ENG
Tutvu programmidega

Kuidas alustada ettevõttes ringmajandusega?

Kas ettevõtte juba töötavasse ärimudelisse on võimalik integreerida ringmajanduslikud põhimõtted? Kuidas peaks alustama ringdisaini juurutamisest ettevõttes?

Rigmajanduslike põhimõtete järgimise olulisus, ettevõtte ärimudeli edukuses, mängib iga päevaga aina suuremat rolli. Juba täna on tekkinud ilmingud tarbimismudelite muutusest – teadlikumad tarbijad  teevad üha rohkem ostuotsuseid ettevõtte ressursikasutuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvalt. Lisaks kallinevad pikas perspektiivis ressursid ja samas toetab ka tehnoloogiline areng muutuste läbiviimist.

Lähiaastatel tekib ka regulatiivne ehk seaduslik surve. Kõigest sellest tulenevalt on õige aeg tegutseda ja mõelda ringsele väärtusloomele ettevõtetes.

Esimese sammuna võiks teha analüüsi ehk hinnata ettevõtte ringdisaini suutlikkust, võimalusi ja ka vajadust.

Ringdisaini suutlikkuse hindamine ettevõttes:

Pärast ülalpool nimetatud analüüsi, on teiseks sammuks ringdisaini strateegia valik.

Uue ringdisaini strateegia loomisel või vana parandamisel, võiks mõelda läbi järgmised etapid:

Pärast ringdisaini suutlikkuse hindamist ja ringdisaini strateegia valikut, on võimalik liikuda edasi ettevõtte võimaluste rakendamise juurde. Kõiki etappe ei ole vaja korraga ellu viia, alustada võib väiksemate, lihtsasti elluviidavate tegevustega.

Mõne aja möödumisel, on soovitatav vahehindamine senistele muudatustele ja vajadusel võiks seada uued eesmärgid, sh arvestades tarbijakäitumise muutust ning rakendada tegevused, mida on kohe võimalik teostada ringdisaini strateegia valikus nimetatust.

Need ongi esimesed sammud teel ringmajanduslike ärimudelite poole.

Mis on ringmajandus?


Mis on ringmajandus_Loomeinkubaator

                                Allikas: europarl.europa.eu

Näited ringmajandusliku ettevõtte võimalikest ärimudelitest:

 

Tallinna Loomeinkubaator nõustab juba täna ringmajandavaid ettevõtteid! Inkubatsiooniprogrammis on näiteks Creative Business Cup võistluse nominendid ja ringmajandavad ettevõtted MyCeen (seenematerjalist toodete arendus), KIRA (vanadest autorehvidest jalanõud) ja võitja RAIKU (innovatiivne pakkematerjal puidutööstuse jääkidest). 

Mis on ringmajandus

Autorehvidest KIRA jalanõud

Koostas: Kairi Kõrve

Allikad: Ellen MacArthur Foundation, Eesti Disainikeskus

 

Stella Soomlais: Disainerina on oluline mõelda, mis saab minu tootest kasutusaja lõpus

12. mail toimub veebis tasuta MELT innovatsioonifoorum. Loomeinkubaator esitleb MELTil ühe teemana ringmajanduse võlude ja valude paneeli, kus lahatakse erinevate ettevõtete poolt keskkonda säästva ettevõtluse plusse ja miinuseid. Just viimasel ajal on ringmajandus võetud fookusesse ka riigijuhtimise tasandil, sest sellise ressursikasutuse juures ei pea meie planeet enam kaua vastu. Kui lihtne on aga materjale taaskasutada või jõuda sootuks nulljäätmetega tootmiseni?

Paneelis osaleb ka disainer ja ettevõtja Stella Soomlais. Stella Soomlais on uuendusmeelne Eesti nahadisainer, kes valmistab ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt kotte ja aksessuaare. Tema Telliskivi Loomelinnaku stuudios valmivad aksessuaarid on tehtud kauakestvast Euroopa taimparknahast ja materjalist läheb käiku kõik, mis vähegi võimalik, et jõuda täielikult jäätmeteta tootmiseni.

