mitmed inspireerivad ettevõtted, sealhulgas Tactical Foodpack, Toggl, Maison Beast, Hertwill, Bold Tuesday ja teised. Paneeldiskussioonides käsitlesime muu hulgas investeeringute kaasamist ja sotsiaalmeedia sisuloome teemasid.

Koostöös TalTechiga jätkus üritustesari „Disain kohtub Teadusega“, mille raames toimus kaheksa seminari erinevate valdkondade innovatsiooni teemadel – alates muusika- ja kosmeetikatööstusest kuni ringse ehituse ja targa linnani. Sarja üritusi külastas kokku 330 huvilist.

Lisaks osalesime koos ettevõtjatega mitmetel rahvusvahelistel messidel ja erialastel külastustel, sealhulgas Maison & Objet messil Pariisis, Habitare messil Soomes, CIFF messil Kopenhaagenis, Hollandi disaininädalal Eindhovenis ning kangamessil Lodžis. Samuti osalesime mänguarendajatele suunatud rahvusvahelisel konverentsil GIC Poznańis ning külastasime koos programmi ettevõtjatega ka sTARTUp Day’d Tartus.

Rahvusvaheline koostöö

2025. aastal oli käimas viis rahvusvahelist projekti: Baltic2Hand, CreativeGPS, CiD, Creative Circular Cities ja Time for S(h)eroes.

Lõppes CreativeGPS projekt, mille tulemusena valmis tööraamat loomesektori professionaalidele karjääri planeerimise toetamiseks.

CiD projekti raames korraldasime rahvusvahelise kiirendi, kus osalesid õpilased Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt. Kiirendi eesmärk oli kujundada ringdisaini ja jätkusuutlikud ideed toimivateks ettevõteteks. Lisaks korraldasime projekti raames rahvusvaheline konverentsi ringmajanduse võimalustest ehitatud keskkonnas.

Creative Circular Cities projekti raames külastasime Eindhovenis Hollandi disaininädalat ning alustasime koostööd Heya Visualiga, mille tulemusel on plaanis 2026. aastal avada ringmajandusele keskenduv näitus. Time for S(h)eroes projekti raames korraldasime töötoa, mis tõi Saaremaale draamapedagoogika ja kestliku moedisaini tulevikunägemused.

Samuti lõppes 2025. aastal projekt „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks“, mille raames toetati mitmeid loomeettevõtjatele suunatud tegevusi.

Disainerite ekspordiplatvorm ja koostöö Tallinn Design House’iga

2025. aastal jätkus tihe koostöö Tallinn Design House’iga, mille eesmärk on toetada Eesti disainerite nähtavust ja ekspordivõimekust. Aasta jooksul korraldasime mitmeid ühissündmusi ja väljapanekuid.

Kevadel avasime eriväljapaneku, kus osalesid inkubaatori programmi ettevõtted Birico, By Mer, Maari Soekov, 92 Layers ja Fluum. Tallinn Design House’i 8. sünnipäeval esitlesid oma brände ja loomingut performance’i vormis samuti programmi ettevõtted Birico, New Life Studio ja T-Perfume. Koostöö pakkus disaineritele väärtuslikku platvormi oma toodete tutvustamiseks nii kohalikule kui rahvusvahelisele publikule.

Uus asukoht

2025. aasta veetsime ajutiselt Kultuurikatlas ning täname südamest Kultuurikatla meeskonda hea ja toetava koostöö eest. Aasta lõpus kolisime uude hoonesse aadressil Poldri 3/1, mille ehitus on jõudmas lõpusirgele.

Aasta jooksul läbis hoone ehitus mitmeid olulisi etappe – tähistasime sarikapidu ning valmisid seinad ja ruumilahendused. Hetkel on käsil viimased siseviimistlustööd, mis viivad uue inkubaatorikeskkonna lõplikule valmimisele. Uus keskkond loob senisest paremad võimalused ettevõtjate toetamiseks, koostööks ja tugeva kogukonna kujundamiseks.

Pilk uude aastasse

Uus aasta tähistab Tallinna Ettevõtlusinkubaatori jaoks olulist verstaposti. Lisaks jätkuvale fookusele ettevõtjate arendamisel ja toetamisel avame 2026. aastal ka oma püsiva asukoha – koha, mis on loodud spetsiaalselt ettevõtjate, loovuse ja koostöö jaoks. Oma maja ja asukoha avamine annab meile võimaluse tegutseda veel sihipärasemalt ning kujundada keskkonda, mis toetab kogukonna kasvu ja uute ideede sündi.

