11. veebruaril toimus MEKTORY’s Tallinna Loomeinkubaatori ja TalTech’I koostöös Ideedesprint, mille eesmärk oli leida täiendavaid ideid loodavale loome- ja ringmajanduskeskusele. Ideedesprint tõi kokku üliõpilased, eksperdid ja ettevõtjad, kelle koostöös sündisid uuenduslikud ideed ja lahendused, millega toetada üleminekut ringmajandusele ja jätkusuutlikule ettevõtlusele.
Ideedesprindi avasõnad ütlesid Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus ja TalTechi rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping. Ringmajanduse edulugusid ja põhimõtteid tutvustas Keskkonnaministeeriumi nõunik Krista Kupits. Samuti jagas TalTech’i lektor Ulrika Hurt näiteid ringmajanduslikest mudelitest ning suunised disainisprindiks andis TalTech’i Uusettevõtluse keskuse projektijuht Rasmus Kalep.
„Ideedesprindi laupäevaku tiimide aktiivsest koostööst sündisid mitmed lennukad ideed ja ettepanekud loodava keskuse täiendavateks sisutegevusteks. Mitmete tiimide ettekannetest tulid esile ootused avaliku kasutusega töötubade ja -ruumide osas. Samuti on ideed seotud ringmajanduse tervikliku tutvustamisega, ringmajandusalaste teadmiste ja inspiratsiooni jagamisega läbi interaktiivsete näituste, workshop’ide, ürituste, sündmuste ja koostööpartneritega. Ideedesprindil lähenesid tiimid keskuse kontseptsiooni loomisele erinevate nurkade alt. Mõned tiimid leidsid ideid kogu keskuse jaoks terviklikult, osa jällegi keskendus teatud teemale ning väga leidlik oli integratsioon ringmajanduse ja digisektoriga,“ jagas Ideedesprindi kogemust Loomeinkubaatori projektijuht Kristel Mõistus.
„Tekkis uuenduslikke ideid interaktiivsest VR lahendusest, ringmajandavate ettevõtete koostööplatvormist ja palju muud põnevat ning huvitavat. Ideedesprint näitas kui oluline on kaasata arutellu erineva taustaga inimesed, kes oskavad seeläbi koostöös tulla ideede peale, millele tõuke annab just mitmekülgne varasem kogemus. Kindlasti on plaanis koostööd TalTech’iga jätkata ka edaspidi, et tuua kokku just erineva taustateadmistega eksperdid. Samuti jätkame koostööd ka keskuse ehituse tehnilise poole pealt,“ sõnas Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.
„Ideedesprindi õhkkond oli töine ning meeldiv on tõdeda, et ka võistkonnad, kelle liikmed tutvusid alles samal päeva töötasid konstruktiivselt ja sisukalt. Esile võib tuua veel seda, et lisaks hulgaliselt praktiliste ideede esitlemisele, toimus ka mentorite omavaheline võrgustamine,“ sõnas TalTech’i vanemlektor Tiia Plamus.
Meeskondade uuenduslikke ideid tunnustasid head partnerid Tallinna Ettevõtluskeskus ja MELT Innovatsioonifoorum, Latitude59 ning Impact Day.
Latitude59 piletid võitis tiim koosseisus Veiko Parts, Margus Kullerkupp, Raivo Videvik, Priit Joonas ja Eva-Ingrid Rõõm, kelle lahendus oli kõige innovaatilisem ning fookuses oli energiatõhusus.Impact Day 2023 kui Baltikumi suurim jätkusuutlikkuse festival otsustas toetada kõige suurema potentsiaalse mõjuga ideed, ning võitjatiimi kuulusid Erika Truuver, Mayri Tiido, Laura Truija ja Anet Adamson. Lisaks sai erilise märkimise Indrek Linnuste, kes tõi fookusesse ligipääsetavuse tagamise. MELT Innovatsioonifoorumi 2023 piletid läksid tiimidele, kus ideid esitlesid Mirje Roasto, Benjamin Benoit-Lamarre, Manu Ganji, Kerli Kaelep, Kristel Pachel, Marek Truumann, Marili Otstak, pakkudes välja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, kuidas kaasahaaravalt esitleda ringmajanduslikku ettevõtet ning kuidas luua platvorm jätkusuutlike ettevõtete kokku toomiseks.
Ideedesprindil olid päeva jooksul meeskondadele abiks Keskkonnaministeeriumi nõunik Krista Kupits, Rohetiigrist Külliki Kesa, Eesti Kunstiakadeemiast Maria Kristiin Peterson, TalTech’i lektorid Ulrika Hurt, Tiia Plamus, Simo Ilomets ning Loomeinkubaatorist Anu Lõhmus, Kristel Mõistus ja Helen Arme. Ideedesprindi partnerid on Tallinna Ettevõtluskeskus ja MELT Innovatsioonifoorum, Latitude59 ning Impact Day, kes panid parimatele välja ka auhinnad.
Tallinna Loomeinkubaator pakub ettevõtjatele kuni 24-kuulist inkubatsiooniprogrammi, kus äri kasvamisse panustavad personaalne konsultant ja oma ala tippekspertidest mentorid. Lisaks korraldab Loomeinkubaator koolitusi, seminare, workshop’e, ühisturundus- ja ekspordiplatvormi. Loomeinkubaatori programmis on osalenud mitmed ringmajandavad ettevõtted: KIRA, Myceen, RAIKU, Ringkarp jpt.
Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) on Eesti kõige uuendusmeelsem ülikool ja jätkusuutliku digituleviku teerajaja. Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni eestvedajana toob TalTech kokku teadlasi, üliõpilasi ja ettevõtjaid tervest maailmast.
KIKi roheideede konkurss Negavatt kutsub kümnendal juubelihooajal taas 18-30-aastaseid noori osalema. Konkursile oodatakse kuni 26. veebruarini ideid või ettevõtmisi, mis aitavad kaasa keskkonnahoiule. Parimaid ootab kevadperioodil sisukas koolitusprogramm ning 1000 eurot arendusraha idee testimiseks. Konkursi suurtoetaja LHV Noortepank annab välja peapreemia, milleks on 10 000 eurot idee elluviimiseks.
KIKi juhataja Andrus Treier sõnab, et KIK on juba kümme aastat panustanud noorte rohealgatuste toetamisse, sest vajalik innovatsioon saab alguse just kastist välja mõtlemisest ja selleks sobiva keskkonna loomisest. „Negavatist on välja kasvanud üsna mitu roheidu, mis täna kestlikuma ühiskonna heaks oma panuse annavad,“ lisab ta.
Treieri sõnul on tervitatav, et ka Negavati konkurss on arenenud ja kasvanud koos aja ja noortega ning muutunud tänaseks arvestatavaks rohekiirendiks, mille iga-aastast startimist pikisilmi oodatakse. „Žürii esimehena ootan väga, millisele ideele saame juunikuus kätte anda kümnenda juubelihooaja parima tiitli,“ ütleb Treier.
Negavati projektijuht Anni Raie sõnab, et konkurss on algusaastatest teinud hüppelise arengu: „Negavatt alustas 2014. aastal ideekonkursiga üliõpilastele. Tänaseks on see kasvanud kiirendiprogrammiks, mis pakub noortele turvalist ja toetavat keskkonda oma idee katsetamiseks, andes neile teadmisi, oskusi ja kontakte läbi koolituste ja mentorkohtumiste.“
Ta rõhutab, et ei maksa ära ehmatada sõnast programm, kiirendi või võistlus – Negavatt on konkurss, kuhu saab tulla ilma eelnevate teadmiste ja oskusteta, et hakata üheskoos idee kallal töötama. „Näeme, et noored saavad Negavatilt väga hea vundamendi, millele oma edasine tegevus üles ehitada. Olgu see siis seotud Negavatile esitatud idee või mõne muu tegevusega, mis elus ette juhtub,“ lisab Raie.
Negavati konkursile on oodatud 18-30-aastaste noorte ideetasandil või varajases algusjärgus ettevõtmised, mis aitavad säästa ressursse ja hoida meie looduskeskkonda. Võistlema oodatakse vähemalt kaheliikmelisi meeskondi ja esitada võib nii toodete, teenuste kui ka kampaaniate ideid. Oma idee saab teele panna siin!
Programmi pääsenud meeskonnad selguvad märtsi keskpaigaks ja neid ootab ees seminar, kus koolitajate ja ekspertide käe all ideed reaalsemaks vormitakse. Seejärel valib konkursi žürii välja kümme parimat, kes saavad 1000 eurot oma idee testimiseks. Lisaks läbivad finalistid põhjaliku koolitusprogrammi ning jätkavad teed 6. juunil toimuva superfinaali suunas.
Negavati 10. hooajal on esmakordselt kaasatud ka suurtoetaja, kelle rolli võttis meeleldi kanda LHV Noortepank, toetades parimale meeskonnale ette nähtud 10 000-eurose preemia väljaandmist. Teisele kohale on ette nähtud 5000 ja kolmandale 3000 eurot. Lisaks annavad eriauhindu välja konkursi partnerid.
LHV Noortepanga projektijuht Laura Raudsepp tõdeb, et nende soov on noori suurelt mõtlema innustada. „Negavatt ühendab LHV jaoks mitu olulist teemat: kestlikkus, noored ja ettevõtlikkus. On väga oluline, et noored julgeksid suurelt mõelda ja ette võtta, unustamata sealjuures puhtamat keskkonda ja jätkusuutlikumat majandamist. Neid ambitsioonikaid noori, kes julgevad piirideta unistada ja tahavad maailma muuta, tuleb ka tunnustada, eeskujuks seada ja nende ideede elluviimisele kaasa aidata,“ ütleb Raudsepp.
KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkursile on üheksa eelneva hooaja jooksul laekunud 520 ideed, mida KIK on toetanud ligi veerand miljoni euroga. Konkursilt tuule tiibadesse saanud näiteks hambapesutablette tootev Others ning Tartus Aparaaditehases asuv Paranduskelder. Ringmajanduse vallas toimetav Ringkarp rakendas esimestena Eestis korduvkasutatavate toidukarpide süsteemi ning Myceen alustas unikaalse seenematerjali tootmisega. Oma projektidega lähevad jõudsasti edasi spaakeskuste energiatõhustamisega tegelev Heatsync ning e-poodidele pandikoti teenust pakkuv BAUN.
Negavati 10. hooaja suurtoetaja on LHV Pank. Toetajate ridadesse kuuluvad Eesti Pandipakend, Balbiino ja DPD Eesti. Konkursi partneritena panustavad Tehnopol Startup Inkubaator, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, jätkusuutliku elustiili nõuandja slow.ee, Tallinna Loomeinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus, JA Eesti, Cleantech Estonia ning konkursid Prototron ja Ajujaht.