Stella ettevõtmine on ringmajanduse üks ehedamaid näiteid – ta mitte ei kasuta ära kogu tootmises olevat materjali, vaid võtab ka juba toodetud eseme uuesti kasutusse. Seega, kui valminud kott määrdub või kui omanik kotist tüdib, saab ta selle tagastada ja stuudio teeb vanast kotist uusi akesessuaare: vutlareid, rahakotte, käepaelu jms. Lisaks sellele on bränd välja tulnud ka Eestis esmakordse nahadisaini renditeenusega.

Vaata videost, kuidas Stella enda ettevõttes ringmajanduse ideid kaasab:

Paneelis osalevad ka Reverse Resources asutaja ja tegevjuht Ann Runnel, Lebenskleidung kaasasutaja ja tarneahela juht Enrico Rima (Saksamaa), moedisainer ja ettevõtte House of All juht Sarah Bürger (Saksamaa).

Ringmajanduse paneeli moderator on Kadi Kenk, kes on Teeme Ära Sihtasutuse juhatuse liige ning Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse teemavadlkonna juht. Kadi on aastaid koolitanud organisatsioone nii ringmajanduse kui ka ühiskondlike muutuste juhtimise teemadel üle kogu maailma, mistõttu omab ta laia silmaringi ja teab mitmeid lugusid ringmajanduse juurutamisest erinevates riikides.

MELT toimub Tallinna Loomeinkubaatori, Tallinna ettevõtluskeskuse ja Tehnopoli koostöös. Tänavune MELT toimub virtuaalselt ja on kõigile huvilistele tasuta! Vajalik on registreerimine!

Kohtume 12. mail MELTil! Vaata rohkem: www.melt.ee

Loomeettevõtete maailmameistrivõistlusel esindavad Eestit RAIKU ja Edumus

5. mail toimus Creative Business Cup Eesti eelvoor, kus osalejate seast valiti välja kaks võitjat, kes esindavad Eestit 28. ja 29. juunil peetaval ülemaailmsel finaalvõistlusel. Võitjateks osutusid Loomeinkubaatori inkubant RAIKU ja Edumus.

Edumus vahendab koolidele praktikutest õpetajaid ja ringmajandav RAIKU töötab välja innovatiivset pakkematerjali puidutööstuse jääkidest. Eesti eelvoorus osalesid Loomeinkubaatori inkubantidest veel vanadest autorehvidest jalatseid tootev KIRA ja Baltikumi piirkonna esimene seenematerjalide ja toodete arendusega tegelev ettevõte MyCeen.

Kohalikku eelvooru pääses kandideerijatest 6 ettevõtet. Eelvooru juhatas sisse Creative Business Cup konkursi juht Rasmus Wiinstedt Tscherning. Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Yrjö Ojasaar, Change Ventures; Heidi Kakko,  BaltCap; Kaydi Tomson, Prototron; Marge Täks, Estonian Business School; Nele Plutus, Tallinna Loomeinkubaator;  Paolo Montemurro, Materahub, Itaalia Gela Andrew Suli, Creative Caucasus, Gruusia. Ettevõtted said enda ideed esitleda 3 minutilise pitchiga, ning seejärel esitas žürii neile täpsustavaid küsimusi.

„Kuna eelmisel aastal lükati võistlus pandeemia tõttu edasi, siis saame seekord Eestit esindama saata kaks ettevõtet. Kumbki võistleb eraldi voorus, seega omavahel konkureerima ei pea,“ selgitas Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet. Finaalvõistlusele eelneb  CBC Akadeemia – kõrgetasemelised rahvusvahelised koolitused.

 

Lisaks peaauhinnale, anti välja ka eriauhinnad:

Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinna, mis oli neli koolitust ja kaks personaalset konsultatsiooni, sai Edumus.

Estonian Business School eriauhinna, 3 EAP väärtuses sobiva kursuse, sai Edumus.

Prototroni eriauhinna sai MyCeen, kes pääseb automaatselt Prototroni võistluse TOP 50 hulka.

 

Creative Business Cup konkursil olid osalema oodatud kõik alustavad ettevõtted, kelle ambitsioon on jõuda rahvusvahelisele turule oma uuendusliku toote või teenusega, mille kujunemisel on olnud kaastegev loovisik. Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012. Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetasid Estonian Business School, Prototron, Tallinna Loomeinkubaator ja StartupEstonia. 