Sisuliselt jätkame tööd ettevõtjate ekspordivõimekuse tugevdamisega, rahvusvahelise koostöö laiendamisega ning uute programmide ja algatuste käivitamisega. Fookuses on jätkusuutlikud, innovaatilised ja ambitsioonikad ettevõtted, kellel on soov kasvada ja tegutseda ka rahvusvahelisel tasandil.

Uus aasta toob kaasa uusi võimalusi, kohtumisi ja väljakutseid!

Kasvuprogrammi saab kandideerida 27. jaanuarini

Kuni 27. jaanuarini on avatud kandideerimine Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi, mis on suunatud tegutsevatele ja ambitsioonikatele ettevõtetele. Järgmine programm algab veebruaris 2026 ning kestab üheksa kuud, kuni novembrini.

Kasvuprogramm on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma äri süsteemselt arendada, leida lahendusi senistele väljakutsetele, suurendada turuosa või alustada tegevust uutel turgudel. Programmi keskmes on ettevõtte pikaajaline kasv ning jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise strateegia kujundamine.

Programmi jooksul keskendutakse kasvustrateegiate loomisele, meeskonna juhtimisele, finantsplaneerimisele, innovatsioonile, müügile ja ekspordile. Osalejatele pakutakse kuut praktilist koolitusmoodulit ning personaalset tuge mentorite ja konsultantide näol. Iga ettevõtja koostab endale individuaalse arenguplaani. Lisaks avaneb võimalus osaleda erinevatel mitmekülgsetel koolitustel, grupimentorlustel ja võrgustumisüritustel ning liituda ettevõtjate kogukonnaga, kus jagatakse kogemusi ja luuakse uusi koostöösuhteid.

Kasvuprogrammi on oodatud ettevõtjad erinevatest valdkondadest, sealhulgas tootmise, teenuste ja digilahenduste sektorist. Eeldatakse, et ettevõtte tootel või teenusel on selge kasvupotentsiaal ning meeskonnal on motivatsioon, võimekus ja piisav ajaline ressurss ettevõtte arendamisega aktiivselt tegeleda.

Kandideerimiseks tuleb täita liitumisavaldus, milles küsitakse infot ettevõtte tausta, seniste väljakutsete ja tulevikuvisiooni kohta. Pärast avalduse esitamist vaatab Ettevõtlusinkubaator taotluse läbi ning võtab sobivate kandidaatidega ühendust.

Kasvuprogrammi tulemusena on ettevõtja põhjalikult analüüsinud oma ettevõtte tööprotsesse, arendanud toodet või teenust ning koostanud müügiplaani ja konkurentsivõimelise kasvustrateegia. Programm valmistab ettevõtted ette järgmiseks arenguhüppeks ja ekspordiga alustamiseks ning loob uusi koostöövõimalusi nii ettevõtjate kui ka teadusasutustega.

Programmi vilistlaste hulka kuuluvad Fienta, Oot-Oot Stuudio, Baubauwall, Phishbite, Whykaren, Stella Soomlais jpt.

Lisainfo ja kandideerimine: https://inkubaator.tallinn.ee/program/kasvuprogramm/

13 ettevõtet lõpetasid Demo Day’ga edukalt inkubatsiooniprogrammi

Ettevõtlusinkubaatori kevadel startinud inkubatsiooniprogramm lõppes PoCo Elamuskeskuses Demo Dayga, kus programmi lõpetajad esitlesid oma äriarenduse tulemusi, uusi lahendusi ja tulevikuplaane.

Märtsist detsembrini toimunud programm pakkus osalejatele intensiivset tuge nii ärimentoritelt, valdkonna tippekspertidelt kui ka inkubaatori konsultantidelt. Lisaks said ettevõtjad osaleda koolitustel ja sündmustel, mis aitasid nende kasvustrateegiat ja äri fookust lihvida.

Demo Day’l hindasid ettevõtjate arengut ja esitlusi eksperdid Kari Maripuu, Margus Klaar, Helen Lang ja Krista Kink.

Programmi lõpetasid järgmised ettevõtted:

Loodame näha kõigi lõpetajate edasist kasvu ning nende lahenduste jõudmist nii kohalikele kui rahvusvahelistele turgudele.

