ENG
Tutvu programmidega

Rahu Care: Juuksehooldus, mis toob rahu nii peanahale kui südamele

Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi lõpetas ettevõte Rahu Care, kes toodab ja arendab erinevaid juuksehooldustooteid. Ettevõtte asutaja Paula Heintare jagas, kuidas sai idee alguse, mis teeb juuksehooldustooted eriliseks ja millised on tulevikuplaanid.

Millega ettevõte tegeleb?

Rahu Care arendab, toodab ja müüb jätkusuutlikus formaadis peanaha- ja juuksehooldustooteid. Põhifookus on ühendada jätkusuutlikkus, kvaliteet ja teadus. Nende kõrval on olulisel kohal peanaha heaolu.

Kas sa saaksid avada veidi oma ettevõtte alguse lugu? Milline on su enda taust ja kuidas tekkis idee oma ettevõtte loomiseks?

Minu taust on juuksehooldusvaldkonnas, kus olen nüüdseks tegutsenud 10 aastat juuksurina. Juuksuriõpingute käigus hakkasid mind enim huvitama kõik keemilised protsessid, mis meie juustega toimuvad, kui need puutuvad kokku teatud ainetega. See huvi viis mind süvitsi uurima erinevate šampoonide ja juuksehooldustoodete koostisosi, et mõista, mis on nende toimeained ja milleks need vajalikud on.

Juuksurina alustades sattusid kohe alguses minu juurde ka raskete probleemidega kliendid –peanaha probleemide ja juuste väljalangemisega. See on ka põhjus, miks hakkasin neid komponente süvitsi uurima. Samuti on mul endal väga problemaatiline peanahk – mul on nii psoriaas kui ka dermatiit. Ka see oli üks ajend hakata oma “asja tegema“.

Oma ettevõtte idee ei ole mul olnud kõik see aeg, aga mingil hetkel tekkis, kuna klientide soovitustele vastamisel ei leidnud ma kunagi ühte brändi või komplekti, mille toodetes oleksin täiesti kindel olnud. Sain aru, et mul on endal olemas vajalikud teadmised ja ideed, mida ma tahaksin juuksehooldustoodetes näha.

Kas oli ka takistusi oma brändi loomisel?

Jah, mul oli enesekindluse puudus ja kahtlesin, kas ma olen ikka õige inimene oma juuksehooldusbrändi loomiseks. Mitu aastat läks selle tundega tegelemiseks. Tundus, nagu ma poleks piisavalt pädev – tekkis nö „imposter syndrome“. Kuid lõpuks otsustasin, et mul pole midagi kaotada. Kui ma ei proovi, ei saa ma kunagi teada, kas see õnnestub.

Hakkasin nullist pihta ja esialgu otsisin inimesi enda kõrvale, sest kuigi ma teadsin, mis tooteid ma sooviksin, siis puudus arusaam, kuidas alustada oma brändi ja tooteid nullist tootma hakata. Leidsin koostööpartneri Lätist, kellel oli oma labor, kus saime hakata esimesi tooteid arendama. Kahjuks kattus see protsess koroonapandeemia algusega, kui Läti sulges oma piirid ja isegi erilubadega ei õnnestunud mul Lätti pääseda, et tootmispoolt vaadata.

Ja kui ma ühel hetkel selle esimese partii kätte sain, siis tahtsin teha selles partiis mõningaid muudatusi. Siis sain aru, et võib-olla see koostöö ja suhtlus ei ole päris see, mida ma pikas perspektiivis sooviksin. Lätist tulnud tooted ei tekitanud erilist emotsiooni.

Samamoodi reageerisid ka kliendid – mõned olid küll rahul, kuid polnud sellist tunnet, et just see on see, mida ma tahan teha. Seega otsustasin pooleteise aasta töö jätta selja taha ja alustada täiesti nullist. Hakkasin otsima keemikut Eestist, et hoida kogu protsess oma käeulatuses ja tagada soovitud kvaliteet. Lõpuks leidsingi sobiva inimese, kelle abiga saime protsessi Eestis uuesti käima.

Selleni, et toodetega turule tulla, kulus kokku kaks ja pool aastat. Võtsime teadlikult pikema testperioodi, et olla kindlad toodete sobivuses ja tegime ka vastavalt tagasisidele vajalikud muudatused. Nüüd oleme olnud natuke üle kahe aasta live’is.

Miks oled valinud nimeks just Rahu Care?

Nimi tuli väga loomulikult ja ei olnud vajadust seda kunstlikult välja mõelda. Hakkasin mõtlema kohtadele, mis mind õnnelikuks teevad ja kus tunnen täielikku kohalolu. Esimene koht, mis meelde tuli, oli vanemate kodu, kus ma üles kasvasin ja mis asub Rahulas. Edasi mõeldes tulid meelde minu vanaisa ja ema, kelle perekonnanimi on Rahuoja. Siit hakkas kuidagi rahu tähendus minu jaoks selgemaks muutuma.

Kui kliendid küsisid, miks ma seda brändi teen, ütlesin alati, et see annab mulle südamerahu – tean täpselt, mida need tooted teevad, ja saan neid rahuliku südamega soovitada.

Soovisin nimes kasutada ka eestikeelset sõna, mis oleks tähenduslik. Rahu nimi ühendab minu jaoks kaht poolt – ühelt poolt on see pühendus mu perele ja teisalt annab see mulle professionaalses mõttes südamerahu, et saan soovitada oma brändi tooteid siira kindlusega.

Milliseid tooteid täna Rahu Care valikust leiab?

Meie põhifookus on tahketel šampoonidel ja palsamitel. Hetkel on valikus neli šampooni, kaks palsamit ning lisaks pesueelne peanaha- ja juukseõli, mis on mõeldud juuksefolliikulite toitmiseks ja juuste elujõuliseks kasvuks. Lisaks on meil kuivšampoon, mis aitab pesukordade vahet pikendada ja sobib ka kõige tundlikumale peanahale.

Meie tootevalikus on ka signatuurkott toodete hoiustamiseks või näiteks teatri- ja käekotina kasutamiseks. Samuti on meil Gua Sha peanahakamm, mis on loodud toimimaks koos peanahaõliga ja aitab aktiveerida vereringet, et õli head omadused saaksid paremini mõjuda.

Miks otsustasid just tahkeid šampoone ja palsameid toota? Mis on nende eelis?

Jätkusuutlikkus on mulle väga südamelähedane. Juuksuritöös tekkis mul ühel hetkel selge klikk, kui palju prügi see valdkond tegelikult tekitab ja kui palju asju me ära viskame – šampoonipudelid, vesinikupudelid, värvitopsid jne. Kosmeetikatööstusest läheb vaid seitse protsenti taaskasutusse ja see teadmine ei lubanud mul jätkata plastiku tootmist.

Alguses ei olnud ma ise tahketest toodetest väga vaimustuses. Minu varasem kogemus nendega ei olnud positiivne, mistõttu otsisin algul alternatiive, näiteks pulbri- ja tabletivormis šampoone. Kuid lõpuks jõudsime ringiga tagasi tahke toote juurde, kuna sinna saab lisada rohkem kasulikke komponente. Mõistsin, et ka tahkel šampoonil on kvaliteedis väga suur erinevus, ja selle õigesti formuleerimine muudab selle tõhusaks ja mugavaks.

Tahke šampoon võtab vähem ruumi ja ei sisalda vett. Üks tahke šampoon vastab kahe-kolme 250 ml šampoonipudeli sisule, seega kestab see palju kauem. Kuna tootes pole vett, on see hästi reisikindel ja kompaktne. Tavapärane šampoon sisaldab 80% vett ja vaid 20% aktiivaineid – oleme vee välja jätnud, kuna seda saab igaüks kraanist lisada.

Kas pakute ka võimalust, et iga kord ei peaks uut pakendit ostma ja saab lihtsalt šampooni täitevariandi?

Esimesel korral soovitame osta toote koos pakendiga, mis on alumiiniumkarbis ja millel on naturaalne käsnaalus toote hoiustamiseks. Edaspidi saab šampooni ja palsamit pakendivabalt juurde osta. Alumiiniumkarbi valisime just seetõttu, et alumiinium on üks jätkusuutlikumaid materjale – umbes 70% kogu maailmas toodetud alumiiniumist on tänaseni taaskasutuses. See on vastupidav ja seda on lihtne ümber töödelda, nii et klient ei pea iga kord uut pakendit ostma.

Kui keegi soovib endale head šampooni, siis millele peaks ta tähelepanu pöörama?

