Tule Pilot Pips programmi mentoriks!
Kas sul on tehnoloogiaettevõtluse taust? Otsime kogenud praktikuid, kes soovivad toetada järgmise põlvkonna ettevõtjate arengut mentorina.
Programmist
Pilot Pips programm toetab kuni 25-aastaseid noori ettevõtjaid, kellel on äriidee, mille elluviimiseks on vaja vibe coding‘u oskusi. Koolituste, ürituste ja individuaalse mentorluse kaudu juhendab programm osalejaid alates varajasest ideest kuni selle valideerimise, väärtuspakkumise loomise, hinnastamise, brändingu ja turunduseni, esimeste klientide leidmise ning elujõulise ettevõtte ülesehitamiseni.
Programmi rahastab Interreg Central Baltic programm 2021–2027 ning seda kaasrahastab Euroopa Liit.
Mentori roll
Mentorlus pakub igale osalejale personaalset ja praktilist tuge kogenud ettevõtjalt, täiendades programmi koolitusi ja üritusi. Iga mentor juhendab neljakuulise perioodi jooksul viit (5) ettevõtjat ning kohtub iga osalejaga veebis kord kuus – kokku toimub neli (4) kohtumist iga osalejaga.
Kohtumiste käigus annab mentor tagasisidet, jagab nõuandeid ja toetab osalejat tema ettevõtte arendamisel.
Keda otsime?
Mentoriks kandideerimiseks peab hankes nimetatud isikul olema töökogemus tehnoloogiaettevõtluses, eelistatult ettevõtte asutajana. Kasuks tuleb varasem kogemus mentori või coach’ina ning kogemus varajases arengufaasis iduettevõtjate või noorte ettevõtjatega töötamisel. Neid kogemusi võetakse pakkumuste hindamisel arvesse.
Kandideerimine
Tegemist on avaliku hankega. Pakkumuse esitab juriidiline isik (näiteks mentori ettevõte) ning see peab sisaldama:
- mentori CV-d;
- pakutavat tunnitasu;
- pakkuja juriidilisi andmeid ja kontaktisiku andmeid.
Hanke täielikud tingimused, nõuded ja hindamiskriteeriumid on esitatud hankekutses, mis on käesoleva hanke siduv dokument: SIIN
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 7. august 2026 kell 12.00.
Pakkumused ja küsimused palume saata Nele Plutusele aadressil nele@inkubaator.ee.
Sisuloome kaadri taga: tippsisuloojad jagasid seminaril ausalt oma äri telgitaguseid
Kas sisuloome on lihtsalt hobi või kaasaegse ärimaailma üks mõjukamaid ettevõtlusvorme? Sellele küsimusele otsis vastust Tallinna Ettevõtlusinkubataori seminar, mis tõi kokku ettevõtjad, sisuloojad ja turundajad, et vaadata sisuloome kaadri taha ning rääkida ausalt ja praktiliselt valdkonna ärilisest poolest. Oma lugusid, suurimaid õppetunde ja päris kogemusi jagasid Eesti tippsisuloojad Maria Rannaväli, Merlin Miido ja Paula Särekanno ning Bolti loovstrateeg Kaja Silva Aulik.
Persoonibrändi ehitamine on igapäevane töö
Maria Rannaväli, üks Eesti pikaajalisemaid sisuloojaid, kes alustas YouTube’i karjääri juba teismelisena, tõdes, et alustamine polnudki kõige raskem osa. „Mind kandis selle noore tüdruku hullus. See oli tore ja lahe. Väljakutse oli hoopis seda hoogu käimas hoida,” meenutas ta.
Tänaseks on Maria sisu keskmes tema autentne elu ja maailma mõtestamine läbi tema enda silmade. Just see autentsus on tema sõnul ka põhjus, miks brändikoostööd toimivad: „Brändid ei osta ainult seda ühte postitust. Minu töö on hoida käimas tervet maailma – kõiki neid postitusi, mille kaudu jälgija mind usaldab. Mina pean oma tööd tegema nii, nagu keegi mulle ei maksaks. Teinekord pean brändidele isegi müüma seda, et teen sisu teadlikult toorelt ja ebaprofessionaalselt, sest just see kõnetab minu jälgijat.”
Kõige olulisema õppetunnina tõi Maria välja sisetunde usaldamise: „Mõnikord tundub paberil kõik hästi, aga tegelikult tunnetus ei ole õige.”
Mida brändid tegelikult ostavad?
