Negavatt 10 000-eurose peaauhinna sai 6. juunil toimunud superfinaalis keskkonnasõbralikke õhupuhasteid tootev Mossy. Mossy võitis ka loomeinkubaatori eriauhinna. Teisele kohale mõeldud 5000 eurot viis koju GroundsHeat, kes arendab kohvipaksust küttebrikette. Kolmas koht ja 3000 eurot kuulub elurikkuse teemalisele harivale lauamängule Liigipiirid. Peaauhinna pani välja Negavati suurtoetaja LHV Noortepank.
KIKi juhataja ja žüriiliikme Andrus Treieri sõnul oli sel Negavati hooajal näha, et konkursile tuldi muutma jätkusuutlikumaks valdkondi, millega ise õppides või töötades seotud ollakse. „Parimate valikul sai otsustavaks noorte tugev soov teha maailma paremaks, idee sotsiaalne mõjusus, aga ka motivatsioon oma idee ellu viia,“ kommenteeris esikolmikut Treier. „Ja nagu selle aasta võitja Mossy oma tänukõnes ütles – Negavatt on koht, kus noortele antakse päriselt võimalus keskkonnahoidu panustada ning neid toetatakse sellel teel,“ lisas Treier.
Negavati 10. hooaja võitja Mossy toodab keskkonnasõbralikke õhupuhasteid, mille neljakihiline looduslikest materjalidest filter eemaldab õhust kahjulikud saasteained. Masina filtriteks on põdrasamblik, kanepimatid, lambavill ja aktiivsöest kangas. Nende ideed tutvustava video leiab siit.
„Mossy idee on väga innovaatiline ja võrreldes tavaliste õhupuhastitega on Mossyl turul konkurentsieelis,“ sõnas žüriiliige ja LHV Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Merilin Iital. Ta lisas: „Esikoha valikul mängis olulist rolli, et tiimil oli valmis toode, mille arendusse võiduraha suunata. Mossy tiim oli finaalis oma ideed esitledes väga enesekindel ja näha oli, et nad teavad, mida teevad. Samuti hoiavad nad tiimina väga kokku. Ootan huviga, millise arengu Mossy õhupuhasti peaauhinna võidurahaga läbi teeb.“
Teise koha saavutanud GroundsHeat arendab kohvipaksust tehtud küttebrikette, mis on võrreldes puitbriketiga odavam, suurema kütteväärtuse ja põlemisajaga ning mille põletamisel vallandub vähem kasvuhoonegaase. Igapäevaselt tekib Eestis ligi 26 tonni kohvipaksu, üle maailma lausa 560 tonni, mida GroundsHeati ideega saab väärtuslikuks küttematerjaliks muuta. Nende ideed tutvustava video leiab siit.
Žüriiliikme ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse biomajanduse nõuniku Madis Tilga sõnul tuleb bioressursside väärindamisel lähtuda jäätmetele kõrgema lisandväärtuse andmisest ning seejuures võiks üldjuhul põletamine jääda ahela viimasesse otsa. „Kohvijäätmete puhul tundub, et ruumi on mõlemale – nii väetisteks väärindamiseks kui ka energia tootmiseks. Kui kohvijäätmetest energia tootmine pakub alternatiivi olemasolevatele materjalidele, siis on GroundsHeatil energiatootmises oluline roll,“ lisas Tilga.
Kolmandale kohale tulnud Liigipiirid töötab välja teaduspõhist lauamängu, mis aitab paremini mõista inimtegevuse ja ökosüsteemide vahelist seost. Mängu mängides saab end panna nii ühe Eestis leiduva liigi kui ka inimese kingadesse. Nende ideed tutvustava video leiab siit.
Žüriiliikme ja Riigikantselei rohepoliitika koordinaatori Kristi Klaasi sõnul peab keskkonnaharidus olema mõjus, läbimõeldud ja jõudma võimalikult paljude õpilasteni. „Oluline on, et õpilased oskaksid seostada erinevaid õppeaineid ning mõtestada põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. Liigipiiride lauamäng aitab kaasaegse õppevahendina sellele kindlasti kaasa,“ lisas Klaas.
Eriauhinnad panid välja ka konkursi partnerid. Prototroni ja Cleantech Estonia eriauhinnad läksid meeskonnale Solaroid. Tallinna Loomeinkubaator valis lemmikuks Mossy, Tartu Loomemajanduskeskus meeskonna Liigipiirid. Põhjamaade Ministrite Nõukogu ergutusauhinna sai SUHENU, DPD Eesti eriauhind läks tiimile Resilience ning Balbiino eripreemia pälvis ja KIKi töötajate lemmikuks oli JÕHU. 10. juubelihooajal astusid võistlustulle 49 ideed, millest lõppvooru pääses üheksa. Kõikide finalistidega saab tutvuda siin.
Negavati žüriisse kuulusid ja keerulise valiku langetasid KIKi juhataja Andrus Treier, Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse biomajanduse nõunik Madis Tilga, LHV Panga jätkusuutlikkuse projektijuht Merilin Iital ja teadliku elustiili nõustaja ning slow.ee rajaja Helen Puistaja.
Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi ellu kutsutud 18-30 aastastele noortele mõeldud roheideede konkurss, et innustada noori maailma paremaks muutma. Konkursile on kümne hooaja jooksul laekunud kokku 569 ideed, mida KIK on toetanud üle veerand miljoni euroga.
Negavati 10. hooaja suurtoetaja on LHV Pank. Toetajate ridadesse kuuluvad Eesti Pandipakend, Balbiino ja DPD Eesti. Konkursi partneritena panustavad Teaduspark Tehnopol, Tallinna Loomeinkubaator, Prototron, Cleantech Estonia, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Loomemajanduskeskus, JA Eesti, USA Saatkond Tallinnas ning slow.ee.
