Tallinna Panoraam käis tutvumas Loomeinkubaatori tegevustega

Loomeinkubaatoril käis külas Tallinna Televisiooni saade “Tallinna Panoraam,” kes tutvus Loomeinkubaatori uue hooaja tegemistega. Enda kogemusest arenguprogrammis rääkisid inkubant MIURIO ja vilistlane FURLIN, kelle imelised stuudiod asuvad Loomeinkubaatoris.

Loomeinkubaatori sügisene liitumiskampaania on selleks korraks lõppenud ja hindamiskomisjoni edukalt läbinud ettevõtted alustavad juba peagi arenguprogrammiga.

Vaata lähemalt videost:

Tallinna Loomeinkubaatoriga liituvad uued inkubandid

Tallinna Loomeinkubaatori sügisene liitumiskampaania on lõppenud ja vastu võetakse uued ambitsioonikad ettevõtjad. Kõik inkubaatoriga liituda soovijad said täita liitumisavalduse, mille järel esitleti enda ideed Loomeinkubaatori meeskonnale. Seejärel hindas ettevõtete kasvupotentsiaali hindamiskomisjon, kus tehti lõplikud otsused. Oluliseks peeti ettevõtete puhul ambitsioonikust ja võimet enda äriidee ellu viia.

Huvi inkubatsiooniprogrammi vastu oli väga suur ja toimus kaks hindamiskomisjoni – 26. oktoobril ja 2. novembril. Hindamiskomisjonis kaalusid ettevõtete äripotentsiaali Tallinna Ettevõtlusameti peaspetsialist Krista Kink, disainer ja loomemajandusettevõtja Ruth Helene Melioranski, disainer ja loomemajandusettevõtja Äli Kargoja, ning ettevõtjad Heiti Mering, Peeter Mark ja Kari Maripuu.

Disainer Ruth Helene Melioranski: „Kandidaadid olid väga mitmekesised, nii taustalt kui ka teenustelt ja toodetelt, mida nad pakuvad. Mitmed väga suure globaalse ambitsiooniga ettevõtteid ja ka väga häid diainilahendusi. Innovaatilised ideed ja ühest on tulemas tõeline ökorevolutsioon. Komisjon uskus, et kõigil oleks inkubatsioonist midagi saada ja inkubatsioonile midagi ise pakkuda.“

Tallinna Ettevõtlusameti peaspetsialist Krista Kink: „Väga mitmekesised ettevõtted, kes saavad ka omavahel koostööd teha. Inkubaator saab neid toetada ka just võrgustiku loomisega, sest neil on ka üksteiselt palju õppida.“

Vastu võetud inkubandid on Iseloov Design, Sushiro, Laguuna, Lõõm, Biblionaut, O.Couture, Bränd Disain, Liisi Tani ateljee, Palta Pictures, SEIF, ŠMÖKO, Himmeli, Astrid Lovén.

Inkubaator pakub ettevõtjatele individuaalset kuni 24 kuu pikkust arenguprogrammi, mille raames panustavad äri kasvamisse personaalne konsultant ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad inkubaatoris erinevad ettevõtlusalased  seminarid ja koolitused, osaletakse ühisturundus- ja ekspordiplatvormil. Toimuvad ettevõtete vahehindamised, kus analüüsitakse ettevõtte progressi ja seatakse eesmärgid järgnevaks perioodiks.

Ionel Lehari: Tulevik on meile tihti lähedamal, kui arvame

Eelinkubatsiooni esimese mentorseminari viis läbi Identity agentuuri loovjuht Ionel Lehari, kes kõneles tuleviku trendidest. „Trendid mõjutavad otseselt meie tegevust, sest nende tulemusena muutub asjade käsitlus avalikus ruumis. Eriti mõjutab see alustavat ettevõtjat. Selleks, et oma oskusest äri teha, peaks seda oskama just tulevikuga siduda.“ Järgnevalt oleme välja toonud mõned huvitavad mõtted seminarilt, et innustada ja inspireerida enda tegevuse mõtestamist.

