KIRA jalatsibränd – tunnustatud ringmajanduse edendaja
Aasta Keskkonnasõbraliku ettevõtte 2019 konkursil osalenud KIRA jalatsibrändi tunnustati ringmajanduse edendamise eest. “Olla nominentide seas oli juba suur au, kuid saada tunnustatud selle eest, mida oluliseks peame, on lihtsalt super,” jagavad ettevõtte asutajad oma siiraid emotsioone.
Siinkohal toome teieni ajakirjas Diivan ilmunud intervjuu jalatsibrändi loojatega.
Kuidas sündis jalatsibränd KIRA?
KIRA sai alguse soovist inspireerida naisi looma garderoobi, mis on minimalistlik, ajatu ja kvaliteetne. Selle garderoobi selgrooks on ühed mugavad madalad kingad. Kuna me mõlemad kõnnime palju, oli meil kvaliteetsete baleriinade leidmisega suuri raskusi ja nii sündiski mõte valmistada see täiuslik must paar ise.
Miks on KIRA eriline?
KIRA teeb eriliseks eelkõige lihtsus ja asjalikkus. Samuti see, et meie tootest ei jää maha jälgegi. Iga materjal, lõige ja kogu toote elutsükkel on viimse detailini läbi mõeldud, et me ei toodaks maailma juurde midagi, mille järele pole vajadust.
Mida tähendab zero-waste?
Zero-waste– ehk nullkulu-lähenemine soovib vältida prügi tekkimist. Meie suurim eesmärk oli, et kingad ei lõpetaks maatäitena, nagu enamik moest. Nii sündiski project reborn: saada oma vanad KIRAd meile tagasi. Me anname neile veel kord uue elu ja annetame paari heategevuseks või toodame kingadest energiat. Nii saad ka uue paari omakorda soodsamalt osta.
Kas üks kingapaar saab muuta maailma?
Kindlasti. Iga suur muutus algab esimesest sammust. Üks paar KIRAsid ei täida küll kogu garderoobi, aga kindlasti inspireerib see teatud laadi mõtte ja elustiilimuutust. Et osta vähem, aga kvaliteetset. Et mõelda hästi läbi, milline on meie valikute tagajärg keskkonnale. Et olla moodi tarbides minimalistlikum ja ajatum.
Kes kannab KIRA kingi?
Baleriina on asendamatu king liikuvale naisele, kes soovib lisada riietusele pisut audreyhepburnilikku elegantsi. Me ise kanname baleriinasid igapäevaselt nii kleidi kui ka teksade ja T-särgiga. See on ideaalne suveking, kontoriking ning king, mille pistad käekotti, kui kõrge kontsaga vanalinna vallutama lähed.
Milline on KIRA viie aasta pärast?
Viie aasta pärast on KIRA küpsem ja mitmekülgsem. Kindlasti loome mingi mõnusa jalatsi talvisele perioodile ja miks ka mitte kingapaari meestele.
Jätkusuutlikud jalatsid leiad siit https://kirashoes.com/
LOOMEINKUBAATOR & TALLINN DESIGN HOUSE BERLIINIS
Loomeinkubaator ja Tallinn Design House korraldavad kahe aasta jooksul ekspordiprogrammi, mille eesmärgiks on Eesti elustiili- ja moebrändide välisturgudele sisenemine. Tegevuste keskmes on osalemine Berlin Fashion Week’i raames toimuvatel messidel ja showroomides.
Jaanuari alguses külastasime koos disaineritega Berliini moenädalat ja tutvusime põhjalikult sealsete messide ja nende võimalustega. Meie kogemusele toetudes on Berliinis toimuv Eesti brändide jaoks sobilik nii asukoha, professionaalsete külastajate profiili kui ka hinnastamise ja fookussuundade tõttu.
SEEK messil oma uut kollektsiooni esitlenud Eesti disainer Kristel Kuslapuu kinnitas, et tegemist oli väga meeldiva potentsiaalsete klientidega tutvumiseks loodud üritusega. Tema sõnul on eelnevatel messidel osalemistega võrreldes juhusisseostjate püüdmise võimalus just Seek-il märksa suurem. “Võrdleksin näiteks Milano messil osalemisega, kus sinu alasse jõudsid pigem need sisseostjad, kellega oli eelnevalt kokku lepitud,” lausus Kuslapuu. Lisaks pani ta tähele, et tänapäeval ei ole enam nii tähtis välja prinditud lookbookid ja linesheetid, sest neid ootavad sisseostjad endale meilile.
