Creative Ports: Loomeettevõtted rahvusvahelise koostööga laia maailma

Creative Ports’i projekti eesmärk on toetada Läänemere piirkonna loome- ja kultuurivaldkonna jätkusuutlikku kasvu ja tööhõivet ning edendada valdkonnaga seotud ettevõtete ja tugiorganisatsioonide rahvusvahelistumist. Projekti raames tuuakse kokku erinevad sihtgrupid ning toetatakse loome-ja kultuurisektori rahvusvahelistumist kompetentside ühendamise teel.

Creative Portsi projektis osalevad Eesti, Taani, Saksamaa, Soome, Läti ja Poola inkubaatorid, kultuuriinstituudid, start-upid, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning seeläbi koondatakse nende pädevused, et stimuleerida kultuuri- ja loomemajanduse sektori rahvusvahelistumist. Creative Portsi projektis osaleb ka Tallinna Loomeinkubaator.

Loomeinkubaatori konsultandi Nele Plutuse sõnul annab Creative Ports Loomeinkubaatori inkubantidele ainulaadse võimaluse leida rahvusvahelisel turul koostööpartnereid ja toetab nende välisturgudele jõudmist. “Creative Ports on välja töötanud õppematerjalid, mis toetavad osalevate organisatsioonide rahvusvahelise koostöö arendamist, lisaks toimub mitmeid sündmusi, kus ka Loomeinkubaator ja meie inkubandid osalevad.”

Creative Portsi raames on toimunud rahvusvaheline võistlus “Pitching for a Better Baltic Sea.” Võistlus jõudis rahvusvahelise publikuni veebi vahendusel ja sellest võtsid osa 12 ettevõtet Eestist, Lätist ja Taanist, kes tegutsevad samaaegselt nii loome- kui ka rohemajanduse valdkonnas. Eestit esindas võistlusel inkubant KIRA ja vilistlased Nordhale ja Stella Soomlais. Võitjaks osutus KIRA, kes valmistab jalatseid vanadest rehvidest ja plastpudelitest.

Lisaks toimus MESH festival, mille raames toimusid inspireerivad vestlused, interaktiivsed töötoad ja ümarlaua arutelud. Eesti ettevõtetel oli võimalus MESH festivalil rahvusvahelisele publikule ja organisatsioonidele näidata ennast tutvustavaid videoid.

Creative Portsi võimaluste, sündmuste ja õppematerjalidega on võimalik lähemalt tutvust teha kodulehel.

SEIF: Minimalistlik, stiilne ja kindel valik

Kodumaise rõivabrändi ja Loomeinkubaatori inkubandi SEIF toodete kangastes kohtuvad eriliselt esile tõstetud naturaalsed materjalid, kombineerituna helkurniidiga. Kuidas selline ainulaadne idee sündis ja mis on brändi tulevikuplaanid, vastab disainer Kairi Getman.

Kuidas sündis bränd SEIF?

Kolm aastat tagasi uurisin enda magistritööd tehes, kas naturaalsest materjalist on võimalik teha pimedas helkivaid rõivaid. Olemas on sportlikud riided, kus on helkurit kasutatud, aksessuaarid, lihtsalt helkurid, kleebised. Kõik on nagu olemas, aga olen ise minimalistliku rõivastusstiiliga ja mulle absoluutselt ei meeldi enda külge helkureid riputada. Enda villase mantli külge kleebise panemine on viimane asi, mida tahaksin teha. Seepärast hakkasingi uurima, kas naturaalsest materjalist on üldse midagi tehtud.

Esiteks ma proovisin, kas on olemas tumedamat helkurit või materjali, mida saaks kombineerida naturaalse materjaliga. Alguses ma seda ei leidnud, vaid leidsin lõngad, kus helkurniit on juba sees ja hakkasin seda kasutama kudumites. Minu eesmärgiks oli aga leida lahendus, kus helkurniit ei paistaks esialgu üldse välja. Ja selline toode, mis õue minnes kunagi maha ei ununeks. Ta on sul kogu aeg olemas ja sa ei pea selle peale mõtlema. Rõivastus – mantel, jakk ongi selline, et sa paned selle selga ja see jääb selga senikaua kui sa väljas oled. Mütsid ja kõik muu võid sa unustada, aga rõivast vast seljast ära ei kaota.

SEIF’i nimi tuleb inglisekeelsest sõnas safe. Kui seda hääldada, siis tundub see juba koheselt turvaline. Samas on see ka minimalistlik, stiilne ja kindel valik.

Millised on sinu brändi tooted?