Tihti öeldakse, et meil on suured barjäärid välisturgudele sisenemiseks ees – meil ei ole piisavalt mahtu, et teistele turgudele siseneda. Kuid olukord on hoopis vastupidine. Eestis on kõik olemas, aga vähendatud skaalal. Ja väiksel turul on palju rohkem võimalusi katsetada kui suurel turul. Turu väiksus on seetõttu hoopis meie eeliseks.

Toote või teenuse tähenduse mõistmine

Kui me juba alustame toote loomisega, peaksime me alustama toote ja teenuse loomise tähenduse mõistmisest. Kõigepealt tuleb see endale selgeks teha. Segadus positsiooni võtmisel enda toote suhtes on levinum põhjus, miks eksitakse tulevikus ära ja ei jõuta sinna, kuhu soovitakse.

Alles siis, kui mõistame tähendust peaksime jõudma selleni, kuidas see toode või teenus käitub, kuidas ta toimib, milline on tema sooritusvõime, kuivõrd tõhus ta on, millistest komponentidest ta koosneb. Ning alles lõpus jõuame esteetikani.

Kui me räägime toote tajumisest, siis toimub see täiesti risti vastupidises suunas. Toote tajumine algab esteetikast – milline see on, kas on äge või mitte. Tajumisel mõtleme tähenduse peale kõige viimasena.

Kuid läbi mille me leiame enda tegevusele tähenduse? Siinkohal muutuvadki oluliseks trendid. Trendid on hetketrendid ja suured trendid. Suured trendid on näiteks ajalugu – viimase viie sajandi trend on inimkesksus. Hetketrend on see, mis vaatab vastu telekast. Selleks, et mõista tähendust tuleb mõista suuri ja väikseid trende ja neil vahet teha. See on tegelikult ka üks keerukamaid ülesandeid.

Kuidas tekivad trendid?

Moemaailmas on üheks trendide jälgimise võimaluseks World Global Style Network. On trendiküttide meeskonnad, kes käivad maailmas ringi ja pildistavad üles tänavatrende. Selle pealt töödeldakse gruppidena välja trendiennustusi. Need saadetakse omakorda suurtele tööstustele, kes teevad valikud ja algab tootmine. See on nii autodisainis, tootedisainis, rõivatööstuses.

Turutrende suunatakse teadlikult, aga kust tekib tänavatrend? Tänav toodab lõputult alamversioone suurematest teemadest. See on 20 aastane tsükkel, mis on omakorda seotud inimese elutsükliga. See, kuidas suhestume tulevikuga sõltub meie vanusest ja vaatenurgast.

Süsteemne mõtlemine

Iga ettevõtmine, iga ettevõte on sütik. See võib olla isiklik vajadus, eneseteostuse vajadus, kasulik altruism. See on sütik, mis käivitab järgnevad tegevused. Ettevõtluses lahendad tihti ühte kahte probleemi korraga. Kõigepealt teeme toote korda, siis tegeleme turundusega. Teeme turunduse korda, siis tegeleme majandusega. Õige asi õigel ajal, nagu on tavaks öelda. See on terve rida mustreid, mis tegelikult pärsivad ettevõtlust. Tegelikult on probleemid, mida ettevõtet tehes on vaja lahendada, hoopis komplektsemad.

Kuidas näha väljakutseid enda ees ühendatuna probleemistikuna, mitte eraldiseisvate probleemidena? Siinkohal tuleb mängu süsteemne mõtlemine. Kui sa vaatad mingit objekti, siis saad seda alati vaadata erinevate süsteemide ristumiskohana. Probleeme peab käsitlema korraga ja süsteemselt.

