Moekonkursi Creative Narva võitja meeskond sai preemiaks õppereisi Euroopa moepealinna Milanosse
Moekonkursi Creative Narva võitja meeskond sai preemiaks õppereisi Euroopa moepealinna Milanosse. Võidureis oli ajastatud Milano kevadisele moenädalale.
2018. aasta septembris alguse saanud ning 13. jaanuaril Narva Vaba Laval meeleolukal moeetendusel kuulutati välja Creative Narva moekonkursi peaauhinna võitja. Parimaks tunnistati rahvusvahelise zhürii poolt meeskonna kuul design kollektsioon. Ägeda nimega võiduprojekti taga on brändi kuul design looja Raine Toss ja kaks Tartu neiut: Marta Tuulberg ja Getter Tamme.
Konkursi võiduga kaasnes kogu meeskonnale preemiana õppereis Euroopa moepealinna Milanosse. Reis toimus veebruari lõpul, täpselt Milano kevadise moenädala ajal, mil olid avatud ka rahvusvahelised moemessid ja showroomed, toimusid moeshowd ja esitlused.
kuul design meeskonna liikmed räägivad õpperesist:
Raine: Reis oli väga inspireeriv ja andis julguse veel rohkem unistada ja katsetada. Olla julgem ja eksperimenteerida jäädes siiski kuulile iseloomulikuks. Huvitavad messid, stuudiokülastused, Marios Official moeetendus, näitused ja inspireeriv julge stiiliga tänavapilt .
Getter: Milanos jäi silma disainerite julgus olla omanäoline ja jääda truuks iseendale. Oma ideede elluviimine nii, et sellele, mis puudutab oma visioonile truuks jäämist, lisandub ka samm edasiarendust julge nüansi näol. Eks muudmoodi ei saakski, aga just julgus “teha täiesti oma asja” inspireeris tohutult.
Marta: Silma jäi julgus proovida ja teha. Milano messidel sai näha palju väga erilisi, kui ka lihtsaid asju ja see motiveeris kindlasti ka oma ideed ellu viima. Kõigele on ruumi, turgu ja soovi.
Reisi jooksul külastati WhiteMilano ja SUPER moemesse ning kaasnevaid showroome. Avatud uste päeval väisati Marangoni moe- ja disainiinstituuti ning tutvuti nende õppekavadega Tallinna Loomeinkubaatori koostööpartneri Milano Moeakseleraator juures arutati Fashiontechsuundumusi. Põnevat inspiratsiooni pakkusid nii Moekvartal Via Monte Napoleone kui loominguline Via Tortona piirkond.
Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok ütles projekti lõppedes, et hea ja uhke tunne on näha nõnda suurt hulka noori midagi tõeliselt suurt tegemas. “Kokku said juhus ja võimalus ning inimesed, kel on tahet, ideid ja kompetentse. Selle projekti puhul olid koostöötahe ja oskus ühiselt midagi ära teha enneolematu. Nüüd peame leidma moodused, kuidas edasi minna nii, et positiivne energia ja omandatud kogemus ei jääks ühekordseks projektiks,” sõnas Pallok.
Tänaseks on jätkutegevused juba käimas: Tallinna Loomeinkubaator kutsus finaali jõudnud meeskonnad kolm kuud kestvasse eelinkubatsiooni programmi, kavandamisel on Creative Narva formaadi kasutamine ja sidumine teiste loomevaldkondade üritustel.
Projekti elluviimist toetas EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetme kaudu. Projekti aitasid ellu viia Narva Loomeinkubaator “OBJEKT”, Tallinna Loomeinkubaator, Tallinn Design House ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.
Soovime omalt poolt noortele moeloojatele palju edu ja jõudu uuteks tegemisteks ja oma ideede ellu viimisel! Loodame neist juba peagi kuulda ja näha nende loomingut nii kohalikel kui rahvusvahelistel moelavadel.
Eesti moe- ja ehtedisain vallutab kuuks ajaks Helsingi
Tallinna Loomeinkubaatori loodud, pea kaks aastat tegutsenud Tallinn Design House on 28. märtsist kuni 28. aprillini esindatud Helsingis Kämp Galleria’s moe- ja disainialal Garden. Kuu aja jooksul luuakse ärikontakte Soome edasimüüjatega ja kogutakse vahetut tagasisidet kohalikelt lõpptarbijatelt.
Meie disainerite loodut hinnatakse väga kõrgelt, siin on juured meie rikkalikus kultuuripärandis loomingu allikana ja suurepärane käsitööoskus ning kohaliku tootmise vaieldamatu kvaliteet“, ütles Tallinna Loomeinkubaatori ja Tallinn Design House’i juhataja Anu Lõhmus. „Soovime tutvustada nii Soome edasimüüjatele kui kohalikele disainihuvilistele Eesti disainerbände. Märtsi keskpaigas Soome ajakirjanikele korraldatud pressireisil Tallinn Design House’i esindusruumi ning Amanjeda by Katrin Kuldma ja Pohjanheimo moemajadesse kinnitasid Soome ajakirjanikud, et nad näevad mitmes Eesti brändis suurt potentsiaali ka Soome ja teiste põhjamaade turgudele sisenemiseks,“ kinnitas Lõhmus.