Tutvu nomineeritud ettevõtetega:

 

Kuidas teha koostööd influenceritega?

Loomeinkubaatoris toimus influencer turunduse koolitus, mida viis läbi Elina Emiilie Leht, kes töötab projektijuhina turundusagentuuris NOH Production. Tema peamisteks ülesanneteks on just sisuloome ja influencerite koostööde läbiviimine erinevatele brändidele. Järgnevalt oleme välja toonud mõned nõuanded koolituselt, kuidas influncer koostöid läbi viia.

Miks teha koostööd mõjuisikutega?

Näited:

Daniel Wellington; About You kampaania

Kuidas teha koostööd?

Kaks varianti:

Sobiva influenceri valimisel pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

Meeles pidada:

Kui palju koostöid influencer on teinud ja kellega?

Followeride arv ja engagement rate (väiksemate influencerite puhul 10%, suuremate puhul 5%)

Engagement rate: Näitab, kuidas jälgijad suhestuvad profiili sisuga. Arvutamine: konto meeldimised jagatakse jälgijate arvuga

Võimalusel vali influencer, kes juba sinu toodet fännab

Kust leida influencerieid?

Millistes kanalites koostööd teha?

Facebook: 25-34 vanusegrupp ja vanemad; ei ole nii levinud influencer kampaaniate jaoks

Instgram: kõige levinum (2/3 kasutajatest kuni 34-aastased); saab teha loosimisi ja kasutada brändisaadikuid

TikTok: sihtgrupp lapsed ja noored (25% on 10-19 aastased)

Twitch: striimerite platvorm. Saab lisada videotele logo ja näiteks toodet ülekande vaatajatele tutvustada

Youtube: (noorem sihtgrupp) suurim vanusegrupp 15-25 aastased; erinevad pakkide avamise videod toodete tutvustused; lisaks erinevad arvustused ja juhendamise videod

Kuidas tulemusi mõõta?

Kui palju koostöö maksab?

 

 

Loomeinkubaator esitleb MELTil ringmajanduse ja tarbijakäitumise teemapaneele

12. mail toimub veebis tasuta MELT innovatsioonifoorum, mille teemafookused ja esinejad on selgunud. Loomeinkubaator esitleb MELTil kahte teemablokki.

MELTi peaesineja on ettevõtja, majandusteadlane ja sinimajanduse ekspert Gunter Pauli.

Loomeinkubaator esitleb MELTil ühe teemana ringmajanduse võlude ja valude paneeli, kus lahatakse erinevate ettevõtete poolt keskkonda säästva ettevõtluse plusse ja miinuseid. Just viimasel ajal on ringmajandus võetud fookuses ka riigijuhtimise tasandil, sest sellise ressursikasutuse juures ei pea meie planeet enam kaua vastu. Kui lihtne on aga materjale taaskasutada või jõuda sootuks nulljäätmetega tootmiseni?

Paneelis osalevad:

Disainer ja ettevõtja Stella Soomlais

Stella Soomlais on uuendusmeelne Eesti nahadisainer, kes valmistab ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt kotte ja aksessuaare. Tema Telliskivi Loomelinnaku stuudios valmivad aksessuaarid on tehtud kauakestvast Euroopa taimparknahast ja materjalist läheb käiku kõik, mis vähegi võimalik, et jõuda täielikult jäätmeteta tootmiseni. Stella ettevõtmine on ringmajanduse üks ehedamaid näiteid – ta mitte ei kasuta ära kogu tootmises olevat materjali, vaid võtab ka juba toodetud eseme uuesti kasutusse. Seega, kui valminud kott määrdub või kui omanik kotist tüdib, saab ta selle tagastada ja stuudio teeb vanast kotist uusi akesessuaare: vutlareid, rahakotte, käepaelu jms. Lisaks sellele on bränd välja tulnud ka Eestis esmakordse nahadisaini renditeenusega.

