Tallinn Design House otsib veebi ja sotsiaalmeedia projektijuhti

Tallinn Design House otsib veebi ja sotsiaalmeedia projektijuhti. Kandideerimiseks kirjuta info@tallinndesignhouse.com, hiljemalt 30. juuni 2021.

Loomeinkubaatori inkubatsioonihooaja lõpetas traditsiooniline mentorite ringliiklus

10. juunil toimus Loomeinkubaatoris traditsiooniline mentorite ringliiklus, mis lõpetas ka 15. inkubatsioonihooaja. Ringliiklus on ärikiirkohting, kus ettevõtjad kohtusid 20 minutilise mentorsessiooni käigus Loomeinkubaatori erinevate mentoritega ning toimus intensiivne mõtte- ja kontaktivahetus.

Ringliiklus andis inkubantidele suurepärase võimaluse kiirkorras tutvuda erinevate mentoritega ja vahetada mõtteid turunduse, müügi, finantside, disaini ja paljudel teistel teemadel. Pärast mitmeid hooajal toimunud Zoomi koolitusi, oli see üritus esimene, mis mitme kuu jooksul kohapeal toimus. Mentorite ringliiklus on Loomeinkubaatori eestvedamisel saanud ka juba rahvusvahelise mõõtme. Mai lõpus toimus rahvusvaheline Export Speed Mentoring, kus osalesid mentorid ja ettevõtjad Eestist, Poolast, Saksamaalt ja Rootsist. Loe lähemalt.

Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus võttis kohapeal kokku ka 15. inkubatsioonihooaja “15. hooaeg oli igati edukas ja tegus, vaatamata keerulistele oludele. Huvi ettevõtluse vastu on endiselt erakordselt kõrge. Inkubatsioonihooajal võeti vastu 42 uut inkubanti. Mentorkohtumisi Loomeinkubaatori 45 mentoriga, toimus hooajal kokku 65, koolitusi 39 ja sündmuseid 9.”

Lisaks said mentorite ringliiklusel osalenud mentorid kingituseks Loomeinkubaatori ja IKIGI koostöös valminud märkmikud. Märkmiku kaaned on valmistatud vanadest inkubaatori kaustadest, millele anti ringmajanduslikult uus väljanägemine. Nagu ütleb ka brändi poolt tehtud sissekanne märkmikus: “Alles olin kaust unustatud kasti, nüüd sain uue elu – kõik on hästi.”

Mentorite ringliiklusel andsid nõu:

Almar Sehver (intellektuaalomandi kaitse)
Anu Oks (finantsid, ärimudelid)
Georg Merilo (rahvusvahelised läbirääkimised)
Ionel Lehari (disainiprotsessid ja -müük)
Kari Maripuu (rahvusvaheliste ärivõrgustike loomine, personaalmüük)
Katrin Kiviselg (müük ja müügistrateegiad)
Lev Dolgatsjov (investorvalmidus, riskide hindamine, liftikõne investorile)
Merilyn Kesküla (digiturundus ja sotsiaalmeedia, turundus läbi mõjuisikute)
Mikk Orglaan (ettevõtluse arendamine)
Ulvi Kala (tootearendus, ettevõtlusega alustamine)
Heiti Mering (IT müük)
Ruth Helene Melioranski (disain ja tootearendus)

Inkubatsiooniprogrammiga on võimalik liituda, täites liitumisavalduse https://inkubaator.tallinn.ee/liitu/ lehel.

Tule ja kasva koos meiega!

