ENG
Tutvu programmidega

MELT innovatsioonifoorum 2023 – Kas oleme kohal ja kus?

Tallinna ettevõtluskeskuse, Tehnopoli ja Loomeinkubaatori korraldatud MELT Innovatsioonifoorum on selleks korraks lõppenud. Konverentsil esines seekord 30 inspireerivat ettevõtjat ja oma ala eksperti. Lisaks oli demoalal võimalik tutvuda 20 innovaatilise toote ja teenusega. Üritust külastas enam kui 300 huvilist.

MELT Innovatsioonifoorumi peaesinejaks oli rahvusvaheliselt tunnustatud äristrateeg Patrick van der Pijl, kes on globaalse äridisaini agentuuri Business Models Inc. tegevjuht, raamatute autor ja hinnatud inspiratsioonikõneleja. Loe tema mõtetest pikemalt siin.

MELTil esitles Loomeinkubaator kahte paneeli. Esimese paneeli teemaks oli sooloettevõtlus ja kuidas head ideed enda kasuks tööle panna. Paneelis osales Ailen Põld, kes on ettevõtte Fibami asutaja ja ka Loomeinkubaatori inkubant. Samuti osales paneelis Loomeinkubaatori vilistlane Berit Kaschan ettevõttega Biblionaut ning Loomeinkubaatori mentorid Priit Kallas ja Mari Arnover. Paneeli modereeris Johannes Tralla. Paneelist jäi kõlama mõte, et sooloettevõttena alustades on kasvamiseks siiski vaja üks hetk tiimi kasvatama hakata.

Ailen Põld: „Kui keegi kaalub ettevõtlusega alustamist aga pole päris kindel, siis tuleb lihtsalt pihta hakata. Lõplikult paneb turg ise toote või teenuse paika.“

Berit Kaschan: „ Ideede peegeldamine oli see koht, kus sain aru, et koostööd on vaja. Üksi tegutsedes sain kõige tegemise adrenaliini kätte. Ettevõtte algfaasis tundub hoomamatu hakata kedagi välja õpetama.“

Priit Kallas: „Laias laastus ettevõtjad jagunevad käsitöölisteks (sooloettevõtjad) ja kapitalistideks. Ettevõtluse mõte on olla kapitalist, teed esialgse tüki valmis aga edasi ta töötab ise. Kui alustada üksi, siis see, et sa suudad selle viia sinna maale, et teised saavad sinu näpunäidete järgi teha. Soolona ehitad brändi ja siis saad ennast sealt tagant ära võtta ja see bränd töötab edasi koos sinu loodud väärtustega. Võtame näiteks Gucci – tänaseks ei tööta seal ühtegi Guccit.”

Mari Arnover: „Tänapäeval originaalset ideed on vähe. Eristumine tuleb sellest, kuidas me asju kombineerime ja millesse usume. Sooloettevõtja suurim soov on alati mõtteid kellegagi põrgatada.“

Teises paneelis olid teemaks uued meediumid, nendega seotud trendid ja kuidas ettevõtjana selles vallas orienteeruda. Paneelis osales digimoe spetsialist ja Loomeinkubaatori mentor Kirke Leinatamm, virtuaalreaalsuse ekspert ja Maru VR kaasasutaja Rein Zobel, Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus ja mängunduse valdkonnas tegev ning Gamecan tegevjuht Marten Palu.

Rein Zobel: „Iga tehnoloogia on valik. Virtuaalreaalsuse tehnoloogiad on isegi natuke päästjad digitaalmaailmas. Kui kogu aeg oleme natuke pärismaailmas ja natuke digimaailmas – kui paned VR prillid, siis oled ikkagi täielikult seal sees ja pead keskenduma. Seetõttu on need ka koolitusteks head.“

Kirke Leinatamm: „Brändid on hakanud nägema, et metaversium’isse minek on väga võimas turundusnipp. Seal on palju huvitavam ringi vaadata – saad päriselt minna kuskile nii-öelda nurga taha. See on üks hea viis, kuidas kliendini jõuda ja temaga suhestuda. Statistika näitab, et kui tavaliselt inimene veedab sinu kodulehel kuskil 2 minutit scrollides, siis kolmedimensioonilisel lehel on inimene 15 minutit.“

Indrek Ibrus: „Uus innovatsioonilaine on kindlasti ruumiline internet. Uus innovatsioon võimaldab näha, kus me kolmemõõtmelises ruumis oleme ja kuidas välja näeme. Reaalsuse muutmisega kaasnevad võimalused annavad ruumi innovatsioonile. Uurijana mind huvitab just, kuidas mitmed reaalsuses segunevad – palju neid reaalsuse versioone on ja milliseid elemente üle kantakse. Kas ma tegelikult tahan, et reaalsused läheksid segi?“

Marten Palu: „Kõik, mis puudutab digimoodi, siis seda me nimetame mängunduses kosmeetikaks. Koostööpunkte on väga palju. Võttes näiteks mängu Fortnite, mis on digitaalset moodi müünud vähemalt 10 miljardi dollari väärtuses. Nad toovad mitmeid suuri brände sisse, teevad koostööprojekte ja nii ka bränditeadlikkus suureneb. See kõik taandub sellele, et eneseväljendus on nii oluline. “

Lisaks põnevatele ja inspireerivatele paneelidele oli avatud ka showcase ala, kus sai tutvuda innovaatiliste äridega. Teiste seas olid esindatud ka Loomeinkubaatori programmi ettevõtted Baubauwall ja Kõnekindlus.

Suur aitäh kõigile osalistele ja korraldajatele. Kohtumiseni juba 2024. aasta MELTil, mis toimub 16. aprillil!

