ENG
Tutvu programmidega

Tõime Arvamusfestivalil fookusesse AI mõju ettevõtlusele

Sel aastal osalesime esmakordselt Arvamusfestivalil, kus tõime arutelulavale tehisintellekti mõju ettevõtlusele. Arutelus „AI ajastu ettevõtlus – kas miljon mikroettevõtjat või paar suurt võitjat?“ mõtestasime, kuidas AI muudab ettevõtlusega alustamist ning milliseid uusi võimalusi loob see nii tänastele kui ka tulevastele ettevõtjatele.

Oma mõtteid jagasid Kei Olbrei, Linnar Viik, Einar Tiimla ja Joosep Laats, arutelu juhtis Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Eve Peeterson.

Sisukat arutelu ja uusi mõtteid ei seganud isegi paneeli ajal alanud vihmasadu. Suur aitäh kõigile osalejatele ja kuulajatele, kes kaasa mõtlesid ja arutlesid!

CCC õppevisiit tõi loomevaldkonna professionaalid kokku 3daysofdesigni festivalil Kopenhaagenis

Ettevõtlusinkubaatori kaaskorraldusel kogunesid kakskümmend loomevaldkonna professionaali Läänemere piirkonnast Kopenhaagenisse, et avastada, kuidas disain saab olla ringmajandusele ülemineku, koostöö ning jätkusuutlikumate linnade kujundamise edendajaks.

10.–12. juunini 2026 korraldas Ettevõtlusinkubaator koos Creative Circular Cities projektipartneritega rahvusvahelise õppevisiidi Kopenhaagenisse, mis toimus Skandinaavia ühe olulisema disainifestivali 3daysofdesign raames. Taani, Soome, Eesti, Läti, Saksamaa ja Poola osalejaid kokku toonud õppevisiit pakkus võimaluse kogeda vahetult, kuidas ringmajanduse põhimõtted kujundavad tänapäevast disaini ja loomeettevõtlust. Eestist osalesid loomeettevõtjad Karl Korsar, Anneli Tammik, Monika Lillepalu, Evelin Kuusik ja Marii Leemet.

Programm algas giidiga külastusega Taani Arhitektuurikeskusesse (Danish Architecture Center, DAC), kus osalejad tutvusid sellega, kuidas arhitektuur ja linnaplaneerimine saavad kliimaprobleemidele vastata pikaajalise mõtteviisi, kohanduva disaini ja kestliku planeerimise kaudu.

Õppevisiit tähistas ühtlasi rahvusvahelise kogemustevahetuse algust arhitektuuri, moe, tekstiili, keraamika, ehtekunsti, ruumidisaini ja teiste loomevaldkondade spetsialistide vahel. Loovate tutvustusringide käigus esitlesid osalejad oma loomingulist praktikat neile tähenduslike esemete, materjalide ja lugude kaudu.

Just need arutelud kujunesid õppevisiidi üheks olulisemaks osaks. Erinevate riikide ja valdkondade kogemusi jagades leidsid osalejad ühiseid väljakutseid, vahetasid praktilisi ideid ning kaardistasid võimalusi edasiseks koostööks.

Esimene päev lõppes võrgustumisüritusega ettevõtte Ferm Living showroom’is 3daysofdesigni avamise raames. Osalejad nägid näiteid disainist, mis ühendab esteetika, funktsionaalsuse, meisterliku käsitöö ja vastutustundlikud materjalivalikud, näidates, et kvaliteet ja toodete pikk kasutusiga on ringdisaini keskseteks põhimõteteks.

Teine päev keskendus Taani disainipärandile ning selle olulisusele tänapäeva kestlikkuse väljakutsete lahendamisel. Designmuseum Danmarki külastuse käigus tutvuti Taani disaini ikooniliste näidetega ning näitustega, mis tõid esile käsitööoskused, materjaliinnovatsiooni ja läbimõeldud tootmisviisid. Paljud eksponeeritud tööd peegeldasid väärtusi, mida peetakse ringmajanduse seisukohalt üha olulisemaks: vastupidavus, parandatavus, ajatu esteetika ja pika kasutuseaga tooted.

Delegatsioon kohtus ka organisatsiooniga Lifestyle & Design Cluster, mis on projekti Creative Circular Cities Taani partner. Kohtumine andis väärtusliku ülevaate sellest, kuidas organisatsioon tugevdab Taani disainisektorit, ühendades ettevõtteid, teadlasi, haridusasutusi ja avaliku sektori organisatsioone, et kiirendada kestlikku innovatsiooni loomevaldkondades.

Paljude osalejate jaoks näitas see selgelt, et ringmajandusele üleminek ei sõltu ainult üksikutest disaineritest või ettevõtetest, vaid eelkõige tugevatest võrgustikest, mis soodustavad teadmiste jagamist ja valdkondadevahelist koostööd.