Minu fookus on suunatud põhiliselt ülerõivastele. Praegu proovin tootjaga välja töötada erinevaid kombinatsioone. Hetkel on kanga valikus must, tumehall ja tumesinine. Erinevaid lahendusi välja töötades jäävad need ikkagi pigem minimalistliku stiili juurde. 

Oled jõudnud Ajujahi Top30 ettevõtte sekka? Kuidas sa sinna jõudsid  ja mida see sinu, kui ettevõtja jaoks tähendab?

Tegelikult pidin ma Ajujahile äriidee esitama päev enne Loomeinkubaatorisse enda ideed pitchima minemist. See juhtus huvitaval kombel täpselt samal ajal. Ajujahil osalemine annab mulle võimaluse saada tähelepanu. Lisaks on oluline teadmiste pagas, mille ma sealt saan.

Kuidas on sinu ettevõttesse kaasatud jätkusuutlikkuse ideed?

Helkurniit on ainuke asi, mida ma sünteetilise materjalina kasutan. Ülejäänud materjalid, mida ma kasutan, on kõik naturaalsed – vill, lina, viskoos. Rõivaste lõiked püüan ma teha sirgjoonelised, mis tähendab, et ülejäägid on võimalikult minimaalsed. Ka need vähesed ülejäägid püüan ma ära kasutada. Näiteks mantlirõivaste ülejääkidest tegin ma kindad. Eesmärk on võimalikult palju materjali otstarbekalt ära kasutada.

Millised on sinu eesmärgid, kuhu sa tahaksid enda brändiga jõuda?

Ma ise visualiseerin kindlasti Põhjamaid – Soome, Rootsi, Norra. Ja Taani on mul kõige lemmikum. Kui ma eelmisel aastal Taanis käisin, siis ma nägin, et seal on mul kõige suurem potentsiaal areneda. Näiteks kandsid enamus inimesi, kes seal ratastega sõitsid mantleid, ja see oli minu jaoks vau hetk. See oli nii äge. Sinna turule jõudmine on kindlasti midagi, mida tahaksin saavutada.

Kuidas on Loomeinkubaatoris olemine sulle kasulik olnud?

Tänu enda konsultandi initsiatiivile sain enda tooted Tallinn Design House’i müügile. See oli kohe motiveeriv ja just see, mida enda pushimiseks vajan. Lisaks erinevad koolitused, millel osalesin ka juba enne liitumist. Mulle meeldib ennast teadmistega kurssi viia. See on tegelikult väga suur pluss.

Olgem pimedas nähtavad!

SEIF’i toodetega on võimalik tuvuda Tallinn Design House’is.

Tallinna Loomeinkubaator alustab jaanuaris temaatiliste koolitussarjadega

Tallinna Loomeinkubaatoris jätkuvad uuel aastal põnevad koolitused, mis on jagatud sarjadeks, et pakkuda ettevõtjatele võimalust teemade kaupa enda tegevust mõtestada ja võimendada.

Uue aasta esimene koolitus toimub 19. jaanuaril „Finantsid korda!“ sarja raames, mis annab osalejatele praktilise ja arusaadava ülevaate raamatupidamisest. Seminari viib läbi SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid pearaamatupidaja Kersti Tänavsuu. Lisaks on sarjas tulemas seminarid, mis keskenduvad juriidilistele küsimustele ning teevad selgeks toote või teenuse omahinna arvutamise põhimõtted.

Ühe suure teemana on fookuses ringmajandus, mis on ettevõtete tegevuses üha suurema tähtsusega. Koolitustel annavad oma ala eksperdid ülevaated ringmajanduse ja jätkusuutlikuse olulistest teemadest nagu näiteks öko sertifikaadid, pakendid, materjalid jpm. Üheskoos keskendutakse ringmajanduse põhimõtetel üles seatud uute ärimudelite loomisele.

Inkubaatori konsultandi Marietta Rubeni sõnul aitavad koolitussarjad ettevõtjatel läheneda küsimustele ja probleemidele fokusseeritult ning leida sobivad lahendused, kuidas enda tegevust edasi arendada „Ettevõtjatele olulise teemana on fookuses veebis nähtavuse saavutamine ja hoidmine, nüüd kus digiturunduse lahendused on toonud kliendid ettevõtetele lähemale kui kunagi varem. Järjest enam liiguvad uued ettevõtted ka ringmajanduse põhimõtteid arvesse võtvate ärimudelite suunas, mis loovad täiesti uued väljakutsed. Koolituste sarjadega soovime innustada ja leida koos lahendusi.“

 „Veebis nähtavaks“ sarja raames saavad ettevõtjad praktilise ülevaate erinevate kanalite ja võimaluste eripäradest ning jagatakse teadmisi, kuidas enda ettevõte veebis veelgi esile tõsta. Juba 20. jaanuaril toimub esimene seminar Facebooki reklaamide teemal. Koolitust viib läbi Loomeinkubaatori ärimentor Veiko Ristissaar, kes on loonud üle 50 erineva turundusprojekti mitmekülgsetele ettevõtetele. Täiendavalt on tulemas Instagrami, Linkedin’i,  SEO, kodulehe ja e-poe, ning e-maili turunduse alased seminarid.

