Seekordne Suveakadeemia toimus Võrtsjärve ääres, kuhu kogunesime koos ettevõtjate ja teiste inkubaatoritega, et kahe päeva jooksul arutada teemal “Ringmajanduse tulevikumõjutajad” ja jagada omavahel kogemusi, teadmisi ja leida koostöökohti.
Kahe päeva jooksul sai kaetud mitmed põnevad teemad:
Droonide elujätkust ja Eestis droonide testimisvõimalustest rääkis Tartu Teaduspargist Pirko Konsa.
Rohelist filmitootmist tutvustas Nafta Filmsi esindaja Olga Hartšuk.
Toiduinnovatsioonist tegid ettekande Kaire Rjaver ja toidujagamise vabatahtlikutöö kogemust jagas Ave Porkon.
Ringmajanduse müüte murdsid Tehnopolist Ragmar Saksing ja Uuskasutuskeskusest Diana Paakspuu.
Inimsõnniku innovatsiooni teekonnale viisid osalisi Priit-Kalev Parts ja Peep Tobreluts.
Kõikidel osalejatel oli võimalus avastada Võrtsjärve ümbrust geopeitusega. Lisaks pakkus õhtul meeleolu juhuslikult möödunud pillimehed, kaasa võetud instrumendid ja Loomeinkubaatori programmi ettevõte Hiigelmullid.
Aitäh kõigile osalistele ja inkubaatoritele korraldamast: Tartu Teaduspark, Teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogiapark, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator ja Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator.
Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi on võimalik kandideerida 25. septembrini. Lisaks on võimalik liituda ka eelinkubatsiooniga.
Koostöös Brand Manuali teenusedisaineritega on uuenenud Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm alustavatele ettevõtjatele. Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm kestab 9 kuud (oktoober 2023 – juuni 2024), mille jooksul toimuvad koolitused, seminarid, networking sündmused. Inkubatsioonis osalejate põhikoolitusprogramm keskendub järgnevatele teemadele: ettevõtte ärimudel ja väärtuspakkumine, toote / teenuse elukaar ja ringmajandus, brändistrateegia ja turunduse alused, turunduskanalid, toote/teenuse hinnastamine ja finantsid ning pitchimine ja ettevõtte esitlus.
Iga ettevõte saab personaalse konsultandi, kes juhendab läbi programmi, pakub kõrvaltvaataja pilku ja toetab väljakutsete mõistmisega.Vastavalt vajadusele viiakse ettevõtted kokku mentoritega, kes pakuvad eriteadmisi ja nõu konkreetsetes valdkondades. Loomeinkubaatori võrgustikus on enam kui 45 oma ala ekspertidest mentorit.
Loomeinkubaatori programmis osalev ja analoogfotograafia valdkonda edendav Vintage Viusal asutaja Arno Peever: „Loomeinkubaator on mitmel puhul õpetlik olnud ja tulnud abiks erinevate keeruliste olukordade lahendamisel. Asjaolu, et saad enda konsultandiga nõu pidada ja vajadusel mentoreid kaasata on olnud väga kasulik.” Praeguste programmis osalevate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks talisuplusjopesid ja vabaajarõivaid disainiv Paul Berg, spordirõivaid tootev Fibami, logopeedilisi õppemänge tootev Kõnekindlus jpt. Tutvu programmis osalevate ettevõtetega siin. Fookuses on ka juba ringmajandavad ettevõtted ja suunatakse neid, kes soovivad olla jätkusuutlikumad.
Loomeinkubaator on tegutsemise jooksul toetanud enam kui 1000 ettevõtet. Tuntumate vilistlaste hulgas on näiteks KIRA, Myceen, Craftory, Lilli Jahilo, Kadi Kruus, Lingvist, Ellen Richard, Berrichi, ShopRoller jpt. Edulugude hulgas on tootvad disainerid, platvormide loojaid, teenuspakkujaid, start-up’id, väikeettevõtted.
Loomeinkubaatori programmis osaleb ettevõte Vintage Visual, mille eesmärk on tutvustada analoogfotograafiat ning teha see kättesaadavamaks laiemale publikule. Ettevõtte asutaja Arno Peever jagas ettevõtte loomise lugu ning samuti kõige uuemat toodet – AGO Film Protsessorit.
Millega ettevõte Vinatge Visual tegeleb?
Vintage Visual eesmärk on tutvustada analoogfotograafiat inimestele ning teha seda kättesaadavamaks. Viimased kaks aastat oleme arendanud elektroonilist seadet nimega AGO Filmi Protsessor. AGO eesmärk on pakkuda analoogfotograafidele seade, mis on soodne ja lihtsustab märgatavalt ilmutusprotsessi neile, kes teevad seda kodus.
Kuidas sellele ideele tulid?