Pärastlõuna oli pühendatud 3daysofdesigni raames toimunud näituste, installatsioonide, loengute ja showroom’ide külastamisele üle kogu Kopenhaageni. Linnas eksponeeriti uusi materjale, uuenduslikke tootmisviise ja ärimudeleid, mille keskmes on ringmajanduse põhimõtted.

Viimasel hommikul kogunesid osalejad, et ühiselt tagasi vaadata eelnevate päevade kogemustele ning arutada, kuidas Kopenhaagenis saadud inspiratsiooni rakendada kohalikes kogukondades üle kogu Läänemere piirkonna.

Õppevisiit näitas, et ringmajanduse edendamise oluline osa seisneb uute koostöövormide loomises ning eri valdkondade ja organisatsioonide ühendamises. Just see põhimõte on ka projekti Creative Circular Cities keskmes. Ühendades loomevaldkonna professionaale, omavalitsusi ja kohalikke partnereid kuuest Läänemere piirkonna linnast, toetab projekt teadmiste vahetamist ja praktilisi katsetusi, mis aitavad kujundada kestlikumat linnaruumi.

Projekt Creative Circular Cities saab kaasrahastust Euroopa Liidu Interreg Baltic Sea Region programmist.

Ettevõtlusinkubaatori uue juhatuse liikmena alustas Eve Peeterson

„Olen alustanud tööd Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liikmena. Tulin tagasi Eestisse pärast aastat Humphrey stipendiaadina Vanderbilti Ülikoolis Ameerika Ühendriikides, kus kogesin, kuidas maailma tugevaimad innovatsiooniökosüsteemid toimivad. Enne seda juhtisin viis aastat Startup Estoniat ja EISi Innovatsiooniteenuste ja Iduettevõtluse osakonda, kujundades Eesti iduettevõtluse taristut, tuues turule rahvusvahelisi tugiteenuseid ning ehitades sildu asutajate, investorite ja poliitikakujundajate vahel.

Minu visioon inkubaatorile on luua tugev väärtuspakkumine ettevõtluse ökosüsteemile ja asutajatele, nii et Tallinna Ettevõtlusinkubaator oleks esimene koht, kuhu ettevõtluspisikuga pöördutakse. Inkubaator saab olema paik, kus tehnoloogia, loovus ja talent kohtuvad üle erialapiiride ning tekivad sidemed mentorite, investorite ja klientidega kogu Põhja-Balti regioonis ja Euroopas. Inkubaatori suurepärane tiim on seda tööd juba alustanud ja ma olen elevil, et saan käed külge panna!”

Tule Pilot Pips programmi mentoriks!

Kas sul on tehnoloogiaettevõtluse taust? Otsime kogenud praktikuid, kes soovivad toetada järgmise põlvkonna ettevõtjate arengut mentorina.

Programmist

Pilot Pips programm toetab kuni 25-aastaseid noori ettevõtjaid, kellel on äriidee, mille elluviimiseks on vaja vibe coding‘u oskusi. Koolituste, ürituste ja individuaalse mentorluse kaudu juhendab programm osalejaid alates varajasest ideest kuni selle valideerimise, väärtuspakkumise loomise, hinnastamise, brändingu ja turunduseni, esimeste klientide leidmise ning elujõulise ettevõtte ülesehitamiseni.

Programmi rahastab Interreg Central Baltic programm 2021–2027 ning seda kaasrahastab Euroopa Liit.

Mentori roll

Mentorlus pakub igale osalejale personaalset ja praktilist tuge kogenud ettevõtjalt, täiendades programmi koolitusi ja üritusi. Iga mentor juhendab neljakuulise perioodi jooksul viit (5) ettevõtjat ning kohtub iga osalejaga veebis kord kuus – kokku toimub neli (4) kohtumist iga osalejaga.

Kohtumiste käigus annab mentor tagasisidet, jagab nõuandeid ja toetab osalejat tema ettevõtte arendamisel.

Keda otsime?

Mentoriks kandideerimiseks peab hankes nimetatud isikul olema töökogemus tehnoloogiaettevõtluses, eelistatult ettevõtte asutajana. Kasuks tuleb varasem kogemus mentori või coach’ina ning kogemus varajases arengufaasis iduettevõtjate või noorte ettevõtjatega töötamisel. Neid kogemusi võetakse pakkumuste hindamisel arvesse.

Kandideerimine

Tegemist on avaliku hankega. Pakkumuse esitab juriidiline isik (näiteks mentori ettevõte) ning see peab sisaldama:

Hanke täielikud tingimused, nõuded ja hindamiskriteeriumid on esitatud hankekutses, mis on käesoleva hanke siduv dokument: SIIN

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 7. august 2026 kell 12.00.

Pakkumused ja küsimused palume saata Nele Plutusele aadressil nele@inkubaator.ee.