Loomeinkubaatori 24-kuulise programmi on lõpetanud Erika Sõstra, kes pakub omanimelise brändi alt elustiiliteenuseid: reisi- ja personaalassistenditeenuseid eraklientidele ja äriklientidele. Teenus, mis hõlmab mitmeid eri valdkondi, millega inimese elu igapäevaselt seotud on ning kellel jääb puudu ajast. Uurisime, kuidas Erika sellise teenuse idee peale tuli ja mida tähendab luksuskliendile teenuste pakkumine?
Milline on Sinu taust ja kuidas sa selle teenuse juurde jõudsid?
Olen olnud pikalt seotud turismisektoriga ja seda just luksusturismi valdkonnas. Pandeemia ajal reisida ei saanud ning siis oli vaja midagi välja mõelda. Eelnevalt olen ettevõtetes teinud ka administratiivsed tegevusi, ürituste korraldamist ning muid asjaajamisi. Tegelikult on administratiivset osa ka klientidele reiside ja sündmuste korraldamisel üsnagi palju. Iga reis ja sündmus on erineva eesmärgiga ning sellest tulenevalt ka vajaduspõhised korraldusteenused – sünnipäevad, kingitused, elamusekskursioonid, gurmeereisid jne. Samuti sai juba reisiklientidele lahendatud lisaks muid elulisi teemasid – lapsehoidjad, koduabilised, arstiajad – kõike seda, mida peredes igapäevaselt korraldada vaja oli.
Sealt sai alguse mõte hakata seda teenust pakkuma omaette teenusena – personaalassistendi teenusena, mis sellel hetkel tundus Eesti turul täielikult puudu olevat. Selle valdkonna rahvusvaheliste teenusepakkujatega olin varasemalt kokku puutunud väljaspool Eestit. Nüüdseks, peale pandeemiat, on personaalassistenditeenus täienenud reisiteenusega ning nimetuski teenusel elustiiliteenused.
Kuidas omandasid vajalikud oskused ja teadmised sellise teenuse pakkumiseks?
Enne kui teenusega turule tulin, siis kõigepealt lugesin väga palju selle valdkonna kohta. Mismoodi ja kellele seda pakutakse mujal maailmas, mida üldse pakutakse, milline on klientide tagasiside, mida kirjutab ajakirjandus ja meedia, kuidas seda kommunikeeritakse. Seda eeltööd tegin ma hästi palju ja mitte ainult seetõttu, et aru saada teenuse meie turule sobivusest, vaid tunnetamiseks, kas see teenus on üldse sobiv minu ja minu pere elukorraldusega. Olen väga tänulik oma abikaasale ja tütrele, kes on olnud selle idee suured toetajad. Ja oma õele, kelle tugi ning põhjalikkus sotsiaalmeedia valdkonnas on äärmiselt tänuväärne.
Mida rohkem ma valdkonnaga tutvusin, siis seda rohkem hakkasin ma seda teemat päriselt tunnetama. Sain aru, et see kõik sobib väga hästi minu persooniga – kombinatsioon erinevatest teenustest ja valdkondadest, mis ei lase rutiinil tekkida ning mis samuti oluline – arendab ka mind isiksusena. Sain ka aru sellest, et need on teenused, mida inimene päriselt oma elus vajab ning tarbib ja mille jaoks tegelikult me kulutame ja investeerime väga, väga palju aega.
Kuid ega see õppeprotsess ei lõpe – ei ole nii nagu kooli või kursusega, et on algus ja lõpp. On küll algus ja lõpp, aga sellisel juhul tähendab lõpp tegevuse lõpetamist. Muus osas on selles teenuses enese täiendamine ja õppimine elukestev ja toimub klientidega koos. Püüan hoida ennast kursis, mida teevad sama valdkonna teenusepakkujad üle maailma. Olen nendega kohtunud ja püüan ka edaspidi kohtuda erinevatel üritustel. On olemas ka erinevad online kursused, mis toetavad ning arendavad maailmavaadet selles valdkonnas – kuidas võiks see teenus edasi areneda, mida tänane klient vajab ja millised on tegelikult need ootused, kuidas teda peaks teenindama.
Erinevates kultuurides ja erinevates riikides on see vägagi erinev – sellepärast et kliendi iseloom ja persoon juba kultuurilises taustas on väga-väga erinev ja üks-ühele see igal pool samamoodi ei saa olla. Aga siis tulebki need teadmised oma ettevõtte jaoks kohandada- vastavalt igale kliendile ja pakutavale teenusele.
Mida luksus Sinu enda jaoks tähendab?
Olles hõivatud erinevate asjadega, siis luksus tähendabki minu jaoks täpselt sedasama, mis on minu ettevõtte slogan: Rohkem Aega.
Aeg on see, mida me poest juurde ei osta ja aeg iseendale peegeldub tihtipeale ka enda tervises ja meie suhete tervises meie lähedastega, perega. Aeg on luksus ja selle maksimaalne võimalik õigesti kasutamine loob meile väärtust, mille mõistmiseni jõuame me ükskord kõik – kes varem, kes hiljem. Kuid varem on reeglina tervislikum
Mis on Sinu teenuse puhul kõige olulisem?
Olles selle teenusega olnud turul juba üle kahe aasta, siis kõige olulisem on kliendi mõistmine, diskreetsus, konfidentsiaalsus ja operatiivsus. On kliente, kes vajavad 24/7 olemasolu ja selleks on meil olemas liikmelisusel põhinev teenus. See tähendabki seda, et kliendi kõnele või sõnumile vastatakse kiireloomuliste olukordade puhul ka kell 12 südaöösel või kell 5 varahommikul. Mul ei ole telefonil vaikset režiimi – telefon heliseb, piiksub kogu aeg.
