“Õpi koos Google’iga” koolitusprogramm tuleb taas!

Sel sügishooajal pakub “Õpi koos Google’iga” koolitusprogramm meie võrgustikule AI kasutamisele suunatud koolitusi.

Sel aastal tehisintellektile keskenduv ilma rahata digioskuste koolitussari pakub praktilisi oskusi ja teadmisi, kuidas kasutada tehisintellekti eeliseid – olgu selleks siis aja kokkuhoid, loovuse arendamine või ettevõtte kasv. Koolitustel tutvustavad Grow with Google sertifitseeritud Eesti koolitajad olulisi algteadmisi, mis on lihtsasti hoomatavad ja aitavad tehisintellekti maailmas esimesed sammud teha.

Google’i eksperdid on koostanud 4 kergesti järgitavat koolitust, millel on nii teoreetilisem kui praktilisem osa. Koolitused ei nõua eelteadmisi, on täis praktilisi nõuandeid ja ideid ning keskenduvad kasulikele AI-põhistele oskustele, mida rakendada nii töös kui eraelus. Koolitusi viivad läbi Grow with Google sertifitseeritud Eesti koolitajad Sandra Reivik, Marju Sokman ja Keit Alev.

“Õpi koos Google’iga” AI eriprogramm:

• 4 Google’i ekspertide koostatud koolitust
• Baasteadmised AI-maailmast ja võimalustest
• Palju praktilisi soovitusi ja näiteid, kuidas AI-d oma ettevõttesse integreerida ja efektiivsust suurendada

Mis on “Õpi koos Google’iga”?

Õpi koos Google’iga on Google’i rahvusvahelise koolitusprogrammi Grow with Google eestikeelne versioon. Programmi eesmärk on aidata inimestel arendada digioskusi ning pakkuda praktilisi teadmisi, mida saab kasutada nii töös, ettevõtluses kui ka isiklikus arengus.

Õpi koos Google’iga eestikeelne õppekeskkond on digioskused.ee, kust leiab täpse info programmi raames toimuvate koolituste ja koolituskava kohta. Kõiki koolitusi viivad eesti keeles läbi Grow with Google sertifitseeritud koolitajad.

“Õpi koos Google’iga” koolitused on :

• Lühikesed ja ülevaatlikud
• Ei vaja eelteadmisi
• Eestikeelsed
• Veebist kõigile kättesaadavad

Mida koolitustelt oodata?

• Koolitused on osalejatele ilma rahata ja eesti keeles.
• Koolitused on kompaktsed ja hoomatavad, 1,5h koos võimalusega esitada koolitajale küsimusi.
• Koolitused toimuvad virtuaalselt otseülekandena, mis võimaldab osaleda olenemata oma asukohast.
• Koolitajad on Grow with Google Eesti sertifitseeritud koolitajad, kes omavad infot valdkonna trendidest ja arengutest.
• Koolitustel osalemine ei vaja eelteadmisi valdkonnast, sest keskendume baasteadmiste jagamisele, mille põhjal on lihtsam tehisintellekti maailmas edasi toimetada.

Haara kinni suurepärasest võimalusest end täiendada ja omandatud oskused koheselt oma töö ja äri kasuks rakendada.

Tutvu kogu programmiga ning registreeri: https://rsvp.withgoogle.com/events/tallinna-ettevotlusinkubaator

Tallinna Ettevõtlusinkubaator on nomineeritud Ettevõtluse auhinnal ettevõtluse edendaja kategoorias

Selgusid konkursi „Ettevõtluse auhind 2026“ kategooriate esikolmikud. Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta eksportöör, innovaator, investor, tulevikulooja, tööstuse uuendaja, turismiedendaja ja tööandja. Lisaks antakse välja ettevõtluse edendaja tunnustus.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud konkursi võitjad kuulutatakse välja 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted 2026“.

EISi juhatuse esimehe Ursel Velve sõnul ühendab tänavusi finaliste see, et nad ei piirdu olemasolevate lahendustega, vaid loovad uusi võimalusi nii enda ettevõttele kui ka Eesti majandusele.

„Näeme investeeringuid kõrgtehnoloogilisse tootmisse, tehisaru ja automatiseerimise kasutuselevõttu, uusi lahendusi kosmose- ja kaitsetööstuses. Tähelepanuväärne on ka see, kui erineval moel Eesti ettevõtted rahvusvahelisel turul läbi löövad – ühed arendavad tehnoloogiaid, mida maailmas alles kasutusele võetakse, teised leiavad uusi ärivõimalusi traditsioonilistes tööstusharudes. See näitab, et edu ei sõltu niivõrd tegevusvaldkonnast, kuivõrd ettevõtete juhtide julgusest investeerida innovatsiooni ja eksporditurgude laiendamisse ning oskusest julged plaanid ka ellu viia,“ ütles Velve.

Aasta eksportöör

• Harju Elekter arendab ja toodab elektrijaotus- ja energialahendusi, mille nõudlust kasvatab ka andmekeskuste kiire areng. Ettevõtte eksporditulu ulatus 2025. aastal 40,7 miljoni euroni ning andmekeskuste erilahendustes võib inseneritöö lisandväärtus olla tavapäraste toodetega võrreldes 10–20 korda suurem.
• HANZA Mechanics Tartu toodab kõrgtehnoloogilisi tööstus- ja meditsiiniseadmeid ning ekspordib enam kui 45 riiki. Eksport moodustab üle 90% ettevõtte müügitulust ning selle tööd on tunnustanud rahvusvahelised suurkliendid Saab ja 3M.
• BLRT Grupp tegutseb laevaehituse, laevaremondi ja meretööstuse valdkonnas. Kontserni eksporditulu ulatus 2025. aastal 416,2 miljoni euroni ning hiljutiste suurprojektide seas oli 50 miljoni euro väärtuses veealuste tugimoodulite valmistamine Norra kliendile.

Aasta innovaator

• 1oT arendab tehnoloogiat, mis võimaldab hallata miljonite nutiseadmete mobiilsideühendusi. Ettevõtte lahendusi kasutatakse 170 riigis ning 1oT on esimene Euroopas ja teine maailmas, kes on rakendanud uut rahvusvahelist IoT eSIM-i standardit SGP.32.
• CrystalSpace arendab kosmose- ja kaitsetööstusele kaamera- ja nägemissüsteeme, mida kasutatakse ka kosmosemissioonidel. Ettevõtte müügitulu kasvas aastatel 2023–2025 keskmiselt 136 protsenti aastas.
• UP Catalyst arendab tehnoloogiat, mis muudab tööstusliku süsinikdioksiidi akudes kasutatavaks grafiidiks ja süsiniknanotorudeks. Ettevõtte eesmärk on vähendada Euroopa sõltuvust kriitiliste toorainete impordist ning selle arendustegevusse investeeriti 2025. aastal 2,58 miljonit eurot.

Aasta tulevikulooja

• ALPA Kids loob eri keeltele ja kultuuridele kohandatud teaduspõhiseid digiõppemänge. Eesti ettevõtte rakendust on alla laaditud üle 2,5 miljoni korra ning seda kasutatakse enam kui 170 riigis.
• Meridein Grupp arendab ja toodab kaitsetööstuse lahendusi, mida on kasutusele võetud Balti riikides ja Ukrainas. Ettevõte teeb arendustöös koostööd Eesti kõrgkoolidega ning panustab kohaliku elektroonika- ja tehnoloogiatööstuse arengusse.
• NPM Narva avas 2025. aastal Narvas Euroopa esimese haruldaste muldmetallide püsimagnetite tehase. Ettevõte loob Ida-Virumaale kõrge kvalifikatsiooniga töökohti ning aitab vähendada Euroopa sõltuvust Hiinast püsimagnetite tootmisel.

Aasta investor

• YOOK Production rajas Türile 16 miljonit eurot maksma läinud kaerajookide tehase, mis on esimene omataoline Baltikumis. Ettevõtte müügitulu kasvas aastatel 2023–2025 keskmiselt ligi 42 protsenti aastas ning toodangut eksporditakse enam kui kümnesse riiki.
• NPM Narva investeeris Narva püsimagnetite tehase esimesse etappi 67,3 miljonit eurot. Järgmise etapi kavandatav investeering võib ulatuda 200 miljoni euroni, et suurendada Euroopa jaoks strateegiliselt oluliste püsimagnetite tootmist.
• BLRT Grupp investeeris aastatel 2023–2025 Eesti tootmisvõimekusse 83 miljonit eurot. Suurprojektide hulka kuuluvad 180-meetrine ujuvdokk ja uus Kohila valukoda, mille eesmärk on tootmismahtu kolmekordistada ning luua ligikaudu 70 töökohta.