Eesti disainerite õppereis Poola: Fast Textile 2025 kangamessile

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori eestvedamisel osalesid Eesti disainerid 17.–20. novembril rahvusvahelisel tekstiili- ja rõivamessil Fast Textile 2025 Poolas, Łódźis, mis seekord tõi kokku sajad kanga- ja masinatootjad üle maailma. Õppereisil osales neli Eesti disainerit: Eve Hanson (Eve Hanson), Tiia Orgna (Mithio), Eva Lotta Tarn (New Life Studio) ja Cärol Ott (Carolxott).

Messikülastuse eesmärgiks oli avastada uusi materjale ja masinaid ning leida uus kontakte tootjatega Euroopas ja väljaspool.

Messil olid laialdaselt esindatud Hiina kangatootjad, kuid samuti ka tootjad Türgist ja Poolast. Lisaks traditsioonilistele kangastele olid messil esindatud mitmed ettevõtted, kes pakuvad erinevaid masinaid rõivaste õmblemiseks, tekstiili trükkimiseks ja digitaalseks kujundamiseks (see muudab Fast Textile’i oluliseks rahvusvaheliseks platvormiks neile, kes tegelevad tekstiili- ja moedisainiga).

Mess ei olnud pelgalt kohtumispaik, see pakkus reaalset võimalust disaineritele minna otse tootjate juurde, tutvuda erinevate ja uute masinatega ning näha ja katsuda kangaid. Samuti loodi uusi kontakte, mis loodetavasti viivad edaspidiste koostööprojektideni.

Lisaks messile külastati ka tekstiilimuuseumit Łódźis – Central Museum of Textiles (CMwL). Muuseum asub ajaloolises valges tehases (“White Factory”), mis omal ajal oli osa linna suursugusest tekstiilitööstusest. Muuseumis on mitmekesine kollektsioon, seal on tuhandeid kangaid, tapeete, tööstuslikke kudumeid ja trükiseid erinevatest ajastutest, aga ka vanu masinaid: kangarullimis-, kudumis- ja trükkimismasinaid, mis jutustavad loo tekstiilitööstuse tõusust ja arengust.

Põnev oli Machines in Motion väljapanekul näha töötamas ajaloolisi kangamasinaid, mille kõrvulukustav müra ja liikumine andsid värvikalt edasi kunagise tekstiilivabriku igapäeva. Näitusel töötavad 19.–20. sajandi vahetuse kangasteljed näitasid, kui oskuslikku ja pingelist tööd kudujad tegid ning kui suur oli inimkäte roll enne moodsate masinate tulekut.

(See vaatepilt ajaloolisest tekstiilitööstusest annab selge kontrasti kaasaegse messi- ja tootmismaailmaga – samas kui Euroopas paljud traditsioonilised tekstiiltehased on hääbunud, näitab muuseum, kui oluline ja rikkalik on olnud tekstiiliroll minevikus. See kogemus on eriti väärtuslik disaineritele, kes püüavad ühendada ajaloo, käsitöö ja kaasaegse disaini).

Eve Hanson võttis kogemuse kokku sõnadega: „Peamine väärtus oli, et sain teada, milline mess on Fast Textile. Sain mõned kontaktid firmadega, kellega loodetavasti saab edaspidi koostööd teha. Łódź on olnud suur ja uhke tekstiilitööstuse linn ja inspireeriv oli tutvuda tekstiilitööstuse ajalooga selles linnas. Tekstiilitööstuse hääbumine Euroopas on mõtlemapanev. Selliste reiside tore boonus on mõtte- ja infovahetused teiste disaineritega.”

Tiia Orgna Mithio brändist: “Sain uusi kontakte, millest loodetavasti tuleb kasu edaspidi, peale näidiste ja hinnapakkumiste saamist. Sain inspiratsiooni kudumite uute tehnikate ja võimaluste osas.”

Cärol Ott Carolxott brändist: “Antud Poola külastus oli hea võimalus tutvuda eriala ettevõtjatega meie lähiregioonis. Enamasti on suunatud tähelepanu Pariisi/Itaalia messidele, mis võivad meie jaoks mõne projekti puhul kaugeks jääda. Oli soov tutvuda kohalike võimaluste ja tootjatega. Tekstiilide osas jäi mess pisut nõrgaks, väga palju oli Hiina/Türgi kaubitsejaid, mille puhul jäävad kogused liiga suureks väikeettevõtjale. See eest printide ja muu taolise osas oli valik üsnagi lai.”

Õppereisi Poola kaasrahastati Euroopa Liidu vahenditest ning Ettevõtlusinkubaatori projektist “Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks.”