Mittetulundustegevuse toetamine Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 projektide elluviimiseks
Tallinn soovib toetada uusi algatusi, mis aitavad ellu viia Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 eesmärke (elurikkuse ja looduskeskkonna säilitamine, vastupidavus kliimamuutustele, kestlik areng ja koosloome) ning tuua linna roheinnovatsiooni, edendada ringmajandusele üleminekut, tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja kutsuda ellu erinevaid koosloomelisi algatusi linna, kogukondade, ettevõtete ning ülikoolide vahel.
kliimamuutuste vastu võitlemine ja nendega kohanemine,
rohetehnoloogiad,
kestlikest põhimõtetest lähtuv juhtimine.
Samuti oleme võtnud eesmärgi kaasata rohepealinna tegemistesse nii tallinlasi, kohalikke ettevõtteid kui ka erinevaid vabaühendusi ning soovime aidata linnaelanikel paremini mõista keskkonnahoiu olulisust.
Tallinna Euroopa rohelise pealinna programm jaguneb nelja teema vahel: kestlik linn, õppiv linn, kaasav linn, nutikas linn.
Nutika linna eesmärk on tuua Tallinnasse innovatsiooni, mis aitab kiirendada rohepööret.
Kestliku linna eesmärk on edendada elurikast linna, mis suurendab kõigi elanike heaolu.
Kaasava linna eesmärk on edendada koosloomet, et tuua linna ja elanikke üksteisele lähemale.
Õppiva linna eesmärk on näidata, kuidas jätkusuutlik mõtteviis tõstab kõigi elukvaliteeti.
Projekti hindamise kriteeriumid
Projekti hindamisel arvestatakse:
projekti vastavust valdkonna eesmärkidele;
projekti sisu ja mõju: tegevuste tase, uuenduslikkus, mitmekesisus, ajakohasus, laiem ühiskondlik tähendus, tulevikku suunatus ja teemaalgatuseolulisus;
projekti keskkonnasõbralikkust: keskkonnateadlike töövõtete rakendamine;
projekti ettevalmistuste taset: teostajate professionaalsus, kogemus ja haldusvõimekus, tegevuseks vajaliku tugistruktuuri (meeskonna) olemasolu ja võimekus, koostööpartnerite olemasolu ja panus tegevuse elluviimisel ning turundus- ja kommunikatsiooniplaan;
projekti eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt projekti tegevustest; milline on kaasfinantseeringu määr ja realistlikkus; kas prognoositud publiku hulk ning piletimüügi prognoos on realistlik, arvestades projekti tegevuste kunstilist taset, turundus- ja kommunikatsiooniplaani ning toimumispaikasid.
Taotlema on oodatud mittetulundusühing või muu õigusliku vormiga ettevõte või organisatsioon või vähemalt 18-aastane Tallinna elanik kellel on ideid ja omaalgatust osaleda Tallinna kogukondade ühistegevuses.
Toetust antakse tegevuste elluviimiseks. Eeldatakse, et toetuse saaja omab asjakohast põhivara, väikevahendeid ja pädevust. Vt üldised lisatingimused Lisa 1
Toetuse taotlus tuleb esitada ISETEENINDUSKESKKONNAS, mis on ka edaspidi peamine töövahend otsustest teada saamiseks, lepingute sõlmimiseks, sündmuste muutmise või tühistamise teadete edastamiseks, vahe- ja lõpparuande esitamiseks, sh kasutatud toetuse osas kuludokumentide esitamiseks.
Enne toetuse taotluse sisestamist tuleb koostada põhjalik ülevaade nii taotluse sisu kui ka eelarve osas. Vaata: Projekti kirjutamise juhendmaterjal.
Projekti elluviimise nõutav omafinantseeringu alammäär on 10%. Omafinantseering on projekti kulude katteks kasutatud toetuse saaja põhitegevustest teenitud tulu või toetuse saaja rahaliselt mõõdetav panus projekti.
Kaasfinantseeringuna kajastatakse teistelt isikutelt (v.a linna asutus) saadud toetus, annetus, piletimüügist saadud tulu, kogutud osalustasu, muu tulu või rahaliselt mõõdetav panus projekti kulude katteks.
Kui toetust taotletakse ühe projekti raames mitmest linna asutusest, siis esitatakse taotlus vaid ühele asutusele ning loetletakse taotluses teised linna asutused koos taotletavate summadega.
11. veebruaril toimub MEKTORY’s Ideedesprint, mida korraldavad Tallinna Loomeinkubaator ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). Ideedesprindi eesmärk on leida täiendavaid ideid Tallinnasse loodava ringmajanduskeskuse sisutegevusteks ringmajanduse valdkonnaga seotud teemade, meetodite, Eesti ja rahvusvaheliste edulugude ja innovatsiooni tutvustamisel.
Tallinna Loomeinkubaatori poolt loodav keskus on ringmajandusteemade uute ideede ja võimaluste jagaja ning üks põhifookustest on, kuidas ringmajandav teadmine integreerida ettevõtlusesse ja ärimudelitesse. Selleks annavad võimaluse erinevad väljundid, näiteks ekspositsioonid, workshopid, seminarid, koolitused, teemasündmused, tooteesitlused, kiirendid, programmid, näitused, konverentsid jm.