Aasta tööstuse uuendaja

• ETS NORD investeeris kolme aastaga tootmise automatiseerimisse ja digitaliseerimisse 10,2 miljonit eurot. Ventilatsioonilahenduste tootja kasutab muu hulgas digitaalse kaksiku tehnoloogiat ning avas 2025. aastal Tallinnas arendus- ja testimiskeskuse. Ettevõtte eksporditulu ulatus 62,5 miljoni euroni.
• Chemi-Pharm on desinfitseerimis- ja puhastusvahendite tootja, kes kasutab tootmises automatiseeritud seadmeid ja tehisarul põhinevat kvaliteedikontrolli. Tootmisprotsesse aitavad tõhustada reaalajas andmeseire ja digitaalsed tarneahelalahendused. Ettevõtte eksporditulu ulatus 2025. aastal 11,2 miljoni euroni.
• Finest Steel investeeris kolme aastaga metallitootmise uuendamisse ligi 3,3 miljonit eurot. Ettevõte kasutab automatiseeritud laserlõikus- ja robotpainutusseadmeid ning tehisarupõhist tarkvara, mis koostab klientide tellimustest automaatselt tootmiseks vajalikud materjaliloendid.

Aasta turismiedendaja

• Sviby on loonud Eesti kultuuri-, meelelahutus- ja turismisektorit ühendava piletimüügiplatvormi, millel on üle 390 000 registreeritud kasutaja. Kolme aastaga kasvas platvormi kaudu müüdud piletite kogukäive 3,9 miljonilt eurolt 14,7 miljonini.
• ÖÖD Hotels on viinud Eestis loodud peegelmajade kontseptsiooni rahvusvahelisele turule. Algsest viiest majast on kasvanud enam kui 150 majaga võrgustik ligi 60 majutuskohas Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.
• Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) on rahvusvahelise A-kategooria staatusega filmifestival. 2025. aastal külastas festivali 2000 väliskülalist, programmis oli 108 maailmaesilinastust ning festivali hinnanguline majanduslik mõju ulatus 11,3 miljoni euroni.

Aasta tööandja

• Nordea Banki Eesti filiaal annab tööd enam kui tuhandele inimesele 50 rahvusest. Töötajate arendamiseks kasutatakse rahvusvahelisi õppeprogramme ja tehisarupõhist karjääriplatvormi. Töötajate soovitusindeks ulatub 76 punktini sajast.
• ETS NORDi kontsernis töötab 486 inimest, neist 361 Eestis. Ettevõtte töötajate koolitusmaht kasvas aastaga ligi viis korda, inseneride järelkasvu toetatakse stipendiumide ja praktikaprogrammidega.
• Ragn-Sells arendab ringmajanduslahendusi koostöös kolme ülikooliga ning panustab töötajate ja noorte arengusse. Ettevõtte teaduskoostööst on jõudnud tootmisse uued tehnoloogiad, sealhulgas põlevkivituha väärindamise lahendused.

Aasta ettevõtluse edendaja

• IDA Hub arendab Ida-Virumaal filmitööstuse ettevõtluskeskkonda. Kui varem kaasati piirkonnas filmivõtetele keskmiselt 4–5 kohalikku ettevõtet, siis 2025. aastal juba 15–20. Jõhvi filmilinnaku rajamisse investeeritakse Õiglase Ülemineku Fondi kaasabil 16 miljonit eurot.
• Content Builders / Vibe Code Atelier aitab tehisaru abil ettevõtlusideid katsetada ja koostööpartnereid leida. Algatuse ümber on kasvanud enam kui 900 liikmega kogukond.
• Tallinna Ettevõtlusinkubaator toetab ettevõtjaid nõustamise ja arenguprogrammidega, milles on kolme aasta jooksul osalenud üle 200 ettevõtja. Aastatel 2022–2025 lõid programmides osalenud ettevõtted 342 töökohta ning 45 ettevõtet tegeles ekspordiga.

Aasta ettevõte 2026 selgub 14. novembri õhtul auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted 2026“, mida saab jälgida ETV vahendusel. Tiitlile kandideerivad „Ettevõtluse auhinna“ konkursi kategooriavõitjad, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli parimad ning Kaitseministeeriumi aasta riigikaitsjate toetaja tunnustuse pälvinud ettevõte. Galal tunnustatakse ka ettevõtluse edendajat ning antakse üle noore ettevõtja preemia.

„Ettevõtluse auhind“ on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele. Konkursi läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liit.

ATH ja läbipõlemine ettevõtluses: tasakaal ei sünni töötunde vähendades, vaid ennetades

6. oktoobril kogunesid Tallinna Ettevõtlusinkubaatorisse ettevõtjad ja teemast huvitatud, et rääkida avameelselt sellest, kuidas ATH ja läbipõlemine ettevõtja igapäevaelus põimuvad. Vestlusõhtu peamine sõnum oli, et läbipõlemist tuleb ennetada enne, kui patarei on tühi, ning et ATH ei ole selle juures ei vabandus ega supervõime.

Ettevõtlus tähendab pidevat otsustamist, vastutust ja kohanemist. ATH-ga ettevõtjale võivad need olla tugevused, aga pikemas plaanis ka tee vaimse ülekoormuseni. Teemat avasid raamatu „Rokk-kontsert minu peas“ autor ja Korralooja asutaja Ülle Tammik, psühhiaater Margus Lõokene ning teadlane, ATH- ja juhtimiscoach Indrek Tallo. Vestlust juhtis psühholoogiadoktor, VATEK-i tegevjuht ja Triumf Healthi asutaja Kadri Haljas.

„Kalendris vaba aeg ei ole sinu tegelik ressurss“

Ülle Tammik rääkis oma läbipõlemise kogemusest. Tema sõnul ei olnud selle taga ainult ettevõtlus, vaid soov anda maksimum igas rollis. Kalendris olev tühi koht tundub vaba ajana, mida saab teistele lubada. Tegelikult tuleb aga arvestada nii töö tegemise kui ka taastumise ajaga.

Ohumärgina tõi Tammik välja selle, et huvi kaob just nende tegevuste vastu, mis varem sütitasid. Siis hakkab inimene lahmima ega kontrolli enam, mida ta teeb. Tasub jälgida ka seda, kui palju aega kulub, et üldse mingi tegevusega alustada. Tammik kirjeldas ka ATH-le omast vastuolu: kriisis võib inimene olla täiesti rahulik ja kohal, kuid kadunud autovõtmed võivad ta endast välja viia. Välja lülitamise hetk peab tema sõnul olema ühel või teisel kujul igaühe elus olemas. Isiklikuks õppetunniks pidas ta oskust õigel ajal pidurdada ning arusaama, et kogu elu ei saa planeerida oma parima versiooni järgi.

Tammik tuletas meelde ka seda, et ATH-ga inimesed on väga erinevad: kui oled näinud ühte ATH-ga inimest, oled näinud just ühte ATH-ga inimest.

Kõigepealt kaob naudingutunne

Margus Lõokene selgitas, miks läbipõlemine võib tunduda ootamatu kokkuvarisemisena. Inimene teeb palju ja hästi, kuni patarei on miinimumis. Siis tuleb mingi kõrvaline asi ja jõud lihtsalt saab otsa. Lõokese sõnul ei ole läbipõlemise põhjus tingimata vale töökeskkond.

Aju täidesaatvad funktsioonid on tugevalt seotud naudinguga. Kui ressurss hakkab ammenduma, kaob esimesena naudingutunne. Mõnda aega saab tühja patareiga edasi minna, kuid kui naudingut enam ei tule, ei käivitu ka kognitiivsed võimed. Sealt saavadki probleemid alguse.

Lõokese sõnul ei saa ATH-ga inimene endale lihtsalt öelda, et tee vähem tööd. Tasakaalu tuleb otsida töövälisest elust. Liikumine aitab aju tasakaalustada ja muudab kohanemise lihtsamaks. Et aju korralikult välja puhkaks, peab see tegema midagi muud. Väidet, et selleks ei leia aega, nimetas ta otsekoheselt lolliks jutuks.

Arsti vaatest on punased lipud sageli kehalised. ATH-ga inimestel on levinud migreen ja seedetrakti mured. Tähelepanu vajavad ka uneprobleemid ning see, kui inimene unustab süüa või sööb üle. Lõokene tõstatas ka õigluse küsimuse: töökoormust ei tasu võrrelda teiste töötajate omaga, vaid tuleb vaadata, kui palju konkreetne inimene suudab panustada.

Mille arvelt sa seda teed?

Indrek Tallo ütles, et ei nõustu väitega, nagu oleks ATH supervõime. Samas leiab ta, et tänapäevane ettevõtluskeskkond sobib ATH-ga inimesele varasemast paremini. Iga aasta on ettevõtluses erinev ja pidev kohanemine on vältimatu. Inimene, kes on kogu elu pidanud asju teisiti tegema ja uusi strateegiaid looma, võib siin olla eelisseisus, kui muud eeldused on täidetud.

Tallo sõnul on ATH-ga ettevõtja üks lõks see, et ta ei jäta midagi ära, vaid toodab aina uusi asju juurde. Kui inimene ütleb coachingus, et saab veel midagi juurde võtta, küsib Tallo: mille arvelt? Kui asjadele järele jõudmiseks hakatakse ohverdama energiat andvaid tegevusi, liigutakse tema sõnul juba läbipõlemise suunas. Ta rõhutas, et ATH ei tähenda, nagu vajaks aju vähem puhkust. Põhitõed, mis aitavad neurotüüpilisi inimesi, aitavad ka ATH-ga inimesi.