Reverse Resources asutaja ja tegevjuht Ann Runnel

Ann Runnel on visionäär, kes on aastaid uurinud ökoinnovatsiooni võimalusi tekstiilitööstuses ja juhib täna enda asutatud tarkvaraettevõtet Reverse Resources. 2014. aastal asutatud firma tegeleb rõivatootmises tekkivate tekstiilijääkide kaardistamise ja ümbertöötlemisse suunamisega. Platvorm toob kokku rõivatehased, tekstiili ümbertöötlejad, tekstiilijääkide vahendajad ja suured rõivabrändid, võimaldades seeläbi jälgida materjalide liikumist ja soodustada ringmajanduse teket. Reverse Resources on edukalt läbi viinud pilootprojekte suurte globaalsete rõivabrändidega ja võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja toetusi. 

Lebenskleidung kaasasutaja ja tarneahela juht Enrico Rima (Saksamaa)

2008. aastal asustatud Saksamaa ettevõte Lebenskleidung töötab iga päev selle nimel, et toota õiglaselt ja jätkusuutlikult materjale, mida seejärel esitletakse innovatiivsel platvormil ja saadetakse laia maailma. Uuendulsliku ja ringmajandava ärimudeliga Lebenskleidungi missioon on välja töötada innovatiivseid kangaid ja terve tiimiga tagatakse, et tootmine oleks kvaliteetne ja tarneahel efektiivne. Nende fookus on orgaanilisel puuvillal, aga portfooliot uuendatakse ka näiteks villa, lina ja Tencel ® kiudega. MELTil kõneleb ringmajanduse paneelis Enrico Rima, kes on Lebenskleidungi kaasasutaja ja tarneahela juht. Täpsemalt vastutab Enrico Rima ettevõttes tootmise eest ja planeerib uusi kangaid.

Moedisainer ja ettevõtte House of All juht Sarah Bürger (Saksamaa)

Sarah Bürger on ettevõtja ja moedisainer, kelle missiooniks on muuta moetööstust säästlikumaks. Tema juhitud ettevõte House of All seisab kogukonnapõhise moedisaini eest ning pakub platvormi, mis aitab kaasa moe demokratiseerimisele ja detsentraliseerimisele. Sarah soovib, et jätkusuutlikkus muutuks kättesaadavaks ja taskukohaseks rohkematele inimestele.

Ringmajanduse paneeli moderator on Kadi Kenk, kes on Teeme Ära Sihtasutuse juhatuse liige ning Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse teemavadlkonna juht. Kadi on aastaid koolitanud organisatsioone nii ringmajanduse kui ka ühiskondlike muutuste juhtimise teemadel üle kogu maailma, mistõttu omab ta laia silmaringi ja teab mitmeid lugusid ringmajanduse juurutamisest erinevates riikides.

 

Teise Loomeinkubaatori esitletud paneeli teemaks on tarbijakäitumine, mis saab pärast koroonat, kus astuvad üles ettevõtted, kes on koroonakriisi ajal olnud edukad. Uurime, kas pandeemiast tingitud muutused on jäädavalt mõjutanud ka tarbijakäitumist.

Paneelis osalevad:

Üritusturundusagentuuri Jolos partner ja TULI juhatuse liige Martin Rauam

Jolos on üks juhtivaid live-communication agentuure, kes on juba üle aasta aktiivselt tegelenud ka virtuaalsete lahenduste loomisega klientide sõnumite edastamiseks. Mitmekordse aasta üritusturundusagentuuri partner ja strateegiajuht Martin Rauam kuulub ka Turundajate Liidu (TULI) juhatusse, mis ühendab suuremat osa kohalike üritusturundusega tegelevaid teenuspakkujaid. 

ZÄP müügi- ja turundusjuht  ja partner Kristjan Arunurm

Koroona on mõjutanud tarbijakäitumist rohkem kui ükski muu tegur lähiajaloos. On kaupu ja teenuseid, mille tarbimine sai hüppelise kasvu, kuid leidub ka neid, mille müük kukkus nulli ligidale. Üks valdkond, mis sai tugeva tuule tiibadess, on puhastusvahendid – eriti käte desinfitseerimisvahendid. Kui paljud ettevõtted pidid uksi sulgema, siis nõudlus desovahendite järgi oli nii suur, et ühel hetkel tekkis defitsiit. Kas käte desinfitseerimine ja desojaamade olemasolu on nüüdsest uus normaalsus?