„Näeme ka ise igapäevaselt Tallinn Design House kaupluses välismaalaste kasvavat huvi Eesti disaini vastu. Meil on mitmeid brände, kes oma põhjamaise minimalistlikkuse ning mänguliste nüanssidega põhjanaabritele väga meeldivad“, lisas ta.
„On tõeliselt hea meel, et peale pikka teekonda ja Tallinna Loomeinkubaatori ning moe- ja disainiettevõtjate ühiseid pingutusi saame sedavõrd esinduslikult tutvustada oma põhjanaabritele valikut meie disainerbrändidest ja nende loomingust. See on esimene ja eeldatavasti mitte viimane sellelaadne ettevõtmine ning kõik meie põhjanaabrite moe- ja disainihuvilised, olgu nad loojad, vahendajad või tarbijad, on alati Eestisse oodatud, et veelgi rohkem näha ja avastada!“ rõhutas Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok.
Helsingis Kämp Galleria’s Garden alal on esindatud 13 naiste- ja meeste rõiva, ehte ja aksessuaaribrändi: Amanjeda Sport Couture, Alpaka, Bold Tuesday, Castlebird & Rose, DeMoog Design House, Ellen Richard, Eve Hanson, Lummus, MyaMoon, Piret Loog, Pohjanheimo, Seasoned Traveler Parka, Soma.
Tallinn Design House pop-up on Helsingis avatud 28. märtsist kuni 28. aprillini 2019.
Garden – Kämp Galleria 2. korrus
Pohjoisesplanadi 33, Helsinki
www.kampgarden.com
Tallinn Design House
Rotermanni 14, Tallinn
www.tallinndesignhouse.com
Projekti elluviimist toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetme raames.Projekti partneriteks on Kultuuriministeerium ja Tallink.
Tallinna Loomeinkubaatori fashiontech koostööprojekt ühendas käsitöö ja tehnoloogia
Tallinna Loomeinkubaator tõi esmakordselt Eestisse rahvusvahelise fashiontech koostööprojekti, milles ühendati traditsioonilised käsitöötehnikad ja kaasaegne tehnoloogia. Ülemaailmselt tuntud moetehnoloogia valdkonna eestvedaja Lisa Lang ning Siret Esko esitlesid 13. märtsil Tallinn Design House’is ühistöös sündinud eksperimentaalset rõivaeset.
Koostöö sai alguse, kui Lisa Lang Loomeinkubaatori kutsel aasta alguses külastas Eestit. Kohtumisel inkubaatori ettevõtetega sai Lisa inspiratsiooni Siret Disaini käsitikanditest ja sündis innovaatiline idee ühendada unikaalne käsitöö uue fashiontech lahendusega. Koostöös loodi funktsionaalne pärltikanditega kleit, mis kandja soovil vaid nupuvajutusega helendama hakkab. Koostööprojekti eestvedaja, Loomeinkubaatori konsultant Kadri Karma kommenteerib, et koosloome kujunes ootamatult ladusalt vaatamata sellele, et enamus tööd tehti üle veebi suheldes.
Eduka eksperimendi tulemusena plaanitakse juba ühist fashiontech kapsel-kollektsiooni, mis peaks valmima juba käesoleva aasta juunis.
„Loomeinkubaator on moetehnoloogia suuna eestvedaja Eestis. Me inspireerime disainereid mõtlema nutikate lahenduste suunas ja julgustame tegema koostööd tehnoloogiavaldkonna võtmeisikutega. Loodame, et käesolev projekt on heaks suunanäitajaks ka teistele ettevõtetele,“ kommenteeris Tallinna Loomeinkubaatori ja Tallinn Design House’i juht Anu Lõhmus.
Lisa Lang on fashiontech valdkonna visionäär ning valitud 2018. aastal ajakirja Forbes Euroopa Top 50 tehnoloogiavaldkonna mõjukama naise hulka. Ta on brändide Electrocouture ja The Powerhouse asutaja ning nõustab moeettevõtteid tehnoloogia kasutamisel. Siret Disaini taga on disainer Siret Esko, kes on 18-aastase kogemusega pärltikandimeister. Siret tõlgib kõrgmoest inspireeritud rõivaste tikandid igapäevasesse moekeelde.
Tallinna Loomeinkubaator pakub alustavatele ettevõtjatele tuge alates 2006. aastast ning on kaasa aidanud üle 400 ettevõtte arengule. Tallinn Design House on Tallinna Loomeinkubaatori poolt ellu kutsutud Eesti disainerbrändide esindus- ja ekspordiplatvorm.
Lisainfo:
Julia Rodina
Tallinna Loomeinkubaator
+372 5801 3686
julia@inkubaator.ee
Link fotodele:
https://www.dropbox.com/sh/93b1jryeevakwv1/AAAL3Qt2kTTWBMVzhm7bfPWva?dl=0
USA ärijuhtimise tudengid jagasid oma kogemusi Loomeinkubaatoris
12. veebruaril külastasid Tallinna Loomeinkubaatorit ärijuhtimise magistriõppe tudengid USA Rockhurst ülikoolist. Osalenud tudengid olid praktilise ettevõtluskogemusega ning aitasid Loomeinkubaatori ettevõtetel leida lahendusi rahvusvahelistumise küsimustes.