Loomeinkubaatoris toimub 4.-ndal veebruaril saksa ekspordituru teemaline seminar, kus teiste seas jagab oma muljeid Berliinis elav Eesti disainer Karl Korsar brändiga The Korsars, kel on Berliini moenädalal osalemise kogemus ja plaan kätt proovida ka müügisalongiga. Samuti räägivad oma muljetest Berliini moenädalal Alpaka, Lentsius Design, DeMoog, B’MOR Studio, Spekter ja KIRA & k u u l. Tule kuula teiste kogemusi ja saa rohkem aimu enda võimalustest. Registreeri end seminarile siin.
Vaata lisaks ka Berlin Fashion Week’i raames toimuvaid messe:
Projekti toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Tänavakunst vallutab maailma?!
Tallinn Design House ja Rotermanni kvartal kutsuvad 23. jaanuaril kell 17.00 algavale tänavakunstiõhtule.
Oma loomingust ja inspiratsioonist räägib meile Elina Kasesalu (Paper Cuts), kelle imelised illustratsioonid kaunistavad Rotermanni kvartalit. Tänavakunsti olemust ning Eesti ja välismaa tegijaid tutvustab Sirla (Sirje Joala), kes on tänavakunstifestivali Stencibility peakorraldaja ja SprayPrinteri kaasasutaja. Oma kogemusi SmartEnCity projekti raames jagab kunstnik Huupi (Evelin Zolotko).
Külalisi kostitame maitsvate suupistete ja Peenjoogivabrik Nudisti jookidega.
Üritus on tasuta, kuid et saaksime kõigiga arvestada, siis tulemise korral pange üritusele “OSALEN”.
Ootame oma tiimiga liituma turundusjuhti
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid otsib oma tiimi turundusjuhti.
Kas sinus on kirge ja sädet, et aidata kaasa alustavate ettevõtete edulugudele ja viia Eesti disain laia maailma?
🍓 vaheldusrikas ja põnev töö
🍓 kokkuhoidev ja toetav meeskond
🍓 enesetäiendamise võimalused
🍓 loominguline keskkond
Saada CV ja motivatsioonikiri 12. jaanuariks 2020 info@inkubaator.ee.
Lähme koos eksporditurgudele?
Tallinna Loomeinkubaator ja Tallinn Design House kutsuvad osalema ekspordiplatvormil, kus järgneva kahe aasta jooksul toetame disainerbrändide laienemist välisturgudele.
Projekti põhifookuses on Berlin Fashion Week raames toimuvad messid, showroomid ja sündmused. Meie kogemuse põhjal on just Berliini moenädal noorte brändide jaoks sobiv hüppelaud rahvusvahelisele skeenele nii asukoha, külastajate profiili kui ka hinnastamise ja fookussuundade tõttu. Berliini messe külastavad lisaks Saksamaa sisseostjatele professionaalid mujalt Euroopast, USAst ja Venemaalt.
Projekti jooksul toetame osalejaid messidel osalemise ettevalmistusega, ekspordi- ja ringmajanduse teemaliste koolitustega ning meedia- ja PR toega. Samuti aitame katta messil osalemisega seotud eelnevalt kokkulepitud kulusid (sh messiboks, väljapanekukulud, transport, majutus). Ettevõtte omaosaluse määr kuludes on vähemalt 25%.
Projektis on eelistatud just need brändid, mis arendavad ja rakendavad oma tegevuses jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse põhimõtteid. Osaleme moenädalatel, mis toimuvad jaanuar 2020, juuli 2020, jaanuar 2021 ja juuli 2021.
Rohkem infot toimuvate messide kohta:
Berlin Fashion Week
Premium
SEEK
NeoNyt
Panorama Berlin
Võimalus on osaleda juba 14-16 jaanuar 2020 toimuval Berlin Fashion Week’il.
Võta meiega ühendust kohe!
Kontakt: Aali Lilleorg aali@inkubaator.ee
Projekti elluviimist toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetme raames.