Sellist asja ei saa ma endale lubada, et kaheks päevaks panen e-mailile automaatse teate. Telefon on alati juures ja priority liikmelisuse klientidele ma alati vastan või siis äärmisel juhul helistan tagasi. See nüanss on minu hinnangul premium kliendile reisi- ja personaalassistenditeenust pakkudes väga oluline.
Teiseks on arusaam, et see teenus ei ole kunagi valmis. Ehk teenus areneb ja muutub eluliselt kogu aeg vastavalt turu nõudlusele. On oluline olla avatud erinevatele mõtetele ja ideedele, mida näed ja kuuled. Mitte ainult siis, kui klient sinu poole pöördub, vaid ka siis, kui lihtsalt inimestega suhtled. Kõike ei pea kohe enda teenusesse sisse tooma, vaid lihtsalt tulevikuks talletada on ka hea. Vastavalt sellele võib tegelikult teenusest saada hoopis midagi muud, kui algselt planeeritud – ehk siis klient ongi ju tegelikult teenuse parim arendaja.
Koostöö ja selle võimaluse nägemine on oluline. Ei tasu karta koostöövõimalusi, kus justkui keegi teine teeb sama asja. Võibki ju tegevuse nimeliselt olla, et tuttav või sõber teeb sama valdkonda ja teenust, kuid kuna persoonidena ollakse erinevad, siis tegelikult on tegemist täiesti erineva teenusega ja brändiga. Hea toimiv näide selles küsimuses on meil täiesti olemas: Embassy of Fashion – mitu väga professionaalset ja imelist disainerit, kõik oma brändiga, aga toimetavad koos, toetades üksteist. Mina alati imetlen nende kooslust ja toetust üksteisele!
Millise väljakutsete või sooviga täna kliendid Sinu poole peamiselt pöörduvad?
Tänane meedia pakub erinevates vormides hästi palju infot – kui midagi otsid, siis leiad palju infot, teenusepakkujaid, korraldajaid, kohti. Seda on väga palju ja selle põhjal on raske otsustada mis oleks sobivaim. Minu poole pöördutaksegi, et seda otsimisele ja niiöelda surfamisele kulutatud aega kokku hoida. Klient küll maksab minule minu aja eest, aga tegelikult hoiab ta oluliselt rohkem kokku enda aega ja raha. Näiteks reisi planeerides info otsimine – leida hotelle, lennuühendusi, transporditeenuse pakkujaid, restorane, kuhu minna, mida teha, või üldse mingite tegevuste ideid – see võtab tegelikult väga palju aega. Ja selles infokülluses ei suudagi otsustada, mis võiks päriselt hea olla.
Ühel kliendil, kes Eestis ise püsivalt ei viibi, aitasin suvila kerge uuenduse teha. Sellisel juhul on ju samuti erinevaid teenusepakkujaid, kellega suhelda – alates ehitusprügi ära viimisest kuni seinade ja põranda puhastamise või haljastamisteenuseni. Sobivate teenusepakkujate leidmiseks läheb arvestatav ajakulu.
On olnud mitmeid väiksemat sorti eraüritusi. Lisaks reisiteemadele, on see tegelikult üks mu lemmikteema. Selles on samuti loomingulist poolt, kuid samas palju asjaajamist ning nõudlikkuse ja detailide taga ajamist. Võib ju tunduda lihtne tellida catering, kuid tegelikkuses sobivat ja premium tasemel cateringi leida on väga keeruline, kui mitte ütelda võimatu.
Ja siin seisabki klient olukorra ees, kus tunneb, et tema jaoks iga olulise detaili läbi käimine cateringi või muu teenuse pakkujaga, võib tunduda teenuse pakkujale tüütu ja ebaoluline. Pigem minnakse ikka seda teed, et pakutakse keskmist teenuse ja teeninduse taset. Tihti jääb see ka selle taha, et puudub teadmine ja kogemus päris premium ja luksuskliendiga töötamisel. Siin tulengi mina appi ja olen kliendi jaoks inimene, kes seisab selle eest, et saada päriselt selline teenus, mida soovitakse – olgu see siis toitude väljanägemine, teenindajate kehahoiak, kontsade kõrgus või huulepulga, küünelaki värvus või pluusi nööbid! Kui klient seda soovib, siis minu jaoks on see piisav, et seda selliselt korraldada.
Lisaks pakun ka ürituse koordineerimise teenust, ehk kui kliendil on ise juba kõik teenused kokku lepitud ja tellitud, siis olen üritusel kohal ja hoolitsen selle eest, et kõik ka päriselt selliselt toimib nagu oli tellitud. Vajadusel lahendan jooksvalt tekkinud olukordi ja abistan külalisi. Klient aga saab täiesti rahulikult nautida aega oma külalistega!
Kas premium kliendid otsivad reiside puhul pigem luksust või kogemust?
Pigem otsitakse seda kahte ühes, aga väga erinevas mõistes. Luksus võib olla väga väike asi, lihtne majutus lihtsas kohas, aga teisest küljest võib see olla täis kulda, karda ja kõike seda. See on väga personaalne. Vastavalt inimese persoonile on luksuse mõiste erinev ja ma nimetaks seda pigem personaalseks luksuseks.
Üks ühine joon on hetkel autentne reisisihtkoht – ehk sihtkoht kus sõbrad, tuttavad pole veel käinud. Praegu tegelen näiteks Saudi Araabia reisikava kokku panemisega – sihtkoht, mis avas ennast turistidele vaid mõned aastad tagasi.
Milline on Sinu tänaste klientide profiil?
