Eesti disainerite looming Berliini disaininädalal
12.-21. maini toimunud Berliini disaininädalal said külastajad tutvuda enam kui 10 Eesti disaineri loominguga. Loomeinkubaatori toel olid Alexandra Klatti kureeritud näitusel väljas MyCeeni ning Radise disainerite Raul Abneri ja Maria Rästa looming. Disaininädala raames toimunud Design Poolil olid eriväljapanekuga esindatud Astrid Rajalo, Ubent ja Tallinn Design House.
Alhambra Berliinis toimus disaininädala korraldaja Alexandra Klatti kureeritud näitus “STANDING—a state of DESIGN perspective.” Näitusele oli valitud Radise disainerite Maria Rästa ja Raul Abneri looming ning Loomeinkubaatori inkubandi MyCeeni disaintooted. Väljapaneku avamisel võis märgata inimeste elavat huvi Eesti disainerite loomingu vastu.
MyCeen’i disaineri Siim Karro sõnul oli Berliinis näha, et nende materjal ja tooted on inimestele väga huvipakkuvad. „Kohtusime kohalike arhitektidega, kes nägid meie kavandatavas ehitusmaterjalide suunas suurt potentsiaali. Lisaks ei pidanud me kõiki tooteid tagasi tooma, sest seal tekkinud kontaktide kaudu lähevad need Berliinis toimuvale Greentech sündmusele edasi.“ Näitusel sai ohtralt tähelepanu ka sinna valitud Radise disainerite kolm toodet. „Näitusel osalemine julgustab meie Saksamaa kliente, kes saavad veenduda toodete kvaliteedis ja materjalide naturaalsuses,“ jagas Mauri Abner näituse kogemust.
Berliini disaininädalal toimus ka Design Pool, kus disainerid said esitleda oma tooteid selle ürituse jaoks loodud showroomis. Showroom oli üles seatud Living Berlin keskusesse, mis esindab enam kui 40 eksklusiivset interjööri- ja disainibrändi. Design Poolil osales Tallinn Design House Eesti disainerite eriväljapanekuga, kus olid sisustus- ja mööblidisainerid Triibuvineer, Maria Rästa, Toivo Raidmets, keraamikastuudio Nüüd Keraamika, ehtebrändid Anneli Tammik ja MyaMoon, BSURD siidisallid, KOOSdisain koduktekstiilid ja Nurme looduskosmeetika. Lisaks oli väljapanekul esindatud foto- ja videoprojekt „Kummardus.“
„Design Pooli külastasid disaininädala entusiastid ja Eesti disaini vastu tundis huvi ka kohalik meedia. Samuti käis Tallinn Design House väljapanekuga tutvumas Merit Kopli, kes on Eesti kultuuriatašee Saksamaal. Näiteks tõmbasid tähelepanu rahvusmustritest inspireeritud Triibuvineer ja põnevad Eesti sisutusdisaini lahendused. Saksamaa on Eesti disainile kindlasti suurepärane turg, mida näitab ka disaininädala külastajate tagasiside,“ sõnas Loomeinkubaatori projektijuht Helen Arme.
Eraldi väljapanekuga olid disaininädalal veel kohal naturaalsest nahast ehete ja aksessuaaridega Astrid Rajalo ning auruga painutatud täispuidust toodetega Ubent.
Loomeinkubaatori inkubant Myceen esitleb Berliinis seenematerjalist mööblit
Loomeinkubaatori inkubant ja seenematerjalist tooteid arendav ettevõte, Myceen, esitleb Berliini Disaininädalal oma uut valgustit B Wise ja multifunktsionaalseid mööbliplokke seeriast Blox.
18.-22. mail Alhambra showroomis toimuval näitusel “STANDING – a state of DESIGN perspective” saab näha Myceeni uusimaid tooteid. Algselt Wise’i kontorisse eritellimusena valmistatud valgustid B Wise ning Maidla uude loodusvillasse “Käbi” kasvatatud Blox seeria mööbliplokid on nüüd saadaval ka kõigile teistele huvilistele.
Myceeni arendatav materjal sünnib seeneniidistiku ja erinevate orgaaniliste jääkmaterjalide, nagu saepuru, kombineerimisel. Jääke väärindava protsessi tulemuseks on süsinikneutraalsed ning komposteeruvad materjalid, mis ei sisalda tehislikke viimistlus- ega lisaineid. Tootmisprotsessi käigus peatatakse seene kasv täielikult, mis tähendab, et materjal ei kujuta ohtu inimestele ega hoonetele. Vastupidi, kuna seenematerjal koosneb ainult looduslikest koostisosadest on sellel tugev eelis paljude tänapäeval tavaliseks muutunud materjalide ees, mis mõjutavad negatiivselt ruumi sisekliimat.