Tavainimesel võib olla keeruline šampoonide koostisosades orienteeruda, kuid mõned lihtsad juhised aitavad valida kvaliteetset toodet. Esimese asjana soovitan vältida sulfaate, nagu näiteks naftapõhist naatriumlaurüülsulfaati (Sodium Lauryl Sulfate), mis võib olla karm peanahale ja loodusele. See on esimene asi, mida jälgida, aga täna on neid erinevaid nüansse väga palju.

Õnneks on pakenditel kirjas, kas toode on vegan, julmusevaba, sulfaadivaba. Kuid tuleb arvestada, et isegi sulfaadivaba toode ei ole alati automaatselt hea – näiteks mõned naturaalsed seebikivipõhised (leelisepõhised) šampoonid on liiga kõrge pH-ga, mis kahjustab juukseid.

Üldiselt tasub otsida brände, mis on spetsialiseerunud juuksehooldusele, sest nende fookus ja kogemused tagavad tõenäolisemalt kvaliteedi.

Mis on prebiootikumid šampoonis ja miks neid kasutada?

Prebiootikumid šampoonis on hea toit bakteritele, mis aitavad tasakaalustada peanaha mikrobioomi. Tavaliselt toituvad bakterid rasust ja mustusest, kuid prebiootikumid annavad neile hoopis tervislikku toitu, vähendades halbade bakterite aktiivsust ja agressiivsust. See aitab peanahal säilitada loomuliku tasakaalu, toetades selle tervist ja vähendades ebamugavustunnet.

Kui kaua võtab aega uue šampooni või palsami väljatöötamine?

Meie puhul kestab tootearendus tavaliselt umbes aasta, sest võtame teadlikult aega toodete katsetamiseks ja erinevatelt klientidelt tagasiside kogumiseks. Põhjalik testperiood on oluline, et mõista, kuidas toode toimib eri tüüpi juustel ja peanahal. Mõne toote arendus võib olla keerulisem kui teisel, ja testperiood võib kesta mitmeid kuid, kindlustamaks, et toode vastab ootustele ja on igakülgselt usaldusväärne.

Kas on plaanis uusi tooteid?

Jah, hetkel on meil käsil kahe uue toote formuleerimine. Üks neist on testimisel ning loodame, et saame neid tutvustada juba uue aasta esimesel poolel. Tootearenduses on väga oluline testgrupi tagasiside, sest just see aitab mõista, kuidas tooted erinevate juuksetüüpidega toimivad ja kas on vaja kohandusi teha. Praegu testime tooteid eelkõige juuksurisalongides, et saada laiapõhjalist tagasisidet erinevat tüüpi peanahkade ja juuste kohta.

Kuidas valite osalejad testgruppi?

Testgruppi kuuluvad inimesed on hoolikalt valitud, et saada objektiivset tagasisidet. Tavaliselt on seal erinevate juuksetüüpidega inimesi ja neid, kellel esineb peanaha probleeme, juuste väljalangemist või erinevaid juuksetöötlusi. Varasem kogemus on näidanud, et mõnikord on vaja väiksemaid kohandusi, näiteks koostisainete tasakaalustamist, et toode ei muudaks juukseid liiga kuivaks või oleks kergemini kohandatav erinevatele juuksetüüpidele.

Samas peame aru saama, et kõik tooted ei sobi kõigile. Proovime saavutada üldiselt taset, et toode sobiks 65-70% testijatele.

Mis on kõige populaarsemad tooted?

Praegu on kõige populaarsemad pesueelne peanaha- ja juukseõli, signatuuršampoon ning Scalp šampoon. Signatuuršampoon on mõeldud kuivadele ja kahustele juustele, samas kui Scalp šampoon on suunatud inimestele, kes otsivad leevendust erinevatele peanaha probleemidele.

Lisaksin juurde veel, et üldiselt mõjutab juuste ja peanaha seisundit ka üldine tervislik seisund – toitumine, une kvaliteet ja stressitase mängivad olulist rolli.

Kas sul on olnud mõni eriti meeldejääv tagasiside klientidelt?

Meil on tõesti väga palju positiivset tagasisidet, mille üle oleme väga tänulikud! Näiteks üks klient kirjutas, et tal oli avastatud alopeetsia varajane staadium ja pärast pool aastat meie peanahaõli kasutamist, oli ta märganud, et juuksed on tihedamaks muutunud. Ka psoriaasi leevendamise osas on mitmed kliendid saanud abi meie pesueelse peanahaõli ja šampooni kombinatsioonist, mis aitab hoida psoriaasi kontrolli all. Need on tõesti hingeminevad tagasisided, sest ma mõistan, kui raske võib olla elada pidevate peanaha probleemiga.

Muidugi on väga palju neid, kus öeldakse, et meie tahke šampoon on parim, võrreldes teiste valikutega. Aga problemaatilised kliendid, kes on saanud abi meie toodetest, on kõige tänuväärsemad.

Oled just avanud ka oma stuudio Põhjala Tehases. Kas sa räägiksid natuke oma stuudio loomisprotsessist ja tulevikuplaanidest?

Stuudio loomine võttis aega umbes poolteist aastat. Alustasime täiesti tühjast tööstushoone ruumist, mille muutmine viibis mitmete asjaolude tõttu, kuid saime võtmed kätte augusti lõpus ja sellest hetkest algas meiepoolne sisustustöö.

Stuudio peamine eesmärk on pakkuda brändi ümber kogukonda. Minu jaoks on oluline, et lisaks toodete müügile, tekiksid brändi ümber ka päris inimesed. Plaanime korraldada eksklusiivseid töötubasid ja võimaldame inimestel ka oma üritusi siin läbi viia.

Meie soov on olla läbipaistvad ja anda inimestele arusaam, millise vaevaga iga toode tegelikult sünnib.

Kas nüüd toimub ka tootmine seal stuudios? Milliseid võimalusi uus stuudio tootmisele annab?

Stuudio on tõepoolest andnud meile rohkem ruumi, kuigi ka praegu pole seda liiga palju. Tootmisprotsess on ilmselt tulevikus siit siiski edasi kolimas, kuna tootmismaht on võrreldes pooleteise aasta taguse ajaga, kui alustasime stuudioprotsessi, oluliselt kasvanud.

Soovime hoida tootmisprotsessi läbipaistvana ja pakkuda inimestele võimalust näha, kuidas me oma tooteid valmistame. Kogu aeg me inimesi tootmisesse hügieeni tõttu sisse lasta ei saa, kuid oleme loonud võimaluse tutvustada tootmisprotsessi gruppidele – just selleks, et nad näeksid lähemalt, kuidas meie tooted valmivad.

Mis sulle ettevõtte juhtimise juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Ennekõike naudin ma võimalust teha, mida ma päriselt tahan teha, mis mulle päriselt rõõmu pakub ja mis päriselt paneb silma särama.

Lisaks saan ma olla oma aja peremees – ehkki ettevõtjana töötan justkui 24/7, on mul võimalus valida, millal ja kuidas tööülesandeid täidan. Kindlasti rõõmustavad ka töövõidud klientide tagasiside näol, kui tean, et meie tooted on aidanud kellelgi päriselt oma elu paremaks muuta. Samuti on väärtus, mida loome jätkusuutlikkuse põhimõtet järgides, väga oluline.

Mis on olnud suurimad väljakutsed ettevõtte juhtimisel ja alustamisel?

Esimeseks väljakutseks oli üldse ettevõtte loomine ja nullist alustamine, sest tegin kõike esmakordselt. Et kuidas ikka neid ettevõtja pükse jalga tõmmata. Ka stuudio ehitus oli tohutu väljakutse – nii julge otsuse tegemine kui ka finantside leidmine oli suur katsumus.

Mis on olnud suurimad õnnestumised ettevõtte teekonnal?

Stuudio valmimine on olnud üks suurimaid võite, eriti arvestades, kui keeruline ja rahaliselt nõudlik see projekt on olnud. Samuti oleme saavutanud olulise sammu välisturgudele laienemisel. Tänases seisus on stuudio valmimine justkui meie pikema teekonna algus, sest plaanime selle kaudu pakkuda väärtust ja laiendada brändi mõju.

Millised on ettevõtte tulevikuplaanid?

Järgneva viie aasta jooksul plaanime aktiivselt laieneda välisturgudele ja käivitada stuudio täpselt nii, nagu oleme planeerinud. Soovime lisaks uutele turgudele luua lisaväärtust ka uute toodete näol.

Kuidas läks kasvuprogrammis osalemine ja mida sa sealt kaasa võtad?