Uuri lähemalt: inkubaator.tallinn.ee/programm/

Negavati peaauhinna võitis Myceen

Eile, 8. juunil toimus Negavati superfinaal, kus üheksa finalisti seast valiti parim roheidee. Negavati ja 10 000 eurot võitis Tallinna Loomeinkubaatori inkubant Myceen, kes arendavad uudset seenematerjali. Loomeinkubaatori eriauhind ja kolmas koht läks UNKNOT’ile, kes on ringmajandusele spetsialiseeruv tootedisaini- ja müügiagentuur.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andres Treier sõnas Myceenile auhinda üle andes järgmist: „Innovatsioon on Myceeni märksõna. Uudne, aga samas peaaegu valmis ja midagi käega katsutavat. Kindlasti on vaja veel arendada, milline disain täpselt ja millised omadused, aga tundub, et tiim on seda nii pikalt teinud ja teeb kindlasti ka edaspidi. Sellist asja, kus mõju on lausa negatiivne, seda tihti tänapäeval ette ei tule.“

Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinna sai UNKNOT, kes on ringmajandusele spetsialiseeruv tootedisaini- ja müügiagentuur, mis aitab rõivatootjatel oma materjalijäätmetest ümbertöödeldavaid tooteid välja arendada ja müüa. Auhinna andis üle Tallinna Loomeinkubaatori konsultant Kairi Kõrve, kelle sõnul on hetkel oluline kahjulike keskkonnamõjude vähendamiseks mõtestada ümber ärimudelid. „Eriauhind läheb UNKNOT’ile, kes soovib ära unustada termini JÄÄK ja kasutada ära eelkõige kohalikus jäätmed.“

Teised auhinna võitjad olid:

I koht ja 10 000 eurot MYCEEN

II koht ja 5000 eurot RingKarp

III koht ja 3000 eurot UNKNOT

Eriauhinnad:

Prototron TOP50 ning Tehnopoli kontoriruumid & nõustamine: Õõtsvolt

Tallinna Loomeinkubaator / Tallinn Creative’i mentorlus ja koolitused: UNKNOT

Admiral Markets nõustamisteenus ja ärikirjandus: Konnekt EE

Luminor Eesti stipendium 3000 eurot ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse töötajate lemmik ja pääsmed sTARTUp Day’le: RingKarp

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis stipendium 500 eurot: Lelukarp

Finaalis osales üheksa põnevat ja uuenduslikku roheideed:

UNKNOT – ringmajandusele spetsialiseeruv tootedisaini- ja müügiagentuur, mis aitab rõivatootjatel oma materjalijäätmetest ümbertöödeldavaid tooteid välja arendada ja müüa. Eesmärk on kaasata vabakutselisi keskkonnateadlikke disainereid, et luua mitmekülgne teenustevõrgustik ja teadmiste platvorm.

PlaatinaHunt – idee seisneb tänavatolmust väärismetalli, plaatina eraldamises. Parim viis selleks on kasutada talvel lumme kinni jäänud ja kogunenud heitgaaside tolmu ning sellest plaatinat eraldades saame tulemuseks kevadeti puhtama keskkonna ning mootorsõidukite katalüsaatoritest välja lendunud plaatina taaskasutamise.

RingKarp – ringmajandue mudelil põhinev lahendus valmistoidu kaasaostmiseks prügivabalt

lemm – kohalikest taimekiududest valmistatud vastupidav kangas. Uus tehnoloogia taimekasvatusjääkidest lemme eraldamiseks viib vanarahva teadmised kokku tänapäevase jätkusuutliku maailmavaate ja aeglase moe kontseptsiooniga.

Myceen – uudsel seenematerjali arendamine, millel on potentsiaal asendada probleemseid materjale ehitus-, mööbli-, transpordisektoris, kuna peale kasutustsükli lõppu ei kujuta see loodusele ohtu ning laguneb loomulikul viisil.

Konnekt – äpp, millega saab kõik vajalikud piiksutamised teha telefoniga, et elada kaardivaba ja mugavamat elu.

Lelukarp – mänguasjade renditeenus, mis töötab personaliseeritud tellimuskastide põhimõttel. Hoiab lelud ringluses, säästab vanemate aega ja raha ning järgib laste huve.

Villakas – eestimaisest lambavillast pesukäsn, mida pärast oma kasutusaja lõppu on võimalik komposteerida.

