Bazaar toimub sellel aastal ainukordselt kaks päeva
Tallinna Loomeinkubaatori jõulueelne disainiturg Bazaar toimub 4.-5. detsember
Tallinna Loomeinkubaatori jõulueelne disainiturg Bazaar toimub sel aastal juba üheksandat korda, Baltika kvartalis. Disainiturg Bazaar on alati olnud tore sissejuhatus pühadehooaega. Loomeettevõtetel on võimalus tulla kokku ja esitleda enda loomingut huvilistele. Siia tulevad inimesed pimedal ajal mõnusalt aega veetma, tutvuma uute disaineritega ja valima pühadekinke.
Traditsiooniliselt on kohal Eesti disainerid – hulgaliselt moodi, ehteid, kodusisustust, looduskosmeetikat ja lastetooteid. Lisaks võib leida ainkordselt Bazaarilt ka bändisärgid. Avatud on pop-up kohvikud, kus külastajaid ootavad põnevad maitse- ja joogielamused.
Tänavune Bazaar toimub esmakordselt kahel päeval (4.detsember kell 12:00-18:00 ja 5. detsember kell 11:00-17:00) endistes Baltika tööruumides. Avaras ja moodsas industriaalses keskkonnas on ruumi, et pühadeoste ohutult sooritada. Lisaks palume registreerida enda külastuse ajaakendesse: https://forms.gle/WMYSjTsWn5q7HU1L7
Meie kõigi heaolu huvides on kohapeal kohustuslik maski kandmine. Kui tunned ennast tõbisena, siis püsi palun kodus!
Püsige terved ja kohtumiseni Bazaaril!
Ekspordihommik: Kui sa ei müü, siis müüd sa vales kohas
Koostöös Eesti Kaubandus- Tööstuskojaga toimus eksporditeemaline seminar. Enda teadmisi ja kogemusi jagasid Marko Ala Oot-Oot Stuudiost, Peeter Ilison Marit Ilison Creative Atelier’ist ja Tallinna Loomeinkubaatori mentor Karen K Burns. Oleme välja toonud mõned põnevad näited ja kasulikud näpunäited, mis koolituselt kõlama jäid.
Oot-Oot Stuudio kogemus
Oot-Oot Stuudio kogemust ekspordiga tutvustas Marko Ala. Oot-Oot Stuudio on Eesti mööblitootja, kes peab lugu kvaliteedist ja kestvusest. Disainerite Marko Ala ja Joonas Torimi loodud mööblifirma keskendub diivanitele, tugitoolidele ja vooditele. Täna töötab Oot-Oot Stuudios kolm disainerit ning kogu disainimine, konstrueerimine, prototüüpimine ja tootmine toimub tihedas koostöös paljude partneritega üle Eesti.
„Toote turundamisel on oluline aru saada, mis on sinu toote eripära. Selle põhjal saame hinnata, millega on mõistlik kaasa minna ja millega mitte. Kui toode on väga visuaalne, siis sobib turunduseks kanal, kus sa näed pilti. Oot-Oot Stuudio puhul toimivad seepärast hästi Instagrami reklaamid. Ei kasuta väga mõjuisikuid, kuna nende majandamine on nii suur töö ja selle asemel panustame Facebooki reklaamidesse.“
Lisaks tõi Marko Ala välja, kuna põhiliseks ekspordi sihtriigiks on Soome, siis on hea võimalusena Oot-Oot Stuudiol seal avatud ka showroom. Soome puhul on märgata ka aktiivset sotsiaalmeedia arutelu. Inimesed küsivad, kust keegi on mingi toote saanud ja kiidavad kui on hästi tehtud.
„Oluline on ka see, milliseid fotosid sa tootest teed. See, kuidas sa oma toodet esitled ja mis sa sinna kõrvale paned on väga oluline. Disainierinevused on küllaltki minimaalsed ja muutub oluliseks keskkond, mida sa kliendile esitled. Keskmine klient ei oska öelda, miks talle toode meeldib, vaid see on tunnetuslik.“
Oot-Oot Stuudio puhul on oluline märksõna ka jätkusuutlikus. „Üks on toote füüsiline vastupidavus – toode ei kulu ära. Teine on moraalne vastupidavus. Inimesed tüdinevad kiiresti ära ja tahaksid kogu aeg midagi uut. Seepärast tegeleme ka mööbli restaureerimisega.