Sisuloome kaadri taga: tippsisuloojad jagasid seminaril ausalt oma äri telgitaguseid

Kas sisuloome on lihtsalt hobi või kaasaegse ärimaailma üks mõjukamaid ettevõtlusvorme? Sellele küsimusele otsis vastust Tallinna Ettevõtlusinkubataori seminar, mis tõi kokku ettevõtjad, sisuloojad ja turundajad, et vaadata sisuloome kaadri taha ning rääkida ausalt ja praktiliselt valdkonna ärilisest poolest. Oma lugusid, suurimaid õppetunde ja päris kogemusi jagasid Eesti tippsisuloojad Maria Rannaväli, Merlin Miido ja Paula Särekanno ning Bolti loovstrateeg Kaja Silva Aulik.

Persoonibrändi ehitamine on igapäevane töö

Maria Rannaväli, üks Eesti pikaajalisemaid sisuloojaid, kes alustas YouTube’i karjääri juba teismelisena, tõdes, et alustamine polnudki kõige raskem osa. „Mind kandis selle noore tüdruku hullus. See oli tore ja lahe. Väljakutse oli hoopis seda hoogu käimas hoida,” meenutas ta.

Tänaseks on Maria sisu keskmes tema autentne elu ja maailma mõtestamine läbi tema enda silmade. Just see autentsus on tema sõnul ka põhjus, miks brändikoostööd toimivad: „Brändid ei osta ainult seda ühte postitust. Minu töö on hoida käimas tervet maailma – kõiki neid postitusi, mille kaudu jälgija mind usaldab. Mina pean oma tööd tegema nii, nagu keegi mulle ei maksaks. Teinekord pean brändidele isegi müüma seda, et teen sisu teadlikult toorelt ja ebaprofessionaalselt, sest just see kõnetab minu jälgijat.”

Kõige olulisema õppetunnina tõi Maria välja sisetunde usaldamise: „Mõnikord tundub paberil kõik hästi, aga tegelikult tunnetus ei ole õige.”

Mida brändid tegelikult ostavad?

Kaja Silva Aulik, kes näeb sisuloojate turunduse andmeid ja trende iga päev, avas arutelus brändi vaadet. Tema sõnul ostavad brändid sisuloojatelt sisuliselt reklaampinda ning erinevate loojatega tehakse koostööd selleks, et jõuda võimalikult paljude erinevate sihtrühmadeni.

Edu mõõdupuu on aga muutunud. „Oluline ei ole formaat, vaid see, kas inimesed salvestavad postituse või saadavad selle edasi. Ma vaatan, kui palju sisu tekitab vestlust ja kaasamist,” selgitas Kaja. Ta lisas julgustuseks ka olulise mõtte alustajatele: sisuloojana ei pea olema kogu aeg oma näoga platsis – toimivat sisu saab luua mitmel moel.

Julgus katsetada ja julgus ära öelda

Toidusisulooja ja kokaraamatu autor Paula Särekanno soovitas alustajatel mitte üle mõelda: „Nobody really cares – seda tuletan iseendale kogu aeg meelde. Katseta julgemalt! Sul ei ole midagi vaja, sul on vaja ainult telefoni.” Tema kogemusel on üks asi, mis kindlalt toimib, just järjepidev katsetamine.

Home in Estonia looja Merlin Miido rõhutas omakorda valikute tegemise tähtsust: „Ma ütlen tegelikult väga paljudele koostöödele ära. Sageli saan juba meilivahetusest aru, kas koostöö hakkab toimima või mitte.” Tema retsept publikuni jõudmiseks on lihtne: „Kõige lihtsam on jõuda inimesteni siis, kui sa näitad, kes sa ise päriselt oled.”

Toimiva koostöö reeglid

Praktiliste soovitustena brändidele ja sisuloojatele kõlas arutelus mitu selget põhimõtet. Maria hoiatas, et liigsete muudatuste käigus kaob sisu essents ära. Samuti soovitas ta sisuloojatel võtta tõsiselt usaldust, mida bränd koostööd pakkudes üles näitab, ja julgeda oma visiooni selgelt seletada. Paula tuletas väiksema eelarvega ettevõtetele meelde, et sisuloojale lähenedes tasub läbi mõelda, millist väärtust lisaks rahale pakkuda saab.

Seminar kinnitas, et sotsiaalmeedia sisulooja ei ole täna enam pelgalt „mudija”, vaid brändijuht, tööandja ja strateegiline partner ettevõtetele – ning et loomingulisest ideest stabiilse äri tegemine nõuab järjepidevust, autentsust ja julgust usaldada oma sisetunnet.

Korralooja Ülle Tammik: Minu kliendid otsivad selgust, rahu ja toimivaid süsteeme

Korralooja lõpetas hiljuti edukalt Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Korralooja aitab inimestel luua vähem müra ja rohkem selgust nii kodus kui ka elus, pakkudes professionaalset korrastamisteenust, koolitusi ja tuge toimivate süsteemide loomisel. Ettevõtte jaoks ei tähenda korrastamine pelgalt esemete paigutamist, vaid võimalust vähendada ülekoormust ning kujundada keskkond, mis toetab inimese heaolu ja igapäevast toimetulekut. Istusime maha Korralooja asutaja Ülle Tammikuga, et rääkida ettevõtte senisest arengust, inkubatsiooniprogrammi kogemusest ning tulevikuplaanidest.