Inkubaatori kasvuprogramm andis mulle palju. Eriti väärtuslikuks pean mentorkohtumisi oma ala ekspertidega. Suurim väärtus oli välisturgudele laienemise protsessi tundma õppimine ja aru saamine, kuidas see võiks välja näha. Kindlasti ka kogukond, mis me teiste ettevõtjate näol saime – võimalus põrgatada muresid ja probleeme teiste ettevõtjatega, kes on sinuga sarnases kohas. See oli samuti üks kõige suuremaid väärtusi.

Pärast programmi lõpetamist on meil ka oma väike punt, kellega kohtume endiselt, et üksteist toetada ja tegevusi jälgida.

Tutvu Rahu Care toodetega kodulehel siin

Jälgi tegemisi ka:

Tutvu Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammiga

Kandideerimine avatud kuni 10.12.2024

Loe edasi

Millised on jookide arenduse väljakutsed ja homsed innovatsiooni võimalused?

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimuv üritustesari “Disain kohtub teadusega” sukeldus seekord jookide arenduse ja innovatsiooni maailma. TalTech Mektorys toimunud sündmusel jagasid oma teadmisi ja kogemusi Kristel Vene (Tallinna Tehnikaülikool, Raw Edge), Lisli Pak (Kadarbiku Köögivili OÜ), Katrina Ahun (Öun Drinks), Tiina Kuuler (Valgejõe Veinivilla), Erik-Einar Heil (Peenjoogivabrik Nudist), Mart Rahkema (Atla Distillery) ja Caroline Aruoja (Nöösker Mead).

Esinejad rääkisid, kuidas teadus- ja loovlahendused aitavad joogitööstuses lahendada tänapäevaseid väljakutseid ja kujundada uusi trende. Lisaks avanes osalejatel võimalus külastada TalTechi toidulaborit ja maitsta ka esinejate jooke.

Üritus tõi kokku teadlased ja ettevõtjad, pakkudes inspireerivat arutelu ning avardades teadmisi sellest, kuidas teadus ja disain saavad ühiselt edendada joogitööstuse tulevikku

Kristel Vene, toidu lõhna- ja maitseteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor ning Raw Edge kaasasutaja, rääkis oma ettekandes tootearenduse ja jätkusuutlikkuse olulisusest toidu- ja joogivaldkonnas. Raw Edge on tuntud fermenteeritud karastusjookide poolest, mis sisaldavad miljardeid häid baktereid, antioksüdante ja vitamiine, pakkudes tervislikku ja maitseküllast alternatiivi.

Vene tutvustas erinevaid uuringuid ja teadustööd, mida TalTechis tehakse – näiteks uuringuid Helicobacter pylori bakteri vastase probiootilise tüve arendamisest, mille eesmärk on ennetada maovähki, refluksi ja haavandeid ning vähendada antibiootikumide vajadust – saavutus, mida toiduga pole varem saavutatud. Lisaks tõi ta esile looduslike magusainete katsetused, mis pakuvad suhkrule tervislikku alternatiivi ja aitavad vältida tühje kaloreid.

Rõhutades jätkusuutlikkuse tähtsust, tõi Vene näiteks Raw Edge ettevõtte, kus hetkel uuritakse võimalust näiteks jaekettide ülejäänud porgandid fermenteerida uute toodete valmistamiseks, vähendades toidujäätmeid. „Kas meil on vaja järgmist Coca-Colat? Tulevik kuulub pigem lisandväärtuse loomisele,“ märkis ta, rõhutades, et vastutustundlik toidutootmine vajab lisaks tarbijate teadlikkusele ka riiklikku regulatsiooni. Raw Edge puhul said kokku teadus ja turundus. Kui mõelda, kuidas tervislikke tooteid turundatakse, siis need ei ole tihti kõige ahvatlevamad ja värvilisemad pakendid. Ja tarbijal tekib tunne, et ta nagu ohverdaks midagi. „Edukaks saavad need ettevõtjad, kes annavad lisandväärtuse sellele toodetud toidule.“

Lisli Pak, Kadarbiku Köögivili OÜ esindaja, tutvustas ettevõtte tegevust. Kadarbiku talu asub Harjumaal ning on spetsialiseerunud köögiviljade kasvatamisele ja töötlemisele. Ettevõtte tuntuimad tooted on köögiviljamahlad ja smuutid, mida toodetakse aastas üle miljoni liitri. Mahlad valmivad värskelt pressitud puu- ja köögiviljadest ning neid pastöriseeritakse õrnalt, et säilitada kõik kasulikud vitamiinid. Toodetele ei lisata säilitus-, värv- ega magusaineid.

Lisli Pak tõi ettekandes esile Kadarbiku turundus- ja müügistrateegiaid. Ettevõte panustab aktiivselt degusteerimistesse, sponsorlusse ja sotsiaalmeediasse, kus eriti TikToki loovad videod on saanud palju positiivset tagasisidet. Välisturgudest on peamised fookuses Läti ja Leedu, kus müük on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud – näiteks Läti turu mahtu on kolme aastaga suurendatud viiekordselt. Lätis ja Leedus müüakse Kadarbiku tooteid suurtes poekettides, nagu Rimi ja Maxima. „Sa võid teha igasuguseid ägedaid asju, aga oluline on, et jaeketid ise huvi tunneksid. Keeruline on saada kui initsiatiiv ainult sinu enda poolt tuleb.“

Ettekandes rõhutati ka kõige uuema toote kimchi edulugu. See unikaalne toode, mis loodi koostöös TFTAKiga, jõudis jaketti just tänu oma uuenduslikkusele. Kimchi võitis ka Eesti Parim Köögiviljatoode 2024 auhinna.

Katrina Ahun, Öun Drinks innovatsioonijuht, jagas oma ettekandes ettevõtte loomislugu ja ülevaadet, kuidas luuakse unikaalseid ja jätkusuutlikke tooteid. Saaremaal tegutsev Öun Drinks, mis tähistas hiljuti oma kümnendat sünnipäeva, alustas ideest kasutada üleliigseid õunu. Koostöös ülikooliga sündis esialgne siidriidee, kuid tänaseks on fookus nihkunud alkoholivabade vahujookide ja limonaadide loomisele.

Kõik Öun Drinks’i joogid põhinevad mahedal õunamahlal ja puhtal põhjamaise looduse inspiratsioonil. Koduaia viljade, nagu karusmarjade ja rabarberi, kombineerimine metsikute maitsetega, näiteks kuuse ja kadakaga, on loonud kordumatuid maitseelamusi.

Ettevõtte lai tootevalik hõlmab mahedaid limonaade, vahujooke ja funktsionaalseid jooke. Katrina tõi esile, et näiteks limonaad purgis sündis praktilisest soovist pakkuda eksportimiseks sobivat toodet. Täna on Öun Drinks esindatud kõigis Eesti jaekettides ning ekspordib Soome, Tšehhi ja Maltale, uurides samal ajal uusi turge.

Ahuni sõnul on nende tiim, mis küll pole täielikult pereettevõte, omavahel tihedalt seotud ja iga liige täidab mitmeid rolle. “Oleme trendide loojad ja töötame selle nimel, et meie tooted oleksid ainulaadsed ja jätkusuutlikud,” rõhutas ta.

Erik-Einar Heil, Peenjoogivabriku Nudist tootmisprotsesside juht, tutvustas ettekandes ettevõtte teekonda ja jookide arenduse põhimõtteid. Nudist, uue ajastu veinitehas, keskendub innovatiivsetele ja vahutavatele puuvilja-, marja- ning köögiviljaveinidele, olles samal ajal tuntud oma ainulaadse ja julge turunduskäekirja poolest.

Heil tõi esile, et nende populaarseim toode Rabarbara oli tegelikult kümnes arendatud toode, kinnitades tõdemust, et sageli saavutab edu vaid üks kümnest tootest. Just vahuveinide buumi ajastu aitas kaasa Rabarbara edule. Oma toodetes proovivad nad hoida naturaalseid tooraineid võimalikult olulisel kohal ning mitte kasutada a üleliigseid suhkruid. „Kunagi oli meil moto – töötlemata tooraine poolt ja üleliigse suhkru vastu.“

Nudist on täna pigem brändiettevõte, mis keskendub toote arendusele ja turundusele, tootmise nad täna hangivad väljast. Telliskivis asuvast ruumist on kujunenud edukas baar, kus ettevõte teeb tihedat koostööd ka teise joogitootja Punch Clubiga.

