Loomeinkubaator kuulutas välja uue hoone ehitushanke (kordushange)

Tallinna Loomeinkubaator (SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) kuulutas 27. novembril välja ehitushanke (kordushange), millega soovitakse leida Tallinnas Poldri 3/1 asuva uue hoone ehitajat.

Miljööväärtuslikus piirkonnas, heas seisukorras olev paekivihoone, mis esialgse detailplaneeringu järgselt oli kavas lammutada, säilitatakse ja ehitatakse kahekorruseliseks ning ümbritsev ala kujundatakse osaks linna rohekoridoris. Hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse- ja ühiskasutusruumid, kohvik ning ülemisel korrusel töö-, rendi- ja nõupidamisruumid.

„Valmivas hoones jätkab Loomeinkubaator ettevõtlusinkubatsiooni programmi ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Lisaks osutatakse ettevõtetele tugiteenuseid loome- ja ringmajanduse vallas,“ sõnas Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.

Riigihange hõlmab endas aadressil Poldri 3/1 asuva hoone ehitust. 3365 m² suurusel kinnistul paikneb hästi säilinud ühekorruseline paekivist seintega endine laohoone, mis uue projekti järgi ehitatakse ümber kahekordseks. Hoone idapoolsesse otsa on kavandatud 125m² ehitisealuse pinnaga laiendus, kuhu paigutuvad mitmekülgse funktsiooniga avatud kohtumiste ruumid. Hoone peasissepääs jääb põhjapoolsele küljel Reidi tee poole, selle vahetusse lähedusse on planeeritud ka jalgrattaparkla. Hoone lõuna- ja idaküljele on kavandatud väike linnahaljastusega suveõu töötajatele ja külastajatele.

Pakkumuse esitamise tähtaeg on 15.01.2024 kell 11:00.

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, mis ühendab Tallinna Loomeinkubaatorit ja Tallinn Design House’i, tegutseb aastast 2006. Varasemale inkubatsiooni ja loomemajanduse arenduskeskuse tegevustele lisandus 2020. aastal ringmajanduse fookus.

Hankega saab tutvuda SIIN.

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetasid Paul Berg, Fibami, Kõnekindlus ja Korrastuskunst

Loomeinkubaatori vilistlastega on liitunud neli ettevõtjat: Paul Berg, Fibami, Kõnekindlus ja Korrastuskunst. Neli ettevõtjat läbisid 24-kuulise programmi, mille jooksul panustasid ettevõtete arengusse Loomeinkubaatori konsultandid ja mentorid.

Paul Berg on rõivabränd, mis loob funktsionaalseid jakke, saapaid ja aksessuaare põhjamaisesse kliimasse igaks aastajaks. Jakid on leidnud suurepärast vastukaja just talisuplejate seas, sest sobivad ideaalselt harrastuse vajadustega – riietuda privaatselt välitingimustes, saada sooja ning kaitset tuule ja vihma eest. Tegelikult sobivad jakid palju laiemale tarbijaskonnale – surfaritele, koeraga jalutajatele, kämpingus lõkke ümber istumiseks, vabaõhukontserdi nautimiseks, suvilaelu juurde – ehk kõik madala aktiivsusega tegevused, mis õues toimuvad.  Loe Paul Bergiga intervjuud.

Fibami on kodumaine spordi- ja vabaajarõivaste bränd. Fibami spordi-ja vabaajarõivad on naiselikud, ajatud ning jätkusuutlikult valmistatud, andes tootele pika kasutusaja. Bränd sai alguse 2021 aastal missioonist luua kvaliteetsed, hästiistuvad ja funktsionaalsed tooted, mõeldes just Eesti naiste soovide ja vajaduste peale. Loe Fibamiga intervjuud.

Korrastuskunsti looja Mari-Ann Lumeste on esimene KonMari® konsultant ja professionaalne organiseerija Eestis. Korrastuskunst viib läbi meeskonnakoolitusi, kus tutvustab KonMari meetodit ja räägib, miks on organiseeritus nii oluline. See, et oleme siis produktiivsemad, hoiame aega kokku ja see parandab meie und ja tervist, on alles algus! Soovijad saavad osaleda ka põhjalikul Korrastuskunsti Meistriklassi online kursusel või kutsuda mind endale külla eraviisilisele KonMari korrastussessioonile. Loe Korrastuskunstiga intervjuud.