Marit Ilison Creative Atelier kogemus
Marit Ilison Creative Atelier kogemust jagas Peeter Illison. Marit Ilison Creative Atelier on kodumaine moebränd, kes on koostööd teinud luksusmoe veebikaubamajaga Matches Fashion ja müünud oma loomingut nt. yoox.com ja shop-monde.com vahendusel. Marit Ilison brändi on kajastanud teiste hulgas rahvusvahelised väljaanded The New York Times, Vogue Paris, Vogue Italy, Women’s Wear Daily, Dezeen, Stiletto, It’s Nice That ja VICE.
„Traditsiooniliselt öeldakse, et koduturg peab tugev olema ja siis tegeletakse ekspordiga. Marit Illisoni puhul on see vastupidi. Meie puhul on tugev turg just Itaalia.“
Erinevate edasimüüjate puhul tuleb välisturgudel tihti arvestada, kellega koostööd teha. Need on väga perekonnakesksed ärid ja võib juhtuda, et kui teed ühega koostööd, siis teisega ei ole enam võimalik teha. Eesti puhul sellist olukorda ei tekiks. Seepärast on oluline välisturgude puhul valida õige edasimüüja, sest kõik soovivad olla eksklusiivsed.
„Veendu, et sinu toodet müüakse, mitte ei müüda sind. Sisseostjatele meeldib tihti hakata ise disainima, kuidas toode peaks välja nägema. Algajana mõtled, et järsku ta siis ostab, kui viid need muudatused sisse. Kuid lõpuks avastad, et see ei ole üldse see, kust ma alustasin. Tuleb jääda enda käekirjale kindlaks.“
Messide puhul tuleb meeles pidada, millised sisseotsjad sinna reaalselt kohale tulevad. Nad vaatavad asju huviga, aga lõpuks ei esita tellimust. Siis tulebki välja, et tema tegeleb ehete ostmisega, samas kui sina tutvustasid talle riideid.
„Mõni pood võibki jääda PR projektiks. Tasu sa sealt ei saa, aga samas saad meediakajastust.“
Karen K Burns
Karen on rahvusvahelise taustaga ettevõtja, olles tegutsenud UK’s, Lähis-Idas kui ka Lõuna-Aafrika Vabariigis nii avalikus- kui erasektoris. Karen on töötanud eri ametikohtadel nii British Telecom’is kui ka Ühendkuningriikide tervishoiusektoris. Hiljem jätkas Karen karjääri Araabia Ühendemiraatides, töötades reklaamivaldkonnas ja Hollywoodi A-klassi filmide tootmises.
„Ekspordi üles seadmist mõjutab väga palju, kas sul on teenus või äri.”
Välismaal on tavaliselt olemas Facebooki grupid, nt eestlased Brüsselis, eestlased Londonis jne. Need on head kohad, kus teha näiteks turu-uuringut ja samas leida ka kasulikke kontakte. Saatkondade majad on samuti hea koht kliendikohtumiseks. Seal kohtumist läbi viies tundud automaatselt usaldusväärsem.
Eksporti on kahte laadi: otsene ja kaudne. Otsene on siis, kui tootja tegeleb sellega ise ja siis on ka riske rohke. Kaudse puhul tegeleb sellega keegi teine. See on mugav siis, kui minnakse turule, mis on väga kaugel ja selle kohta ei ole teadmisi.
Suurbritannias toimib hästi selline leht, nagu www.meetup.com, kus on kirjas palju erinevaid üritusi. Need on suurepärane viis uues kohas koostööpartnerite ja klientide leidmiseks.
Kaks põnevat podcasti soovitust:
LinkedIni kaasasutaja Reid Hoffmani Masters of Scale
Monocle podcast The Entrepreneuers
Kuidas teha häid tootefotosid?
