Loomeinkubaatori üheks ärimentoriks on Almar Sehver, kes on AAA patendibüroo partner. Almar on intellektuaalomandi valdkonnas töötanud juristi ja patendivolinikuna üle 20 aasta, tegeledes intellektuaalomandi kaitse küsimustega ning kohtuvaidlustega. Lisaks oskab ta nõua anda kaubamärkide, disainide, leiutiste (kasulikud mudelid ja patendid) registreerimisel, neist tulenevate õiguste kaitsmisel ning intellektuaalomandi alaste lepingute koostamisel.

Uurisime, kuidas saab tootev disainer oma loomingut ja kaubamärki kaitsta? Milliseid toetusi on võimalik kaubamärgi registreerimiseks saada?

Almar Sehver

Millele peab tootev disainer tähelepanu pöörama, kui soovib oma loomingut kaitsta? Mida ja kuidas on vaja kuupäevaliselt dokumenteerida?

Disainerile on oma loomingu kaitsmiseks võimaldatud kaks peamist intellektuaalomandi õigust:

• Autoriõigus, mis tekib automaatselt teose loomise hetkest ning kehtib kogu autori eluea ning lisaks 70 aasta pärast surma. Autoriõiguse tekkimiseks ei pea seda registreerima ning õigused tekivad alati autorile, kuid füüsilisele isikule. Õiguste olemasolu peab tõendama alles siis, kui selleks tekib vajadus. Autoriõigused lähevad üle teisele isikule üksnes lepingu alusel – töölepingu alusel automaatselt, kui teos on loodud töökohustuste käigus, või muu lepingu alusel, kui selles on kokku lepitud. Autoriõigused annavad kaitse teose kopeerimise vastu, st tahtliku koopia või jäljendi loomise vastu. Autoriõigus ei kaitse juhul, kui keegi on sõltumatult identse või sarnase teose loonud.

• Disainiõigus, mis üldiselt eeldab selle registreerimist ja tagab kaitse kuni 25-ks aastaks (pikendamine 5 aasta kaupa). Eksisteerib ka 3-aastase kehtivusajaga Euroopa Liidu registreerimata disainiõigus, kuid see on sisult sarnane autoriõigusega, seega sisulist lisaväärtust disainerile ei paku. Disain tuleb registreerida eelistatult enne selle avalikustamist, kuid Euroopa Liidu disainimäärus võimaldab disaini registreerida ka 1 aasta jooksul disaini esmakordsest avalikustamisest. Registreeritud disainiõigus annab kaitse igasuguse sarnase üldmuljega disaini suhtes, st vajalik ei ole tõendada kopeerimist ning isegi iseseisvalt loodud sarnane disain on registreeritud disainiõigust rikkuv. Heaks võimaluseks on Euroopa Liidu disain, mis annab ühe registreeringuga kaitse kõigis liikmesriikides. Kuid oluline on teadvustada, et disainiõigus on territoriaalne ning kaitse saamiseks tuleb disain registreerida igas riigis või territooriumil, kus vastavalt äriplaanile kaitset vajatakse.

Seega olukorras, kus disaini kaitstakse registreerimisega, puudub vajadus loomingut kuupäevaliselt dokumenteerida, v.a esmase avalikustamise kuupäev juhul, kuid disain registreeritakse pärast esmakordset avalikustamist. Kuid juhul, kui disaini kaitse põhineb registreerimata õigusel on äärmiselt oluline jäädvustada loomeprotsess, lõpptulemus ning vastavad joonised ja dokumendid ka korrektselt dateerida ning signeerida. Üheks võimaluseks on allkirjastada vastavad failid Eesti digiallkirjaga.

Kuidas on võimalik kaubamärki kaitsta? Kui pikaks perioodiks ja millal peab selle avalikustama?

Kaubamärgile kaitse saamiseks tuleb see registreerida, tegemist on üksnes üksikute erandjuhtudega, mil kaubamärgiga seotud õigusi saab kaitsta ilma registreerimata (üldtuntud kaubamärk, pahauskne registreerimine). Kaubamärgi registreering kehtib 10 aastat  ja seda saab pikendada piiramatu arv kordasid.

