Ainulaadne riidekollektsioon “Jussikese seitse sõpra” ainetel
Lastekirjanduse klassika “Jussikese seitse sõpra” tähistab sel aastal 55. ilmumisaastat. Selle puhul on kodumaine kaubamärk ja Loomeinkubaatori inkubant Helg loonud tähtpäevale kohase riidekollektsiooni.
Lugu poisist, kes oma lemmikpäeva – pühapäeva otsides leiab, et tegelikult on kõik päevad olulised, meenub ilmselt lausa mitmele põlvkonnale. Selle lihtsa, ent tabava loo teeb erilisemaks asjaolu, et autor Silvi Väljal on raamatu otsast lõpuni ka ise illustreerinud. See inspireeriv lugu on muutunud Eesti lastekirjanduse klassikaks ning on endiselt meie koolilaste kohustusliku kirjanduse loetelus.
Praegu on Silvi Väljali pärandi hooldajaks ja edasikandjaks tema lapselaps Reet Kuusalu, kes soovis juubeliaasta puhul Jussikesele rohkem tähelepanu tuua. Nii valmis koostöös eestimaise emade ja laste kaubamärgiga Helg vahva lasteriiete kollektsioon, kust ei puudu ka T-särgid suurtele.
Tegemist on mugavate vaba aja rõivastega, millel on Jussikese raaamatust inspireeritud muster, mille disainis kunstnik Alisa Vasina.
Kollektsiooni ametlik müük algab 1.juunil Helg e-poes SIIN.
Helg on 100% kodumaine ettevõte, kõik tooted disainitakse ja õmmeldakse Eestis. Ettevõtte väärtuseks on eetiline ja keskkonnasõbralik tootmine, kus pannakse võrdselt rõhku väiksele ökoloogilisele jalajäljele ning inimeste ja loomade heaolule.
Tallinn Creative Incubator organized international Export Speed Mentoring
International Export Speed Mentoring on the 27th of May, was a one-day event that brought together designers and mentors from Estonia, Sweden, Poland, and Germany to support the Baltic Sea Region young fashion brands enter new markets and learn about circular principles.
Export Speed Mentoring was a pilot event, which was initiated and organized by Tallinn Creative Incubator as part of a Creative Ports project. The project was executed in cooperation with Hamburg Kreativ Gesellshaft (Germany), Westpomeranian Region (Poland), Media Dizain (Poland), and Media Evolution (Sweden).

The event took place in Zoom and gathered 22 young fashion brands from Germany, Poland, Sweden, and Estonia, who were mentored by 21 mentors. Within 4 hours, young fashion brands got individual mentoring from fashion experts from three different markets and advice from circular design consultants. Among the fashion experts were fashion agents, business owners, creative directors, producers and managers, fashion festival directors, etc.
Prior to the mentoring sessions, all participants got inspiration from Irbe Smite (Gateway&Partners) and Kadi Kenk (Let’s Do it Foundation). Export consultant Irbe Smite shared her experience of working with young fashion brands that are entering foreign markets. Kadi Kenk explained why brands today should reconsider their business models and adopt circular principles.

Irbe Smite (Gateway&Partners) Kadi Kenk (Let’s Do it Foundation)
In addition to mentoring sessions, the program also hosted three speakers, who shared their internationalization experiences and success stories to inspire and encourage others to reach their goals. The speakers included Kriss Soonik from Kriss Soonik Loungerie (Estonia), Elena Gasulla Tortajada from Libre Style (Poland), and Jula Holtzheimer and Anna Bronowsk from Jan N June (Germany).


Kriss Soonik Elena Gasulla Tortajada Jula Holtzheimer and Anna Bronowsk
The event was a success and a total of 84 mentoring sessions took place!
Participant feedback:
“Great mentors and very professional and precise advice! Exporting is all about making a decision, a plan and lots of action! Every market has its own face and specifics. Talk to people!”
“Thank you for this occasion to talk to experts „out there“ – it opened my mind to several steps I have to take, things I need to change – shortly and first of all: to get out of the comfort zone!”
“A day filled with inspiration, knowledge and generous people letting us in on their stories. Good contacts and talks. Super!”
Nele Plutus and Margaret Aidla from Tallinn Creative Incubator thank all the participants for joining and hope to see many more international experience sharing Export Speed Mentorings in the years to come!
Video: Uus tarbijakäitumine, mis saab pärast koroonat?