Ideedesprint toob kokku üliõpilased, ettevõtjad, ringmajanduse valdkonna eksperdid avalikust ja erasektorist ning oodatud on ka kõik huvilised, kellel on soov anda oma panus ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse suunas liikumisele. „Ringmajandus on suund, millest ettevõtjatel ei ole enam võimalik mööda vaadata ja selle rakendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Näeme juba ka Eestis mitmeid edulugusid ja kindlasti ongi oluline, et neid aina enam juurde tuleks. Üks oluline aspekt selle juures on just teaduslik lähenemine ja seetõttu on meil hea meel teha koostööd TalTechi’ga ning tuua kokku ettevõtjad üliõpilastega, et leida lennukaid ideid, kuidas ettevõtjaid sellel teekonnal toetada,“ sõnas Tallinna Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.
Ideedesprindil on päeva jooksul meeskondadele nõu ja jõuga abiks Keskkonnaministeeriumi nõunik Krista Kupits, Rohetiigrist Külliki Kesa, TalTech’i lektorid Ulrika Hurt, Tiia Plamus, Simo Ilomets, Eliis Salm ning Loomeinkubaatorist Anu Lõhmus, Kristel Mõistus ja Helen Arme. Ideedesprindi partneriteks on Tallinna Ettevõtluskeskus ja MELT Innovatsioonifoorum, Latitude59 ning Impact Day, kes on parimatele välja pannud auhinnad.
Tallinna Loomeinkubaator pakub ettevõtjatele kuni 24-kuulist inkubatsiooniprogrammi, kus äri kasvamisse panustavad personaalne konsultant ja oma ala tippekspertidest mentorid. Lisaks korraldab Loomeinkubaator koolitusi, seminare, workshop’e, ühisturundus- ja ekspordiplatvormi. Loomeinkubaatori programmis on osalenud mitmed ringmajandavad ettevõtted: KIRA, Myceen, RAIKU, Ringkarp jpt.
Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) on Eesti kõige uuendusmeelsem ülikool ja jätkusuutliku digituleviku teerajaja. Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni eestvedajana toob TalTech kokku teadlasi, üliõpilasi ja ettevõtjaid tervest maailmast.
Minu Tallinn saade käis külas ja uuris Loomeinkubaatori võimaluste kohta ettevõtjatele. Aina suuremat rolli mängib ettevõtluse juures see, kui palju suudetakse toota jäätmevabalt või taaskasutada uue loomisel vanu materjale. Jätkusuutlikus on saanud uueks normiks ning Minu Tallinn käis külas väikeettevõtetel, kes selle idee järgi ka tegutsevad – Loomeinkubaatori programmis osaleva tapeeditrüki ettevõtte Baubauwalli ja vilistlane IKIGI.
IKIGI eesmärk on mitte üle toota ja kasutada juba olemasolevat materjali. Näiteks on kaanematerjalina kasutatud reisilaeva pästeparve aegunud termotekke, aga ka postreid, paberkotte, kartonge. “Oleme väga avatud erinevate olemasolevate jäätmete kasutamisele trükiste köitmisel,” sõnas IKIGI üks asutajatest Maarja Roolaht.
“Fliistapeet, mis on tapeetide maailmas kõige parem kvaliteet, ta on keskkonnasõbralik, hingav ja me trükime mittemürgiste värvidega,” sõnas Eesti ainukese tapeedibrändi Baubauwall’i äriarendusjuht Anna-Kai Tõrs. Baubauwall’i töö algab siis, kui klient tellib ja lattu midagi valmis ei trükita. Veebilehel saab kirja panna täpsed seinalaiused, mis tähendab, et ka trükkimisel trükitakse täpne kogus.
Loomeinkubaatoriga võib liituda alati. Iseendale peab selgeks tegema, mida sa teha tahad, kuidas sa seda teha tahad ja mille jaoks see hea on. Loomeinkubaatoriga liitumiseks ei pea olema alustav ettevõtja vaid võib olla ka juba tegutsev,” sõnas Tallinna Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.
Eesti ettevõtted esitlesid Tallinnas uudset e-kaubanduse pakendite ringlussüsteemi, mille eesmärgiks on vähendada e-poodidest ostmisel tekkivate ühekordsete pakendijäätmete hulka. Süsteemiga liitunud e-kaupluste klientidel tekib võimalus tellida oma kaupa korduvkasutatavas pakendis ja saada pakendi tagastamise järel pandiraha tagasi.
E-kaubanduse pakendite ringlussüsteem kannab nime Tango ja selle algatajad ning edasiarendajad on Eesti üht suuremat pakiautomaatide võrgustikku Smartpost haldav logistikafirma Itella Estonia ja roheidufirma Ringo Eco, mis on edukalt käivitanud sarnase tagastussüsteemi korduvkasutavate toidunõude valdkonnas. Neljapäeval alanud pilootfaasis paigaldati Tango tagastuskastid 15 Itella Smartposti pakiautomaadi juurde üle Eesti, kuid lähikuudel on kavas laiendada tagastuskastide võrgustik kõigi 257 Smartposti pakiautomaadi kõrvale.
Itella Estonia juhi Meelike Paalbergi hinnangul on algatuse eesmärk tuua rohepööre e-kaubandusse ja vähendada hüppeliselt ühekordse kartongi kasutamist. „E-kaubanduse populaarsus on kõikjal maailmas tõusuteel ja see tekitab igal aastal järjest rohkem pakendijäätmeid. Eestis saadeti 2022. aastal e-poodidest klientidele pakiautomaatidesse umbes 12,4 miljonit postipakki, millest suuremat osa pakendeid kasutatakse ainult üks kord. Korduvkasutatavate pakendite kasutusele võtmine loob e-kaubanduse ettevõtetele võimaluse vähendada oluliselt valdkonna keskkonnaalast jalajälge,“ lausus Paalberg.