Loomeinkubaatori ettevõtetest tegid kaasa Maru VR, Uneruno ja Kiigesellid. Ettevõtted tegid 5-minutilise esitluse oma tegevuste ja tänaste põhiväljakutsete kohta. Seejärel asusid praktikud töögruppides ülesannet lahendama. Küsimused, millele vastused leiti: kuidas harida klienti, kes ei tunne valdkonda; kuidas siseneda uude kliendisegmenti; kuidas luua konkurentidest eristuv brändi sõnum.
“Saime kinnitust juba mõttes olnud ideedele ning ka mitmeid uusi ideid ja kontakte,” kommenteeris külaskäiku Uneruno kaasasutaja ja tegevjuht Keit Hints. Mirko Miilits ettevõttest Kiigesellid kiitis ärijuhtimise tudengite arutelu tulemusi rõõmsalt: “Ma palkaks selle meeskonna kohe! Neil õnnestus mulle mu enda toode maha müüa!” Lilit Palmar Maru VR-st aga tõi välja, et sai mitmeid praktilisi nõuandeid, mida asub kohe ellu rakendama.
USA tudengite külastus andis hea võimaluse rahvusvaheliste kogemuste kaasamiseks meie ettevõtete laienemisel. Rockhursti ülikool külastas Tallinna Loomeinkubaatorit juba teist korda ning sarnaseid koostööprojekte on plaanis jätkata ka edaspidi.
Inkubantide muljed Pariisis rahvusvaheliselt kangamessilt Premiere Vision
12.-14.veebruaril 2019 toimus Pariisis rahvusvaheline kangamess Premiere Vision, kus käisid neli Loomeinkubaatori ettevõtet, kes jagavad oma kogemusi ka meiega.
Kristi Pärn (Ellen Richard):
Jäin messi külastusega igati rahule, seda oli hetkel väga vaja. Vajalikud olid ka need paar päeva enne messi kui sai Pariisi peal ringi jalutatud, mis kujunesid kuidagi eriti inspireerivaks. Linn, mis on täis kaunist arhitektuuri, põnevat kunsti ja trendikaid inimesi ei saa kuidagi külmaks jätta.
Messi päevad ise olid tihedad ja väsitavad, kuid ma tõesti loodan, et näidised, mis välja valisime, jõuavad Eestisse ja et me leiame püsivad kangamüüjad, kellega edaspidi koostööd teha. Kartsime, et meid väikseid üldse jutule ei võeta, aga tegelikult võeti.
Janika Stets (Lolo imetamisriided):
Premier Visioni külastamine andis suure ülevaate niivõrd mahuka kangamessi olemusest. Samuti sain läbirääkimiste ja enda eest seismise meeldetuletuse ja kogemuse, mis kinnitas fakti, et kõik on võimalik, tuleb otsida ja selle poole püüelda.
Minu ettevõte sai väga hea kvaliteediga kangatarnijate kontakte. Samuti kinnitas messil osalemine, et igas tõsiselt hea kanga ja kontaktide leidmiseks peab suurt tööd tegema.
Epp Sinisaar (NuDa):
Minule kui muidu rõivatootmisest kaugel olnud inimesele oli see mess eelkõige silmiavaks kogemuseks, kuidas asjad käivad ning kui palju on eri võimalusi just koostööpartnerite osas. Need 3 päeva olid messil väga intensiivsed, võtsime sellest ajast maksimumi ning ausaltöeldes jätkus seal vaatamist-tutvumist isegi kauemaks.
Meie jaoks oli messil käik väga positiivne, silmiavav ning kasulik. Lisaks laienenud teadmistepagasile materjalide ning võimaluste vallas oli lisandväärtuseks teiste inkubantidega koos reisimine. Saime reisi jooksul nii messi teemal muljetada kui üksteisele kasulikku know-howd vahetada.
Täitsime messil oma eesmärgi – saime kontakte ning tulevasi koostööpartnereid nii kangaste vallas kui õppisime uute võimalike tootmisvõimaluste (kudumisvabrikud) kohta. Eriti rahul oleme kontaktidega, kes kunstkarusnahka vahendavad/toodavad. Samuti saime tuttavaks väga head puuvilla ning trikotaaži tootvate ettevõtetega. Otsekontaktid kangatootjatega lubavad meil paremini kontrollida toodete hinda ning saame juba algselt valida parimad meile sobivad kangad kvaliteedi mõttes. Lisaks oli hea saada tuttavaks kudumisvabrikutega, sest masinkootud kampsunid on meil äriplaanis kasvu mõttes järgmine loogiline samm.
Tänaseks päevaks oleme kätte saanud enamus näidiseid ning Kristel on aktiivselt uue kollektsiooni loomise energias. Saime palju inspiratsiooni, teadmisi, kontakte. Nüüd algab aga päris töö, et maksimaalselt kogemust ära kasutada.
Margrit Malva (EFYL design):
Premiere Vision on kohustuslik kogemus moeettevõtjale, sest siis mõistad kangatootjate ja muude moebrändi tarvikute tootjate “keelt” ja orienteerud pakkujate maailmas.
Hinnavaatlus: sest ainult läbikäies ja küsitledes tootjaid ja edasimüüjaid saad reaalse ülevaate hindadest, lisatasudest ja pakkumistest.
Partnersuhete loomine: valides kvaliteedi, hinna ja mude parameetrite alusel leida parim koostööpartner. Messi külastades saab ettevõte ennast positsioneerida koostöö mõttes.
Loominguline inspiratsioon toote arendamisel. Me ei disaini oma tooteid moevooludest lähtuvalt, kuid siiski on oluline kursis olla millised disainid ja materjalid on trende kujundamas.