Idee sai alguse umbes viis aastat tagasi, kui ma võtsin analoogkaamera kaasa ja sõitsin Austraaliasse rändama. Seal viibitud pooleteise aasta jooksul, jäädvustades enda erinevaid hetki filmilindile, tõmbas see mind aina rohkem analoogfotograafia poole. Tagasi koju tulles oli mul vaja lõpetada magistriõpingud ja kirjutada TTÜ/EKA Disain ja Tehnoloogia Tulevik õppekaval lõputöö. See oli suurepärane võimalus kokku viia enda hobi – soov lahendada analoogfotograafia kogukonna probleeme ning saada magistrikraad.
Milline on sinu varasem taust?
Haridusel olen masinaehitus insener ja disainer. Tööalaselt olen dekaadi jooksul disaininud erinevaid seadmeid enamasti rasketööstusele – metallkonstruktsioonidest kuni juhtimissüsteemideni. Samuti olen tegelenud usinalt motospordiga ning reisimisega erinevates maailma nurkades, kus avaldub minu pildistamiskirg ka vast kõige rohkem.
Mida AGO Filmi Protsessor täpsemalt võimaldab teha?
AGO on tööriist, mis hõlbustab filmi ilmutusprotsessi kodukasutajatele. Tavapäraselt kodustes tingimustes tehakse seda käsitsi, mis on ajamahukas, kohati raskesti teostatav ning nõuab sellega alustades teadmisi erinevatest nüanssidest. AGO eesmärk on anda fotograafidele tööriist mis suurel määral automatiseerib selle protsessi, ehk muudab ilmutamise vähem ajamahukaks ning tagab ilmutuskvaliteedi olenemata filmi tüübist.
Kuidas sinu toode konkurentidest erineb?
AGO sarnaneb oma olemuselt turul 10 korda kallimate ning mõõtmetelt suuremate ilmutusprotsessoritega. Et seda saavutada, ühildub AGO maailma populaarseima Patersoni ilmutustankiga, mis on juba paljudel kodus olemas. Ning AGO sisaldab innovaatilist aja kompenseerimise funktsiooni. Kui konkurentide tooted tekivad ühtlase temperatuuriga keskkonnas kasutades suurt veemahutit, siis AGO kasutab sama eesmärgi täitmiseks temperatuuri sensorit ja algoritmi, mis juhib protsessi aega. Kokkuvõttes need kaks eripära võimaldavad teha seadme, mis sobib hinnalt ja mahult märkimisväärselt suuremale hulgale inimestest.
Oled välja tulemas ka ühisrahastuskampaaniaga. Millal see täpselt välja tulemas on ja kas saad juba selle kohta lähemalt rääkida?
Täpselt nii, senine tagasiside erinevalt osapooltelt on olnud päris positiivne. Ehk on tekkinud arusaam, et toode on miski, mida inimesed soovivad ja omab potentsiaali ülemaailmseks läbilöögiks. Hetkel töötan selle nimel, et leida turundusinimesi, kellega teha ühisrahastuskampaania IndieGoGo platvormil oktoobris 2023.
Kui populaarne on täna analoogfotograafia? Ja miks sellega tegeletakse?
Alates 2015. aastast on analoogfotograafia taas tõusuteel, kasvades 5-10% aastas. Mitte ainult vanema põlvkonna fotograafid ei tule tagasi, vaid ka uus põlvkond on avastanud selle kui huvitava alternatiivi digifotograafiale. Erinevate uuringute põhjal tegeleb sellega vähegi tõsisemal määral umbkaudu 900 000 inimest üle maailma.
Põhjuseid on mitmeid, miks sellega tegeletakse. Esmalt analoogfoto näeb kohe hea välja peale pildistamist, ehk ei vaja üldiselt väga järeltöötlus. Tuleb vaid valida film, mis endale meeldib. Aga põhiline, miks inimestele meeldib analoogfotograafia, on kogu see protsess ise. Kuna iga kaader on arvel, siis paneb see tõsisemalt vaatama, kas see mida sa pildistad on seda väärt. Seeläbi loob see suurema kontakti subjektiga ning kokkuvõttes parema tulemuse, mille üle rõõmu tunda. Samuti tekib põnev ootusärevus – mis nendest piltidest välja tuleb peale ilmutamist. Üldiselt peidab analoogfotograafia endas mitmeid avastamise võimalusi: erinevad kaamerad ja formaadid, tehnikad mida kasutada või võimalus võtta enda negatiivid ja suurendada neid fotopaberile punase valgusega ruumis(pimikus) nagu kunagi tehti.
Millised on eesmärgid tulevikuks?
Vintage Visual’i eesmärk on lähitulevikus tulla edukalt turule AGO’ga ning kasvatada müüki Euroopa ning USA turul. Pikemas perspektiivis on eesmärk lahendada suurem filmiilmutuse probleem, s.t et jääks inimestel võimalus tegeleda analoogfotograafiaga ka kümne ja kahekümne aasta pärast.
