ENG
Tutvu programmidega

Ettevõtlusinkubaator ja EKA tutvustasid biomaterjalide tulevikku rahvusvahelisel seminarisarjal

23.–25. märtsil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös rahvusvaheline sündmuste sari „From Lab to Market: Biomaterial Innovation“, mis keskendus biomaterjalide, digitaalse tootmise ja jätkusuutliku ettevõtluse kokkupuutepunktidele ehitatud keskkonnas. Seminarid toimusid CiD Innovation Alliance projekti raames.

Kolmepäevane kursus tõi kokku tudengid, ettevõtjad ja valdkonna eksperdid, et uurida, kuidas biopõhised materjalid muudavad tootearendust ning milliseid uusi ärivõimalusi need kaasa toovad. Sündmused pakkusid osalejatele nii praktilisi töötubasid kui ka tulevikku suunatud arutelusid.

Sündmuste sarja avapäeval, 23. märtsil, viis seminari läbi biomaterjalide uurija ja disainer Pilar Bolumburu ettevõttest Materiom. Tema juhendamisel uuriti, kuidas tehisintellekt saab toetada materjaliuuringuid ja kiirendada innovatsiooni, milline on biopõhiste materjalide globaalne tootmismaastik ning millised on peamised suunad ringmajanduse põhimõtete rakendamisel. Samuti käsitleti rohekeemia rolli jätkusuutlikus tootearenduses ning arutleti selle üle, kuidas biomaterjalide elutsükli lõppfaasi saab lahendada viisil, mis ületab pelga biolagunevuse.

Teisel päeval keskenduti biomaterjalide ja digitaalse tootmise ühendamisele. Aleyna Gültekin ja Tim Bruder tutvustasid Institute for Advanced Architecture of Catalonia (IAAC) biopõhise innovatsiooni ja arenenud tootmise metoodikaid ning kaasaegseid projekte, mis näitasid erinevate materjalide, digitaalse tootmise ja uuenduslike tehnoloogiate rakendamist praktikas. Samuti anti ülevaade sellest, kuidas materjali- ja tootmisinnovatsiooni ümber kujundada jätkusuutlikke ärimudeleid, ning tutvustati IAAC iduettevõtete näiteid.

Päeva teises osas esitlesid Martin Melioranski, Kaiko Kivi ja Lauri Kilusk kohalikke eksperimentaalseid projekte, mis keskendusid robotiseeritud savi 3D-printimisele, digitaalselt loodud tööriistadele, ruumiliste lahenduste arendamisele ning materjaliuuringutele kunsti ja arhitektuuri kontekstis. Päeva lõpetas labori ja tehnoloogia demonstratsioon.

Kolmanda päeva fookuses oli ettevõtlus ning biomaterjalidega seotud ärimudelite arendamine. Koolitust viis läbi Mari-Ann Meigo Fonseca, kes on Gelatex Technologies asutaja ning kogenud mentor ja ettevõtlusekspert. Tema juhendamisel said osalejad põhjaliku ülevaate sellest, kuidas uusi materjale turule tuua, millised on valdkonna äriloogika ja riskid ning kuidas kujundada ideest klientide valideeritud ja investeerimisvalmis lahendusi. Samuti käsitleti rahastamisstrateegiaid ning arutleti erinevate tulumudelite eeliste ja puuduste üle, rõhutades kliendisuhtluse olulisust.

Sündmuste sari kinnitas, et biomaterjalid ja nendega seotud tehnoloogiad on kiiresti kujunemas oluliseks suunaks nii disainis, ehituses kui ka ettevõtluses.

Sündmuste sarja korraldasid Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Eesti Kunstiakadeemia CiD Innovation Alliance projekti raames. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) kaudu toetuslepingu nr 101111686 alusel.

Tegelikult Tegijaks: Kuidas murda huumoriga pingeid mitte suhteid?

31. märtsil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Ülikooli korraldatud sarja „Tegelikult Tegijaks“ teine sündmus, kus arutleti huumori rolli üle konfliktides. Paneeldiskussioonis osalesid püstijalakoomik Daniel Veinbergs, Tabasco loovjuht Alvar Lonks ning strateegilise kommunikatsiooni ekspert ja Miltton Grupi Baltikumi tegevjuht Annika Arras. Arutelu modereeris BFM-i projektijuht Elari Lend.

Fookuses olid küsimused, millal aitab huumor pingeid maandada ja suhteid tugevdada ning millal võib see hoopis olukorda teravdada. Arutelust jäi kõlama selge arusaam: huumor ei ole kunagi neutraalne – selle mõju sõltub kontekstist, sihtrühmast ja ajastusest.