MELT Innovatsioonifoorum toimus 12. mail virtuaalselt, otseülekandena Kultuurikatlast. Foorumit jälgis reaalajas 1860 osalejat, laval oli 30 esinejat, sisu ja tehnilise poole eest vastutas 25 meeskonnaliiget. Loomeinkubaator esitles MELTil ühe paneelina: „Uus tarbijakäitumine: mis saab pärast koroonat?” kus astusid üles ettevõtted, kes on leidnud koroonakriisist uue hingamise ja senise tegevusala ümber mõtestanud. Uuriti, kas pandeemiast tingitud muutused on jäädavalt mõjutanud ka tarbijakäitumist.
- Jolos partner Martin Rauam
- Zäp müügi- ja turundusjuht Kristjan Arunurm
- Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät
- Bolt Food Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalne juht Linda Garder
Mõned mõtted paneeldiskussioonist:
Kristjan Arunurm: Viirused olid maailmas ka enne koroonat. Teadmine, et viirused käte kaudu levisid, oli teada ka enne pandeemiat. Samuti oli olemas neid, kes viiruseid ka kartsid ning olid valmis ka iga nurga peal käis desinfitseerima. Mida aga enne pandeemiat polnud, oli kätepuhastusvahendite kättesaadavus avalikes kohtades. Koroonapandeemia kiirendas kogu seda protsessi ja muutis kätedesinfitseerimise kättesaadavaks ja elu loomulikuks osaks.
Kindlasti on desojaamade olemasolu ka tuleviku maailmas omal kohal ja kättesaadavamad kui varem.
Tõnu Väät: Koroonapandeemia tegi e-kaubandusvaldkonnas kiire 3-5 aasta hüppe edasi. Eelmisel aastal osteti Eestis 4 miljonit pakki rohkem kui 2019, seega iga Eesti inimene tellis 4 pakki rohkem kui muidu. Väljakutse on aga e-teenuse kiiruses: eeldatakse kiiret vastust, kiiret tarnet. Me ei kujuta keegi ette, et lähme poodi ja tuleme sealt kaubaga tagasi viie päeva pärast – just seda eeldatakse ka palju veebist tellimise puhul. Inimesed ei soovi oodata viis päeva tagasisidet oma kirjale ning veel päevi kuni kaup kohale jõuab.
Kui sa oled e-poe omanik, siis sa konkureerid kogu maailmaga. Mõtle, kas sina suudad oma kauba kohale viia kiiremini kui Amazon, kes teeb seda tihti kolme päevaga?
Linda Garder: Koroonapandeemia kiirendas Bolt Foodi arenguid 2-5 aasta võrra. Kui 2019 olime me vaid neljas riigis, siis eelmise aasta lõpuks avasime nõudluse survel oma esindused 16 erinevasse riiki.
Pandeemia on tõstnud kindlasti ka tarbijate teadlikkust, otsitakse ja eeldatakse keskkonnasõbralikumaid pakendamisi – kas saabuv pakk peab olema ikka nii mitme kile sisse pakitud ja mitu korda kinni teibitud või on selleks ka keskkonnasõbralikumaid viise?
Martin Rauam: Üritusturunduses muutus kogu ürituskorralduse asja olemus. Suur osa ürituse efektist tekib suhtlusest, kohast, joogist, dekoratsioonidest ja üks osa siis see sisuline pool, mis polnud aga tihti peamine trigger. Kui alles jäi ainult sisu, siis see on see, millega tuli tööle hakata. Zoomi konverentsidel on muidugi ka omad eelised – erinevad küsitlused näitavad, et tänu Zoomi platvormile võetakse konverentsidest osa rohkem kui varem. Samuti saab kaasata läbi veebiplatvormide esinejaid, kes muidu ei saaks osaleda.
Miinuseks on siinjuures aga ka Zoomi väsimus.
Mis siis saab pärast koroonat? Teenusepakkujad kujundavad enda teenuseid ja pilti vastavalt tarbija nõudmistele. Seda, mida tarbija soovib, nii ka läheb.
Vaata paneeli järele siin:
MELT innovatsioonifoorumi korraldas Tallinna ettevõtluskeskus koostöös Tallinna Loomeinkubaatori ja Tallinna Teaduspark Tehnopoliga.
Video: Kuidas luua pika elueaga tooteid?
18. mail toimus veebiseminar: Kuidas luua pika elueaga tooteid? Veebiseminar on osa ürituste seeriast, mida korraldavad teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Loomeinkubaator ja TalTech. Ürituste seeria eesmärk on tutvustada olulisi põhitõdesid ringmajandusest ja julgustada ettevõtteid ressursitõhususele.