Lengu (endine Kõnekindlus) ühendab mängu ja hariduse, et toetada kõne arengut. Lengu lugu on suurepärane näide sellest, kuidas isiklik kogemus ja vajadus võivad viia innovaatiliste toodete ja lahendusteni, mis aitavad kogukonda laiemalt. Tootearenduse järjepidevuse ja professionaalsuse tagamiseks kaasatakse logopeede, psühholooge, terapeute ja teisi omal erialal praktiseerivaid spetsialiste. Eesmärk on pakkuda teaduspõhiseid, samas mängulisi vahendeid, mis toetavad lapse arengut ja on kasutamiseks nii spetsialistidele kui ka peredele. Loe Lenguga intervjuud.

Tuult tiibadesse kõigile!

Täpsem info Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi kohta.

Loomeinkubaator kuulutas välja uue hoone ehitushanke

Tallinna Loomeinkubaator (SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) kuulutas 10. juulil välja ehitushanke, millega soovitakse leida Tallinnas Poldri 3/1 asuva uue hoone ehitajat.

Miljööväärtuslikus piirkonnas, heas seisukorras olev paekivihoone, mis esialgse detailplaneeringu järgselt oli kavas lammutada, säilitatakse ja ehitatakse kahekorruseliseks ning ümbritsev ala kujundatakse osaks linna rohekoridoris. Hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse- ja ühiskasutusruumid, kohvik ning ülemisel korrusel töö-, rendi- ja nõupidamisruumid.

„Planeeritult 2024. aasta lõpus valmivas hoones jätkab Loomeinkubaator ettevõtlusinkubatsiooni programmi ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Lisaks osutatakse ettevõtetele tugiteenuseid loome- ja ringmajanduse vallas,“ sõnas Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.

Riigihange hõlmab endas aadressil Poldri 3/1 asuva hoone ehitust. 3365 m² suurusel kinnistul paikneb hästi säilinud ühekorruseline paekivist seintega endine laohoone, mis uue projekti järgi ehitatakse ümber kahekordseks. Hoone idapoolsesse otsa on kavandatud 125m² ehitisealuse pinnaga laiendus, kuhu paigutuvad mitmekülgse funktsiooniga avatud kohtumiste ruumid. Hoone peasissepääs jääb põhjapoolsele küljel Reidi tee poole, selle vahetusse lähedusse on planeeritud ka jalgrattaparkla. Hoone lõuna- ja idaküljele on kavandatud väike linnahaljastusega suveõu töötajatele ja külastajatele.

Pakkumuse esitamise tähtaeg pikendatud kuni 04.09.2023 kl 11:00

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, mis ühendab Tallinna Loomeinkubaatorit ja Tallinn Design House’i, tegutseb aastast 2006. Varasemale inkubatsiooni ja loomemajanduse arenduskeskuse tegevustele lisandus 2020. aastal ringmajanduse fookus.

Hankega saab tutvuda SIIN.

Loomeinkubaatorit külastasid väliskülalised Rootsist, USA-st ning rahvusvaheline delegatsioon koos CIVITTA’ga

Lõpetasime Loomeinkubaatori 17. ärihooaja

15. juunil lõpetasime Põhjala tehases ankruSAALis ühise Kohtumisõhtuga Loomeinkubaatori 17. ärihooaja. ankruSAALis tegutseb Loomeinkubaatori programmi ettevõte READ raamatukauplus, ning sissejuhatuseks tutvustas oma tegemisi ettevõtte asutaja Maaja Hallik. Lisaks vaatasime tagasi toimunud hooajale ja tunnustasime silmapaistvaid inkubante.

Loomeinkubaatori 17. ärihooaeg oli täis erinevaid sündmusi, ning uute ettevõtjate arengu toetamist. Kokku võtsime sellel hooajal vastu sügisel 20 ettevõtjat ja kevadel 20 ettevõtjat.

