Ringmajandus: Millele tootmises tähelepanu pöörata?

Ringamajnduse õppevideote sarja kolmas video keskendub tootmisele. Millised on peamised ringmajanduslikud põhimõtted, millele tootmises tähelepanu pöörata? Mida teha tootmisjääkidega? Kuidas toota ressursitõhusalt? Neile küsimustele vastab ringmajanduse eksperst Markus Vihma ja enda kogemust jagab Paragon Sleep.

Millele pöörata tähelepanu ringmajanduslikus tootmises?

Oluline on aru saada, kuidas tootmine toimub. Tehasest või tootmisliinilt liigub tavapäraselt läbi palju materjali, mis tekitab ka palju jäätmeid.

Disaineril on paar teemat, millele tähelepanu pöörata, et vähendada nende teket nii palju kui võimalik. Üks asi on see, et disaini saab kohandada tootmise tegelikkusega. See tähendab, et kasutatav tehnoloogia määrab suure osa sellest, kuidas asju tehakse – näiteks masinate suurus ja tootmise taga olevad meetodid. Disainer peaks meeles pidama, et mõned töötlusviisid, kujundused, kujundid on kahjulikumad kui teised, tekitades rohkem jäätmeid või kemikaale.

Mida peab veel meeles pidama, on see, materjali jääb alati üle, teatud jäätmeid ei saa vältida. Mõnel juhul on aga võimalus lisada see materjal algsesse tootesse tagasi. Nii tekib tootmise ja toote vahel tagasisideahel, mis võimaldab kasutada järelejäänud materjali tootes võimalikult palju. Kui see pole võimalik enda tehases, siis võib-olla mõnes teises tehases saab seda teha.  Tuleks luua võrguüleseid suhteid ja kasutada järelejäänud materjale ära nii palju kui võimalik.

Materjali läbilaskevõime kõrval on veel mõned tavalised asjad, mida kõik peaksid tootmisel silmas pidama: energiatõhusus, vee säästmine, vee töötlemine.

Kokkuvõttes, tehke tootmisele nõuetekohane hooldus, leidke hea partner, kes on usaldusväärne ja kellel on head kogemused.

Kuidas ringmajanduslikult toota?

Paragon Sleep kogemus

Paragon Sleep’I kogemuslugu jagas õppevideos Markko-Rollin Põdra.

Paragon Sleep on tootnud tekke ja patju, tehnilisi tekstiile ja voodeid juba ligi 30 aastat. Paragon Sleep omab Põhjamaade ja Baltikumi kõige suuremat ning modernsemat vatiinitootmist ja tekstiilijäätmete ümbertöötlemist ning aastas valmistatakse 2500 tonni tehnilisi tekstiile. Ning lisaks toodetakse aastas 50 000 luksusliku tunnetusega, funktsionaalset ja kasutajale vastava ergonoomikaga voodit. Klientideks on peamiselt jaeketid, edasimüüjad, hotellid, piirkondlikud tööstustootjad, pehmemööbli ja kodutekstiili tootjad, kellele pakutakse terviklahendusi alates tootearendusest, tootmisest ning lõpetades logistikalahenduste väljatöötamisega.

Materjali valikut juhib Paragon Sleep’il tootedisain ja vastupidi ning tootearenduse keskmes on mugavus. Seetõttu Paragon Sleepi esimene valik tootmisel funktsionaalsus ja tootmissobivus. Üha enam liigutakse ka looduslike materjalide poole, mis on toodetud ja hangitud säästlikult. Lisaks vähendab Paragon Sleep ka mitte – ja halvasti taaskasutatavate materjalide kasutamist.

Kaks peamist tõukejõudu tootmise keskkonnamõju vähendamiseks on tootedisain ja sellest lähtuvad tõhusad tootmismeetodid. Kodutekstiili tootmisel kasutab Paragon Sleep ära 100% ulatuses jäätmed, mis tootmisprotsessis tekivad. Peale selle taaskasutatakse või töödeldakse ümber teiste tootjate tekstiilijäätmeid.

Näiteks kui toodetakse patju ja suletekke, jääb üle palju kiude ja kangaid. Need jäägid purustatakse või tükeldatakse mehaaniliselt ja kasutatakse omakorda toorainena vati ja vildi tootmisel. Sellest vildist teeb Paragon Sleep oma tekkidele ja patjadele pakendeid.