Kaja Silva Aulik, kes näeb sisuloojate turunduse andmeid ja trende iga päev, avas arutelus brändi vaadet. Tema sõnul ostavad brändid sisuloojatelt sisuliselt reklaampinda ning erinevate loojatega tehakse koostööd selleks, et jõuda võimalikult paljude erinevate sihtrühmadeni.
Edu mõõdupuu on aga muutunud. „Oluline ei ole formaat, vaid see, kas inimesed salvestavad postituse või saadavad selle edasi. Ma vaatan, kui palju sisu tekitab vestlust ja kaasamist,” selgitas Kaja. Ta lisas julgustuseks ka olulise mõtte alustajatele: sisuloojana ei pea olema kogu aeg oma näoga platsis – toimivat sisu saab luua mitmel moel.
Julgus katsetada ja julgus ära öelda
Toidusisulooja ja kokaraamatu autor Paula Särekanno soovitas alustajatel mitte üle mõelda: „Nobody really cares – seda tuletan iseendale kogu aeg meelde. Katseta julgemalt! Sul ei ole midagi vaja, sul on vaja ainult telefoni.” Tema kogemusel on üks asi, mis kindlalt toimib, just järjepidev katsetamine.
Home in Estonia looja Merlin Miido rõhutas omakorda valikute tegemise tähtsust: „Ma ütlen tegelikult väga paljudele koostöödele ära. Sageli saan juba meilivahetusest aru, kas koostöö hakkab toimima või mitte.” Tema retsept publikuni jõudmiseks on lihtne: „Kõige lihtsam on jõuda inimesteni siis, kui sa näitad, kes sa ise päriselt oled.”
Toimiva koostöö reeglid
Praktiliste soovitustena brändidele ja sisuloojatele kõlas arutelus mitu selget põhimõtet. Maria hoiatas, et liigsete muudatuste käigus kaob sisu essents ära. Samuti soovitas ta sisuloojatel võtta tõsiselt usaldust, mida bränd koostööd pakkudes üles näitab, ja julgeda oma visiooni selgelt seletada. Paula tuletas väiksema eelarvega ettevõtetele meelde, et sisuloojale lähenedes tasub läbi mõelda, millist väärtust lisaks rahale pakkuda saab.
Seminar kinnitas, et sotsiaalmeedia sisulooja ei ole täna enam pelgalt „mudija”, vaid brändijuht, tööandja ja strateegiline partner ettevõtetele – ning et loomingulisest ideest stabiilse äri tegemine nõuab järjepidevust, autentsust ja julgust usaldada oma sisetunnet.




















Droonid liiguvad ehitussektoris katsetamisest igapäevaseks tööriistaks
TalTechis toimus koostöös Tallinna Ettevõtlusinkubaatori, Taltechi ning FinEst Targa Linna Tippkeskusega sündmuste sarja „Disain kohtub Teadusega“ 20. kohtumine, mis keskendus droonitehnoloogiate rollile ehitussektori digitaliseerimisel.
Sündmus tõi kokku teadlased, ettevõtjad ja valdkonna spetsialistid, et arutada, kuidas droonid aitavad muuta ehitust täpsemaks, tõhusamaks ja andmepõhisemaks. Päeva jooksul tutvustati nii teadusprojekte kui ka praktilisi lahendusi, mis on juba täna kasutusel ehitusplatsidel.
TalTechi digitaalehituse professor Ergo Pikas rõhutas, et ehitusvaldkond liigub üha enam digitaalse ja linnastunud tuleviku suunas „Ehitusplatsile jõudvad tehnoloogiad tulevad eelkõige eesmärgiga seirata erinevaid tegevusi ning koguda usaldusväärseid andmeid. Teaduslikud meetodid ei ole midagi keerulist – need aitavad teha paremaid otsuseid,“ ütles Pikas. Ta lisas, et tehisintellekt on ehitussektorisse tulnud selleks, et jääda. „Oleme uue tööstusrevolutsiooni lävel.“
TalTechi ehitusinfo professor Raido Puust tutvustas droonidega seotud teadus- ja arendusprojekte ning tõi esile, et droonitehnoloogiate areng ei piirdu üksnes kaitsetööstusega. Tema sõnul on oluline otsida rakendusi, mis loovad väärtust ka tsiviilehituses ja igapäevases taristuarenduses.
Praktilisest vaatenurgast rääkis Hades Geodeesia OÜ esindaja Vaiko Veeleid, kes selgitas, kuidas droonidega kogutud andmetest sünnivad reaalsed lahendused. Ta tutvustas erinevaid droonitüüpe ning rõhutas, et kaasaegne mõõdistamine toimub suures osas automaatselt – lennud planeeritakse ette ning operaator ei pea drooni käsitsi juhtima.