Vaata kogu galeriid MELT lehel!

Loomeinkubaatori rahalise toetuse eksporttegevuse hoogustamiseks sai RAIKU

Loomeinkubaatori 5000 euro suuruse toetuse välisturgudele sisenemiseks sai inkubant RAIKU. Ekspordi projektide puhul hindas komisjon ekspordiprojekti realistlikkust, ettevõtte tegevusajalugu, väärtuspakkumist, sihtgrupi ja müügistrateegia valikut, meeskonda ja projekti eelarve asjakohasust. Loomeinkubaatori inkubantidele avatud konkursil esitlesid hindamiskomisjonile oma ekspordiplaane veel inkubandid Baubauwall ja FIBAMI.

Aprillis kogunenud hindamiskomisjonis osalesid Margus Alviste, Krista Kink, Helen Lang, Kari Maripuu, Ruth Helene Melioranski. Komisjonile esitlesid oma plaane RAIKU, Baubauwall ja FIBAMI. Enne komisjoni hindas ja andis esmastele ekspordiplaanidele tagasisidet Loomeinkubaatori meeskond.

Hindamiskomisjon otsustas anda RAIKU-le rahalise toetuse eksporttegevuse hoogustamiseks. RAIKU asendab plastist pakkematerjale ja teisi kõrge jalajäljega alternatiive nagu paper ja papp oma 100% komposteeruva, ilusa, kaitsva ja ülimalt efektiivse puidust pakendimaterjaliga.

RAIKU eksporditegevused on seotud plaaniga tegutseda esmalt kosmeetikatoodete pakendite valdkonnas. Eksporditoetus on ettevõttele väga vajalik antud hetkel, sest selle praegused rahalised vahendid on seotud 100%-lt tehnoloogia arendusega. Seejuures on rahvusvaheline huvi ja tuntud kliendid RAIKU jaoks üliolulised, et realiseerida ettevõtte globaalne potentsiaal ja saada kliendid kosmeetika- ja luksussektoris, kelle kasutatav pakendimaht ulatuks kümnetesse tuhandetesse kuus ja aastas. Toetusega on plaanis külastada sektori kõige mainekamat üritust – luksustoodete pakendikonverentsi, mis keskendub jätkusuutlikele materjalidele: Luxepack Edition Speciale.

Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid on oma tegevuse jooksul alates 2006. aastast otseselt või kaudselt mõjutanud enam kui 1000 ettevõtja äritegevust läbi nõustamiste, inkubatsiooni ja ekspordisuunaliste välistegevuste. Loomeinkubaator on alates 2014. aastast toetanud ettevõtete välisturgudele sisenemist ja rahalist tuge selleks on saanud senini 18 ettevõtet. Varasemalt on eksporditoetuse saajateks olnud näiteks KIRA, Kõnekindlus, Berrichi, Triibuvineer, SOMA Jewellery, Craftory, GoWorkaBit, Hoopy, Maru VR.

Õunamahla pressijäägist jahu, kanepiluuplaat ja põhust moodulmajad – just sellised innovaatilised ideed jõudsid Negavati finaali

Negavatt kakskümmend parimat meeskonda astusid žürii ette, et pääseda konkursi järgmisesse etappi. Kümme parimat meeskonda saavad nüüd arendusraha, läbivad koolitusprogrammi ning jätkavad võistlemist 20 000-eurose auhinnafondi nimel. Negavati võitjad selguvad 6. juunil. Loomeinkubaatoril on hea meel ühe kosotööpartnerina anda panus noorte jätkusuutlike äriideede toetamiseks.

KIKi juhataja ja žürii esimees Andrus Treier kiidab noorte innukust leida rohelahendusi kõikidest eluvaldkondadest: „Kuigi Negavatil on täitunud kümme tegutsemisaastat, ei paista noori ideedepuudus kimbutavat. Uus põlvkond oskab toimivaid jätkusuutlikke lahendusi pakkuda nii toidutööstusele kui ka näiteks ehitussektorile, mis oma iseloomult on üsna traditsiooniline valdkond, kus uuendusi on keeruline leida ja arendada. Samas on innovaatilised lahendused tihti väga lihtsad, tõdesime ka žüriis mitmel korral, et kuidas taolistele ideedele juba varem pole mõeldud. Hindamisel sai lisaks idee sisule ja asjakohasusele otsustavaks ka meeskonna motivatsioon ja usk oma ideesse, et selle arendamisega oleks jõudu lõpuni minna,“ sõnab Treier.

Kümne parima meeskonna hulgast leiab nii ehitus- ja energeetikavaldkonna, keskkonnateadlikkuse, jäätmete väärindamise kui ka jätkusuutliku koolitoidu teemasid:

JÕHU – õunamahla pressijääkidest toodetud jahu

Mossy – keskkonnasõbralikud õhupuhastid

Resilience – kauplustes ülejäänud toidu külmkuivatamine ja sellest matkatoitude valmistamine

Solaroid – taastuvenergial baseeruv mobiilne tootmisjaam

NoveloHemp – kanepiluust ehitusplaadid

Liigipiirid – elurikkuse teemaline lauamäng koolidesse

Silenssio – korduvkasutatavad kõrvatropid

1+x – nutikad moodulmajad põhupaneelidest

SUHENU – rakendus koolikokkadele taimsete toitude retseptidega

GroundsHeat – biojäätmetest valmistatud keskkonnasäästlik küttematerjal

Žüriisse kuuluvad KIKi juhataja Andrus Treier, Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia klastri juht Ragmar Saksing, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kestliku arengu nõunik Madis Tilga ja teadliku elustiili nõustaja ning slow.ee looja Helen Puistaja.