Saime ülevaate euroopa kangavahendajatest ja tootjatest, kes pakuvad miinimukogusteks 50 m või vähem tellimuse kohta. Tegime koostöödiili 7 kangapakkujaga, kellega plaanime juba uuel kuul kanga- ja furnituuri diili teha.
Sime kolm kontakti pakke ja pakkevahendeid pakkuvatelt ettevõtetelt, kuigi esialgu plaanime pakendid siiski tellida eestist, kuid võimaluste ja disaini osas oli messist palju kasu.
MELT Innovatsioonifoorum 9. aprillil 2019 Kultuurikatlas
MELT innovatsioonifoorum on Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Loomeinkubaatori korraldatud igakevadine tulevikku vaatav inspiratsioonikohtumine.
Viimase kolme aastaga on MELTist kujunenud innovatsiooni keskpunkt, oodatud sündmus, mis koondab üheks päevaks erinevate äri- ja eluvaldkondade parimad praktikud, värsked tulevikuideed ja -tehnoloogiad, võimaldades avastada, õppida ning näha enda ümber erinevaid võimalusi innovatsiooniks.
Tänavune MELT kaasab foorumil osalejad põnevatesse debattidesse, mis keskenduvad ringmajandusele, keskkonna hoidmisele ja jätkusuutlikkuse edendamisele. Arutletakse tuleviku üle – kas innovatsioon päästab maailma? Räägime muuhulgas ka teadlikust tootmisest, uudsetest ärimudelitest ja tehnoloogiatest ning nende juurutamistest ettevõtetes.
Keda oodatakse?
Foorumile on oodatud ettevõtjad, investorid, leiutajad, loojad ja kõik need, kes tunnevad huvi tuleviku ning innovatsiooni vastu. Tulemas on mahukas programm, mille täidavad kogenud esinejad ja oma ala asjatundjad. Lisaks on avatud innovatsiooni showroom, mis loob ideaalse pinnase networking’uksja uute ideede tekkeks!
Loe lähemalt ja osta piletid www.melt.ee.
Loomeinkubaatoris toimus Briti moeekspertide koolitus “Värv, kommunikatsioon ja bränding”
4. ja 5. veebruaril korraldas Tallinna Loomeinkubaator seminari teemal “Värv, kommunikatsioon ja bränding”. Koolituse viisid läbi kogenud moe-, turunduse ja disaini eksperdid Suurbritaaniast Jill Tattersall ja Mo Tomaney Wise Birds Network Ltd. UK (www.wisebirds.london/) võrgustikust.
Mo Tomaney on Wise Birds juht. Ta on töötanud selliste suurte brändidega nagu The Body Shop, Levis, Chloe, Valentino ja Benetton. Mo koolitab disainereid ja konsulteerib ettevõteid jätkusuutlikuse ja moeäri teemadel. Jill Tattersall annab Wise Birds’is nõu äriarenduse, tekstiilide, disaini, värvi ja trendide valdkonnades. Ta kaasasutas moebrändi La Palette, disainis tekstiile moe- ja interjöörifirmadele ning töötab palju erinevate visuaalsete kunstidega.
Tallinnas rääkisid Mo ja Jill värvist kui väga tugevast mõjutegurist, millega saab inimeste käitumist ja otsustamist muuta. Samuti on tegu olulise osaga brändi loomise protsessis.
Koolituses osalesid Loomeinkubaatori inkubandid ja Creative Narva konkursil osalenud meeskond Like Look, kes sai Loomeinkubaatori eriauhinna. Kahepäevase koolituse jooksul õppisid osalejad kuidas kasutada värvi oma brändi loomises ja kommunikatsioonis, mis on värvide trendid ja kuidas neid jälgida, kuidas oma brändiväärtusi värvi abiga selgeks teha ja kommunikeerida. Mo ja Jill on toonud palju näiteid sellest, kuidas suured tarbija- ja moebrändid kasutavad värve oma toodetes ja brändingus, mis on head ja mis on ebaõnnestunud näited, ja kuidas väiksemad brändid saavad nende kogemust kasutada. Inkubandid said Mo ja Jilli nõu ka mentorsessioonide jooksul.
Käisime avastamas Berliini ja Pariisi moenädalaid
Berliini moenädal toimub traditsiooniliselt jaanuari keskpaigas. Nelja päeva jooksul on sisseostjatele, pressile ja külastajatele avatud mitu moemessi ning hulgaliselt showroome. Moenädala märksõnadeks olid „jätkusuutlik mood“ ning „mood ja tehnoloogia“ Võtsime vaatluse alla suuremad messid.
Premium mess mitme suure näitusehalliga näitab eelkõige Premium-klassi brände. Väljas olid koguni 1000 kaubamärki ja 1800 kollektsiooni üle kogu maailma, kellest ligi kolmandik silmapaistvad moemaailma uustulnukad. Kõrval oluliselt väiksem Show and Order mis on veidi eksperimentaalne, pakub kohti uutele brändidele ja ühisväljapanekutele.