Kokkuvõttes, ei pea olema meeletult ressurssi, et enda tegevust edasi viia. On vaja läbi mõelda enda kontseptsioon. Ja kui tahad teha vastutustundlikku tööstust, siis pead üle võtma vana halva tööstuse paremad praktikad, mitte neile täielikult vastanduma.

KIRA sai esimese koha rahvusvahelise võistlusel „Pitching for a Better Baltic Sea“

Eile toimus Taanis rahvusvaheline võistlus „Pitching for a Better Baltic Sea,” mille võitis Loominkubaatori inkubant KIRAshoes, kes valmistab jalatseid vanadest rehvidest ja plastpudelitest. Sündmust kanti üle veebis ja sellest võtsid osa 12 ettevõtet Eestist, Lätist ja Taanist, kes tegutsevad samaaegselt nii loome- kui ka rohemajanduse valdkonnas. Eestit esindasid lisaks KIRA-le ka Loomeinkubaatori vilistlane Nordhale ja Stella Soomlais.

Inspireeriva pitchi tegi Henry Ratasepp, kes tutvustas žüriile ja vaatajatele lähemalt ettevõtte tegemisi ja väärtusi. Zürii tõi võitja valiku puhul esile just KIRA kompetentse tiimi ja nende tegevuse olulisuse rehvitööstuse murekohtade lahendamisel.

„Elu esimene pitch on nüüd tehtud. Olime nii lähedal loobumisele, kuid lõpuks tuli võit koju,“ kommenteeris Henry Ratasepp üllatavat rõõmusõnumit.

 „Pitching for a Better Baltic Sea“ sündmust korraldas Creative Portsi partner Taani Kultuuri Instituut. Organisatsiooni eesmärk on edendada loomesektori rahvusvahelist koostööd Läänemere regioonis, tuues kokku start-upid, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja inkubaatorid. Üritus tõi esile, kuidas ÜRO säästliku arengu eesmärgid loovad väärtust ja juhivad tulevikus innovatsiooni ja investeeringuid.

Kuidas muuta enda sotsiaalmeedia sisuloome paremaks?

Tallinna Loomeinkubaatoris toimus sotsiaalmeedia töötuba, mille viisid Digiscope Mediast läbi Rainis Vares ja Kevin Lehtla. Nad jagasid ideid, kuidas muuta enda ettevõtte sotsiaalmeedia sisuloome veelgi paremaks. 

Järgnevalt toome välja mõned kasulikud soovitused ja inspireerivad näpunäited, mis koolituselt kõlama jäid.

CVI ehk ettevõtte stiiliraamat

Ühtse pildikeele valiku jaoks on oluline, et ettevõttel oleks olemas CVI. CVI-s ehk ettevõtte stiiliraamatus võiks olla väike tutvustus, primaarne värvisüsteem ja sekundaarsed värvid, mida kasutada, enim kasutatud ikoonid ja logo.

Milline sotsiaalmeedia kanal valida?

Brändi kuvandi jaoks on oluline, et valiksid just sinu ettevõttele sobiva kanali. Näiteks Facebook sobib B2C (ärilt tarbijale) turunduseks, samas kui LinkedIn on selgelt B2B (ärilt ärile) suunaga. Viimase aja trend Facebookis on suletud grupid, kus on võimalik kliendiga vahetult suhelda.

Hashtagid

Sotsiaalmeedias on tark kasutada hashtage, kuna algoritmid toetavad neid. Hashtag on võimalus algoritmile näidata, mida me tahame enda postitusega edastada. Peamiselt võiks olla 3-4 tuumhashtagi ja lisaks katsetada erinevaid. Hashtagide puhul on oluline meeles pidada, et need oleksid relevantsed. 

A/B testid

Facebooki reklaamihaldur võimaldab läbi viia A/B teste, millega saab reklaami puhul katsetada erinevat visuaali ja teksti. Need näitavad, milline lahendus sobib eduka reklaamikampaania jaoks kõige paremini.