Teletornis avatakse täna Eestis ainulaande VR-elamus, mis viib taevalaotuse alla lendama
Tallinna Teletornis avati ja unikaalne virtuaalreaalsuse elamus “Lend ümber teletorni”, kus külastaja saab läbi teha närvekõditava seikluse.
Seiklus algab 175 meetri kõrguselt teletorni servalt ning jätkub lennuga ümber torni lendaval UFO-platvormil. Tegemist on ainukordse võimalusega näha teletorni sellise nurga alt, kust see muidu ei ole võimalik ning samas nautida kauneid linna- ja loodusvaateid.
Närvekõditav elamus
Virtuaalreaalsuse elamust vaadatakse spetsiaalse peaseadmega ning korraga on võimalik sellest osa saada kahel inimesel. Hinnanguliselt võtab seiklus aega 10 minutit, olenevalt sellest, kui kiiresti julgeb külastaja teletorni virtuaalsel serval kõndida ja lennumasinale istuda.
Seiklusi on võimalik pereliikmetel ja sõpradel jälgida reaalajas kõrvalolevalt ekraanilt. Seigelda võivad kõik, alates 6. eluaastast, kelle tervis lubab närvekõditavaid elamusi.
“Virtuaalreaalsus on uus ja hea võimalus ka neile, kes kardavad kõrgust ja servale minna ei saa ning neile, kes soovivad ekstreemset kõrgusega seotud elamust ka talvisel hooajal, mil me oma tavapärast servakõndi ei paku,“ ütles teletorni juhataja Jüri Kriisemann.
Eestis ainulaadne
Uue atraktsiooni arendas valmis Maru VR. Tallinna Teletorni VR elamus on maailmas unikaalne ja loodud spetsiaalselt teletorni jaoks.
“Tegu on kindlasti ühe mahukaima ja tehniliselt kõrgeima tasemega VR-elamusega, mis Eestis tehtud. Teletorni VR-elamus ei paku ainult närvikõdi, vaid võimalust kogeda torni linnulennult nii, nagu see kunagi varem külastajate jaoks pole võimalik olnud,” ütles Maru VR tegevjuht Lilit Palmar.
VR-režissöör Rein Zobel lisas, et elamuse usutavuse jaoks tegid nad valmis ülidetailse Tallinna Teletorni 3D mudeli. “Kuid ka kogu ülejäänud VR-keskkond ja selles liikumine on niivõrd veenvad, et lendavale UFO-platvormile astumine nõuab tõelist eneseületamist.”
Zobeli sõnul on Eesti mastaabis tegu täiesti uudse VR-elamusega. “Kõik liikumised ja interaktsioonid vastavad sellele, mida kasutaja teeb füüsilises maailmas – ei mingit puldiga teleporteerumist, ei mingit kasutajaliidest ega midagi sellist, mis võiks täielikku sisseelamist rikkuda.”
“Ma ei ole ise kunagi varem maailmas näinud sellist VR-elamust, mis taotleb täielikku realismi ja suudab seda päris usutavalt teha,” jätkab Zobel. “Kõik tagasiside testimise käigus on ka olnud ülipositiivne.”
Virtuaalreaalsuse elamuse looja on Loomeinkubaatori vilistlane MAru VR.
Uudise allikas: diktor.geenius.ee
Loomeinkubaatoris toimus tore piparkoogihommik
Loomeinkubaatoris toimus 10. detsembril tore piparkoogihommik, kus lisaks taigna rullimisele ja piparkookide kaunistamisele sai tänu majanaabrile Loquiz mängida uut põnevat tutvumismängu “Connections”.
Aitäh, saime üksteisega tuttavamaks ja mitu kõhutäit naerda 
EAS toetab seitset loomemajanduse valdkonna arenduskeskust 1,4 miljoni euroga
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab kokku ligi 1,4 miljoni euroga seitset loomemajanduse valdkonna arenduskeskust, mille eesmärk on suurendada ettevõtete lisandväärtust ja ekspordisuutlikkust. Arenduskeskused loovad loomeettevõtjatele võimalused oma toodete, teenuste ja ärimudelite arendamiseks.