Teine näide on vaht. Vahu töötlemisest jääb ülejääke, mis samuti purustatakse või tükeldatakse ning kasutatakse padjatäidisena. Tootmisjäätmed, mida Paragon Sleep ise kasutada ei saa, nagu puit, papp, plastkile, teras võetakse uuesti ringlusesse uue toorainena, mida kasutatakse, kas oma tootmises või mida kasutab täiesti eraldi tööstus.

Paragon Sleepi eesmärk on, et prügimäele ei jõuaks üldse tootmisjäätmeid. Nutikate pakkimismeetoditega suudetakse ka toodete veomahtu märkimisväärselt vähendada. Võimalus valmistada põhikomponente majasiseselt, tagab õigeaegse tootmise ning lühike tarneaeg on pidevalt tugenev müügiargument. Kiire ja õigeaegne tootmine vähendab seeläbi ka vananenud tootevarude hulka.

Vaata ringmajanduse õppevideoid SIIN.

Loe projekti kohta lähemalt SIIN.

Ringmajandus: Kuidas valida toodete materjalid?

Ringmajanduse õppevideote sarja teine osa keskendub materjalidele. Millele pöörata tähelepanu materjalide valikul? Kuidas valida keskkonnasäästlikke materjale? Kuidas saavad valitud materjalid lahendada probleeme teistes valdkondades? Videos jagab ekspertteadmisi Markus Vihma ja enda kogemuslugu KIRA.

Kuidas valida materjale, mis järgivad ringmajanduse põhimõtteid?

Disaineril on mitu võimalust, mida kaaluda. Üks on vaadata füüsilisi materjale. Kust need tulid, kuidas neid tehakse ja millised on nende füüsikalised omadused, sest igal materjalil on erinev keskkonnamõju. Mõni on parem materjal kui teine. Mõni töötab hästi, kuid toote elutsükli lõpus, on materjali ringlusse võtu ja ringlusse laskmisega probleeme.

Milline materjal on ringamajanduse jaoks parim?

Õigete materjalide valimise kõrval on mitu aspekti, mis seda mõjutavad – näiteks kui palju materjali on tegelikult funktsiooni täitmiseks vajalik? Loominguline viis kuidas materjale valida, on mõelda, kas saate valitud materjalidega mõne probleemi lahendada? Kas saate kuskil jäätmeprobleemi päriselt lahendada? Kas saate lahendada ookeaniprügi probleemi? Kas saate lahendada probleemi, et tehastes on nii palju ülejäänud materjali, millega ei ole midagi teha? Nii mõeldes, saate kogu ringmajanduse protsessile enda panuse anda.

See kehtib ka pakendi kohta. Kui on võimalik toodet transportimisel kaitsta nii, et kasutatakse vähem materjale ja vähendades isegi toote enda materjalivajadust.

Kogemuslugu: KIRA

Kogemuslugu materjalide ringse kasutuse kohta jagas Siiri Ratassepp, kes on jätkusuutliku jalatsibrändi KIRA kaasasutaja. KIRA toodab kestlikke jalanõusid, mis on valmistatud ringlussevõetud materjalidest.

Kuidas KIRA jalatsibränd alguse sai?

Sirli Ratassepp töötas mitu aastat jaemüügis, kus mõistis, et me tarbime palju rohkem kui vaja. Palju on tooteid, mis tegelikult ei ole vajalikud. Sellest indu saanuna otsustas ta luua enda kaubamärgi ja teha midagi täiesti vastupidist.

KIRA jalatsibränd kasutab ainult ringlussevõetud materjale. Kõik materjalid pärinevad Euroopast ja enamikul on ka ökosertifikaat. Kõik materjalid katsetatakse läbi laborites kui ka päriselus. Välistallad on valmistatud vanadest autorehvidest ja sisetallad vanadest plastpudelitest. Lisaks kasutab KIRA jalatsitööstuse ülejääke.

Autorehvid ja plastijäätmed on väga suur probleem. Igal aastal visatakse ära umbes 1,5 miljardit autorehvi. Ainuüksi ookeanis hulbib sadu tonne plasti, rääkimata plastijäätmetest maismaal. Enamik neist võetakse ringlusse, kuid mitte kõik.