Eetilisele ja „rohelisele“ moele keskendunud Green Showroom on aasta-aastalt suuremaks kasvanud ja tegutseb nüüd NEONYT nime all. Seal olid väljas nii väiksemad kui suuremad uusi, loodussäästlikke lahendusi juurutavad brändid ning ka päris väikesed käsitöönduslikud tootjad. Eriti hakkas silma materjalide taaskasutuse trend, kus kantud rõivad tagasi nö toormaterjaliks töödeldakse ning sellest juba uus kangas või kudum toodetakse. Messil toimus ka mitmepäevane Fashiontech ja Sustainable Fashion teemaline konverents.
Tänavamoele ja unisex-kollektsioonidele keskendunud SEEK näitab rõivaste-jalatsite-aksessuaaride kõrval veidi ka elustiilitooteid; oma koha olid messil leidnud kodusisustusaksessuaarid, kosmeetika ning isegi kontoritarbed.
Berliini messikeskuses toimuv Panorama esitlevad tootjad üle kogu maailma peamiselt kaubamajakettidele suunatud kaubamärke.
Hea meel oli Berliini messidel kohata Eesti brändide väljapanekuid. Oma kollektsioone tutvustasid VillVill ja Woolish.
Jaanuari kolmandal dekaadil toimuva Pariisi moenädala messipärl on kahtlemata TRANOI ja selle satelliitsündmused. Juba 20-ndat aastaringi toimuv high-end kollektsioonidele keskendunud mess toimub mitu korda aastas, sh tänavu esimest korda ka Shangais. Pea kolmandik eksponentidest olid korraldaja tellimusel väljas capsule-kollektsioonidega, mis loodud eksklusiivselt vaid selle messi tarbeks. Oma koha on messil võtnud ka elustiilitooted. Hoolega valitud sündmuse toimumiskoht – ajalooline hoone Palais Brongniart pakub muuhulgas suursugust kultuurielamust.
Tõeliselt suur kaubandusmess Who’s next toimub Paris Expo Porte de Versailles, kus väljapanekud on viies suures messihallis, esindatud on ready-to wear, aksessuaarid, ilu- ja elustiilitooted; eraldi messihall oli bijouterie’le ja moeehetele. Esindatud oli üle 1500 rahvusvahelist ja prantsuse päritolu brändi, visuaalne pilt trendidest-toodetest pigem selline, mida Eesti kaubanduses väga vähe kohtab. Tähelepanuväärne oli loominguline lähenemine messiboksidele, väljapanekud olid kohati vaid ühe ruutmeetri suurusel alal.
Sarnaselt Eestis toimivatele tugimeetmetele noorte disainerbrändide eksporditegevuse arendamisel, võis messil kohata viiteid ka teiste liikmesriikide sarnaste organisatsioonide tegevusele: mitmed noored brändid on kasutanud rahvuslikku ettevõtluse tugiagentuuri messil osalemiseks.
Külastanuna moemesse mitmete aastate vältel võib kokkuvõtteks öelda, et üha aktiivsemalt otsitakse moetööstuses alternatiive kuidas tootmine keskkonnasäästlikumaks muuta, kuidas kasutatud rõivaid taaskasutada uue toormaterjalina rõivatööstuses või muus valdkonnas ja kuidas tehnoloogia abil rõivaid funktsionaalsemaks ja kasutajamugavamaks muuta; tähelepanu on kogu rõivaste eluringil algmaterjalist taaskasutuseni, ehk siis ringmajanduse mudelite loomisel ja kasutusele võtmisel. Samuti on moe kõrval järjest enam fookuses elustiil, ehk siis sellest lähtuvad terviklahendused, kus rõivastel ei ole sugugi keskne roll ( moemessi kontekstis). Ja kindlasti on järjest enam väärtustatud väikesed nishibrändid, poolkäsitöönduslikud kollektsioonid ja tooted, pärimus ja lugu nende väärindajana.
Talviste moenädalate külastajad teavad juba praegu, millised rõivad ja aksessuaarid sügisel kauplustesse jõuavad. Moebrändide omanikud loevad kokku tellimusi ja asuvad 2019-2020 sügistalvise hooaja tootmist korraldama.
Lisainfo ja messidelt kaasa toodud materjali küsi Loomeinkubaatorist!
Moetehnoloog: Kus on uus tõmblukk?! Moes pole 30 aastat midagi juhtunud
Moetööstus on liiga kaua loorbereil puhanud, nii et nüüd juhivad moeinnovatsiooni hoopis sport ja tehnoloogia, leiab moetehnoloog Lisa Lang.
„Te ei saa minust mööda vaadata – ma helendan,” tutvustab end sakslanna Lisa Lang, kelle ajakiri Forbes valis mullu Euroopa 50 mõjukaima naise sekka tehnoloogiavaldkonnas. Tema ettevõte ThePowerHouse nõustab moeettevõtteid tehnoloogia kasutamisel. Tallinna Loomeinkubaatori kutsel esines ta möödunud nädalal Tallinnas ning Tartu Startup Day’l.
Esimene leiutis, millega sa tähelepanu püüdsid, oli jakk, millele sai sõnumeid saata. Mis see veel on?
Jaki seljal olid erinevat värvi LED-tuled. Sa saad saata sõnumi ja muuta lambikeste värvi. Näiteks saadad sõnumi #roosajasädelev, mille peale läevad lambid roosaks ja hakkavad vilkuma. Jaki mõte oli vähendada inimeste barjääri tehnoloogiaga ja näidata, et sa ei pea õppima C++ programmeerimiskeelt, et oma jakki seadistada. Isegi mu vanaema oskab tekstisõnumit saata. Inimesed nägid, et nad saavad midagi muuta ja see oli hea vestluse alustaja, kui ma käisin üritustel.