Mis on olnud ettevõtte puhul suurim väljakutse?
Väljakutseid on olnud erinevaid. Suuremad on seotud rahastamisega ning inimestega.
Päris keeruline on leida üles need õiged inimesed, kes n.ö ostavad ära selle idee ja seavad selle ka enda eesmärgiks. Samuti tuleb olla kannatlik, sest asjad ei juhtu üleöö. Aga kui sihikindlalt tööd teha eesmärgi nimel, siis elu on näidanud, et ka vähe optimistlikumad plaanid mingil kujul lähevad täide.
Loomeinkubaator on mitmel puhul õpetlik olnud ja tulnud abiks erinevate keeruliste olukordade lahendamisel. Asjaolu, et saad enda konsultandiga nõu pidada ja vajadusel mentoreid kaasata on olnud väga kasulik.
Alates aprillist 2023 osaleb Loomeinkubaator Baltic2Hand projektis, mille eesmärk on toetada tekstiilide taaskasutust ja vähendada tekstiilijäätmeid, arendades second-hand ettevõtete ärimudeleid. Projekt kestab 2026. aastani ning projekti partnerid on Soomest, Rootsist, Lätist ja Eestist.
Täpsemalt osalevad projektis veel Laurea University of Applied Sciences, Latvian Chamber of Commerce and Industry, Sustainability InnoCenter ja Turku University of Applied Sciences. Projekt on kaasrahastatud Interreg Central Baltic programmist.
Üldiselt on tekstiilide alakasutuse põhjuseks ringluse puudumine tekstiili- ja moetööstuses. Projekti eesmärgid on plaanis saavutada second-hand ettevõtete ärimudelite arendamise kaudu ning samuti toetades ettevõtteid, kes soovivad lisada oma ärimudelisse teise ringi teenuse.
Projekti peamised tegevused on:
Turu hetkeolukorra kaardistus ja raport
Kohalikud ja rahvusvahelised töötoad
Ettevõttes loodud lahenduste konsulteerimine
Sidusrühmade kaardistus ja kaasamise tegevused
Avalike veebimaterjalide loomine
Baltic2Hand peamised kasusaajad on second-hand ettevõtted (MTÜ-d ja ettevõtted) ja teised moe ja tekstiili ettevõtted, kes soovivad lisada oma ärimudelile second-hand teenuse. Lisaks ettevõtluse tugiorganisatsioonid ja tarbijad.
Projekt kasutab teenusedisaini lähenemist, pakkudes sihtgrupi vajaduste ja väljakutsete põhjal loodud tegevusi koos organisatsioonide, tarbijate, ekspertide ja teiste sidusrühmadega. Projekti käigus loodud lahendusi piloteeritakse koostöös erinevate partneritega.
Projekti partnerite esimene kohtumine toimus Soomes, Laurea University of Applied Sciences linnakus. Sissejuhatava inspiratsiooniettekande tegi Linda Lisa Maria Turunen, kellel on pikaajaline kogemus tekstiilivaldkonna uurimises. Oma ettekandes tõi ta välja, et teise ringi tekstiilide turg on 2027. aastaks väärt 327 miljardit. Ning see on aina enam sotsiaalselt vastuvõetav ja trendikam. Ning 2030. aastaks võib eeldada, et second-hand tekstiilide turg on 2 korda suurem kui kiirmoe turg. Lisaks tõi ta välja, et second-hand turu puhul on oluline roll tarbijal – ilma tarbijata ei ole ka esimesel ringil toote ostjat.
Täpsem info projekti tegevuste kohta juba peagi Loomeinkubaatori kanalites.
Tallinna Loomeinkubaator (SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) kuulutas 10. juulil välja ehitushanke, millega soovitakse leida Tallinnas Poldri 3/1 asuva uue hoone ehitajat.
Miljööväärtuslikus piirkonnas, heas seisukorras olev paekivihoone, mis esialgse detailplaneeringu järgselt oli kavas lammutada, säilitatakse ja ehitatakse kahekorruseliseks ning ümbritsev ala kujundatakse osaks linna rohekoridoris. Hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse- ja ühiskasutusruumid, kohvik ning ülemisel korrusel töö-, rendi- ja nõupidamisruumid.
„Planeeritult 2024. aasta lõpus valmivas hoones jätkab Loomeinkubaator ettevõtlusinkubatsiooni programmi ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Lisaks osutatakse ettevõtetele tugiteenuseid loome- ja ringmajanduse vallas,“ sõnas Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.