Palgatöötajal on Tallo hinnangul mõnevõrra lihtsam, kui tal on toetav juht ja pärast ületunde on aega taastuda. Ettevõtte omanikul sellist turvavõrku pole. Seetõttu on ettevõtjal täiesti normaalne käia näiteks iga paari kuu tagant terapeudi juures rääkimas. Ettevõtja üks kohustus on hoida jätkusuutlikuna nii ettevõtet kui ka iseennast. Ta soovitas mitte oodata, kuni lagunetakse laiali, vaid tegutseda ennetavalt.

Ärihooaja Kickoff andis Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uuele ärihooajale hoo sisse

29. septembril sai Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris alguse uus ärihooaeg. Ärihooaja Kickoff tõi ühe päeva jooksul kokku ettevõtjad, eksperdid, investorid, mentorid, koostööpartnerid ja inkubaatori kogukonna, et rääkida sellest, mis on ettevõtluses päriselt oluline – heast ideest, tehisintellektist, rahastusest, turundusest ja ettevõtte kasvatamisest.

Päeva avas Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juht Eve Peeterson, kes andis avapauguga uuele ärihooajale hoo sisse ning rääkis sellest, kuhu inkubaatori kogukond koos liigub.

Esimese praktilise sissevaate andis Aleksander Gansen, kes rääkis sellest, kuidas sünnivad head äriideed ning mida on vaja selleks, et ideest päriselt tegudeni jõuda. Järgnes Kristo Petersoni AI Live-Hack, kus vaadati praktiliselt, kuidas tehisintellekti kasutada nii, et sellest võiks saada alustava ettevõtja jaoks justkui esimene tasuta töötaja.

Rahastuse teemal toimus „Rahastusareen“, mida modereeris Vaido Mikheim (Startup Estonia). Panelistid Heidi Kakko, Aneth Tinnus ja Jelena Žovnikova arutlesid erinevate rahastusvõimaluste üle ning rääkisid sellest, mida investorid ja teised rahastajad ettevõtjatelt tegelikult ootavad.

Päeva teises pooles jõuti turunduseni. „Turunduse meistriklassis“ arutlesid Timo Porval (Turunduslabor), Virko Vantsi (Haruu), Kelly Lilles (ALPA Kids) ja Oliver Sebastian Lamp (Sumena), kuidas jõuda piiratud eelarvega õigete klientideni, teha väiksemate ressurssidega rohkem ning ehitada brändi, mis jääb meelde.

Ettevõtluse päriselu tõi lavale Kerli Luks, tervisetehnoloogia startup’i Muun Health asutaja ja tegevjuht. Äristarteri eriepisoodis jagas ta ausalt oma ettevõtlusteekonda, otsuseid, õppetunde ja hetki, mis kaasnevad teekonnaga ideest kasvava ettevõtteni. Vestlust juhtis Tõnis Bramanis.

Päeva modereeris Vaido Mikheim (Startup Estonia), kes aitas erinevad teemad ja arutelud ühtseks tervikuks siduda.

Kui päevane programm lõppes, ei olnud õhtu veel läbi. „Inku After Hours“ tõi kokku ettevõtjad, mentorid, koostööpartnerid ja sõbrad inkubaatori kogukonnast. Vabas õhkkonnas jätkusid vestlused, ideede vahetamine ja uute kontaktide loomine.

Suur aitäh kõigile esinejatele, moderaatoritele, osalejatele ja koostööpartneritele, kes aitasid Tallinna Ettevõtlusinkubaatori 20. ärihooajale nii sisuka ja energilise alguse anda!

Täismaja ees toimunud kohtumisel jagas Mihhail Zigadlo Racer Worldwide’i edulugu

Ettevõtlusinkubaatoris toimunud inspireerival kohtumisel Racer Worldwide’i asutaja Mihhail Zigadloga oli saal huvilisi täis. Zigadlo rääkis avameelselt, kuidas 16-aastaselt alguse saanud väikesest projektist kasvas välja rahvusvaheliselt tuntud moebränd, ning jagas publikuga nii ettevõtte edulugusid kui ka õppetunde teekonna keerulisematest hetkedest.

Racer Worldwide sai alguse 2017. aastal Tallinnas, kui Zigadlo ja tema sõbrad hakkasid keldriruumis esimesi tooteid valmistama ning neid Instagramis tutvustama. Tänaseks on ettevõttest kasvanud üle kümne tiimiliikmega rahvusvaheline bränd, mille looming jõuab klientideni üle maailma.

Zigadlo sõnul ei olnud Raceri alguses suurt algkapitali ega valmis ärimudelit. Kõike ei tehtud kohe ise nullist – esialgu kasutati olemasolevaid rõivaid, millele lisati enda disain ja bränding. Tema sõnul ei tasu alustades karta lihtsamaid lahendusi ega oodata hetke, mil kõik on ideaalne.

Olulist rolli mängis ka koostööde otsimine. Juba varases faasis hakati oma tooteid tutvustama sõprade ja nende tutvusringkonna kaudu, sealhulgas inimestele, kellel oli sotsiaalmeedias suurem jälgijaskond.

Välisturg ja õige ajastus

Racer keskendus rahvusvahelisele turule juba algusest peale. Eesti väike turg ja brändi nišš iseloom tähendasid, et kasvamiseks tuli vaadata piiri taha ning panustada eelkõige veebimüügile.

Ühe olulise pöördepunktina tõi Zigadlo välja 2020. aasta, mil e-kaubandus kiiresti kasvas. Selleks ajaks oli Racer tegutsenud juba mitu aastat, kuid varasemalt ulatusid ka headel kuudel müügitulud vaid mõne tuhande euroni. Muutunud tarbimisharjumused lõid aga ettevõttele uued võimalused.

„Timing on väga oluline,“ rõhutas Zigadlo, kelle sõnul ei piisa ettevõtluses ainult heast tööst – oluline on märgata ka suundi, mis parasjagu toimivad, ning olla valmis neile kiiresti reageerima.

Kohtumisel rääkis ta ka koostöödest teiste rahvusvaheliste brändidega, tootmisest ja Raceri Pariisi moenädalaga seotud kogemusest. Tema sõnul ei pea alati ootama ametlikku kutset või ideaalset võimalust, vaid vahel tuleb võimalus ise luua ja selle kaudu nähtavaks saada.

Tänaseks teeb Racer koostööd umbes 20 spetsialiseerunud tarnijaga üle maailma. Ettevõtte jaoks on oluline paindlikkus ning võimalus kasutada erinevaid tootjaid vastavalt sellele, millist toodet parasjagu valmistatakse.

„Alati on küsimus, kuidas alustada“

Kohtumise läbivaks mõtteks jäi, et ettevõtte käivitamiseks ei ole tingimata vaja suurt algkapitali. Olulisemad on toimiv toode, inimesed, kes seda päriselt soovivad, ning valmisolek katsetada ja õppida.

Raceri lugu näitab, kuidas väikesest Tallinna keldrist alguse saanud projekt võib järjepideva töö, rahvusvahelise fookuse, koostööde ja õige ajastuse abil kasvada globaalse haardega brändiks.

Täismaja ja aktiivne huvi kohtumise vastu näitasid, et sellised ausad ja praktilised ettevõtluslood pakuvad inspiratsiooni ka neile, kes alles oma ettevõtlusteekonna alguses on.

Neuroerinevusega töötaja tugevused tulevad esile toetavas keskkonnas

17. septembril toimus Tallinna Ülikoolis Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Ülikooli Impact Labi sündmuste sarja „Tegelikult Tegijaks“ arutelu „Kuidas neuroerinevusega tegija tugevused tööle panna?“. Paneeldiskussioonis räägiti sellest, kuidas ATH ja autismispektri eripärad mõjutavad tööelu ning mida saavad teha juhid ja organisatsioonid, et erinevalt toimivate inimeste tugevused paremini esile pääseksid.

Arutelus osalesid If Kindlustuse personalipartner ja neuromitmekesisuse eestvedaja Mari Ahnefer, PARE tegevjuht Kai Saard ning Eesti ATH Liidu asutaja- ja juhatuse liige, teadur ja õppejõud Tanel Peets. Vestlust modereeris psühholoog Sander Saard.

ATH ei tähenda üht kindlat töötajat

Tanel Peets rõhutas, et üks levinud eksiarvamus on käsitleda kõiki ATH või autismispektriga inimesi ühesugusena. Ka ATH ei tähenda lihtsalt seda, et inimesel on aeg-ajalt raske keskenduda. Oluline on, kui püsivalt keskendumisraskused igapäevaelu mõjutavad.

„Kõigil on aeg-ajalt keskendumisega probleeme. Aga kui see mõjutab kogu aeg töö tegemist, on tegemist juba häirega,“ tõi Peets näite.

Tema sõnul võib neuroerinevus olla ühes keskkonnas suur väljakutse ja teises hoopis tugevus. Näiteks võib ettevõtlus sobida mõnele ATH-ga inimesele hästi, sest see annab rohkem võimalusi oma aega ja tööviisi korraldada. Samas ei tähenda see, et ATH oleks iseenesest edu põhjus.

Peets tõi välja ka nn „supervõime“ narratiivi probleemid. Neuroerinevusega inimestelt ei peaks eeldama, et nad peavad olema erakordselt loomingulised, geniaalsed või muul viisil teistest paremad.