Sügisel ja kevadel ka lõpetasid mitu ettevõtjat täispika 24-kuulise programmi. Sügisel lõpetas 6 ettevõtjat: Biblionaut, LÕÕM, Rookroon, Älly, IKIGI ja Šmöko. Ning kevadel lõpetas 8 ettevõtet: RAIKU, Myceen, Ecodisain, Nons, Liisi Tani akvarellistuudio, Erika Sõstra Lifestyle Management, Historiart ja QLR Disain.

17. ärihooajal toimus mitmeid erinevaid sündmusi – koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, disain kohtub disainiga üritustesari, kogukonnaüritused. Kokku toimus sellel hooajal 43 erinevat sündmust. Sündmusi külastas kokku ligi 750 osalist. Kõige populaarsemad teemad sellel hooajal olid näiteks PR, veebilehe kasutajakogemus, Instagrami turundus. Ning loomulikult erinevad kogemuslood – Iglucraft, Tanel Veenre, Ellen Richard, Alpaka, Velvet, Marimo.

Inkubandid osalesid aktiivselt ka kohtumistel oma konsultantidega ja sellel hooajal toimus kokku 310 konsultatsiooni. Aktiivsed olid ka meie mentorid. Selle hooajal lisandus meie mentorite võrgustikku 8 uut mentorit ja hetkel on meil 47 mentorit. Mentorkohtumisi toimus kokku 160.

Lisaks hooaja kokku võtmisele tunnustasime Kohtumisõhtul ka sellel hooajal silma jäänud ettevõtteid:

• Kõige aktiivsema sündmustel osaleja tunnustuse said ettevõtted, kes on innukalt omandanud uusi teadmisi ja praktilisi oskusi, osaledes kõige enamatel sündmustel hooaja jooksul. Tunnustuse saajateks olid Kristiina Ploom Jewellery ja NirgiWabrik.
• Aasta koostööprojekti tunnustuse eesmärgiks oli tuua esile inkubantide omavahelist koostööd. Tunnustuse sai tiim, kes suutis korraldada ühise väljapaneku ning selle raames mitu sündmust klientidele ja huvilistele. Tunnustuse sai inkubantide eriväljapanek Tallinn Design Houses, kus osalesid Nirgiwabrik, Kristiina Ploom Jewellery ning Myskin.
• Aktiivse networkija tunnustus läks ettevõtjatele, kes on aktiivselt osalenud ka erinevates teistes programmides, erinevatel pitchimise võistlustel, kogukonnaüritustel ja loonud kasulikke ning edasiviivaid kontakte oma ettevõtte arendamisel. Selle tunnustuse said Sisiflow ja Paul Berg.
• Samuti märkisime ära sellel hooajal Aktiivse tegutseja. See on ettevõte, kes on hooaja jooksul märgiliselt arendanud oma tooteportfelli, tegelenud tootearendusega, ning teinud ka juba esimesed sammud, et siseneda Soome turule. Aktiivse tegutseja tunnustuse sai Fibami.
• Aasta ringmajandva ettevõtte tiitliga soovime tunnustada keskkonnasäästlikku ja jätkusuutlikkus ettevõtet. Selle tunnustuse sai KIOKO, kelle rõivad valmivad kõik kangajääkidest, toodete siltide puhul on taaskasutatud erinevaid vanu silte ja pabereid ning ka ühe teise programmis osaleva ettevõtte materjalijääke. Kõik tooted saabuvad paki teel taaskasutatud karpides või Low Impacki tagastavates karpides.
• Kõige nõutuimad mentored sellel hooajal olid Annika Roosmann, Ionel Lehari, Katrin Kiviselg, Kadi Oja ja Kari Maripuu.
• Aasta inkubant tunnustuse sai ettevõte, kes on sellel hooajal märgiliselt silma jäänud mitmes vallas – ta on olnud aktiivne ja osalenud programmi sündmustel, kogunud teadmisi konsultandi ja mentorite käest, osalenud võistlustel ja hiljuti tegi oma esimese moekollektsiooni esitluse Tartus toimuval Estonian Fashion Festivalil, kus pälvis ka mitmeid eriauhindu, samuti on ta teinud selle aasta jooksul märgilist käivet, ning pakkunud töökohta juba neljale inimesele. Tunnustuse sai Nirgiwabrik.