Vaikse Ookeani Prügisaar

           Autorehvid prügimäel

Autorehvid on hea jalatsitalla jaoks hea valik, sest nad on väga vastupidavad, kerged, elastsed ning sobivad kandmiseks iga ilmaga. Lisaks kasutab KIRA pehmet, õhku läbi laskvat, vastupidavat vilti, mis on valmistatud vanadest plastpudelitest. KIRA jalatseid toodetakse Eestis, ning nende tootjal on ligikaudu kolmkümmend aastat militaarjalatsite tootmise kogemust.

Kliendid on toote väga hästi vastu võtnud. Enamik kliente on keskkonnateadlikud naised, kellel on KIRA-ga samad väärtused. Kuna talvesaapad võeti nii hästi vastu, siis on KIRA otsustanud ka midagi suveks pakkuda. Juba on turule tulnud uus KIRA toode – ketsid. Lisaks töötavad nad välja jalatsihoolduse sarja, mille abil jalatsi kasutusiga veelgi enam pikendada.

KIRA ketsid

Vaata ringmajanduse õppevideoid SIIN.

Loe projekti kohta lähemalt SIIN.

Innovaatilist pakkematerjali loov RAIKU võitis globaalse ettevõtluskonkursi

Creative Business Cup on globaalne ettevõtluskonkurss, mis väärtustab innovaatilisi ja loovaid äriideid. Tänavusel konkursil olid ülekaalukalt esindatud äriideed, mis pakkusid lahendusi ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele – kliima soojenemine, veepõud, plastijäätmed, saastunud õhk.

Esikoha pälvis Eestit esindav uudset pakkematerjali loov Loomeinkubaatori inkubant RAIKU, kes toodab puidujäätmetest pakkematerjali, asendamaks suuri keskkonnaprobleeme tekitavat mullikilet. 

„Umbes 40% vineeri valmistamisel kasutatavast puidust  jääb üle ja see põletatakse. Raiku teeb neist jääkidest keskkonnasõbralikku pakkematerjali, mis lisaks soodsale hinnale näeb ka hea välja,“ tutvustas oma toodet Karl Pärtel. 

“Raiku äriidee lahendab jäätmete probleemi kogu tootmis- ning tarbimisahelas ning on igas mõttes jätkusuutlik. Selliseid lahendusi turg just ootabki,” kommenteeris võitjat Creative Business Cup’i eestvedaja Rasmus Wiinstedt Tscherning.

Pandeemia tõttu lükkus võistlus eelmisel aastal edasi ja seetõttu oli tänavu võimalik virtuaalselt Eestit esindama saata kaks ettevõtet. Kumbki võistles eraldi voorus, omavahel ei pidanud konkureerima. Kokku võtsid võistlusest osa 73 riigi esindajad. 

Teine Eesti esindaja EDUMUS, kes aitab töötavatel spetsialistidel panustada Eesti noorte haridusse, jõudis poolfinaali 13 parema ettevõtte hulka. Muutunud keskkond on kiirendanud protsesse hariduses ja mitmed innovaatilised lahendused üle kogu maailma pakkusid Edumuse platvormile tõsist konkurentsi. 

“Loov Eesti on kohalikku eelvooru korraldanud juba 2012. aastast. Seekord valis Eestit esindavad ettevõtted välja rahvusvaheline żürii  ja tundub, et laiem vaade tõigi edu. Soovime meid esindanud ettevõtetele kõrget lendu,” ütles Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Creative Business Cup Estonia toimub koostöös paljude heade partneritega – Startup Estonia, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tallinna Loomeinkubaator, Estonian Business School, Prototron, Ajujaht, Creativity Lab.

Tallinn Design House Artist Series: Agnes Veski

Vanalinna südames, Hobusepea tänava kullasseppade majas, asub Agnes Veski stuudio. Ühes ruumis on koos mitmete Eesti ehtekunstnike lauad.

Agnes Veski sõnul on teiste kunstnikega koos töötades võimalus vahetada omavahel mõtteid, materjale, tehnoloogilisi nippe ja teha ka koostööd. 

Agnes Veski töölaud vastab kullassepa töölaua nõuetele. Tegemist on kõrgema lauaga, mille juures on oluline roll saagimiskaarel. Lisaks on laual lõputult palju sahtleid, kuhu mahutada materjalid ja tööriistad.