„Tugevus on see, et sul on mingid omadused ja siis keskkond, mis soodustab, et need omadused löövad välja,“ kirjeldas ta.

Samuti võivad nähtamatuks jääda pingutused, mida inimene töö tegemiseks teeb. Näiteks pidev viimasel hetkel „kokku võtmine“ võib aidata ülesande küll õigeks ajaks valmis saada, kuid selle hinnaks võivad olla ärevus ja suur energiakulu.

Paindlikkus ei tähenda madalamaid ootusi

Paneelis tõdeti, et neuroerinevusega inimese toetamine ei tähenda automaatselt tööülesannete või kvaliteedistandardi vähendamist. Küsimus on pigem selles, kuidas korraldada töö nii, et inimene saaks oma energiat kasutada ülesande täitmiseks, mitte pidevalt töökeskkonnaga kohanemiseks.

Samas võivad just töökorralduse detailid olla neuroerinevusega inimese jaoks olulised. Näiteks võivad ebamäärased tähtajad muuta ülesande alustamise keeruliseks, samal ajal kui lühemad ja selgemad vaheetapid aitavad tööd paremini korraldada.

Peets tõi esile ka vajaduse hoida töötajaid enne läbipõlemiseni jõudmist. Pidev töötamine viimase hetke surve ja kõrge energiakuluga ei ole jätkusuutlik isegi siis, kui tulemused on head.

„Tulemus on oluline, aga ka see protsess on oluline. Kangelaslikkus ei ole see, mida peaks esile tõstma,“ sõnas ta.

Juhi ülesanne on tunda oma inimesi

Kai Saard tõi arutelus esile juhi rolli. Tema sõnul ei saa organisatsioon eeldada, et töötaja lihtsalt kohaneb olemasolevate tingimustega. Kui inimene tunneb, et mingi töökorraldus talle ei sobi, peab tal olema võimalus sellest juhiga rääkida.

„Juht on see, kes suudab selle keskkonna luua,“ ütles Saard.

Samas on kohandused tema sõnul koostöö küsimus. Juht võib olla valmis lahendusi otsima, kuid ka töötaja peab võimalusel andma märku, milline töökorraldus teda toetaks.

Saard rõhutas, et juhtimine tähendabki inimeste tundmist ja nende erinevustega arvestamist. Kõigile ühesugune lahendus ei pruugi olla kõige mõistlikum ning ta ei pidanud vajalikuks ka ühtset, kõigile organisatsioonidele sobivat „neuropoliitikat“.

„Sa pead tundma enda inimesi ja see on su vastutus,“ märkis Saard.

Tema sõnul tasub juhil endalt küsida väga lihtne küsimus: kas mind huvitab piisavalt, kuidas mu inimesed töötavad ja mida neil hea töö tegemiseks vaja on?

Nähtamatu kohanemise hind

Mari Ahnefer rääkis sellest, kui palju energiat võivad neuroerinevusega inimesed kulutada lihtsalt sellele, et töökeskkonnas „õigesti“ käituda.

Kõrvalt vaadates võib inimene olla väga edukas töötaja ning tema kolleegid ei pruugi üldse aru saada, et töö tegemine nõuab temalt tavapärasest suuremat pingutust. Näiteks võivad erinevused suhtlusstiilis tähendada seda, et inimene kulutab palju energiat sellele, et rääkida ja suhelda viisil, mida töökeskkonnas tavapäraseks peetakse.

Ahneferi sõnul on organisatsioonidel võimalik sellist koormust vähendada sageli üsna lihtsate muudatustega.

„Kõige lihtsam praktiline samm on küsida juhina oma töötajatelt, mida on minult vaja, et sa saaksid paremini oma tööd teha,“ tõi ta näite.

Kohandused ei pea tema sõnul tähendama, et kelleltki teiselt midagi ära võetakse. Kui töökeskkond muutub ühe inimese jaoks paremini toimivaks, võib sellest võita kogu meeskond.

Samas tuleb arvestada ka töö rolli ja eesmärkidega. Kõiki töökorralduslikke soove ei saa alati täita ning muudatuste puhul on oluline mõelda, kas tegemist on töö tegemiseks vajaliku kohandusega või lihtsalt eelistusega.

Aju muuta ei saa, keskkonda saab

Arutelu üks keskseid mõtteid oli, et neuroerinevusega inimene ei pea kogu vastutust oma toimetuleku eest enda kanda võtma. Oma aju toimimist muuta ei saa, kuid võimalik on muuta keskkonda, töökorraldust ja viise, kuidas ülesandeid täidetakse.

Peets soovitas inimestel märgata, millised olukorrad nende keskendumist ja energiataset mõjutavad. Selleks võib abi olla näiteks enda tööharjumuste jälgimisest ja ülesmärkimisest: millal on lihtsam keskenduda, millised tööviisid toetavad ning millised olukorrad põhjustavad liigset koormust.

Oluline on ka taastumine. Kui töö tegemiseks on tulnud korduvalt kasutada viimase hetke pingutust ja kõrget stressitaset, tuleb sellele järgneda võimalus taastuda.

Arutelus jäi kõlama, et neuroerinevus ei anna inimesele automaatselt ei eeliseid ega puudusi. Palju sõltub sellest, millisesse keskkonda inimene satub, millised on töö ootused ning kas juhid oskavad märgata ja arvestada erinevate tööviisidega.

„Tegelikult Tegijaks“ sündmuste sari keskendub tulevikuoskustele ning ettevõtluse uutele suundadele ja väljakutsetele. Sarja eesmärk on pakkuda ettevõtjatele ja tudengitele praktilisi teadmisi, kogemusi ja aruteluruumi, et toetada tulevikku vaatava ning uuendusmeelse ettevõtluse arengut.

Tallinn Design House otsib uut omanikku

Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Eesti disainipoe Tallinn Design House kaubamärgi, veebipoe ja poesisustuse.

Tallinn Design House loodi Tallinna Ettevõtlusinkubaatori eestvedamisel 2017. aastal, et pakkuda kohalikele disaineritele ühist ekspordiplatvormi. Täna on Rotermanni kvartalis asuvas esinduspoes esindatud enam kui 100 Eesti disaineri looming, lisaks on tooted saadaval ka e-poes.

Aastate jooksul on Tallinn Design House’ist kujunenud tuntud nimi, mille all on esindatud Eesti disainibrändid rõivastest, ehetest, kottidest, jalanõudest ja looduskosmeetikast kuni keraamika, mööbli, sisustuskaupade ja valgustiteni. Tallinn Design House on olnud ka kohtumispaik disaineritele, välisdelegatsioonidele ja sündmuste korraldajatele.

Enampakkumine pakub uuele omanikule võimalust saada toimiv Eesti disainiäri ja toimiv platvorm, et jätkata Eesti disaini tutvustamist ja müümist Tallinn Design House’i nime all. Enampakkumine toimub kahes etapis. Esimese etapi indikatiivsed pakkumised tuleb esitada hiljemalt 30. oktoobril 2026 kell 12.00.

Enampakkumise tingimused ja müüdava vara koosseisu kirjelduse leiate aadressilt inkubaator.tallinn.ee/avalik-teave.

„Vaibkoodijast ettevõtjaks“ näitas, kui kiiresti võib ideest saada prototüüp

Septembris algasid Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhitud rahvusvahelise projekti Pilot Pips tegevused, mille eesmärk on toetada alla 25-aastaste noorte ettevõtlusvõimekuse arengut Eestis, Lätis ja Rootsis. Projekti esimese avaliku sündmusena toimus „Vaibkoodijast ettevõtjaks“ inspiratsioonipäev, mis oli avatud kõigile vaibkoodimisest ja AI võimalustest huvitatutele. Sündmus pakkus praktilise sissejuhatuse teemadesse, millega minnakse põhjalikumalt edasi novembris algavas programmis.

Päeva keskmes oli küsimus, kuidas AI abil oma ideega kiiresti edasi liikuda – alates probleemi sõnastamisest ja lahenduse kavandamisest kuni töötava prototüübi loomiseni. Osalejad said praktilisi teadmisi ning võimaluse töötoas oma ideed AI-tööriistade abil päriselt ellu viima hakata.

Päeva avas Indrek Seppo, kes rääkis sellest, kuidas kasutada AI-d mitte ainult vastuste saamiseks, vaid ka mõttepartnerina. Fookuses olid äriidee täpsustamine, uute võimaluste avastamine ja lahenduse kujundamine. Seejärel juhendas Kei Olbrei osalejaid vaibkoodimise töötoas, kus igaüks sai töötada oma idee või lahendamist vajava probleemi kallal ning proovida sellest samm-sammult töötav prototüüp luua.

Päeva teises pooles jätkus praktiline töö prototüüpidega. Osalejad said katsetada, kui kaugele on võimalik AI ja vaibkoodimise abil ühe päeva jooksul jõuda. Tagasisidest jäi kõlama, et vaibkoodimine muutis millegi enda kätega loomise paljude jaoks ootamatult lihtsaks ning andis julgust uute tööriistade ja platvormidega katsetada. Samuti väärtustati võimalust pühendada terve päev oma ideele ning saada seejuures tuge ja tagasisidet ekspertidelt.