Vaata koolitust “Kuidas luua pika elueaga tooteid?”:
Veebiseminar on osa ürituste seeriast, mida korraldavad teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Loomeinkubaator ja TalTech. Ürituste seeria eesmärk on tutvustada olulisi põhitõdesid ringmajandusest ja julgustada ettevõtteid ressursitõhususele.
Tallinn Design House Artist Series projekt: Eve Hanson
Tallinn Design House Artist Series projekt on vaade eesti disainerite igapäevaellu, kus tutvustatakse loomingulisi inimesi läbi nende töökeskkonna. Seekord käidi külas Eve Hansonil.
Eve Hansoni stuudiopood asub Telliskivi Loomelinnakus, kuid suure osa tööst teeb ta ära kodus. Telliskivi Loomelinnakusse stuudiot avama ajendas soov näha enda kliente päriselus: „E-poe või disainipoodide kaudu müües ma inimestega ei kohtu. Siin saan klientidega otse suhelda: väga ägedad naised on!“ Enda klienti iseloomustabki Eve Hanson julge naisena, kellel on soov eristuda ja ennast enesekindlana tunda. Kuigi Eve loodud rõivad on minimalistlikud, on neil tihti mitu mängulist kandmisvõimalust.
Olen alati öelnud, et minu disaineriks saamine kuidagi juhtus. Samas olen mõtlema hakanud, et ju ta ikka kodust kaasa tuli – vanaema oli see, kes tegi käsitööd. Ja kõik need müstilised lõikelehed. Disaineriks saamine ei olnud minu lapsepõlveunistus, aga ma valisin selle, mis mulle meeldis.“ Kahe Kuldnõela ja Hõbenõelaga pärjatud Eve Hansonil on ka laste ja naiste rõivaste konstruktori paberid. Lisaks on ta töötanud meeste rätsepana ja olnud disainer mitmete teiste brändide juures. Nüüd on ta jõudnud omanimelise brändini, ning tõdeb: „Olen 20 aastat seda tööd teinud, aga ikka otsin oma. Ma arvan, et minu brändile on tunnuslik minimalism, mille juures on minu käekirjale iseloomulik detail või materjalide kooslus, mis teeb rõivad eriliseks.“
Fotograaf: Iris Kivisalu
Loe tervet lugu ja vaata kogu pildigaleriid SIIN.
Video: Kui etttevõtja endasse usub, siis ei jää ka edu tulemata
Tallinna Televisioon uuris, kuidas on ettevõtjad muutunud olukorras hakkama saanud. Enda kogemust jagas Loomeinkubaatori inkubant, HURM parfüümibrändi juht Liisbet Ross. Lisaks jagas mõtteid ka Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.
“Kui ettevõtja väga usub sellesse, mida teeb, siis see edu ei jää tulemata. Mingi selline salapärane lumm on selles usus ja südamega tegemises,” sõnas Tallinna Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus. “Väga palju räägitakse, et läbipõdenutel lõhnataju kaob ja luksuskaup ei peaks üldsegi enam nii peale minema, kuid kuidagi on nii läinud, et on hästi läinud,” ütles Hurm looduslike parfüümide looja Liisbet Ross.
Vaata lähemalt videost:
Mitmed ettevõtted saavad alguse isiklikust vajadusest. Nii läks ka looduskosmeetikast huvitunud Liisbet Rossil, kes otsustas mõned aastad tagasi hakata ise looma looduslikke parfüüme.
Pooleteise aasta eest lõi ta Hurm loodusparfüümide brändi, mille välja töötamine nõudis kallist ja aeganõudvat koostööd keemikutega. Täiesti juhuslikult alustas ettevõte müüki just koroonakriisi alguses. Ometigi on tänaseks ettevõte hakanud kasumit tootma ja kulutused on kõik tagasi teenitud.
Seni on ta ettevõtted vedanud enda töö kõrvalt, olles panustanud pea kõik vabad päevad, sekka ka mõned magamata ööd parfüümiärile.
Tallinna loomeinkubaator aitas ärile kaasa
Muuhulgas on Hurm suurt ärilist abi saanud Tallinna loomeinkubaatorist. Loomeinkubaatori juhatuse liikme Anu Lõhmuse arvates õnnestus Liisbetil selline ettevõtte toimima saada tänu ülimalt tugevale tahtele.