Riigihange hõlmab endas aadressil Poldri 3/1 asuva hoone ehitust. 3365 m² suurusel kinnistul paikneb hästi säilinud ühekorruseline paekivist seintega endine laohoone, mis uue projekti järgi ehitatakse ümber kahekordseks. Hoone idapoolsesse otsa on kavandatud 125m² ehitisealuse pinnaga laiendus, kuhu paigutuvad mitmekülgse funktsiooniga avatud kohtumiste ruumid. Hoone peasissepääs jääb põhjapoolsele küljel Reidi tee poole, selle vahetusse lähedusse on planeeritud ka jalgrattaparkla. Hoone lõuna- ja idaküljele on kavandatud väike linnahaljastusega suveõu töötajatele ja külastajatele.
Pakkumuse esitamise tähtaeg pikendatud kuni 04.09.2023 kl 11:00
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, mis ühendab Tallinna Loomeinkubaatorit ja Tallinn Design House’i, tegutseb aastast 2006. Varasemale inkubatsiooni ja loomemajanduse arenduskeskuse tegevustele lisandus 2020. aastal ringmajanduse fookus.
Muhu Muuseumi õuel on alates 29. juunist 2023 avatud Tallinn Design House’i fotonäitus „Kummardus.“ Muhus, kui ühes Maarjamaa märgilises asupaigas, üles võetud fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga.
Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri. See „Kummarduse“ vaatus on austusavaldus Muhu kultuuripärandile läbi Eesti disainerite silmade ning siinse Eestimaa nurga maalilisele loodusele. Üügu pangast ja Kallaste sadamast, Koguva küla ning kohalike õieehteis põldudeni välja. Lisaks on esile toodud Muhule nii omased kiperoosa (erkroosa), koldne-punane (oranž), miinikollane (särav kollane), eri tooni rohelised ja lilla. Need on juba üle saja aasta köitnud oma värvijulguses loendamatuid pilke, vormunud lopsakatesse lilltikandisse ning säilitanud oma elujõu ka kaasaegses disainis.
Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Aldo Järvsoo, Amanjeda by Katrin Kuldma, Berrichi, Craftory, Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Samelin, Tanel Veenre, Ellu Sallid, Lilli Jahilo, Cervo Volante ja Riina Põldroos.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Lisaks Muhumaale on veel märgiliste paikadena esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.
„Kummardus“ Muhu sessiooni loovjuht on Piret Puppart; fotograaf Iris Kivisalu; meigikunstnik Mammu. Projekti produtsent ja tausta- ning loodusfotode autor on Anu Lõhmus.
Thoren Business Schooli üliõpilased Rootsist, kes soovisid teada saada, milline on kohalik ettevõtlusmaastik.
Koos CIVITTA‘ga külastas delegatsioon Armeenia, Ukraina, Moldova, Aserbaidžaani ja Georgia startup maastiku ja loomevaldkonna tugiorganisatsioonide esindajaid.
Külalistele tutvustasime lähemalt kohalikku ettevõtlusmaastikku, inkubaatori tegemisi ja meie programmi ettevõtteid. Lisaks tegid ka programmi ettevõtted Workbite ja Raiku huvilistele ettekande.
15. juunil lõpetasime Põhjala tehases ankruSAALis ühise Kohtumisõhtuga Loomeinkubaatori 17. ärihooaja. ankruSAALis tegutseb Loomeinkubaatori programmi ettevõte READ raamatukauplus, ning sissejuhatuseks tutvustas oma tegemisi ettevõtte asutaja Maaja Hallik. Lisaks vaatasime tagasi toimunud hooajale ja tunnustasime silmapaistvaid inkubante.
Loomeinkubaatori 17. ärihooaeg oli täis erinevaid sündmusi, ning uute ettevõtjate arengu toetamist. Kokku võtsime sellel hooajal vastu sügisel 20 ettevõtjat ja kevadel 20 ettevõtjat.
Sügisel ja kevadel ka lõpetasid mitu ettevõtjat täispika 24-kuulise programmi. Sügisel lõpetas 6 ettevõtjat: Biblionaut, LÕÕM, Rookroon, Älly, IKIGI ja Šmöko. Ning kevadel lõpetas 8 ettevõtet: RAIKU, Myceen, Ecodisain, Nons, Liisi Tani akvarellistuudio, Erika Sõstra Lifestyle Management, Historiart ja QLR Disain.
17. ärihooajal toimus mitmeid erinevaid sündmusi – koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, disain kohtub disainiga üritustesari, kogukonnaüritused. Kokku toimus sellel hooajal 43 erinevat sündmust. Sündmusi külastas kokku ligi 750 osalist. Kõige populaarsemad teemad sellel hooajal olid näiteks PR, veebilehe kasutajakogemus, Instagrami turundus. Ning loomulikult erinevad kogemuslood – Iglucraft, Tanel Veenre, Ellen Richard, Alpaka, Velvet, Marimo.