Kevadel ootame ambitsioonikaid ettevõtjaid taaskord inkubatsiooniprogrammi, mille üheks esimeseks sammuks on uuenenud eelinkubatsiooniprogramm, kuhu ootame osalema ka ideefaasis alustavaid ettevõtjaid.

Koolituste info täieneb jooksvalt kodulehel https://inkubaator.tallinn.ee/kalender/.

Registreeri end osalema juba täna!

Kodumaine jalatsibränd KIRA valmistab jäätmetest saapaid

Loomeinkubaatori inkubant KIRA valmistab saapaid taaskasutatud materjalidest. Saapa tald on tehtud vanadest autorehvidest, sisetald on plastpudelitest valmistatud vildist, kannakapp ja ninats on merest kogutud ja ümbertöödeldud plastikust.

„See mõte ei tulnud üleöö ja mu unistuseks ei olnud hakata jalatseid tegema,” ütles Sirli Ratasepp, kes selliste keskkonnasõbralike saabaste tootmise käima tõmbas. Ta rääkis, et idee idanes pikkamisi alustades sellest, et ta jõudis arusaamisele, et inimesed tarbivad liiga palju, eriti riideid ja jalatseid.

„Sain aru, et oleme nii egoistlikud. Selle pärast, et saada odavat asja, kannatavad nii paljud inimesed ja loodus. See on üks pool. Teine pool on see, et töötasin mõni aasta tagasi kaubandusettevõttes, kus mu töö oli turundada, et inimesed ostaksid rohkem. Mingil ajal hakkas mulle vastu, kui pidin müüma neid asju, millesse ma ise väga ei uskunud. Tundsin, et ma ei taha ühegi asja ostmist kellelegi peale suruda ja tahaks teha midagi täitsa muud,” rääkis ta.

Esimeseks pääsukeseks baleriinad

Naine teadis, et moetööstuses on tohutu konkurents ja kui midagi uut teha, siis see peab olema senisest täiesti erinev. Kuna tal on olnud ka selliseid laiatarbejalatseid, mis ajavad jala higistama, lagunevad ära või on niiske ilmaga jalad märjad, siis küpses mõte hakata valmistama kvaliteetseid ja vastupidavaid jalatseid.

Sirli uuris youtubist, kuidas asi käib, kuid sellest jäi väheks. Seejärel käis ta Londonis intensiivsel kiirkursusel, õppides jalatsidisaini. „Sealt läks kõik lahti. Sain teada, missugused peavad olema joonised, kui tahad need tootjale anda, kust saab materjale jne,” meenutas ta.

Naine leidis endale mõttekaaslased ja nad hakkasid kontseptsiooni looma – mille poolest ollakse erilised. Selgus, et tootja leidmine on hästi keeruline, katsetati erinevaid välismaiseid partnereid ja lõpuks jõuti nende endi sünnilinna Tartusse, kus jalatsitootja Samelin võttis neid vastu.

Esimeseks tooteks olid baleriinad, mille tald on suverehvist. Pealne on taaskasutatud puuvillast – kokku on korjatud vanad voodilinad ja T-särgid ning tehtud neist uus kangas. Sisu on plastikpudelitest. Prototüüpide ja katsetamise peale kulus pea pool aastat. Kingad said müügiküpseks üle-eelmisel suvel.

Koroonaaeg andis tõuke saabasteks

Saabaste mõte tuli Sirlil tänavusel koroonakevadel, kui jalutamine oli pea ainus meelelahutus, mida sai teha. „Käisin hästi palju rabas. Mul olid spordijalatsid, mis olid natuke libedad ja millega jalad olid tihti märjad. Siis tuligi mõte, et teeks sõjaväelõikega saapa, mis oleks taaskasutatavatest materjalidest,” rääkis ta.