Milline on sinu enda taust? Kuidas jõudsid ettevõtte loomise juurde?

Ettevõtlusega alustasin juba 2012. aastal, kuid siis tegutses ettevõte hoopis teises valdkonnas ja teise nime all. Minu taust on samuti mitmekesine – 10 aastat panganduses ning üle 20 aasta müügi ja juhtimise valdkonnas.

2018. aastal sain ühel seminaril spontaanse kirjutamisülesande käigus aru, et korrastamine ja süsteemide loomine on teema, mis mind päriselt kõnetab. See ei olnud läbimõeldud äriplaan, vaid väga selge sisemine äratundmine.

Läksin õppima professionaalseks korrastajaks Soome ning ettevõte sai uue suuna ja nime -Korralooja. Sain aru, et korrastamine ja süsteemide loomine on midagi, mida olen tegelikult kogu elu armastanud ja vajanud. Mind paelub vähem see, kuidas kodu välja näeb, ja rohkem see, kuidas see inimese jaoks toimib.

Alles aastaid hiljem, pärast täiskasvanuna saadud ATH diagnoosi, sain aru veel ühest olulisest asjast. Olin pikalt mõelnud, miks mind ei kõneta niivõrd ideaalselt volditud riided, värvikoodid või siltidega karbid, mida korrastamisega sageli seostatakse. Siis sain aru, et minu jaoks ei ole kõige olulisem visuaalne täiuslikkus. Minu jaoks on oluline süsteem, et asjad oleksid loogilises kohas, neid oleks lihtne leida ja kodu ei tekitaks ülekoormust.

See taipamine tõi mulle suure rahu ja kinnitas, et minu lähenemine professionaalsele korrastamisele on täiesti oma nägu. Ma ei loo ideaalpilte, vaid süsteeme, mis päriselt toetavad inimese igapäevaelu.

Mis vahe on korrastamisel ja koristamisel?

Koristamine eemaldab mustuse. Korrastamine loob süsteemi.

Koristada võib iga nädal, aga kui asjadel puudub oma koht, tekib segadus kiiresti tagasi. Korrastamine tähendab otsustamist, loobumist ja toimivate harjumuste loomist.

Milliseid teenuseid pakud – konsultatsioonid, pikemad kursused?

Pakun kodude ja tööruumide korrastamist, individuaalseid konsultatsioone, grupikoolitusi, veebiprogramme ja vestlusringe. Lisaks kirjutan, esinen ning räägin ülekoormuse, visuaalse müra ja loobumise teemadel.

Miks on selline korrastamine oluline ja kuidas selle mitte tegemine inimeste igapäevaelu mõjutab?

Kodu peaks inimest toetama, mitte teda väsitama.

Kui keskkond on pidevalt ülekoormatud, kulub palju energiat otsimisele, otsustamisele ja pooleliolevatele asjadele. See mõjutab keskendumist, suhteid ja enesetunnet rohkem, kui me sageli teadvustame.

Kes on täna peamised kliendid? Kuidas kliendid sinuni jõuavad?

Enamasti 35-60-aastased naised, kes on harjunud kõigega ise hakkama saama, kuid tunnevad, et asju, kohustusi ja otsuseid on lihtsalt liiga palju.

Minu kliendid ei otsi tegelikult korrastajat. Nad otsivad rohkem selgust, rahu ja toimivaid süsteeme.

Kliendid jõuavad minuni peamiselt soovituste kaudu, LinkedIni ja kodulehe kaudu ning koolitustel osalejate hulgast. Üha rohkem jõuab inimesi minuni ka artiklite ja raamatute kaudu.

Mis on peamised väljakutsed, mis klientidel täna on?

Kõige suurem väljakutse ei ole tavaliselt korrastamine. Kõige raskem on otsustada ja lahti lasta.

Paljud inimesed ütlevad: “Äkki läheb vaja”, “Selle sain emalt” või “Ma peaksin ise hakkama saama.” Tegelikult on küsimus sageli turvatundes, mitte asjades.

Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt? Ja mis?

Üks klient ütles mulle, et suurim põhjus, miks ta polnud varem teenust tellinud, oli hirm emotsioonidega hakkama saada. Pärast koostööd ütles ta, et kõige suurem kergendus oli mõistmine, et ta ei pea seda kõike üksi tegema. See võtab minu jaoks hästi kokku professionaalse korrastamise olemuse, et me ei liiguta lihtsalt asju, vaid aitame inimestel teha keerulisi otsuseid turvaliselt ja omas tempos.