Õõtsvolt – puude tuules kõikumisest elektrienergiat tootev süsteem

Keskkonnainvesteeringute Keskuse konkurss Negavatt on 18-30 aastastele noortele suunatud roheideede konkurss, mille peaauhind on 10 000 eurot oma idee elluviimiseks.

Tallinna Loomeinkubaator innustab, võimendab ja arendab väikeettevõtteid. Loomeinkubaatori üheks tähtsaks eesmärgiks on kujunenud ettevõtjate ringmajanduslikest võimalustest teavitamine ning kestlike ärimudelite elluviimise toetamine. Negavati raames oli hea meel toetada noorte lennukaid roheideid.

Foto: Kadri Erlenheim

Ainulaadne riidekollektsioon “Jussikese seitse sõpra” ainetel

Lastekirjanduse klassika “Jussikese seitse sõpra” tähistab sel aastal 55. ilmumisaastat. Selle puhul on kodumaine kaubamärk ja Loomeinkubaatori inkubant Helg loonud tähtpäevale kohase riidekollektsiooni.

Lugu poisist, kes oma lemmikpäeva – pühapäeva otsides leiab, et tegelikult on kõik päevad olulised, meenub ilmselt lausa mitmele põlvkonnale. Selle lihtsa, ent tabava loo teeb erilisemaks asjaolu, et autor Silvi Väljal on raamatu otsast lõpuni ka ise illustreerinud. See inspireeriv lugu on muutunud Eesti lastekirjanduse klassikaks ning on endiselt meie koolilaste kohustusliku kirjanduse loetelus.

Praegu on Silvi Väljali pärandi hooldajaks ja edasikandjaks tema lapselaps Reet Kuusalu, kes soovis juubeliaasta puhul Jussikesele rohkem tähelepanu tuua. Nii valmis koostöös eestimaise emade ja laste kaubamärgiga Helg vahva lasteriiete kollektsioon, kust ei puudu ka T-särgid suurtele.

Tegemist on mugavate vaba aja rõivastega, millel on Jussikese raaamatust inspireeritud muster, mille disainis kunstnik Alisa Vasina.

Kollektsiooni ametlik müük algab 1.juunil Helg e-poes SIIN.

Helg on 100% kodumaine ettevõte, kõik tooted disainitakse ja õmmeldakse Eestis. Ettevõtte väärtuseks on eetiline ja keskkonnasõbralik tootmine, kus pannakse võrdselt rõhku väiksele ökoloogilisele jalajäljele ning inimeste ja loomade heaolule.

Tallinn Creative Incubator organized international Export Speed Mentoring

International Export Speed Mentoring on the 27th of May, was a one-day event that brought together designers and mentors from Estonia, Sweden, Poland, and Germany to support the Baltic Sea Region young fashion brands enter new markets and learn about circular principles.

Export Speed Mentoring was a pilot event, which was initiated and organized by Tallinn Creative Incubator as part of a Creative Ports project. The project was executed in cooperation with Hamburg Kreativ Gesellshaft (Germany), Westpomeranian Region (Poland), Media Dizain (Poland), and Media Evolution (Sweden).

The event took place in Zoom and gathered 22 young fashion brands from Germany, Poland, Sweden, and Estonia, who were mentored by 21 mentors. Within 4 hours, young fashion brands got individual mentoring from fashion experts from three different markets and advice from circular design consultants. Among the fashion experts were fashion agents, business owners, creative directors, producers and managers, fashion festival directors, etc.

Prior to the mentoring sessions, all participants got inspiration from Irbe Smite (Gateway&Partners) and Kadi Kenk (Let’s Do it Foundation). Export consultant Irbe Smite shared her experience of working with young fashion brands that are entering foreign markets. Kadi Kenk explained why brands today should reconsider their business models and adopt circular principles.