Žüriiliikme ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu kestliku arengu nõuniku Madis Tilga sõnul on väga innustav näha noori mõtlemas üha rohkem süvitsi. „Eriti äge on näha, et Negavati konkursile on kandideerinud noored, kes oma valdkonnas töötades on näinud probleeme ja leidnud lahendusi, seda nii ehituses, toitlustuses kui ka kaubanduses. Valdkonnas töötades on neil probleemide olemusest kõige parem ülevaade ja muutuste elluviimiseks vajavad nad vaid pisut toetust ja juhatust,” lisab Tilga.

Meeskonnad kohtuvad žüriiga uuesti 6. juunil, mil toimub superfinaal, kus finalistidel tuleb näidata oma idee arengut. Konkursi peaauhinna, 10 000 eurot on välja pannud LHV Noortepank, teine koht saab 5000 eurot ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks. Lisaks panevad nii sisulisi kui ka rahalisi auhindu välja konkursi partnerid.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud roheideede konkurss, kuhu oodatakse 18-30-aastaste noorte ideetasandil või algusjärgus olevaid ressursse säästvaid ettevõtmisi. Konkursile on kümne hooaja jooksul laekunud kokku 569 ideed, mida KIK on toetanud ligemale veerand miljoni euroga. Sellel hooajal saabus konkursile 49 ideed.

Negavati 10. hooaja suurtoetaja on LHV Noortepank. Toetajate ridadesse kuuluvad Eesti Pandipakend, Balbiino ja DPD Eesti. Konkursi partneritena panustavad Tehnopol Startup Inkubaator, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, jätkusuutliku elustiili nõuandja slow.ee, Tallinna Loomeinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus, JA Eesti, Cleantech Estonia ning konkursid Prototron ja Climate Launchpad.

Aprillis toimuv MELT innovatsioonifoorum inspireerib lennukamalt mõtlema

Kaheksandat korda toimuv MELT innovatsioonifoorum leiab aset 11. aprillil Kultuurikatlas. Ettevõtluse arengule keskenduv igakevadine tippsündmus toob kokku mõttekaaslased, et jagada tulevikuideid ning märgata innovatsioonivõimalusi meie ümber.

“Võrgustumine ja koostöö on tänapäeva ettevõtluses ülimalt oluline. Just seetõttu korraldabki Tallinn koos partneritega igakevadist foorumit, kus ettevõtjad saavad kuulata inspireerivaid lugusid, leida innovatsioonialaseks koostööks vajalikud partnerid ja loodetavasti sünnib siit ka edukaid tooteid ja teenuseid,” selgitab abilinnapea Joosep Vimm.

MELT innovatsioonifoorumil on sel aastal 30 esinejat. Peaesinejaks on hollandlane Patrick van der Pijl – Business Model Inc tegevjuht, inspiratsioonikõneleja ja innovatsioonistrateeg. Ta on konverentsidel esinenud üle 500 korra, enam kui 30 riigis, loonud üle 100 innovatsioonikiirendi ja nõustanud innovatsioonistrateegia loomisel mitmeid globaalseid ettevõtteid, nagu näiteks Hitachi, Ikea, MARS, Microsoft, Heineken ja Toyota. Van der Pijl on bestselleriks saanud raamatu “Business Model Generation” autor, mida müüdi üle nelja miljoni eksemplari 37 keeles.

Loomeinkubaator estleb MELTil kahte paneeli. Ühes paneelis tuleb teemaks sooloettevõtlus ja kuidas panna head ideed enda kasuks tööle? Paneelis osalevad ettevõtjad Ailen Põld (Fibami), Berit Kaschan (Biblionaut), Priit Kallas (Dreamgrow) ja Mari Arnover (Kliendiuuringud). Teise teemana siseneme põnevasse virtuaalreaalsuse, metaversumi ja mängunduse maailma. Milliseid võimalusi uued meediumid ettevõtjatele pakuvad? Mis on digikultuur ja kuidas saavad Eesti ettevõtjad selles vallas esirinnas olla? Paneelis osalevad Indrek Ibrus (Tallinna Ülikool), Marten Palu (Gamecan ja Gamedev), Kirke Leinatamm (Scopus studio, EEVA) ja Rein Zobel (Maru VR).

Lisaks tihedale programmile avatakse Kultuurikatlas ekspositsiooniala, kus saab lähemalt tutvuda Eesti ettevõtluse innovatsioonivaldkonna pärlitega nagu Hagen Bikes, Bugbox, Funki, Mati Foods, ThinFacility, Krakul, 10Lines jt. Foorumile järgneb meeleolukas koosviibimine, mis loob konverentsi külastajatele võimaluse koostöövõrgustiku arendamiseks.

11. aprillil Tallinna Kultuurikatlas toimuv MELT innovatsioonifoorum valmib koostöös Tallinna ettevõtluskeskuse, Tallinna Loomeinkubaatori ning teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol. Programmiga saab tutvuda ja pileti, hinnaga 60 eurot, osta lehel www.melt.ee

Älly Scandic: Ettevõtjana on oluline lihtsalt pihta hakata ja ära teha

Hiljuti lõpetas Loomeinkubaatori 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi ettevõte Älly Scandic, kes loob funktsionaalseid kotte lapsevanematele. Ettevõtte asutaja Silja Lipp jagas oma ettevõtlusteekonda ning plaane edasiseks. Samuti jagas Silja Milanos Lineapelle messil osalemise kogemust.

Ettevõtte asutaja Silja Lipp

Mida Älly Scandic ettevõte teeb?