Reeglina on ta ettevõtja või ennast mitmete tegevustega sidunud inimene. Ta on hõivatud erinevate kohustuste või rõõmudega. Ta ei soovi oma aega panna igapäevaste asjaajamistele. Kõikidel tegevustel, millega ta on hõivatud, on mingisugune administratiivne või korralduslik pool, millega tuleks tegeleda ja kokkuvõttes kuluks sellele arvestatav osa tema ajast.
Teine pool on klient, kes ise ei asu Eestis, aga ta on kuidagi seotud Eestiga. Neil on lihtsam, kui mina siin teatud asju nende peredele või ettevõtmistele korraldan, kui ise pidevalt Eestisse reisida – ma olen neile siin silmad, kõrvad ja käed.
Kolmas klient on rahvusvaheline klient, kellele osutan peamiselt reisikorralduslikke teenuseid
Kas klient pigem küsib ise abi erinevate küsimustega või pakud ka ise välja?
See tuleb enamasti välja suhtluses kliendiga ja oleneb väga paljuski sellest, mis parasjagu kliendi elus või ettevõtmistes toimub. On oluline klienti kuulata ja ennast ise pakkuda. Kuid oluline on seda teha kliendile sobivas vormis, viisil või kanali kaudu. Me küll arvame, et inimesed oskavad küsida ja reeglina nad oskavad, aga kui nende mõtetes on nii palju muid asju, siis nad lihtsalt ei tule selle peale.
Mina julgustan igal juhul kõiki ettevõtjaid, eriti alustavaid ettevõtjaid, ennast ise tutvustama ja teenuseid välja pakkuma. Tuleb olla julge ja tulla arvuti tagant välja päris maailma suhtlema. See on uskumatu, kui palju infot ja mitte ainult infot, aga kui palju seda positiivset energiat ja mõtlemapanevat sisendit sa saad tegelikult sellistest päriselt inimestega suhtlemistest! See suhtlus on suur väärtus omaette! Oluline on tarbida ka ise teenuseid, mida sa kliendile pakuks. Muidu ei ole ju tegelikult võimalik päriselt mõista, mida kliendile pakkuda. Mitte kõikidele klientidele ei sobi sama lahendus, teenus või toode. Kuigi küsimus või olukord on justkui sama. Sellepärast ma püüangi reisida ja tutvuda erinevate hotellidega, külastan restorane, kontserte, ostan mingeid kingitusi endale ja oma perele ning sõpradele. Ma teen teadlikult neid valikud, et saaksin rohkem teada toodetest ja teenustest, mida ma saaksin ja võiksin oma ettevõtluses kasutada. Mida tasub kindlasti meeles pidada – isiklik kogemus on väga oluline kogemus ja seda usaldatakse.
Ka minu kliendid jõuavad reeglina minuni läbi soovituste – keegi on minu teenust proovinud, talle on see sobinud ja siis ta soovitab edasi. See on väärtus, mis ületab googeldamise – me usaldame seda inimest, keda me tunneme.
Kas Sul on täna pigem korduvad ja pikaajalised kliendid?
On uusi kliente, on pikaajalisi kliente ja on selliseid kliente, kes on perioodilised – mingil ajal nad vajavad teenuseid intensiivsemalt, siis ei vaja üldse ja siis jälle vajavad mingis osas. Üldkokkuvõttena võib öelda, et klientide aktiivsus vastab täitsa nende elurütmile ja ma tegelikult juba enam-vähem tean, et nii hakkabki selle teenuse puhul olema. Aga on ka kliente, kes vajavad täiesti igakuiselt ja iganädalaselt teenust.
Milline on Eesti teeninduskulutuur?
On kohati head teenindust, üliharva väga head teenindust, aga seda on vähe. Enamus teenindustase on keskpärane või siis lausa kehva, hoolimatu. Ehk siis tegelikult ei teata ning kohati lausa ei tahetagi aru saada kliendikesksest teenindusest, et paremat teenindust osutada. Tihti näen hoiakut, et nii nagu on, ongi hästi. Ja ma ei pea silmas siinkohal mitte ainult teenusest ja teenindusest premium kliendile, aga ka täiesti teeninduse aluseid silmas pidades. Ei saada aru sellest, mida peaks tegema, et kliendikogemus oleks eriline mitte tavaline, ning et klient päriselt ka niiöelda majja raha jätaks. Läbiv joon on, et kliendiga tegeletakse siis, kui aega on, mitte siis kui klient seda vajab. Kahjuks kohtab sellist hoiakut tihti väga mitmetes premium kliendile suunatud keskmisest kõrgetasemeliste hindadega kohtades.
Erakordsest teenindusest arusaamine on Eestis väga nõrk ja ma saan aru, kus on see põhjus, miks ei ole teenindajad motiveeritud. Töötasu. Põhjus, et ei saa maksta töötajatele väärilist töötasu on täiesti jama jutt. Saab ja peab maksma. Minu jaoks tähendab see seda, et ettevõtjal ei ole väärtushinnangud paigas – ei hinnata oma töötajat ega samamoodi ei hinnata klienti, kes alamotiveeritud töötaja käest teeninduse saab. Ning teenindajaid tuleb koolitada või pigem nimetaks ma seda juhendamiseks – kuidas klienti päriselt teenindada ja pakkuda talle lisaväärtustega elamust, mis on päriselt selle kliendi ootuste ja vajadustega vastavuses. Täna isegi niinimetatud 5* teenusepakkujad Eestis ja ka Baltikumis ei suuda seda taset teeninduses tegelikult pakkuda. Ja ma usun, et see jääb kinni ainult töötasusse – töö tellija materjalist! Nii lihtne see ongi!