Disainer ja Myceeni kaasasutaja Siim Karro sõnul peitub materjali võlu selle looduslikus valmimise tehnoloogias. “Tooted kasvatatakse koostöös seentega, kes kujundavad paljuski ka nende lõpliku välimuse,” lisab ta.
Myceeni tooteportfooliost võib leida ka dekoratiivseid heli summutavaid seinapaneele, mis vähendavad kaja ja muudavad ruumis viibimise mugavamaks. Lisaks sisustustoodetele on käimas ka katsed koostöös TalTechiga, et uurida materjali võimalikke kasutussuundi ehitussektoris. Vaata lisa: www.myceen.com
Myceen kutsub üles ka enda poolt hääletama Prototroni võistlusel, kus nende visioon võistleb teiste innovaatiliste ideedega. Hääle saab anda Prototroni kodulehel: https://prototron.ee/en/
Tutvu toodetega Myceen kodulehel
Jälgi Myceeni Facebookis @myceen.eu ja Instagramis @myceen_com
Loomeinkubaator viib Eesti disaini Berliini Disaininädalale
12.-22. mai toimub Berliinis Disaininädal (BNDNWK), kus on Loomeinkubaatori toetusel kohal enam kui 10 Eesti disaineri looming. Berliini Disaininädala selle aasta teema on „Higher Purpose,“ millega kutsutakse kaasa mõtlema, kuidas defineerida “parem tulevik” ja esitleda ideid selle ellu viimiseks. Disaininädalaga pööratakse tähelepanu sotsiaalsele ja rohelisele mõjule ning jätkusuutlikkusele.
BNDNWK raames toimub Alhambra Berliinis Alehandra Klatti kureeritud näitus “STANDING—a state of DESIGN perspective,” kus on Eesti disaineritest väljas Maria Rästa, Raul Abneri ja Loomeinkubaatori inkubandi MyCeeni disaintooted. Näitus kannab mõtet disainist kui kultuurilisest väärtusest, mis peegeldab, mõjutab ja mängib olulist rolli ajavaimu tekkel. Lisaks kolmele Eesti disainerile, on näitusel Bar Cohen, Georges, Konrad Dybicki, Christian Haas, Ed Burgess, yuue, Adelheid Fuss, FOLDS, Maximilan Schatz, Kheder Abdulkarim, Ief Spincemaille, Vöslauer Materila, Tolerance Project, David Tavcar ja Konos.studio loomingud. Näitusega saavad külastajad tutvuda 18.-22. mai.
Berliini Disaininädalal toimub ka Design Pool, kus disainerid saavad kolme päeva jooksul oma tooteid selle ürituse jaoks loodud showroomides esitleda. Design Poolil osaleb Tallinn Design House Eesti disainerite eriväljapanekuga – sisustus- ja mööblidisainerid Triibuvineer, Maria Rästa, Toivo Raidmets, keraamikastuudio Nüüd Keraamika, ehtebrändid Anneli Tammik ja MyaMoon, BSURD siidisallid, KOOSdisain koduktekstiilid ja Nurme looduskosmeetika. Lisaks on väljapanekul esindatud foto- ja videoprojekti „Kummardus“ raamat, mille kaante vahel on enam kui 50 Eesti disaineri looming, 5 aastaaja mänguline vaheldumine, 26 erilist paika üle Maarjamaa ning paikkondlikud jutustused.
Design Poolil on Eesti disaineritest eraldi väljapanekuga veel naturaalsest nahast ehete ja aksessuaaridega Astrid Rajalo ning auruga painutatud täispuidust toodetega Ubent.
Berliini Disaininädala programmiga saab tutvuda kodulehel.
Loome- ja ringmajanduskeskuse projekteerimishanke võitis Projektibüroo kavandiga „Kask“
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt välja kuulutatud projekteerimishanke, Poldri 3 rajatava Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse hoone projekteerija leidmiseks, võitis Projektibüroo OÜ kavandiga „Kask.”
Projektibüroo OÜ „Kask“ ideekavand leidis žürii poolt kõrge hinnangu kui suurima potentsiaaliga arhitektuurilahendus. Ideelahenduses on ruum jaotatud mitmekülgselt ja otseselt arvestatud tulevase ringmajanduskeskuse ruumiprogrammiga – madalamad osad sobivad hästi keskendumiseks ja kõrgemad ruumid soosivad koostööd ja arutelusid. Samuti on läbi mõeldud energiatõhususe saavutamine ja eesmärgiks on projekteerida liginullenergiahoone.