Veeleid selgitas ka fotogrammeetria ja fotograafia erinevust. „Fotogrammeetria ja fotograafia on peaaegu samad, kuid fotogrammeetria võimaldab pilte kasutada mõõdistamiseks, samas kui fotograafia tulemuseks on lihtsalt pilt.“
Rae Geodeesia esindaja Mart Rae keskendus georuumiliste andmete kasutamisele ning liitreaalsuse, tehisintellekti ja LiDAR-tehnoloogiate võimalustele. Tema hinnangul on vajalikud andmed Eestis suuresti olemas, kuid nende kättesaadavaks tegemine ja kasutamine on endiselt ajamahukas protsess. Samas ei ole tema sõnul vaja „jalgratast uuesti leiutada“ – Eestis on olemas head eeldused olemasolevatele lahendustele lisandväärtuse loomiseks.
Meridein Grupp OÜ ja droon.ee esindaja Nemo Vunk andis ülevaate droonituru arengust ning tõdes, et viimastel aastatel ei ole toimunud revolutsioonilisi tehnoloogilisi hüppeid. „Droonid on täna küps tehnoloogia – need lendavad ise. Innovatsiooni suurimaks piduriks ei ole enam tehnoloogia, vaid seadusandlus,“ märkis ta.
Vunk rääkis ka Euroopa tootjate väljakutsetest globaalsel turul. Tema sõnul kasutatakse Hiina komponente eelkõige seetõttu, et paljudes valdkondades puuduvad konkurentsivõimelised alternatiivid. „Kui alternatiive ei ole, siis ei saa arutada, kumba kasutada. Meie saame Eestis sellele tehnoloogiale lisandväärtust luua ja seda edasi arendada,“ sõnas ta. Samuti tõi ta välja, et ettevõte testib uusi lahendusi sageli Soomes ja Leedus, kus regulatsioonid võimaldavad kiiremini katsetada.
Päeva lõpetasid praktilised droonidemonstratsioonid, kus tutvustati Sindi–Lodja silla droonijaama reaalaja lahendust ning viidi läbi TalTechi linnaku mõõdistamise demonstratsioon.
Sündmus kinnitas, et droonid ei ole enam tulevikutehnoloogia, vaid muutumas ehitussektori tavapäraseks töövahendiks. Edasine areng sõltub üha enam sellest, kui kiiresti suudavad regulatsioonid ja andmekasutuse praktikad tehnoloogia arenguga sammu pidada.























Time for S(h)eroes avatud konkurss ootab projektiideid
Ettevõtlusinkubaatori rahvusvaheline projekt Time for S(h)eroes ootab loovate projektiideede esitusi kuni 20. septembrini 2026. Kandideerima on oodatud oma karjääri alguses olevad loomeinimesed, kellel on teadmised ja oskused moe-, kostüümi- või installatsioonikunstis või mõnes muus disainivaldkonnas. Otsitakse julgeid ja uuenduslikke ideid, mis ühendavad loovuse, jätkusuutlikkuse ja tehnoloogia ning pakuvad uusi vaatenurki kangelaslikkuse tõlgendamisele.
Osalejatele on tasuta kättesaadavad õppematerjalid ja oskuste arendamise võimalused digitaalses õppeportaalis, kus käsitletakse jätkusuutlikkust, installatsioonikunsti ning digitaalsete tehnoloogiate rakendamist moe- ja kostüümidisainis.
Kuidas osaleda?
Osalemine algab projektiidee registreerimisega portaalis. Esialgne idee ei pea olema täielikult välja töötatud – selle eesmärk on tutvustada kontseptsiooni üldisel tasandil ning leida võimalikke koostööpartnereid.
Pärast idee registreerimist tuleb kokku panna 3–5-liikmeline meeskond. Meeskonnaliikmed võivad üksteist juba tunda, kuid platvorm võimaldab leida ka uusi koostööpartnereid. Korraldajad julgustavad moodustama eri valdkondade esindajatest ja rahvusvahelisi meeskondi.
Kui idee on edasi arendatud ja meeskond komplekteeritud, esitab projektijuht portaali kaudu lõpliku taotluse.
Hindamine ja residentuuriprogramm
2026. aasta augustis hindab žürii kõiki esitatud projekte.