Talverehvidest valmistatud saapatalla materjal tuleb Hispaaniast, sealne tootja on sellega aastaid tegelenud. Rehvist on eemaldatud traadid, materjal on puhastatud, nii et see ei lõhna ega määri. „Eestis kahjuks sellega ei tegeleta, millest on väga-väga kahju,” märkis Sirli. „Vilt tuleb Itaaliast. See on nii mõnus pehme, et raske on uskuda, et tehtud plastikpudelitest. Paljud arvavad, et plastpudelitest vilt ajab raudselt jala higistama, aga ei aja.”

Kannaklapp ja varvaste kaitse on valmistatud ookeanist korjatud plastist. Saapapealne on ühe Norra suusasaapatootja jääk. „Seda ettevõtet enam kahjuks ei ole, aga tema kangast jäi palju üle ja mõtlesime, et miks mitte seda kasutada,” lisas ta. „Talla alla oleme teinud kõrgenduse, mis peaks jalga toetama.”

Nii naistele kui meestele mõeldud KIRA saapad saadi müügivalmis oktoobris. Saapad on üle ootuste populaarsed ja ootejärjekord on praegu jaanuari keskpaigani. „Teeme vaid ettetellimise peale, kuna tohutut ladu toota on väga kulukas ja teiseks ei taha me anonüümselt kuhugi tellida, äkki jääb kasutuseta,” selgitas Sirli.

Iga detsembris tellitud paari kohta istutab SA Koosloodus kevadel puu, annab saabaste ostjale teada selle koordinaadid ning saadab pildi. Nemad hoolitsevad ka istutatud puukeste eest.

Loe täispikka artiklit Maalehest.

Berit Kaschan: Leia oma sõnad, oma loo jutustamiseks

Ühel tuulisel detsembrikuu hommikul vestlesime õdusas Loomeinkubaatoris meie inkubandi Berit Kaschaniga. Berit Kaschan ehk Biblionaut on kirjandusterapeut, kes läbi tekstide aitab mõtestada inimeste jaoks maailma. Mis on kirjandusteraapia ja milliseid soovitusi oli Beritil anda oma soovide ja plaanide kirjapanekuks?

Mis on kirjandusteraapia ja kes on kirjandusterapeut?

Kirjandusteraapia on loovteraapia vorm, mis kasutab peamiste töövahenditena kirjutamist, lugemist ja selle üle arutlemist, lugude jutustamist ja tööd sümbolitega. Ühesõnaga, kõik, mis haarab sinu poeetilist mõtlemist, selle saab töösse panna, et korrastada sisemaailma ja avastada oma unistusi. Kuna loomingulistel tegevustel on iseenesest juba psüühikat maandav komponent sees, looming ongi teraapiline, siis on kirjandusterapeut suuresti ka tegevusjuhendaja moodi. Ja kirjandusterapeut – nagu iga teine terapeut – aitab ennekõike luua ja hoida turvalist õhkkonda, milles inimene avaneks.

Eestlased on „teraapia“ sõna suhtes muidugi üsna pelglikud, arvatakse ikka, et see on mõeldud viimases hädas kasutamiseks ja siis tuleb tulla kohale ja oma süda kohe peopesal terapeudile ulatada, et too selle korda teeks. Aga ei ole ju nii. Terapeut aitab kaardistada sinu inimlikud väljakutsed ja elulised murekohad ja leida sobivad viisid nende leevendamiseks, nipid, mida saad ka hiljem iseseisvalt edasi kasutada. Tihti vajavad inimesed lihtsalt julgustust ja aega, et oma mõtted lõpuni mõelda ja plaanid paika panna, kirjutada ja lausuda oma sõnadega oma tõde välja. Õppida iseenda, oma vajaduste ja suhete eest hoolitsema.

Tean üht prantslannat, kes oma Pariisis asuvas teraapiapraksises kombineerib kirjutamist ja kehatööd ja kelle pikaajalises terapeudikogemuses on päris palju ka selliseid lugusid, kus tuleb kohale klient, kes kurdab, et eluisu on kadunud ja lähemal vestlusel selgub, et murede tuum on selles, et inimesel on võlad ülepea kasvanud. Ja siis nad on istunudki koos maha ja kirjutanud teraapiasessioonide ajal finantsplaani ja teinud vahepeale lõdvestusharjutusi. Elurõõm hakkab tagasi tulema, inimene tunneb jälle, et ta juhib oma elu ise, mitte ei ole olude ohver. Oluline on ka see õlatunne muidugi, et keegi mõtleb sinuga kaasa. Sügavalt inimlik vajadus.

Kes jõuab kirjandusteraapiasse?