Kui mõni hotell, restoran või muu teenusepakkuja soovib oma teenusele tagasisidet, siis võib minuga lahkesti ühendust võtta – hea meelega pakun teenuse hindamist, mille käigus tuvastan detailselt hetkeolukorra ning teen ettepanekud selle parendamiseks. Lisan ka tähelepanekud interjööri, hubasuse, aroomi ja muude detailide osas (lilled, sildid jms).
Kas Sul on näide, kus oled kogenud väga head teenindust?
Üks eredalt meelde jäänud näide on. Käisime abikaasaga Vilniuses ja peatusime paar ööd Kempinski hotellis. Seal oli tõesti kõik suurepärane. Iseenesest hotell on juba väga ilus ja kõik detailid on paigas – näiteks tervitused saabumisel, tervitusjoogid. Kui me lahkusime ja maja ees autosse olime minemas, siis sel hetkel tuli välja hotelli general manager isklikult meid tänama ja head aega soovima. Imeline!
See oli tõeliselt südantsoojendav. Loomulikult me jätsime sinna raha – restorani, ostsime sealt veinipoest mõned veinid samuti kaasa. Aga me tundsime ennast seal väga hästi just sellepärast, et meie eest hoolitseti kogu peatumise ajal väga-väga hästi ja tähelepanelikult. Aga see, et general manager tuli meid isiklikult tänama, oli muidugi nn kirss tordil. Eks mul neid kogemusi on olnud erinevates kohtades üle maailma, aga see Vilniuse kogemus on mul siiani meeles. Veelkord – personaalsus kliendisuhtluses on oluline.
Mida pead siiamaani suurimaks õnnestumiseks?
Praegu on minu kõige suuremaks õnnestumiseks see, et olen pannud aluse kahele brändile Erika Sõstra Elustiiliteenused ja Itaalia gurmeetoodete e-pood Armastusega Itaaliast. Ja ma olen seda teinud oma pere heaks. Ehk siis nendest brändidest on aja jooksul välja kasvamas pereettevõte.
Minu unistus on olnud kogu aeg, et ma teen ettevõtlust, mis läheb edasi pereettevõttena järgnevatele põlvedele. Selle julgustuse ja selgema teadmise, miks sellega edasi minna, sain ma tegelikult siis, kui ma liitusin paari aasta eest Eesti Pereettevõtjate Liiduga, mis on minu meelest ühele pereettevõtte väärtustega ettevõttele ainuõige koht. Sealt saab väga palju teadmisi ning kuulda teiste pereettevõtjate kogemusi ettevõtlusteekonnal ja seda just läbi põlvkondade.
Kuidas otsustasid Loomeinkubaatoriga liituda ja kuidas programm möödus?
Loomeinkubaatoriga liitudes ei saanud alguses vedama ja nüüd ei saa pidama. Aga mulle väga meeldis. Minu jaoks muutus väga palju sellest hetkest, kui Nelest sai minu konsultant. Ta avas minu jaoks Loomeinkubaatoris päris palju uksi. Ma teadsin Loomeinkubaatorist väga palju, aga ma ei osanud neid niinimetatud tööriistu kasutada. Oluline on konsultandi ja ettevõtte omavaheline sobivus.
Minu meelest me liikusime päris ilusti edasi ja olen saanud palju abi ja minu mõtlemine on muutunud. Olen muutunud oma ettevõtlusega kindlasti julgemaks ja enesekindlamaks.
Jälgi Erika Sõstra Elustiiliteenused tegemisi Facebookis ja Instagramis. Ning pereettevõtte teisele suunale saad pilgu peale visata siit: Armastusega Itaaliast, Facebook.
25.-26. mai oli Loomeinkubaatoril hea meel külastada häid koostööpartnereid Soomes. 25. mail toimus põnev pitching üritus ja 26. mail oli võimalus külastada Aalto Ülikooli linnakut ja Kunstiülikooli Teatriakadeemiat.
Aalto ülikooli ja Uniartsi ühisel organiseerimisel toimus 25. mail Creative Demo Day Muusikamajas, Helsingis. Kevadises inkubatsiooniprogrammis osalenud said võimaluse oma äriideed pitchida žürii ees. Kokku osales pitchingul 14 alustavat ettevõtjat. Silma paistis kõigi osalejate puhul tugev ettevalmistus.
Näiteks esitlesid oma ettevõtteid:
- Darades, kes pakub digitaalset showroomi meistritele ja disaineritele ning soovib selle jaoks leida finantseeringut.
- Taimio arendab innovaatilist modulaarset taimekasvatuslahendust ja on esmase prototüübi välja töötamise faasis.
Järgmisel päeval külastas Tallinna Loomeinkubaator Aalto Ülikooli linnakut Espoos ja Uniartsi Teatriakadeemiat. Arutati võimalikke koostöövõimalusi uueks ettevõtlushooajaks. Õnnestus näha ka lõpetajate ühisnäitust Kuvan Kevät.
STARTEReesti finaal toimus 26. mail Tallinnas iduettevõtete ja tehnoloogiakonverentsil Latitude59. Tihedas konkurentsis võistlesid kolm STARTERtartu ning seitse STARTERtallinna tiimi.
STARTEReesti peaauhinna võitis tiim Ehitusnurk. Nad võitsid piletid ärifestivalile SHIFT, mis toimub Turkus, Soomes 2023 augustis. Ehitusnurk on kasutajasõbralik platvorm liigsete ehitusmaterjalide pakkumiseks B2B ja B2C ärina. Loomeinkubaatori eriauhinna, mis oli kolm koolitust ja kolm konsultatsiooni, võitis UpIt.