Inkubandid osalesid aktiivselt ka kohtumistel oma konsultantidega ja sellel hooajal toimus kokku 310 konsultatsiooni. Aktiivsed olid ka meie mentorid. Selle hooajal lisandus meie mentorite võrgustikku 8 uut mentorit ja hetkel on meil 47 mentorit. Mentorkohtumisi toimus kokku 160.
Lisaks hooaja kokku võtmisele tunnustasime Kohtumisõhtul ka sellel hooajal silma jäänud ettevõtteid:
Kõige aktiivsema sündmustel osaleja tunnustuse said ettevõtted, kes on innukalt omandanud uusi teadmisi ja praktilisi oskusi, osaledes kõige enamatel sündmustel hooaja jooksul. Tunnustuse saajateks olid Kristiina Ploom Jewellery ja NirgiWabrik.
Aasta koostööprojekti tunnustuse eesmärgiks oli tuua esile inkubantide omavahelist koostööd. Tunnustuse sai tiim, kes suutis korraldada ühise väljapaneku ning selle raames mitu sündmust klientidele ja huvilistele. Tunnustuse sai inkubantide eriväljapanek Tallinn Design Houses, kus osalesid Nirgiwabrik, Kristiina Ploom Jewellery ning Myskin.
Aktiivse networkija tunnustus läks ettevõtjatele, kes on aktiivselt osalenud ka erinevates teistes programmides, erinevatel pitchimise võistlustel, kogukonnaüritustel ja loonud kasulikke ning edasiviivaid kontakte oma ettevõtte arendamisel. Selle tunnustuse said Sisiflow ja Paul Berg.
Samuti märkisime ära sellel hooajal Aktiivse tegutseja. See on ettevõte, kes on hooaja jooksul märgiliselt arendanud oma tooteportfelli, tegelenud tootearendusega, ning teinud ka juba esimesed sammud, et siseneda Soome turule. Aktiivse tegutseja tunnustuse sai Fibami.
Aasta ringmajandva ettevõtte tiitliga soovime tunnustada keskkonnasäästlikku ja jätkusuutlikkus ettevõtet. Selle tunnustuse sai KIOKO, kelle rõivad valmivad kõik kangajääkidest, toodete siltide puhul on taaskasutatud erinevaid vanu silte ja pabereid ning ka ühe teise programmis osaleva ettevõtte materjalijääke. Kõik tooted saabuvad paki teel taaskasutatud karpides või Low Impacki tagastavates karpides.
Kõige nõutuimad mentored sellel hooajal olid Annika Roosmann, Ionel Lehari, Katrin Kiviselg, Kadi Oja ja Kari Maripuu.
Aasta inkubant tunnustuse sai ettevõte, kes on sellel hooajal märgiliselt silma jäänud mitmes vallas – ta on olnud aktiivne ja osalenud programmi sündmustel, kogunud teadmisi konsultandi ja mentorite käest, osalenud võistlustel ja hiljuti tegi oma esimese moekollektsiooni esitluse Tartus toimuval Estonian Fashion Festivalil, kus pälvis ka mitmeid eriauhindu, samuti on ta teinud selle aasta jooksul märgilist käivet, ning pakkunud töökohta juba neljale inimesele. Tunnustuse sai Nirgiwabrik.
Aasta alguses teavitas Tehnopol, et Eesti ettevõtetel avaneb võimalus külastada lähiriikide innovatsioonikeskusi ja teadusparke. GreenTech 2.0 projekt raames on kõik väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, klastrid, teaduskeskused ja teised kasvuettevõtted ning organisatsioonid oodatud külastama Soome, Rootsi, Poola ja Leedu innovatsioonikeskusi.
GreenTech 2.0 projekti eesmärgiks on tuua kokku erinevaid osapooli, et vahetada ideid ja parimaid praktikaid ning külastada erinevate riikide teadusparke jm innovatsiooniga tegelevaid asutusi. Projekti toel saavad erinevate riikide roheklastrid omakorda toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning aidata neil leida võimalusi kasvuks, teenuste disainimiseks, investeeringute kaasamiseks ja rahvusvahelistumiseks.
Tallinna Loomeinkubaator osales Soomes 3-päevasel väga huvitaval ja sisukal õppereisil, mille raames saadi väga palju uusi teadmisi ja kogemusi ringmajanduse teemal. Külastati rahvusvahelist ringmajanduse konverentsi World Circular Economy Forum (WCEF2023). Lisaks tutvuti erinevate rohevaldkonna organisatsioonide ja algatuste tegevustega Soomes.
Kõigest lähemalt alljärgnevalt:
Esimesel päeval külastasime Soome õppereisi peakorraldajat Green Net Finland(GNF) ja saime ülevaate nende tegevustest ja eesmärkidest. Tegemist on 3 töötajaga organisatsiooniga, kes on väga ambitsioonikas ja tulemuslik. Kohapeal tegi meile ettekande tegevjuht Ilkka Aaltio.