Senise kogemuse põhjal tundub mulle, et päris erinevad inimesed. Paljude puhul on muidugi ühisnimetajaks huvi kirjanduse vastu – inimesele meeldib lugeda, ta tahab kirjutada või kirjutamist proovida ja tihti ta tahab kujundada kirjutamise rutiini. Need inimesed on väga erinevatelt elualadelt, sest ega lugemine ei küsi ametit. Väga palju ongi hästi kirjutavaid inimesi, kes on ennast teostanud täiesti teises valdkonnas ja kellel ei ole huvi ennast kirjanduse valdkonnas lõpuni teostada. Aga nad tahavad seda mõnusalt tervislikku hobitegevust enda jaoks elus hoida ja läbi selle ennast paremini tundma õppida. Töötan praegu peamiselt gruppidega, mis jäävad oma profiililt loova ja teraapilise kirjutamise vahepeale. Aga nagu öeldud, neid piire ongi keeruline seada ja tõenäoliselt jääb see alatiseks nii. 

Miks lugeda ja kirjutada?

Lugeda ja kirjutada võiks ennekõike muidugi rõõmu pärast, mida see pakub. Aga kirjandusterapeutide hulgas on üsna levinud selline hüüdlause küll, et neuroteaduste teke on andnud kinnituse, et poeetidel on alati õigus olnud. Üha enam saame aju-uuringute kaudu tõestust, et lugemine ja kirjutamine on vägevad tööriistad ka traumakogemuste läbitöötamisel ja inimese ajule tõepoolest meeldib lugemine ja kirjutamine, see hoiab meid heas vaimses vormis. Ja eks igasugune kultuuriline ja loominguline tegevus on meie toimimise, inimlikuks jäämise seisukohalt võtmetähtsusega.

Kirjutamise ja lugemise tähtsus on suur ka ennetava tervishoiu kontekstis – kui sa kirjutad oma tugevaid tundeid regulaarselt välja, siis see pikemas perspektiivis ka ennetab suuremaid kriise ja emotsioonide kogunemist. Sa ei kanna üle-eelmise aasta viha endas edasi. Eraldi teema on veel käsitsi kirjutamine, see on juba iseenesest väga füüsiline tegevus, kui seda teadvustada. Ja see tugevdab ka ajupoolkerade vahelisi ühendusi, mis omakorda parandab analüüsivõimet. Tõsi on muidugi ka see, et me mõtestame oma elusid lugude kaudu, õpime elu ja maailma tundma lugude kaudu ja loome oma identiteeti läbi keele.  Me ei suudaks mõista ühtegi programmeerimiskeelt, kui me ei oleks enne seda õppinud kasutama loomulikku keelt, peastarvutamist ja neid oskusi alles hoidnud.

Teada on ka see, et inimeste hoiakuid mõjutavad lood rohkem kui faktid, seda teadmist kasutatakse edukalt ka turundusvaldkonnas. Hea kirjandusteos, hea loojutustaja ongi hea teekaaslane – ta annab nõu, laseb sul endal vaikides õppida ja oma järeldusteni jõuda, aga ei pressi oma ideid sulle peale. Ja enda tarbeks kirjutamine aitab oma mõtetest selgemat ülevaadet saada ja lõõgastab, tihti pakub ootamatut rõõmu ka – mul on nii mõnigi kord olnud see au olla juures kui inimene kirjutab oma elu esimese luuletuse — ja see tulemus meeldib talle. Et vau, ma tegingi just luuletuse valmis! Mida kõike ma veel siis suudan, eksole.

Kas Sina teed aasta alguses kokkuvõtteid ja kas soovitad seda teha?

Jah, teen ja soovitan. Ja lisaks soovitaks ma kokku koguda oma kalendrisse nii palju eri kultuuride aastavahetusi kui võimalik, siis jätkub igasse aastaaega mitu võimalust kokkuvõtteid ja plaane teha, ja nende teostumisse uskuda. Et ei pea jälle aasta aega ootama, kui jaanuaris kohe õnneks ei läinud. Näiteks keltide uusaasta on 1. novembril, Nepaalis tähistatakse aastavahetust aprilli keskpaigas jne. Aga jah, oma plaanide läbikirjutamine viib need teisele tasandile kui lihtsalt asjadest mõtlemine, hakkad rohkem uskuma ja näed ära ka oma plaanide nõrgad kohad. Idee läbikirjutamine on psüühika seisukohalt ikka kraad kangem tegevus kui sellest niisama mõtlemine. Ja ma julgesti soovitaks ka kalendermärkmikke, eriti neile, kes arvavad, et nad on liiga loomingulised inimesed sellise pragmaatilise sammu jaoks. Reaalsus on see, et kui ajajuhtimise mure ära kaob, vabaneb tohutult palju loomingulist energiat. Ja õpid ka oma aega väärtustama, tegevusi kontsentreerima. Omal käel järele proovitud võte.