Irbe Smite (Gateway&Partners) Kadi Kenk (Let’s Do it Foundation)

In addition to mentoring sessions, the program also hosted three speakers, who shared their internationalization experiences and success stories to inspire and encourage others to reach their goals. The speakers included Kriss Soonik from Kriss Soonik Loungerie (Estonia), Elena Gasulla Tortajada from Libre Style (Poland), and Jula Holtzheimer and Anna Bronowsk from Jan N June (Germany).

Kriss Soonik Elena Gasulla Tortajada Jula Holtzheimer and Anna Bronowsk

The event was a success and a total of 84 mentoring sessions took place!

Participant feedback:

“Great mentors and very professional and precise advice! Exporting is all about making a decision, a plan and lots of action! Every market has its own face and specifics. Talk to people!”

“Thank you for this occasion to talk to experts „out there“ – it opened my mind to several steps I have to take, things I need to change – shortly and first of all: to get out of the comfort zone!”

“A day filled with inspiration, knowledge and generous people letting us in on their stories. Good contacts and talks. Super!”

“I find this a great idea, global and focused at the same time.”

Nele Plutus and Margaret Aidla from Tallinn Creative Incubator thank all the participants for joining and hope to see many more international experience sharing Export Speed Mentorings in the years to come!

Video: Uus tarbijakäitumine, mis saab pärast koroonat?

MELT Innovatsioonifoorum toimus 12. mail virtuaalselt, otseülekandena Kultuurikatlast. Foorumit jälgis reaalajas 1860 osalejat, laval oli 30 esinejat, sisu ja tehnilise poole eest vastutas 25 meeskonnaliiget. Loomeinkubaator esitles MELTil ühe paneelina: „Uus tarbijakäitumine: mis saab pärast koroonat?” kus astusid üles ettevõtted, kes on leidnud koroonakriisist uue hingamise ja senise tegevusala ümber mõtestanud. Uuriti, kas pandeemiast tingitud muutused on jäädavalt mõjutanud ka tarbijakäitumist.

Jolos partner Martin Rauam
Zäp müügi- ja turundusjuht Kristjan Arunurm
Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät
Bolt Food Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalne juht Linda Garder

Mõned mõtted paneeldiskussioonist:

Kristjan Arunurm: Viirused olid maailmas ka enne koroonat. Teadmine, et viirused käte kaudu levisid, oli teada ka enne pandeemiat. Samuti oli olemas neid, kes viiruseid ka kartsid ning olid valmis ka iga nurga peal käis desinfitseerima. Mida aga enne pandeemiat polnud, oli kätepuhastusvahendite kättesaadavus avalikes kohtades. Koroonapandeemia kiirendas kogu seda protsessi ja muutis kätedesinfitseerimise kättesaadavaks ja elu loomulikuks osaks.

Kindlasti on desojaamade olemasolu ka tuleviku maailmas omal kohal ja kättesaadavamad kui varem.

Tõnu Väät: Koroonapandeemia tegi e-kaubandusvaldkonnas kiire 3-5 aasta hüppe edasi. Eelmisel aastal osteti Eestis 4 miljonit pakki rohkem kui 2019, seega iga Eesti inimene tellis 4 pakki rohkem kui muidu. Väljakutse on aga e-teenuse kiiruses: eeldatakse kiiret vastust, kiiret tarnet. Me ei kujuta keegi ette, et lähme poodi ja tuleme sealt kaubaga tagasi viie päeva pärast – just seda eeldatakse ka palju veebist tellimise puhul. Inimesed ei soovi oodata viis päeva tagasisidet oma kirjale ning veel päevi kuni kaup kohale jõuab.

Kui sa oled e-poe omanik, siis sa konkureerid kogu maailmaga. Mõtle, kas sina suudad oma kauba kohale viia kiiremini kui Amazon, kes teeb seda tihti kolme päevaga?

Linda Garder: Koroonapandeemia kiirendas Bolt Foodi arenguid 2-5 aasta võrra. Kui 2019 olime me vaid neljas riigis, siis eelmise aasta lõpuks avasime nõudluse survel oma esindused 16 erinevasse riiki.