„Siseruumi märksõnadeks on loomulik valgus, funktsionaalsus, mängulisus ja säästlikud ülalpidamiskulud. Pakutud lahendus toetab keskuse sisu eesmärke,“ sõnas SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid juhataja Anu Lõhmus. Žürii liikme Oliver Alveri sõnul oli tegemist igati õnnestunud hankega, „Kõik esitatud ideekavandid olid väga huvitavad.“
2023. aastal ehitatav loome- ja ringmajanduskeskus on valdkonnas uute ideede ja võimaluste jagaja, kus põhifookuses on, kuidas ringmajanduslik teadmine integreerida ettevõtlusesse ja ärimudelitesse. Miljööväärtuslikus piirkonnas heas seisukorras olev paekivihoone säilitatakse ja ehitatakse kahekorruseliseks ning ümbritsev ala kujundatakse osaks linna rohekoridoris. Hoone idaosas on kavandatud võimalik juurdeehitus.
Esitatud ideekavandite hindamise žüriis osalesid, Tallinna Strateegiakeskuse arhitekt Paco-Ernest Ulman, Tallinna Linnavaraameti ehitusinsener Martin Käärid ning Tallinna Linnaplaneerimise ametist arhitekt-ekspert Oliver Alver. Parima pakkumise väljaselgitamisel võeti arvesse ka arhitekti ning projekteerija erialast kogemust ning projekteerimistööde hinda.
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, mis ühendab Tallinna Loomeinkubaatorit ja Tallinn Design House-i, tegutseb aastast 2006. Varasemale inkubatsiooni ja loomemajanduse arenduskeskuse tegevustele lisandus 2020. aastal ringmajanduse fookus.
Ideekavandi „Kask“ fotod: https://www.dropbox.com/scl/fo/qosla1fg9yrdxhaym0m4p/h?dl=0&rlkey=23rfdyvoltp1ttva1uc0jeszv
Paul Berg: Julge jakk igaks ilmaks
Paul Berg loob julgeid ja erksavärvilisi jakke, mis ei jää tänavapildis kindlasti märkamata. Uurisime inkubandi ja ühe Paul Bergi meeskonnaliikme Egerti käest, kuidas ettevõte alguse sai ja kes võiks funktsionaalset jakki kanda?
Millega Paul Berg tegeleb?
Paul Berg arendab ja toodab põhjamaisesse kliimasse sobivaid funktsionaalseid jakke. Jakid on leidnud suurepärast vastukaja just talisuplejate seas, sest sobivad ideaalselt harrastuse vajadustega – riietuda privaatselt välitingimustes, saada sooja ning kaitset tuule ja vihma eest. Tegelikult sobivad jakid palju laiemale tarbijaskonnale – surfaritele, koeraga jalutajatele, kämpingus lõkke ümber istumiseks, vabaõhukontserdi nautimiseks, suvilaelu juurde – ehk kõik madala aktiivsusega tegevused, mis õues toimuvad. Jakk ei ole päris sobilik aktiivse spordi tegemiseks.
Põhisõnum Paul Bergi puhul on, et meie jakis ei ole halba ilma!
Kes on Paul Bergi meeskonnas?
Meeskonnas on Mari, kellel on pikaajaline kogemus rõivatööstuse sektoris, tänu millele ei ole ta saanud ka selles projektis lubada endale järeleandmisi. Nüüd vaatab ta seda tulemust uhkusega! Tema vastutab suuresti tootearenduse, tootmise korralduse ja kvaliteediga seotud teemade eest.
Kerlyl on rõivatööstuse, klienditeeninduse ja juhtimisega seotud taust. Tema tegeleb üldjuhtimise ja muude jooksvate teemadega. Ning mina, Egert, olen pikaajalise finantsvaldkonna kogemusega. Siiski lisaks finantside korraldusele, olen aktiivne digiturunduses, müügis ja klienditeeninduses. Kõik meeskonnaliikmed on ka ise talisuplejad!
Kuidas otsustasite brändiga alustada?
Koroona tippajal kodus istudes, muutusime rahutuks ning otsisime vaheldust. Siis kuulsime mitmelt tuttavalt, et nad käivad taliujumas, mis tekitas neis sõltuvust. Seepeale tekkis ka endal soov see hullus ära proovida. Mis poleks parem vahend rutiinist välja rabelemiseks, kui 5 kraadisesse külma vette hüpata?