Agnes Veski omanimeline bränd sai alguse 2018. aastal. Ta on õppinud EKAs ehtekunsti, kuhu ta läks kohe peale keskkooli. „Teadsin algusest peale, et tahan kunsti minna õppima.“ Ehete loomisel kasutab ta traditsioonilisi tehnoloogiaid ning ka materjale. Peamiseks inspiratsiooniallikaks on Eesti loodus.

Üks ehteseeria on näiteks alguse saanud samblikutest. „Korjan loodusest mõne samblatüki, mis mulle meeldib ja kastan ta siis vaha sisse, et ta vormi hoiaks. Seejärel läheb see tükk kipsvormiga ahju ja samblatükk põleb välja.“ Allesjäänud negatiivi sisse valab ta hõbeda ja nii saavad alguse ainulaadsed MOSSI seeria ehted. Selline tehnoloogia on aastatuhandeid vana.

Loodusest on alguse saanud ka SPRING seeria, kus Agnes Veski kasutab erinevate taimede vorme, nagu lumikellukesed, sinililled ja meelespead. Ning KÕIV, mis on inspireeritud kasekoorest. Vorm nendel ehetel on sama, aga muster on kõigil erinev. „See on orgaaniline protsess, mida ei saa kontrollida ja kunagi ei tea, mis välja võib tulla.“

Enda lemmikosaks disainiprotsessis peab ehtekunstnik seda, kui ehe valmis saab. „See on nii mõnus hetk.“ Töö tegemise ajal meeldib Agnesele kuulata audioraamatuid, eriti siis kui ei pea palju mõtlema ja on manuaalne töö.

„Ma arvan, et minu ideaalklient on see, keda minu looming puudutab,“

sõnab Agnes Veski enda klienti kirjeldades.

Tulevikku vaadates on Agnes Veskil soov luua edasi ehteid, mis inimesi kõnetavad. Enda sõnul seeriaid ta pigem pikalt ette ei planeeri, „Kui tuleb mõte või idee, siis teen ära!“

Fotod: Iris Kivisalu

Artist Series on vaade eesti disainerite igapäevaellu, kus tutvustame loomingulisi inimesi läbi nende töökeskkonna.

Tutvu Artist Series projektiga SIIN.

Loomeinkubaatoris valmis ringmajanduslikku ettevõtlust tutvustav õppevideote sari

Tallinna Loomeinkubaatori eestvedamisel valmisid ringmajanduse põhimõtteid tutvustavad õppevideod. Rahvusvahelise Creative Ports projekti toel filmiti üles seitsmeosaline videote sari, mis tutvustab ringmajanduse olemust ja suunab alustavaid ja tegutsevaid ettevõtteid ringmajanduslikke võimalusi enda ärimudelitesse kaasama. Videos jagab ekspertteadmisi Markus Vihma ning kogemuslugusid edukalt ringmajandavad ettevõtted.

Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus sõnab: „Loomeinkubaatori eesmärk on aina enam jätkusuutliku, rohelise ja ringmajandusliku ettevõtluse toetamine teadlikkuse tõstmise ning praktiliste lahenduste abil. Õppevideod, mis rahvusvahelise projekti raames valmisid, toetavad seda suurepäraselt – andes teadmisi, millised on ringmajanduse olulised küsimused ja pakuvad inspiratsiooni, kuidas praktikas neid ideid kaasata. Lisaks õppevideotele, saab meie kodulehe uuelt ringmajanduse lehelt ka lugeda rohkem keskkonnasäästliku ettevõtluse kohta. ”

Videotes jagab jätkusuutliku ettevõtluse nõuandeid ringmajanduse ekspert Markus Vihma: „Ringmajanduse eesmärk on hoida materjalide ja toodete väärtust, et vähendada uute loodusvarade vajadust. Ringmajanduse põhimõtteid järgides, on viis teemat, mis aitavad toote elutsükli määratleda – milliseid materjale valida, kuidas neid toota, kuidas valmistada kauakestvaid tooteid, toote taaskasutamise võimalused ja toode teenusena.“

Seitsmeosaline videosari keskendub just neile teemadele ning lisaks on juttu toiduainetööstuse ringmajanduslikest võimalustest. Lisaks eksperdi soovitustele, jagavad enda kogemuslugusid keskkonnasäästlikud ettevõtted: KIRA, Stella Soomlais, Gelatex, Lindström, Paragon Sleep ja Comodule.