Nagu iga tööstusomandi kaitsmisega, siis ka kaubamärgi registreerimise ajastamise küsimus kehtib põhimõte, et mida varem seda parem. Kuid kaubamärgi õiguskaitse puhul puudub „uudsuse“ kriteerium, st selle võib registreerida ka hiljem, pärast äritegevuse alustamist ja kaubamärgi avalikustamist, kuid alati kehtib registreerimisel „kes ees, see mees“ põhimõte (seda igas riigis).

Kaubamärgikaitse on samuti territoriaalne, st kaubamärk tuleb registreerida igas riigis või territooriumil, kus vastavalt äriplaanile kaitset vajatakse. Näiteks kaubamärgi registreerimine Eesti Patendiametis annab kaubamärgile kaitse Eestis, kuid registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) annab kaubamärgile kaitse kõigis EL liikmesriikides. Rahvusvaheliselt on loodud ka kokkuleppeid kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise lihtsustamiseks (nt WIPO poolt hallatav Madridi protokoll).

Mida peab Patendiametile esitama, kui on soov kaubamärki kaitsta?

Kaubamärgi registreerimisprotsessi algatamiseks tuleb esitada registreerimistaotlus, mis sisaldab alljärgnevaid andmeid:

• Taotleja nimi ja aadress (taotlejaks võib olla füüsiline või juriidiline isik; taotlejaid võib olla ka mitu);
• Kaubamärgi kujutis (sõna, kujutis, sõnast ja kujutisest kombineeritud kaubamärk, ruumiline, heli vms);
• Kaupade ja/või teenuste loetelu, millele õiguskaitset soovitakse.

Kaubamärgi registreerimistaotluse vormi täitmine on iseenesest lihtne, kuid peamine küsimus on õige registreerimisstrateegia valik (millisel viisil kaubamärki kaitsta ja milliste kaupade ja teenuste osas arvestades praegust tegevust ja lähituleviku plaane) ja eelnev analüüs ja hinnang kas ja millises kujul on kaubamärk üldse registreeritav (tähendusest tulenevad registreerimisest keeldumise alused ja varasemad registreeritud õigused).

Strateegilistes ja analüüsi küsimustes saavad aidata sellele valdkonnale spetsialiseerunud patendivolinikud, kes loomulikult vajadusel aitavad korraldada ka kogu registreerimisprotsessi ülemaailmselt.

Kuidas saab kaitsta disainilahendusi? Kui pikaks perioodiks ja millal peab selle avalikustama?

Disainile tööstusomandi kaitse saamiseks tuleb see registreerida. Ilma registreerimata saab tugineda vaid autoriõiguse kaitsele, mis on küll automaatne ja ei vaja registreerimist, sh ilma otseste kuludeta, kuid samas piiratuma õiguskaitse ulatusega ning keerukam jõustada. Disaini registreering kehtib maksimaalselt 25 aastat ja seda tuleb selle aja jooksul iga 5 aasta järelt pikendada.

Disaini registreerimisel tuleb arvestada, et mitmed riigid eeldavad, et disaini registreerimistaotlus esitatakse juba enne disaini avalikustamist. Kuid näiteks Eesti ja Euroopa Liidu disainiseadused võimaldavad kasutada n.ö „uudsussoodustust“ ning disaini registreerida ka 1 aasta jooksul alates disaini avalikustamisest.

Selle ajalise nõude eiramine ei takista esmalt küll disaini registreerimist (seda asjaolu registreerimisel ei kontrollita), kuid vaidluse tekkides saavad kolmandad isikud sellel alusel küllalt lihtsa vaevaga esitada disaini tühistamise avalduse. Disainikaitse on territoriaalne, st disain tuleb registreerida igas riigis või territooriumil, kus vastavalt äriplaanile kaitset vajatakse.