Kui hakkad uut ala harrastama, siis tekib ikka vajadus parema varustuse järgi, et nauding suurem oleks. Kui tuled veest välja, siis on vaja riideid vahetada külma, vihma ja tuule käes. Tavaline talvejope siin ei aidanud – oli vaja midagi sobivamat. Selleks oli vaja vahetusjakki, mis minu meelest on alguse saanud Inglismaalt ja oli esialgu disainitud surfaritele, kellel on samamoodi vaja rannas tuule ja vihma käes asju pakkida. Kõik soovitasid jakke just Inglismaalt tellida. Sealt jakki tellides saime aga kiirelt aru, et suudame ise parema teha!
Mis teeb Paul Bergi jakid eriliseks?
Meie välja töötatud jakid on funktsionaalsed ja julged. Pakume jakke viies erinevas värvitoonis ning nendel on peal suured julged kirjad. Jakid on vihma- ja tuulekindlad ning hingavad. Kõik õmblused on teibitud, et vesi sisse ei pääseks. Jaki lõige on eriline, et oleks võimalik käed käisest sisse tõmmata ja jaki sees riideid vahetada. Sisemus on tehtud mõnusast karvast, mis annab sooja ja hülgab vett. Jakil on kokku 6 taskut, sh väga mugavad ülemised rinnataskud, kus on mugav käsi hoida. Jakil on küljes helkurid ning lisavarustusena kaasas fliiskindad.
Jakki välja töötades viisime läbi küsitluse just talisuplejate seas, et millist funktsionaalsust jakilt soovitakse – mis olemasolevate juures meeldib ja millest tuntakse puudust.
Millise ilmaga saab jakki kanda?
Me ütleme, et mugavustemperatuur on pluss kümnest kraadist miinus kümne kraadini. Mina ise autoga supluskohta minnes jaki alla näiteks lisariideid ei pane. Samas, kui pikemalt jalutada, saab lisakihte lisades ka külmema ilmaga hakkama.
Pluss kümnest alates läheb jakiga juba soojaks, aga minul endal on jakk kogu suve autos. Jahedatel õhtutel on sellega väga mõnus – ka juulikuu öös olen seda jopet kandnud.
Kus teie tooted valmivad?
Tooted on disainitud ja valmistatud Eestis. Meil on koostööpartner, kes neid toodab. Pealiskangas tuleb Soomest ja sisekarv Leedust. Meie jaoks on kestlik äri ajamine oluline, seepärast proovime jätkuvalt oma CO2 jalajälge vähendada ja oluline on saada materjalid lähedalt ja valmistada tooteid lähiümbruses. Selle poolest me erineme paljudest teistest sarnaste jakkide tootjatest, kes valmistavad tooteid peamiselt Hiinas või Pakistanis.
Kui populaarsed olete juba talisupluse ringkonnas?
Eesti taliujujate seas on jakk muutunud populaarseks valikuks ja tänavapildis jäävad jakid juba silma. Neid on ka kerge märgata, sest nad on julged ja väljapaistvad – näeb kaugelt ära, eriti just kollase või roosa jaki puhul.
Kuidas valisite brändile sobiva nime?
Tegime alguses päris pika nimekirja võimalikest nimedest. Tingimus oli see, et peab olema suupärane ja samas ka rahvusvaheline. Sobima soomlastele, rootslastele ja ei saa olla väga Eesti-spetsiifiline sõna. Tegime koostööd disainifirmaga, kes soovis, et pakuksime mõned nimed välja. Lõppvalikusse jäi teiste hulgas ka Paul Bergi nimi, mis tundus lõpuks kõigile osapooltele sobivaim. Loomulikult on nime aluseks minu perekonnanimi – Paulberg. Minu kui tagasihoidliku eestlase jaoks oli see alguseses veidi võõrastav, kuid nüüd olen ära harjunud.
Olete jõudnud tootega ka rahvusvaheliste klientideni?
Jah, meie jakid on leidnud kliente nii Soomes, Rootsis, Saksamaal kui Prantsusmaal. Meil on ka Euroopas erinevad suunamudijad, kes fännavad meie toodet ning sarnaselt meile naudivad loodust ja on aktiivsed. Soomes on meil näiteks suunamudija Noora Amanda, kes on Põhja-Soomes mootorsaanimatkade instruktor. Nooraga on PaulBergi jakk ka täitsa üleval põhjas Teravmägedes ära käinud, kus ta viibib mitu kuud aastas ning korraldab suusamatku. Rootsis on meil näiteks Gunilla Kidmark, kes on pikamaajooksja ja taliujuja. Huvitav nimede kokkusattumus on ka Saksamaa tituleerituma taliujuja Paul Bieber-iga, kellele meeldis Paul Bergi toodete juures just see, et nimed nii sarnased on. Tema on Saksamaal esimene, kes on tänaseks ujunud seitse korda üle ühe miili alla viie kraadises vees. Väga põnev on ise nende postitusi sotsiaalmeedias näha.