KIRA on jätkusuutlik jalatsibränd, mis toodab kestlikke jalatseid vanadest autorehvidest ja plastpudelitest.

Paragon Sleep toodab tekke, patju, tehnilisi tekstiile ja voodeid. Kodutekstiili tootmisel taaskasutab Paragon Sleep 100% tootmisjääkidest.

Comodule ühendab jalgrattad ja tõukerattad internetiga ning on ainuke ettevõte väljaspool Hiinat, mis toodab elektrilisi tõukerattaid.

Stella Soomlais disainib ja valmistab nahast aksessuaare, millele pakutakse lisaks järelhooldust, parandusteenust ja rentimise võimalust.

Lindström on tekstiiliteenuseid pakkuv ettevõte, kes laenutab mitmesuguseid tekstiile, näiteks tööriided, matid, hotelitekstiilid.

Toiduainetööstuse kogemuslugu jagab Gelatex, kes toodab ainulaadseid materjale – nanokiude, mida kasutatakse puhta liha tootmises.

Õppevideoid saab vaadata SIIT.

Video: Toode teenusena

Loomeinkubaatoris toimus veebiseminar: Toode teenusena kui üks tuntumaid ringmajanduse mudeleid. Veebiseminar on osa ürituste seeriast, mida korraldavad teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Loomeinkubaator ja TalTech. Ürituste seeria eesmärk on tutvustada olulisi põhitõdesid ringmajandusest ja julgustada ettevõtteid ressursitõhususele.

Vaata koolitust “Toode teenusena kui üks tuntumaid ringmajanduse mudeleid”:

Eelmisel nädalal toimus 4. Estonian Fashion Festival

Eelmisel nädalal toimus neljandat aastat järjest Estonian Fashion Festival moeprogramm, kus sai näha virtuaalseid Mood-Performance-Tants, OmaMood ja Antoniuse moeetendusi.

Sel korral näidati alustavate moedisainerite kollektsioonidest lühifilme ning uuenduslikku 360-kraadist virtuaalreaalset lahendust. Kolme moeetenduse peale kokku osales 22 moedisainerit, kes näitasid nii riide-, jalatsite-, aksessuaaride- kui ka ehete kollektsioone.

Selleaastaseks võitjaks osutus Leedu disainer Rytis Beiga kollektsiooniga “ABSENCE OF LIGHT.“ Eriauhinnad andsid välja ka ürituse partnerid Tallinn Design House ja Tallinna Loomeinkubaator. Tallinn Design House’i, 4-kuulise esindatuse koos eelneva müügikonsultatsiooniga võitis iLLIMOR. Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinnad said Hannes Rüütel ja Gunta Edele.

Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinnad:

Gunta Edele – äriga alustamise aluspõhimõtted: 1 vabalt valitud koolitus ja 1 kohtumine Loomeinkubaatori konsultandiga

Hannes Rüütel – kasvu- ja ekspordifookusega õppeprogramm: 2 mentorkohtumist, 2 konsultandiga kohtumist ja 2 koolitust

Mood-Performance-Tants 2021 etendusel astusid üles:

Kondrat Hecht, Rytis Beiga, Lisette Laanoja, Claire Aunison, Kelin Kuznetsova, Liisa Lääne, Malle Soosaar, Liis Tisler, Anni Vallsalu ja Iris Krantsiveer.

Järelvaatamine: https://www.facebook.com/estonianfashionfestival/videos/551016909613159

OmaMood 2021 etendusel astusid üles:

Vilve Unt ja Ulvi Kangru, Katre Arula, Annika Vaalma, Margaryta Zubrii, Grete Küppar ja Maarja Palu, Teele Koel ning Marge Allik.

Järelvaatamine: https://www.facebook.com/estonianfashionfestival/videos/760123931340522

Antoniuse moeetenduse 2021 etendusel astusid üles:

Hannes Rüütli, Gunta Edele, Liis Tiisvelti (iLLIMOR), Jūratė Vaškienė (727) ja Irja Lembra (MeKnit).

Järelvaatamine: https://www.facebook.com/estonianfashionfestival/videos/541156676900759

Estonian Fashion Festival toimub aastast 2018 Tartu Loomemajanduskeskuse, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Kõrgem Kunstikool Pallas koostööna. Effi haldab MTÜ Eesti Moe Festival eesmärgiga pakkuda noordisaineritele stardi- ja ekspordiplatvormi.