Heil rõhutas, et Nudist on sageli olnud jookide trendidest ees. Näiteks 2021. aastal alustasid nad hard seltzeri (alkoholiga maitsestatud soodavee) tootmist enne, kui see Eestis tuntuks sai. Ning see on mõjutanud ka toodete algset käima saamist, mis on tihti olnud raske.  

Tiina Kuuler, diplomeeritud sommeljee ja Valgejõe Veinivilla üks omanik, tutvustas ettekandes Eesti veinitootmise traditsioone ning toidu- ja joogitööstuse uuenduslikkuse tasakaalu. Valgejõe Veinivilla tooted on valmistatud Eesti pinnalt pärit puuvilja-, marja- ja viinamarjadest ning on vegan-friendly – kogu toote valmistamise protsessis ei ole kasutatud loomseid aineid. Veinivilla veine saab nautida Michelini tärniga restoranides Euroopas ja Eestis, mis kinnitab nende kvaliteedi ja auhindu pälvivate omaduste kõrget taset.

Tiina jagas oma kogemusi viinamarjaveinide traditsioonidest, rõhutades, et sellel valdkonnal on oma rangeid reegleid, mille järgimine on hädavajalik, et toodet tõesti veiniks nimetada. Eestis püütakse veinitootmises jääda võimalikult traditsioonilisteks, järgides vanade veinireeglite järgi toimetamist.

Kuuler tõi näite hiljutisest “sinisest veinist”, mis kuigi oli uudne, ei suutnud tarbijaskonna poolt täielikku heakskiitu pälvida. Samuti rääkis ta, et veinitootmises saab uuendada erinevaid aspekte, näiteks pärmitüvesid, kuid osa neist ei ole enam ELis lubatud.

Üks huvitav uuendus, mida ta jagas, on maitsetega innoveerimine. „Enamik taimi, millest saab teha taimeteed, saab lisada puuviljamarjaveinidele, aga mitte viinamarjaveinidele. Nendega saab uudseid ja põnevaid maitseid. Kuidas sobivus teada saada? Kõigepealt tuleb teha tugev tõmmis ja lisada veinile. Kui see maitse on hea, siis seda võib täitsa kasutada. Meil on valikus näiteks rabarberivein, kuhu on lisatud salveid maitsestamiseks. Või valge sõstra vein piparmündiga.“

Tiina rõhutas, et kogu innovatsioon ei pea alati olema revolutsiooniline – mõnikord on traditsioonide hoidmine ja aeglaselt uuendamine täpselt see, mis tarbijad ja veinindus vajavad. Täielik innovatsioon ei pruugi olla alati tarbijatele arusaadav ega vastuvõetav.

Mart Rahkema, Atla Distillery juhatuse liige, jagas oma teekonda alkohoolsete jookide tootmises, mille keskmes on innovatsioon ja traditsioonide rikkalik kasutamine. Pikaaegse teadustöö ja insenertehnilise taustaga Rahkema on juhtinud Atla Distilleryt kiire arenguni, kus on loodud mitmeid auhinnatud jooke, sealhulgas Eesti esimene õunabrändi “ATLA RESERVE” ning Eesti esimene odralinnastest valmistatud viski “ATLA WHISKEY”.

Rahkema tutvustas Atla Distillery loomingulist lähenemist, kus alkoholist kui kääritamise kõrvalsaadusest arendatakse kõrgekvaliteedilisi maitseelamusi. “Meie lähenemine on eriline, sest kõigepealt me mõtleme, et sellet maitsest tahaks toodet ja siis hakkame mõtlema, kuidas seda maitset saada.”me teadsime, et selle maitse juurde tahaks toodet ja hakkasime mõtlema, kuidas seda toodet saada.”

Ta rõhutas, et brändi maitse algab pärmi ja kääritusprotsessi õigest juhtimisest, kuna iga detail mängib rolli lõpptulemuse maitses. Tema sõnul on Atla lähenemine eriline, sest nad keskenduvad mitte ainult oma toodete loomisele, vaid aitavad ka teisi väiketootjaid, pakkudes neile tootmise tuge ja jagades oma teadmisi.

Atla Distillery tooted on saavutanud rahvusvahelist edu: näiteks “ATLA RESERVE” on võitnud kuldmedali Saksamaal Ciderfesti festivalil, ja “ATLA WHISKEY” tunnustati Craftspirits Berliini messil peaauhinnaga. Samuti tegeleb Mart Rahkema aktiivselt teadmiste jagamisega Olustvere koolis, kus ta õpetab kangete alkohoolsete jookide valmistamise kursust, aidates uutel tegijatel mõista maitse ja tootmise teaduslikke aluseid. Ettekandes rõhutas ta emotsiooni ja mõtte tähtsust igas joogis, tuues esile lugusid, nagu verivorsti ja kõrvitsaga sobiva joogi arendamine, kus kasutati hernest ja rabarberit maitse saamiseks. Lisaks tõi Rahkema välja, et iga nende toode on loodud sooviga anda oma panus Eesti joogikultuuri ja tutvustada seda ka rahvusvahelisel areenil.

Caroline Aruoja, üks Nöösker Meadi asutajatest ja omanikest, tutvustas Eesti keskel, Roosna-Allikul asuva mõdukoja uuenduslikku tegevust. Nöösker ühendab traditsioone ja loovust, kombineerides õlle- ja veinimeistrite tarkusi, et luua eristuvaid jooke, mille keskmes on Eesti mesi, kohalikud marjad ja puuviljad, vürtsitatud vahel ka eksootiliste lisanditega.

Ettekandes jagas Aruoja, kuidas nende teekond algas käsitööõllede valmistamisega. Esialgu toodeti õllesid hobikorras ja väikestes kogustes, katsetades julgete maitsetega, nagu kuusevõrsed. Aastate jooksul on nad loonud üle kümne õllesordi, kuid fookus nihkus mõdu arendamisele. Caroline rõhutas, et mõdu valmistamine on väljakutsuv, kuna kodus katsetatud retseptid ei pruugi suuremas mahus töötada. Sellele vaatamata on just katsetamine ja uute maitsete leidmine Nööskeri töö põhialuseks. Aastas suudavad nad hetkel toota 6-8 uut mõdu maitset.

Nöösker Meadi üks unikaalseid lähenemisi on koostöö teiste tootjatega, mida Caroline nimetas käsitööõllemaailmast kaasa võetud harjumuseks. Koos arendatud joogid annavad võimaluse jagada kogemusi ja leida uuenduslikke lahendusi. Caroline rõhutas, et ühised projektid on inspireerivad ja annavad olulisi teadmisi, kuidas tooteid edasi arendada ja täiustada.

Päeva lõpuks oli osalejatel võimalik ka jooke maitsta ning teha ringkäik TalTechi laborites.

Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi on kandideerimine avatud 10. detsembrini

2025. aasta jaanuaris alustab Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogramm, mis toetab tegutsevaid ettevõtjaid uute arenguvajaduste ja väljakutsete lahendamisel. Programmi võetakse vastu kuni 15 ettevõtet, kes soovivad saavutada uusi kasvueesmärke ja saada tuge pikaajalise strateegia koostamisel.

Jaanuarist septembrini kestev kasvuprogramm on suunatud tegutsevatele ettevõtjatele, keskendudes kasvustrateegiatele, meeskonna juhtimisele, finantsplaneerimisele, innovatsioonile, müügile, ekspordile ja turundusele. Kasvustrateegia koostamine on ettevõtte pikaajalise edu nurgakivi. Meeskonna juhtimise alal pakutakse ettevõtjatele tuge, jagades teadmisi inimeste juhtimisest, meeskonna laiendamisest ja uute töötajate väljaõppest. Müügiarenduse teemas käsitletakse ärikliendisuhete arendamist, müügitiimi loomist ja müügiprotsesside organiseerimist. Samuti uuritakse ekspordivõimalusi ning sihtturgude valikut.

Nendel teemadel toimub põhikoolituste sari, kus koolitajate hulgas on oma ala eksperdid ja praktikud Margus Klaar, Margus Alviste ja Agu Remmelg. Lisaks toimuvad programmi jooksul mitmesugused teised koolitused, kogemuslugude jagamised ja networking üritused. Programm lõpeb Demo Day’ga, kus osalevad ettevõtted jagavad oma saavutusi ja edasisi kasvuplaane.

Mentorlus ja individuaalne tugi

Programmis osalevad ettevõtjad saavad väärtuslikku tuge mentoritelt ning lisaks pakub neile programmi jooksul kõrvalpilku personaalne konsultant. Inkubaatori mentorvõrgustikus on üle 50 eksperdi, sealhulgas näiteks Kari Maripuu, Diana Veider, Alari Orav, Sven Aulik, Heidi Kakko, Priit Kallas, Enelin Toneva, Kaarel Mikkin jpt. Mentorid ja konsultant aitavad ettevõtjatel tuvastada uusi kasvuvõimalusi ning kasutada programmi võimalusi ettevõtte arendamiseks maksimaalselt.