Tootefoto koolitusel jagas fotograaf Peeter Sirge kasulikke soovitusi, kuidas teha ilmekaid tootefotosid. Rääkides tootefotost, mõeldakse enamasti ühtlasel valgel taustal pilti. Järgnevalt oleme välja toonud mõned olulisemad näpunäited, mida jälgida tootefotode tegemisel.
Esiteks tuleks pildid alati pildistada RAW ehk toorikfaili formaadis, sest siis on neid hiljem võimalik töödelda.
Tootepildistuslaud
Tootefotode puhul on üheks oluliseks osaks taust, mille peal neid pildistad. Selleks on enamasti vaja tootepildistuslauda.
Kui ei ole tootepildistuslauda võimalik kasutada, siis on üks variant pildistada ka valge paberi taustal, aga sellisel juhul peaks olema toode, mida pildistatakse, aluselt kõrgemale asetatud.
Valgus
Tootefoto pildistamise jaoks on vaja ka välku. Kaamera küljes olevat väikest välku ei ole soovitatav kasutada. Portree puhul tekivad näiteks selle välgu kasutamisel inimesel punased silmad. Kui pildistamisel on ainult üks välk, siis saab asetada hõbepaberi tootefoto laua alla, et valgust peegeldada. Sellisel juhul ei teki tugevaid varje.
Üks põhiasi valguse puhul on valguse värvus. Päevavalgus on 5500 kelvinit. Halogeenlamp on 3200 kelvinit. Mida väiksem number seda kollasem valgus. Looduslikest valgustest on kõige sinisem pilvitu päikesetaeva valgus. Lumisel päeval pildistades on vari sinine.
Tootefotode puhul on soovituslik kasutada külgvalgust, sest sellisel juhul jääb pilt ruumilisem. 30 kraadise nurga alla asetatud välk välistab peegelduse. Valgusallika liigutamisel kehtib kauguse ruudu reegel: kui liigutan valgust kaugemale kaks korda, siis väheneb valgus neli korda.
Enne pildistamist on oluline puhastada ese ka sõrmejälgedest, sest välkudega pildistades paistavad need hiljem tugevalt välja.
LED valgustus
Pildistamiseks võib kasutada ka LED valgustust. LED lambid on enamasti 4000 kelvinit. LED lampide puhul on oluline vaadata ka CRI-d ehk värviedastusindeksit, mis näitab, kui tõetruult valgusti edastab kindlaks määratud kaheksat pastelset põhitoon. Kui CRI-d ei ole märgitud, siis ära osta. CRI80 on minimaalne, mis võiks olla.
Kasulik nipp: LED lampe on võimalik saada ka ehituspoest.
Töötlemine
Fotode töötlemiseks saab kasutada näiteks Adobe Photoshopi või Luminari.
Rando Rannus: Kui ei suuda kohaneda, siis ei jää ellu
Eelinkubatsiooni teise seminari ärimudelitest viis läbi Rando Rannus, kelle sõnul: „Ärimudeli innovatsioon trumpab üle tehnoloogiainnovatsiooni.“ Ta on olnud tegev juhtimiskonsultandina kui ka internetiettevõtjana. Oma töös on ta kokku puutunud väga erinevate valdkondade ettevõtetega ja aidanud neid nii nõu kui jõuga äristrateegiatest turunduseni.
Mis on ärimudel?
Kuidas on võimalik olemasolevaid vahendeid vaadata teise nurga pealt ja luua uusi lahendusi ja ärisid? Siin tulevad mängu erinevad ärimudelid.
Ärimudeli lõuend aitab süsteemselt erinevate lahenduste peale mõelda, neid kirjeldada ja loob ühtse raamistiku. Isegi kui räägime sama keelt, räägime ikka erinevat keelt ja kõik arvavad erinevaid asju. Sellepärast ongi vaja ühtlustada ühtse ärimudeli lõuendiga, et me kõik saaksime ühtviisi aru.