Kõige rohkem lähevad mulle korda just need tagasisided, kus inimene tunneb, et ta on saanud tagasi kontrollitunde oma kodu ja elu üle. Üks noor ema kirjutas pärast koostööd:

„Mulle väga meeldis, et Ülle käis kodus kohal, tegi pildid ja mõtles plaani läbi. Korrastamine oli tema juhitud ja minul oli beebi kõrvalt selle võrra vähem vaja otsustada. Kõik lahendused olid väga praktilised, Ülle oskas meie pere jaoks luua päriselt toimiva kodutunde. Tulemus jäi nii hea ja ma olen teenusega väga rahul.”

Teine klient ütles lihtsalt:

„Koos Üllega saime minu kodu päriselt korda. Ta reageeris kiiresti, oli kohe platsis ja mingit edasilükkamist ei olnud.”

Sellised hetked kinnitavad mulle, et inimesed ei otsi ainult korrastamisteenust. Nad otsivad tuge, süsteemi ja tunnet, et muutusega ei pea üksi hakkama saama.

Oled avaldanud ka raamatu „Rokk-kontsert minu peas.” Kuidas jõudsid selle idee juurde?

Raamat sündis tegelikult ühest Facebooki postitusest. Olin just saanud täiskasvanuna ATH diagnoosi ja tahtsin sellest sõpradele kirjutada. Hakkasin kirjutama, aga postitus läks järjest pikemaks. Mida rohkem ma kirjutasin, seda selgemaks muutus ka mulle endale, millega olin kogu elu elanud.

Ühel hetkel sain aru, et see ei ole enam lihtsalt Facebooki postitus. See on lugu, milles võivad paljud inimesed ennast ära tunda.

ATH-ga kaasneb sageli see, et ideid on väga palju, aga need jäävadki ideedeks. Minu jaoks oli selle raamatu kirjutamine esimene kord, kui ma otsustasin, et ma ei jää seda ideed lõputult analüüsima, vaid teen selle päriselt ära. Tagantjärele vaadates ei sündinud ainult raamat, vaid palju suurem enesemõistmine ja julgus oma kogemust jagada.

Kuidas on ATH mõjutanud sinu teekonda ettevõtjana?

ATH on mõjutanud minu ettevõtlusteekonda palju rohkem, kui ma alguses ise arvasin. Aastaid tundsin, et mul on korraga kümneid ideid, alustan suure entusiasmiga, aga fookuse hoidmine ja prioriteetide seadmine on keeruline. Samal ajal olen alati armastanud korda ja süsteeme, sest just need aitavad mul mõtteid koondada ja vähendada visuaalset müra.

Paljud arvavad, et ATH ja korrastamine ei sobi kokku. Minu kogemus on vastupidine. Just vajadus süsteemide järele ongi mind professionaalse korrastamise juurde toonud.

Ettevõtjana on ATH õpetanud mulle veel, et kõik ideed ei pea saama kohe projektiks. Olen õppinud teadlikult valima, planeerima ja loobuma ka headest mõtetest, et jõuda päriselt olulisteni. Samas pean ATH-d ka oma tugevuseks. See annab mulle loovuse, võime näha seoseid ja märgata lahendusi, mida teised sageli ei näe. Nii on sündinud ka minu raamatud, koolitused ja mõiste “loobumisteraapia”.

ATH ei ole minu jaoks takistus ettevõtluses. Minu suurim väljakutse on energia ja tähelepanu juhtimine ning suurim tugevus on oskus näha seoseid ja luua süsteeme, mis aitavad ka teistel oma elu lihtsamaks muuta.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse ettevõtte juhtimise juures?

Suurim väljakutse on olnud fookuse hoidmine. Mul on palju ideid, energiat ja huvisid ning ettevõtjana on olnud vaja õppida, et kõike ei pea tegema korraga. Olen aru saanud, et sama oluline kui otsustada, mida teha, on otsustada, millest loobuda.

Samuti olen pidanud teadlikult õppima oma aega ja energiat juhtima. Alguses tahtsin kõike ise teha, kuid järjest rohkem mõistan, et ettevõte kasvab siis, kui julged kaasata teisi ja keskenduda sellele, milles oled ise kõige tugevam. Ettevõtlus on õpetanud mulle, et süsteemid ei ole vajalikud ainult kodus, vaid ka ettevõttes. Hea plaan, selged prioriteedid ja oskus öelda “ei” on sama olulised kui hea idee.

Mis on olnud suurim õnnestumine?

Suurim õnnestumine on olnud see, et julgesin teha kannapöörde ja luua endale töö, millel on minu jaoks päriselt tähendus. Olen leidnud oma niši ja oma sõnumi. Kui alguses rääkisin korrastamisest, siis täna räägin ülekoormusest, visuaalsest mürast, süsteemidest ja sellest, kuidas keskkond mõjutab inimese heaolu.

Ja võib-olla on veel üks õnnestumine, mida ma alles õpin märkama. ATH-ga on minu jaoks väga loomulik, et kui üks eesmärk on täidetud, siis ma ei jää selle üle pikalt rõõmustama, vaid otsin juba järgmist mäge, mida vallutada. Alles teadlikult tagasi vaadates saan aru, kui palju tegelikult tehtud on.