Programmi fookuses on läbimõeldud kasvustrateegia

Kõik turul tegutsevad väikeettevõtjad, kes soovivad oma kasvu kiirendada ja leida vastuseid oma väljakutsetele, on oodatud kandideerima. Kasvuprogrammi sisu on koostatud varasemate osalejate kogemuste põhjal, ent iga osaleja jaoks kujundatakse koostöös personaalse konsultandiga välja individuaalne tegevuskava vastavalt tema ettevõtte vajadustele.

Miks osaleda?

Kiirem kasv: Saavuta oma ettevõtte kasvu eesmärgid kiiremini. Vähem riske: Saa nõu kogenud mentoritelt ja väldi levinud vigu. Uued võimalused: Avasta uusi turge ja koostööpartnereid.

Kasvuprogrammi vilistlased on Fienta, Artproof, Oot-Oot Stuudio, Baubauwall, Rahu Care, Älly Scandic, Papiir, Shoproller, Sortaider, No(n)s, Miurio ja Avetar.

Täpsemat infot programmi kohta ja kandideerimisvormi leiab Tallinna Ettevõtlusinkubaatori kodulehelt: https://inkubaator.tallinn.ee/program/kasvuprogramm/. Kandideerimise tähtaeg on 10. detsember!

Need 22 ettevõtjat alustavad inkubatsiooniprogrammis

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi on vastu võetud 22 uut ambitsioonikat ettevõtjat. Programm kestab oktoobrist kuni 2025. aasta juunini, ning selle aja jooksul panustavad äri kasvamisse inkubaatori konsultandid ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad erinevad koolitused ja sündmused.

Sügisel toimus kokku 2 hindamiskomisjoni, kus ettevõtete esitlust ja äri tutvustust hindasid Kari Maripuu, Krista Kink, Helen Lang, Ionel Lehari, Ruth Helene Melioranski ja Margus Alviste. Hindamiskomisjonide eel toimus enam kui 50 ekspertpaneeli.

Ettevõtjad, kes järgmise 9 kuu jooksul inkubatsiooniprogrammis osalevad:

Tutvu lähemalt erinevate Ettevõtlusinkubaatori programmidega siin.

Ettevõtlusinkubaatori ehitusblogi: Esimene on teiseks korruseks juba valmis

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone ehitustööd aadressil Poldri 3 on täies hoos ja projekt liigub jõudsalt edasi. Praeguseks on töös hoone seinte püstitamine ja seejuures on juba valminud esimese korruse tasandid, mis annavad pildi hoone mahust. See on oluline verstapost, kuna ehitis hakkab visuaalselt kuju võtma.

Oktoobrikuuks taastati hoone esialgne paekivimüüritis. „Tegemist on hea näitega ringmajanduslikust tegutsemisviisist, kus väärtuslik vana leiab kasutuse ja väärindab uut. Demonteeritud üle 100- aasta vanune paekivimüür läbis kivi-kivi-haaval uuenduse, mõõtu lõikamise ja traditsiooniliste müürsepatöö võtetega sai uue elu järgnevateks aastakümneteks,“ kommenteeris ehitustööde järku Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus. Ehituse peatöövõtja on Vanalinna Ehitus OÜ.

Hetkel on ette valmistamisel hoone teise korruse teraskarkass ja õige pea saab aimu ka kogu hoone tulevasest väljanägemisest. Seni on töös silmale nö nähtamatu osa maja infrastruktuurist nagu kütte- ja veetrassid, tugev- ja nõrkvool ning ettevalmistused väliala korrastamiseks. Samal ajal töötavad nii insenerid, ehitaja kui ka sisearhitektid tugevas koostöös, et eripärane hoone valmiks kvaliteetne ja oodatud funktsioonidele vastav ning oleks ka linnaruumis kena vaadata.

Järgmistel kuudel liiguvad tööd edasi teise korruse ehitamisele. „Suur osa ehitustegevusi on läinud plaanipäraselt ja sujuvalt, aga ühtlasi on ette tulnud ka ootamatusi, mis on vajanud kiiret, sh insenertehnilist lahendamist. Samas oleme põnevil ja uue hoone valmimise ootuses, et pakkuda senisest veelgi paremaid võimalusi ja tingimusi alustavatele ettevõtjatele ja innovaatilistele projektidele, seda eriti ringmajanduse valdkonnas,” lisas Lõhmus.

Poldri 3 aadressil asuva Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uues hoones on suur roll avalikel ruumidel, mis on mõeldud kasutamiseks ettevõtetele, professionaalidele, organisatsioonidele ja huvilistele, kes oma tegevusega loovad säästlikult ja kestlikult majandavat ettevõtluskeskkonda. Tallinna Ettevõtlusinkubaator jätkab uues hoones inkubatsiooniprogrammide ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Lisaks osutatakse ettevõtetele ja huvilistele tugiteenuseid loomemajanduse ja ringmajanduse vallas.

Ettevõtlusinkubaator on loonud tegutseva kogukonna eraisikutest, ettevõtetest ja organisatsioonidest, kes oma tegemistega aitavad muuhulgas kaasa jätkusuutlikult majandavale Tallinna linnaruumile. See on sünergiline platvorm ettevõtluse, sh ringmajanduse ja loomemajanduse teadmiste, ideede ning parimate praktikate jaoks, kus saavad võimenduse alustavad ja kasvavad mikro- ja väikeettevõtted.

Vilistlane RAIKU teeb koostööd maailma suurima luksuskaupu tootva ettevõttega LVMH ja plaanib ehitada tehase Prantsusmaale

RAIKU toodab 100% naturaalseid puidust vedrukesi, mis on täielikult komposteeruvad, tugeva kaitsevõimega ja ilusa väljanägemisega, asendamaks mullikilet ja muid ühekordseid pakkematerjale. Uue tehnoloogia arendustegevust on aastate jooksul finantseerinud nii erainvestorid, Eesti riik kui ka Euroopa Innovatsiooninõukogu ning ettevõte ehitab hetkel oma esimest piloottehast Tallinnas. Järgmine siht on laieneda Prantsusmaale, kust tuleb peamine huvi RAIKU toodete vastu.

RAIKU on üks 30 ettevõttest, mis valiti rohkem kui 1500 kandidaadi seast osalema Louis Vuittoni ärikiirendi programmis. 1987. aastal loodud LVMH grupp hõlmab nüüdseks üle 75 brändi, millest igaüks on tuntud kvaliteetsete ja luksuslike toodete poolest, sealhulgas nt Louis Vuitton, Christian Dior ja Moët & Chandon. RAIKU, kelle eesmärk on asendada ühekordse kasutusega plasttooted ja aidata ettevõtetel vähendada oma keskkonnajalajälge, on pärast kolme aastat arendustööd valmis pakkuma oma innovatsiooni luksuskaupade sektorile.

Selma Delic, LVMH mänedžer selgitas, mida pakub idufirmadele LVMH kiirendi: “La Maison des Startups LVMH pakub erinevate tegevuste kaudu ärikiirendust ja otseseid kontakte LVMH brändidega. Siia alla kuuluvad spetsiaalsed kohtumised, esitlused ja eksklusiivsed sessioonid, kus brändid tutvustavad oma vajadusi idufirmadele. Samuti pakume luksuskaupade turu akulturatsiooniprogrammi, mis hõlmab konverentse, juhendamist ja ülevaateid brändide vajadustest. Iga idufirma saab endale mentori ja üheks aastaks kontoriruumi Pariisis asuvas suurimas idufirmade linnakus Station F.”

Karl Pärtel, RAIKU kaasasutaja: “LVMH kui maailma kõige väärtuslikum luksusbränd, mille aastane käive on 85 miljardit eurot, on selgelt huvitatud meie materjalist. See on märk selle tohutust potentsiaalist muuta pakenditööstust. Soovitan idufirmadel kandideerida LVMH kiirendisse, sest oleme ise näinud, kuidas nad keskenduvad innovatsiooni ühendamisele oma brändide ja uute ettevõtete vahel. Me plaanime järgmise tehase rajamist Prantsusmaale.”