Kui keegi soovib hakata lugema, siis kust alustada?

Igaüks tahab natuke erinevaid asju, isegi siis kui tahad lugeda. Ei julge öelda, et lugege kõik seda raamatut ja siis olete rõõmsad, et see raamat kindlasti meeldib. Kui ei ole pikalt lugenud, siis võiks võtta jälje üles nende tekstidega, mis on kunagi väga meeldinud. Mitte peljata seejuures ära ka oma lapsepõlvelemmikuid. Ma ikka meelekindlalt julgustan täiskasvanuid üle lugema oma lapsepõlve lemmikraamatuid. Esiteks on sealt võimalik leida uusi tähendustasandeid, sest head lasteraamatud on ju väga mitmekihilised. Teiseks võid sa sealt leida oma unistused või mõne osa endast, mille sa oled ära unustanud, aga millega oleks tore arvestada. Kui vähegi võimalik, siis üritan ise jõulude ajal ikka paar peatükki „Muumioru lugusid“ lugeda. Ja alati võib raamatukogus või raamatupoes ringi uidata ja raamatuid sirvida. Mida ma ise kasutan on see, et ma teen raamatu lahti kolmest kohast, pluss tagakaanetekst. Loen natuke ja saan aru, kas see stiil mulle sobib. Kas jutustaja meeldib ja kas ta kutsub kaasa. Veenev jutustaja suudab panna kuulama ka lugu, mis võib-olla esmapilgul ei huvitaks.

Ära mõtle sellele, mida peaks või oleks viisakas lugeda, vaid sellele, mis sind praegu huvitab, missugust tunnet ja maailma sa tahaksid kogeda. Mis võiks sind praegu mõnusalt turgutada või rahustada. Ja siis hakka selle tunde järgi minema.

Kuidas Loomeinkubaator sind Sinu teekonnal inspireerib?

Tunnen väga selgesti, et Loomeinkubaator on andnud mulle ettevõtte arendamisel kindla tegevuskava ja struktuuri.  Reaalsuskontrolli võimaluse ja väga hea ja motiveeriva juhendaja. Lisaks on väga oluline ka võrgustiku tugi, teadmine, et kui mõttelünk tekib on kohe võimalik pöörduda inimeste poole, kes teavad selle teema kohta väga palju ja oskavad sind aidata. Ja ka kokkupuutumine teiste mikroettevõtjatega, kellel on tegevusvaldkonnast sõltumata samasugused mured, need tihti halenaljakad olukorrad, kuhu alustav ettevõtja sattuda võib, aitab hoida suuremat pilti, et sa ei ole oma kummalises olukorras üksi. Ja muidugi ka rõõmude jagamine ja heade nippide vahetamine. See kõik loob õlatunde ja annab julgust oma unistuste elluviimisega igal juhul jätkata.

Foto: IDA Raadio

Sügisene foto- ja videolugu „Kummardus“ viib Peipsiäärele ja Kõrvemaale

Märgilistes Eestimaa paikades rändav Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekt „Kummardus“ jutustab kaasahaaravaid lugusid Eesti disainist. Seekordne fotosessioon toimus Peipsiääre arhailistes külades ja Kõrvemaa eripärase looduse keskel.

Kummardus kummardab lisaks disainile ja siinsele floorale ka kohalikule faunale. Elukeskkonna rikkus ja mitmekesisus selle kõige laiemas tähenduses on üks oluline komponent hea ja aegumatu disaini sünniloos. Ka seekordse fotojutustuse kandev roll on paikkondadele omastel motiividel ja pärimuslugudel. 

Sügisene fotosessioon viis Kummarduse Peipsiveerele Sibulateele, kus külalislahked kohalikud palusid võtegrupi koguni oma tagahoovidesse, kus uhkusega jutustati lugusid traditsioonidest ja tavadest, mis püüti kinni pildiloosse. Hilissügine värvigamma ja meeleolud jäädvustati Kõrvemaa metsades ja rabanõmmedel.

„Kummarduse“ projekti on kutsutud osalema ligi 100 Eesti disainerit, kelle looming on selgelt äratuntava käekirjaga ning potentsiaaliga ka rahvusvaheliseks tunnustuseks. Eelkõige on fookuses rõiva, aksessuaari- ja kodusisustusdisain. Pea kahe-aastase perioodi jooksul toimub viis pildistamissessiooni Eesti eri paigus, mille käigus viiakse disainitooted kultuurilise narratiivi loomiseks nende pärandilisse keskkonda. Fotoprojekti loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol, meigikunstnikud Mammu ja Piret Sootla;  videoklipid loob Robert Parelo. Projekti produtsent ja taustafotograaf on Anu Lõhmus, assistendid Liisa Torsus, Martin Raid ja Helen Västrik.