Tegeleme aktiivselt ekspordi teemaga, kuid oleme aru saanud, et iga uude riiki minek nõuab aega ja kannatlikkust.
Millised on olnud suurimad väljakutsed?
Kindlasti kõik ettevõtlusega seotud olulised teemad – sujuv tootmiskorraldus, toimiv müük (sealhulgas eksport) ning efektiivne turundus. Kuna meie varasem kokkupuude ettevõtlusega on olnud tagasihoidlik, siis oleme alguses kolistanud läbi päris mitmed algaja ämbrid.
Enne kui me alustasime, siis sotsiaalmeediasse postitamist ma pigem vältisin. Ja kodulehtede haldamisest ei teadnud ma ka midagi, aga jooksvalt on vaja olnud kõik endale selgeks teha. Üks valdkond, mis on väljakutseid pakkunud, on tootmine. Oleme vahepeal olnud sunnitud tootjat vahetama ja näiteks kui Suessi kanalisse laev kinni jäi, viibisid meil seetõttu lukud ja muud materjal.
Eks see on see ettevõtja elu. Aga meie puhul on hea, et oleme mitmekesi. Sellel on kindlasti omad head küljed ja samas ka väljakutsed. Üksiküritajal on kindlasti keerulisem, siis pead üksi tegelema kõigi teemadega – ka nendega, milles tugev ei ole. Meil on võimalik vähemalt erinevaid teemasid omavahel peegeldada ja arutada, ning seeläbi saada uusi mõtteid.
Millised on edasised plaanid? Kas on tulemas ka uusi tooteid?
Meie soov on, et sõltumata ilmast saaks inimene nautida väljas viibimist aastaringselt. Tulime just eelmine kuu turule uue kergema ning õhema jakiga, mis sobilikum kevadel ja sügisel. Tootsime väikese partii erinevaid värve. Vastuvõtt on olnud väga hea – jakid said paar nädalaga otsa. Nüüd plaanime juba uut partiid.
Samuti on plaan võtta valikusse erinevat lisavarustust, et muuta inimestel harrastuse nautimine mugavaks. Lisaks nuputame, kuidas tootmisjääke võimalikult efektiivselt ära kasutada. Mõned ideed on pooleli, kuidas seda teha.
Kuidas on siiamaani Loomeinkubaatoris läinud?
Ma arvan, et on hästi läinud ja oleme ise ka aktiivsed olnud. Ammutame seda informatsiooni, mida meile pakutakse. Üksinda kõiki pakutavaid teemasid läbi võtta ei jõua – mõnele meist sobivad ühed teemad rohkem kui teised. Kindlasti osaleme koolitustel ja erinevatel konkurssidel, mis on kasulik. Need ärgitavad iseennast olema aktiivsem. Osaledes saad kogemuse ja kui kohe teadmisi ei kasuta, siis tulevikus mõnes teises kontekstis võib vaja minna. Lisaks oleme mentoritelt palju kasulikku infot ammutanud.
Tutvu Paul Bergi toodetega:
Jälgi Facebookis @paulbergoutdoor ja Instagramis @paulbergofficial
Loomeinkubaatori rahalise toetuse eksporttegevuse hoogustamiseks sai KIRA
Loomeinkubaatori 5000 euro suuruse toetuse välisturgudele sisenemiseks sai inkubant KIRA. Ekspordi projektide puhul hindas komisjon ekspordiprojekti realistlikkust, ettevõtte tegevusajalugu, väärtuspakkumist, sihtgrupi ja müügistrateegia valikut, meeskonda ja projekti eelarve asjakohasust. Loomeinkubaatori inkubantidele avatud konkursil esitlesid hindamiskomisjonile oma ekspordiplaane veel inkubandid PaulBerg ja Rookroon.
29. aprillil kogunenud hindamiskomisjonis osalesid Krista Kink, Ruth Helene Melioranski, Kari Maripuu ja Helen Lang. Komisjonile esitlesid oma plaane KIRA, PaulBerg ja Rookroon. Enne komisjoni hindas ja andis esmastele ekspordiplaanidele tagasisidet Loomeinkubaatori meeskond.