Paneeldiskussioonis „Uus tarbijakäitumine: mis saab pärast koroonat?“ astub üles teiste seas ka ZÄP müügi- ja turundusjuht ning partner Kristjan Arunurm. ZÄP on uune kätepesujaam, millel on kaugseire- ja haldusvõimekus, mis tagab jaama pideva teenindusvalmiduse ning vähendab oluliselt selle hooldusega seotud kulu.

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät

Kunagi varem pole eestlased nii palju internetist kaupa ostnud kui lähima aasta jooksul. Eks selleks ole ka põhjus – kuidas muidu kaubad kätte saada kui poed on suletud.

Online ostmise eelistest ja mugavusest on räägitud pikalt. Eestis on selle valdkonna eestvedajaks olnud juba alates 2008. aastast e-Kaubanduse Liit, mis lahendab erinevaid e-kaubanduses esilekerkivaid probleeme ja muresid ning jagab rõõme ja edulugusid. Kuidas on aga pandeemia muutnud tarbijakäitumist e-kaubanduses? Kas kas internetist ostmise võidukäik on tulnud, et jääda, arutleb kell 11.55 algavas paneeldiskussioonis e-Kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät.

Kesk- ja Ida-Euroopa Bolt Food regionaalne juht Linda Garder

Koroona ajal tõusis toidu koju tellimise hulk. Inimesed ei saanud käia väljas söömas ja ka piirangutega olid restoranid suletud. Kas inimesed on harjunud üha rohkem toitu koju tellima ja selle osakaal jääbki domineerima?

Tarbijakäitumise paneelis kõneleb Bolt Foodist Linda Garder. Ta liitus Boltiga peaaegu kaks aastat tagasi ning töötas esmalt Aafrika turuga ja nüüd on Bolt Foodi Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalne juht. Enne Boltiga liitumist töötas ta kümme aastat rahvusvahelise transpordi ja logistika vallas, kus tal on kogemus nii korportasiooni kui ka start-upi poole pealt.

Paneeli modereerib Marii Karell, kes on pikaajaline ajakirjanik ja hetkel juhib ta telesaateid “Laser” ja “Ajujaht.”

 

Lisaks tulevad MELTil arutlusele järgmised teemad:

 „Kas maailma muutmiseks on vaja olla suur?“ paneeldiskussioon võtab luubi alla suured ja väikesed ettevõtted, mis on teinud olulisi keskkonnasõbralikke samme. Maailma muutmiseks on vaja teha võimsaid hüppeid, kuid kas ka väikestel sammudel saab olla suur mõju?

 „Vanad ärid uues kuues“ teemablokis vaadeldakse teada-tuntud tooteid ja teenuseid, millele tooteinnovatsioon on andnud täiesti uue väljanägemise ja ka sisu.

Kõigi silme all tutvustavad „Targa linna lahenduste konkurssi – Tallinnovation“ viis võitjat oma targa linna lahendusi. Välkesitlustele järgneb diskussioon linnaruumi innovatsioonist ja nutikamaks muutmisest.

Päeva lõpetab põnev paneelarutelu, mis vaatab lähemalt iduettevõtteid ja nende koostöövõimalusi korporatsioonide ja avaliku sektoriga, sest just see võib olla start-upide heaks kasvustrateegiaks.

 

MELT toimub Tallinna Loomeinkubaatori, Tallinna ettevõtluskeskuse ja Tehnopoli koostöös. Tänavune MELT toimub virtuaalselt ja on kõigile huvilistele tasuta! Vajalik on registreerimine!

Kohtume 12. mail MELTil! Vaata rohkem: www.melt.ee

 

Kummardus: Kõrvemaast inspireeritud disain

Salapäraste soode, suurte põlismetsade, lugematute veesilmade ja lõputute matkaradadega Kõrvemaa on koht, kus loodusega ühes rütmis tuksuda. Rohekassiniste järvede vahel puhkevad kevadel õide metsalilled, suvel laiutab lopsakas rohelus, sügis saabub kogu oma värvikirevuses puulatvadest metsaaluse samblikuni, kus marjad ja seened ootavad korjajaid – kuni valge suusalumi selle kõik katab.