Älly Scandic pakub lastevanematele nutikate lahendustega kotte. Tänaseks oleme suuresti spetsialiseerunud seljakottidele. Meie eristuvus on välimus koos funktsionaalsusega – seljakotid on ilusad ja stiilsed, ning neile on lisatud vajalikud ja nutikad lahendused, mis on olulised just emadele-isadele.

Need lahendused muudavad beebi ja väikese lapsega toimetamise lihtsamaks. Samas on võimalik kotti hiljem näiteks trennikotina või reisides kasutada.

Kottide idee sündis just oma pere kogemustest ning vajadustest ja disainimisel oleme arvesse võtnud just Eesti lastevanemate kogemused.

Tänaseks olete tegutsenud juba kaks aastat, mis on selle aja jooksul muutunud?

Suures pildis see plaan, mis meil oli – seda oleme üsna täpselt järginud. Meie mõte oli tulla Eestis turule ja keskenduda oma toote analüüsimisele ja arendamisele- kuidas meie tooteid vastu võetakse ja kuidas neid kasutatakse, mida peaks muutma.

Oleme nüüd kaks aastat tooteid turul testinud. Hästi palju oleme suhelnud kasutajate ja klientidega. Teinud toodetele ka arendusi ja uusi nüansse lisanud ja arendanud niipalju edasi, et oleks ideaalilähedane toode. Oleme toonud turule ka uusi tooteid. Oleme selle ajaga aru saanud, milline on meie põhitoode ja ise oleme sellega väga rahul.

Nüüd ongi plaan edasi liikuda ja siseneda uutele turgudele. Oleme saanud piisavalt palju kasutajate/klientide sisendit, et nüüd julgelt bränd lendu lasta. See oli alguses ka plaan ja tänaseks me siin ka oleme.

Just hiljuti kolisime oma kodu-stuudio uutesse ruumidesse Tabasalu Keskuses ning toimetame seal. See on andnud ka hoopis uue hingamise.

Kuidas on kliendid toote vastu võtnud?

Väga hästi on vastu võtnud. Pakume just selliseid tooteid, mida meie sihtgrupp väga vajab.

Ma ikka veel üllatun kui avatud eestlased on. Alguses kartsime, et saame tagasisidet vaid siis, kui midagi on halvasti. Aga tegelikult kirjutatakse väga palju just positiivse tagasisidega. Eks me ise ka küsime aktiivselt tagasisidet ja sealt oleme saanud ka sisendit, kuidas toodet edasi arendada. Viimases arenduses lisasime näiteks seljakotile sülearvutitasku – see soov tuli otse klientidelt, kes jagasid oma kogemust, et kannavad kotis ka sülearvutit ja sellel võiks eraldi tasku olla.

Kui on olnud ka väiksemaid murekohti, siis oleme hästi paindlikud ja need ära lahendanud ning ka kliendid on rahule jäänud. Personaalne teenindus on see, mida Eestis meilt kindlasti oodatakse ja kui sa suudad seda pakkuda, siis on väga hästi.

Kas tänased kliendid on lapsevanemad, kelle jaoks on see funktsionaalsus oluline või olete ka laiemalt silma jäänud?

Ma arvan, et umbes 90% on kindlasti see väga kitsas sihtgrupp, kellel on juba beebi kodus olemas või on beebiootel. Sinna me oma turundust ka fokusseerime.

Kuna esimesed tooted on olnud kasutuses kaks aastat, siis näeme, et kliendid, kes ostsid seljakoti beebi sündides, on selle kasutusse jätnud ka tavalise kotina. Näiteks saab vankririhmad kotilt eemaldada kui neid enam vaja ei ole. Kindlasti soovitamegi kotti selle eluea lõpuni kasutada. Esialgu on ta hea beebikott ja siis juba reisikott, seljakott, trennikott. Soovime, et oleks pika elueaga toode ja ühe inimese käes mitmete funktsioonidega. Seetõttu liigub Älly kotte ka järelturul üsna vähe.

Ehk meie fookus jääb hetkel just lapsevanematele, kelle jaoks need erilised funktsionaalsused on disainitud. Ma leian, et pigem on alati hea sihtida kitsalt kui laialt, sest siis ei sihi lõpuks mitte kedagi.

Kohe alustades kasutasime hästi palju turundamiseks Instagrami ja ka trükimeediat. Samuti tegime koostööd influenceritega. Nüüd näeme, et info levib hästi ka suusõnaliselt – keegi kasutab ja siis soovitab. Oleme sellele ka ise kaasa aidanud. Näiteks jaganud klientidele järgmise ostu sooritamiseks sooduskoodi. Tihti näeme, et seda on kellelegi teisele edasi jagatud. See näitab tootega rahulolu, sest inimesed soovitavad edasi ja on kasutusega rahul.

Mida pead suurimaks õnnestumiseks?

Ma arvan, et meie põhitoote ehk seljakottide disain ja nende Eesti turule toomine, mis sai ülimalt positiivse vastuvõtu. Ning klientide kinnitus, et toode päriselt aitab inimesi – see ongi suurim õnnestumine. Kõige alus on eristuv ja vajalik toode ning selle ümber kõige muu tekitamine, on juba oluliselt lihtsam.

Mis on olnud suurim väljakutse? 

Väljakutsed on seotud suure pildiga. Tulime turule pandeemia tipphetkel ja eelmisel aastal alanud sõjast tingitud mõjud on ka meile valusalt tunda andnud. Väljakutse ongi see, et võid planeerida ja mõelda läbi nii hästi kui oskad, aga siis tuleb mõni ootamatus ja kõik plaanid ei saagi teostuda.