Kuni viis kõige tugevamat meeskonda võivad pääseda otse residentuuriprogrammi. Eelistatud on projektid, mille kontseptsioon on juba hästi läbi töötatud ning mis on jõudnud prototüübile lähedale või mida on võimalik vähese lisaarenduse järel avalikkusele esitleda. Need meeskonnad valmistavad oma projekti ette 2026. aasta novembris avatavaks diginäituseks.
Teised hindamiskriteeriumidele vastavad projektid võivad saada kutse oma idee edasiarendamiseks Design Wave Festivali programmis. Festival toimub 2026. aasta novembris Riias ning osaleda saab nii kohapeal kui ka veebis. Selle arendusfaasi tulemusel valitakse residentuuriprogrammi veel kuni viis meeskonda.
Digitaalse näituse võimalus
Soovi korral võib kandideerida ainult digitaalsele näituseplatvormile. Sellisel juhul hinnatakse projekti sobivust digitaalseks esitlemiseks, kuid seda ei kaasata residentuuriprogrammi konkursile.
See võimalus annab osalejatele võimaluse tutvustada oma ideid, teoseid või prototüüpe Time for S(h)eroes diginäitusel ilma kohustuseta läbida kogu residentuurini viiv arendusprotsess.
Mida osalejad võidavad?
Residentuurid toimuvad Hispaanias ja Soomes ning valitud meeskondadele on osalemine tasuta.
Edasi pääsenud meeskonnad saavad:
- mentorlust;
- rahalist tuge idee arendamiseks;
- ettevõtlusinkubatsiooni;
- võimaluse osaleda näitustel.
Kogu programmi vältel toetatakse osalejaid mentorluse, rahastuse, ettevõtlusinkubatsiooni ja rahvusvaheliste esinemisvõimalustega.
Portaali uusim sisu
- Digital Medium – Maarit Kalmakurki: Digital Costumes
- Speculative Design – Anton Wikstedt
- Avaloeng: Rethinking Fashion, Technology, and Sustainability – Kerry Murphy
Portaali kursustega saab tutvuda siin: https://timeforsheroes.eu/portal/courses
Lisainfo ja kandideerimine: https://timeforsheroes.eu/open-call
Toimus seminar „Kuidas oma brändiga Soome turule minna?“
Ettevõtlusinkubaatoris toimus seminar, kus keskenduti Soome turule sisenemise praktilistele kogemustele, brändikommunikatsioonile ja tarbijakäitumisele.
Sündmusel jagasid oma teadmisi Pauline Marie Korp ja Ivar Miller, kes rääkisid sellest, kuidas Eesti ettevõtted saavad Soome turul paremini silma paista ning milliseid vigu tasub vältida.
Seminarilt jäi kõlama, et Soome turule sisenemine nõuab pikaajalist strateegiat, järjepidevust ja usalduse ehitamist. Keskkonnasõbralikkus on oluline, kuid sellest üksi ei piisa – kvaliteet, stabiilsus ja selge väärtuspakkumine peavad seda toetama.
Samuti rõhutati, et müük tähendab eelkõige ostmise lihtsaks tegemist. Soome turul hinnatakse rahulikku ja usaldusväärset lähenemist rohkem kui agressiivset müüki. Soome tarbija testib, jälgib ja hindab enne, kui otsustab koostööd teha või toodet usaldada.
Ivar Miller tõi näiteks SEMU brändi kogemuse: teekond algas 2004. aastal ühe tootega ning tänaseks on Soome kauplustes 17 toodet. See ilmestab hästi, et Soome turg ei avane üleöö – edu saavutamine on pigem kestvusspordi teekond.
Aitäh esinejatele ja kõigile osalejatele sisuka arutelu eest!
























Inkubatsiooniprogrammi lõpetas edukalt 16 ettevõtet – Demo Day tõi lavale uued kasvulood
Inkubatsiooniprogrammi tänavune lend jõudis eduka lõpuni Demo Day’ga, kus osalejad esitlesid oma arengut, saavutusi ja järgmisi samme ettevõtte kasvatamisel. Programm tõi kokku ambitsioonikad alustavad ettevõtjad, kes soovisid oma äriideed arendada toimivaks ja kasvupotentsiaaliga ettevõtteks.
Inkubatsiooniprogrammi eesmärk oli toetada ettevõtjaid ärimudeli valideerimisel, turule sisenemisel ja brändi arendamisel. Programmi jooksul said osalejad professionaalset nõu kogenud mentoritelt, koolitajatelt ja valdkonna ekspertidelt ning võimaluse arendada oma ettevõtet süsteemselt ja strateegiliselt.