EASi toetuste keskuse direktor Monica Hankovi sõnul on loomemajandus kiirelt arenev ja atraktiivne sektor, mis moodustab ligikaudu 3% Eesti majandusest. „Eelmisel aastal Eesti Konjunktuuriinstituuti poolt läbi viidud uuringu kohaselt kasvasid sektori tulud aastatel 2011-2015 koguni 45% ning lisandus üle 3400 töötaja. Jätkuva kasvu eelduseks on keskne tugi just tootearendusele ja välisturgudele liikumisele, mida saavad pakkuda erinevate valdkondade arenduskeskused. Oleme neid toetanud ka varem ning seekordse toetusega aitame tagada järjepidevust, et meie loomeettevõtted veelgi jõudsamalt koostöös kasvaksid ja liiguksid siseturult kaugemale,“ kommenteeris Hankov.
Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõuniku Anu-Maaja Palloki sõnul on igas varasemas loomemajanduse arenduse taotlusvoorus on olnud uusi tulijaid, kelle uudne lähenemine konkreetsetele sihtgruppidele ja selge tulemustele orienteeritus on pakkunud kogenud tegijatele tugevat konkurentsi. „Seekord olid taotlejate hulgas juba tuttavad teenusepakkujad ning nende lähiaastate tegevusplaanide kvaliteet on aastate jooksul märgatavalt tõusnud. Paraku on aastani 2020 ette nähtud eelarve otsakorral ja seetõttu oli võimalus kaasrahastada pisut enam kui pooli nõutud miinimumhinde saanud projektidest. Oleme jõudnud ajajärku, kus ühest küljest peavad tugistruktuurid pöörama senisest enam tähelepanu oma tegevuse jätkusuutlikkusele ning teisest küljest vajavad loomeettevõtjad oma edasiseks kasvuks ja rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks uusi või täiendavaid tugiteenuseid,“ ütles Pallok.
Loomemajanduse arenduskeskus Creative Gate plaanib arendada Eesti tele- ja filmivaldkonna ekspordipotentsiaali pakkudes sektori töötajatele arenguvõimalusi. „Eesti film on suurte muudatuste lävel – Tallinna ja Tartusse kavandatakse filmilinnakut, mis kõik nõuab aga kvaliteetset tööjõudu. Soovime tuua filmitööstusesse filmiga seotud erialade inimesi: kirjanikke, kunstnikke, disainereid, näitlejaid, fotograafe, teletegijad, jne kes saaksid ennast erialaselt täiendada ja luua endale uusi võimalusi filmitööstuses töötamiseks. Meie tooteks on tegelikult talent ehk siis inimene, kellele me pakume täiendavaid teadmisi nii erialaselt kui ka ettevõtluses, sest enamus inimesi filmisektoris on kas FIEd või OÜd. Kui meie filmi- ja teletööstuses töötavad kõrge kvalifikatsiooniga inimesed, on lihtsam ka müüa meie filme,“ ütles Creative Gate’i konsultant ja PÖFFi juht Tiina Lokk.
Elevator Startups on uute creative-tech ideede ja võimaluste gravitatsioonikeskus, tegutsedes Creative Fueli ehk enam kui 200 loovinimest liitva kogukonna tiiva all juba neli aastat. Eesmärk on esmalt saada Eesti loovettevõtetele koduturul püsivalt maksvad kliendid ning seejärel kasvada välisturgudele. „Meil on hea meel, et EASi ja meie huvid ühtivad ning oleme saanud endale hea partneri. Ilma toeta tegutseksime edasi 2-3 ettevõttega aastas, aga üheskoos saame palju rohkemate ettevõtete potentsiaali realiseerimisele kaasa aidata,” sõnas Elevator Startupsi juht Jaak Ennuste.
MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projekti eesmärgiks on kunstivaldkonna organisatsioonide ekspordivõimekuse suurendamine ja valdkonna rahvusvahelistumise toetamine. „EKKAKi varasemate projektide tulemusena on Eesti kaasaegse kunsti nähtavus ning sellega seotud rahvusvaheline huvi viimaste aastate jooksul märgatavalt kasvanud. Planeerides praeguse projekti tegevusi Kai kunstikeskuses lähtume vajadusest jätkata püsiva ja eesmärgipärase rahvusvahelistumisega oma valdkonnas, milles tegutsemine nõuab suurt järjepidevust. Meie ellu kutsutud Kai kunstikeskus pakub ühelt poolt stabiilset infrastruktuuri oma erinevate tegevuste elluviimiseks kui ka vajalikku platvormi sünergilise koostöö soodustamiseks kunstivaldkonnas. Kai kunstikeskusesse kokku koondatud tegevussuunad moodustavad kunstivaldkonda toetava, arendava ja tutvustava unikaalse terviku, mille vastu tuntakse suurt huvi nii lähiregioonis kui rahvusvahelisel väljal laiemalt,“ kommenteeris Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht Kadri Laas-Lepasepp.
Teised loomemajanduse tugistruktuuride arendamise toetuse saajad on:
- MTÜ Music Estonia, kelle projekti eesmärgiks on välja arendada ning läbi viia uuenduslik arenguprogramm edasijõudnud ning ekspordifookusega muusikaettevõtetele,
- MTÜ Eesti Disainikeskus, kelle projekti eesmärk on tõsta professionaalsete disainibüroode kompetentse nende ekspordivõimekuse suurendamiseks ning aidata ettevõtjatel paremini rakendada disaini ettevõtlusprotsessides.
- MTÜ Arhitektuurikeskus, kelle projekti eesmärgiks on arendada arhitektuurisektori ärivõimekust ning tutvustada Eesti arhitektuuri välisturgudel,
- SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (Tallinn Design House), kes soovib oma projektiga toetada Eesti loomeettevõtete välisturgudele sisenemist, soodustada ettevõtete ligipääsu väliskontaktidele, suurendada nende nähtavust välismeedias ja pakkudes neile võimalusi sihtturu testimiseks ja edasimüüjate leidmiseks.
Kultuuriministeeriumi ja EASi abil on viimase kuue aasta jooksul läbi loomemajanduse tugistruktuuride toetamise programmi investeeritud loomemajanduse arenduskeskustesse ja inkubaatoritesse üle Eesti 13,1 miljoni euro. Programmi vahenditest rahastati nii investeeringuid tegevuskeskkonna arendamiseks, loomeettevõtjatele teenuste osutamist kui ka loomevaldkondade ekspordipotentsiaali arendamist.
Kõikide toetatud projektide lisainfo on kättesaadav siit: https://www.eas.ee/toetatud-projektid/
Loomemajanduse arendamise meedet rahastatakse EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Toimus jõulueelne disainiturg Bazaar
Laupäeval, 7. detsembril 2019 toimus Tallinnas Loomeinkubaatori neljal korrusel (Veerenni 24C, Baltika kvartal) jõulueelne disainiturg Bazaar.
Disainiturg Bazaar on alati olnud tore sissejuhatus pühadehooaega. Võimalus valida jõulukingitusi, tutvuma uute brändidega või valida saabuvaks pidustuste hooajaks rõivaid.
Kohal oli ligi 100 Eesti disainerit ja hulgaliselt moodi, ehteid, kodusisustust, looduskosmeetikat ja lastetooteid. Avatud olid pop-up kohvikud ja disainerite stuudiod.
Tallinn Design House avas peo- ja kingihooaja toreda moeõhtuga
Stilist Svetlana Agureeva jagas nippe, kuidas terve päeva šikk välja näha. Pidude hooaja märksõnad on litrid, kuld ja hõbe, alati ajatu must ning naiselikud kleidid. Loomulikult ei puudu õige piduliku komplekti juurest ka efektsed ehted ja värvilised ridikülid.
Elegantse jumestuse saladustest rääkis Bellapierre meigikunstnik Reet Härmat, kes kinnitas, et kauni jumestuse aluseks on puhanud ja hoolitsetud nahk. Pidulikkust lisavad sädelevad lauvärvid ja efektsed huulepulgad. Samuti soovitas Reet põsepuna mitte ära unustada, kuna pisike sära põsel annab näole elava ja rõõmsa jume. Bellapierre tutvustas täiuslikku meigikomplekti, mis sisaldab kõike vajalikku igapäevaseks jumestuseks.
Pühademeeleolu aitas luua Peenjoogivabriku Nudist Järgmine mõttetu glögi.