Kogu tootmise, transpordi ja materjalide kallinemine ning logistika viivitused on mõjutanud ka meid. Nõudlus on olnud isegi suurem kui me vahepeal pakkuda suutsime. Põhitoode oli meil tihti välja müüdud, mis on ärilise poole pealt väga halb.

Kas Älly Scandic tooted on väljas ka edasimüüjate juures?

Ja, me oleme Tallinnas Solarise keskuses Levis ja Tartus Babyshopi poes. See on olnud täitsa teadlik valik, et edasimüüjaid meil vähe, kuid kahes suuremas linnas oleme ikka esindatud. On inimesi, kes tahavad käia, katsuda, vaadata ja osta ka kohapealt.

Kes on tänaseks tiimis?

Täna toimetan igapäevaselt vaid mina, aga olen kaasanud lisainimesi teenusepõhiselt – erinevad partnerid näiteks turunduses ja tootmises.

Alustava ettevõtjana on ühest küljest hea palju alguses ise teha, sest siis saad aru, mida partneritelt/töötajatelt küsida. Täna olemegi palju rõhku pannud sellele, et tekitada ettevõte tööprotsessides mingid süsteemid. Sellel aastal loodame juba ka tiimi kasvatada ning seetõttu on oluline süsteemid paika saada, et ka lisanduvatel inimestel oleks lihtsam.

Mis on edasised plaanid brändiga?

Meie fookus on kindlasti minna välisturgudele, kuna esmase testi oleme koduturul läbinud. Samuti on mõte vaikselt tooteportfelli kasvatada. Oleme päris mitut disaini testinud ja näidiseid teinud. Plaan on hetkel hoida põhifookus seljakottide, kuid laiendada värvitoonide valikut. Just hiljuti tõime turule uue mudeli, mis on väga hästi vastu võetud.

Plaan on liikuda välisturgudele, sest Eesti turg on paratamatult piiratud ja brändi jaoks on vajalik edasi areneda ja mahtu kasvatada.

Millist välisturgu ekspordivaatest plaanite?

Täna mõtleme Läti peale. Alguses mõtlesime ja uurisime Soomet, aga see tundus ikkagi esimeseks liiga suur amps ja nõuab palju ressursse, et sinna edukalt minna. Leidsime, et kõigepealt peaks võtma uue turu ka testimiseks – saame oma õppetunnid väiksemal turul kätte ja siis vaatame edasi. Vaadata, kas saame sarnast taktikat turule sisenemisel kasutada, nagu Eestis.

Ma arvan, et Läti on selleks hea variant – see on piisavalt lähedal ja transpordivõrgustik ka toimib.

Külastasid ka hiljuti Milanos Lineapelle messi? Kuidas see kogemus oli ja kellele antud messi soovitaksid?

Ja, käisime Milanos Lineapelle messil ja tegime valiku puhtalt selle järgi, kus on Eestist sarnases valdkonnas tegutsevad ettevõtjad käinud. Teadsin, et Stella Soomlais on seal käinud ja mõned teised on ka seda messi soovitanud. Kui ma enne arvasin, et tore minna, ringi vaadata ja silmaringi laiendada, siis tegelikult oli hoopis praktilisem ja kasulikum kui lootsin.

Enne minekut mõtlesin, et kõigepealt vaatame, kes messil osalevad ja otsime nende kohta võimalikult palju infot. Äkki saame juba eelkohtumisi kokku leppida. Paar kuud enne messi tekkis nimekiri 4000 osalejast, kes seal pidid olema, aga need ei olnud kuidagi kategoriseeritud. Ei olnud isegi kodulehte, vaid nimi ja boksinumber. Suutsin 50 nime läbi töötada ja siis sain aru, et see on täiesti mõttetu. Alguses olin natuke pettunud – kuidas me läheme messile lihtsalt vaatama. Tahaks minna nii, et on juba mingisugused kontaktid ees, aga selle messi puhul me seda ei saanud teha.

Võtsime siis plaani, et kaks päeva oleme kohal ja vaatame. Esimesel päeval käisime lihtsalt kõik läbi ja suhtlesime palju. Selle päeva lõpus tegime enda jaoks kokkuvõtte – mis me nägime ja kellega kohtusime. Selle põhjal valisime välja 4-5 materjalide tootjat, kellega kohtusime uuesti järgmisel päeval. Nendest kolmega tegime pikema 1:1 vestluse. Kui esimesel päeval tutvustasime brändi ja nemad näitasid materjale, siis teisel päeval saime juba rääkida kogustest, mahtudest, hinnast, ajast. Kõigest sellest, mida esimesel kohtumisel väga ei jagata.

Nii leidsimegi kolm partnerit, kellega me täna igapäevaselt suhtleme, et koos edasi liikuda. Just see 1:1 suhtlus oli hästi oluline.

Meeletult oli materjalide pakkujaid, aga kuna me ei kasuta naturaalset loomanahka, vaid kasutame vegannahka, siis neid pakkujaid ei olnud seal niipalju. Kui otsid naturaalse naha pakkujat, siis on neid kordades rohkem. Edaspidiseks ongi teadmine, et kaks päeva peab kindlasti kohapeal olema. Ideaalne oleks olnud veel ka kolmas päev, et mitteametlikum kohtumine peale messi ka teha.

Läksime eesmärgiga, et leida uusi materjale. Tänaseks oleme oma toodete jaoks saanud juba päris head materjalid – kõik toimivad ja on kvaliteetsed. Aga me tahtsime just vaadata rohkem taaskasutatud materjale ja näiteks erinevaid lukudetaile. Põhimõtteliselt on selleks kontaktid ja näidised olemas ja räägime juba kogustest ning tarneaegadest.