Sa sädeled ka praegu.
Alati!
Miks?
LED-tuled sümboliseerivad minu jaoks seda, mida ma tahtsin saavutada oma ettevõttega: sa võid näha välja ühtaegu nutikas ja ilus. Valgus on väga ilus, inimesed reageerivad sellele emotsionaalselt. Meil lõppesid just jõulud: ma arvan, et kõik on mähkinud end vähemalt korra jõulutulukestesse ja nendega ringi kõndinud. Tehnoloogia on väga nutikas: valguse abil saame tänapäeval kasutada näiteks kiiret internetti, mis liigub läbi kiudoptika. Mina otsustasin valgusele keskenduda, sest see võtab ära hirmu tehnoloogia ees. Valgusega saab luua väga emotsionaalse sideme, sest see mõjutab sind. Taustal toimub samas midagi väga ägedat ja tehnilist.
Paljud inimesed ei tea, mis on moetehnoloogia. Mis on kõige levinumad funktsionaalsused, mida me oma igapäevarõivastes kohtame?
Kõike võib moetehnoloogiaks nimetada: et materjal venib või on vetthülgav, on tehnoloogia. Tõmblukk on kõrgtehnoloogia! Mullu oli tõmbluku 125. aastapäev. Toona ütlesid inimesed: „Ei, mitte keegi ei hakka seda kandma! Seda kantaks ainult funktsiooni, mitte välimuse pärast!” – täpselt samad vaidlused, mida peame praegu. Tegelikult lahendas lukk suure probleemi ja muutis meid kiiremaks.
Me kanname palju vana tehnoloogiat. Probleem on selles, et viimase 30 aasta jooksul pole moes midagi uut juhtunud. Kus on järgmine tõmblukk?! Kus on järgmine vetthülgav materjal?! Moetööstus on muutunud nii rahulolevaks, et lõpetas innovatsiooni. Nüüd rammivad moodi paremalt, vasakult ja keskelt inimesed teistest valdkondadest, näiteks spordist ja elektroonikafirmadest. See murdeprotsess on justkui otse õpikust.
Miks kannab iga teine eestlane, keda ma tänaval näen, Helly Hanseni riideid, mis on kunagi saanud alguse õlis immutatud kalurirõivastest?
Helly Hansen on äge, neil on väga hea ja pika traditsiooniga disain. Nad on väga põhjalikult mõelnud läbi väikesed asjad, näiteks kuidas sättida õmblused, et need ei rebeneks, kui sa suusatad. Või kuidas peab tuulejopede tekstiil olema lõigatud. Nad on materjalidega väga-väga osavad. Nagu kõik teised, on nad praegu väga hädas elektroonika kasutusega: nad on proovinud kasutada valgust, aga see pole kordagi töötanud. On palju traditsioonilisi ettevõtteid, kes on olnud tekstiilide osas väga uuenduslikud, aga kohe, kui läheb jutt elektroonikale, on nad täiesti teisel lahinguväljal.
Kas on mingi erinevus naiste ja meeste riiete funktsionaalsuses? Ma ise olen märganud, et naiste riietel pole tihti näiteks taskuid.
Tehnoloogilisest perspektiivist on kahjuks meeste riided alati funktsionaalsemad kui naiste riided. Minu arvates on see väga ebaõiglane. Naiste riided on ka kallimad. Meil on olnud pikk arutelu lasteriiete teemal: miks on tüdrukute T-särgid kallimad kui poiste omad? Selleks pole mingit põhjust, sest see on sama kuradi materjal. Vabandust, see ajab mind väga vihale.
Aga miks on meeste riided funktsionaalsemad?
Sest seda ostetakse sellisena. See on ka muutumas, aga varem ei ostnud mehed riideid niivõrd välimuse, kuivõrd praktilisuse põhjal. Standardne meesklient otsib püksid ja kampsuni, ostab kumbagi viis paari ja on ülejäänud aasta mureta. Selle sihtgrupi jaoks on suur erinevus, kas pükstel on taskud või mitte. Naised ei tulnud esialgu selle pealegi, et kleitidel võiks taskud olla – nad ei osanud seda isegi küsida.
Sa juhid ettevõtet, mis testib moetehnoloogiat. Millised on levinumad vead, mida disainerid teevad?
Kõik algab avatud meelest ja valmisolekust kuulda midagi täiesti teistsugust. Kui inimene õpib moevaldkonnas, harjutab see teda väga kitsalt mõtlema: terve elu on üksnes mood, ta ümbritseb end üksnes moeinimestega. Ma ütlen väga tihti, et veetke aega astronautide, keemikute, inseneridega. Kui disainerid kuulevad lugusid, juhtub midagi nende ajudes – see on uus inspiratsioon. Võta oma tööd tõsiselt, mine välja ja kogu uusi muljeid. See on üllatav, kui palju moeinimesi on sellele vastu. Me töötame nendega väga tihedalt ja näeme, et põhjus on hirm. Nad kardavad, aga me oleme juba ajas, kus ei saa tehnoloogilisi muutusi ignoreerida.
Teiseks ütlevad moeinimesed, tehnoloogia on ebavajalik trikitamine või seda on juba tehtud. Kui esimene inimene tegi T-särgi, ei öelnud teised, et me ei pea enam T-särki tegema, sest seda on juba tehtud. Me oleksime jäänud ilma paljudest ilusatest disainidest.