Annika Arras rõhutas, et kommunikatsioonis tuleb arvestada väärtuskonfliktidega ning hinnata pidevalt olukorra tundlikkust. Tema sõnul ei taga isegi hea kavatsus seda, et nali mõjub soovitud viisil. „Tuleb mõista, millal on aeg nalja teha ja millal mitte.“

Ta lisas, et huumor võib olla korraga nii ühendav kui ka lõhestav: „Huumor võib olla pingeid maandav tööriist, aga sama lihtsalt ka konfliktide eskaleerija. Kõik sõltub kontekstist, võimusuhetest ja vastuvõtjast.“

Koomik Daniel Veinbergs kirjeldas huumori kasutamist kui pidevat tasakaalu otsimist. Tema sõnul sarnaneb stand-up miiniväljaga, kus oluline ei ole piiri ületamine, vaid selle tunnetamine: „Hea koomiku ülesanne ei ole minna üle piiri, vaid leida see piir ja kõndida publikuga koos selle ääres.“

Samas tõi ta esile, et huumor on sügavalt isiklik ning publiku reaktsioonid võivad olla ettearvamatud „Sageli solvuvad inimesed naljade peale, mille puhul ma ei osanud seda üldse oodata“ lisas Daniel.

Arutelus rõhutati ka vaikiva kokkuleppe olemasolu publiku ja esineja vahel – see annab küll vabaduse, kuid ei vabasta vastutusest. Iga nali jõuab kuulajani läbi tema enda kogemuse ja tundlikkuse.

Turunduse vaates tõi Alvar Lonks esile, et huumor on küll tõhus viis keeruliste teemade käsitlemiseks, kuid tuleb arvestada, et sellega kaasneb paratamatult ka kriitika –  ühiskondlike valupunktide puudutamisel tekib alati erinevaid reaktsioone. „Alati on keegi, kes ütleb, et läksite üle piiri. See on paratamatu.“

Lonks rõhutas, et suurim väljakutse ei ole ideede puudumine, vaid nende elluviimine viisil, mis töötab nii loovalt kui ka vastutustundlikult. „Soorituspinge Pakendikeskuse kommunikatsioonis tegelikult puudub – ideid on, tuleb mõelda kuidas need ideed reaalseks teha.”

Panelistid arutlesid ka selle üle, kas huumor võib konflikte lahendada. Leiti, et õigesti kasutatuna võib see aidata pingeid maandada ja vestlust edasi viia, kuid eeldab head kontekstitaju ja empaatiat. Arras märkis, et solvavale huumorile saab vahel vastata huumoriga, mis aitab pinget leevendada, kuid oluline on mõista, et kõik ei pruugi nalja ühtmoodi tajuda.

Arutelus puudutati ka huumori rolli digiajastul, kus humoorikas sisu levib kiiresti ja mõjutab avalikku arvamust. Veinbergs tõi esile, et humoorikas lähenemine aitab inimestega paremini kontakti luua kui pelgalt tõsine sõnum. „See, kes oskab vallutada sotsiaalmeedia algoritme naljaka sisuga, siis selle käes on ka parlament.”

Läbiva joonena jäi kõlama, et huumor ei ole pelgalt meelelahutus, vaid teadlikult kasutatav tööriist ning mõjus kasutamine eeldab oskust lugeda olukorda, mõista sihtrühma ning valida õige toon ja ajastus. Nagu Arras arutelus kokku võttis: „Tuleb treenida kompetentsi – kuidas, millal ja mida öelda.“

„Tegelikult Tegijaks“ sari jätkab tulevikuoskuste avamist, pakkudes praktilisi teadmisi ja aruteluruumi nii ettevõtjatele kui ka tudengitele. Seekordne sündmus kinnitas, et huumor võib olla tugev sillalooja, kuid ainult siis, kui seda kasutatakse läbimõeldult ja vastutustundlikult.

„Tegelikult Tegijaks“ sarja järgmine üritus, mille fookuses on teema “Kuidas luua ja hoida suhteid”, leiab aset 11. Mail Tallinna Ülikoolis kell 13:00-15:00. Lisainfo ja registreerimine Tallinna Ettevõtlusinkubaatori kodulehel.

28. aprillil toimub Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris teenusettevõtetele suunatud minikonverents TEENUS 360

Teenuseettevõtjad tegutsevad keskkonnas, kus muutuste tempo on kiirem kui kunagi varem ning senised toimivad mudelid ei pruugi enam edu tagada. Lisaks tehnoloogilistele arengutele, sealhulgas tehisintellekti kiirele levikule, mõjutavad ettevõtteid kasvupiirangud, rahvusvaheline konkurents ning klientide järjest kõrgemad ootused.