Kui keegi oleks mulle kaks aastat tagasi öelnud, et kirjutan raamatu, räägin raadios ja televisioonis, avaldan artikleid, koolitan üle Eesti, lõpetan ettevõtlusinkubaatori ning loon oma metoodika ja ekspertbrändi, oleksin ilmselt selle mõtte välja naernud.

Täna saan aru, et suurim õnnestumine ei ole üks konkreetne projekt või artikkel. Suurim õnnestumine on see, et olen leidnud oma hääle ja julguse seda kasutada.

Millised on tulevikuplaanid?

Soovin kasvatada Korraloojast Eesti juhtiva ekspertbrändi korrastamise, loobumise ja ülekoormuse vähendamise valdkonnas. Minu eesmärk on jõuda inimesteni läbi koolituste, veebiprogrammide, raamatute, meedia ja koostööprojektide ning aidata muuta arusaama, et korrastamine ei ole koristamine, vaid investeering inimese heaolusse.

Plaanis on arendada skaleeritavaid veebikoolitusi ja digitooteid, et professionaalne korrastamine oleks kättesaadav ka neile, kes personaalset teenust ei vaja või ei saa kasutada.

Mul on olemas ka järgmise raamatu idee ja esimesed mustandid. Esimene raamat rääkis minu loo, järgmine soovib veel rohkem aidata inimestel mõista ülekoormust, loobumist ja süsteemide loomist.

Kõige suurem soov on aga see, et Korralooja ei tähendaks tulevikus ainult korrastamisteenust, vaid mõtteviisi, kuidas luua vähem müra ja rohkem selgust nii kodus, töös kui ka igapäevaelus. Soovin, et kui Eestis räägitakse ülekoormusest, visuaalsest mürast või kodu mõjust inimese heaolule, oleks Korralooja üks esimesi nimesid, mis inimestele meenub.

Lõpetasid just Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Miks otsustasid liituda ja kuidas läks?

Liitusin inkubaatoriga, sest tahtsin oma ideed selgemaks mõelda ja ettevõtjana kasvada. Kõige suurem väärtus ei olnud minu jaoks ainult teadmised, vaid peegeldus, tugi ja võimalus aeg-ajalt oma ettevõttest samm tagasi astuda.

Võid olla aastaid töötanud suures ettevõttes, vastutanud müügi, turunduse, eelarvete ja projektide eest, aga oma ettevõtte puhul kipud sageli lihtsalt tegutsema. Teed kõike ise ja liigud ühest ülesandest teise, ilma et võtaksid aega strateegiliselt mõelda.

Inkubaator aitas mul aru saada, et ma ei ehita lihtsalt korrastamisteenust, vaid ehitan ekspertbrändi. Sama oluline oli kohtumine teiste ettevõtjatega. Mikroettevõtjana on väga lihtne jääda oma mõtete sisse kinni. Vahel on vaja kedagi, kes küsib õige küsimuse, peegeldab sinu tugevusi või lihtsalt ütleb, et liigud õiges suunas.

Ja võib-olla ongi see kõige olulisem õppetund, mille inkubaatorist kaasa võtan, on et ettevõtet ei kasvata ainult töötahe. Sama olulised on fookus, süsteemid, koostöö ja julgus abi küsida.

Tutvu Korraloojaga lähemalt: https://korralooja.ee/

Droonid liiguvad ehitussektoris katsetamisest igapäevaseks tööriistaks

TalTechis toimus koostöös Tallinna Ettevõtlusinkubaatori, Taltechi ning FinEst Targa Linna Tippkeskusega sündmuste sarja „Disain kohtub Teadusega“ 20. kohtumine, mis keskendus droonitehnoloogiate rollile ehitussektori digitaliseerimisel.

Sündmus tõi kokku teadlased, ettevõtjad ja valdkonna spetsialistid, et arutada, kuidas droonid aitavad muuta ehitust täpsemaks, tõhusamaks ja andmepõhisemaks. Päeva jooksul tutvustati nii teadusprojekte kui ka praktilisi lahendusi, mis on juba täna kasutusel ehitusplatsidel.

TalTechi digitaalehituse professor Ergo Pikas rõhutas, et ehitusvaldkond liigub üha enam digitaalse ja linnastunud tuleviku suunas „Ehitusplatsile jõudvad tehnoloogiad tulevad eelkõige eesmärgiga seirata erinevaid tegevusi ning koguda usaldusväärseid andmeid. Teaduslikud meetodid ei ole midagi keerulist – need aitavad teha paremaid otsuseid,“ ütles Pikas. Ta lisas, et tehisintellekt on ehitussektorisse tulnud selleks, et jääda. „Oleme uue tööstusrevolutsiooni lävel.“

TalTechi ehitusinfo professor Raido Puust tutvustas droonidega seotud teadus- ja arendusprojekte ning tõi esile, et droonitehnoloogiate areng ei piirdu üksnes kaitsetööstusega. Tema sõnul on oluline otsida rakendusi, mis loovad väärtust ka tsiviilehituses ja igapäevases taristuarenduses.