STARTERTallinna kevad 2023 Grand Prix võitja on meeskond UpIt ja kaks Inspiratsiooniauhinda said meeskond Briny ja meeskond Ehitusnurk! UpIt on usaldusväärne partner pakkumaks riigi- ja suurettevõtetele lahendust brändirõivaste ja muude reguleeritud tekstiilijäätmete käitlemiseks ringmajanduse põhimõttel. Briny pakub kompaktseid veealuseid andmekeskusi minimaalsete energiakulude, töökindlate serverite ja madala latentsusajaga.
Lisaks Tallinna ettevõtluskeskuse/Tallinna Ettevõtluskeskuse auhinnarahale (Grand Prix 1000 eur ja Inspiratsiooniauhinnad 500 eur mõlemad) saavad need kolm meeskonda Veebimajutus.ee veebimajutusteenust (3 aastat Grand Prix ja 1 aasta Inspiratsiooni auhinna võitjale). Grand Prix võitja sai Startup Estonialt kaasa ka kinkekotid.
Toetajate ja koostööpartnerite eriauhinnad:
- Avokaado eriauhinna võitis tiim Smart Ring;
- EIT RawMaterials eriauhinna võitis tiim Briny ja tiim Ehitusnurk;
- Estonian Business Angels Network EstBAN eriauhinna võitis tiim Minesweeper With Friends;
- Advokaadibüroo Hedman eriauhinna võitis tiim Ehitusnurk;
- Hooandja eriauhinna võitis tiim PastaPro;
- Prototroni eriauhinna võitis tiim Smart Ring, lisaks konsultatsioon meeskonnale PastaPro;
- SEB Eesti eriauhinna võitis tiim Ehitusnurk;
- Tallinna Loomeinkubaator eriauhinna võitis tiim UpIt;
- Tallinna Tehnikaülikooli Startup Keskuse eriauhinna võitis tiim PowerGrid Plus;
- Tehnopol Startup Inkubaatori eriauhinna võitis tiim UpIt;
- Tera Venturesi eriauhinna võitis tiim UpIt.
Palju õnne veelkord kõikidele tiimidele. Edu ja jaksu ka tulevikus!
“Disain kohtub disainiga” üritussarja raames külastasime seekord Loomeinkubaatori vilistlase Ellen Richardi uhiuut stuudiot Kalarannas.
Loomeinkubaatori programmis osalevatele ettevõtjatele ja Tallinn Design House’i disaineritele jagas oma ettevõtlusteekonda Ellen Richardi asutaja Kristi Pärn.
Samuti jagas Alpaka tegevjuht Peeter Pappel kogemust ekspordist Kanadesse ja praeguseks enam kui 40-l messil osalemisega seotud väljakutseid.
Aitäh vastu võtmast ja oma lugusid jagamast!
Loomeinkubaatori 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi on lõpetanud 8 ettevõtjat: RAIKU, Myceen, Ecodisain, No(N)s, Liisi Tani akvarellistuudio, Erika Sõstra Lifestyle Management, Historiart ja QLR Disain.
RAIKU – Ettevõte asendab plastist pakkematerjale ja teisi kõrge jalajäljega alternatiive nagu paper ja papp oma 100% komposteeruva, ilusa, kaitsva ja ülimalt efektiivse puidust pakendimaterjaliga. Raiku suudab anda 15-20 korda rohkem mahtu puidule, tehes sellest ühe kõige efektiivsema toote toorme kasutuse efektiivsuse seisukohalt, mistõttu saab sellest ka ühe kõige väiksema jalajäljega pakkematerjal maailmas
Myceen – Myceen arendab seenematerjalist erinevaid tooteid. Ettevõte on näiteks välja andnud seente mütseelist valmistatud ripplampide sarja B Wise, mida näidati sel aastal nii Hollandi kui ka Berliini disaininädalal. Smauti võitis toode Eesti Disainiauhindadel
Ecodisain – Ecodisain on missioonitundega ettevõte, mis on asutatud pika kogemusega oma ala spetsialistide poolt. Tegemist on Eesti esimese reklaamkingituste agentuuriga, mille teenuste- ja tootevalik põhineb keskkonna hoidmisel ja säästmisel. Ecodisaini missioon on muuta ärikingituste, reklaamkingituste ja turundusmaterjalide valik keskkonna- ja tarbijasõbralikuks, kaotamata sealjuures toodete funktsionaalsust, efektiivsust ning head disaini. Loe ka pikemat intervjuud tegijatega siin.
Liisi Tani akvarellistuudio – Liisi Tani on akvarellist, kes omanimelise akvarellistuudio alt korraldab lisaks maalimisele erinevaid töötubasid ja üritusi. Liisi Tani akvarellistuudio asub Põhjala tehases. Loe intervjuud ja vaata stuudio pilte siin.
No(N)s – Kvaliteetsete, kohalike, käsitsi ja hoolega valmistatud jätkusuutlike, parandatavate ja üle 90% biolagunevate jalatsite kaubamärk. No(N)si looja on Katrin Koch-Maasing, kes on moekunstnik/disaineri bakalaureuse ja kunstiajaloo magistri haridusega praktik, vähemalt viiendat põlve kunstkäsitööline. Ta on viimased kakskümmend aastat uurinud, valmistanud, tutvustanud ja õpetanud ajalooliste riiete ning ka jalatsite ajalugu ja valmistamist.
Erika Sõstra Lifestyle Management – Erika Sõstra Lifestyle Management pakub personaalassistendi teenuseid. Teenus, mis hõlmab mitmeid eri valdkondi, millega inimese elu igapäevaselt seotud on ja peamiselt on see suunatud luksusklientidele.
Historiart – Historiart loob tooteid ja kureerib elamusi, milles on oluline osa ajalool, pärandil, traditsioonidel ja kultuuril.