Mõjuisikud

Mõjuisikud teevad turunduse oluliselt efektiivsemaks. Kui brändi saadik on hea mõjuisik, siis tõstab see ettevõtte usaldusväärsust. Üks hea koht mõjuisikute leidmiseks on Promoty.

Instagram Shop ja Facebook Shop

Instagram Shop pakub uusi lahendusi just toodete müümise poole pealt. See võimaldab lisada tootele ka lingi, mis teeb kliendi teekonna lihtsamaks. Kui mõelda emotsionaalsete toodetele, siis emotsionaalsed otsused on kerged tulema siis, kui kliendi teekond on võimalikult lihtsustatud.

Inimesed vaatavad Facebooki peamenüü asemel Facebook Shopi oma, kus on võimalik tekitada rohkem CTA-sid (üleskutset tegevusele). Usaldusväärsus Facebook Shopis tekib siis, kui on rohkem tooteid. Mõistlik on kasutada mõlemat, nii Facebooki kui ka Instagrami Shopi, kui on toode, mida reklaamida.

Uudiskiri

Uudiskirjade mõte on inspireerida. Uudiskirjade saatmisel võiks mõelda, kuidas anda võimalikult palju tasuta infot, et klient hiljem küsiks detailset infot? 2020. aastal on üheks trendiks videosisu, mis võib olla ka uudiskirja formaadiks.

Kokkuvõttes tuleks sotsiaalmeedia puhul välja mõelda, kellele sisu luuakse ja miks. Sellisel juhul saab tegevust juba vastavalt neile suunata.

Mõned kasulikud programmid ja leheküljed

Piltide töötlemine: Adobe Lightroom, Adobe Photoshop, Luminar

Erinevate värvide kombineerimine: Coolors

Postituste kujundus: Canva, Adobe Illustrator

Instagrami planeerimine: Flume, Later

Tasuta pildipank: Unsplash (hea kanal ka fotograafile, kuhu enda pilte üles laadida), Pixabay

Erinevad Adobe Lightroomi presetid ja pildipank: Envato Elements

Kujundusprogrammide, fototöötluse jms koolitused: Skillshare, Udemy

Kevadel avab uksed kunstitootmiskompleks Naked Island

Naked Island on täisfunktsionaalne kunstitootmiskompleks Põhja-Tallinnas, mis avab uksed 2021. aasta kevadel. Loomeinkubaator käis neil külas ja vaatas, millega nad tegelevad.

Kunstikompleks luuakse, et ühendada produktsioonialane kompetents, tehnilised oskused ja võimalused. Naked Island on suunatud just kunstnikele ja loomeettevõtetele, kelle jaoks on tehniliste võimalustega töölauad co-working-töökodades, täisfunktsionaalne metalli- ja puidutöökoda, professionaalne värvikamber ja skulptuuristuudio. Lisaks on kunstitootmiskompleksis kraanaga varustatud välitööala ning mitmekülgne projektiruum.

Naked Islandi idee sündis 2016. aastal nelja kunstiprofessionaali – Rael Arteli, Flo Kasearu, Bruno Kadaku ja Tõnu Narro ühise ettevõtmisena, kes tegid ka Loomeinkubaatori meeskonnale ülevaatliku tuuri ehitusobjektil ja tutvustasid enda ideid ja mõtteid. See oli suurepärane võimalus näha veel ehitusfaasis kompleksi, millest saab vajalik töökeskkond kunstnikele ja ettevõtetele. Naked Islandi lähedusse on kerkimas ka Tallinna filmilinnak Tallinn Film Wonderland.

Naked Island panustab enda tegevusega just loomemajandusse, olles kasulik koostööpartner juba tegutsevatele kunsti- ja disainivaldkonna ettevõtetele, näituseasutustele ja ka Tallinna Loomeinkubaatorile.

Naked Island on juba alustanud põnevate koolitustega, mille kohta võib täpsemat infot leida siit. 