Inkubaator pakub ettevõtjatele individuaalset kuni 24 kuu pikkust arenguprogrammi, mille raames panustavad äri kasvamisse personaalne konsultant ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad inkubaatoris erinevad ettevõtlusalased seminarid ja koolitused, osaletakse ühisturundus- ja ekspordiplatvormil. Toimuvad ettevõtete vahehindamised, kus analüüsitakse ettevõtte progressi ja seatakse eesmärgid järgnevaks perioodiks.
Avaldusi liitumiseks saavad soovijad esitada aastaringselt SIIN.
Kuidas alustada ettevõttes ringmajandusega?
Kas ettevõtte juba töötavasse ärimudelisse on võimalik integreerida ringmajanduslikud põhimõtted? Kuidas peaks alustama ringdisaini juurutamisest ettevõttes?
Rigmajanduslike põhimõtete järgimise olulisus, ettevõtte ärimudeli edukuses, mängib iga päevaga aina suuremat rolli. Juba täna on tekkinud ilmingud tarbimismudelite muutusest – teadlikumad tarbijad teevad üha rohkem ostuotsuseid ettevõtte ressursikasutuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvalt. Lisaks kallinevad pikas perspektiivis ressursid ja samas toetab ka tehnoloogiline areng muutuste läbiviimist.
Lähiaastatel tekib ka regulatiivne ehk seaduslik surve. Kõigest sellest tulenevalt on õige aeg tegutseda ja mõelda ringsele väärtusloomele ettevõtetes.
Esimese sammuna võiks teha analüüsi ehk hinnata ettevõtte ringdisaini suutlikkust, võimalusi ja ka vajadust.
Ringdisaini suutlikkuse hindamine ettevõttes:
- Olemasoleva strateegia ning väärtuspakkumise analüüs
- Tootearendus ja tootmisprotsesside analüüs (sama ka teenuste kohta)
- Ettevõtteväliste seoste hindamine (partnerid, kliendid, tarnijad)
Pärast ülalpool nimetatud analüüsi, on teiseks sammuks ringdisaini strateegia valik.
Uue ringdisaini strateegia loomisel või vana parandamisel, võiks mõelda läbi järgmised etapid:
- Materjalide valik (materjalide mitmekesisuse vähendamine)
- Materjalide kasutuse optimeerimine ja jääkide tekke vältimine. Võimalusel jääkide ümbersuunamine tagasi tootmisse.
- Toote eluea pikendamine
- Toote kerge lahtimonteeritavus
- Toode on disainitud nii, et seda on lihtne suunata uuesti ringlusse või jäätmete kodumisssüteemi.
- Uued ärimudelid (kaaluda, kas võimalik kasutada mõnd mitteklassikalist ärimudelit)
Pärast ringdisaini suutlikkuse hindamist ja ringdisaini strateegia valikut, on võimalik liikuda edasi ettevõtte võimaluste rakendamise juurde. Kõiki etappe ei ole vaja korraga ellu viia, alustada võib väiksemate, lihtsasti elluviidavate tegevustega.
Mõne aja möödumisel, on soovitatav vahehindamine senistele muudatustele ja vajadusel võiks seada uued eesmärgid, sh arvestades tarbijakäitumise muutust ning rakendada tegevused, mida on kohe võimalik teostada ringdisaini strateegia valikus nimetatust.
Need ongi esimesed sammud teel ringmajanduslike ärimudelite poole.
Mis on ringmajandus?

Allikas: europarl.europa.eu
Näited ringmajandusliku ettevõtte võimalikest ärimudelitest:
- Toote eluea pikendamine (remondi ja tagasivõtu teenus)
- Toode kujundamine teenuseks
- Ressursse taaskasutav tootmine
- Jagamisplatvormid
Tallinna Loomeinkubaator nõustab juba täna ringmajandavaid ettevõtteid! Inkubatsiooniprogrammis on näiteks Creative Business Cup võistluse nominendid ja ringmajandavad ettevõtted MyCeen (seenematerjalist toodete arendus), KIRA (vanadest autorehvidest jalanõud) ja võitja RAIKU (innovatiivne pakkematerjal puidutööstuse jääkidest).