QLR Disain – QLR Disain on Kaie Kuuleri loodud bränd, mis üllatab kaunite ja unikaalsete peaehete ehk fascinatoritega. Inglismaa õukonnas tuntuks saanud traditsioon annab naisterahvale võimaluse olla julge ja silmapaistev. Loe intervjuud QLR Disaini looja Kaiega siin.
Soovid ettevõtet edasi arendada ja saada nõu oma ala ekspertidelt? Täida avaldus ja liitu Loomeinkubaatoriga! Lisainfo: https://inkubaator.tallinn.ee/programm/
Eestit esindab globaalsel võistlusel Creative Business Cup SUTU, mis on välja töötanud pilliroost tehtud materjali, mida saab kasutada nt pangakaartide tootmiseks. Võistlus toimub 4.- 5. juunil Taanis, Kopenhaagenis ja sellest võtab osa ca 80 riiki, kes on valinud end esindama loomingulise ja innovatiivse idufirma.
„SUTU pälvis meie tähelepanu, sest tegemist on innovatiivse ja taastuva materjaliga, mis on valmistatud kohalikust toormest. Kui pilliroogu ei kasuta, siis see läheb raisku ja toodab süsihappegaasi. Sellise materjali kasutusvõimalused on lõputud, sellega saaks asendada suures osas plastmassi,“ ütles žürii esimees Yrjö Ojasaar.
„Creative Business Cupil osalemine võib olla uutele ettevõtjatele ja alustavatele ettevõtetele mitmel viisil kasulik. See on suurepärane võimalus ideele tagasiside saamiseks ja paljude jaoks pole Creative Business Cup lihtsalt võistlus. See on suurepärane tõuge ideede arendamisele ja annab kinnitust, et te pole oma ideega üksi,“ ütles Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.
Lisaks mitmesugustele auhindadele pakub üritus kõigile suurepäraseid võimalusi oma võrgustiku laiendamiseks ja inspiratsiooni saamiseks, samuti ainulaadset võimalust oma idee ülemaailmseks tutvustamiseks.
Lisaks võitjale saavad Kopenhaagenis toimuvast üritusest osa ka II ja III koha saanud startuppide esindajad: Hotelliteenuseid ühte äppi koondav HotelBuddy ja põhjamaisele kliimale sobivaid riideid tootev PaulBerg.
Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinna, 3 koolitust ja 3 konsultatsiooni võitis SUTU
Tartu Loomemajanduskeskuse Pop-up alale Loomeka disainipoes saab tasuta 1 kuuks Paul Berg.
Estonian Business School pakub 3 EAP väärtuses vabalt valitud koolitust ettevõttele Paul Berg, kes toodab ilmastikukindlat riietust.
Prototron kutsub AI põhist naha analüüsi pakkuvat Helena Grethe otse osalema oma programmis.
Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012.
Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad Estonian Business School, Prototron, Tallinna Loomeinkubaator ja Tartu Loomemajanduskeskus.
Projekti toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.
Tallinn Design House’i Artist Series külastas seekord Loomeinkubaatori vilistlast Miurio’d. Miurio brändi taga on disainerid Rita Assor ja Viktoria Braginskaja. Brändi tegevus on kahesuunaline – aksessuaarid ja sisustustooted.
Miurio stuudio
Miurio avas oma stuudio 2018. aasta märtsis. See oli osa Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammist, kus sai selgeks stuudio vajadus. Samas otsus ei sündinud kergelt. „Suure osa ajast veedan täna endiselt kodus, kus teen tööd arvuti taga. Stuudios käin kohtumas klientidega, teeme töötubasid ja pildistamisi,“ kirjeldab Rita.
Kuna brändi tegevus jaguneb kaheks, tekkis ka mõte stuudioruum kaheks jagada. Ühel pool on tapeedid ja sisutustooted. Teisel pool on põnev kontrastne sein, kus saab näha siidirätikute näidiseid ja villaseid salle.
Stuudio seinal olev granaatõunte tapeet on vägagi sümboolne, mis on Miurio tegevust alati inspireerinud. Seda sümbolit kasutas Rita esimest korda Kunstiakadeemias siiditrüki puhul. „Need tähistavad väga paljudes kultuurides eluenergiat – fertiilsust, elupaljusust ja elujõulisust.“ Sellest sündis ka granaatõuna kollektsioon, mis esimese kollektsioonina võttis terviklikult kokku tapeedid, diivanipadjad ja vaibad.
Mis on Miurio loomingule iseloomulik?
Miurio põhiväärtused on naiselikkus, eneseväljendusvabadus ja elurõõmu välja elamine. Lihtsalt see pidu, et olen olemas. See on kõige rohkem aksessuaaride poolel, aga kajastub ka sisustuspoolel.
„Kui ma kümme aastat tagasi tegevusega alustasin, siis värvid ei olnud populaarsed. Inimesed olid pigem tagasihoidlikud selles, kuidas nad ennast väljendasid sisekujunduses ja rõivastuses. Kui sa oled alustav disainer, siis tahad sa olla ekspressiivne. Mina tegin ka alguses hästi julgeid disaine, aga aja möödudes saad aru, et inimene tahab kodus rohkem puhata ning kõik võiks olla pigem loomulik, orgaaniline, harmooniline. Kui ma hakkasin fotograafiaga tegelema, siis minu stiil oli see, et mulle meeldis palju järeltöötlust teha – lisada filtreid ja tekstuure. Täna olen rohkem liikunud naturaalse pildi juurde,“ kirjeldab Rita.
Samas leiab Rita, et viimase aasta jooksul on olnud palju katsumusi ja sellest on inimestel tulnud ka julgus, et kaotada pole midagi – tahaks olla õnnelik, tahaks ennast väljendada, tahaks värve välja näidata. “Meie juures käib palju naisi, kes väärtustavad selles loomeprotsessis olevat hingetööd, mis seal taga on ja neid värve. Minu jaoks on värvid nii loomulik osa ja ma üldse ei karda neid kombineerida. Nad annavad eluvärvi ja vitamiini, mis on tohutult oluline.”