Hindamiskomisjonile eelnenud sissejuhatuses rõhutas Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus esitatud ekspordiplaanide üldist tugevust. „Lisaks ambitsioonile on ettevõtetel tõsised sammud välisturgudele sisenemiseks juba tehtud ja positiive tagasiside nendelt turgudelt olemas.“
Hindamiskomisjon otsustas anda KIRA-le rahalise toetuse eksporttegevuse hoogustamiseks. KIRA-l on plaan siseneda Saksamaa turule ja täpsemalt Lõuna-Saksamaale. Turul on juba leitud kohalikud partnerid ja kanalid, mille kaudu müüki teha. “Välisturule sisenemise hoogustamiseks on toetus ettevõttele käesoleval hetkel vajalik,” sõnas komisjon tagasisides. KIRA üheks tugevuseks hindas komisjon ka nende tootmisvõimekust, millega ekspordiplaaniga seatud eesmärke täita. Planeeritavatest kuludest saab eksporditoetusega katta kuni 80%.
Teisi ekspordiplaane esitanud ettevõtteid oodatakse kindlasti oma plaani sügisel uuesti esitlema. Esialgu oli komisjon ühel nõul, et ettevõtted peaksid veel tegema turule sisenemiseks eeltööd. „Turule sisenemisel ja seal kanna kinnitamisel ei piisa ühel messil käimisest. On vaja tõsta üldist nähtavust ning panustada turundusse ja kommunikatsiooni,“ sõnas hindamiskomisjoni liige Ruth Helene Melioranski.
Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid on oma tegevuse jooksul alates 2006. aastast otseselt või kaudselt mõjutanud enam kui 1000 ettevõtja äritegevust läbi nõustamiste, inkubatsiooni ja ekspordisuunaliste välistegevuste. Loomeinkubaator on alates 2014. aastast toetanud ettevõtete välisturgudele sisenemist ja rahalist tuge selleks on saanud senini 16 ettevõtet. Varasemalt on eksporditoetuse saajateks olnud näiteks Berrichi, Triibuvineer, SOMA Jewellery, Craftory, GoWorkaBit, Hoopy, Maru VR.
KIRA meeskond
Sander Joone Sierra tunnistati Baltikumi parimaks
13. aprillil toimunud tseremoonial kuulutas võitjad välja Baltikumi vanim lühifilmide festival 2ANNAS. Balti võistlusprogrammi parimaks tunnistati Sander Joone “Sierra”. “Sierra” on Loomeinkubaatori inkubandi AAA Creative produtseeritud lühifilm. “Lugu, mis üllatab kuni viimase kaadrini,” kommenteeris žürii.
“Sierra” keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks. Turbulentse ja kirka arvutianimatsiooni kõrval on filmi põimitud 16mm üles võetud kaadrid ralliteemalisest nukufilmist, mille animeeris 80ndatel autori isa Heikki Joon. “Mul on siiralt hea meel, et isiklik lugu on leidnud tunnustust nii publiku kui žüriide seas, tekitades paljudes äratundmist,” kommenteeris filmi režissöör Sander Joon.
Käesoleva aasta alguses esilinastunud animafilm on praeguseks jõudnud enam kui kümnele festivalile, pälvides viis auhinda. Teiste seas on “Sierral” selja taga Clermont-Ferrand, Aspen Shortfest, Go Short, Regard, GLAS, Glasgow ja Dresden. Järgneva paari nädala jooksul ootavad “Sierrat” ees San Francisco rahvusvaheline filmifestival, goEast ja IndieLisboa. Eestisse jõuab film saabuval suvel.
Tänavu 26. korda toimunud 2ANNAS saab lõppakordi täna, 14. aprillil.
“Sierra” režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Filmi taustakujundused on loonud Hleb Kuftseryn.
Filmi arendust ja tootmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Eesti Filmi Instituut.
2ANNAS rahvusvahelise lühifilmifestivali kodulehekülg asub siin.
Kaadrid filmist leiad siit.
Treilerit vaata siit.
Filmi plakat asub siin.
Lisainfo:
Aurelia Aasa
+372 556 81 287
Tallinn Design House esitles Eesti disaini New Yorgis
Tallinn Design House esitles 31.03 – 03.04.2022 New Yorgi Eesti Majas toimunud 50. Eesti Kultuuripäevadel foto- ja videoprojekti KUMMARDUS. Hea meel oli publikule tutvustada äsja ilmunud Kummarduse raamatut, kus 256 leheküljel avaldatakse erinevatel aastaaegadel Eesti erilistesse paikadesse pärimuse lähedale viidud disainiloome raamistatuna imelisest loodusest.