Osalejate hinnangul aitas päev paremini mõista, kus ja milleks vaibkoodimine oma äris sobib. Vaibkoodimine annab loovatele inimestele võimaluse oma ideid kiiremini katsetada ja prototüüpida, ilma et esmane arendus peaks tingimata kujunema suureks investeeringuks. Samal ajal tõid osalejad esile, et kiire prototüüpimise kõrval on oluline jääda kriitiliseks ning mõelda läbi, kellele ja millist probleemi loodav lahendus tegelikult lahendab.

Lisaks praktilisele tööle jagati inspiratsiooni juba valminud lahendustest, mis on leidnud kasutajaid ja teenivad päriselt tulu. See aitas näidata, et vaibkoodimine ei ole ainult katsetamise vahend, vaid võib olla ka üks võimalus liikuda ideest reaalse digitoote või -teenuseni.

Päeva lõpetas programmeerija Krister Viirsaar, kes keskendus AI abil kiiresti ehitamisega kaasnevatele riskidele. Juttu tuli muu hulgas andmekaitsest, turvalisusest ja läbimõeldud tootearhitektuurist. Kiire prototüüpimine annab võimaluse ideed kiiresti katsetada, kuid toimiva lahenduse loomisel tuleb arvestada ka sellega, mis jääb esialgu nähtavast „see ju töötab“ hetkest kaugemale. Osalejate tagasisides kõlas samuti mõte, et valminud prototüüp tasub lasta üle vaadata programmeerijal ning enne edasiarendamist on oluline mõista, mida, miks ja kellele ehitatakse.

„Vaibkoodijast ettevõtjaks“ andis osalejatele võimaluse ühendada ettevõtlusmõtlemine ja uued tehnoloogiad praktilisel moel. Päeva lõpuks said osalejad kaasa uusi teadmisi, inspiratsiooni ning konkreetseid tulemusi – olgu selleks selgem äriidee, esimene prototüüp või järgmine samm idee elluviimisel.

Sündmus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris ning oli osalejatele tasuta. Kõigil osalejatel oli võimalus kasutada Lovable’i poolt sündmuse raames pakutud 100 tasuta krediiti, et oma ideid töötoas edasi arendada.

Sündmus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhitud rahvusvahelise projekti Pilot Pips raames, mida kaasrahastab Interreg Central Baltic programm. Projekti eesmärk on tõsta alla 25-aastaste noorte ettevõtlusvõimekust Eestis, Lätis ja Rootsis.

Eestis, Lätis ja Rootsis käivitub uus noorte ettevõtlusprogramm Pilot Pips

Uus rahvusvaheline programm Pilot Pips annab noortele võimaluse arendada oma ideid, õppida ettevõtlust ja kasutada tehisintellekti päris lahenduste loomiseks. Pilot Pips on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhitud rahvusvaheline projekt, mida kaasrahastab Interreg Central Baltic programm. Projekti eesmärk on tõsta 18–25-aastaste noorte ettevõtlusvõimekust Eestis, Lätis ja Rootsis. Projektipartnerid on STARTcentrum Rootsist ja Impact Hub Liepāja Lätist.

Kolme aasta jooksul toimub kolm viiekuulist programmi, milles osaleb kokku 225 noort – igast riigist valitakse ühte programmi 25 osalejat. Esimene programm kestab novembrist 2026 aprillini 2027 ning kandideerida saab kuni 18. oktoobrini 2026.

Pilot Pips on suunatud 18–25-aastastele noortele, kes soovivad arendada oma ettevõtlus- ja digioskusi, katsetada uusi ideid ning õppida, kuidas kasutada AI-d ja uusi tehnoloogiaid oma ideede elluviimiseks.

Viis kuud praktilist õppimist ja tegutsemist

Programmi jooksul toimuvad veebipõhised koolitused kolmes põhiteemas: ettevõtlus- ja ärioskused, vibe coding ning soft skills.

Ettevõtluskoolitustel käsitletakse teemasid alates äriidee valideerimisest, väärtuspakkumisest ja konkurentide analüüsist kuni hinnastamise, brändi, turunduse, müügi ja pitchimiseni. Vibe coding’u koolitustel õpitakse AI abil oma ideest töötavat prototüüpi looma. Soft skills’i koolitused keskenduvad muu hulgas suhtlemisele ja võrgustumisele, enesejuhtimisele, ajaplaneerimisele ning meeskonna ja juhtimise oskustele.

Iga osaleja saab kogu programmi jooksul personaalset üks-ühele mentorlust – igakuise kohtumise oma mentoriga, kokku neli tundi osaleja kohta. Koostöös oma mentoriga saab osaleja oma ideed edasi arendada, küsida nõu ja saada praktilist tagasisidet. Osalejaid juhendab 15 kogenud mentorit: Tauri Kärson, Rim Alexandra Halfya, Marcus Larsson, Stefano Amorelli, Kari Maripuu, Candyce Costa, Kārlis Ploks, Mikael Hirvi, Betija Deina Muižniece, Aleksander Gansen, Maria Rahamägi-Suits, Mikael Melitshenko, Anita Cedergren, Ronalds Palacis ja Tālivaldis Vilnis.

Lisaks veebikoolitustele toimuvad programmi jooksul kolm olulist kohapealset sündmust. Programmi alguses toimub igas riigis oma osalejatele Kick-off, kus tutvutakse programmi ja teiste osalejatega ning pannakse paika ühine teekond. 21.–23. jaanuaril 2027 kogunevad kõik Eesti, Läti ja Rootsi osalejad Tallinnas toimuvale Bootcamp’ile, kus saab mitme päeva jooksul intensiivselt ideede ja prototüüpide kallal töötada. Programmi lõpetab igas riigis toimuv Demo Day, kus osalejad esitlevad oma arendatud ideid ja programmi jooksul tehtud tööd.

Kellele programm sobib?

Pilot Pips sobib 18–25-aastastele noortele, kellel on soov midagi ise luua ja katsetada. Varasem ettevõtlus- või programmeerimiskogemus ei ole vajalik – oluline on uudishimu, initsiatiiv ja soov õppida.

Programmis osalemine on tasuta.

Kandideerimine on avatud lehel: https://pilotpips.com/

Kui sul on idee, mida tahaksid edasi arendada, või soovid õppida, kuidas AI ja uusi tehnoloogiaid oma ideede elluviimisel kasutada, on Pilot Pips hea koht alustamiseks.

Kandideerimine on avatud kuni 18. oktoobrini 2026.

CCC mentorprogramm: saa mentorlust rahvusvahelistelt ekspertidelt

Creative Circular Cities (CCC) mentorlusprogramm aitab loomevaldkonna tegijatel viia oma toote, brändi või loomingulise praktika järgmisele tasemele. Programm on mõeldud disaineritele, kujutavatele kunstnikele, ettevõtjatele, idufirmadele, üliõpilastele ja teistele loomevaldkonna tegijatele, kes soovivad arendada oma tegevust, jõuda uutele turgudele või kasvatada rahvusvahelist nähtavust. Kandideerida saab 2. oktoobrini.

Üks-ühele mentorlus kohandub sinu eesmärkide ja vajadustega. Sind toetavad kogenud praktikud, kes aitavad leida konkreetseid ja praktilisi lahendusi.

Kellele?

Programm on avatud kultuuri- ja loomemajanduse ekspertidele, idufirmadele, ettevõtjatele, disaineritele, kujutavatele kunstnikele, üliõpilastele ja teistele huvilistele.

Kuidas kandideerida?

Täida programmi liitumisvorm ja vali endale sobivad mentorlusvaldkonnad. Võimalike mentorluste arv ei ole piiratud – võid valida ühe või mitu mentorlust vastavalt oma vajadustele ja eesmärkidele. 1 mentorlus kestab 60 minutit ja need toimuvad veebis.

Avaldusi vaatame läbi jooksvalt ning vastuvõtt on avatud kuni 2. oktoobrini või kuni programmi eelarveliste võimaluste täitumiseni. Soovitame avalduse esitada esimesel võimalusel.

Mentorlusi toimuvad kuni 16. oktoobrini.

Täida avaldus siin: https://forms.gle/2fFaGat8gqtptG3p8

Mentorlusvaldkonnad ja mentorid

Programm pakub mentorlust järgmistes valdkondades:

• Ringdisain, jätkusuutlik tootearendus ja materjaliinnovatsioon — Rolf Ekroth
• Ringmajanduse mõõdikud ja mõjuhindamine — Maximilian Mauracher
• Sihtturu analüüs, sh konkurentsi- ja turusobivuse analüüs — Põhjamaad (Andrus Kiisküla), Saksamaa (Maximilian Mauracher) ja USA (Farid Singh)
• Toodete ja turundusmaterjalide kohandamine — Põhjamaad (Andrus Kiisküla), Saksamaa (Lea Baudner) ja USA (Petra Kaksonen)
• Digiturundus ja müügistrateegiad — Põhjamaad ja USA (Andrus Kiisküla)
• B2B-müük, jaemüügipartnerlused ja turustuskanalid — Põhjamaad (Minna Storm), Saksamaa (Lea Baudner) ja USA (Petra Kaksonen)
• Kujutava kunstniku professionaalne esitlus (portfoolio, CV ja kunstnikuavaldus) — Laura Köönikkä
• Kujutavate kunstnike rahvusvahelise nähtavuse tugevdamine ja koostöövõrgustike laiendamine — Laura Köönikkä

Programmis osalevad mentorid on Rolf Ekroth, Maximilian Mauracher, Andrus Kiisküla, Farid Singh, Lea Baudner, Petra Kaksonen, Minna Storm ja Laura Köönikkä.