Pandeemia on tõstnud kindlasti ka tarbijate teadlikkust, otsitakse ja eeldatakse keskkonnasõbralikumaid pakendamisi – kas saabuv pakk peab olema ikka nii mitme kile sisse pakitud ja mitu korda kinni teibitud või on selleks ka keskkonnasõbralikumaid viise?

Martin Rauam: Üritusturunduses muutus kogu ürituskorralduse asja olemus. Suur osa ürituse efektist tekib suhtlusest, kohast, joogist, dekoratsioonidest ja üks osa siis see sisuline pool, mis polnud aga tihti peamine trigger. Kui alles jäi ainult sisu, siis see on see, millega tuli tööle hakata. Zoomi konverentsidel on muidugi ka omad eelised – erinevad küsitlused näitavad, et tänu Zoomi platvormile võetakse konverentsidest osa rohkem kui varem. Samuti saab kaasata läbi veebiplatvormide esinejaid, kes muidu ei saaks osaleda.

Miinuseks on siinjuures aga ka Zoomi väsimus.

Mis siis saab pärast koroonat? Teenusepakkujad kujundavad enda teenuseid ja pilti vastavalt tarbija nõudmistele. Seda, mida tarbija soovib, nii ka läheb.

Vaata paneeli järele siin:

MELT innovatsioonifoorumi korraldas Tallinna ettevõtluskeskus koostöös Tallinna Loomeinkubaatori ja Tallinna Teaduspark Tehnopoliga.

Video: Kuidas luua pika elueaga tooteid?

18. mail toimus veebiseminar: Kuidas luua pika elueaga tooteid? Veebiseminar on osa ürituste seeriast, mida korraldavad teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Loomeinkubaator ja TalTech. Ürituste seeria eesmärk on tutvustada olulisi põhitõdesid ringmajandusest ja julgustada ettevõtteid ressursitõhususele.

Veebiseminaril jagas teadmisi Joel Kotsjuba, kes on tegev strateegiline disainer, aidates ettevõtetel ja avaliku sektori organisatsioonidel arendada oma äri läbi kasutajakeskse ja süsteemse toote-teenusearenduse protsessi.

Lisaks toimus põnev paneeldiskussioon, kus kuulsime kahe ettevõtja põnevaid kogemuslugusid. Sander Ots, kes on Comodule tootejuht ning Sirli Ratasepp, kes on tegevjuht ja kaasasutaja ettevõttes KIRA. Vestlust juhtis Kaisa Hansen, kes on TalTech Uusettevõtluse juht, mentor ja ringmajanduse ekspert.

“Maailmas suuruselt 5. saar on Prügisaar, mis asub Vaikses Ookeanis, ning on kolm korda suurem kui Prantsusmaa. Selleni oleme jõudnud, tootes ülemäära tooteid, mida vaja ei ole,” sõnastas sissejuhatuses Joel Kotsjuba probleemi, miks on oluline tooteid arendades järgida ringmajanduse põhimõtteid.

Vaata koolitust “Kuidas luua pika elueaga tooteid?”:

Veebiseminar on osa ürituste seeriast, mida korraldavad teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Loomeinkubaator ja TalTech. Ürituste seeria eesmärk on tutvustada olulisi põhitõdesid ringmajandusest ja julgustada ettevõtteid ressursitõhususele.

Tallinn Design House Artist Series projekt: Eve Hanson

Tallinn Design House Artist Series projekt on vaade eesti disainerite igapäevaellu, kus tutvustatakse loomingulisi inimesi läbi nende töökeskkonna. Seekord käidi külas Eve Hansonil.