Ärimudelile tuleb läheneda disainerliku suhtumisega, ehk alustada tuleb visandamisest. Ei piisa ainult ühe asja kirjutamisest, vaid on vaja visandada erinevaid mõtteid, mille põhjalt edasi liikuda. Vaadata, millised erinevad seosed tekivad ärimudeli lõuendi.
Seejärel tuleks luua prototüüpe ja vaadata, milline neist hakkab liikuma. Milline on toote turuväärtus ja seejärel tuleb liikuda turule ja hakata testima. Uurida klientide käest, kas see mille välja töötasime, ka päriselt toimib?
Turu puhul peaks aru saama, milline on turu suurus? Milline osa võiks just sulle sobida? Ja siis, palju sa võiksid endale sobivast turuosast hõivata?
Ärimudeli lõuendit on võimlaik vaadata ja täita siin.
Tallinna Panoraam käis tutvumas Loomeinkubaatori tegevustega
Loomeinkubaatoril käis külas Tallinna Televisiooni saade “Tallinna Panoraam,” kes tutvus Loomeinkubaatori uue hooaja tegemistega. Enda kogemusest arenguprogrammis rääkisid inkubant MIURIO ja vilistlane FURLIN, kelle imelised stuudiod asuvad Loomeinkubaatoris.
Loomeinkubaatori sügisene liitumiskampaania on selleks korraks lõppenud ja hindamiskomisjoni edukalt läbinud ettevõtted alustavad juba peagi arenguprogrammiga.
Vaata lähemalt videost:
Tallinna Loomeinkubaatoriga liituvad uued inkubandid
Tallinna Loomeinkubaatori sügisene liitumiskampaania on lõppenud ja vastu võetakse uued ambitsioonikad ettevõtjad. Kõik inkubaatoriga liituda soovijad said täita liitumisavalduse, mille järel esitleti enda ideed Loomeinkubaatori meeskonnale. Seejärel hindas ettevõtete kasvupotentsiaali hindamiskomisjon, kus tehti lõplikud otsused. Oluliseks peeti ettevõtete puhul ambitsioonikust ja võimet enda äriidee ellu viia.
Huvi inkubatsiooniprogrammi vastu oli väga suur ja toimus kaks hindamiskomisjoni – 26. oktoobril ja 2. novembril. Hindamiskomisjonis kaalusid ettevõtete äripotentsiaali Tallinna Ettevõtlusameti peaspetsialist Krista Kink, disainer ja loomemajandusettevõtja Ruth Helene Melioranski, disainer ja loomemajandusettevõtja Äli Kargoja, ning ettevõtjad Heiti Mering, Peeter Mark ja Kari Maripuu.
Disainer Ruth Helene Melioranski: „Kandidaadid olid väga mitmekesised, nii taustalt kui ka teenustelt ja toodetelt, mida nad pakuvad. Mitmed väga suure globaalse ambitsiooniga ettevõtteid ja ka väga häid diainilahendusi. Innovaatilised ideed ja ühest on tulemas tõeline ökorevolutsioon. Komisjon uskus, et kõigil oleks inkubatsioonist midagi saada ja inkubatsioonile midagi ise pakkuda.“
Tallinna Ettevõtlusameti peaspetsialist Krista Kink: „Väga mitmekesised ettevõtted, kes saavad ka omavahel koostööd teha. Inkubaator saab neid toetada ka just võrgustiku loomisega, sest neil on ka üksteiselt palju õppida.“
Vastu võetud inkubandid on Iseloov Design, Sushiro, Laguuna, Lõõm, Biblionaut, O.Couture, Bränd Disain, Liisi Tani ateljee, Palta Pictures, SEIF, ŠMÖKO, Himmeli, Astrid Lovén.
Inkubaator pakub ettevõtjatele individuaalset kuni 24 kuu pikkust arenguprogrammi, mille raames panustavad äri kasvamisse personaalne konsultant ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad inkubaatoris erinevad ettevõtlusalased seminarid ja koolitused, osaletakse ühisturundus- ja ekspordiplatvormil. Toimuvad ettevõtete vahehindamised, kus analüüsitakse ettevõtte progressi ja seatakse eesmärgid järgnevaks perioodiks.