Festivali külalisi rõõmustas väga Tallinn Design House pop-up väljapanek, kus kodumaaga seonduv disain väliseestlastele äratundmisrõõmu pakkus – selgus, et mitmete disainerite märgilised tooted on hästi tuntud ka Ameerikas. Kaasas olid ehted Tanel Veenrelt, Anneli Tammikult, Kaia Saarnalt, Lentsiuselt ja MyaMoonilt; Eestist inspireeritud siidsallid Vetkalt ja Bsurdilt; Nurme looduskosmeetika, Triibuvineeri ja Maria Rästa kodusisustustooted; Liisu Arro portselannõud, Stella Soomlaisi aksessuaarid ja kodukandi mustrites Ellu Sallid.
Pandeemia tõttu kaks aastat edasi lükatud New Yorgi 50. Eesti kultuuripäevade üritusel oli veel võimalik nautida muusikat, lavastusi, näituseid ja filme. Korraldajate sõnul on äärmiselt oluline säilitada väliseestlaste side Eesti kultuuriga, sest nii kestab ka ühendus kodumaaga. “Kuna meie kogukond ei ole nii suur, et me saaksime ise publikut valida, siis tuleb lihtsalt pakkuda selliseid asju, mis kõigile meeldiksid. Meil on sellel aastal väga palju erinevaid esinejaid, on midagi nii neile, kes räägivad eesti keelt ja inglise keelt, kui ka neile, kes räägivad ainult inglise keelt,” märkis New Yorgi Eesti kultuuripäevade korraldusmeeskonna liige Merike Barborak.
Mitmepäevasest festivalist võttis osa ka EV Kultuuriminister Tiit Terik, sündmustest tegi ülevaate ERR.
Fotod: Anu Lõhmus, Ulla Vinkman ja Külli Jürgenson
Vaata ERRi kokkuvõtet kultuuripäevadest:
Saaremaast inspireeritud disain
Eesti suurima saare külastajad kipuvad sellest sõltuvusse jääma. Keda meelitab tagasi loodust, keda ühte 20. sajandi mõjukamat arhitekti Louis Kahni inspireerinud piiskopilinnus, keda spaahotellid ja restoranid.
Saaremaa pikast ja kirevast ajaloost räägivad nii Kaali kraater, kutsuvalt plinkivad tuletornid, vanad talukohad, väärikad kirikud kui Kuressaare võluvad tänavad. Vahel võib ju tunduda, et koos kombega kanda rahvarõivaid kadusid ka meie tänavapildist meie perede, kihelkondade ja maakondade lood – rõivad ei ole ju lihtsalt kehakatted, vaid sõnumikandjad -, ent tähelepanelikult ringi vaadates ei ole see kaugeltki nii. Vähemalt Saaremaa lugusid on kohalikud disainerid ja kunstnikud alati siin loodud rõivastesse peitnud.
Adrikorn Artefacts, Tiina Talumees, Lisa Kroeber Jewellery
Vill on imeline materjal põhjamaises kliimas, sellest saab luua nii palju, see annab sooja ja lubab Saaremaa puutumata looduses viibimisest rõõmu tunda ka kõige külmemal päeval. Villased kangad on Eesti disainerite loomingus alati olulisel kohal olnud. Lihtsalt vaaremade mustrite asemel, mis rääkisid nende ajast, räägivad tänased disainerid meie ajast. Ja olenemata sajandist räägivad need kangad ja rõivad ikka Saaremaa puhtast loodusest ja nii lihtsast võimalusest meie loodust ja planeeti hoida, kandes puhast päritolu materjalist rõivaid. Kestlikkus on Saaremaal au sees rohkem kui kusagil mujal, puudutagu see moodi või turismi. Kus mujal oleski võinud sündida I Land Soundi taoline festival, mis ei kohkunud ökoloogilise jalajälje vähendamise nimel tagasi ei külaliste piirarvu seadmise ega ühekordsetest nõudest loobumise ees?
Riina Põldroos, Adrikorn Artefacts, Lisa Kroeber Jewellery
Riina Põldroos, Adrikorn Artefacts, Lisa Kroeber Jewellery
Karl Korsar, Lisa Kroeber Jewellery
Valged lambad ja nende tihtipeale hülgehalli mere kohal sõudvad kaaslased, pilvelambad, võivad jätta eksklikku mulje Saaremaast inspireeritud moe vaoshoitud värvigammast.
Kevade saabudes puhkevad loodusega koos justui õide ka inimesed tänaval. Esmapilgul isegi eksootilisena näiv värvidemäng ei ole seda aga selle silmale, kes käinud Kübassaare loodukaitsealal, mille looduse kevadine kirevus võtab hingetuks. Saaremaa metsad on looduses uidata armastavatele inimestele kevadel lausa kohustuslik sihtkoht. Veel puhkemata pungadega metsaalused on rikkaliku õievaibaga kaetud.
