Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid hankekord
Kinnitatud täistekst SA TEI juhataja 17. aprilli 2018 käskkirjaga nr K-18
Hankekord sätestatakse kooskõlas riigihangete seaduse § 9 lg-ga 4.
Üldsätted
1. Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (edaspidi Sihtasutus) hankekorra eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist Sihtasutuses.
2. Sihtasutus lähtub riigihangete planeerimisel ja korraldamisel ning raam- ja hankelepingute (edaspidi leping) sõlmimisel riigihangete seadusest ning selle alusel kehtestatud riigi ja Tallinna linna õigusaktidest, sh käesolevast hankekorrast.
Hankeplaan
3. Sihtasutus koostab ja kinnitab hankeplaani igal aastal nelja nädala jooksul pärast seda, kui linnavolikogu on vastu võtnud linnaeelarve. Hankeplaani muudetakse vajaduse korral.
4. Hankeplaani tuleb kanda planeeritavad riigihanked, kui:
a. asjade ostmise ja teenuste tellimise lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või enam;
b. ehitustööde lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
c. eriteenuste lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
d. sotsiaalteenuste lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam;
e. ideekonkursi maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
f. teenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
g. ehitustööde kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam;
h. eriteenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
i. sotsiaalteenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam.
5. Hankeplaanis nimetatakse:
a. riigihanke eseme nimetus;
b. hankemenetluse liik;
c. riigihanke korraldamise eeldatav aeg;
d. lepingu eeldatav maksumus;
e. lepingu täitmise eeldatav aeg;
f. riigihanke eest vastutav isik või üksus.
Riigihanke ettevalmistamine
6. Riigihanke alustamise käskkirja annab Sihtasutuse juhataja ja selles:
a. põhjendatakse hankemenetluse liigi valikut väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul;
b. määratakse riigihanke eest vastutav isik;
c. määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik;
d. moodustatakse riigihanke komisjon, kui see on vajalik riigihanke esemest tulenevalt või kui riigihanke komisjoni liikmed peavad esitatud pakkumusi sisuliselt hindama.
7. Riigihanke komisjon:
a. koosneb vähemalt kolmest liikmest;
b. teeb otsuseid lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav riigihanke komisjoni esimehe hääl.
8. Riigihanke alusdokumendid kinnitab Sihtasutuse juhataja, võttes arvesse, et riigihanke eest vastutav isik ei tohi olla alusdokumentide kinnitaja.
9. Riigihanke eest vastutav isik, riigihanke komisjoni liige ja teised riigihanke menetluses osalevad töötajad peavad vältima kogu riigihankemenetluse vältel huvide konflikti.
10. Riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima kirjalikult Sihtasutuse juhatajat asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamises põhjustada huvide konflikti, taandama ennast riigihanke korraldamisega seotud toimingutest ja hoiduma edasisest tegevusest seoses riigihankega.
Ostumenetluse korraldamine
11. Ostumenetlus tuleb korraldada asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui maksumus on 0,01-29 999,99 eurot ilma käibemaksuta, ning ehitustööde tellimisel, kui maksumus on 0,01-59 999,99 eurot ilma käibemaksuta.
12. Riigihanke eest vastutav isik peab korraldama ostumenetluse selliselt, et riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid järgides oleks tagatud majanduslikus mõttes parim tulemus.
13. Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui maksumus on 0,01-999,99 eurot ilma käibemaksuta, ja ehitustööde tellimisel, kui maksumus on 0,01-4999,99 eurot ilma käibemaksuta, võib rahalise kohustuse võtta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kutset (edaspidi kirjalik kutse) vormistamata.
14. Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui maksumus on 1000-29 999,99 eurot ilma käibemaksuta, ja ehitustööde tellimisel, kui maksumus on 5000-59 999,99 eurot ilma käibemaksuta, koostab riigihanke eest vastutav isik kirjaliku kutse. Kirjaliku kutse koostamisel ei tohi nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada.
15. Riigihanke eest vastutav isik edastab kirjaliku kutse e-posti teel võimaluse korral vähemalt kolmele pakkujale, kontrollides enne nende vastavust õigusaktides sätestatud erinõuetele, kui seda eeldab ostumenetluse esemest lähtuv tegevus.
16. Kirjaliku kutse koostamise ja edastamise asemel võib riigihanke eest vastutav isik aluseks võtta potentsiaalsete pakkujate muud müügikanalid (e-poed, tavapoed jms). Muude müügikanalite kasutamisel peab riigihanke eest vastutav isik võtma võrreldavad pakkumused vähemalt kolmelt potentsiaalselt pakkujalt. Muude müügikanalite pakkumused peavad olema võetud vormis, mis võimaldab kontrollida ostumenetluse vastavust määruses kehtestatud nõuetele, sh tuleb tagada pakkumuste säilitamine.
17. Kui ostumenetluse maksumus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära, esitab riigihanke eest vastutav isik Sihtasutuse juhatajale põhjendatud õiendi ostumenetluse tulemuste kohta. Õiend peab sisaldama vähemalt kokkuvõtet esitatud või võetud pakkumustest, sh eduka pakkumuse valiku kriteeriumi, ja vajaduse korral põhjendust, miks ei olnud võimalik võtta kolme pakkumust. Põhjendust ei pea lisama, kui kirjalik kutse edastati vähemalt kolmele pakkujale, kuid pakkumuse esitas ainult üks või kaks pakkujat.
18. Sihtasutuse juhataja sõlmib kirjaliku lepingu asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel, kui lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 10 000 eurot või enam, va juhul kui kirjalik kutse ja esitatud pakkumus sisaldavad sõlmitava lepingu olulisi tingimusi ning nende alusel on tuvastatav lepingupoolte tahe, lepingu olemus ja eesmärk. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka ostumenetluste puhul, mille maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta.
19. Kirjaliku lepingu sõlmimine on kohustuslik, kui lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam.
Lihthankemenetluse korraldamine
20. Lihthankemenetlus tuleb korraldada asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui maksumus ilma käibemaksuta on 30 000-59 999,99 eurot, ehitustööde tellimisel, kui maksumus ilma käibemaksuta on 60 000-149 999,99 eurot, ning teenuste kontsessiooni korral, kui maksumus ilma käibemaksuta on 60 000-299 999,99 eurot. Lihthankemenetluse läbiviimisel tuleb lähtuda riigihangete seaduse §-s 125 sätestatust.