Tallinna Ettevõtluspäeva vestlusring: Minimalism digiturunduses

Tallinna Ettevõtluspäeva raames korraldas Loomeinkubaator vestlusringi teemal: Minimalism digiturunduses – kas vähemaga võib saavutada rohkem? Vestlusringi modereeris Merilyn Kesküla-Drummond ning temaga vestlesid Rauno Kutti ja Äli Kargoja.

Digitaalse minimalismi kontseptsiooni ja võimalusi tutvustas Merilyn Kesküla-Drummond, kes jagas ka enda kogemust: „Mingil hetkel tundus mulle, et kõike on liiga palju. Hakkasin mõtlema, mida me turundajatena tegelikult maailmale näitame? Kas on vaja iga kuu aja tagant uut kampaaniat ja toodet? Või saame juba loodud sisu taaskasutada?“ Tarbitakse teadlikumalt toitu ja riideid – miks ei võiks see laieneda edasi ka info tarbimisse?

Pikaajalise sotsiaalmeedia ja digiturunduse taustaga Rauno Kutti märkis, et ka agentuuri juhtides tekkis tal sarnaseid küsimusi. „Üks hetk kliendiga ideid põrgatades tekib küsimus, kas peaksime tegema kõike või valima vaid mõned mõtted, mis põhieesmärki toetavad? Kuna turunduskanaleid tuleb aina juurde ja igasse kanalisse on vaja panna kindel arv postitusi, siis tekib lõpuks meeletult palju sisu, millel on sama mõte. Tekib küsimus, kas mul on nii palju materjali vaja toota sellepärast, et see toob tulemuse või seepärast, et oleme turundajatena harjunud lähtuma mingitest algoritmidest ja müügi loogikast?“

Äli Kargoja, kes on August brändi looja, on oma brändi turundanud nii, nagu ise sooviks kliendina seda näha. Minimalism, mis saadab tema riiete disaini, kandub edasi ka brändi digiturundusse. „Millist jälgijat sa soovid, selles on küsimus?“

Rauno lisas, et loomeprotsess on ajas muutunud „Kui täna tekib idee, siis mõtled kohe, kuidas saaks ühest tegevusest võimalikult palju erinevat sisu toota. Toimub sisu taaskasutamine ja narratiivi tükeldamine vastavalt erinevatele kanalitele.“ Äli rõhutas, et iga turundaja peaks oma tegevusi regulaarselt analüüsima, et tuvastada kõige efektiivsemad kanalid ja vältida ebaefektiivseid tegevusi ning sihtgrupi tüütamist.

Kokkuvõttes tõid esinejad välja, et sotsiaalmeedia ei ole algselt loodud selleks, et brändid saaksid võimalikult palju reklaami teha. Bränd peaks looma suhte publikuga ja tekitama kaasatust. Toode hakkab ise enda eest rääkima ja kogukond, mis on tekkinud, võtab selle turundamise üle. Kuid kõnelejad nõustusid, et muutus peab toimuma suurel tasandil.

KUMMARDUS Eesti disainile läbi videokunsti

Tallinn Design House alustas Eesti disainiloomingu juuri tutvustava projektiga KUMMARDUS. Valguse ja aastaaegade poeesiat, millesse kohalik disain ennast fotojutustuse KUMMARDUS  raames mässib, ei anna alati vaid liikumatutesse kaadritesse püüda. Seetõttu toetavad Tallinn Design House’i poolt eestveetavat ettevõtmist ka imepärased videokaadrid.

Tegu on esimese korraga, kus kodumaine disain saab üles võetud ühise kontseptuaalse loona ja seda võimsaimates Eesti paikades. Suvel avasid projektile ennast Lõuna-Eesti väekad paigad nagu Taevaskoda ja Setomaa, mille metsadžunglite, mitmevärviliste liivapaljandike ja pühade paikade võlu sai üheks loodusest või neist paigust inspireeritud disainerite loominguga üles võetud.