Inkubatsiooniprogrammi edukalt lõpetanud ettevõtted
- WOH – Eestis disainitud ja toodetud sisustusaksessuaarid, mis ühendavad funktsionaalsuse ja esteetika.
- Speakberry – inglise keele coachingu teenus ja keeleõppematerjalid, mis aitavad parandada suhtlusoskust ja enesekindlust.
- Freshe – naiste intiimtasakaalu toetavad tooted, millest esimene on probiootikum piimhappebakteritega.
- Artriskele – rätseplahendused videovalve- ja läbipääsusüsteemide valdkonnas.
- Actors Lab – koolitused, mis toovad Eestisse maailma tipp casting’u režissööre ja pakuvad näitlejatele võimalust luua rahvusvahelisi kontakte ning areneda professionaalselt.
- Pilates Babe – stiilsed ja kvaliteetsed pilatese sokid, mis sobivad nii matil kui masinal treenimiseks.
- Ritta Coaching – täiskasvanute koolitaja, kes keskendub peamiselt toitlustus- ja teenindusvaldkonna ärijuhtimisele ning kliendisuhte juhtimisele coachingu kaudu.
- Korralooja – professionaalne korrastusnõustamine ja süsteemide loomine.
- Planet Groove – bränd, mis ühendab elektroonilise muusika sündmuste korraldamise ja DJ-agentuuri.
- 3Detail – 3D-printimise ja lisandtootmise ettevõte, mis toodab vastupidavaid plastdetaile ilma geomeetria piiranguteta.
- Andres Lehtmets Advisory – finantsregulatsiooni, innovatsioonipoliitika ja tehnoloogiaanalüüsi teenused kindlustusvaldkonna idufirmadele ja regulaatoritele.
- Kadri Veisner Studio – stilistika- ja kunstialased teenused.
- Ruth Terras – looduslikud ruumide lõhnastamise tooted: kodu-, auto- ja sahtlilõhnastajad ning küünlad.
- Piiritaja Teraapiakeskus – teraapia- ja tugiteenused lastele, noortele ja peredele, sh logopeediline, füsioteraapia, psühholoogiline ja loovteraapia.
- EEVE – jätkusuutlik joogariiete bränd, mis loob joogariideid ja aluspesu naturaalsetest ning hingavatest materjalidest.
- ZIROBIO – ettevõte, kes arendab suletud ringlusega süsteemi, mis muudab kohvijäätmed uuteks toodeteks, alustades ümbertöödeldud kohvipurust valmistatud pliiatsigrafiidist.
Programmi kandideerijaid hindas komisjon koosseisus Margus Alviste, Ionel Lehari, Kari Maripuu, Helen Lang ja Margus Klaar, kelle panus aitas välja valida kõige suurema arengupotentsiaaliga ettevõtted.
Demo Day kinnitas taas, et Eesti ettevõtlusmaastikul on palju julgeid ja uuenduslikke tegijaid. Programmis osalenud ettevõtjad tõestasid, et kirg oma idee vastu, valmisolek õppida ning järjepidev tegutsemine on ettevõtte kasvu olulised eeldused.
Täname kõiki osalejaid, mentoreid, koolitajaid ja partnereid, kes panustasid programmi õnnestumisse. Soovime lõpetajatele edu järgmiste eesmärkide saavutamisel ning ootame põnevusega nende ettevõtete edasist arengut.

























Endine Puma disainer Charles Johnson jagas kogemusi innovatsiooni, disaini ja brändiloome teemadel
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Eesti Kunstiakadeemia ühisel kutsel külastas Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud disainer ja innovatsiooniekspert Charles Johnson, kelle enam kui neljakümne aasta pikkune karjäär on olnud seotud maailma juhtivate spordi- ja elustiilibrändidega, sealhulgas Puma, Adidas ja Crocs.
Inspireerivas loengus rääkis Johnson sellest, kuidas sünnivad ideed, mis jõuavad miljonite inimesteni, ning milline on disaini roll innovatsiooni, ettevõtluse ja strateegilise mõtlemise ühendamisel. Ta rõhutas, et edukate toodete ja brändide loomisel on sama olulised nii teaduslikud teadmised kui ka emotsionaalne side tarbijaga.
„Inimesed ostavad emotsiooni. Loomulikult peab sellele järgnema ka suurepärane toode,“ sõnas Johnson.