Fotosessioonis näeb sel korral Triinu Pungits, Marit Ilison, Pohjanheimo, Marc & André, Samelin, Mithio, Kelpman Textile, Liisa Soolepp, Kristel Kuslapuu, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais, Sigrid Kuusk, Kaia Saarna, Luminée, MyaMoon ja Arro Porcelain loomingut.

Kummarduse pildid ja nende saamislugu koos sissevaatega kultuuriloolisele algallikale on jälgitav Instagramis @kummardus.

Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.

Bazaar 2020 toimus esmakordselt kaks päeva

Bazaar toimus 4.-5. detsember ainukordselt kaks päeva ja endistes Baltika tööruumides. Kohal oli ligi 100 Eesti disainerit, artistid bändisärkidega, kosmeetikatootjaid, veinipakkujad, kohvik ja palju muud põnevat.

Bazaar möödus kõiki ohutusnõudeid järgides avarates Baltika endistes tööruumides. Külastajad kandsid maske ja seiklesid põnevate ruumide vahel, mis kaheks päevaks täitusid mitmekülgse kohaliku disainiga. 

Reedel oli päevajuhiks Terje Telling, kes hoidis kohapeal meeleolu ja tutvustas põnevate intervjuudega disainereid.

Bazaari korraldustiim tänab kõiki, kes kohale tulid ja Bazaaril osalesid.

Loomeinkubaatori inkubant Pro Tribe esitles eksklusiivset äppi spordisõpradele

Loomeinkubaatoris toimus Pro Tribe äppi esitlus. Pro Tribe on loodud eksklusiivselt sportlastele, kes saavad äppi kaudu võistelda erinevate väljakutsete tegemisel. Põnevaid väljakutseid loovad kasutajatele erinevad brändid.

Professionaalsetele sportlastele on Pro Tribe äpis loodud Best Trick Battle väljakutse, mida hindavad teised kasutajad. Sotsiaalmeedia jaoks on Pro Tribe loonud Power Battle väljakutse, kus võiduvõimalusi suurendavad sportlase enda sotsiaalmeedia jälgijad ja sõbrad. Kõige viimasena on kõikidel huvilistel, nii algajatel kui ka pro-sportlastel, võimalik läbida Challenges ja Eastereggs väljakutseid. Äppi võite saab kasutada spordivarustuse täiendamiseks, reisimiseks või unustamatute kogemuste jaoks.

Nagu ütleb Pro Tribe’i slogan: „Sõida vingelt ja võida!”

Äppi esitlusel osalejad said proovida juba esimest väljakutset, milleks oli tasakaalulauaga sõitmine.

Katrin Kiviselg: Peab olema selge arusaam, kuhu sa tahad, et müük välja jõuaks

Loomeinkubaatori eelinkubatsiooni seminari müügistrateegiatest viis läbi Katrin Kiviselg. Ta jagas soovitusi, kuidas alustada ettevõtte müügitööga ja mis on eduka müügistrateegia aluseks.

Katrin alustas oma müügikarjääri müües raamatuid ukselt-uksele Ameerikas ettevõttes Southwestern Advantage. Samas ettevõttes kasvas ta müügijuhiks ning värbas ja koolitas müügimeeskondi nii Eestist kui Venemaalt (Peterburist). Seejärel ta aitas Kanada ettevõttel LGFG Fashion House laieneda Euroopas, olles alguses ise müügiesindaja Pariisis, kuid vaid paari aastaga viies tooted ka Brüsselisse, Luksemburgi ning müügitiimi laienedes ja mujale Euroopasse. 

Kui palju on läbimõeldud müüki?

Müügi puhul on oluline, et see toimuks läbimõeldult. Seepärast on oluline, et võimalikult palju tehtud tegevusi oleks üles kirjutatud, mis aitab lihtsamini tehtud tegevuste juurde tagasi minna. Müügi puhul tuleb mõelda, kas sul on tegelikult olemas selge plaan, kuidas müük koju tuua.

Müügi puhul võiksid valmis olla ka müügitekstid ja näiteks emailide templated.

Mis on ettevõtte juhi roll müügi üles ehitamisel?

Ettevõtte juhi esmane roll on tema kontaktibaas, kust tulevad ka esmased kliendid. 