Green Net Finland on tehnoloogia klaster, mis arendab nutikat ja vähese CO2-heitega linnakeskkonda. Green Net Finland koondab Soome cleantech ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning riigiasutuste ekspertiisi ja ressursse. Nad on pühendunud kvaliteetsete cleantech arendusprojektide ettevalmistamisele ja elluviimisele ning projektiarenduse ja -juhtimisega seotud ekspertteenuste pakkumisele, leiavad rahastusi nii riiklikest kui ka Euroopa rahastusvahenditest ning pakuvad võrgustiku ning rahvusvahelistumise teenuseid.
Alates 2001. aastast on Green Net Finland viinud ellu enam kui 60 arendusprojekti nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Missiooniks on luua silmapaistvaid arendusprojekte ja teostada tegevusi, mille eesmärk on energia- ja ressursitõhus, vähese CO2-heitega linnakeskkond. Nad edendavad Soome puhtatehnoloogia uuendusi ning äri, ekspordi ja ekspertiisi kasvu ning pakuvad koostööteenuseid rahvusvahelistele ettevõtetele.
Teiseks külastasime Helsinki-Uusimaa Regional Councilehk Helsingi-Uusimaa piirkonna nõukogu, kus meile anti ülevaade ringmajanduse algatusestCircular Valley. Nende peamisteks tegevusülesanneteks nõukogus on regionaalne planeerimine ning kohalike ja piirkondlike huvide edendamine. Selleks on paika pandud ühised vajadused, pikaajalised arengueesmärgid ja säästva arengu tingimused.
Helsingi-Uusimaa Circular Valley on kogukond, kus osalevad omavalitsused, erinevad organisatsioonid, teadusasutused ja eksperdid – ja eesmärgiks on üheskoos rahvusvaheliselt arendada ringmajanduse teemasid. Helsingi-Uusimaa Circular Valley pakub platvormi ringmajanduse lahenduste koosarendamiseks, parimate praktikate jagamiseks, võrgustike loomiseks ja ettevõtete ringmajanduse mõtteviisi ja kompetentsi juurutamise toetamiseks ning piloteerimiseks. Lisaks osalevad nad rahvusvahelistes ringmajanduse võrgustikes ja katsetavad ELi algatust. Rohkem infot leiab siit.
Esimese päeva lõpetasime jäätmetest energiat tootva tehase Vantaan Energia külastamisega. Kohalik energiaettevõte kuulub Vantaa ja Helsingi linnadele. Vantaan Energia eesmärk on 2026. aastaks järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kasutamine ja selleks rakendada jäätmetest energia tootmist ja maa-alust hooajalist soojushoidlat.
Teine päev möödus osalemisega rahvusvahelisel ringmajanduse konverentsil World Circular Economy Forum (WCEF2023), kus toimusid kogu päeva jooksul erinevad ettekanded, ekspertpaneelid ja samuti oli väga palju uudistada messiala väljapanekutes.
Päeva jooksul said kajastamist järgmised teemad: Ringsed strateegiad ja kaubanduse teekaardid; Lahendused ringsele kaubandusele; Tuleviku garderoob: kuidas muuta ja tekstiili- ja moetööstust, Toidu disain, et loodus saaks õitseda; Ringse tuleviku trendid, poliitika ja lahendused; Meetmed ringsele ja säästvale plastile; Vesinik – taastuv- ja ringtööstuse katalüsaator; Pöörd-tarneahelad elektroonikasektoris.
Aalto Ülikooli väljapanekul sai tutvuda uudsetest materjalidest tehtud toodetega. Muuhulgas oli näitusel:
lille kroonlehtedest ja tselluloosist valmistatud käekott;
Marimekkoga koostöös valminud kase viljalihast (birch pulp) valmistatud pluus, mis oli värvitud loodusliku indigo värviga;
päikeseenergiaga laetud jakk, kus päikesepatareid on peidetud tekstiilikihi alla, ning jakk suudab laadida sinuga kaasasolevaid seadmeid;
samuti olid väljapanekul kõrvaklapid, mille esialgsed plastikust ja nahast komponendid olid asendatud seenemütseelist, seenekilest, bioplastikust ja sünteetilisest ämblikusiidist materjalidega.
Projektid, millega Aalto Ülikoolis veel tegeletakse:
Erksad värvid on meie rõivaste üks kõige kahjulikumaid aspekte – Aalto Ülikooli uuringugrupp tegeleb mittetoksiliste ja biolagunevate värvainete uurimisega. Need saadakse peamiselt spetsiaalsetest põllukultuuridest, puidupõhistest materjalidest nagu ligniin ja isegi seente, hallitusseente ja mikroobide abil.