Autorehvidest KIRA jalanõud
Koostas: Kairi Kõrve
Allikad: Ellen MacArthur Foundation, Eesti Disainikeskus
Stella Soomlais: Disainerina on oluline mõelda, mis saab minu tootest kasutusaja lõpus
12. mail toimub veebis tasuta MELT innovatsioonifoorum. Loomeinkubaator esitleb MELTil ühe teemana ringmajanduse võlude ja valude paneeli, kus lahatakse erinevate ettevõtete poolt keskkonda säästva ettevõtluse plusse ja miinuseid. Just viimasel ajal on ringmajandus võetud fookusesse ka riigijuhtimise tasandil, sest sellise ressursikasutuse juures ei pea meie planeet enam kaua vastu. Kui lihtne on aga materjale taaskasutada või jõuda sootuks nulljäätmetega tootmiseni?
Paneelis osaleb ka disainer ja ettevõtja Stella Soomlais. Stella Soomlais on uuendusmeelne Eesti nahadisainer, kes valmistab ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt kotte ja aksessuaare. Tema Telliskivi Loomelinnaku stuudios valmivad aksessuaarid on tehtud kauakestvast Euroopa taimparknahast ja materjalist läheb käiku kõik, mis vähegi võimalik, et jõuda täielikult jäätmeteta tootmiseni.
Stella ettevõtmine on ringmajanduse üks ehedamaid näiteid – ta mitte ei kasuta ära kogu tootmises olevat materjali, vaid võtab ka juba toodetud eseme uuesti kasutusse. Seega, kui valminud kott määrdub või kui omanik kotist tüdib, saab ta selle tagastada ja stuudio teeb vanast kotist uusi akesessuaare: vutlareid, rahakotte, käepaelu jms. Lisaks sellele on bränd välja tulnud ka Eestis esmakordse nahadisaini renditeenusega.
Vaata videost, kuidas Stella enda ettevõttes ringmajanduse ideid kaasab:
Paneelis osalevad ka Reverse Resources asutaja ja tegevjuht Ann Runnel, Lebenskleidung kaasasutaja ja tarneahela juht Enrico Rima (Saksamaa), moedisainer ja ettevõtte House of All juht Sarah Bürger (Saksamaa).
Ringmajanduse paneeli moderator on Kadi Kenk, kes on Teeme Ära Sihtasutuse juhatuse liige ning Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse teemavadlkonna juht. Kadi on aastaid koolitanud organisatsioone nii ringmajanduse kui ka ühiskondlike muutuste juhtimise teemadel üle kogu maailma, mistõttu omab ta laia silmaringi ja teab mitmeid lugusid ringmajanduse juurutamisest erinevates riikides.
MELT toimub Tallinna Loomeinkubaatori, Tallinna ettevõtluskeskuse ja Tehnopoli koostöös. Tänavune MELT toimub virtuaalselt ja on kõigile huvilistele tasuta! Vajalik on registreerimine!
Kohtume 12. mail MELTil! Vaata rohkem: www.melt.ee
Loomeettevõtete maailmameistrivõistlusel esindavad Eestit RAIKU ja Edumus
5. mail toimus Creative Business Cup Eesti eelvoor, kus osalejate seast valiti välja kaks võitjat, kes esindavad Eestit 28. ja 29. juunil peetaval ülemaailmsel finaalvõistlusel. Võitjateks osutusid Loomeinkubaatori inkubant RAIKU ja Edumus.
Edumus vahendab koolidele praktikutest õpetajaid ja ringmajandav RAIKU töötab välja innovatiivset pakkematerjali puidutööstuse jääkidest. Eesti eelvoorus osalesid Loomeinkubaatori inkubantidest veel vanadest autorehvidest jalatseid tootev KIRA ja Baltikumi piirkonna esimene seenematerjalide ja toodete arendusega tegelev ettevõte MyCeen.
Kohalikku eelvooru pääses kandideerijatest 6 ettevõtet. Eelvooru juhatas sisse Creative Business Cup konkursi juht Rasmus Wiinstedt Tscherning. Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Yrjö Ojasaar, Change Ventures; Heidi Kakko, BaltCap; Kaydi Tomson, Prototron; Marge Täks, Estonian Business School; Nele Plutus, Tallinna Loomeinkubaator; Paolo Montemurro, Materahub, Itaalia Gela Andrew Suli, Creative Caucasus, Gruusia. Ettevõtted said enda ideed esitleda 3 minutilise pitchiga, ning seejärel esitas žürii neile täpsustavaid küsimusi.
„Kuna eelmisel aastal lükati võistlus pandeemia tõttu edasi, siis saame seekord Eestit esindama saata kaks ettevõtet. Kumbki võistleb eraldi voorus, seega omavahel konkureerima ei pea,“ selgitas Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet. Finaalvõistlusele eelneb CBC Akadeemia – kõrgetasemelised rahvusvahelised koolitused.