Mis oli veel huvitav ja mida teistele soovitaks, siis kui sellisele messile minna tuleb olla hästi avatud. Me läksime ka kindlate soovidega, aga tegelikult analüüsisime ka selliseid materjale, mis meie toodetele praegu ei sobi. Rääkisime tootjatega, kes seletasid miks ei sobi, aga samas võiks neid tulevikus hoopis millegi muu jaoks kasutada. Tihtipeale teiste kogemustest on ka jäänud kõrvu see, et tuleb vaadata pigem kitsalt kui on palju pakkujaid. Aga meil juhtus, et kuna olime avatud, siis saime ka seda infot, mida kohe ei ole vaja, aga millest arenevad ehk uued mõtted ja ideed täiesti uuteks toodeteks.

Tänaseks oled lõpetanud Loomeinkubaatori 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi. Kuidas see möödus? 

Väga äge on olnud. Ma arvan, et nendest koolitustest ja mentoritest on väga palju abi olnud. Enne kui ma ettevõtlusesse hüppasin, olin ma viisteist aastat avalikus sektoris töötanud. Hoopis teine maailm – ja siis järsku pead sa Instagram’iga tegelema.

Kui sa üksi toimetad, siis aegajalt on hea kellegagi läbi rääkida. Konsultandiga oli ka hea kontakt selles mõttes. Tihtipeale sa tead kõiki vastuseid, aga kui sa põrgatad mingeid teemasid kellegagi, siis sa saad kinnitust ja liigud kiiremini edasi.

Mida sa soovitaksid alustavale ettevõtjale, mida oleksid tahtnud ehk ise teada?

Mida ma tegelikult iga päev üritan meeles pidada, et lihtsalt hakka pihta, tee ära. Kasvõi üks väike samm korraga. Paljud inimesed, nii nagu ka mina, tahavad enne kõik detailideni läbi mõelda- liiga põhjalikult ja liiga detailideni. Hakka lihtsalt tegema. Kui sul on äriidee, siis mõtle välja näiteks viis punkti, mida pead tegema, et edasi liikuda.

Mul endal oli ka see idee tegelikult juba kuus aastat tagasi. Ja siis see lihtsalt jäi soiku. Õnneks tuli see idee uuesti pildile ja siis tuli ära teha. Kui sa juba midagi teed ja oled alustav bränd, siis ma paljuski tunnen, et kuna pead kõike ise tegema, siis tahad kõiges olla spetsialist. Tegelikult õpid töö käigus kõige paremini. Tuleb lihtsalt teha, mitte oodata, et saad kõik teadmised enne pihta hakkamist. Ära koolita ennast üle, õpi praktika käigus.

Me ka enne turule tulekut poolteist aastat testisime tooteid. See oli väga õige, aga tegelikult turul olles sa jätkad seda. Sa ei saa toodet ja protsesse kunagi ideaalseks – küll sa õpid ja samm-sammult teed üha paremini. Muidu lihtsalt aeg kaob ja ei liigugi edasi.

 

Tutvu Älly Scandic toodetega kodulehel siin.

Jälgi Älly Scandic’ut ka sotsiaalmeedias:

Facebooki @allyscandic

Instagramis @ally_scandic

Anna oma ideele võimalus Creative Business Cup Pitchingul

Loov Eesti otsib innovaatiliste ja loominguliste toodete või teenustega alustavat ettevõtet, kes võiks Eestit esindada globaalsel võistlusel Creative Business Cup, mis toimub 4.–5. juunil Taanis, Kopenhaagenis. Nii võistlust kui ka selle lisaüritusi jälgivad rahvusvahelised investorid.

Konkursil on osalema oodatud kõik alustavad ettevõtted, kelle ambitsioon on jõuda rahvusvahelisele turule oma uuendusliku toote või teenusega.

Miks osaleda?

Creative Business Cupil osalemine võib olla uutele ettevõtjatele ja alustavatele ettevõtetele mitmel viisil kasulik. See on suurepärane võimalus ideele tagasiside saamiseks ja paljude jaoks pole Creative Business Cup lihtsalt võistlus. See on suurepärane tõuge ideede arendamisele ja annab kinnitust, et te pole oma ideega üksi. Globaalsel võistlusel osaleb üle 80 innovatiivse ja loomingulise idufirma. Lisaks mitmesugustele auhindadele pakub üritus kõigile suurepäraseid võimalusi oma võrgustiku laiendamiseks ja inspiratsiooni saamiseks, samuti ainulaadset võimalust oma idee ülemaailmseks tutvustamiseks.

Kes saab osaleda?

 

Kuidas osaleda?

Eesti eelvoorus osalemiseks sisesta 20. aprilliks oma ettevõtte andmed ja idee tutvustus SIIN: https://www.f6s.com/creative-business-cup-2023/apply

 

Ning liitu palun kindlasti ka Creative Business Cup Estonia grupiga, sealtkaudu saad kogu konkursi lisainfot.

Creative Business CUP 2023 Eesti finalistid selgitatakse välja 25. aprilliks.

11. mail toimuvas finaalis võistlevad  6 finalisti ja neid hindab rahvusvaheline žürii.

24.mail 2023 toimub võitjameeskonna pitchingu koolitus, et valmistuda finaalvõistluseks

Võitja esindab Eestit 4.- 5. juunil peetaval Creative Business CUP 2023  finaalvõistlusel Kopenhaagenis.

Lisaks võitjale saavad Kopenhaagnis toimuvast üritusest osa  ka II ja III koha saanud startuppide esindajad.

Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012.

Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad  Estonian Business School, Prototron, Tallinna Loomeinkubaator ja Tartu Loomemajanduskeskus.

Projekti toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.

Tallinn Design House Artist Series: Lisa Kroeber

Tallinn Design House’i Artist Series külastas seekord Lisa Kroeberi stuudiot Viljandis, kus ta on olnud alates 2022. aasta kevadest. Lisaks oma stuudiole on plaanis kõrvale luua stuudiod ka teistele kohalikele loomeettevõtjatele – omamoodi loomehoov.

Lisa Kroeberi brändi loomise teekond

Lisa Kroeberi brändi teekond algas juba 12 aastat tagasi Eestis.

Pärast keskkooli Saksamaal ei olnud tal kindlat plaani, mida täpselt tegema hakata. Kindel soov oli aga teha midagi käelist ja seetõttu alustas ta aastast praktikat kullassepa meistri juures. „Seal tegin esimest korda metallist ehteid, mis mulle väga meeldis. Sain kiirelt aru, et tahan teha oma disaini ja ehteid.“ Seejärel õppis ta Saksamaal ehte- ja kalliskividisaini. „Hakkasin tegema ka autoriehteid, aga sain aru, et soovin luua igapäevaselt kantavaid ehteid. Siis kolisin Eestisse ja hakkasin oma brändi looma.“

Kõige suuremaks väljakutseks brändi loomise teekonnal peab Lisa Kroeber keeleküsimust. „See oli ikka kõige raskem, sest alguses ei osanud üldse eesti keelt.“

Tänaseks on ettevõte kuus aastat vana ja tiimis on peale Lisa veel abikaasa Viljar ning Hanna ja Maarja. Lisa teeb ise kõik disainid ja samuti vastutab veebipoe eest. „Ning lisaks kõike muud olenevalt vajadusest.“ Maarja aitab tooteid teha ja Hanna teeb sotsiaalmeediat. Viljar teeb tema ehete valmistamise protsessis tööd suuremate masinatega. Lisa ise peab ennast numbrites väga halvaks ja pigem hoiab Viljar kohati mõne idee puhul tagasi. „Vahel tahan midagi teha, mis majanduslikult ei ole kõige mõistlikum.“

Kliendid Eestis ja välismaal

Lisa peab enda klientideks naisi, kes on iseseisvad, ilusad ja stiilsed. Tänaseks leiavad kliendid tema loomingu üles nii Eestis kui ka välismaal. „Eksport on kasvanud just viimasel kahel aastal. Meil on edasimüüjad Saksamaal – näiteks Berliinis, Münchenis, Leipzigis, Heidelbergis ja Winningenis. Nüüd tuleb neid järjest ka juurde. Ka teistes Euroopa riikides on mõned poed, mis müüvad meie ehteid – näiteks Norras, Islandil, Hollandis. See on olnud ka meie eesmärk, kuna Eesti on väike ja kui tahame kasvada, siis peame laienema. Oleme väga palju juba viimased kaks aastat jõudnud ja proovime veel.“

Fotod: Sirje Sinisoo

Loe täispikka artiklit Tallinn Design House’i lehel.

Programmi ettevõtete NirgiWabrik, Kristiina Ploom Jewellery ja mySKIN eriväljapanek on avatud juuni lõpuni

Tallinn Design House esitleb juuni lõpuni eriväljapanekut Tallinna Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osalevatest brändidest: NirgiWabrik, Kristiina Ploom Jewellery ja mySKIN Looduskosmeetika. Kolme brändi eriväljapaneku pidulik avamine toimus 15. märtsil.  

Kõik eriväljapanekul esindatud brändid liitusid Tallinna Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga eelmise aasta novembris. „Üheks eesmärgiks liitudes oli uute kontaktide loomine ning teiste ettevõtjatega koostöövõimaluste leidmine. Ühise eriväljapaneku ülesseadmine ja esitlus koos avaüritusega andis meile hea võimaluse nii koostööks kui ka toodete ja brändide loomislugude tutvustamiseks kõikidele huvilistele,“ jagasid oma kogemust eriväljapanekus osalevate brändide esindajad.

„Hea meel on näha, et nüüd saavad kõik huvilised tulla Tallinn Design House’i tutvuma põnevate ja ambitsioonikate kodumaiste brändide loominguga. Tallinn Design House näeb arenduskeskusena olulist rolli, lisaks juba tegutsevatele disaineritele, tutvustada ka alles alustavaid brände. Eriväljapanek on mitmekülgne ja pakub erilisi leide nii kudumite, ehete kui ka kosmeetika vallas, “ sõnas Tallinna Loomeinkubaatori projektijuht Helen Arme.

Kolme brändi väljapaneku loovad ühtseks ja harmoniseerituks – kodumaisus, naturaalsus, ajatu disain ja jätkusuutlikkus. Külastajad leiavad väljapanekust midagi nii tervisele, hingele, heaolule kui ka ilumeelele.

NirgiWabrik disainib ja toodab luksuslikest lõngadest unikaalseid käsitöökudumeid, mis on valminud nullkulu printsiibil. NirgiWabriku kudumid on mõeldud julgetele trenditeadlikele nautlejatele, kes peavad lugu ajatust disainist, kvaliteetsetest materjalidest, pehmusest, värvidest ja mugavusest. Kõik tooted on valminud käsitööna hoolikalt valitud lõngadest ning iga toode sümboliseerib tänulikkust iidse käsitöötehnika vastu, mis aitab meid hoida turvaliselt soojas.