Video annab sissevaate ka projekti saatvatest pärimusjuttudest, jagades vihjeid nii teispoolsusega ühendust hoidvatest peegelpindadest kui lindudest, kes kahte maailma – siin- ja sealpoolset, kaasaega ja möödunut – ühendavad.

Videos näeb sellel korral Eve Hansoni, Lilli Jahilo, Marit Ilisoni, Samelini, Adrikorn Artefactsi, Tanel Veenre, Claudia Lepik Jewellry ja Sigrid Kuuse loomingut. Projekti käigus luuakse austusavaldus igale aastaajale, mis põimub hiljem Robert Parelo käe all kokku terviklikuks aastaringiks.

Projektis osalevad ka Studio August, Eve Hanson, Lilli Jahilo, Marit Ilison, Marc & André, Samelin, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk ja Claudia Lepik Jewellery.

Tugiteenused väikeettevõtjatele

Oktoobrit alustas Loomeinkubaator tugiteenuste infopäevaga väikeettevõtjale. Infopäev oli hea võimalus tutvuda erinevate tugiteenustega, millega enda ettevõtet arendada ja edasi viia. Infopäeval tegid ettekanded Tallinna Ettevõtlusamet, Eesti Töötukassa, Riigi Tugiteenuste Keskus ja EAS.

Tallinna Ettevõtlusametit esindasid infopäeval Krista Kink, Kätlin Veik ja Pille Põesaste, kes rääkisid lähemalt Tallinna Ettevõtlusameti tegevustest, mis on suunatud väikeettevõtjatele.

Näiteks pakutakse ettevõtjatele tasuta nõu ettevõtlusest. Nõu on võimalik saada eesti, vene ja inglise keeles.

Tallinna Ettevõtlusametil on ka erinevad toetused Tallinna väikeettevõtjatele:

• Messitoetus 1000€, mille omafinantseering on 50%.
• Väikeettevõtja saab taotleda välismessitoetust, kui käive on 20 000€ – 400 000€. Toetus on sellisel juhul 8000€ ja omafinantseering 20%.
• Praktikajuhendaja toetus.
• Väikeettevõtjatele digilahenduste toetus kuni 6000€ ja omafinantseering 30%.

Tallinna Ettevõtlusamet teeb koostööd ka kolme ülikooliga (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja TalTech), pakkudes erinevaid koolitusi.

Eesti Töötukassa poolt tutvustas ettevõtluse alustamise toetust Kerli Kaljuvee, ning Töötukassa toetuseid ja teenuseid juba tegutsevale ettevõttele Ailen Vessmann  

Töötukassa toetuste avaldusi saab täita läbi e-töötukassa. Avaldusele on vaja lisada äriplaan, finantsprognoosid ja CV. Ettevõtjal peab olema ettevõtlusalane kutse- või kõrgharidus, läbitud ettevõtluskoolitus või ettevõtluskogemus. Toetust ei saa, kui on olemas ettevõte sarnasel tegevusalal või äriplaan on puudulik ja pole jätkusuutlik. Üldiselt ettevõtte tegevusvaldkonna piirang puudub.

Avalduse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva. Ühendust võetakse, kui tekivad lisaküsimused. Negatiivse otsuse puhul, on võimalus teha parandused ning esitada uus avaldus. Positiivse otsuse puhul tehakse makse 10 päeva jooksul.

Toetus tuleb ära kasutada 1 aasta jooksul ja majandustegevus peab algama 6 kuu jooksul.

Ettevõtjatele pakub töötukassa koolitustoetust, palgatoetust, abi tööpraktika ja proovitöö organiseerimiseks. Lisaks korraldab töötukassa tööandjatele infotunde, messe ja seminari, kus on võimalik ennast reklaamida tööotsijale.