TalTech’i teadlased tutvustasid ettevõtjate koostöövõimalusi ülikooliga

Aitäh külastuse eest ja edasise koostööni ülikooli ja ettevõtjate vahel.

 

 

Loomeinkubaator ja TalTech tõid kokku üliõpilased, ringmajanduse eksperdid ja ettevõtjad

11. veebruaril toimus MEKTORY’s Tallinna Loomeinkubaatori ja TalTech’I koostöös Ideedesprint, mille eesmärk oli leida täiendavaid ideid loodavale loome- ja ringmajanduskeskusele. Ideedesprint tõi kokku üliõpilased, eksperdid ja ettevõtjad, kelle koostöös sündisid uuenduslikud ideed ja lahendused, millega toetada üleminekut ringmajandusele ja jätkusuutlikule ettevõtlusele.

Ideedesprindi avasõnad ütlesid Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus ja TalTechi rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping. Ringmajanduse edulugusid ja põhimõtteid tutvustas Keskkonnaministeeriumi nõunik Krista Kupits. Samuti jagas TalTech’i lektor Ulrika Hurt näiteid ringmajanduslikest mudelitest ning suunised disainisprindiks andis TalTech’i Uusettevõtluse keskuse projektijuht Rasmus Kalep.

„Ideedesprindi laupäevaku tiimide aktiivsest koostööst sündisid mitmed lennukad ideed ja ettepanekud loodava keskuse täiendavateks sisutegevusteks. Mitmete tiimide ettekannetest tulid esile ootused avaliku kasutusega töötubade ja -ruumide osas. Samuti on ideed seotud ringmajanduse tervikliku tutvustamisega, ringmajandusalaste teadmiste ja inspiratsiooni jagamisega läbi interaktiivsete näituste, workshop’ide, ürituste, sündmuste ja koostööpartneritega. Ideedesprindil lähenesid tiimid keskuse kontseptsiooni loomisele erinevate nurkade alt. Mõned tiimid leidsid ideid kogu keskuse jaoks terviklikult, osa jällegi keskendus teatud teemale ning väga leidlik oli integratsioon ringmajanduse ja digisektoriga,“ jagas Ideedesprindi kogemust Loomeinkubaatori projektijuht Kristel Mõistus.

„Tekkis uuenduslikke ideid interaktiivsest VR lahendusest, ringmajandavate ettevõtete koostööplatvormist ja palju muud põnevat ning huvitavat. Ideedesprint näitas kui oluline on kaasata arutellu erineva taustaga inimesed, kes oskavad seeläbi koostöös tulla ideede peale, millele tõuke annab just mitmekülgne varasem kogemus. Kindlasti on plaanis koostööd TalTech’iga jätkata ka edaspidi, et tuua kokku just erineva taustateadmistega eksperdid. Samuti jätkame koostööd ka keskuse ehituse tehnilise poole pealt,“ sõnas Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.

„Ideedesprindi õhkkond oli töine ning meeldiv on tõdeda, et ka võistkonnad, kelle liikmed tutvusid alles samal päeva töötasid konstruktiivselt ja sisukalt. Esile võib tuua veel seda, et lisaks hulgaliselt praktiliste ideede esitlemisele, toimus ka mentorite omavaheline võrgustamine,“ sõnas TalTech’i vanemlektor Tiia Plamus.

Meeskondade uuenduslikke ideid tunnustasid head partnerid Tallinna Ettevõtluskeskus ja MELT Innovatsioonifoorum, Latitude59 ning Impact Day.

Latitude59 piletid võitis tiim koosseisus Veiko Parts, Margus Kullerkupp, Raivo Videvik, Priit Joonas ja Eva-Ingrid Rõõm, kelle lahendus oli kõige innovaatilisem ning fookuses oli energiatõhusus. Impact Day 2023 kui Baltikumi suurim jätkusuutlikkuse festival otsustas toetada kõige suurema potentsiaalse mõjuga ideed, ning võitjatiimi kuulusid Erika Truuver, Mayri Tiido, Laura Truija ja Anet Adamson. Lisaks sai erilise märkimise Indrek Linnuste, kes tõi fookusesse ligipääsetavuse tagamise. MELT Innovatsioonifoorumi 2023 piletid läksid tiimidele, kus ideid esitlesid Mirje Roasto, Benjamin Benoit-Lamarre, Manu Ganji, Kerli Kaelep, Kristel Pachel, Marek Truumann, Marili Otstak, pakkudes välja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, kuidas kaasahaaravalt esitleda ringmajanduslikku ettevõtet ning kuidas luua platvorm jätkusuutlike ettevõtete kokku toomiseks.