Praktilisest vaatenurgast rääkis Hades Geodeesia OÜ esindaja Vaiko Veeleid, kes selgitas, kuidas droonidega kogutud andmetest sünnivad reaalsed lahendused. Ta tutvustas erinevaid droonitüüpe ning rõhutas, et kaasaegne mõõdistamine toimub suures osas automaatselt – lennud planeeritakse ette ning operaator ei pea drooni käsitsi juhtima.

Veeleid selgitas ka fotogrammeetria ja fotograafia erinevust. „Fotogrammeetria ja fotograafia on peaaegu samad, kuid fotogrammeetria võimaldab pilte kasutada mõõdistamiseks, samas kui fotograafia tulemuseks on lihtsalt pilt.“

Rae Geodeesia esindaja Mart Rae keskendus georuumiliste andmete kasutamisele ning liitreaalsuse, tehisintellekti ja LiDAR-tehnoloogiate võimalustele. Tema hinnangul on vajalikud andmed Eestis suuresti olemas, kuid nende kättesaadavaks tegemine ja kasutamine on endiselt ajamahukas protsess. Samas ei ole tema sõnul vaja „jalgratast uuesti leiutada“ – Eestis on olemas head eeldused olemasolevatele lahendustele lisandväärtuse loomiseks.

Meridein Grupp OÜ ja droon.ee esindaja Nemo Vunk andis ülevaate droonituru arengust ning tõdes, et viimastel aastatel ei ole toimunud revolutsioonilisi tehnoloogilisi hüppeid. „Droonid on täna küps tehnoloogia – need lendavad ise. Innovatsiooni suurimaks piduriks ei ole enam tehnoloogia, vaid seadusandlus,“ märkis ta.

Vunk rääkis ka Euroopa tootjate väljakutsetest globaalsel turul. Tema sõnul kasutatakse Hiina komponente eelkõige seetõttu, et paljudes valdkondades puuduvad konkurentsivõimelised alternatiivid. „Kui alternatiive ei ole, siis ei saa arutada, kumba kasutada. Meie saame Eestis sellele tehnoloogiale lisandväärtust luua ja seda edasi arendada,“ sõnas ta. Samuti tõi ta välja, et ettevõte testib uusi lahendusi sageli Soomes ja Leedus, kus regulatsioonid võimaldavad kiiremini katsetada.

Päeva lõpetasid praktilised droonidemonstratsioonid, kus tutvustati Sindi–Lodja silla droonijaama reaalaja lahendust ning viidi läbi TalTechi linnaku mõõdistamise demonstratsioon.

Sündmus kinnitas, et droonid ei ole enam tulevikutehnoloogia, vaid muutumas ehitussektori tavapäraseks töövahendiks. Edasine areng sõltub üha enam sellest, kui kiiresti suudavad regulatsioonid ja andmekasutuse praktikad tehnoloogia arenguga sammu pidada.

Time for S(h)eroes avatud konkurss ootab projektiideid

Ettevõtlusinkubaatori rahvusvaheline projekt Time for S(h)eroes ootab loovate projektiideede esitusi kuni 20. septembrini 2026. Kandideerima on oodatud oma karjääri alguses olevad loomeinimesed, kellel on teadmised ja oskused moe-, kostüümi- või installatsioonikunstis või mõnes muus disainivaldkonnas. Otsitakse julgeid ja uuenduslikke ideid, mis ühendavad loovuse, jätkusuutlikkuse ja tehnoloogia ning pakuvad uusi vaatenurki kangelaslikkuse tõlgendamisele.

Osalejatele on tasuta kättesaadavad õppematerjalid ja oskuste arendamise võimalused digitaalses õppeportaalis, kus käsitletakse jätkusuutlikkust, installatsioonikunsti ning digitaalsete tehnoloogiate rakendamist moe- ja kostüümidisainis.

Kuidas osaleda?

Osalemine algab projektiidee registreerimisega portaalis. Esialgne idee ei pea olema täielikult välja töötatud – selle eesmärk on tutvustada kontseptsiooni üldisel tasandil ning leida võimalikke koostööpartnereid.

Pärast idee registreerimist tuleb kokku panna 3–5-liikmeline meeskond. Meeskonnaliikmed võivad üksteist juba tunda, kuid platvorm võimaldab leida ka uusi koostööpartnereid. Korraldajad julgustavad moodustama eri valdkondade esindajatest ja rahvusvahelisi meeskondi.

Kui idee on edasi arendatud ja meeskond komplekteeritud, esitab projektijuht portaali kaudu lõpliku taotluse.

Hindamine ja residentuuriprogramm

2026. aasta augustis hindab žürii kõiki esitatud projekte.