Disainerid: Liisa Soolepp, Kristel Kuslapuu, Kaia Saarna, Stella Soomlais, Samelin

See on tõeline värvide ja mustrite edevuse laat – ent väga aeglase tempoga kulgev laat, sest nii loodus kui sellest inspiratsiooni saanud inimesed unustavad end pidevalt oma peegeldust imetlema Kõrvemaa rohkem kui 120 järve pinnalt.

Disainerid: Triinu Pungits, Luminee Jewellery, Liisa Soolepp

Küllap tõi see kunagi pause ka soosaartel paiknevate Kõrvemaa väikekülade ja hajatalude metsaperede päevadesse, kes on sajandeid usaldanud oma riietamise looduse hoolde – enda niitudel kasvatatud lammaste villast kedratud lõng sai värvid loodusest ja tegumoe joonistas vajadus metsas mugavalt ja kaitstult liikuda.

Disainerid: Triinu Pungits, Liisa Soolepp, Samelin

Ent Kõrvemaal on ka hedonistlikum ja lukuslikum pool, mille avastamiseks tuleb liikuda lähemale Kõrvemaa “pealinnale” Aegviidule. Juba Aegviidu saksakeelne nimi Charlottenhof (ajast, kui Aegviidu alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas selle nii oma tütre järgi) annab aimu ürgse looduse rüppe peidetud muretumast elust. Eestlased oskasid Kõrvemaal looduse rüpes puhkamist nautida juba ligi saja aasta eest nii matkates kui ka näiteks Mustjõe ojast täituva ujumisbasseini ääres Aegviidu suvekohvikus.

Disainerid: Kristel Kuslapuu, Luminee Jewellery, Stella Soomlais, Samelin

Veel mitmepalgelisem Kõrvemaa lugu avaneb külaliste ees, kui  Tallinnast või Tartust sõita sinna mööda Piibe maanteed, mis on sajandeid ühendanud kaht Eesti suurimat linna. See Kõrvemaad läbiv maantee oli laada-, kiriku-ja kõrtsitee, kus tõotati nii rikkust ja taevalikku õndsust, kuid kus mets võis üllatada mitte ainult puude vahel vilksatavate loomadega, kes täna möödasõitjais elevust tekitavad, vaid seal varitsenud teeröövlite ja kelmidega. Aga kus võis kohata ka kuningaid, koolipapasid, kirjanikke – paljud Tammsaare teosed on inspireeritud Kõrvemaa loodusest.

Disainerid: Liisa Soolepp, Samelin

Kõrvemaale inspiratsiooni koguma on põhjust reisida ka täna ja üks võimalus seda teha on Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna ”Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

                     

Disainerid: Mithio, Triinu Pungits, Liisa Sooplepp, Kristel Kuslapuu, Pohjanheimo, Marc & Andre, Marit Illison, Kelpman Textile, MyaMoon, Kaia Saarna, Luminee Jewellery, Sigrid Kuusk, Arro Porcelain, Stella Soomlais, Adrikorn Artefacts, Samelin

Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 100 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Kontseptsiooni loomisel on lähtutud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on on otsesel või varjatul kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.

 

Disainerid: Mitho, Kaia Saarna

 

“Kummarduse” loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol, videograaf Robert Parelo, MUAH Mammu ja Piret Sootla, produtsent ja bts fotod Anu Lõhmus, projektijuht Kadri Ann Rebane. „Kummarduse“ lugu saab jälgida ka Instagramis @kummardus.

Tallinn Design House (www.tallinndesignhouse.com) on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.

Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.

Kummardus: Peipsiäärest inspireeritud disain

Üks piirkond, kaks rahvast, kolm kultuuri. Mitmekesisemat paika kui pisikesed külad Peipsi kaldal Sibulatee ääres on Eestist raske leida.

Sellist  elu käsikäes loodusega, nagu elavad vanausulised Peipsi kalda tänavakülades, ihkavad salamisi endale paljud. Peipsi vene vanausulised tulid Eestisse kirikureformide eest pakku 17. sajandil, luues kaasa võetud mälestustest ja uue kodukoha tavadest unikaalse kultuuri. Väike maanurk Peipsi kaldal, kus koos elavad eestlased ja venelased, tillukeste majade vahel turritavad kolme usu kirikute tornid, on praegu tõeline rahupaik mitte ainult pagulase tee valinud vanausulistele vaid ka neile, kes linnarütmi- ja lärmi eest põgenevad.