Tallinn Design House otsib veebi ja sotsiaalmeedia projektijuhti

Tallinn Design House otsib veebi ja sotsiaalmeedia projektijuhti. Kandideerimiseks kirjuta  info@tallinndesignhouse.com, hiljemalt 30. juuni 2021.

Loomeinkubaatori inkubatsioonihooaja lõpetas traditsiooniline mentorite ringliiklus

10. juunil toimus Loomeinkubaatoris traditsiooniline mentorite ringliiklus, mis lõpetas ka 15. inkubatsioonihooaja. Ringliiklus  on ärikiirkohting, kus ettevõtjad kohtusid 20 minutilise mentorsessiooni käigus Loomeinkubaatori erinevate mentoritega ning toimus intensiivne mõtte- ja kontaktivahetus.

Ringliiklus andis inkubantidele suurepärase võimaluse kiirkorras tutvuda erinevate mentoritega ja vahetada mõtteid turunduse, müügi, finantside, disaini ja paljudel teistel teemadel. Pärast mitmeid hooajal toimunud Zoomi koolitusi, oli see üritus esimene, mis mitme kuu jooksul kohapeal toimus. Mentorite ringliiklus on Loomeinkubaatori eestvedamisel saanud ka juba rahvusvahelise mõõtme. Mai lõpus toimus rahvusvaheline Export Speed Mentoring, kus osalesid mentorid ja ettevõtjad Eestist, Poolast, Saksamaalt ja Rootsist. Loe lähemalt.

Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus võttis kohapeal kokku ka 15. inkubatsioonihooaja “15. hooaeg oli igati edukas ja tegus, vaatamata keerulistele oludele. Huvi ettevõtluse vastu on endiselt erakordselt kõrge. Inkubatsioonihooajal võeti vastu 42 uut inkubanti. Mentorkohtumisi Loomeinkubaatori 45 mentoriga, toimus hooajal kokku 65, koolitusi 39 ja sündmuseid 9.”

Lisaks said mentorite ringliiklusel osalenud mentorid kingituseks Loomeinkubaatori ja IKIGI koostöös valminud märkmikud. Märkmiku kaaned on valmistatud vanadest inkubaatori kaustadest, millele anti ringmajanduslikult uus väljanägemine. Nagu ütleb ka brändi poolt tehtud sissekanne märkmikus: “Alles olin kaust unustatud kasti, nüüd sain uue elu – kõik on hästi.”

Mentorite ringliiklusel andsid nõu:

• Almar Sehver  (intellektuaalomandi kaitse)
• Anu Oks (finantsid, ärimudelid)
• Georg Merilo (rahvusvahelised läbirääkimised)
• Ionel Lehari (disainiprotsessid ja -müük)
• Kari Maripuu (rahvusvaheliste ärivõrgustike loomine, personaalmüük)
• Katrin Kiviselg (müük ja müügistrateegiad)
• Lev Dolgatsjov (investorvalmidus, riskide hindamine, liftikõne investorile)
• Merilyn Kesküla (digiturundus ja sotsiaalmeedia, turundus läbi mõjuisikute)
• Mikk Orglaan (ettevõtluse arendamine)
• Ulvi Kala (tootearendus, ettevõtlusega alustamine)
• Heiti Mering (IT müük)
• Ruth Helene Melioranski (disain ja tootearendus)

Inkubatsiooniprogrammiga on võimalik liituda, täites liitumisavalduse https://inkubaator.tallinn.ee/liitu/ lehel. 

Tule ja kasva koos meiega!

Uuri lähemalt: inkubaator.tallinn.ee/programm/

Negavati peaauhinna võitis Myceen

Eile, 8. juunil toimus Negavati superfinaal, kus üheksa finalisti seast valiti parim roheidee. Negavati ja 10 000 eurot võitis Tallinna Loomeinkubaatori inkubant Myceen, kes arendavad uudset seenematerjali. Loomeinkubaatori eriauhind ja kolmas koht läks UNKNOT’ile, kes on ringmajandusele spetsialiseeruv tootedisaini- ja müügiagentuur.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andres Treier sõnas Myceenile auhinda üle andes järgmist: „Innovatsioon on Myceeni märksõna. Uudne, aga samas peaaegu valmis ja midagi käega katsutavat. Kindlasti on vaja veel arendada, milline disain täpselt ja millised omadused, aga tundub, et tiim on seda nii pikalt teinud ja teeb kindlasti ka edaspidi. Sellist asja, kus mõju on lausa negatiivne, seda tihti tänapäeval ette ei tule.“

Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinna sai UNKNOT, kes on ringmajandusele spetsialiseeruv tootedisaini- ja müügiagentuur, mis aitab rõivatootjatel oma materjalijäätmetest ümbertöödeldavaid tooteid välja arendada ja müüa. Auhinna andis üle Tallinna Loomeinkubaatori konsultant Kairi Kõrve, kelle sõnul on hetkel oluline kahjulike keskkonnamõjude vähendamiseks mõtestada ümber ärimudelid. „Eriauhind läheb UNKNOT’ile, kes soovib ära unustada termini JÄÄK ja kasutada ära eelkõige kohalikus jäätmed.“

Teised auhinna võitjad olid:

I koht ja 10 000 eurot MYCEEN

II koht ja 5000 eurot RingKarp

III koht ja 3000 eurot UNKNOT

Eriauhinnad:

Prototron TOP50 ning Tehnopoli kontoriruumid & nõustamine: Õõtsvolt

Tallinna Loomeinkubaator / Tallinn Creative’i mentorlus ja koolitused: UNKNOT

Admiral Markets nõustamisteenus ja ärikirjandus: Konnekt EE

Luminor Eesti stipendium 3000 eurot ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse töötajate lemmik ja pääsmed sTARTUp Day’le: RingKarp

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis stipendium 500 eurot: Lelukarp

Finaalis osales üheksa põnevat ja uuenduslikku roheideed:

UNKNOT – ringmajandusele spetsialiseeruv tootedisaini- ja müügiagentuur, mis aitab rõivatootjatel oma materjalijäätmetest ümbertöödeldavaid tooteid välja arendada ja müüa. Eesmärk on kaasata vabakutselisi keskkonnateadlikke disainereid, et luua mitmekülgne teenustevõrgustik ja teadmiste platvorm. 

PlaatinaHunt – idee seisneb tänavatolmust väärismetalli, plaatina eraldamises. Parim viis selleks on kasutada talvel lumme kinni jäänud ja kogunenud heitgaaside tolmu ning sellest plaatinat eraldades saame tulemuseks kevadeti puhtama keskkonna ning mootorsõidukite katalüsaatoritest välja lendunud plaatina taaskasutamise.

RingKarp – ringmajandue mudelil põhinev lahendus valmistoidu kaasaostmiseks prügivabalt

lemm –  kohalikest taimekiududest valmistatud vastupidav kangas. Uus tehnoloogia taimekasvatusjääkidest lemme eraldamiseks viib vanarahva teadmised kokku tänapäevase jätkusuutliku maailmavaate ja aeglase moe kontseptsiooniga.

Myceen – uudsel seenematerjali arendamine, millel on potentsiaal asendada probleemseid materjale ehitus-, mööbli-, transpordisektoris, kuna peale kasutustsükli lõppu ei kujuta see loodusele ohtu ning laguneb loomulikul viisil.

Konnekt – äpp, millega saab kõik vajalikud piiksutamised teha telefoniga, et elada kaardivaba ja mugavamat elu.

Lelukarp – mänguasjade renditeenus, mis töötab personaliseeritud tellimuskastide põhimõttel. Hoiab lelud ringluses, säästab vanemate aega ja raha ning järgib laste huve.

Villakas – eestimaisest lambavillast pesukäsn, mida pärast oma kasutusaja lõppu on võimalik komposteerida.

Õõtsvolt – puude tuules kõikumisest elektrienergiat tootev süsteem

Keskkonnainvesteeringute Keskuse konkurss Negavatt on 18-30 aastastele noortele suunatud roheideede konkurss, mille peaauhind on 10 000 eurot oma idee elluviimiseks.

Tallinna Loomeinkubaator innustab, võimendab ja arendab väikeettevõtteid. Loomeinkubaatori üheks tähtsaks  eesmärgiks  on kujunenud ettevõtjate ringmajanduslikest võimalustest teavitamine ning kestlike ärimudelite elluviimise toetamine. Negavati raames oli hea meel toetada noorte lennukaid roheideid.

Foto: Kadri Erlenheim