LVMH kiirenditest on sündinud üle 700 koostööprojekti. Viimased edukad koostöönäited on:
Berluti x LivingPackets, kes arendasid välja toote “THE BOX” – korduvkasutatava, nutika
pakendilahenduse, mis kaitseb kõrge väärtusega tooteid ja edendab jätkusuutlikkust;
Stella McCartney x BioFluff käivitasid Saviani – keskkonnasõbraliku, taimseid materjale, nagu kanep, lina ja nõges sisaldava luksuslike kangaste liini, rõhutades McCartney pühendumust jätkusuutlikule moele.

Intervjuud kokku võttes tõi Selma esile, et jätkusuutlikkus on luksusbrändide jaoks üha olulisem. Seda ajendavad tarbijate nõudmised, õigusaktid ja vajadus säilitada olulisi ressursse. “LVMH käsitleb seda strateegilise, tervikliku lähenemisviisiga, integreerides jätkusuutlikkust kogu oma väärtusahelas. See hõlmab taastavat põllumajandust viinamarjaistandustes, elurikkuse kaitset ja jätkusuutlike tavade edendamist moes, kosmeetikas ja nahast toodetes. Oma LIFE360 programmiga kohustub LVMH taastama 2030. aastaks viis miljonit hektarit looduskaitsealasid, tasakaalustades ressursside kasutamist keskkonna taastamisega,” ütleb Selma.

RAIKU osaleb LVMH ärikiirendi programmi 10. hooajal juulist 2024 kuni juulini 2025. Lisaks kaasab RAIKU lisakapitali, et ehitada Prantsusmaale teine tehas. RAIKU teekonda saab jälgida kogu aasta vältel nende blogis ja sotsiaalmeedias.

Loomeinkubaator alustab 19. ärihooaega Tallinna Ettevõtlusinkubaatorina

Tallinna Loomeinkubaator alustab 19. ärihooaega uue nime ja laiendatud teenuste valikuga, saades Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriks. Nime ja brändi uuendus peegeldab inkubaatori strateegilisi eesmärke, pakkuda mitmekülgset tuge nii alustavatele kui ka kasvavatele väikeettevõtetele.

18 tegevusaasta jooksul on Tallinna Loomeinkubaatorist kujunenud oluline kasvulava alustavatele ettevõtjatele, pakkudes mentorlust, koolitusi ja võrgustiku loomise võimalusi. Loomeinkubaatori esialgne fookus oli loomevaldkonna ettevõtete toetamisel ja alates 2020. aastast lisandus vastavalt turunõudlusele ka ringmajandusalaste praktikate viimine ettevõteteni. 2023. aastal läbi viidud teenusedisaini käigus selgus vajadus uuendada senist kaheaastast inkubatsiooniprogrammi, ning luua praktilised arenguprogrammid nii alustavatele kui ka kasvuvõimalusi otsivatele ettevõtetele. Uuenenud brändiga on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori eesmärk pakkuda laiemat tuge erinevatele ettevõtjatele, et soodustada valdkonnaülest koostööd ja innovatsiooni.

„Ettevõtlusalase arenguprogrammi ja tugiteenuste vajadus on lisaks loomeettevõtetele ka teiste alustavate ettevõtete seas. Positiivne on, et Ettevõtlusinkubaatori programmis osalevad erinevate valdkondade alustavad ettevõtted, kes keskenduvad peamiselt toodetele ja teenustele. See loob soodsa pinnase valdkonnaüleseks koostööks ja uute ideede tekkeks. Olulisel kohal on inkubaatoris innovatsiooni soodustamiseks ka koostöövõimaluste otsimine näiteks teadusasutuste või rahvusvaheliste partneritega. Uuel hooajal ja uue nimega jätkab Tallinna Ettevõtlusinkubaator oma missiooni aidata kaasa kohaliku ettevõtluskeskkonna arengule, pakkudes toetavat ja inspireerivat keskkonda, kus ettevõtjad saavad kasvada ja areneda,“ kirjeldab Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus uue hooajaga seotud uuendusi.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uus logo ja visuaalne identiteet, mis loodi koostöös agentuuriga AKU, on inspireeritud inkubaatori põhiväärtustest: innovatsioon, koostöö ja jätkusuutlikkus. Uuenenud bränding peegeldab pühendumust kaasaegse ja dünaamilise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis toetab ettevõtjate ambitsioone ja innovaatilist mõtlemist.

“Ettevõtlusinkubaatori uus nägu on avatud ja asjalik, seades fookusesse inimese. Eelnevast identiteedist võtsime kaasa ringi kujundi, millest sai uues märgis pesa ehk heade mõtete haudumise koht. Logo täiendab mustrisüsteem, mis lisab liikuvust ja võimaldab luua lõputult põnevaid kombinatsioone. Kogu süsteem on paindlik ja kohandub paremini tänaste kommunikatsioonivajadustega,” selgitas AKU partner Uku-Kristjan Küttis.

Uus hooaeg algab ametlikult juba 4. septembril, mil toimub 19. ärihooaja avamine. Hooaja avamisel tutvustab uue brändi loomise teekonda AKU loovjuht Alari Orav. Lisaks toimub põnev paneel „Brändi olulisus tänapäeva ettevõttes,“ kus jagavad oma kogemust brändinguga lisaks Alari Oravile ka Ettevõtlusinkubaatori mentor Paavo Pettai ja vilistlane ning Ärni Blumi brändi looja Johanna Paiste. Vestlust juhib Ettevõtlusinkubaatori turundusjuht Margaret Aidla.

Kuni 22. septembrini on alustavatel väikeettevõtjatel võimalik kandideerida Tallinna Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Lisaks on võimalik liituda ka eelinkubatsiooniga, mis annab esimesed vajalikud tööriistad äritegevuse alustamiseks. Lisainformatsioon Ettevõtlusinkubaatori kodulehel.

Avatud on kandideerimine kultuuri- ja loomesektori praktikute karjäärijuhtimise koolitusprogrammi!

Tallinna Loomeinkubaator kutsub kultuuri- ja loomesektori praktikuid osalema CreativeGPS tasuta koolitusprogrammis! Programmi raames saavad osalejad oskusi oma karjääri planeerimiseks ning ettevõtlusega alustamiseks. Kandideerimine on avatud 23. septembrini. Projektis osaleb 66 loomevaldkonna praktikut  (sh 22 Eestist, 22 Lätist ja 22 Soomest).

 

Programmi ajakava

Täpsemad veebiseminaride kirjeldused allpool.

Mida programmi jooksul õpitakse?

Kellele on programm mõeldud?

Programm on suunatud loovisikutele, kes tahavad oma karjääris edasi liikuda ja loomevaldkonna oskustega sissetulekut suuerendada:

Osalemine:

Osalemine programmis on tasuta. Bootcamp’is osalemisega seotud majutus- ja transpordikulud katavad osalejad ise.

Koolitusprogrammis osalemiseks täida avaldus kuni 23.09: https://forms.gle/KY4Vf5NknKZDq7EZ9

Veebiseminaride kirjeldused:

Töötuba on hea võimalus, kus avastada oma loomingulise karjääri potentsiaal.

Eesimeses töötoas saavad osalised teada oma tugevad ja nõrgad küljed, seatakse sisukad eesmärgid ja luuakse tulevikuvisioon. Samuti uurime erinevaid karjääristiile ja avastame peidetud võimalusi. Lisaks õpime tundma tulevasi oskusi ja isikuomadusi, mis on vajalikud edukaks karjääriks loomevaldkonnas.

Veebiseminari teemad:

Veebiseminari viib läbi Tiina Saar-Veelmaa, kes on psühholoog, koolitaja ja nõustaja, kelle peamisteks uurimisteemadeks on tööõnn, tasakaalus elu ja terviklik töökultuur.  Aastatel 2011-2017 tegutses Tiina Saar-Veelmaa tarkvaraarendusettevõtte AS Proekspert tööõnnespetsialistina ja disainis omanäolise personalifilosoofia, millega võitis 2017. aastal Euroopa äriauhindade konkursil (European Excellence Awards in Human Resources) I koha, edestades sellega Coca-Cola European Partners Germanyit, Deutsche Telekomi ja Henkelit. . 

Tiina on Happy Workplace-i üks asutajatest ja loonud uue ajastu juhtimise tarkvarasid, nagu HappyMe.ee, Healthyme.ee jm. Ta oli Sotsiaalministeeriumi kureeritava programmi Peresõbraliku tööandja märgis üks loojatest ja organisatsioonide assessor ja konsultant. Tiina on kirjutanud seitse raamatut, millest viimane on “Tööga õnnelikuks”. Ta on toimetanud erialaseid ajakirju ja on Edasi kaasautor. Aastatel 2009 – 2011 oli ta menuka telesaate Tööotsija kaassaatejuht Eesti Rahvusringhäälingus ja vedanud ka Äripäeva raadio hommikuprogrammi.  