Eve Hansoni stuudiopood asub Telliskivi Loomelinnakus, kuid suure osa tööst teeb ta ära kodus. Telliskivi Loomelinnakusse stuudiot avama ajendas soov näha enda kliente päriselus: „E-poe või disainipoodide kaudu müües ma inimestega ei kohtu. Siin saan klientidega otse suhelda: väga ägedad naised on!“ Enda klienti iseloomustabki Eve Hanson julge naisena, kellel on soov eristuda ja ennast enesekindlana tunda. Kuigi Eve loodud rõivad on minimalistlikud, on neil tihti mitu mängulist kandmisvõimalust.

Olen alati öelnud, et minu disaineriks saamine kuidagi juhtus. Samas olen mõtlema hakanud, et ju ta ikka kodust kaasa tuli – vanaema oli see, kes tegi käsitööd. Ja kõik need müstilised lõikelehed. Disaineriks saamine ei olnud minu lapsepõlveunistus, aga ma valisin selle, mis mulle meeldis.“ Kahe Kuldnõela ja Hõbenõelaga pärjatud Eve Hansonil on ka laste ja naiste rõivaste konstruktori paberid. Lisaks on ta töötanud meeste rätsepana ja olnud disainer mitmete teiste brändide juures. Nüüd on ta jõudnud omanimelise brändini, ning tõdeb: „Olen 20 aastat seda tööd teinud, aga ikka otsin oma. Ma arvan, et minu brändile on tunnuslik minimalism, mille juures on minu käekirjale iseloomulik detail või materjalide kooslus, mis teeb rõivad eriliseks.“

Fotograaf: Iris Kivisalu

Loe tervet lugu ja vaata kogu pildigaleriid SIIN.

Video: Kui etttevõtja endasse usub, siis ei jää ka edu tulemata

Tallinna Televisioon uuris, kuidas on ettevõtjad muutunud olukorras hakkama saanud. Enda kogemust jagas Loomeinkubaatori inkubant, HURM parfüümibrändi juht Liisbet Ross. Lisaks jagas mõtteid ka Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.

“Kui ettevõtja väga usub sellesse, mida teeb, siis see edu ei jää tulemata. Mingi selline salapärane lumm on selles usus ja südamega tegemises,” sõnas Tallinna Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus. “Väga palju räägitakse, et läbipõdenutel lõhnataju kaob ja luksuskaup ei peaks üldsegi enam nii peale minema, kuid kuidagi on nii läinud, et on hästi läinud,” ütles Hurm looduslike parfüümide looja Liisbet Ross.

Vaata lähemalt videost:

Mitmed ettevõtted saavad alguse isiklikust vajadusest. Nii läks ka looduskosmeetikast huvitunud Liisbet Rossil, kes otsustas mõned aastad tagasi hakata ise looma looduslikke parfüüme.

Pooleteise aasta eest lõi ta Hurm loodusparfüümide brändi, mille välja töötamine nõudis kallist ja aeganõudvat koostööd keemikutega. Täiesti juhuslikult alustas ettevõte müüki just koroonakriisi alguses. Ometigi on tänaseks ettevõte hakanud kasumit tootma ja kulutused on kõik tagasi teenitud.

Seni on ta ettevõtted vedanud enda töö kõrvalt, olles panustanud pea kõik vabad päevad, sekka ka mõned magamata ööd parfüümiärile.

Tallinna loomeinkubaator aitas ärile kaasa

Muuhulgas on Hurm suurt ärilist abi saanud Tallinna loomeinkubaatorist. Loomeinkubaatori juhatuse liikme Anu Lõhmuse arvates õnnestus Liisbetil selline ettevõtte toimima saada tänu ülimalt tugevale tahtele.

Inkubaator pakub ettevõtjatele individuaalset kuni 24 kuu pikkust arenguprogrammi, mille raames panustavad äri kasvamisse personaalne konsultant ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad inkubaatoris erinevad ettevõtlusalased seminarid ja koolitused, osaletakse ühisturundus- ja ekspordiplatvormil. Toimuvad ettevõtete vahehindamised, kus analüüsitakse ettevõtte progressi ja seatakse eesmärgid järgnevaks perioodiks.