Ideedesprindil olid päeva jooksul meeskondadele abiks Keskkonnaministeeriumi nõunik Krista Kupits, Rohetiigrist Külliki Kesa, Eesti Kunstiakadeemiast Maria Kristiin Peterson, TalTech’i lektorid Ulrika Hurt, Tiia Plamus, Simo Ilomets ning Loomeinkubaatorist Anu Lõhmus, Kristel Mõistus ja Helen Arme. Ideedesprindi partnerid on Tallinna Ettevõtluskeskus ja MELT Innovatsioonifoorum, Latitude59 ning Impact Day, kes panid parimatele välja ka auhinnad.

Tallinna Loomeinkubaator pakub ettevõtjatele kuni 24-kuulist inkubatsiooniprogrammi, kus äri kasvamisse panustavad personaalne konsultant ja oma ala tippekspertidest mentorid. Lisaks korraldab Loomeinkubaator koolitusi, seminare, workshop’e, ühisturundus- ja ekspordiplatvormi. Loomeinkubaatori programmis on osalenud mitmed ringmajandavad ettevõtted: KIRA, Myceen, RAIKU, Ringkarp jpt.

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) on Eesti kõige uuendusmeelsem ülikool ja jätkusuutliku digituleviku teerajaja. Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni eestvedajana toob TalTech kokku teadlasi, üliõpilasi ja ettevõtjaid tervest maailmast.

Stardib roheideede konkurss Negavatt!

KIKi roheideede konkurss Negavatt kutsub kümnendal juubelihooajal taas 18-30-aastaseid noori osalema. Konkursile oodatakse kuni 26. veebruarini ideid või ettevõtmisi, mis aitavad kaasa keskkonnahoiule. Parimaid ootab kevadperioodil sisukas koolitusprogramm ning 1000 eurot arendusraha idee testimiseks. Konkursi suurtoetaja LHV Noortepank annab välja peapreemia, milleks on 10 000 eurot idee elluviimiseks.

KIKi juhataja Andrus Treier sõnab, et KIK on juba kümme aastat panustanud noorte rohealgatuste toetamisse, sest vajalik innovatsioon saab alguse just kastist välja mõtlemisest ja selleks sobiva keskkonna loomisest. „Negavatist on välja kasvanud üsna mitu roheidu, mis täna kestlikuma ühiskonna heaks oma panuse annavad,“ lisab ta.

Treieri sõnul on tervitatav, et ka Negavati konkurss on arenenud ja kasvanud koos aja ja noortega ning muutunud tänaseks arvestatavaks rohekiirendiks, mille iga-aastast startimist pikisilmi oodatakse. „Žürii esimehena ootan väga, millisele ideele saame juunikuus kätte anda kümnenda juubelihooaja parima tiitli,“ ütleb Treier.

Negavati projektijuht Anni Raie sõnab, et konkurss on algusaastatest teinud hüppelise arengu: „Negavatt alustas 2014. aastal ideekonkursiga üliõpilastele. Tänaseks on see kasvanud kiirendiprogrammiks, mis pakub noortele turvalist ja toetavat keskkonda oma idee katsetamiseks, andes neile teadmisi, oskusi ja kontakte läbi koolituste ja mentorkohtumiste.“

Ta rõhutab, et ei maksa ära ehmatada sõnast programm, kiirendi või võistlus – Negavatt on konkurss, kuhu saab tulla ilma eelnevate teadmiste ja oskusteta, et hakata üheskoos idee kallal töötama. „Näeme, et noored saavad Negavatilt väga hea vundamendi, millele oma edasine tegevus üles ehitada. Olgu see siis seotud Negavatile esitatud idee või mõne muu tegevusega, mis elus ette juhtub,“ lisab Raie.