Ionel Lehari: Tulevik on meile tihti lähedamal, kui arvame
Eelinkubatsiooni esimese mentorseminari viis läbi Identity agentuuri loovjuht Ionel Lehari, kes kõneles tuleviku trendidest. „Trendid mõjutavad otseselt meie tegevust, sest nende tulemusena muutub asjade käsitlus avalikus ruumis. Eriti mõjutab see alustavat ettevõtjat. Selleks, et oma oskusest äri teha, peaks seda oskama just tulevikuga siduda.“ Järgnevalt oleme välja toonud mõned huvitavad mõtted seminarilt, et innustada ja inspireerida enda tegevuse mõtestamist.
Tihti öeldakse, et meil on suured barjäärid välisturgudele sisenemiseks ees – meil ei ole piisavalt mahtu, et teistele turgudele siseneda. Kuid olukord on hoopis vastupidine. Eestis on kõik olemas, aga vähendatud skaalal. Ja väiksel turul on palju rohkem võimalusi katsetada kui suurel turul. Turu väiksus on seetõttu hoopis meie eeliseks.
Toote või teenuse tähenduse mõistmine
Kui me juba alustame toote loomisega, peaksime me alustama toote ja teenuse loomise tähenduse mõistmisest. Kõigepealt tuleb see endale selgeks teha. Segadus positsiooni võtmisel enda toote suhtes on levinum põhjus, miks eksitakse tulevikus ära ja ei jõuta sinna, kuhu soovitakse.
Alles siis, kui mõistame tähendust peaksime jõudma selleni, kuidas see toode või teenus käitub, kuidas ta toimib, milline on tema sooritusvõime, kuivõrd tõhus ta on, millistest komponentidest ta koosneb. Ning alles lõpus jõuame esteetikani.
Kui me räägime toote tajumisest, siis toimub see täiesti risti vastupidises suunas. Toote tajumine algab esteetikast – milline see on, kas on äge või mitte. Tajumisel mõtleme tähenduse peale kõige viimasena.
Kuid läbi mille me leiame enda tegevusele tähenduse? Siinkohal muutuvadki oluliseks trendid. Trendid on hetketrendid ja suured trendid. Suured trendid on näiteks ajalugu – viimase viie sajandi trend on inimkesksus. Hetketrend on see, mis vaatab vastu telekast. Selleks, et mõista tähendust tuleb mõista suuri ja väikseid trende ja neil vahet teha. See on tegelikult ka üks keerukamaid ülesandeid.
Kuidas tekivad trendid?
Moemaailmas on üheks trendide jälgimise võimaluseks World Global Style Network. On trendiküttide meeskonnad, kes käivad maailmas ringi ja pildistavad üles tänavatrende. Selle pealt töödeldakse gruppidena välja trendiennustusi. Need saadetakse omakorda suurtele tööstustele, kes teevad valikud ja algab tootmine. See on nii autodisainis, tootedisainis, rõivatööstuses.
Turutrende suunatakse teadlikult, aga kust tekib tänavatrend? Tänav toodab lõputult alamversioone suurematest teemadest. See on 20 aastane tsükkel, mis on omakorda seotud inimese elutsükliga. See, kuidas suhestume tulevikuga sõltub meie vanusest ja vaatenurgast.
Süsteemne mõtlemine
Iga ettevõtmine, iga ettevõte on sütik. See võib olla isiklik vajadus, eneseteostuse vajadus, kasulik altruism. See on sütik, mis käivitab järgnevad tegevused. Ettevõtluses lahendad tihti ühte kahte probleemi korraga. Kõigepealt teeme toote korda, siis tegeleme turundusega. Teeme turunduse korda, siis tegeleme majandusega. Õige asi õigel ajal, nagu on tavaks öelda. See on terve rida mustreid, mis tegelikult pärsivad ettevõtlust. Tegelikult on probleemid, mida ettevõtet tehes on vaja lahendada, hoopis komplektsemad.