Avaldusi liitumiseks saavad soovijad esitada aastaringselt SIIN.

Kuidas alustada ettevõttes ringmajandusega?

Kas ettevõtte juba töötavasse ärimudelisse on võimalik integreerida ringmajanduslikud põhimõtted? Kuidas peaks alustama ringdisaini juurutamisest ettevõttes?

Rigmajanduslike põhimõtete järgimise olulisus, ettevõtte ärimudeli edukuses, mängib iga päevaga aina suuremat rolli. Juba täna on tekkinud ilmingud tarbimismudelite muutusest – teadlikumad tarbijad teevad üha rohkem ostuotsuseid ettevõtte ressursikasutuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvalt. Lisaks kallinevad pikas perspektiivis ressursid ja samas toetab ka tehnoloogiline areng muutuste läbiviimist.

Lähiaastatel tekib ka regulatiivne ehk seaduslik surve. Kõigest sellest tulenevalt on õige aeg tegutseda ja mõelda ringsele väärtusloomele ettevõtetes.

Esimese sammuna võiks teha analüüsi ehk hinnata ettevõtte ringdisaini suutlikkust, võimalusi ja ka vajadust.

Ringdisaini suutlikkuse hindamine ettevõttes:

Olemasoleva strateegia ning väärtuspakkumise analüüs
Tootearendus ja tootmisprotsesside analüüs (sama ka teenuste kohta)
Ettevõtteväliste seoste hindamine (partnerid, kliendid, tarnijad)

Pärast ülalpool nimetatud analüüsi, on teiseks sammuks ringdisaini strateegia valik.

Uue ringdisaini strateegia loomisel või vana parandamisel, võiks mõelda läbi järgmised etapid:

Materjalide valik (materjalide mitmekesisuse vähendamine)
Materjalide kasutuse optimeerimine ja jääkide tekke vältimine. Võimalusel jääkide ümbersuunamine tagasi tootmisse.
Toote eluea pikendamine
Toote kerge lahtimonteeritavus
Toode on disainitud nii, et seda on lihtne suunata uuesti ringlusse või jäätmete kodumisssüteemi.
Uued ärimudelid (kaaluda, kas võimalik kasutada mõnd mitteklassikalist ärimudelit)

Pärast ringdisaini suutlikkuse hindamist ja ringdisaini strateegia valikut, on võimalik liikuda edasi ettevõtte võimaluste rakendamise juurde. Kõiki etappe ei ole vaja korraga ellu viia, alustada võib väiksemate, lihtsasti elluviidavate tegevustega.

Mõne aja möödumisel, on soovitatav vahehindamine senistele muudatustele ja vajadusel võiks seada uued eesmärgid, sh arvestades tarbijakäitumise muutust ning rakendada tegevused, mida on kohe võimalik teostada ringdisaini strateegia valikus nimetatust.

Need ongi esimesed sammud teel ringmajanduslike ärimudelite poole.

Mis on ringmajandus?

Mis on ringmajandus_Loomeinkubaator

Allikas: europarl.europa.eu

Näited ringmajandusliku ettevõtte võimalikest ärimudelitest:

Toote eluea pikendamine (remondi ja tagasivõtu teenus)
Toode kujundamine teenuseks
Ressursse taaskasutav tootmine
Jagamisplatvormid

Tallinna Loomeinkubaator nõustab juba täna ringmajandavaid ettevõtteid! Inkubatsiooniprogrammis on näiteks Creative Business Cup võistluse nominendid ja ringmajandavad ettevõtted MyCeen (seenematerjalist toodete arendus), KIRA (vanadest autorehvidest jalanõud) ja võitja RAIKU (innovatiivne pakkematerjal puidutööstuse jääkidest).

Mis on ringmajandus

Autorehvidest KIRA jalanõud

Koostas: Kairi Kõrve

Allikad: Ellen MacArthur Foundation, Eesti Disainikeskus