Negavati konkursile on oodatud 18-30-aastaste noorte ideetasandil või varajases algusjärgus ettevõtmised, mis aitavad säästa ressursse ja hoida meie looduskeskkonda. Võistlema oodatakse vähemalt kaheliikmelisi meeskondi ja esitada võib nii toodete, teenuste kui ka kampaaniate ideid. Oma idee saab teele panna siin! 

Programmi pääsenud meeskonnad selguvad märtsi keskpaigaks ja neid ootab ees seminar, kus koolitajate ja ekspertide käe all ideed reaalsemaks vormitakse. Seejärel valib konkursi žürii välja kümme parimat, kes saavad 1000 eurot oma idee testimiseks. Lisaks läbivad finalistid põhjaliku koolitusprogrammi ning jätkavad teed 6. juunil toimuva superfinaali suunas.

Negavati 10. hooajal on esmakordselt kaasatud ka suurtoetaja, kelle rolli võttis meeleldi kanda LHV Noortepank, toetades parimale meeskonnale ette nähtud 10 000-eurose preemia väljaandmist. Teisele kohale on ette nähtud 5000 ja kolmandale 3000 eurot. Lisaks annavad eriauhindu välja konkursi partnerid.

LHV Noortepanga projektijuht Laura Raudsepp tõdeb, et nende soov on noori suurelt mõtlema innustada. „Negavatt ühendab LHV jaoks mitu olulist teemat: kestlikkus, noored ja ettevõtlikkus. On väga oluline, et noored julgeksid suurelt mõelda ja ette võtta, unustamata sealjuures puhtamat keskkonda ja jätkusuutlikumat majandamist. Neid ambitsioonikaid noori, kes julgevad piirideta unistada ja tahavad maailma muuta, tuleb ka tunnustada, eeskujuks seada ja nende ideede elluviimisele kaasa aidata,“ ütleb Raudsepp.

KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkursile on üheksa eelneva hooaja jooksul laekunud 520 ideed, mida KIK on toetanud ligi veerand miljoni euroga. Konkursilt tuule tiibadesse saanud näiteks hambapesutablette tootev Others ning Tartus Aparaaditehases asuv Paranduskelder. Ringmajanduse vallas toimetav Ringkarp rakendas esimestena Eestis korduvkasutatavate toidukarpide süsteemi ning Myceen alustas unikaalse seenematerjali tootmisega. Oma projektidega lähevad jõudsasti edasi spaakeskuste energiatõhustamisega tegelev Heatsync ning e-poodidele pandikoti teenust pakkuv BAUN.

Negavati 10. hooaja suurtoetaja on LHV Pank. Toetajate ridadesse kuuluvad Eesti Pandipakend, Balbiino ja DPD Eesti. Konkursi partneritena panustavad Tehnopol Startup Inkubaator, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, jätkusuutliku elustiili nõuandja slow.ee, Tallinna Loomeinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus, JA Eesti, Cleantech Estonia ning konkursid Prototron ja Ajujaht.

Rohepealinna mittetulundustegevuse toetus

Mittetulundustegevuse toetamine Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 projektide elluviimiseks

Tallinn soovib toetada uusi algatusi, mis aitavad ellu viia Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 eesmärke (elurikkuse ja looduskeskkonna säilitamine, vastupidavus kliimamuutustele, kestlik areng ja koosloome) ning tuua linna roheinnovatsiooni, edendada ringmajandusele üleminekut, tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja kutsuda ellu erinevaid koosloomelisi algatusi linna, kogukondade, ettevõtete ning ülikoolide vahel.

12. jaanuaril kell 14.30 toimus linna esitluskeskuses (Vabaduse hoones) infopäev, mille salvestust saab vaadata siit.

Rohelise pealinna aastal on Tallinna põhiteemad:

• elurikkuse hoidmine,
• kliimamuutuste vastu võitlemine ja nendega kohanemine,
• rohetehnoloogiad,
• kestlikest põhimõtetest lähtuv juhtimine.