Näiteks disaini registreerimine Eesti Patendiametis annab disainile kaitse Eestis, kuid registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) annab kaubamärgile kaitse kõigis EL liikmesriikides. Rahvusvaheliselt on loodud ka kokkuleppeid disainid rahvusvahelise registreerimise lihtsustamiseks (nt WIPO poolt hallatav Haagi kokkulepe).

Mis formaadis peab disainilahenduse Patendiametile esitama? Kas see peab olema must-valge joonis? Kas joonisel võib kujutada kõrvalisi esemeid?

Disaini saab registreerida must-valge joonisena, värvilise joonisena, fotona või muul viisil, sõltuvalt disainist ning valitud kaitsestrateegiast. Samuti on võimalik registreerimiseks kasutavatel joonistel ja fotodel kasutada varjutust, punktiirjooni ja muid lahendusi, et fokuseerida kaitse olulisele disaini osale.

Kuid kõrvalisi esemeid kujutada ei saa, samuti peab kodu disaini reproduktsiooni taust olema neutraalne. Tihtipeale on mõistlik sama objekti kohta esitada ka mitu disaini registreerimistaotlust (näiteks joonis ja foto), et tagada parim võimalik kaitse. Rahvusvaheliselt disaini registreerides tuleb arvestada ka teatavate piirangute või eripäradega, mis tulenevad teiste riikide seadusandlusest või praktikast.

Disaini kaitse strateegilistes küsimustes saavad aidata sellele valdkonnale spetsialiseerunud patendivolinikud, kes loomulikult vajadusel aitavad korraldada ka kogu registreerimisprotsessi ülemaailmselt.

Kuidas saab disainer ennast kaitsta, kui ta näeb disainipoes tooteid, mis on äravahetamiseni sarnased tema loominguga? Kuidas võidelda kopeerimise vastu?

Juhul, kui märkate kopeerimist ja disain on jäänud registreerimata, siis tuleb tõdeda, et registreeritud disainiõigusest enam abi ei ole. Isegi, kui teie enda disaini avalikustamisest ei ole möödas 1 aastat, siis antud olukorras enam ka oma disainile sisukat kaitset saada ei ole võimalik, kuna kolmanda isiku poolt avalikustatud sarnase toote disaini tuleb arvesse võtta uudsuse ja eristusvõime hindamisel.

Seega jääb sellis juhul loota vaid autoriõiguse kaitsele, mis kaitseb üksnes kopeerimise eest, st vajalik on tuvastada kopeerimise fakt. See võib tekitada täiendava tõendamiskoormise ja tavapärase raskuse kopeerimise tõendamisel, kui koopiatoode ei ole väga sarnane.

Siin kehtib põhimõte, et mida sarnasem on teine disain, seda väiksem tõendamiskoormis on varasema teose autoril kopeerimise tõendamiseks (sedavõrd suurem on tõendamiskoormis vastaspoolel näitamaks, et see on iseseisev looming), ja vastupidi.

Tavapärane tegevuskäik disaini kopeerimise märkamisel on jäädvustada olukord (foto, kontrollost) ja võimalik rikkuja ning saata kirjalik nõudekiri rikkumise lõpetamiseks. Patendivolinikud saavad aidata sellistes olukordades.

Kuidas vaidluse puhul analüüsitakse, kas toode on kopeeritud või mitte? Millal on tooted erinevad ja millal äravahetamiseni sarnased? Mis on kriteeriumiks? Milline on kohtupraktika?

Registreeritud disaini puhul vaadatakse toodete üldmuljet – kas need jätavad selle valdkonna asjatundjale sama üldmulje. Siin ei oma sisulist tähtsus, kas on toimunud kopeerimine, hinnatakse üksnes lõppresultaati (kahe toode üldmulje sarnasust). Lisaks võetakse arvesse täiendavaid asjaolusid nagu disaineri vabadusaste (st kas esineb tehnilisi või muid piiranguid ja nõudeid) ja varasema sarnase analoogse disaini olemasolu (mida unikaalsem on disain, seda laiem kaitse, ja vastupidi). Senine kohtupraktika on kinnitanud, et registreeritud disaini õiguskaitse (sarnase üldmulje kriteerium) on küllalt lai ning disaini omaniku jaoks soodne.