Iga mentorlusvaldkonna üksikasjalikud kirjeldused (õpiväljundid ja mentori taust) on esitatud allpool.

Mentorlusvaldkondade ja mentorite kirjeldused

Ringdisain, jätkusuutlik tootearendus ja materjaliinnovatsioon

• Tuvasta võimalusi toote jätkusuutlikkuse parandamiseks materjalivalikute ja disainiotsuste kaudu.
• Õpi praktilisi lähenemisi ringluse lõimimiseks tootearendusprotsessidesse.
• Rakenda mentori soovitusi, et tugevdada oma toodete ja brändi keskkonnaväärtust.

Mentor: Rolf Ekroth on Soome moedisainer ja sõltumatu moebrändi Rolf Ekroth asutaja. Ta õppis moedisaini Aalto Ülikoolis ja on moevaldkonnas professionaalselt tegutsenud alates 2016. aastast — moedisaini, tootearenduse ja loomeettevõtluse alal, keskendudes tugevalt jätkusuutlikele ja ringmajanduslikele lähenemistele.

Asutaja ja loovjuhina osaleb Rolf kogu tootearendusprotsessis – alates uuringutest ja materjalihankest kuni disaini, prototüüpimise, tootmise ja turustamiseni. Tema kollektsioonid kasutavad rohkelt ülejääk- (deadstock), taaskasutatud ja muid olemasolevaid materjale. Tema loomingut on esitletud rahvusvaheliselt, sealhulgas Kopenhaageni moenädalal ja Pitti Uomol, ning ta on teinud koostööd selliste organisatsioonidega nagu Novita, Fiskars ja Fortumi Bio2X algatus.

Suur osa Rolfi kogemusest tuleneb praktiliste viiside leidmisest, kuidas väike sõltumatu bränd saab jätkusuutlikumalt tegutseda – luues koostöösuhteid olemasolevate materjalide, jäätmevoogude ja uute materjalilahenduste ümber ning muutes need tegelikeks toodeteks ja kollektsioonideks. Mentorina jagab ta oma kogemust ringdisainist, materjalivalikutest, koostöö arendamisest ja realistlike viiside leidmisest jätkusuutlikkuse toomiseks loomeprotsessi.

Ringmajanduse mõõdikud ja mõjuhindamine

• Mõista peamisi ringmajanduse mõõdikuid ja jätkusuutlikkuse näitajaid, mis on sinu brändi või organisatsiooni jaoks olulised.
• Õpi hindama ja kommunikeerima toote ning ettevõtte mõju.
• Tuvasta oma ärimudelile sobivad mõõtmisvahendid.
• Koosta tegevuskava jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse ja aruandluse parandamiseks.

Mentor: Maximilian Mauracheril on Viini Rakenduskunstide Ülikooli kommunikatsioonidisaini (graafika ja reklaam) magistrikraad. Aastatel 2015–2020 töötas ta turundus- ja reklaamiagentuurides loovjuhi ja kommunikatsioonistrateegina ning on läbinud Oxfordi Ülikooli Saïdi ärikooli programmi Leading Sustainable Corporations ja MIT Professional Educationi olelusringi hindamise (Life Cycle Assessment) sertifikaadiprogrammi.

Alates 2020. aastast on Maximilian Berliinis asuva B Corp sertifikaadiga konsultatsioonibüroo NEW STANDARD.STUDIO kaasasutaja, tegevjuht ja ringmajandusstrateeg; büroo tegutseb ringmajanduse ja kommunikatsiooni ristumiskohas. Enam kui 10-aastase jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse kogemusega nõustab ta nii rahvusvahelisi suurettevõtteid kui ka kohalikke idufirmasid ringmajanduslike ärimudelite, toodete ja teenuste arendamisel ning nende mõju mõõtmisel — hõlmates ringmajandusstrateegiaid, tootearendust, materjaliinnovatsiooni ja keskkonnamõju hindamist ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele.

Põhjamaade sihtturu analüüs, sh konkurentsi- ja turusobivuse analüüs

• Mõista Põhjamaade sihtturgude iseärasusi.
• Vii läbi konkurentsi- ja turusobivuse analüüs Põhjamaade jaoks.
• Tuvasta klientide vajadused ja turuvõimalused Põhjamaades.
• Koosta mentori tagasiside põhjal Põhjamaade turule sisenemise strateegia.

Mentor: Andrus Kiisküla on turunduskonsultant ja KNOL OÜ asutaja, kellel on ulatuslik kogemus turunduses, turuarenduses ja ärikasvus. Tema töö on hõlmanud turu- ja konkurentsianalüüsi, brändi positsioneerimist, kanalistrateegiat, lokaliseerimist ning kampaaniate arendamist Eesti ja rahvusvahelistele brändidele. Ta on olnud Tallinna Ettevõtlusinkubaatori mentor alates 2022. aastast ja töötanud turunduse ning turuarenduse alal alates 2006. aastast; varem on ta töötanud Tallink Groupis, Äripäevas, Airborne Mechatronicsis, Gmotors UK-s ja AS-is Delfi.

Andrus on Soome ja Rootsi turgudel tegutsenud seitse aastat peaaegu kõigi nurkade alt, kuidas ettevõte neile läheneda saab: reisijateveo- ja hotelliteenused Tallinkis, füüsilised tooted nii pardal kui ka e-kaubanduses, saunakerised, mida müüdi HUUMi kaudu maaletoojatega üle Skandinaavia, toidulisandid ja ilutooted Soomes, toidubrändi frantsiisitugi ning otse Shopify poest müüdud disainitoode. See kogemus õpetas talle, et Põhjamaad ei ole üks turg ja et enamik turuletuleku plaane ebaõnnestub pigem valitud tee, mitte toote kvaliteedi tõttu. Selles moodulis aitab ta osalejatel kaardistada, kellega nad tegelikult konkureerivad, mõista, mida ostjad juba ootavad, ning leida tee, mis sobib nende toote, marginaali ja võimekusega – nii et osaleja lahkub konkurentsikaardi, selge arusaamaga oma positsioonist ja lühikese loeteluga eeldustest, mida tasub enne raha kulutamist testida.

Saksamaa sihtturu analüüs, sh konkurentsi- ja turusobivuse analüüs

• Mõista Saksamaa sihtturgude iseärasusi.
• Vii läbi konkurentsi- ja turusobivuse analüüs Saksamaa jaoks.
• Tuvasta klientide vajadused ja turuvõimalused Saksamaal.
• Koosta mentori tagasiside põhjal Saksamaa turule sisenemise strateegia.

Mentor: Maximilian Mauracher on Viini Rakenduskunstide Ülikooli kommunikatsioonidisaini (graafika ja reklaam) magistrikraad ning ta on läbinud Oxfordi Ülikooli Saïdi ärikooli programmi Leading Sustainable Corporations ja MIT Professional Educationi olelusringi hindamise (Life Cycle Assessment) sertifikaadiprogrammi. Aastatel 2015–2020 töötas ta turundus- ja reklaamiagentuurides loovjuhi ja kommunikatsioonistrateegina.

Alates 2020. aastast on ta Berliinis asuva B Corp sertifikaadiga konsultatsioonibüroo NEW STANDARD.STUDIO kaasasutaja ja tegevjuht; büroo tegutseb ringmajanduse ja kommunikatsiooni ristumiskohas. Pärast kümmet aastat reklaami- ja turundusvaldkonnas toetab Maximilian B2B- ja B2C-ettevõtteid DACH-turule sisenemisel, aidates neil orienteeruda küllastunud või kategooriat kujundavate turgude väljakutsetes — tuginedes kogemusele ringmajandusstrateegiate, uute ärimudelite, ressursitõhususe, materjalide taaskasutuse ning ringmajanduslike toodete ja teenuste arendamise alal.

USA sihtturu analüüs, sh konkurentsi- ja turusobivuse analüüs

• Mõista USA sihtturgude iseärasusi.
• Vii läbi konkurentsi- ja turusobivuse analüüs USA jaoks.
• Tuvasta klientide vajadused ja turuvõimalused USA-s.
• Koosta mentori tagasiside põhjal USA turule sisenemise strateegia.

Mentor: Farid Singh on rahvusvahelise kogemusega ettevõtluse, innovatsiooni ja turule sisenemise ekspert, kellel on üle 20 aasta kogemust tehnoloogia, telekommunikatsiooni, investeerimise, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnas. Viimased 12 aastat on ta keskendunud eelkõige toote ja turu sobivusele, turule sisenemisele ning rahvusvahelisele kasvule.

Faridil on MBA INSEADist ning insenerikraadid University of Leedsist. Ta on mentordanud üle 3000 tunni ja töötanud enam kui 250 idufirmaga 50 riigist. Lisaks juhib ta INSEADis Business Design Coachide tööd ning on tegutsenud mentorina nii loomevaldkonna, disaini- kui ka tehnoloogiaettevõtetele.