Rändlinnud võistlevad oma kirevate sulgedega järjest tärkavate lilledega, metsaalune külvatakse üle kord siniste, siis roosade õite, seejärel kollaste – üsna haruldaste – ülaste omadega, mille kohal ja vahel näeb pulmapidusid pidamas ja pesa punumas nii siia talvituma jäänud kui kaugelt lõunamaalt saabunud linde. Killu eksootilisemaid värve lisab Puhtu-Laelatu puisniit, kus on loetletud kuni 76 taimeliiki ruutmeetril, peaaaegu et maailmarekord, ja teiste hulgas on see suurepärane paik metsikute orhideede kasvamiseks.
Riina Põldroos, Lisa Kroeber Jewellery
Saaremaa looduse ja kultuuri mitmekesisust saab nautida aastaringselt. Saar hõikab üle maailma kokku neid, kes tahavad pärast pikka päeva metsas matkaradadel, kajakiga merel laidude vahel või mõne festivali järel heas hotellis puhata ning nautida restoranis ehedaid saaremaitseid. Teine võimalus selle piirkonna erilisusest osa saada on aga Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna “Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.
Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb 49 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Projekti loovjuht Piret Puppart on kontseptsiooni loomisel lähtunud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on on otsesemal või varjatumal kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.
Tallinn Design House on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.
Riina Põldroos
Osale Creative Business Cup 2022 võistlusel
Kas Sinu idee saaks maailma muuta? Kutsume globaalsele võistlusele Creative Business Cup 2022. Loov Eesti otsib innovaatiliste ja loominguliste toodete või teenustega alustavat ettevõtet, kes võiks Eestit esindada globaalsel võistlusel Creative Business Cup, mis toimub 27-28. juunini Taanis, Kopenhaagenis.
Konkursil on osalema oodatud kõik alustavad ettevõtted, kelle ambitsioon on jõuda rahvusvahelisele turule oma uuendusliku toote või teenusega, mille kujunemisel on olnud kaastegev loovisik.
Miks osaleda?
Creative Business Cupil osalemine võib olla uutele ettevõtjatele ja alustavatele ettevõtetele mitmel viisil kasulik. See on suurepärane võimalus ideele tagasiside saamiseks ja paljude jaoks pole Creative Business Cup lihtsalt võistlus. See on suurepärane tõuge ideede arendamisele ja annab kinnitust, et te pole oma ideega üksi.
“See on ka kiirendi. Saate teha palju erinevaid töötubasid ja kohtuda inimestega. Saate tagasisidet teistelt ettevõtjatelt, kes on teiega sarnases staadiumis. Kui kahtlete, peaksite seda tegema,“ ütleb Raiku tegevjuht Karl Pärtel, Eestit esindanud 2020 aasta Creative Business Cup Global võistluse võitja.
Kuidas osaleda?
Eesti eelvoorus osalemiseks sisesta 2.maiks oma ettevõtte andmed ja idee tutvustus: https://www.f6s.com/creative-business-cup-estonia-22/apply
Ning liitu palun kindlasti ka Creative Business Cup Estonia grupiga, sealtkaudu saad kogu konkursi lisainfot.
Creative Business CUP 2022 Eesti finalistid selgitatakse välja 10.maiks.
Finaalis võistlevad 6 finalisti ja neid hindab rahvusvaheline žürii.
Võitja esindab Eestit 27. ja 28. juunil peetaval Creative Business CUP 2022 finaalvõistlusel Kopenhaagenis.
Mis saab edasi?
Kuni 3 Eesti eelvooru parimat ettevõtet saavad osaleda konverentsil BRIGHT 2022 peetavatel seminaridel ja töötubades ning tutvustada oma ideid rahvusvahelistele investoritele.
Tartu Loomeinkubaator on välja pannud 5 mentortundi vabalt valitud mentori(te)ga
Estonian Business School on välja pannud ka eriauhinna: 3 EAP väärtuses võib endale valida teadmiste täiendamiseks sobiva kursuse.
Prototron valib Eesti eelvoorust välja ühe idee, mis pääseb kohe TOP 50 hulka.
Tallinna Loomeinkubaator paneb välja neli koolitust ja kaks erakonsultatsiooni, et oma loomeettevõtet veelgi võimendada.
Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012.
Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad Startup Estonia, Estonian Business School, Prototron, Tallinna Loomeinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus ja Startup Estonia.
Lisainfo
Tiiu Allikmäe
Loov Eesti
+3725053085
www.looveesti.ee