Kuidas näha väljakutseid enda ees ühendatuna probleemistikuna, mitte eraldiseisvate probleemidena? Siinkohal tuleb mängu süsteemne mõtlemine. Kui sa vaatad mingit objekti, siis saad seda alati vaadata erinevate süsteemide ristumiskohana. Probleeme peab käsitlema korraga ja süsteemselt.
Kokkuvõttes, ei pea olema meeletult ressurssi, et enda tegevust edasi viia. On vaja läbi mõelda enda kontseptsioon. Ja kui tahad teha vastutustundlikku tööstust, siis pead üle võtma vana halva tööstuse paremad praktikad, mitte neile täielikult vastanduma.
KIRA sai esimese koha rahvusvahelise võistlusel „Pitching for a Better Baltic Sea“
Eile toimus Taanis rahvusvaheline võistlus „Pitching for a Better Baltic Sea,” mille võitis Loominkubaatori inkubant KIRAshoes, kes valmistab jalatseid vanadest rehvidest ja plastpudelitest. Sündmust kanti üle veebis ja sellest võtsid osa 12 ettevõtet Eestist, Lätist ja Taanist, kes tegutsevad samaaegselt nii loome- kui ka rohemajanduse valdkonnas. Eestit esindasid lisaks KIRA-le ka Loomeinkubaatori vilistlane Nordhale ja Stella Soomlais.
Inspireeriva pitchi tegi Henry Ratasepp, kes tutvustas žüriile ja vaatajatele lähemalt ettevõtte tegemisi ja väärtusi. Zürii tõi võitja valiku puhul esile just KIRA kompetentse tiimi ja nende tegevuse olulisuse rehvitööstuse murekohtade lahendamisel.
„Elu esimene pitch on nüüd tehtud. Olime nii lähedal loobumisele, kuid lõpuks tuli võit koju,“ kommenteeris Henry Ratasepp üllatavat rõõmusõnumit.
„Pitching for a Better Baltic Sea“ sündmust korraldas Creative Portsi partner Taani Kultuuri Instituut. Organisatsiooni eesmärk on edendada loomesektori rahvusvahelist koostööd Läänemere regioonis, tuues kokku start-upid, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja inkubaatorid. Üritus tõi esile, kuidas ÜRO säästliku arengu eesmärgid loovad väärtust ja juhivad tulevikus innovatsiooni ja investeeringuid.
Kuidas muuta enda sotsiaalmeedia sisuloome paremaks?
Tallinna Loomeinkubaatoris toimus sotsiaalmeedia töötuba, mille viisid Digiscope Mediast läbi Rainis Vares ja Kevin Lehtla. Nad jagasid ideid, kuidas muuta enda ettevõtte sotsiaalmeedia sisuloome veelgi paremaks.
Järgnevalt toome välja mõned kasulikud soovitused ja inspireerivad näpunäited, mis koolituselt kõlama jäid.
CVI ehk ettevõtte stiiliraamat
Ühtse pildikeele valiku jaoks on oluline, et ettevõttel oleks olemas CVI. CVI-s ehk ettevõtte stiiliraamatus võiks olla väike tutvustus, primaarne värvisüsteem ja sekundaarsed värvid, mida kasutada, enim kasutatud ikoonid ja logo.
Milline sotsiaalmeedia kanal valida?
Brändi kuvandi jaoks on oluline, et valiksid just sinu ettevõttele sobiva kanali. Näiteks Facebook sobib B2C (ärilt tarbijale) turunduseks, samas kui LinkedIn on selgelt B2B (ärilt ärile) suunaga. Viimase aja trend Facebookis on suletud grupid, kus on võimalik kliendiga vahetult suhelda.
Hashtagid
Sotsiaalmeedias on tark kasutada hashtage, kuna algoritmid toetavad neid. Hashtag on võimalus algoritmile näidata, mida me tahame enda postitusega edastada. Peamiselt võiks olla 3-4 tuumhashtagi ja lisaks katsetada erinevaid. Hashtagide puhul on oluline meeles pidada, et need oleksid relevantsed.