Tema fookuses on uute turuvõimaluste leidmine, nõudluse ja konkurentsi hindamine ning rahvusvahelistele turgudele sisenemise ettevalmistamine. Faridil on ulatuslik kogemus Põhjamaade ja rahvusvaheliste turgudega ning otsene kokkupuude loomesektoriga Learn2Fringe programmi mentorina.

Toodete ja turundusmaterjalide kohandamine Põhjamaade jaoks

• Mõista, kuidas kultuurilised erinevused mõjutavad toote esitlust ja kommunikatsiooni.
• Õpi kohandama turundusmaterjale Põhjamaade turgude jaoks.
• Paranda toote positsioneerimist sihtrühmade jaoks.
• Koosta toodete ja brändikommunikatsiooni lokaliseerimise plaan.

Mentor: Andrus Kiisküla on turunduskonsultant ja KNOL OÜ asutaja, kellel on ulatuslik kogemus turunduses, turuarenduses ja ärikasvus. Tema töö on hõlmanud turu- ja konkurentsianalüüsi, brändi positsioneerimist, kanalistrateegiat, lokaliseerimist ning kampaaniate arendamist Eesti ja rahvusvahelistele brändidele. Ta on olnud Tallinna Ettevõtlusinkubaatori mentor alates 2022. aastast ja töötanud turunduse ning turuarenduse alal alates 2006. aastast.

Andruse jaoks ei ole lokaliseerimises kõige olulisem mitte see, mida muuta, vaid see, mida mitte muuta: just see, mis brändi eristab, kaob tavaliselt esimesena, kui bränd püüab kõlada kohalikult. Ta on turundanud minimalistlikku disainitoodet üle Skandinaavia, vastutab ühe Eesti tootja brändi- ja tooteesitluse eest, kes müüb nõudlikele Põhjamaade ostjatele, ning on kohandanud toidulisandeid ja iluteooteid rangelt reguleeritud Soome turu jaoks — samuti on ta kohandanud rahvusvahelisi brände kohalikele sihtrühmadele. Selles moodulis käib ta läbi osalejate tegelikud materjalid ja positsioneeringu (tootekirjeldused, pildid, veebileht — kõik, mida ostja näeb enne otsuse langetamist), nii et osaleja lahkub kontrollnimekirjaga sellest, mida on vaja muuta müügiks ja mida usaldusväärsuse saavutamiseks.

Toodete ja turundusmaterjalide kohandamine Saksamaa jaoks

• Mõista, kuidas kultuurilised erinevused mõjutavad toote esitlust ja kommunikatsiooni.
• Õpi kohandama turundusmaterjale Saksamaa turu jaoks.
• Paranda toote positsioneerimist sihtrühmade jaoks.
• Koosta toodete ja brändikommunikatsiooni lokaliseerimise plaan.

Mentor: Lea Baudner on strateegiline disainer ja DACH-suunale keskenduv äriarendaja, praegu Trinidad Wisemani juhtiv strateegiline disainer (Lead Strategic Designer), kus ta on varem töötanud ka kliendikogemuse / kasutajakogemuse disainikonsultandi ja digiäri juhina. Tal on Utrechti Rakenduskõrgkooli (University of Applied Sciences Utrecht) loomeettevõtluse bakalaureusekraad ja andmepõhise disaini (Data-Driven Design) magistrikraad ning tema töö hõlmab mitme turu uuringuid, konkurentsipositsioneerimist, kasutajauuringuid ja uuringutulemuste tõlkimist konkreetseteks äri- ja disainisoovitusteks.

Kuna Lea on üles kasvanud Saksamaal ja on saksa keele emakeelena kõneleja, mõistab ta hästi Saksa traditsioone, väärtusi, kultuurinorme ja äriootusi, mida ta ühendab kogemusega teenuse- ja UX-disainis, kommunikatsioonis ning loojutustamises. Tema mentorlus aitab osalejatel kohandada oma tooteesitlust ja turundusmaterjale Saksa sihtrühmade vajaduste, keele-eelistuste ja ootustega.

Toodete ja turundusmaterjalide kohandamine USA jaoks

• Mõista, kuidas kultuurilised erinevused mõjutavad toote esitlust ja kommunikatsiooni.
• Õpi kohandama turundusmaterjale USA turu jaoks.
• Paranda toote positsioneerimist sihtrühmade jaoks.
• Koosta toodete ja brändikommunikatsiooni lokaliseerimise plaan.

Mentor: Petra Kaksonen on Vancouveris tegutsev Soome disainer ja kunstiline juht (Art Director), kellel on üle 25 aasta kogemust disaini, brändinguse, kirjastamise ja reklaami alal, sealhulgas üle 12 aasta Põhja-Ameerika meedia- ja turundussektoris. Tema karjääri hulka kuuluvad ajakirjade Westcoast Homes & Design ja Business in Vancouver kunstilise juhi ning ajalehtede The Vancouver Sun ja The Province disainijuhi (Design Manager) rollid, kus ta spetsialiseerus integreeritud bränd- ja tarbijaturunduskampaaniatele — nende hulgas suurte algatustega nagu Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängud.

Ta on juhtinud disainimeeskondi ja loonud auhinnatud kampaaniaid trüki-, digi- ja sotsiaalmeedias, veebilehtedel ning suuremahulistel messidel; tal on põhjalikud teadmised Põhja-Ameerika tarbijatele turundamisest ja üle 10 aasta mentorluskogemust.

Digiturundus ja müügistrateegiad Põhjamaade jaoks

• Mõista Põhjamaade turgude jaoks olulisi digiturunduse praktikaid.
• Tuvasta sobivad veebimüügi- ja kommunikatsioonikanalid.
• Õpi looma turupõhiseid digiturunduse strateegiaid Põhjamaade jaoks.
• Paranda kliendihanget ja veebimüügi tulemuslikkust.

Mentor: Andrus Kiisküla on turunduskonsultant ja KNOL OÜ asutaja, kellel on ulatuslik kogemus turunduses, turuarenduses ja ärikasvus, hõlmates turu- ja konkurentsianalüüsi, brändi positsioneerimist, kanalistrateegiat, lokaliseerimist ning kampaaniate arendamist Eesti ja rahvusvahelistele brändidele. Ta on olnud Tallinna Ettevõtlusinkubaatori mentor alates 2022. aastast ja töötanud turunduse ning turuarenduse alal alates 2006. aastast.

Andrus loeb Estonian Business Schoolis loenguid Meta reklaami, TikToki reklaami ja e-posti turunduse teemadel ning koolitas seitse aastat turundajaid Äripäeva Akadeemias; varem juhtis ta Tallinki digiturundust ja analüütikat Soomes ja Rootsis. Praegu juhib ta Soomes toidulisandite ja ilubrändide kliendihanget — kahes sealse kõige konkurentsitihedamas tulemusturunduse kategoorias — ning on tegelenud Meta reklaamide, e-posti ja analüütikaga väikese Shopify brändi jaoks, mis müüb üle Skandinaavia. Ta pöörab erilist tähelepanu ühele asjale: reklaamiplatvormid omistavad endale rutiinselt tulu, mida nad ise ei loonud, ja väikese eelarve puhul on paisutatud numbrite pealt kulutamine kõige kallim viga. Selles moodulis aitab ta osalejatel välja selgitada, millised kanalid on Põhjamaade turul alustuseks nende aega väärt, milline näeb välja realistlik esimene kampaania ning milliseid numbreid usaldada, kui tulemusi eri platvormidel hinnata.

Digiturundus ja müügistrateegiad USA jaoks

• Mõista USA turu jaoks olulisi digiturunduse praktikaid.
• Tuvasta sobivad veebimüügi- ja kommunikatsioonikanalid.
• Õpi looma turupõhiseid digiturunduse strateegiaid USA jaoks.
• Paranda kliendihanget ja veebimüügi tulemuslikkust.

Mentor: Andrus Kiisküla on turunduskonsultant ja KNOL OÜ asutaja, kellel on ulatuslik kogemus turunduses, turuarenduses ja ärikasvus, hõlmates turu- ja konkurentsianalüüsi, brändi positsioneerimist, kanalistrateegiat, lokaliseerimist ning kampaaniate arendamist Eesti ja rahvusvahelistele brändidele. Ta on olnud Tallinna Ettevõtlusinkubaatori mentor alates 2022. aastast ja töötanud turunduse ning turuarenduse alal alates 2006. aastast.

Andrus on praegu HUUMi turundusjuht (CMO); HUUM on Eesti tootja, kelle suurim turg on Ameerika Ühendriigid, mistõttu ta teeb sellel turul otsuseid iga nädal. Ta on müünud disainitooteid ka otse USA-sse Shopify kaudu ning juhtinud Euroopa otse-tarbijale (DTC) brändi Ecosh Life turuletulekut USA-s, kattes tasulise meedia, positsioneerimise ja konversiooni. Tema hinnangul on Euroopast USA-sse müümine vähem seotud reklaamiga, kui inimesed arvavad, ja rohkem sellealuse arvutusega: transport ja tagastused, kuhu hind kodumaiste konkurentide kõrval paigutub ning kas realistlik tee on otsemüük või partneri kaudu — vastused, mis määravad kõik järgneva. Selles moodulis käib ta iga osaleja toote puhul selle arvutuse läbi ja aitab seejärel otsustada, milliseid kanaleid tasub esmalt testida ja mida mõõta.