Samuti oleme võtnud eesmärgi kaasata rohepealinna tegemistesse nii tallinlasi, kohalikke ettevõtteid kui ka erinevaid vabaühendusi ning soovime aidata linnaelanikel paremini mõista keskkonnahoiu olulisust.

Tallinna Euroopa rohelise pealinna programm jaguneb nelja teema vahel: kestlik linn, õppiv linn, kaasav linn, nutikas linn.

• Nutika linna eesmärk on tuua Tallinnasse innovatsiooni, mis aitab kiirendada rohepööret.
• Kestliku linna eesmärk on edendada elurikast linna, mis suurendab kõigi elanike heaolu.
• Kaasava linna eesmärk on edendada koosloomet, et tuua linna ja elanikke üksteisele lähemale.
• Õppiva linna eesmärk on näidata, kuidas jätkusuutlik mõtteviis tõstab kõigi elukvaliteeti.

Projekti hindamise kriteeriumid

Projekti hindamisel arvestatakse:

1. projekti vastavust valdkonna eesmärkidele;
2. projekti sisu ja mõju: tegevuste tase, uuenduslikkus, mitmekesisus, ajakohasus, laiem ühiskondlik tähendus, tulevikku suunatus ja teemaalgatuse olulisus;
3. projekti keskkonnasõbralikkust: keskkonnateadlike töövõtete rakendamine;
4. projekti ettevalmistuste taset: teostajate professionaalsus, kogemus ja haldusvõimekus, tegevuseks vajaliku tugistruktuuri (meeskonna) olemasolu ja võimekus, koostööpartnerite olemasolu ja panus tegevuse elluviimisel ning turundus- ja kommunikatsiooniplaan;
5. projekti eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt projekti tegevustest; milline on kaasfinantseeringu määr ja realistlikkus; kas prognoositud publiku hulk ning piletimüügi prognoos on realistlik, arvestades projekti tegevuste kunstilist taset, turundus- ja kommunikatsiooniplaani ning toimumispaikasid.

Taotlema on oodatud mittetulundusühing või muu õigusliku vormiga ettevõte või organisatsioon või vähemalt 18-aastane Tallinna elanik kellel on ideid ja omaalgatust osaleda Tallinna kogukondade ühistegevuses.

Toetust antakse tegevuste elluviimiseks. Eeldatakse, et toetuse saaja omab asjakohast põhivara, väikevahendeid ja pädevust.  Vt üldised lisatingimused Lisa 1

Toetuse taotlus tuleb esitada ISETEENINDUSKESKKONNAS, mis on ka edaspidi peamine töövahend otsustest teada saamiseks, lepingute sõlmimiseks, sündmuste muutmise või tühistamise teadete edastamiseks, vahe- ja lõpparuande esitamiseks, sh kasutatud toetuse osas kuludokumentide esitamiseks.

Enne toetuse taotluse sisestamist tuleb koostada põhjalik ülevaade nii taotluse sisu kui ka eelarve osas. Vaata: Projekti kirjutamise juhendmaterjal.

Taotlused peavad olema kooskõlas alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud õigusaktide redaktsioonidega: Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord,  mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused ja Tallinna – Euroopa roheline pealinn 2023 lisatingimustega.

Rohelise pealinna valdkonna mittetulundustegevuse toetuse taotluste esitamise tähtaegade määramine.

Projekti elluviimise nõutav omafinantseeringu alammäär on 10%. Omafinantseering on projekti kulude katteks kasutatud toetuse saaja põhitegevustest teenitud tulu või toetuse saaja rahaliselt mõõdetav panus projekti.

Kaasfinantseeringuna kajastatakse teistelt isikutelt (v.a linna asutus) saadud toetus, annetus, piletimüügist saadud tulu, kogutud osalustasu, muu tulu või rahaliselt mõõdetav panus projekti kulude katteks.

Kui toetust taotletakse ühe projekti raames mitmest linna asutusest, siis esitatakse taotlus vaid ühele asutusele ning loetletakse taotluses teised linna asutused koos taotletavate summadega.

Kui sündmus klassifitseerub avalikuks ürituseks Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korra mõistes, tuleb kindlasti varakult taotleda avaliku ürituse luba.