Peaksime üle minema kiirmoelt aeglasele moele ning disainima rõivaid modulaarselt – lõiked on kandilised, et vähendada ülejääke ning lisadetailidega muudetakse toode sobivaks igale kehakujule.
Määrdunud rõivad – liigne pesemine raiskab väärtuslikke ressursse ja lühendab rõivaste eluiga. Kas oleme valmis loobuma harjumusest riideid pidevalt pesta ja leppima plekiliste, rebenenud ja räbaldunud rõivastega? Kas plekkidega kangaid ei saaks taaskasutada dekoratiivse kujunduselemendina?
Radikaalne läbipaistvus – Moetööstus on traditsiooniliselt keskendunud odavaimate lahenduste otsimisele. See on toonud kaasa tootmisprotsessi suure killustatuse. Kangas kootakse ühes kohas, värvitakse teises, õmmeldakse kolmandas ja müüakse neljandas kohas. Soome säästvate tekstiilisüsteemide konsortsium FINIX töötab mitme projekti kallal, mis nõuavad tööstuses suuremat läbipaistvust. Üks prototüüp on digitaalne silt, mille saab sisestada tekstiili sisse, võimaldades juurdepääsu selle jälgimisandmetele. Teises uurimisprojektis töötatakse välja andmehaldustööriista, mis annab brändidele parema nähtavuse nende enda tarneahelates.
Kolmandal ehk viimasel õppereisi päeval tegime tutvust keskkonna suunitlusega kutsekooliga SYKLI Environmental School of FinlandMalmis, Helsingis. Nende missiooniks on tugevdada keskkonnateadmisi ja parandada klientide tegevust kooskõlas säästva arengu eesmärkidega. Kutsekool pakub rikkalikku valikut ka erinevate keskkonna, rohe-, ringmajanduse ja kestlike teemade koolituste osas ettevõtetele.
Viimase päeva keskel saime pilgu heita ka Vantaas asuvas jäätmete sorteerimisjaamas HSY Sortti waste sorting station, kus pakutakse munitsipaalveevarustus- ja jäätmekäitlusteenuseid, samuti infot Helsingi suurlinnapiirkonna ja keskkonna kohta. Jaama eesmärgiks on üheskoosa aidata maailmas muuta linnapiirkonda jätkusuutlikumaks.
Ning õppereisi lõpetasime Lohjas, tutvudes ettevõtlusinkubaatori Novagotegemistega, mille kõige suuremaks üllatuseks olid erinevate Soome riigi toetuste pakett ja juhendmaterjalid alustavale ettevõtjale.
Tallinna Loomeinkubaatori meeskond jäi Soome õppereisiga väga rahule ning analüüsib saadud teadmisi ja kogemusi, et leida võimalusi nende rakendamiseks maksimaalselt ka enda tegevustes.
Külastustest ja kohtumisest jäi kõlama, et Soomes on poliitiline tahe ja inimeste toetus ning teadlikkus ringmajandusse panustamiseks hästi tugev. Selles vallas on mitmeid häid näiteid Soomes juba tehtud ja kokku on lepitud investeeringutes tekstiiliringluse tööstusesse, mis kaasavad globaalsed tootjad ja kaubanduse. Mõned head näited on Ioncell, Spinnova, Rester,Infinited Fiber. Kindlasti on meie põhjanaabritest kujunenud juba täna jätkusuutlikku ja keskkonnahoidu austava majandusmudeli teenäitaja.
Täname ja uute kohtumisteni!
Kokkuvõtte kogemustest tegid Loomeinkubaatorist õppereisil osalejad Kristel Mõistus, Helen Arme ja Anu Lõhmus.
GreenTech 2.0 projekti rahastab Euroopa Liidu COSME programm toetuslepingu nr 101037914 alusel.
Negavatt 10 000-eurose peaauhinna sai 6. juunil toimunud superfinaalis keskkonnasõbralikke õhupuhasteid tootev Mossy. Mossy võitis ka loomeinkubaatori eriauhinna. Teisele kohale mõeldud 5000 eurot viis koju GroundsHeat, kes arendab kohvipaksust küttebrikette. Kolmas koht ja 3000 eurot kuulub elurikkuse teemalisele harivale lauamängule Liigipiirid. Peaauhinna pani välja Negavati suurtoetaja LHV Noortepank.
KIKi juhataja ja žüriiliikme Andrus Treieri sõnul oli sel Negavati hooajal näha, et konkursile tuldi muutma jätkusuutlikumaks valdkondi, millega ise õppides või töötades seotud ollakse. „Parimate valikul sai otsustavaks noorte tugev soov teha maailma paremaks, idee sotsiaalne mõjusus, aga ka motivatsioon oma idee ellu viia,“ kommenteeris esikolmikut Treier. „Ja nagu selle aasta võitja Mossy oma tänukõnes ütles – Negavatt on koht, kus noortele antakse päriselt võimalus keskkonnahoidu panustada ning neid toetatakse sellel teel,“ lisas Treier.