Kolmandaks, ja see on kõige raskem, on hirm läbikukkumise ees. Elektroonika on väga ärritav ja läheb pidevalt katki. Mood on jällegi tööstus, mis jahib täiuslikkust. Kui sa räägid iduettevõtete ja tehnoloogiainimestega, ütlevad nad, et täiuslikkust pole olemas: valmis toode on parem kui täiuslik. Kui sa ütled seda moeinimesele, saab ta südamerabanduse.
Mis on praegused peamised trendid moetehnoloogias?
Jalatsid, jalatsid, jalatsid. Jimmy Choo tuli näiteks välja saabastega, milles on soojendus. Tehnoloogia keskendub suuresti botastele sellepärast, et neid kasutatakse spordis ja need ongi olemuselt funktsionalistlikud. Neid ei pea ka niivõrd tihti pesema, mis on rõivatehnoloogiate puhul keeruline. Spordirõivastes on südamerütmi, pulssi ja samme lugevad tehnoloogiad juba standard.
Kas sellepärast sport…
Oota korraks. (Vaatab möödujaid) Seal lähevad tüdrukud taskutega kleitides!
See on Eesti bränd, Tallinn Dolls.
Mul on ka sellist kleiti vaja! Ma pean nendega rääkima. Vabandust, mis su küsimus oli?
Kas sellepärast ongi sport praegu moetehnoloogia vedaja, et spordis on kindlad näitajad, mida inimesed mõõta soovivad?
Jah. Ja sellepärast, et me oleme praegu ajas, kus peame tegelema pideva enesearenguga, olema üha kiiremad ja tõhusamad. Inimesed on hullud vegan-tasakaalustatud-avokaado-röstitud müsli elustiili järele.
Palju tähelepanu on pööratud ka keskkondlikule ja sotsiaalsele kahjule, mida põhjustab kiirmood. Kuhu tehnoloogiline mood end sellel skaalal paigutab?
See on kahe otsaga asi. Ühest küljest saab tehnoloogia aidata luua palju paremat töövoogu, raisata vähem ja hallata tõhusamalt tööprotsessi. Õige tehnoloogia annab võimaluse tarbida ka vähem rõivaid. Näiteks on sul üks kleit, mille varrukad lähevad soojaga lühemaks ja jahedaga pikemaks. Biokeemiaga on see päriselt võimalik. See tähendab, et me ostaksime vähem riideid, aga mood on tööstus, mis seda kohe üldse ei soovi.
Teisest küljest loome teistsuguseid jäätmeid – elektroonilisi jäätmeid, sest me lisame tekstiilidesse elektroonikat. Kus seda ümber töödeldakse? Õnneks on meil elektroonikajäätmete töötlemise tsükkel paigas ja minu meelest võiks moetehnoloogiat samamoodi ümber töödelda nagu telefone. Minu lootus on, et me ei lähe kiirmoe teed, kus inimesed ostavad kümme väga odavat moetehnoloogia vidinat ja viskavad need igal nädalal minema. Seepärast on kvaliteet nii oluline: sa teed investeeringu, kasutad seda pikalt ja hiljem on ette nähtud kindel ümbertöötluse protsess.
Sa mainisid oma esitluses disainerit, kes arendas disainer Alexander McQueeni geneetilisest materjalist nahakudet ja tegi sellest nahktooteid. See kõlab pööraselt! Mis on kõige metsikum asi, mida sa oled moetehnoloogias näinud?
Ma arvan, et elektroonika naha alla panemine. Kuigi ma armastan tehnoloogiat, on see isegi minu jaoks õõvastav. Ma olen piisavalt avatud meelega, et ei keelduks võib-olla otsemaid, aga ma pean seda hirmutavaks. Biotehnoloogiline mehhaanika, näiteks oma terve jäseme asendamine proteesiga on haige värk.
Mis on kõige hullumeelsemad materjalid, mida moetehnoloogia kasutab?
Heas mõttes hullumeelsed on iselaienevad materjalid, näiteks su varrukas läheb vastavalt temperatuurile pikemaks või lühemaks. See on suur asi, sest sa säästad kolm erinevat riideeset. See on võimalik – sellist materjali on astronautidele arendatud. Mul on suured lootused ka tekstiilidele, mis vahetavad värvi. Näiteks oled toas, su kleit on sinine, lähed päikese kätte ja see muutub oranžiks. Oh jumal, ma tahan seda nii väga! Meditsiinis on sellised materjalid juba välja arendatud. Nad tegid selle plaastrite jaoks, nii et kui haava pH-tase muutub, muudab plaaster värvi ja sa tead, et seda tuleb vahetada.
Kas see pole pisut hirmus, kui me anname juba praegu kõikvõimalikele vidinatele enda kohta niivõrd palju infot ja peagi võivad meie rõivad teada meie kohta rohkem kui me ise?
Jah, muidugi. Aga ega see mure protsessi peata – see ei toiminud niimoodi interneti, nutitelefonide ega mikrokiipidega. Me oleme juba pidanud debatti selle üle, kuidas Google Maps meid igal pool jälitab ja võtame selle vastu avatud kõrvade ja kätega. See arutelu tuleb ka moevaldkonnas ja seda on vaja. Me vajame lisaks küberturvalisuse spetsialistidele ka nutika moe spetsialiste. Algoritmide kirjutamine nutikatele jalatsitele saab olema uus töö.