Ringo Eco kaasasutaja Janek Balõnski sõnul loob Tango tagastussüsteem võimaluse, et ühte karpi või kotti saaks e-kaubanduses kauba saatmiseks kasutada kuni 50 korda. „Pea kõik kaubandusettevõtted otsivad täna võimalusi oma keskkonna-alase jalajälje vähendamiseks ja korduvkasutusega pakendite süsteem pakub selleks ühe hea võimaluse. Erinevad uuringud näitavad, et roheline mõtteviis on järjest olulisem ka lõpptarbijate jaoks ning eelistatakse neid kaupmehi, kes selliseid valikuid tarbijatele võimaldavad. Meie lähiaja eesmärgiks on ühelt poolt suurendada Tango süsteemiga liitunud e-poodide arvu ja teisalt laiendada tagastuskastide võrgustikku kaubanduskeskustes ning suuremates büroohoonetes,“ lausus Balõnski.
E-poodide korduspakendeid toodavad juba täna ringmajandusettevõtted Low imPACK, Re-Pack ja Pakoo. Kõik e-poed saavad nendelt ettevõtetelt tellida omale pakendeid aga võivad ka ise tuua turule uusi ringluspakendeid. Uutesse Tango tagastuskastidesse saab tagastada ainult tühje pakendeid ja ainult selliseid e-kaubanduse pakendeid, mis on liitunud Tango platvormiga. Kauba tagastamine e-poodidele jätkub ikka nii nagu seni. Määrdunud toidupakendeid tagastatakse endiselt Ringo kastidesse.
Tekstiilijäätmetest ringluspakendeid tootva ettevõtte Low imPACK asutaja ja tegevjuht ning ühtlasi Loomeinkubaatori mentor Kaie Kaas-Ojavere märkis, et nende toodetud taaskasutatavad pakendid leevendavad korraga kahte keskkonna valupunkti: aitavad uue prügi teket vähendada ning taaskasutavad tekstiilitööstuses juba tekkinud jäätmeid. “Low imPACKi ringluspakendite materjal töötati välja TalTechi laboris ja pakendid ise valmivad Eestis. Low imPACK pakendid on heaks alternatiiviks pappkarpidele: need on vastupidavad, niiskuskindlad ja kuni 20 korda taaskasutavad. Võrreldes klassikalise pappkarbiga ei kulu pakendi tootmiseks vett, ei kasutata kemikaale ega pea puid maha võtma ning tootmisprotsessi CO2 jalajälg 72% väiksem,“ selgitas Kaas-Ojavere.
Low imPACK’i arvutuste kohaselt säästab 5000 ringluspakendi kasutamine 20 korda 42 tonni jagu pakendiprügi. “Low imPACK ringluspakendid on tänaseks kasutusele juba sellised kaupmehed nagu Telia, Kaubamaja, Baltika, Amanjeda by Katrin Kuldma, Ultima Thule Galerii ning lasteriideid rentiv platvorm The Rewear Company,” rõõmustas Kaas-Ojavere.
Ringluspakendi kasutamiseks tuleb kliendil teha ost mõnes süsteemiga liitnud e-poes, kes võimaldab valida ostu sooritamise ajal korduspakendi või pakendab kõik oma saadetised selliselt. Ühe pakendi pandihind sõltub suurusest ja materjalist, jäädes 2 euro ringi. Tühja paki tagastamiseks ja pandiraha tagasisaamiseks tuleb tarbijal skaneerida pakendi pealt oma telefoni kaameraga QR koodi, täita lihtne tagastus ankeet ning viia seejärel pakend Tango kogumiskasti. Kogumiskastide asukohad leiab Tango.eco kodulehelt. Pärast seda, pakendid on jõudnud Tango kogumispunkti, tagastatakse pandiraha kliendile. Kasutatud pakendid kogutakse kokku, kontrollitakse üle ja need lähevad kaupmeeste juurde uuele ringile.
Tango pakendite tagastussüsteemi haldav roheidu Ringo Eco on seni käivitanud 200 tagastuskohaga toidupakendite korduskasutuse võrgustiku ja teenindab enam kui 100 restorani korduspakenditega. Ettevõte esimese tegevusaasta käive ulatus 200 000 euroni. Ringo loodab märtiks lõpuks jõuda esimese miljoni ühekordse pakendi päästmiseni. Ettevõtte käivitamisse on oma roheinvesteeringuga panustanud 20 eesti perekonda ja 2 riskikapitali fondi kokku 800 000 euro ulatuses.
Itella Estonia on Eesti üks suuremaid pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkujaid. Rahvusvahelisse ettevõttesse Posti Grupp kuuluvana on Itella eesmärk olla aastaks 2030 CO2 emissioonivaba ettevõte. Posti Grupp on oma valdkonnas maailma esimene ettevõte, mille eesmärk saada süsinikneutraalseks on teaduslikult heaks kiitnud algatus The Science Based Targets (SBTi).
Uuel aastal jõudsime külla Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatorile, mis on kõige uuem inkubaator Eestis. Kesk-Eesti inkubaator ühendab kolme maakonna ettevõtjad: Jõgeva, Viljandi ja Järva maakonna. Inkubaatori tegemistest andis ülevaate inkubaatori juhataja Olavi Israel.