Negavati 10. hooaja võitja Mossy toodab keskkonnasõbralikke õhupuhasteid, mille neljakihiline looduslikest materjalidest filter eemaldab õhust kahjulikud saasteained. Masina filtriteks on põdrasamblik, kanepimatid, lambavill ja aktiivsöest kangas. Nende ideed tutvustava video leiab siit.
„Mossy idee on väga innovaatiline ja võrreldes tavaliste õhupuhastitega on Mossyl turul konkurentsieelis,“ sõnas žüriiliige ja LHV Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Merilin Iital. Ta lisas: „Esikoha valikul mängis olulist rolli, et tiimil oli valmis toode, mille arendusse võiduraha suunata. Mossy tiim oli finaalis oma ideed esitledes väga enesekindel ja näha oli, et nad teavad, mida teevad. Samuti hoiavad nad tiimina väga kokku. Ootan huviga, millise arengu Mossy õhupuhasti peaauhinna võidurahaga läbi teeb.“
Teise koha saavutanud GroundsHeat arendab kohvipaksust tehtud küttebrikette, mis on võrreldes puitbriketiga odavam, suurema kütteväärtuse ja põlemisajaga ning mille põletamisel vallandub vähem kasvuhoonegaase. Igapäevaselt tekib Eestis ligi 26 tonni kohvipaksu, üle maailma lausa 560 tonni, mida GroundsHeati ideega saab väärtuslikuks küttematerjaliks muuta. Nende ideed tutvustava video leiab siit.
Žüriiliikme ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse biomajanduse nõuniku Madis Tilga sõnul tuleb bioressursside väärindamisel lähtuda jäätmetele kõrgema lisandväärtuse andmisest ning seejuures võiks üldjuhul põletamine jääda ahela viimasesse otsa. „Kohvijäätmete puhul tundub, et ruumi on mõlemale – nii väetisteks väärindamiseks kui ka energia tootmiseks. Kui kohvijäätmetest energia tootmine pakub alternatiivi olemasolevatele materjalidele, siis on GroundsHeatil energiatootmises oluline roll,“ lisas Tilga.
Kolmandale kohale tulnud Liigipiirid töötab välja teaduspõhist lauamängu, mis aitab paremini mõista inimtegevuse ja ökosüsteemide vahelist seost. Mängu mängides saab end panna nii ühe Eestis leiduva liigi kui ka inimese kingadesse. Nende ideed tutvustava video leiab siit.
Žüriiliikme ja Riigikantselei rohepoliitika koordinaatori Kristi Klaasi sõnul peab keskkonnaharidus olema mõjus, läbimõeldud ja jõudma võimalikult paljude õpilasteni. „Oluline on, et õpilased oskaksid seostada erinevaid õppeaineid ning mõtestada põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. Liigipiiride lauamäng aitab kaasaegse õppevahendina sellele kindlasti kaasa,“ lisas Klaas.
Eriauhinnad panid välja ka konkursi partnerid. Prototroni ja Cleantech Estonia eriauhinnad läksid meeskonnale Solaroid. Tallinna Loomeinkubaator valis lemmikuks Mossy, Tartu Loomemajanduskeskus meeskonna Liigipiirid. Põhjamaade Ministrite Nõukogu ergutusauhinna sai SUHENU, DPD Eesti eriauhind läks tiimile Resilience ning Balbiino eripreemia pälvis ja KIKi töötajate lemmikuks oli JÕHU. 10. juubelihooajal astusid võistlustulle 49 ideed, millest lõppvooru pääses üheksa. Kõikide finalistidega saab tutvuda siin.
Negavati žüriisse kuulusid ja keerulise valiku langetasid KIKi juhataja Andrus Treier, Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse biomajanduse nõunik Madis Tilga, LHV Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Merilin Iital ja teadliku elustiili nõustaja ning slow.ee rajaja Helen Puistaja.
Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi ellu kutsutud 18-30 aastastele noortele mõeldud roheideede konkurss, et innustada noori maailma paremaks muutma. Konkursile on kümne hooaja jooksul laekunud kokku 569 ideed, mida KIK on toetanud üle veerand miljoni euroga.
Negavati 10. hooaja suurtoetaja on LHV Pank. Toetajate ridadesse kuuluvad Eesti Pandipakend, Balbiino ja DPD Eesti. Konkursi partneritena panustavad Teaduspark Tehnopol, Tallinna Loomeinkubaator, Prototron, Cleantech Estonia, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Loomemajanduskeskus, JA Eesti, USA Saatkond Tallinnas ning slow.ee.
Ole alati kursis kasulike koolituste ja sisukate sündmustega.