Sellises olukorras peavad ettevõtted oma ärimudeleid teadlikult ümber mõtestama ning leidma uusi viise eristumiseks ja kasvuks. Minikonverents TEENUS 360 keskendub just nendele väljakutsetele, pakkudes praktilisi kogemusi ja lahendusi ettevõtjatelt, kes on ise need muutused läbi teinud.

Konverentsil jagavad oma teadmisi ja kogemusi mitmed tunnustatud praktikud. Kari Maripuu räägib teenusettevõtte kasvatamise alustaladest, Margus Klaar (Brand Manual) avab ärimudeli ümberkujundamise kogemusloo ning Ander Ojandu (Civitta) jagab rahvusvahelise kasvu praktilisi õppetunde.

Päeva jooksul toimuvad ka paneeldiskussioonid, kus arutletakse teenusäri tuleviku üle tehisintellekti ajastul ning teenuste eksportimise võimaluste ja väljakutsete üle. AI teemal arutlevad Priit Kallas, Einar Tiimla (häk agency), Kadri Tuisk (Wundamental) ja Indrek Seppo.

Teenuste eksportimine on sageli keerukam kui toodete välisturgudele viimine. Kui toote saab panna kasti ja teele saata, siis teenuse puhul tuleb esmalt võita usaldus ning ületada keele- ja kultuuribarjäärid. Sel teemal arutlevad paneelis Pärtel Vurma (Velvet) ja Maris Altsoo (ALL•SET).

Lisaks keskendutakse teenusäri personaalsele mõõtmele – Epp Kärsin jagab kogemuslugu sellest, kuidas ehitada teenust oma isiksuse ja tugevuste ümber. Teenusest tooteks liikumise kogemusi jagavad Lilit Palmar (Maru VR), Kaire Vuks (Baubauwall) ja Karin Kiviste (Creatomus).

Minikonverents pakub osalejatele lisaks sisukatele ettekannetele ka võimalust luua uusi kontakte ning vahetada kogemusi teiste ettevõtjatega. Soodushinnaga piletid on saadaval kuni 17. aprillini.

Lisainfo ja registreerimine:
https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/teenus-360-minikonverents-teenusettevotetele/

Kuidas mõjutab AI sinu ettevõtte nähtavust veebiotsingutes?

24. märtsil 2026 toimus Ettevõtlusinkubaatoris praktiline töötuba „AEO ja GEO: Kuidas edendada brändi nähtavust AI-otsingus?“, mis tõi kokku ligi 100 ettevõtjat ja turundusspetsialisti, et mõtestada kiiresti muutuvat otsingukäitumist ning selle mõju brändide nähtavusele. Seminari viis läbi Dmitrij Żatuchin, Rankfor.AI asutaja ja tegevjuht.

Töötoa keskmes oli oluline muutus digimaailmas: üha suurem osa veebiotsingutest ei lõppe enam klikiga. Kasutajad ei liigu enam ettevõtete kodulehtedele, vaid küsivad vastuseid otse tehisintellektilt, nagu ChatGPT või Gemini. See tähendab, et brändi nähtavus ei sõltu enam ainult traditsioonilisest SEO-st, vaid sellest, kas ja kuidas tehisintellekt sinu brändi üldse mainib.

Töötoas avati AEO (Answer Engine Optimization) ja GEO (Generative Engine Optimization) olemus ning praktiline tähendus. Osalejad said parema arusaama sellest, kuidas tehisintellekt valib, milliseid brände vastustes esile tuua, milliseid usaldada ning kuidas kujunevad soovitused olukorras, kus kasutaja ei näe enam klassikalist otsingutulemuste nimekirja.

Erilist tähelepanu pöörati sellele, miks tugev SEO ei pruugi enam tagada kohta kliendi kaalutluste hulgas ning kuidas brändid peavad kohanema uue otsinguloogikaga. Töötoa käigus käsitleti ka nelja võtmedimensiooni, mille kaudu on võimalik oma nähtavust AI-keskkonnas teadlikult kujundada: meeldejäävus, sõnumi ühtsus, sisu struktuur ja väärtuse selgus.

Oma ettekandes jagas Dmitrij nii strateegilist vaadet kui ka praktilisi näiteid sellest, kuidas tehisintellekt brändidest „aru saab“ ning milliseid signaale see otsuste tegemisel arvesse võtab. Tema kogemus IT-sektori juhina ning töö keerukate süsteemidega aitas tuua teema osalejatele selgelt ja arusaadavalt lahti.