Kristiina Ploom Jewellery asutaja Kristiina Ploom on ehtekunstnik, kelle looming on minimalistlik, kaasaegne ja samas ajatu disainiga. Kollektsioonist võib leida säravaid kõrva-ja kaelaehteid aga ka skulptuurseid sõrmuseid. Ehted on loodud kaasaegset lihtsat vormi, autoriloomingu erilisust ning kestvat kvaliteeti hindavale kliendile. Ehted valmivad tema Tallinna stuudios käsitööna, taaskasutatud hõbedast ja kullast. Kasutades väärismetalle ja ehtekivisid, vahel ka klaasi, loob kunstnik väikseformaadilisi kantavaid vorme, inspireeritud skulptuursetest vormidest ja kujunditest, tihti leitavad modernlistlikus ning kaasaegses arhitektuuris ja interjööris.

mySKIN Looduskosmeetika brändi idee tekkis 2021. aastal kahel Saaremaalt pärit õel, kel oli soov leida päevitust soodustavaid tooteid, mis oleks samas looduslikud. Turg oli selles osas üsna väike ning valikust leidis enamjaolt õlisid. Nii tekkiski vajadusest idee tuua Eesti turule midagi ainulaadset ning sündis Arbuusi Päevitusgeel, mis sai ka sel aastal Anne&Stiili ilulemmiku tiitli. Et hoida kaunist jume aastaringselt sündisid säraseerum ning isepruunistav vaht. mySKIN tooted on julmusevabad, hoolikalt valitud naturaalsete koostisosadega. mySKIN sortimenti on oodata ka uusi tooteid, tasub pilk peal hoida!

Eriväljapanek on tutvustamiseks ja ostmiseks Tallinn Design House’i esinduspoes Rotermanni 14 ja veebipoes https://www.tallinndesignhouse.com/  kuni 30. juunini 2023. 

Loomeinkubaatori programmiga on liitunud uued tegijad ettevõtlusmaastikul

Loomeinkubaatoriga on liitunud uued ettevõtjad, kelle äri kasvamisse panustavad kuni 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi jooksul inkubaatori konsultandid ning oma ala tippekspertidest ärimentorid.

Märtsis toimus kaks hindamiskomisjoni, kus ettevõtete esitlust ja äri tutvustust hindasid Kari Maripuu, Krista Kink, Helen Lang, Ionel Lehari ja Margus Alviste.

Loomeinkubaatorisse võeti vastu 20 ambitsioonikat ettevõtet:

Liitu Loomeinkubaatori programmiga SIIN.

Loomeinkubaatori uute brändide eriväljapanek Tallinn Design House’is

Tallinn Design House avab märtsis Tallinna Loomeinkubaatori programmis osalevate ettevõtete eriväljapaneku. Eriväljapaneku fookuses on kolm põnevat kodumaist brändi: NirgiWabrik, Kristiina Ploom Jewellery ja mySKIN Looduskosmeetika. Eriväljapaneku pidulik avamine toimub 15. märtsil.

Kolme brändi väljapaneku loovad ühtseks ja harmoniseerituks – kodumaisus, naturaalsus, ajatu disain ja jätkusuutlikkus. Külastajad leiavad väljapanekust midagi nii tervisele, hingele, heaolule kui ka ilumeelele.

Kolm esindatud brändi on:

NirgiWabrik disainib ja toodab luksuslikest lõngadest unikaalseid käsitöökudumeid, mis on valminud nullkulu printsiibil. NirgiWabriku kudumid on mõeldud julgetele trenditeadlikele nautlejatele, kes peavad lugu ajatust disainist, kvaliteetsetest materjalidest, pehmusest, värvidest ja mugavusest. Kõik tooted on valminud käsitööna hoolikalt valitud lõngadest ning iga toode sümboliseerib tänulikkust iidse käsitöötehnika vastu, mis aitab meid hoida turvaliselt soojas.

Kristiina Ploom Jewellery asutaja Kristiina Ploom on ehtekunstnik, kelle looming on minimalistlik, kaasaegne ja samas ajatu disainiga. Kollektsioonist võib leida säravaid kõrva-ja kaelaehteid aga ka skulptuurseid sõrmuseid. Ehted on loodud kaasaegset lihtsat vormi, autoriloomingu erilisust ning kestvat kvaliteeti hindavale kliendile. Ehted valmivad tema Tallinna stuudios käsitööna, taaskasutatud hõbedast ja kullast. Kasutades väärismetalle ja ehtekivisid, vahel ka klaasi, loob kunstnik väikseformaadilisi kantavaid vorme, inspireeritud skulptuursetest vormidest ja kujunditest, tihti leitavad modernlistlikus ning kaasaegses arhitektuuris ja interjööris.

mySKIN Looduskosmeetika brändi taga seisavad kaks Saaremaalt pärit noort naist, õde, kes soovivad tuua päikest killuke lähemale kõigile, kes hoolivad kaunist jumest terve aasta.

Kõik toodete koostisosad on välja valitud tõelise hoolega, mis on ülimalt nahasõbralikud ja naturaalsed. mySKIN Looduskosmeetika toodetega saab särada kauni jumega ning nahk on niisutatud ja hoitud. mySKIN’i arbuusi päevitusgeel on ka Anne&Stiil Ilulemmik 2023.

Väljapaneku avaüritus toimub, 15. märtsil kell 17 Tallinn Design House’is (Rotermanni 14). Kõigil on võimalus osa saada põnevast õhtust, kus disainerid toovad teieni brändi loomise lood ning räägivad oma tegemistest lähemalt! Tutvu sündmusega lähemalt Facebookis SIIN.

Eriväljapanek on tutvustamiseks ja ostmiseks Tallinn Design House’is 1. märtsist 2023.