Loengu ühe keskse teemana käsitles Johnson tänapäevase disaineri rolli. Tuginedes David Epsteini raamatule „Range“, tõi ta välja, et keeruliste probleemide lahendamisel on sageli eelises just laiapõhjalise kogemusega generalistid. Tema sõnul peaks iga disainer tundma süvitsi vähemalt ühte valdkonda, kuid samal ajal säilitama võime mõelda ja tegutseda erinevate distsipliinide üleselt.
„Kui sul on keeruline probleem, too laua taha inimesed erinevatelt erialadelt. Just erinevate vaatenurkade kohtumisel sünnivad kõige tugevamad lahendused,“ märkis ta.
Oma kogemustele tuginedes kirjeldas Johnson innovatsioonitiimi tööd Pumas kui idufirmat suure organisatsiooni sees. Ta meenutas mitmeid murrangulisi projekte, mille hulka kuulusid maailma esimesed nutijalatsid ning paelteta jalatsite tehnoloogia arendamine. Samuti tõi ta esile, et innovatsioon ei tähenda pelgalt uute ideede genereerimist, vaid õigete inimeste kaasamist ja ideede järjekindlat arendamist kuni reaalse turustamiseni.
Arutelu käigus käsitleti ka tehisintellekti mõju disainivaldkonnale. Johnsoni hinnangul ei asenda tehisintellekt disainereid, vaid aitab esile tõsta neid, kes oskavad loovust, kriitilist mõtlemist ja praktilist teostust edukalt ühendada.
„Tehisintellekt on tööriist, mida tuleb kasutada ja omaks võtta. See ei asenda päris loometegevust, kuid aitab eristada tõelisi disainereid neist, kes toetuvad üksnes ideede visualiseerimisele,“ ütles ta.
Loengu lõpetas arutelu innovatsiooni inimlikust poolest – sellest, kuidas kaasata erinevaid sidusrühmi, juhtida muutusi organisatsioonides ning hoida visiooni elus ka olukordades, kus uued ideed kohtuvad vastuseisu või skeptilisusega.
Sündmus pakkus osalejatele väärtuslikku sissevaadet rahvusvahelise tippdisaineri mõtteviisi ning kinnitas, et kestlik innovatsioon sünnib seal, kus kohtuvad uudishimu, koostöö, strateegiline mõtlemine ja julgus katsetada.
Sündmus toimus Creative Circular Cities projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Projekti eesmärk on toetada kohalikul tasandil ringmajandusele üleminekut, kaasates sellesse aktiivselt kultuuri- ja loomesektorit ning pakkudes praktilisi teadmisi, tööriistu ja rahvusvahelist koostööd.

















Tegelikult Tegijaks: sõnajulgus loob kuuluvustunnet
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Ülikooli Impact Labi korraldatud sarja „Tegelikult Tegijaks“ kolmas üritus toimus 11. mail ning keskendus küsimusele, kuidas luua ja hoida suhteid ning tulla toime keeruliste olukordadega ettevõtluses, tööturul ja organisatsioonides.
Fookuses olid tiimisisesed suhtlusprotsessid, partnerlussuhted ning võrgustumine ja tööalaste kogukondade loomine laiemalt. Arutleti uute ja usalduslike kontaktide loomise, heade suhete hoidmise üle muutuvates keskkondades ja suhtlusringkondades, samuti pingete lahendamise üle enne, kui neist kujunevad konfliktid. Tähelepanu pöörati ka üksilduse ja kuuluvustunde mõjule. Aruteludes jäi kõlama mõte, et head suhted algavad usaldusest, aususest ja valmisolekust näha teises inimeses parimat ka keerulistes olukordades.
Paneeldiskussioonis osalesid Tallinna Ülikooli teadmussiirde ja projektide keskuse juht Aija Sakova, Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava ning Delfi Meedia personalijuht Mailis Neppo. Vestlust modereeris Tallinna Ülikooli turundusspetsialist Merli Vajakas. Sel korral oli osalejatel võimalik juba registreerimise käigus jagada teemaga seotud elulisi kaasusi, millele panelistid kohapeal oma kogemustele ja ekspertiisile toetudes lahendusi otsisid.