Lisaks sellele, et Tiina on alates 2001. aastast proovinud jälile jõuda tööõnne valemile – inimeste tööalase pühendumise ja organisatsioonide kasvu seoste uurimisele ning kirjutanud sellest ka teadustöö, on ta õppinud hiljuti Soomes Meisner näitlejaks ja DJ-ks. Tema tasakaalustajateks on loodus, luue, teater, kunst ja liikumine. 

Enesejuhtimise veebiseminari eesmärk on pakkuda osalistele teadmisi ja oskusi paremaks enesejuhtimiseks ning arendada nende suhtlusoskust. Osalejad saavad võimalusi oma ajajuhtimise, prioriteedide seadmise tugevusi ja nõrkusi, täiendada oma portfelli, et sõlmida suhteid ja teha koostööd endast erinevate inimestega.  

Seminari teemad:

Veebiseminari viib läbi Tiina Saar-Veelmaa.

Ettevõtlusega alustamise veebiseminari eesmärk on pakkuda osalejatele julgust, põhiteadmisi ja praktilisi oskusi ettevõtlusest. Veebiseminaril analüüsime erinevaid äriideid ja saame teadmisi sellest, kuidas ettevõtja oma teenuseid ning tooteid hinnastama peaks. Veebiseminari tulemusena mõistame, mida tähendab ettevõtte omamine ning hindama, kas see võiks olla sobiv meie jaoks oma loominguliste oskuste rakendamiseks. Saama enesekindlust ja juhiseid, kuidas ise edasi tegutseda.

Seminari teemad:

Veebiseminari viib läbi Sirle Truuts, kes on ettevõtja, ettevõtluskoolitaja ja -mentor, kes on loonud alustavatele ettevõtjatele suunatud ettevõtlusportaali www.hakkanettevotjaks.ee. Tal on kogemust ettevõtluses aastast 2008. Sirlel on EBSi bakalaureuse kraad ettevõtluses- ja ärijuhtimises ning magistrikraad TalTechi turunduses ja müügijuhtimises. Alates 2018. aastast ettevõtlusainete õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis ning aastast 2023 õppejõud Tallinna Ülikoolis. Sirle on kirjutanud mitmeid ettevõtlusega seotud raamatuid: “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt”, Hirm Ettevõtluse eest”.  

Pitching on loomemajanduses kõigile vajalik oskus! Sellel seminaril saavad osalised teada, kuidas oma loomingulist potentsiaali ja loomingulisi ideid tutvustada. Pole tähtis, kas olete vabakutseline, kunstnik, ettevõtja või otsite püsivat tööd, saate teada, kuidas rakendada oma loomingulist potentsiaali, et luua oma karjääri jaoks rohkem võimalusi. Elsa selgitab mõne lihtsa juhtuminäite abil, miks pitchida ja kuidas seda loomemajanduses teha. Saad ideid, kuidas kasutada pitchingut tööelu oskusena ja oma loomingulise potentsiaali esile toomiseks! 

Seminari viib läbi Elsa Ervasti, kes on ettevõtluse arendamise spetsialist ja esitlus- ja pitchingu treener. Elsa Ervast on juhendanud tuhandeid idufirmasid ja ettevõtteid erinevatest valdkondadest, tutvustma oma äriideid ja -teadmisi nii rahastajatele kui klientidele. 2020. aasta sügisel ilmus Elsa ja Joonas Turuneni esimene mitteilukirjanduslik raamat Pitch! – kokkuvõtete tegemise kunst, mis valiti 2020. aastal ajakirja Option Magazine TOP 10 parimate finantsraamatute hulka. Elsa loeb loomingulisi tööelu oskusi ja loomingulist pädevust. Ta on pidanud loenguid sellistes ülikoolides nagu Åbo Akademi, Helsingi Ülikool, Uniarts Helsinki ja Aalto Ülikool. Elsa julgustab isiklikku ja head suhtlemist tööelu mitmekülgsetes ja muutuvates pitchingu olukordades.

 

Koolitusprogrammis osalemiseks täida avaldus kuni 23.09: https://forms.gle/KY4Vf5NknKZDq7EZ9

Programmi pääsenuid teavitatakse hiljemalt 3. oktoobriks.

 

*Kultuuri- ja loomesektorid hõlmavad kõiki sektoreid, mille tegevus põhineb kultuuriväärtustel või kunstilisel ja muul individuaalsel või kollektiivsel loomingulisel väljendusel. Sinna alla kuuluvad arhitektuur, arhiivindus, raamatukogud ja muuseumid, käsitöö, audiovisuaalne meedia (sealhulgas film,  televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalse ja vaimse kultuuripärandi säilitamine, disain (sealhulgas moedisaini), festivalid, muusika, kirjandus, etenduskunstid, raamatute kirjastamine, raadio ja visuaalkunst ning palju muud.

Programm on rahastatud Interreg Central Baltic programmist. CreativeGPS projekti kogueelarve on 212 644 EUR, millest 80% rahastab Interreg Central Baltic programm ja ülejäänud 20% projekti partnerid. Projekti partnerid on Tallinna Loomeinkubaator, Northern Dimension Partnership on Culture Secretariat (Läti), Trade Union for Art and Culture Professionals TAKU (Soome).

Kuidas saavad üliõpilased ja ettevõtjad üksteisele kasulikud olla?

Loomeinkubaator on teinud järjepidevat koostööd Estonian Business School’iga (EBS), mille raames saavad äritudengid lahendada ettevõtete ärilisi väljakutseid. Milles täpselt koostöö seisneb?Küsimustele vastasid Marge Täks, Estonian Business School’i mõjuettevõtluse bakalaureuseprogrammi kuraator ja Nele Plutus, Tallinna Loomeinkubaatori programmijuht.

Milline on koostöö eesmärk?

Alustavad ettevõtjad pole enamasti ettevõtlust õppinud ning tihti jääb neil vajaka meetoditest, et oma väljakutsetele ja arenguplaanidele süsteemselt läheneda. Sellele lisaks on neil enamasti puudus ajast ja kvalifitseeritud tööjõust, et laienemisega kaasnevat eeltööd ise ära teha.

Loomeinkubaatori eesmärgiks oli leida viis, kuidas ettevõtjaid sellises olukorras toetada ja koostöö tudengitega tundus olevat sobiv võimalus.

Tudengitel on seevastu palju teoreetilisi teadmisi äri arendamisest, kuid puudub praktika. EBS-i eesmärk on pakkuda tudengitele kogemusi reaalsetest probleemidest, mida alustavad ettevõtjad igapäevaselt lahendavad.

Kuidas koostöö välja näeb?

Loomeinkubaatori ettevõtjad teevad ettekanded oma ettevõtetest, praegustest tegevussuundadest ja ülesannetest, mida nad tudengitele lahendada soovivad anda. Seejärel on tudengitel 2–3 nädalat aega ettevõtte püsitatud ülesandeid täita ja selle perioodi jooksul on nad ettevõtetega pidevas kontaktis. Tööperioodi lõpus esitlevad tudengid oma töid ja lahendusi auditooriumi ees. Tööprotsessi jooksul toetavad tudengeid ka EBS-i õppejõud.

Koostöö tudengitega on andnud alustavatele ettevõtjatele võimaluse näha, kuidas on võimalik nende väljakutseid metoodiliselt lahendada. Lisaks on see hea võimalus oma potentsiaalset sihtgruppi tundma õppida. Noored näevad maailma teisiti ja omavad teisi kogemusi. Omavaheline koostöö anab võimaluse üksteist paremini tundma õppida.

Kuidas oli koostöö kasulik Loomeinkubaatori programmis osalevatele ettevõtjatele?

Ülikoolidel on alatasa vaja leida äritudengitele näidisjuhtumeid, mida lahendada. Kui tavalises olukorras lahendavad tudengid juhtumeid, kus puudub ettevõtte tellimus, siis seekord oli tudengitel võimalus oma tööga reaalselt ettevõtte käekäiku mõjutada.

Loomeinkubaatori programmi ettevõtetest on koostöös osalenud näiteks WorkBite Recruiting, kes pakub renditööjõudu ja värbamisteenuseid. „Meie jaoks oli koostöö EBS’i tudengitega välisturgude uurimiseks väga vajalik. Vastavalt meie püstitatud ülesandele, tegid tudengid meile Hispaania ja Soome turuanalüüsid. Tudengid olid väga pühendunud ning tõesti soovisid meid aidata. Ise võtsid initsiatiivi ja helistasid isegi konkurente hinnastamise osas läbi. Täna tuleb nende tehtud töö meile kasuks, sest osaleme hetkel veel ka NorthBound Scaleups programmis, kus uurime samuti välisturgude võimalusi. Oleme saanud palju kasutada juba eelnevalt tudengite poolt tehtud tööd,“ kirjeldavad WorkBite Recruiting asutajad Kreete Juurak ja Kaspar Evardson.