Taotlusvoorude dokumentide esitamise tähtajad:

Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 valdkonna mittetulundustegevuse toetust saab taotleda perioodil 2. jaanuar – 17. märts 2023.

• Taotlusvoorude tähtajad on 20. jaanuar, 17. veebruar ja 17. märts 2023.
• Taotlusi saab esitada kuni kella 23.59. Pärast kella 24.00 laekunud taotlusi ei käsitleta selles voorus, neid käsitletakse järgmises voorus
• Toetuse kasutamise periood on 2. jaanuar 2023 – 31. detsember 2023.

Projektitaotlus ja tegevustoetuse taotlus esitatakse iseteeninduskeskkonnas. Iseteeninduskeskkonna kasutajatoe telefon 640 4195.

Lisainfo:

Helen Villmann

helen.villmann@tallinnlv.ee

Loomeinkubaator ja TalTech otsivad ideid ringmajanduskeskusele

11. veebruaril toimub MEKTORY’s Ideedesprint, mida korraldavad Tallinna Loomeinkubaator ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). Ideedesprindi eesmärk on leida täiendavaid ideid Tallinnasse loodava ringmajanduskeskuse sisutegevusteks ringmajanduse valdkonnaga seotud teemade, meetodite, Eesti ja rahvusvaheliste edulugude ja innovatsiooni tutvustamisel.

Tallinna Loomeinkubaatori poolt loodav keskus on ringmajandusteemade uute ideede ja võimaluste jagaja ning üks põhifookustest on, kuidas ringmajandav teadmine integreerida ettevõtlusesse ja ärimudelitesse. Selleks annavad võimaluse erinevad väljundid, näiteks ekspositsioonid, workshopid, seminarid, koolitused, teemasündmused, tooteesitlused, kiirendid, programmid, näitused, konverentsid jm.

Ideedesprint toob kokku üliõpilased, ettevõtjad, ringmajanduse valdkonna eksperdid avalikust ja erasektorist ning oodatud on ka kõik huvilised, kellel on soov anda oma panus ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse suunas liikumisele. „Ringmajandus on suund, millest ettevõtjatel ei ole enam võimalik mööda vaadata ja selle rakendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Näeme juba ka Eestis mitmeid edulugusid ja kindlasti ongi oluline, et neid aina enam juurde tuleks. Üks oluline aspekt selle juures on just teaduslik lähenemine ja seetõttu on meil hea meel teha koostööd TalTechi’ga ning tuua kokku ettevõtjad üliõpilastega, et leida lennukaid ideid, kuidas ettevõtjaid sellel teekonnal toetada,“ sõnas Tallinna Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.

Ideedesprindil on päeva jooksul meeskondadele nõu ja jõuga abiks Keskkonnaministeeriumi nõunik Krista Kupits, Rohetiigrist Külliki Kesa, TalTech’i lektorid Ulrika Hurt, Tiia Plamus, Simo Ilomets, Eliis Salm ning Loomeinkubaatorist Anu Lõhmus, Kristel Mõistus ja Helen Arme. Ideedesprindi partneriteks on Tallinna Ettevõtluskeskus ja MELT Innovatsioonifoorum, Latitude59 ning Impact Day, kes on parimatele välja pannud auhinnad.

Ideedesprindile on võimalik end kirja panna 5. veebruarini! Rohkem infot ja registreerimisvormi leiab siit: https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/ideedesprint/

Tallinna Loomeinkubaator pakub ettevõtjatele kuni 24-kuulist inkubatsiooniprogrammi, kus äri kasvamisse panustavad personaalne konsultant ja oma ala tippekspertidest mentorid. Lisaks korraldab Loomeinkubaator koolitusi, seminare, workshop’e, ühisturundus- ja ekspordiplatvormi. Loomeinkubaatori programmis on osalenud mitmed ringmajandavad ettevõtted: KIRA, Myceen, RAIKU, Ringkarp jpt.

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) on Eesti kõige uuendusmeelsem ülikool ja jätkusuutliku digituleviku teerajaja. Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni eestvedajana toob TalTech kokku teadlasi, üliõpilasi ja ettevõtjaid tervest maailmast.