Publiku poolt jagatud kaasuseid jõudis korraldajateni ligi kakskümmend. Teemad ulatusid võimupositsioonide ärakasutamisest juhtide või klientide poolt kuni väljakutseteni kuuluvustunde loomisel ja hoidmisel organisatsioonides, kus erinevad isiksusetüübid ja pikaajalised konfliktid võivad oluliselt mõjutada igapäevast suhtlusdünaamikat. Organisatsioonikultuuri puudutavaid kaasuseid analüüsides jõuti paneelis tõdemuseni, et organisatsioonikultuuril ja juhtide käitumisel on määrav mõju sellele, kas probleemid lahendatakse avatult või lükatakse need „vaiba alla“, kuni neist kujunevad suuremad pinged ja konfliktid.
Rõhutati kuuluvustunde loomise olulisust organisatsioonides, tuues välja, et kõigile on oluline tunda, et neile on antud sõna ehk “sõnajulgus” ning et nende arvamus loeb. Samuti leiti, et tiimiürituste korraldamine ja neist osavõtt võib toetada ühise missiooni tunnetamist ja koostööd. Samas tõdeti, et kõik inimesed ei vaja ühesugust sotsiaalset kaasatust ning toimiv töösuhe ei pea alati tähendama väga lähedast suhtlust või osalemist kõikides kollektiivsetes tegevustes.
Arutelus käsitleti ka hierarhia ja ebavõrdsuse rolli suhtluses ning arutleti selle üle, kuidas kiusamist, manipulatsiooni ja reetmist ära hoida ning neile piire seada. Rõhutati, et suhtlus peaks olema vägivallatu ega tohiks osapooltele valu tekitada, vaid baseeruma austusel ja lugupidamisel. Kõlama jäi ka mõte, et keeruliste olukordadega ei tohiks jääda üksi ning oluline on omada enda ümber toetavaid võrgustikke ja inimesi, kes aitavad keerulisi olukordi mõtestada ja vajadusel enda eest seista. Rõhutati efektiivset suhtlemismeetodit “kill them with kindness”, vajadust osata valida kas suhe on parandatav ja konflikt lahendatav, mitte lasta kellelgi ennast mõjutada tundmaks valehäbi või lasta ennast teistel defineerida, ning tuletati meelde, et heade suhete loomine võib võtta aastaid aga nende lõhkumine vaid päevi.
Samuti rõhutati, kui oluline on märgata ja kommunikeerida inimeste erinevaid taustasid, intersektsionaalust, koormusjaotusi kollektiivis ja reaalseid võimalusi tööalaselt panustada, käitumismustrite kujunemist kodust ja lapsepõlvest ning neurodiversiteeti, eriti juhtivatel positsioonidel olles. Leiti, et probleemide õigeaegne adresseerimine aitab ennetada suhete lõplikku katkemist ning toetab tervema ja turvalisema organisatsioonikultuuri kujunemist.
Viimaks tuletasid panelistid osalejatele meelde, et kõige olulisem on tunnetada, millised on teie endi jaoks just need juhtimisstiilid, mis toetavad teie organisatsioonis avatud ja kaasavat suhtlemiskultuuri kollektiivis. Lisaks soovitati alati võtta aega rahunemiseks ja olukorra nö “seedimiseks” enne kui reageerida ja/või hakata lahendusi otsima ning soovitati kõigil endi eest pisut rohkem vaimse tervise heaolu ning läbipõlemise ennetamise jaoks hoolt kanda veetes aega looduses, korralikult puhates, piisavalt liikudes, korralikult toitudes ning luues enda ümber tugivõrgustik nii tööalaselt kui ka personaalsel tasandil.







Kutsume disainereid osalema Habitare 2026 sisutus- ja mööblimessi väljapanekus
Kutsume disainereid liituma Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinn Design House’i Habitare 2026 messi ühisväljapanekuga, millega oleme sarnasel kujul edukalt osalenud ka viimastel aastatel. B2B ja B2C sisustus- ja mööblimess Habitare toimub 02-06.09.2026 Helsingi Messikeskuses.
Varasemad väljapanekud on toonud Eesti disainile palju tähelepanu ning pakkunud disaineritele väärtuslikke kontakte ja müügivõimalusi rahvusvahelisel turul. Habitare messil osalemiseks on kaks võimalust: kas Tallinn Design House’i ühine väljapanek sektsioonis The Block või enda eraldi väljapanek sektsioonis The Block. Tutvu täpse väljapaneku asukoha kaardiga siin.