B2B-müük, jaemüügipartnerlused ja turustuskanalid Põhjamaades

• Mõista erinevaid B2B-müügi ja turustusmudeleid.
• Tuvasta sobivad jae- ja hulgimüügipartnerid Põhjamaades.
• Õpi tõhusaid lähenemisi rahvusvahelisele äriarendusele Põhjamaades.
• Koosta Põhjamaade turgude jaoks partnerlus- ja turustusstrateegia.

Mentor: Minna Storm on ECCA Nordicu tegevjuht ja asutaja; ECCA Nordic on 2005. aastal asutatud Põhjamaade turuletuleku ja rahvusvahelistumise konsultatsioonibüroo. Üle 20 aasta on ta aidanud ettevõtetel muuta Põhjamaade turuvõimalused konkreetseks turulepääsuks — B2B-turuarenduse, ostja- ja kanaliloogika, partnerite arendamise, turuletuleku strateegia ja praktilise äriarenduse kaudu. Rootsi ja soome keele emakeelena kõnelejana on tal eriti sügav pädevus Soome–Rootsi ärisuhete valdkonnas ning ulatuslik kogemus kogu laiemas Põhjamaade regioonis. Tema sektorikogemus on eriti tugev tervise ja ennetava tervishoiu, heaolu, toidu ja toitumise ning nutika elukeskkonna (smart living) valdkondades, mida täiendab töö tööstus-, tehnoloogiapõhiste ja teiste kasvuettevõtetega.

Minna on sertifitseeritud juhtimiskonsultant (Certified Management Consultant, CMC) ja atesteeritud nõukogu liige (Approved Board Member, ABM), kogenud kasvuettevõtete mentor ja sparringupartner ning valiti Kasvu Openi poolt 2022. aastal Soome aasta ärikoutšiks. Tema mentorlus on praktiline ja ettevõttepõhine: millist turgu eelistada, kuidas B2B-müük ja -ostmine sellel turul toimib, kes on asjakohased ostjad ja partnerid, milline turulepääsu tee on ärilisel plaanil realistlik ning millised konkreetsed sammud on vaja astuda, et liikuda turuhuvist tegeliku äritegevuseni.

B2B-müük, jaemüügipartnerlused ja turustuskanalid Saksamaal

• Mõista erinevaid B2B-müügi ja turustusmudeleid.
• Tuvasta sobivad jae- ja hulgimüügipartnerid Saksamaal.
• Õpi tõhusaid lähenemisi rahvusvahelisele äriarendusele Saksamaal.
• Koosta Saksamaa turu jaoks partnerlus- ja turustusstrateegia.

Mentor: Lea Baudner on strateegiline disainer ja DACH-suunale keskenduv äriarendaja, praegu Trinidad Wisemani juhtiv strateegiline disainer (Lead Strategic Designer), kus ta on töötanud ka kliendikogemuse / kasutajakogemuse disainikonsultandi ja digiäri juhina. Tal on Utrechti Rakenduskõrgkooli loomeettevõtluse bakalaureusekraad ja andmepõhise disaini magistrikraad ning kogemus mitme turu uuringutes, konkurentsipositsioneerimises, sidusrühmade uuringutes ja tulemuste tõlkimises konkreetseteks soovitusteks.

Kuna Lea on üles kasvanud Saksamaal, mõistab ta riigi traditsioone, väärtusi, kultuurinorme ja äritavasid. Tema taust hõlmab B2B-partnerluste arendamist Saksamaal ja pooljuhtide sektori B2B-platvormi tootejuhtimist (product ownership). Tema mentorlus aitab osalejatel leida sobivaid partnereid ja müügikanaleid, valideerida oma turuletuleku lähenemist ning kohandada oma pöördumisi Saksa äriootustega.

B2B-müük, jaemüügipartnerlused ja turustuskanalid USA-s

• Mõista erinevaid B2B-müügi ja turustusmudeleid.
• Tuvasta sobivad jae- ja hulgimüügipartnerid USA-s.
• Õpi tõhusaid lähenemisi rahvusvahelisele äriarendusele USA-s.
• Koosta USA turu jaoks partnerlus- ja turustusstrateegia.

Mentor: Petra Kaksonen on Vancouveris tegutsev Soome disainer ja kunstiline juht (Art Director), kellel on üle 25 aasta kogemust disaini, brändinguse, kirjastamise ja reklaami alal, sealhulgas üle 12 aasta Põhja-Ameerika meedia- ja turundussektoris. Ta on juhtinud disainimeeskondi ja loonud auhinnatud kampaaniaid Põhja-Ameerika tippbrändidele trüki-, digi- ja sotsiaalmeedias, veebilehtedel ning suuremahulistel messidel, sealhulgas Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudega seotud töid.

Petra on ka Montuuk Apparel Inc. kaasasutaja — see stuudio disainib ja toodab uuenduslikke elustiilitooteid — ning tema pinnamustri (surface pattern) töö hõlmab luksuslikke vaipu, eritellimusel kodutekstiile ja mustrite litsentsimist sõltumatutele brändidele ja erasektori majutusklientidele üle Põhja-Ameerika, Aasia ja Euroopa. Tal on ulatuslik kogemus B2B-müügis ja jaemüügipartneritega töötamisel Põhja-Ameerikas ning üle 10 aasta mentorluskogemust.

Kujutava kunstniku professionaalne esitlus, sh portfoolio arendamine, CV ja kunstnikuavaldus

• Paranda professionaalsete esitlusmaterjalide kvaliteeti ja selgust.
• Õpi esitlema oma kunstipraktikat rahvusvahelisele publikule.
• Tugevda portfoolio ülesehitust ja loojutustust.
• Koosta professionaalne kunstnikuprofiil, mis sobib rahvusvahelisteks taotlusteks ja koostööks.

Mentor: Laura Köönikkä on Finnish Art Agency (ja Confidants Ltd) asutaja ja tegevjuht ning on Soome ja rahvusvahelisel kunstiväljal tegutsenud alates 2003. aastast. Tal on Jyväskylä Ülikooli kunstiajaloo magistrikraad ning ta on sertifitseeritud ärikoutš ja töönõustaja (work supervisor). Ta lõi mentorlusprogrammi SHIFT ja on juhtinud rahvusvahelist veebipõhist mentorlusprogrammi kunstnikele, kus osalesid inimesed Soomest, Ühendkuningriigist, Jaapanist, Taanist ja mujalt, keda toetasid heatahtlikud külalisprofessionaalid.

Finnish Art Agency kaudu töötab Laura kujutavate kunstnikega strateegilise karjääriplaneerimise, kunstnikuprofiili arendamise, portfoolio ja CV struktureerimise ning kuraatoriabi alal. Selles moodulis keskendub ta portfoolio arendamisele, CV koostamisele ning kunstnikuavalduste kirjutamisele ja viimistlemisele, aidates osalejatel oma tööd, kogemust ja loomingulist lähenemist eri kontekstides ja publikule selgelt ning professionaalselt edastada.

Kujutavate kunstnike rahvusvahelise nähtavuse tugevdamine ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike laiendamine

• Mõista strateegiaid rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks.
• Tuvasta rahvusvahelise koostöö ja võrgustumise võimalusi.
• Õpi looma jätkusuutlikke professionaalseid suhteid.
• Koosta oma kunstikarjääri eesmärkidega kooskõlas olev personaalne rahvusvahelise võrgustumise ja nähtavuse plaan.

Mentor: Laura Köönikkä on Finnish Art Agency (ja Confidants Ltd) asutaja ja tegevjuht ning on üle 20 aasta tegutsenud rahvusvaheliselt kureerimise, produtseerimise ja nõustamise alal. Ta lõi rahvusvahelise kunstnike mentorlusprogrammi SHIFT ning on juhendanud ja mentordanud arvukalt rahvusvahelisi kunstnikke ja disainereid. Tema kuraatorikarjääri hulka kuuluvad Soome paviljoni kuraatori ja komissari roll Veneetsia biennaalil, FRAME Finnish Fund for Art Exchange’i kunstilise juhi ametikoht, Tampere Kunstimuuseumi peakuraatori ja Pori Kunstimuuseumi kuraatori roll ning näitused ja projektid üle Soome, Norra, Ühendkuningriigi, Itaalia, Iirimaa, Rootsi ja Jaapani. Tema taust on kunstiajaloos ja muuseumitöös ning ta on olnud ettevõtja alates 2013. aastast.

Selles moodulis keskendub Laura asjakohaste rahvusvaheliste platvormide, võrgustike, partnerluste ja koostöövõimaluste tuvastamisele ning aitab kunstnikel oma tööd eri professionaalsetes kontekstides tõhusalt kommunikeerida. Kohandatud juhendamise ja praktiliste teadmiste kaudu toetab ta osalejaid rahvusvaheliste võrgustike laiendamisel ja jätkusuutlike piiriülese koostöö teede loomisel.

Sündmused toimuvad Creative Circular Cities projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Eesmärk on edendada kohalikul tasandil ringmajanduse üleminekut, kaasates kultuuri- ja loomesektorit.