Ringmajanduse võimalusi tekstiilivaldkonnas tutvustas Paragon Sleep AS’ist Innar Susi.
Seejärel võttis meid vastu TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar, kes tutvustas kohalikke tegijaid ja tegevusi loomevaldkonnas.
Sul on vaja tõuget, et oma äriideega aktiivselt tegeleda, või mõtled, kuidas oma ettevõttega edasi liikuda? Soovid nõuandeid ettevõtte kasvamisel ja õppida teiste kogemusest? Tahad luua võrgustiku inspireerivate inimeste ja ettevõtetega? Osaleda koolitustel ja sündmustel?
Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm aitab ja võimendab alustavaid ning kasvavaid väikeettevõtteid. Programmiga liitudes saab ettevõtja personaalse konsultandi, kes annab tagasisidet, aitab kaasa mõelda ja fookust seada. Loomeinkubaatori võrgustikus on enam kui 40 oma ala ekspertidest ärimentorit, kes jagavad soovitusi, teadmisi ja praktilist kogemust. Loomeinkubaatori mentorid on näiteks Andrus Kiisküla, Kriss Soonik-Käärman, Priit Kallas, Lev Dolgatsjov, Markus Vihma, Tõnu Väät jpt. Vaata kõiki mentoreid SIIN.
Loomeinkubaatori programmis osalev ja logopeedilisi õppemänge laste kõne arengu toetamiseks tootev Kõnekindlus peab programmi puhul oluliseks just ligipääsu koolitustele ja mentoritele. „Regulaarne konsultatsioon aitab fookust seada ning vaadata, kus ja millega abi vaja on. Samuti suunab konsultant õige mentori juurde, kelle praktilised teadmised võiksid kasulikud olla.“ Teine programmis osalev ettevõte Korrastuskunst, kes on esimene KonMari konsultant Eestis, kaalus programmiga liitumist pikalt. „Ma tükk aega mõtlesin, aga tänasel päeval ma olen liitumise üle nii õnnelik, sest üksi tegutsedes tundsin ma tõesti sellisest tugivõrgustikust puudust.“
Aastas toimub Loomeinkubaatoris enam kui 50 sündmust ja ühiskülastust messidele ja kontaktüritustele. Loomeinkubaatori programmi ettevõte Myceen, kes arendab jätkusuutlikke tooteid seenematerjalist, osales Loomeinkubaatori toel Berliini disaininädalal, kus nende tooted olid Alhambra showroom’is. „Füüsiliste toodete ja eriti uudsete materjalide puhul on väga oluline neid inimestele vahetult tutvustada. Iga selline reis annab võimaluse oma kliente paremini tundma õppida ja muidugi ka uutel turgudel kontakte luua. Meie jaoks tekkis konkreetsest käigust paar edukat koostööd, mida muidu juhtunud ei oleks.“
Praeguste programmis osalevate ettevõtete hulka kuuluvad veel kinnisvara projektijuhtimisettevõte What If, kudumibränd Nirgiwabrik, tapeetide valimise ja ostmise teenus Baubauwall, talisuplusjopesid ja vabaajarõivaid disainiv Paul Berg jpt. Lisaks on fookuses juba ringmajandavad ettevõtted ja suunatakse neid, kes soovivad olla jätkusuutlikumad. Ringmajandavatest ettevõtetest osaleb programmis RAIKU, kes töötab välja keskkonnasõbralikku pakkematerjali puidutööstuse jääkidest, keskkonnasõbralikke reklaamkingitusi pakkuv Ecodisain ja ringsete toidunõude teenust pakkuv RingKarp. Tutvu kõikide osalevate ettevõtetega SIIN.
Loomeinkubaator on tegutsemise jooksul toetanud enam kui 1000 ettevõtet. Tuntumate vilistlaste hulgas on näiteks KIRA, Craftory, Lilli Jahilo, Kadi Kruus, Lingvist, Ellen Richard, Berrichi, ShopRoller jpt. Edulugude hulgas on tootvad disainerid, platvormide loojaid, teenuspakkujaid, start-up’id, väikeettevõtted.
Just praegu on õige hetk liituda Loomeinkubaatoriga ja viia oma ettevõte järgmisele tasemele!
Tallinn Design House’i Artist Series projekt käis seekord külas Kriss Soonikul, kelle bränd sai alguse 2009. aastal. Teda on konkurentidest eristanud see, et segatud on pesu ready-to-wear’iga. „Üritasime seda kuidagi mõnusamaks ja pehmemaks teha, aga samal ajal hoida ikkagi väikest seksikust juures.“ Täna moodustavad ready-to-wear tooted suure osa Kriss Sooniku kaubavalikust – klient saab valida pesu, ready-to-wear ja loungewear’i vahel.
Brändi loomise teekond
Kriss Sooniku brändi loomise teekond sai alguse keskkoolis, kui klassiõde kutsus teda moekonkursi Supernoova abiliseks. „Selle hetkeni ei olnud mul õrna aimugi, et mulle võiks moes miskit meeldida.“ Kriss Soonik käis Tallinna Inglise Kolledžis, mis oli pigem suunatud reaalainetele. „Kõik katsetused, mis mul kunstikoolis olid, olid suhteliselt läbi kukkunud – ma ei osanud joonistada, paberist asju voltida – üldiselt täiesti saamatu selles vallas.“
„Kui ma aga sinna (Supernoova võistlusele – toim.) läksin ja show’sid vaatasin, sain aru – neil on mind siia vaja.“ Järgmisel aastal otsustas Kriss juba ise konkursil katsetada. „Mulle meeldis kogu aeg iseenda riietega eksperimenteerida ja seda püüdsin oma kollektsioonis näidata.“ Lõpuks pääseti finaali, aga kohta ei saadud. Küll aga jäädi inimestele silma ja meelde. Sellest ajendatuna sai loodud veel naisteriideid ja kollektsioone, millega tol ajal populaarsetel omaalgatuslikel moeshow’del osaleda.