Ühine ala sektsioonis the Block
- Ühiselt kureeritud Tallinn Design House väljapanek sektsioonis The Block,
- The Block sektsioon on suunatud tõusvatele talentidele ja disainikoolidele,
- Ala on 18 m2, seintega pole eraldatud, valmis ehitatud ala (märgitud kaardil Habitare floorplan rohelisega),
- Tooted peavad olema müügis Tallinn Design Houses (kui ei ole veel Tallinn Design House’is esindatud, siis saab täita liitumisavalduse: https://tallinndesignhouse.com/liitu-meiega/)
- Tasu ühisalal osalemise eest on 200 eurot – ühekordne tasu sisaldab: transport Helsingisse ja tagasi, väljapanek, müük, info jagamine, fotoreportaaž, uudisnupud, reklaamleht,
- Ise kohale tulema ei pea, aga on soovitatav oma tooteid kohapeal reklaamida,
- Müükide korral tavapärane TDH hinnakirja-järgne juurdehindlus.
Eraldi väljapanekud sektsioonis the Block
- Eraldi väljapanek disainerile suurusega 9m2 või 12m2 – kokku on kolm ala (üks 9m2 ja kaks 12m2);
- The Block sektsioon on suunatud tõusvatele talentidele ja disainikoolidele;
- Seintega eraldatud, valmis ehitatud ala (märgitud kaardil sinise, punase ja kollasega), seekord saab valida nelja pastelse seinavärvi vahel, seinad värvitakse messikorraldaja poolt, disainer saab panna brändi logo seinale ja soovi korral vaiba maha;
- Hinnad on 1,163 eurot 9m2 ja 1,363 eurot 12m2 eest, disainerite omaosalus on hindadest 30%;
- Müük on lubatud Block sektsioonis, aga väljapanek peab olema kindlasti näituse kujul (display- manner looking);
- Habitare on B2B ja B2C klientidele. Kui väljapanekul müüakse tooteid, siis varu ei tohi olla väljapanekul.
- Hinna sees on elekter 16A 230V 3.6 kW (üks kolme auguga pikendusjuhe), promotsioon ja keskkonnatasu.
- Lisandub hoiustamistasu messil (eelmisel aastal oli 40 eurot alus), vaip, majutus, praamipiletid jt kulud,
- Päev varem tuleb kohale minna ja panna üles väljapanek ning viimasel päeval on 1,5 tundi aega mahavõtmiseks ja siis jõuab veel samal päeval praamile,
- Kui brändi esindaja räägib soome keelt, siis see on oluliseks plussiks, aga inglise keeles saab kenasti hakkama,
- Kindlasti palun anda võimalikele edasimüüjatele ja huvilistele aegsasti teada oma osavõtust Habitarel ning kutsuda väljapanekut vaatama.
Lisainfo Habitare kohta: https://habitare.messukeskus.com/en/
Palun anna teada, kas oled huvitatud oma toodete presenteerimisest sisustus- ja mööblimessil Habitare 2026? Kui jah, siis kas ühisalal või eraldi väljapanekuga?
Huvi ja küsimuste korral võtke ühendust: monika@inkubaator.ee
Rahvusvahelised turunduseksperdid Hollandist külastasid Ettevõtlusinkubaatorit
Eelmisel nädalal oli Ettevõtlusinkubaatoril hea meel võõrustada turunduseksperte Hollandist, kes viisid meie programmi ettevõtjatega läbi praktilised mentorsessioonid. Külastus pakkus osalejatele võimalust saada rahvusvahelist vaadet oma ettevõtte arengule ning kuulda tagasisidet kogenud turundusprofessionaalidelt.
Individuaalsete kohtumiste käigus said ettevõtjad väärtuslikke soovitusi oma brändi, kommunikatsiooni ja turundustegevuste arendamiseks. Arutati nii ettevõtte nähtavuse suurendamist, sihtrühmade paremat kõnetamist kui ka strateegilisema turunduse ülesehitamist. Lisaks jagasid eksperdid praktilisi ideid ja kogemusi rahvusvahelistelt turgudelt, mis andsid osalejatele uusi mõtteid ja inspiratsiooni edasiseks tegutsemiseks.
Sellised rahvusvahelised kohtumised loovad ettevõtjatele suurepärase võimaluse vaadata oma tegevusele värske pilguga ning saada kinnitust, et ka väikestest ideedest võivad kasvada suure mõjuga ettevõtted. Samuti aitavad need laiendada võrgustikke ning tugevdada ettevõtjate enesekindlust oma ideede arendamisel ja tutvustamisel.
Täname kõiki ettevõtjaid aktiivse osalemise ja sisukate arutelude eest. Eriline tänu kuulub The Netherlands Institute of Marketing (NIMA) partneritele ja ekspertidele inspireeriva koostöö eest.