Juhul, kui disain on registreerimata, siis on õiguslikuks küsimuseks, kas hilisemas tootes on kasutatud varasemat teost, st kas ta on identne või siis koopia. Koopia puhul ei ole siis kõik tunnused identsed, kuid hilisem disain on välja töötatud varasema disaini alusel. Seega kopeerimine on suuresti subjektiivne kriteerium, mis vajab tõendamist. Tõendamiskoormis sõltub paljudest asjaoludes, st toodete sarnasuse astmes, poolte tuvastatud kokkupuutest jne.

Kopeerimise vaidluse edukuse hindamine on keeruline, kuna asjaolud on pea igal juhul erinevad. Saab siiski järeldada, et kaitse on võimalik, kuid oma õiguse maksmapanek võib olla suurema tõendamiskoormuse tõttu keerukam ja kulukam, lõpptulemus aga ettearvamatum.  

Kas efektiivsema kaitse annab lõigete fikseerimine Patendiametis või tehniline joonis? Kas võib esitada mõlemad ühes taotluses või need peavad olema eraldi taotlustes?

Milline disaini esitlemise viis valida oma teose registreerimisel disainina sõltub valdkonnast ning tootest – erinevates olukordades võivad olla võimaluse ja eelised erinevad. Juhul, kui disaini seisukohast on oluline materjali valik, siis on ilmne, et seda materjali saab edasi anda ennekõike fotona, mitte joonisena. Joonisena disaini registreerides saab ennekõike tagada kaitse toote kontuurile ja seega ka mõnevõrra laiema kaitse.

Oluline on teada, et disaini registreerides ei ole lubatud joonisel tehnilised andmed ja mõõdud. Üldjuhul ei saa erinevaid disaini esitusviise kombineerida samasse taotlusesse (see on seotud disaini ühtluse nõudega), kuid need on võimalik registreerida eraldi taotlustes ja selle läbi saavutada maksimaalne kaitse oma disainile. Ühes disainitaotluses on võimalik esitada kuni 7 vaadet (näiteks üks vaade igaks küljest + perspektiivvaade).

Millised toetused kehtivad praegu kaubamärgi ja disainilahenduste registreerimise taotlemisel? Kuidas taotlemisprotsess välja näeb?

EAS pakub disaini registreerimiseks innovatsiooniosaku toetusmeedet (80% projekti maksumusest, maksimaalne toetus 6000 eur), mis on küllalt lihtne taotleda ning saada. Vajalik on patendivoliniku hinnapakkumine, ettevõtte andmed ja viimase bilanss ning kasumiaruanne ning avalduse esitamise vastavas keskkonnas. Ettevõtte majandustulemuste või projekti sisulist hindamist ei toimu.

EUIPO pakub hetkel ka SME Fund kaudu toetust kaubamärkide ja disainide registreerimiseks (kuni 75% taotluse lõivudest, kokku kuni 1500 eur) ning selle taotlemiseks on vajalikud üksnes panga ja käibemaksuinfot.

Mida disainerid peaksid sel teemal veel teadma? Kuidas ennast regulaarselt koolitada ja täiendada?

Oluline on suurendada teadlikkust intellektuaalomandi kaitse võimaluste kohta, sest tegemist on pea ainsa õigusliku võimalusega oma loomingut kaitsta. Suurem teadlikkus aitab tagada selle, et olulisel hetkel osatakse ära tunda või vähemalt mõelda intellektuaalomandi kaitse võimalusele ning siis on juba võimalik küsida professionaalset abi patendivolinikelt või uurida edasi iseseisvalt.

Seega on kõige tähtsam intellektuaalomandi kaitse puhul mitte maha magada õiget momenti. Intellektuaalomandi kaitse on sarnane kindlustuspoliisi soetamisega –  seda läheb võib-olla harva või mitte kunagi vaja, kuid kui vajadus tekib, siis on hea kui ta on olemas, vastupidisel juhul jäävad õigused kaitseta ja äritegevus võib Saada oluliselt kahjustatud.