„Ühel hetkel ma sain aru, et ma pean ennast tõsiselt kätte võtma ja mõtlema, millises suunas täpselt liikuda soovin.“ Eesti moes oli sel hetkel populaarne teha õhtukleite. „Kõik, kes olid juba ees, tegid luksuslikku moodi ja seal ma ei näinud enda jaoks võimalust.“ Ootamatult näitas suuna ette üks Hispaania reis. „Ma vaatasin ringi ja mõtlesin, et nii äge kui julged kõik on. Kuidas bikiine vahetati pesu vastu nii, et teist nägu ei tehtagi.“ Siis tuligi arusaam, et pesu ju ei tee keegi. Sealt edasi saigi 2009. aastal alguse Kriss Sooniku bränd.
Brändi loomisega seotud väljakutsed
„Keeruliseks teeb pesubrändi loomise see, et klientuur on suhteliselt limiteeritud. Hinnaklassilt oleme pigem kallimad. Ma tean niipalju naisi, kes kannavad stiilseid rõivaid, aga ikka mõtlevad, et ah ma panen alla mõne sustainable kiirmoebrändi pesu ja vahet ei ole.“ Siinkohal näeb Kriss olulisust teha kogu aeg kliendile koolitustööd, aga vahel sellest ei piisa.
Samuti on oluline sobivuse ja istuvuse küsimus. „Niipalju erinevaid kehatüüpe ja seetõttu on internetis keeruline müüa. Muidugi oleks lihtsam kui klient saaks proovida.“ Samas on näha, et kui klient leiab õige stiili ja suuruse, siis jäädakse lojaalseks.
Pesubrändi tegema motiveerib Krissi äge võimalus möllata suunaga, millega paljud ei mölla. „On vaja katsetada ja otsida detaile, kuidas tooteid ägedamaks teha ja see osa mulle hullult meeldib.“
Loomeinkubaatori 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi on just lõpetanud ettevõte LÕÕM. Istusime maha koos ettevõtte asutaja ja disaineri Merle Randmäega ja uurisime, kuidas on ettevõttel läinud, millised on plaanid edaspidiseks ja kuidas möödus Loomeinkubaatori inkubatsioon.
„LÕÕM loob ehteid julgetele naistele, kes teavad, mida tahavad, on kirglikud ja vabad.“
Kuidas tekkis soov oma brändiga alustada?
See tahe on olnud minu sees vist kogu aeg kuskil kuklas. Aga ta ootas oma õiget aega. Laste kõrvalt tundus seda liiga palju, tahtsin neile pühenduda 100%. Teadsin, et ühel hetkel ma teen seda. Ja eks oli vaja leida, mida täpselt ning oma rada sellel teekonnal.
See ajendas mind tegelikult uuesti õppima minema. Esimene haridus oli mul õmblustehnoloogia, aga saatuse tahtel ma sellel alal töötama ei hakanud. Samas andis see eriala mulle tugeva arusaamise, mis järjekorras midagi teha ja kuidas protsessid toimuvad. 2010. aastal läksin uut eriala, käsitöötehnoloogiad ja disain, omandama Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžisse, seejärel tuli EKA tootedisaini eriala. Siis oli küll juba konkreetsem soov disainivaldkonnas tegutseda.
Kuigi mul oli rookrooni idee peas küpsemas, siis algul ma ei mõelnud, et hakkan ehteid tegema. Rookroonid on nii tugevalt osa Eesti rahvakultuurist ja pärandkultuurist ning tegelikult on nad natuke unustuse hõlma vajunud. Et neid taasavastada, tekkiski mõte – kas neid saaks hoopis ehtesse vormida, anda ühele kontseptsioonile uus kontekst. Seejärel leidsin õige materjali, millega oli võimalik ideed teostada ja nii algaski oma brändi tegemine. See oli erinevate sündmuste jada, mis viis lõpuks ka Loomeinkubaatoriga liitumiseni.
LÕÕM ehteseeria KROON
Kust on tulnud inspiratsioon brändi nimele?
Nime mõeldes, soovisin, et see oleks eestikeelne sõna ja täpitähtedega. Sõna lõõm võib olla kirelõõm, päikeselõõm, tulelõõm või kui söed hõõguvad. Lõõm on sisemine põlemine, vaikselt ja varjatult, aga väga tugev tunne – see on kirg ja energia, mis tahab väljendust saada. Otsib oma avaldumist. Selle sisemise särina ajel tunnebki iga naine ära just talle omase ehte. Ja samas ka ehteid lõõmutatakse, ehk tegemist on väga mitmetähendusliku sõnaga.
Uue suunana oled hakanud tegema tooteid ka puidust?
Puit on oma olemuselt hästi mõnus ja soe materjal. Sellest on ehteid tehtud juba aastasadu, -tuhandeid – puit on lihtsasti vormitav, töödeldav, soe, ajalooline, looduslik, naturaalne. Ta on nii võluv materjal juba oma struktuuri poolest – need aastaringid ja oksakohad pakuvad põnevaid mustreid.