Juhina peab olema selge arusaam, kuhu sa tahad, et müük välja jõuaks. Enda teada on visioon ja missioon. Lihtne on kampaaniaid, teha kui saate aru, kuhu te liigute ja mida tahate saada. Selle peale saab üles ehitada edasisi punkte.

Strateegiline plaan: vähemalt esimesed sammud on tehtud. Müügiinimese palkamisel on oluline, et endal oleks juba olemas strateegiline plaan ja esmased sammud tehtud. See aitab ka teda paremini suunata.

B2B või B2C

B2B võib olla tihti kergem kui B2B. Oluline on mõlema puhul siiski aru saada, kes on sinu ideaalklient. Inimesed peavad tundma, et näiteks email on isiklikult neile suunatud, mistõttu peab olema ideaalne klient nii täpselt ära määratletud.

Kuidas teha esimest kliendi kõnetamist?

Inbound lead– Keegi avastab veebilehe või sotsiaalmeedia kaudu juhuslikult.

Outbound lead– Outbound on see, mida ise oled oma tegevustega loonud. Tegvused, millega tegeleb müügiinimene.

Toote presenteerimine ei ole see, et räägid kui äge just sinu toode on. See on siis kui teate ette, mida see ettevõtte või klient vajab ja selle põhjal teete presentatsiooni. Pigem dialoogi kui monoloogi vormis.

Kui sellel ei ole oma lugu või emotsionaalset sidet taga, siis on see lihtsalt infovoldik.

Tehing

Tehing ei tohiks jääda tegemata sellepärast, et ei julge küsida. Enamik müüke kaob ära teadmatusesse. Kui näed, et müügid kaovad ära, kuna ei saa otsuseid, siis on vaja välja mõelda, kuidas kliendiga sidet hoida. Inimeselt ei pea kartma küsida otsust mitu korda.

Soovitused

Kui kliendiga on tehing tehtud, siis võiks küsida ka soovitusi. Seda võib olla raske ja ebamugav teha, kuid see on siiski vajalik. 

Peab arvestama, et keegi ütleb ei. Mõni soovitab rohkem ja mõni vähem, aga alati tasub küsida.

Kuidas oma ettevõttele rahastust saada?

Loomeinkubaatoris toimus rahastuse teemaline seminar, kus esinejad tutvustasid osalejatele, kuidas enda ettevõttele rahastust saada. 

Jelena Žovnikova tutvustas erinevate rahastusvõimaluste plusse ja miinuseid. Viimaste aastate jooksul nõustab Jelena enamasti alustavaid ettevõtteid ja idufirmasid ning on kahe ühisrahastusplatvormi (Fundwise ja Hooandja) tuumikmeeskondade liige. Lisaks koolitab ja mentordab Jelena ettevõtjaid MTÜ Loov Eesti, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, StartupEstonia, Prototron fondi, Startup Wise Guys kiirendi, Imaguru inkubaatori jt projektides nii Eestis kui välismaal.

Asutajate raha (bootstrapping):

Perekond, sõbrad, lollid, fännid, Facebook (5 F’s)

Grandid, toetused ja võistlused

Inkubaatorid ja kiirendid

Äriinglid

Laenupõhine ühisrahastus

Riskikapital

Pangalaenud

Börs

Anu Oks on Eesti Äriinglite Võrgustiku EstBAN (Estonian Business Angels Network EstBAN) tegevjuht ja startup ettevõtete nõustaja raha kaasamise valdkonnas. Ta tõi oma ettekandes välja, mis võiks olla ettevõttel olemas, et saada ingelinvesteeringuid.

EstBAN ehk Eesti Äriinglite Võrgustik on ingelinvestorite katuseorganisatsioon. EstBAN ühendab ingelinvestoreid, et parandada investeeringute kvaliteeti ja aidates seeläbi idufirmadel kasvada.

Mis võiks ettevõttel olemas olla, et saada ingelinvesteeringuid?

• Arusaamine, mis äri on – ühe lausega seletatav ärimudel
• Meeskond – tavaliselt rohkem kui 1 asutajaliige/osanik
• Ülevaade resurssidest – toode, turg, skaleeritav ärimudel
• Dokumentatsioon ja paberimajandus – StartupEstonia kodulehelt leiab kõik vajalikud dokumendipõhjad
• 2 presentatsiooni, one-pager, finantsplaan, osanike nimekiri, esialgsed investeerimistingimused
• Suur igakuine mõõdetav kasv – käive, kasutajad, allalaadimised vms
• Oluline on ka see seletamatu x-faktor.

Üheks edukaks ingelinvesteeringu kaasajaks on näiteks kohalik bränd ALPAKA.