Disainer: Marit Ilison

Suve teisest poolest võib Peipsiveert mööda sõites iga maja ees sibulaid kuivamas näha, mõned juba viksilt patsidesse punutud. Pinkidel värava ees on ostjatele väljas küpsed, rikkalikud maitsed ja värvid, aed ja põld sel päeval on kinkinud – vahel kausitäis sametisi ploome, teinekord tuule maha raputatud värskusest õhetavad õunad, kogukas kuldne kõrvits või soliidne kabatšokk. Ehkki kuulus sibulate poolest, mis rändavad sealt köökidesse üle Eesti, on üsna märkamatult jäänud seal käinutele silma ja südamesse kohalikud värvid, mustrid ja rõivad, mis palju märkamatumalt meie elu lahutamatuks osaks on saanud. 

Disainerid: Kristel Kuslapuu, Liisa Soolepp, Stella Soomlais

Eestlaste vaoshoitus ja minimalism on sealt saanud julgustust üllatavateks värvikombinatsioonideks ja killukese glamuuri lisamiseks argisesse keskkonda, mis iga päev kõrva sosistavad, et just selline ongi tõeline luksus.

Aeglane mood pole Sibulatee äärsetes külades kunagi moest läinud – naturaalsed kangad on kaetud keeruliste tikanditega ja ääristatud peente pitsidega, sealsete naiste pisted ja palistused teeks kadedaks iga kõrgmoemaja. Varnja, Kolkja ja Kasepää külad on täna koht, kus nii kohalikud kui kaugemalt tulnud taasavastavad ja õpivad neid käsitööoskusi, et väärtused tagasi tuua nii kodus enda rõõmuks õmmeldes kui Eesti moemajade kollektsioonidesse pandult, mis kandjaid rõõmustavad ka kaugel üle riigi piiride.

Disainerid: Kristel Kuslapuu, Marit Ilison, Kelpman Textile, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Samelin

Peipsiääre patuselt magus suhkur, kuuldud samovarivilin ja veripunased õunad, pesitsevad pääsukesed ja nähtud looduse ilu, kultuurikihid ja mustrid jäävad saatma veel pikaks ajaks pärast reisi lõppu. Neist ei mälestustest ei raatsi kunagi lahti lasta, ükskõik, mis muu parasjagu trendikas on – nagu tõeliselt kvaliteetsest meistri loodud kaunist kleidist või mantlist, mida sobib kanda iga igal ajastul ja igas kohas.

Disainerid: Pohjanheimo, MyaMoon, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Samelin

Sibulateed ja Peipsi kallast mööda saab reisida ka Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna ”Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

Disainerid: Marc & Andre, Arro Porcelain

Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 100 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Projekti kontseptsiooni loomisel on lähtutud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on otsesel või varjatul kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.

                             

Disainerid: Mithio, Triinu Pungits, Liisa Sooplepp, Kristel Kuslapuu, Pohjanheimo, Marc & Andre, Marit Illison, Kelpman Textile, MyaMoon, Kaia Saarna, Luminee Jewellery, Sigrid Kuusk, Arro Porcelain, Stella Soomlais, Adrikorn Artefacts, Samelin

“Kummarduse” loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol, videograaf Robert Parelo, MUAH Mammu ja Piret Sootla, produtsent ja bts fotod Anu Lõhmus, projektijuht Kadri Ann Rebane. „Kummarduse“ lugu saab jälgida ka Instagramis @kummardus.

Disainer: Kelpman Textile, Adrikorn Artefacts

Fotod: Riina Varol

Tallinn Design House (www.tallinndesignhouse.com) on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.

Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.

 

Abimeetmed ettevõtluse toetuseks

Ka sel keerulisel kevadel on riik ettevõtjale väikse abikäe ulatanud.

Eesti Töötukassa kaudu saab taotleda hüvitist märtsi ja aprilli palkadeks töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Töötukassa poolt makstava töötasu hüvitise tingimuste ja taotlemise kohta saad lähemalt lugeda SIIN.

18. aprillist jõustus loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatus, mis toob lisaraha loometoetuste maksmiseks ning millega leevendatakse kuni 2021. aasta lõpuni loometoetuse taotlemise tingimusi. Selle kohta leiad rohkem infot SIIN.