Vineer tuli minu juurde sel kevadel, kui osalesin koolitusel Haapsalu kolledžis. See oli laserpingi kasutamise koolitus, kus oli vaja teha lõputöö, milleks olid just vineerist ehted.
Kas sul on veel mõni materjal, mida sooviksid kasutada?
Tahaksin teha luust või sarvest, mis on samuti ajalooline ehtematerjal. Olen täiesti erinevate kunstmaterjalide vastane inimene. Mul on olnud plastmassehteid, mis võivad olla kui ägedad tahes, aga ma ei suuda neid kanda, sest nad on tehislikud ja energeetiliselt tühjad, väetud. Materjal üldisemas mõttes on minu jaoks hästi oluline – tema omadused, kuidas seda tundma õppida, teda töödelda ja koostööd teha, et suurim väärtus tuleks esile.
Mul on olnud ka pärlitest ehted, aga need ei ole olnud klassikalised. Ma lasen nad ikkagi nö enda filtrist läbi ja siis vaatan, mis saab. Proovin miksida teiste materjalidega, et tekiks kontrast või vastupidi, lasen materjalil endal mõjuda.
Kust sa leiad inspiratsiooni?
Peamiselt tuleb inspiratsioon elust enesest. Ja see hetk on selline, et filmilint hakkab kohe silme ees jooksma. See heas mõttes painab ja sunnib pidevalt mõtlema tehnilisele lahendusele kuni see on valmis.
Mõnikord materjal ise inspireerib ja dikteerib, mida saab teha. Hetkel on selleks vineer, mida proovin enda soovidele allutada. Vineer on välimuselt lihtne aga olemuselt keeruline, mõneti isegi kapriisne. Sellest on sündinud sari Öövalgus, mis kujutab pööripäeva aegse öötaeva värve. Valged ööd, mis Eestis on – need ongi hõbedased, sinised ja põhjatud või sügistaeva öömust kuldse täiskuu ja siravate tähtedega.
LÕÕM Öövalgus seeria
Õppetund on olnud näiteks see, et vahel, kui sul on ideed ja sa ei ole neid kohe teostanud, siis võib juhtuda, et selle ajaga tuleb teine disainer sama ideega juba välja. Vahel ideed tõesti hõljuvad õhus. Tuleb kohe realiseerida oma mõtted. Samas peab hoidma enda brändi fookust kõige selle sees. Mõned ideed võivad olla tõesti väga pöörased, aga kliendile ei pruugi need üldse pinget pakkuda. Sel hetkel hoida fookust kunstimaailma ja disaineriks olemise vahel.
Kes on täna peamiseks LÕÕM kliendiks?
Peamine klient on täna 40+ naine, kes on disainiteadlik, julgeb eristuda ja mitte peavooluga kaasa minna. Kaasaegne naine, kes tunneb oma olemust ja usaldab enda sisetunnet. Väärtustab kohalikke väikebrände, sest nii teab ta toote tausta – mis materjalist, kus ja kuidas on valmistatud.
Millised on olnud suurimad väljakutsed?
Kogu see protsess on olnud suur väljakutse. Üldse, kui hakata ettevõtet tegema, siis see on lõputu sihipärane ja järjepidev tegutsemine. Täna ma olen väga rahul sellega, kuhu ma olen jõudnud, vaatamata maailmas toimuvale. Mina pean küll ütlema, et kõike ei saa ja ei peagi mõõtma rahas. Pigem on oluline tasakaal selle vahel, kes sa tahad olla, kuidas olla ja toimetada. Just see tasakaal on minu jaoks oluline ja tunned rõõmu oma tegevusest.
Kui ma kuhugi pean kiirustama, siis tuleb meelde tuletada, et võta rahulikult. See, et sa oled hetkel võibolla nö. paanikas, ega siis asjad kiiremini jookse. Tegelikult peab ka kannatlik olema. Edu kindlasti ei tule kohe.
Kuidas Loomeinkubaatorisse sattusid?
Leidsin, et siin on huvitavad koolitused ja kõik omasugused loomingulised ja asjalikud inimesed on koos. Minu eesmärk on olnud võrgustiku loomine, loengud ja õppimine.
Kuhu suunda sa näed oma brändi liikumas?
Kahe aasta pärast ma loodan, et mul võiks olla oma stuudio. Koht, kus müüa. See on samas mitme otsaga küsimus, et kas stuudio selles mõttes, et kus ma tööd teen. Sest täna on mul juba kodus selleks head tingimused loodud.
Lisaks on plaan ka sortimenti kasvatada. Samas ma arvan, et minust ei saa kunagi masstootjat, sest see ei lähe minu põhimõtetega kokku. See on jälle üks sisevõitlus – kuidas hoida tasakaalu.
Mida sa soovitaksid teistele alustavatele ettevõtjatele?
Teha enda jaoks selgeks, mida sa täpselt teha tahad ja siis seda fookust hoida. Ja leida endas see tasakaal. Kindlasti teha seda, mida sulle meeldib teha ja siis seda järjepidevust hoida. Kui sa teed seda, mida oskad parimal moel, siis sa oled ise õnnelik ja ka teised sinu ümber on õnnelikud. Ja kunagi ei ole hilja alustada oma unistuste projektiga.
Üks minu moto on veel, et kui ühtepidi ei saa, siis teistpidi ikka saab. Alati saab.