A/B testid
Facebooki reklaamihaldur võimaldab läbi viia A/B teste, millega saab reklaami puhul katsetada erinevat visuaali ja teksti. Need näitavad, milline lahendus sobib eduka reklaamikampaania jaoks kõige paremini.
Mõjuisikud
Mõjuisikud teevad turunduse oluliselt efektiivsemaks. Kui brändi saadik on hea mõjuisik, siis tõstab see ettevõtte usaldusväärsust. Üks hea koht mõjuisikute leidmiseks on Promoty.
Instagram Shop ja Facebook Shop
Instagram Shop pakub uusi lahendusi just toodete müümise poole pealt. See võimaldab lisada tootele ka lingi, mis teeb kliendi teekonna lihtsamaks. Kui mõelda emotsionaalsete toodetele, siis emotsionaalsed otsused on kerged tulema siis, kui kliendi teekond on võimalikult lihtsustatud.
Inimesed vaatavad Facebooki peamenüü asemel Facebook Shopi oma, kus on võimalik tekitada rohkem CTA-sid (üleskutset tegevusele). Usaldusväärsus Facebook Shopis tekib siis, kui on rohkem tooteid. Mõistlik on kasutada mõlemat, nii Facebooki kui ka Instagrami Shopi, kui on toode, mida reklaamida.
Uudiskiri
Uudiskirjade mõte on inspireerida. Uudiskirjade saatmisel võiks mõelda, kuidas anda võimalikult palju tasuta infot, et klient hiljem küsiks detailset infot? 2020. aastal on üheks trendiks videosisu, mis võib olla ka uudiskirja formaadiks.
Kokkuvõttes tuleks sotsiaalmeedia puhul välja mõelda, kellele sisu luuakse ja miks. Sellisel juhul saab tegevust juba vastavalt neile suunata.
Mõned kasulikud programmid ja leheküljed
Piltide töötlemine: Adobe Lightroom, Adobe Photoshop, Luminar
Erinevate värvide kombineerimine: Coolors
Postituste kujundus: Canva, Adobe Illustrator
Instagrami planeerimine: Flume, Later
Tasuta pildipank: Unsplash (hea kanal ka fotograafile, kuhu enda pilte üles laadida), Pixabay
Erinevad Adobe Lightroomi presetid ja pildipank: Envato Elements
Kujundusprogrammide, fototöötluse jms koolitused: Skillshare, Udemy
Kevadel avab uksed kunstitootmiskompleks Naked Island
Naked Island on täisfunktsionaalne kunstitootmiskompleks Põhja-Tallinnas, mis avab uksed 2021. aasta kevadel. Loomeinkubaator käis neil külas ja vaatas, millega nad tegelevad.
Kunstikompleks luuakse, et ühendada produktsioonialane kompetents, tehnilised oskused ja võimalused. Naked Island on suunatud just kunstnikele ja loomeettevõtetele, kelle jaoks on tehniliste võimalustega töölauad co-working-töökodades, täisfunktsionaalne metalli- ja puidutöökoda, professionaalne värvikamber ja skulptuuristuudio. Lisaks on kunstitootmiskompleksis kraanaga varustatud välitööala ning mitmekülgne projektiruum.
Naked Islandi idee sündis 2016. aastal nelja kunstiprofessionaali – Rael Arteli, Flo Kasearu, Bruno Kadaku ja Tõnu Narro ühise ettevõtmisena, kes tegid ka Loomeinkubaatori meeskonnale ülevaatliku tuuri ehitusobjektil ja tutvustasid enda ideid ja mõtteid. See oli suurepärane võimalus näha veel ehitusfaasis kompleksi, millest saab vajalik töökeskkond kunstnikele ja ettevõtetele. Naked Islandi lähedusse on kerkimas ka Tallinna filmilinnak Tallinn Film Wonderland.
Naked Island panustab enda tegevusega just loomemajandusse, olles kasulik koostööpartner juba tegutsevatele kunsti- ja disainivaldkonna ettevõtetele, näituseasutustele ja ka Tallinna Loomeinkubaatorile.
Naked Island on juba alustanud põnevate koolitustega, mille kohta võib täpsemat infot leida siit.