Lisaks peaauhinnale, anti välja ka eriauhinnad:
Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinna, mis oli neli koolitust ja kaks personaalset konsultatsiooni, sai Edumus.
Estonian Business School eriauhinna, 3 EAP väärtuses sobiva kursuse, sai Edumus.
Prototroni eriauhinna sai MyCeen, kes pääseb automaatselt Prototroni võistluse TOP 50 hulka.
Creative Business Cup konkursil olid osalema oodatud kõik alustavad ettevõtted, kelle ambitsioon on jõuda rahvusvahelisele turule oma uuendusliku toote või teenusega, mille kujunemisel on olnud kaastegev loovisik. Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012. Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetasid Estonian Business School, Prototron, Tallinna Loomeinkubaator ja StartupEstonia.
Tutvu nomineeritud ettevõtetega:

Kuidas teha koostööd influenceritega?
Loomeinkubaatoris toimus influencer turunduse koolitus, mida viis läbi Elina Emiilie Leht, kes töötab projektijuhina turundusagentuuris NOH Production. Tema peamisteks ülesanneteks on just sisuloome ja influencerite koostööde läbiviimine erinevatele brändidele. Järgnevalt oleme välja toonud mõned nõuanded koolituselt, kuidas influncer koostöid läbi viia.
Miks teha koostööd mõjuisikutega?
- Hästi sihitud jälgijaskond (saad ise valida influenceri, kelle jälgijaskond sinu ettevõttega sobib)
- Autentne sisu (ei ole kohe seotsav reklaamina)
- Kogukonna ehitamine (influenceri jälgijaskonnast võib saada ka sinu ettevõtte jälgijaskond)
- Ilusad ja loomulikud lifestyle pildid
Näited:
Daniel Wellington; About You kampaania
Kuidas teha koostööd?
Kaks varianti:
- Lühiajaline, mis sobib näiteks loosimisteks
- Pikaajaline, mille puhul muutub influencer brändisaadikuks. Pigem eelistada pikaajalist.
Sobiva influenceri valimisel pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:
- Mis valdkonna toote või teenusega on tegemist? On oluline, et influenceri senine profiil sobiks ka ettevõtte omaga.
- Kes on sinu toote või teenuse tarbija? Kas nad on valitud influenceri jälgijad?
- Mis on sinu eelarve koostööks?
Meeles pidada:
Kui palju koostöid influencer on teinud ja kellega?
Followeride arv ja engagement rate (väiksemate influencerite puhul 10%, suuremate puhul 5%)
Engagement rate: Näitab, kuidas jälgijad suhestuvad profiili sisuga. Arvutamine: konto meeldimised jagatakse jälgijate arvuga
Võimalusel vali influencer, kes juba sinu toodet fännab
Kust leida influencerieid?
- Googeldades
- Erinevad platvormid: nt influence.co; starngage.com; Promoty
- Tiktoki puhul: tiktokblade.com
- Instgramis ja TikTokis on võimalik profiilil vaadata ka sarnaseid influencerieid
Millistes kanalites koostööd teha?
Facebook: 25-34 vanusegrupp ja vanemad; ei ole nii levinud influencer kampaaniate jaoks
Instgram: kõige levinum (2/3 kasutajatest kuni 34-aastased); saab teha loosimisi ja kasutada brändisaadikuid
TikTok: sihtgrupp lapsed ja noored (25% on 10-19 aastased)
Twitch: striimerite platvorm. Saab lisada videotele logo ja näiteks toodet ülekande vaatajatele tutvustada
Youtube: (noorem sihtgrupp) suurim vanusegrupp 15-25 aastased; erinevad pakkide avamise videod toodete tutvustused; lisaks erinevad arvustused ja juhendamise videod
Kuidas tulemusi mõõta?
- Personaalne sooduskood influenceritele (hiljem saab vaadata, kui palju kliente kasutas)
- Influecerilt saab paluda insight statistikat konto alt. Toimib vaid siis, kui tal on professionaalne Instagrami konto
- Storydes UTM link, mille statistikat näeb Google Analyticsis
Kui palju koostöö maksab?
- Kuni 10k jälgijat: ligikaudu 200€
- 10k kuni 20k jälgijat: ligikaudu 200€-400€
- Väiksemate influencerite puhul on rohkem erisusi