Kuni viis kõige tugevamat meeskonda võivad pääseda otse residentuuriprogrammi. Eelistatud on projektid, mille kontseptsioon on juba hästi läbi töötatud ning mis on jõudnud prototüübile lähedale või mida on võimalik vähese lisaarenduse järel avalikkusele esitleda. Need meeskonnad valmistavad oma projekti ette 2026. aasta novembris avatavaks diginäituseks.

Teised hindamiskriteeriumidele vastavad projektid võivad saada kutse oma idee edasiarendamiseks Design Wave Festivali programmis. Festival toimub 2026. aasta novembris Riias ning osaleda saab nii kohapeal kui ka veebis. Selle arendusfaasi tulemusel valitakse residentuuriprogrammi veel kuni viis meeskonda.

Digitaalse näituse võimalus

Soovi korral võib kandideerida ainult digitaalsele näituseplatvormile. Sellisel juhul hinnatakse projekti sobivust digitaalseks esitlemiseks, kuid seda ei kaasata residentuuriprogrammi konkursile.

See võimalus annab osalejatele võimaluse tutvustada oma ideid, teoseid või prototüüpe Time for S(h)eroes diginäitusel ilma kohustuseta läbida kogu residentuurini viiv arendusprotsess.

Mida osalejad võidavad?

Residentuurid toimuvad Hispaanias ja Soomes ning valitud meeskondadele on osalemine tasuta.

Edasi pääsenud meeskonnad saavad:

Kogu programmi vältel toetatakse osalejaid mentorluse, rahastuse, ettevõtlusinkubatsiooni ja rahvusvaheliste esinemisvõimalustega.

Portaali uusim sisu

Portaali kursustega saab tutvuda siin: https://timeforsheroes.eu/portal/courses

Lisainfo ja kandideerimine: https://timeforsheroes.eu/open-call

Toimus seminar „Kuidas oma brändiga Soome turule minna?“

Ettevõtlusinkubaatoris toimus seminar, kus keskenduti Soome turule sisenemise praktilistele kogemustele, brändikommunikatsioonile ja tarbijakäitumisele.

Sündmusel jagasid oma teadmisi Pauline Marie Korp ja Ivar Miller, kes rääkisid sellest, kuidas Eesti ettevõtted saavad Soome turul paremini silma paista ning milliseid vigu tasub vältida.

Seminarilt jäi kõlama, et Soome turule sisenemine nõuab pikaajalist strateegiat, järjepidevust ja usalduse ehitamist. Keskkonnasõbralikkus on oluline, kuid sellest üksi ei piisa – kvaliteet, stabiilsus ja selge väärtuspakkumine peavad seda toetama.

Samuti rõhutati, et müük tähendab eelkõige ostmise lihtsaks tegemist. Soome turul hinnatakse rahulikku ja usaldusväärset lähenemist rohkem kui agressiivset müüki. Soome tarbija testib, jälgib ja hindab enne, kui otsustab koostööd teha või toodet usaldada.

Ivar Miller tõi näiteks SEMU brändi kogemuse: teekond algas 2004. aastal ühe tootega ning tänaseks on Soome kauplustes 17 toodet. See ilmestab hästi, et Soome turg ei avane üleöö – edu saavutamine on pigem kestvusspordi teekond.

Aitäh esinejatele ja kõigile osalejatele sisuka arutelu eest!

Inkubatsiooniprogrammi lõpetas edukalt 16 ettevõtet – Demo Day tõi lavale uued kasvulood

Inkubatsiooniprogrammi tänavune lend jõudis eduka lõpuni Demo Day’ga, kus osalejad esitlesid oma arengut, saavutusi ja järgmisi samme ettevõtte kasvatamisel. Programm tõi kokku ambitsioonikad alustavad ettevõtjad, kes soovisid oma äriideed arendada toimivaks ja kasvupotentsiaaliga ettevõtteks.

Inkubatsiooniprogrammi eesmärk oli toetada ettevõtjaid ärimudeli valideerimisel, turule sisenemisel ja brändi arendamisel. Programmi jooksul said osalejad professionaalset nõu kogenud mentoritelt, koolitajatelt ja valdkonna ekspertidelt ning võimaluse arendada oma ettevõtet süsteemselt ja strateegiliselt.

Inkubatsiooniprogrammi edukalt lõpetanud ettevõtted

Programmi kandideerijaid hindas komisjon koosseisus Margus Alviste, Ionel Lehari, Kari Maripuu, Helen Lang ja Margus Klaar, kelle panus aitas välja valida kõige suurema arengupotentsiaaliga ettevõtted.

Demo Day kinnitas taas, et Eesti ettevõtlusmaastikul on palju julgeid ja uuenduslikke tegijaid. Programmis osalenud ettevõtjad tõestasid, et kirg oma idee vastu, valmisolek õppida ning järjepidev tegutsemine on ettevõtte kasvu olulised eeldused.

Täname kõiki osalejaid, mentoreid, koolitajaid ja partnereid, kes panustasid programmi õnnestumisse. Soovime lõpetajatele edu järgmiste eesmärkide saavutamisel ning ootame põnevusega nende ettevõtete edasist arengut.