Riigi Tugiteenuste Keskuse starditoetusest kõnelesid Mirjam Jalak ja Lauri Alver. Kasvupotentsiaaliga ettevõtjatele pakutakse starditoetust, mis on 15 000€ ja ettevõtja omafinantseering 20%.

Toetuse tingimusteks on:

• 24 kuud tagasi registreeritud ettevõte;
• töötajate arv väiksem kui 10;
• ekspordi osakaal müügitulust peaks olema vähemalt 10%;
• esitada on vaja äriplaan, finantsprognoosid, hinnapakkumised.

Hilisema kontrolli käigus vaadatakse, mitu töökohta on loodud ja mis on käive. Kui tingimused ei ole täidetud on võimalik saada lisaaega.

Infopäeva lõpetas EASi kõneleja Kristiina Niilits, kes tutvustas innovatsiooni- ja arendusosakute toetust.

Antud toetuste puhul on oluline, et projekti sisu oleks seotud uue toote, teenuse või tehnoloogiaga. Toetust antakse väikse- ja keskmise suurusega ettevõttele.

Innovatsiooniosakute toetus on 6000€, toetuse % 80 ja projekti periood 4 -12 kuud. Toetust on võimalik taotleda 2 korda. Arendusosakute toetus on 35 000€, toetuse % 70 ja projekti periood 4-18 kuud. Seda on võimalik samuti 2 korda taotleda. Taotlemisel on vaja esitada projektiplaan EASi põhjal.

Soovitatav on võtta maksimaalne periood, siis jõuab kindlasti tegevused tehtud. Antud toetuste puhul on soovituslik  ka eelnõustamine.

Kohapeal olijatel oli pärast võimalik küsida täpsustavaid küsimusi toetuste ja ka käesoleva inkubatsiooniprogrammi kandideerimise kohta.

Kui ka sina soovid enda ettevõttega edasi areneda, siis kandideeri inkubatsiooniprogrammi 9.oktoobrini. 

Kuidas sisseostjad & agendid töötavad ja mõtlevad? Seminari kokkuvõte

15. septembril toimus Tallinna Loomeinkubaatoris seminar, kus kogemusi ja teadmisi moetoodete sisseostu põhimõtetest jagasid oma ala parimad eksperdid. Osalejatel oli võimalus saada inspiratsiooni ja soovitusi Skandinaavias tegutsevatelt edasimüüjatelt ning brändide asutajatelt. Seminari viis kohapeal läbi tunnustatud ärimentor Sissi Silván.

Veebi vahendusel osalesid seminaril Vanessa Leporati ja Fredrika Erlandsson Rootsist. Vanessa Leporati jagas disaineritele enda teadmisi ja näpunäiteid Stockholmi Moelinnaku juhina. Fredrika Erlandsson,

kellel on pikaajaline moealane kogemus sisseostjana suurtes Rootsi ettevõtetes, nagu Björn Borg ja MQ, tõdes enda ettekandes, et jaemüügiturg on hetkel oluliselt muutumas. Internetikaubandus on tõusuteel, mis omakorda loob uusi võimalusi turule sisenemiseks just uutele brändidele.

Seminari viimase ettekande tegi Maria Lipasti, Helsingi populaarseima elustiili butiigi omanik. Kolm olulist märksõna Marialt: toote uuenduslikkus, jätkusuutlikkus ja läbipaistev tootmisahel. Lisaväärtuse annab tarbija jaoks disaineri ja toote põnevalt jutustatud taustalugu.

Päeva lõpetuseks oli disaineritel ainulaadne võimalus enda brändi ja tooteid naaberriikide sisseostjatele ja butiikide omanikele tutvustada ning saada ka kohest tagasisidet.

Tallinna Loomeinkubaatoris toimuvate sündmustega saab tutvuda inkubaator.tallinn.ee kodulehel. Jälgi meid ka Facebookis ja ole kursis päevakajaliste uudistega!