Soovitused disainerile, kes on samuti pikalt tegutsenud?
„Kõige olulisem on vaadata oma rahavoogudele otsa. See on ikkagi see põhi – kui sinna aastate jooksul midagi ei kogune, siis on väga raske inspiratsiooni ja motivatsiooni põhjal edasi tegutseda. Leida see nišš toodete ja teenuste osas, kus on võimalik raha teenida. Kui on kaks või kolm aastat möödas, siis on see eksistentsiaalne küsimus, millele on vaja leida vastus. Loomevaldkond on keeruline ja entusiasmil põhinev. Kuna viimased aastad on olnud keerulised siis ka meie oleme olnud ettevaatlikud. Samas peab julgema teha plaane ja koostöö on oluline märksõna,“ soovitab Rita.
Milline on Eesti disainimaastik?
„Loovus on Eestis niivõrd arenenud ja moedisain on väga kvaliteetne. Iseloomulik on töökus ja järjepidevus. Kõik moedisainerid on nii tublid – nemad teevad päriselt kollektsioone. Aksessuaaridega on mõnevõrra lihtsam. Ehted ja moedisain on kindlasti tugevuseks,“ sõnab Rita.
LOE TÄISPIKKA INTERVJUUD TALLINN DESIGN HOUSE’I LEHEL
Meil oli suurepärane võimalus külastada erinevaid TalTech’I laboreid ja kuulda võimalustest, mida ülikool ettevõtjatele pakub. Ettevõtjal on koostöös teadlastega võimalus töötada välja näiteks prototüüp, katsetada erinevaid kanga või ka teiste materjalide omadusi ja palju muud.
Ringkäigu jooksul külastasime koos Percy Festus Alao’ga TalTech’i puidutehnoloogia laborit , mis tegeleb puidu, puitmaterjalide, puitpolümeerkomposiitide ja teiste looduslike materjalide ning mööbli uurimise, arendamise ja katsetamistega.
Tektsiilitehnoloogia laboreid tutvustas Tiia Plamus ja ringkäigu lõpetas Dr. Illia Krasnou biopolümeeride tehnoloogia labori tutvustusega. Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor tegeleb erinevate polümeer- ja komposiitmaterjalide, plastide, komposiitmaterjalide, nanokiuliste materjalide ning tekstiili- ja rõivamaterjalide ning neist valmistatud toodete uurimise, arendamise ja katsetamisega.
Aitäh külastuse eest ja edasise koostööni ülikooli ja ettevõtjate vahel.
Tallinn Design House’is toimus koostöös Loomeinkubaatoriga Visual Merchandising seminar, mille viis läbi pikaaegse kogemusega praktik Dianna M.H. Larsen Taanist. Visual Merchandising ehk visuaalne kaubandus on turunduspraktika, mis kasutab klientide tähelepanu äratamiseks ruumi asetust, värve, valgustust, ekraane, tehnoloogiat ja muid elemente.
Dianna M.H. Larsen on moevaldkonnas tegutsenud alates 1993. aastast. Sellest ajast peale on ta tegelenud visuaalse kaubanduse valdkonnas ning teinud koostööd paljude ülemaailmsete rõivabrändidega – näiteks Tommy Hilfiger ja Max Mara, ning samuti mööbli- ja sisekujunduspoodidega. Lisaks hinnatakse teda kui head müügipersonali koolitajat. Tal on ka kogemus nutikate visuaalide loomisega, mis poe käivet oluliselt suurendavad.
Olulised tähelepanekud, mida Dianna M.H Larsen seminaril välja tõi:
- Oluline on klienti kohelda külalisena ja teda tuleb vastu võtta nagu oma kodus. Vastavalt sellele peab temaga suhtlema ja tegema talle ka komplimente.
- Kliendil peab poodi või stuudiot külastades tekkima wow-effekt. Oluline on silmas pidada, milline on kliendi esmamulje ja see peab tekkima koheselt poodi sisenedes.
- Kõik kohad poes peavad olema Instagrami sõbralikud. Kliendid soovivad tänapäeval kõigest pilte teha ja see annab ka ettevõttele võimaluse kasutada igat poe nurka sisu loomiseks.
- Selle asemel, et stuudios või showroomis midagi lihtsalt ümber tõsta, siis on soovitus kõik asjad eemaldada ja uuesti üles seada.
- Asjade paigutamisel jälgida värvide sobivust. Ühte värvi asjad võiks hoida koos ja kui on palju mustrilisi tooteid, siis hoida ikkagi sarnast tooni asjad ühes kohas.
- Üheks soovituseks oli uute toodete lahti pakkimine teha poe alal ja kliendile nähtavalt. Nii tekib külastaval kliendil tunne, et tema näeb neid asju kõige esimesena. See tekitab koheselt uudishimu ja samas ka kaasatuse tunnet.
- Asju välja pannes ei tohiks kõige väljapaistvamasse kohta panna “igavaid” tooteid, vaid need, mis koheselt pilgu haaravad. On vaja pilkupüüdvaid tooteid, mida sihipäraselt kasutada ka wow–effektiga mannekeenide riietamisel.
- Kliendiga peab julgelt rääkima ettevõttest – neile meeldib teada!
Lisaks seminarile sai koostöös Diannaga uue välimuse ka Tallinn Design House’i showroom, mida saab külastada aadressil Rotermanni 14. Vaata oma silmaga, milliseid põnevaid disaintooteid sealt leida võib!
Ole kursis sarnaste koolituste ja sündmustega: https://inkubaator.tallinn.ee/kalender/