Kui sa saaksid tehnoloogiaga muuta midagi väga häirivat praeguses moetööstuses, siis mis see oleks?
Kui haldjas tuleks ja annaks mulle ühe soovi, ei muudaks ma tehnoloogiat, vaid avaksin inimeste meeli. Masinaid saame ümber programmeerida, algoritme saame ümber kirjutada, elektroonikat ei huvita, mida ta teeb. Mure on inimestes. Ma tean, et mingil hetkel peab tööstus ümber õppima, sest muutus toimub juba praegu ilma nendeta. See juhtus täpselt samamoodi muusika-, majutus-, ja transporditööstustega. Nad eirasid muutuseid ja inimesed ütlesid, et okei, kui te ei taha koos meiega muutuda, siis me teeme seda ilma teieta. See juhtub ja see saab olema väga-väga ebameeldiv äratuskell. Moemaailma raputab juba praegu ringmajandus ja jätkusuutlikkus, kui me meenutame erinevaid skandaale. Näiteks, kui me saime teada, et Burberry põletab oma riideid, et hoida brändi eksklusiivsust ja vältida tootete sattumist allahindlustele. On pöörane, mida see tööstusharu on meie keskkonnale teinud. Me ei teadnud sellest midagi ja ausalt öeldes meid ei huvitanud, sest me tahtsime lihtsalt ilusad välja näha. Nüüd tulevad minu juurde õpilased, kes anuvad, et me õpetaksime neile tehnoloogiat. Ülikoolid tulevad meie juurde ja ütlevad, et nad ei tea, kuidas järgmist põlvkonda õpetada. See tekitab mus suurt muret ja seda ma tahaksin muuta, sest tehnoloogia on olemas.
Artikkel avaldati 29.01.2019 Eesti Päevalehe paberväljaandes ja on leitav ka digilehes.
Artikli autor: Anette Parksepp, Eesti Päevaleht.
Tallinna Loomeinkubaatoris esines eile Forbes’i 50 mõjukama naise hulka valitud Lisa Lang
Lisa Lang on moe- ja Fashion Tech visionäär, kes valiti hiljuti ajakirja Forbes Euroopa Top 50 tehnoloogiavaldkonna mõjukamate naiste hulka. Fashion Tech on kombinatsioon moest ja tehnoloogiast. See on uus äritrend, mis vallutab maailma ja muudab meie arusaamu moest.
Lisa ettekande läbivateks märksõnadeks olid praktilisus ja funktsionaalsus. Riided peavad tegema midagi enamat, kui vaid keha katma. Tegelikult ei ole see uus asi. Näiteks Coco Chanel oli esimene, kes lisas naiste jakkidele taskud. Sellised taskud, kuhu käed päriselt sisse mahuvad. Heaks näiteks ajaloost võib tuua ka USA õhuväe jaoks koostöös pilootidega välja töötatud aviator stiilis päikeseprillid, mis tänu oma disainile ei lase niivõrd suurt ultraviolettkiirust sisse ja on tänu oma praktilisusele ja funktsionaalsusele populaarsed ka väga paljude tavakasutajate seas.
Ülemaailmselt tuntud Helly Hansen’i töörõivad on muutunud igapäevaselt kantavaks, kuna need on vastupidavad ja turvalised. Populaarsust koguvad ka erinevad spordirõivad, mis kohanduvad sinu keha järgi olenevalt sel hetkel tehtavavast spordialast või kehatemperatuurist. Või joogapüksid, mis annavad läbi äpi soovitusi õige kehahoiaku ja liigutuste osas. Põneva tähelepanekuna tõi Lisa Lang välja ka tõsiasja, et enam ei ole nii oluline uue rõiva soetamine, kuivõrd see, et sa saad oma olemasoleva jaki tarkvara uuendada. Riietus on midagi palju enamat, kui vaid ilu ese – oluline on vastupidavus ja kestvus. Täna peavad disainerid olema kursis ka tehnoloogia arenguga.
Lisa on kindel, et tulevikutrendid Fashion Tech maailmas tulevad lisaks igapäevasele tehnoloogiavaldkonnale ka biotehnoloogia ja kosmose valdkondadest. Tuleviku amet ei ole vaid andmeanalüütik või tehnoloogilise töö tegija, nendega saavad hakkama ka robotid. Oluline on näha terve protsessi üldpilti – alates materjali valikust ja tootmisest kuni kliendi tundmiseni. Tehnoloogiline areng muudab meie nägemusi tulevikust ja sellest, kes me oleme – ühiskonna kujundamine on meie endi kätes,“ on Lisa Lang kindel.
Kõik, kes teisipäeval Tallinna Loomeinkubaatorisse Lisat kuulama ei jõudnud, on oodatud sel nädalal Tartus toimuvale sTARTUp Day’le:
24.01.2019 15:00-16:00, seminar room 2.
Fashion – The next industry to be distributed. An insight into opportunities and obstacles. Lisa Lang
25.01.2019 12:25-12:45, Pitching stage.
Tallinn Creative Incubator pitching.
25.01.2019 13:40-13:55, Starlight stage.
Can you explain fashiontech to me? Lisa Lang
https://inkubaator.tallinn.ee
https://startupday.ee/program