COVID-19 tingitud majandusetegevuse tõrgete ja nende mõjude leevendamiseks pakub riiklik finantseerimisasutus KredEx erinevaid kriisimeetmeid, mis on suunatud jätkusuutlike Eesti ettevõtete abistamisele. Meetmete kohta saad täpsemalt lugeda SIIN.

Tallinna Loomeinkubaator toetab ettevõtteid jätkuvalt muutunud oludes: konsultatsioonid, koolitused ja mentorkohtumised toimuvad virtuaalkeskkonnas. Konsultandid on kättesaadavad telefonitsi, e-maili teel ja erinevates online-formaatides. Hoia silma peal meie tegemistel Loomeinkubaatori Facebookis ja jälgi sündmuste kalendrit SIIN.

Eesti esimese parfüümibrändi HURM uus lõhn – UDUVIIR

Eestimaisel looduslikul parfüümibrändil ja Loomeinkubaatori inkubandil HURM on välja tulnud uus lõhn – lummavalt eripalgeline UDUVIIR.

Tegemist on parfüümiga, kus kohtuvad kerged ja tummised noodid. Kohtab nii puuviljast tsitruselist kui puidused noote, mida kõike seob omavahel magus järelkaja. Lõhnas tulevad esile laim, bensoevaik ja salapärane labdanum. Sobib kandmiseks aastaringselt!

HURM bränd on loodud inspireerituna loodusest ja selle aroomidest ning selle järgi on tulnud ka nimetused. Loodus inspireeris looma parfüüme, mis oleksid puhtad, kvaliteetsed ja unikaalsed. Lõhn on iga inimese naha peal ainulaadne tulenevalt asjaolust, et lõhnataju on kõigil individuaalne ning looduslikud lõhnad reageerivad erinevalt kandja naha peal.

HURM parfüümid on loodud ainult sertifitseeritud orgaaniliste koostisosadega ning need on valmistatud käsitsi ja väikestes partiides Eestis. 

Lisaks uuele lõhnale on HURM valikusse toonud ka täiendatud testrite komplekti ning igal parfüümil on ka eraldi testripudeli soetamise võimalus nüüd olemas. Hetkel on uus lõhn ja testrid saadaval ainult HURM veebipoes, kuid peagi ka edasimüüjate kaudu. 

Loomeinkubaatori eelinkubatsioon finišeerus pitching paneeliga

16. aprillil toimus Loomeinkubaatori „Tee oma ideest äri!“ eelinkubatsiooniprogrammi kokkuvõttev pitching paneel. Pitching paneelis said soovijad Kadri Ugandi juhendamisel esitleda enda äriideed teistele osalejatele ja saada edasiviivat tagasisidet.

11. märtsist 16. aprillini toimus eelinkubatsioon „Tee oma ideest äri!“ mille raames toimus 4 põnevat ja praktilist seminari äridemudelist, väärtuspakkumisest, omahinna kujundamisest ja turundusstrateegia loomisest. Eelinkubatsiooniprogrammi eesmärk on innustada ja võimendada alustavaid ettevõtteid, jagades ettevalmistavaid teadmisi äri edukaks alustamiseks. Lisaks koolitustele said kõik osalejad vähemalt kaks personaalset konsultatsiooni Loomeinkubaatori konsultantidega.

Eelinkubatsiooni lõpetas pitching paneel, mida juhendas ärikonsultatsiooni ja investeerimise  valdkondades tegev Loomeinkubaatori mentor Kadri Ugand. Pitching paneeli eesmärk oli pakkuda osalejatele võimalus harjutada enda äriidee esitlemist vastavalt nende sihtrühmale – näiteks investorid, edasimüüjad, kliendid, partnerid. Pitchingu oskus on oluline, kuna esimest muljet on võimalik jätta ainult üks kord.

Eelinkubatsioonis osales nii alustavaid ettevõtjaid, kellel oli olemas uuenduslik äriidee ja ka juba esimesi katsetusi ettevõtlusmaastikul teinud ettevõtjad. Lisaks osales ka tegutsevaid ettevõtjaid, kes soovisid enda tegevusele hoogu juurde anda.