Tudengitega koostöö sujus ettevõttes nii hästi, et üks tudengitest viis nende juures läbi ka oma praktika ning üks välistudengitest leidis võimaluse teha WorkBite Recruiting teenuse kaudu tööampse erinevates hotellides.

Mida õpilased sellest õppisid?

Tudengid said võimaluse oma teoreetilisi teadmisi praktiseerida ja ettevõtjaid nõustada. Mitmed ülesanded, mida ettevõtted püstitasid, olid seotud rahvusvahelise laienemisega ja see andis tudengitele hea võimaluse proovida kätt turgude uurimisel, koostööpartnerite otsimisel ja palju muuga.

Tudengid olid tihedas kontaktis ettevõtjatega ja töötasid meeskonnana. Väga paljud ärikoolis käsitletud teemad ja case study-d on enamasti tehtud suuremate ettevõtjate põhjal. Väiksemate ettevõtetega töötades said tudengid parema tunnetuse sellest, mida tähendab ettevõtlusega alustamine ja millised on väikeettevõtte igapäevased väljakutsed.

Loomeinkubaator tegeleb iga päev alustavate ettevõtjatega, kes peavad lühikese aja jooksul õppima orienteeruma ettevõtte toimimise erinevates tahkudes. Suur osa alustavatest ettevõtjatest pole kunagi ärikoolis käinud ja seepärast on EBS-i tudengite metoodiline lähenemine neile kasulik. Kasu on sellisest koostööst Loomeinkubaatori ja Estonian Business School’i vahel olnud kõigile osalistele. Isegi suurem, kui oskame ilmselt praegu näha.

Loomeinkubaatori programmis osalevad ettevõtted, kes on koostöös tudengitega uusi lahendusi välja töötanud: PaulBerg, Ringkarp, Fibami, Raiku, Sisiflow, Eventeamly, Ärni Blum Workbite, Kirbel, Luste, Lengu.

Tallinna Loomeinkubaatori ja Estonian Business Schooli koostöö leidis äramärkimise ka EduTegu ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumikus.

Lisainfo Loomeinkubaatori kohta kodulehel. Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga on võimalus liituda 25. veebruarini!

Tagasivaade Loomeinkubaatori 2023. aastale

Järjekordne edukas aasta täis ettevõtlikkust on ühele poole saanud. Eelmine ettevõtlusaasta oli Loomeinkubaatorile täis märkimisväärseid sündmusi ja saavutusi. Oleme uhked, et oleme toetanud mitmeid ettevõtteid nende arenguteel, pakkudes mentorlust, koolitusi, kogukonda ja võrgustikku oma ala spetsialistidega.

Vaatame korraks tagasi möödunud aastale ja Loomeinkubaatori tegevustele.

Möödunud aastal osales Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis kokku 63 ettevõtjat. Kevadel võtsime programmi vastu 20 uut ettevõtjat ja sügisel liitus Loomeinkubaatori uuenenud inkubatsiooniprogrammiga 12 ettevõtjat. Kokku laekus Loomeinkubaatorisse liitumisavaldusi enam kui 120.

2023. aasta esimeses pooles alustasime inkubatsiooniteenuse „häkkimisega“ ehk siis püstitasime küsimuse, kas inkubaator saaks veelgi paremini ettevõtjatele äri alustamisel toeks olla. Koostöös Brand Manual agentuuriga analüüsisime senist inkubatsiooni mudelit ja tööriistu ning teenuse disaini protsessi tulemusena uuendasime Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Varasema kuni 24- kuulise inkubatsiooniprogrammi asemel on nüüd võimalik Loomeinkubaatoris liituda koguni kolme erineva programmiga. Valikus on alustavale ettevõtjale mõeldud inkubatsiooniprogrammi, kus fookuses on ärimudel, väärtuspakkumine, finantsid, turundus, bränd, ettevõtte esitlemine ning tegutsevale ettevõtjale mõeldud kasvuprogramm, kus tegeletakse kasvustrateegia tega ja võetakse suund ekspordiga alustamiseks. Ideefaasis ettevõtlusideega saab alustada eelinkubatsioonis.

2023. aastal lõpetas 24-kuulise programmi kokku 12 ettevõtjat. Kevadel lõpetasid programmi RAIKU, Myceen, Eika Sõstra Lifestyle Management, Historiart, No(n)s, Ecodisain, QLR disain. Sügisel lõpetasid programmi Korrastuskunst, Fibami, Lengu ja Paul Berg.

Kokku toimus eelmisel aastal programmis osalevate ettevõtetega 393 konsultatsioonitundi. Loomeinkubaatori mentorvõrgustikus panustava enam kui 50 mentoriga toimus mentorkohtumisi 187.

Aasta oli ka sündmusterohke. Toimus 55 koolitust, seminari ja kogukonnasündmust kus kokku osales enam kui 1030 huvilist . Lisaks korraldasime koos Tallinna ettevõtluskeskuse ning teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol MELT Innovatsioonifoorumi, mida külastas enam kui 300 huvilist.

Aasta alguses viisime koostöös TalTechiga läbi Ideedesprindi, kus osalejad pakkusid ideid, kuidas toetada ringmajanduse rakendamist ettevõtetes. Lisaks toimus traditsiooniline Suveakadeemia, mida korraldasime koostöös teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskuse, Tartu Biotehnoloogiapargi, Tartu Teaduspargi, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatori ja Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatoriga.

Täname kõiki ettevõtjaid, kes eelmisel aastal meile oma kogemuslugu käisid jagamas: Pärtel Vurma (Velvet), Kristi Pärn (Ellen Richard), Peeter Pappel (Alpaka), Jürgen Jürgenson (Naturist), Karel Rüütli (Mulieres), Martin Villig (Bolt), Veiko Kallas (JALG disainistuudio), Tiina Saar-Veelmaa ja Einar Tiimla (häk agentuurist).

Koos programmi ettevõtjatega osalesime 2023. aasta kevadel sTARTUp Day’l ja sügisel osalesime Impact Day’l.

Koostöös Tallinn Design House’iga korraldasime inkubatsiooniprogrammis osalevate ettevõtete toodete eriväljapanekud müügialal. Kevadel esitlesid nelja kuu jooksul Tallinn Design House’is oma brändi Ärni Blum (end. NirgiWabrik), Kristiina Ploom Jewellery ja mySKIN Looduskosmeetika. Sügisel olid eriväljapanekul esindatud KIOKO, Katrin Valgemäe ja Naked Spirit. Mitmele noorele ettevõttele oli tegemist ka esimese kaubanduskogemusega ja lisaks saadi turult kohest tagasisidet müügiedu kaudu.

Koostöös Tallinn Design House’iga esitlesime eelmisel aastal ka kolme foto-ja videoprojekti „Kummardus“ näitust. Eestis avasime suvel näituse Muhu Muuseumis ja sügisel Rotermanni Palmigaleriis. Esimese rahvusvahelise näituse Euroopas avasime sügisel Eesti Suursaatkonnas Berliinis.

Eelmisel aastal olime tegevad ka rahvusvahelistes projektides. Kevadel alustasime koos partneritega Soomest, Rootsist ja Lätist projekti BALTIC2HAND, mille eesmärk on tekstiilivaldkonna toetamine ringmajanduse vallas. Sügisel alustasime projekti CiD Innovation Alliance, kus koos osaleme koos 11 partneriga. Peamine projekti eesmärk on arendada innovatsiooni teadus- ja koolitustegevuses urbanismi, arhitektuuri ning toote- ja teenusedisaini alal.

Samuti algas novembris projekt Creative Circular Cities, kus kohalikud omavalitsused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid tutvustavad kuues demolinnas, kuidas kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused võivad võimendada ringmajandavate ettevõtete kasvu ning edendada ringtarbimist inimeste seas. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast.

Kindlasti on ka käesoleval aastal toimumas mitmeid ettevõtjatele kasulikke sündmusi ja programme. Hoia pilk peal meie kanalitel, kus on täpsem info juba peagi.

Jälgi meid:

Facebookis: @inkubaator

Instagram’is: @tallinncreativeincubator

LinkedIn’is: @tallinncreativeincubator