Tema loodud Rankfor.AI on AI Visibility Performance platvorm, mis aitab turundusmeeskondadel mõista, mida tehisintellekt nende brändi kohta tegelikult ütleb võrreldes konkurentidega. Platvorm pakub andmepõhiseid sisusoovitusi ja strateegiaid, et suurendada nähtavust tehisintellekti vastustes ning võita rohkem AI-põhiseid soovitusi.

Töötuba pakkus osalejatele uusi vaatenurki ja praktilisi suuniseid, kuidas oma brändi nähtavust teadlikult kujundada keskkonnas, kus otsuseid mõjutab üha enam tehisintellekt.

    Ettevõtlusinkubaatoris alustas uus lend alustavaid ettevõtjaid

    Ettevõtlusinkubaatoris alustas tegevust uus lend alustavaid ettevõtjaid, kes arendavad 9 kuu jooksul oma ideid kasvupotentsiaaliga ettevõteteks. Programm pakub osalejatele mentorlust, koolitusi ning ligipääsu väärtuslikule kontaktvõrgustikule.

    Inkubaatori esindajate sõnul paistsid välja valitud meeskonnad silma nii oma ambitsioonikate ideede kui ka tugeva teostusvõime poolest. Programmi eesmärk on aidata ettevõtjatel jõuda kiiremini turule ning luua jätkusuutlikke ärimudeleid. Osalejaid toetavad kogenud mentorid ja valdkonna eksperdid.

    Osalevad ettevõtjad:

    Kuidas kaitsta ennast ja oma ettevõtet küberohtude eest?

    18. märtsil toimus Tallinn Ettevõtlusinkubaatoris küberturvalisuse koolitus, mille viisid läbi Urmo Keskel ja Henrik Uustalo – küberhügieeni platvormi Phishbite loojad. Phishbite, kes on ka Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi vilistlane, aitab ettevõtetel tõsta töötajate turvateadlikkust läbi õngitsussimulatsioonide ja praktiliste koolituslahenduste, mille eesmärk on muuta töötajate käitumist ning seeläbi vähendada ettevõtete küberriske.

    Koolitus keskendus ühele tänapäeva ettevõtluskeskkonna kõige olulisemale teemale – kuidas tulla toime kiiresti arenevate küberohtudega. Tehisintellekti areng, petuskeemide kasvav nutikus ja tehnoloogia laialdane levik on loonud olukorra, kus küberkurjategijad on muutunud järjest osavamaks ning rünnakud keerukamaks. See tähendab, et lisaks tehnilistele lahendustele on kriitilise tähtsusega ka inimeste teadlikkus ja igapäevased harjumused.

    Statistika kinnitab probleemi tõsidust – hinnanguliselt saab üle 80% küberintsidentidest alguse inimlikust eksimusest, näiteks õngitsuskirjale reageerimisest või ebaturvaliste paroolide kasutamisest. Just seetõttu on küberturvalisuse teemaline teadlikkuse tõstmine ettevõtete jaoks hädavajalik.

    Oluline osa koolitusest oli ka praktiline – osalejad said testida oma võimet pettuseid ära tunda ning hinnata oma küberhügieeni taset. Lisaks käsitleti sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske ning jagati konkreetseid soovitusi, kuidas kaitsta nii isiklikke kui ka ettevõtte kontosid.

    Koolitusel anti ka ülevaade sellest, kuidas muuta oma arvuti ja telefoni seadistused turvalisemaks ning milliseid täiendavaid tööriistu saab kasutada küberrünnakute ennetamiseks. Samuti räägiti sellest, kuidas käituda olukorras, kus rünnak on juba toimunud – kuidas kiiresti reageerida, kuhu pöörduda ja kuidas kahju minimeerida.

    Koolitus andis osalejatele praktilised teadmised ja tööriistad, et paremini mõista küberohtude olemust ning teha teadlikumaid valikuid oma ettevõtte kaitsmisel. Tänases digitaalses maailmas ei ole küberturvalisus enam ainult IT-valdkonna küsimus, vaid iga ettevõtte ja töötaja ühine vastutus.

      Kutsume õppereisile: Ringdisaini praktikate avastamine 10.–12. juunil Taanis 3Days of Design festivalil

      Liitu Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriga inspireerival õppereisil 10.–12. juunil Kopenhaagenisse, Taani, ning avasta, kuidas Põhjamaade disain võib olla tugev sotsiaalse, keskkondliku ja ringmajandusliku muutuse edendaja.

      See kaasahaarav kogemus kutsub kestlikke disainereid avastama üht Euroopa juhtivat Põhjamaade disainipealinna – paika, kus loovus kohtub eesmärgiga ja innovatsioon loob tõelist mõju.

      Reisi peamine tipphetk on 3Days of Design festival, mis on Põhja-Euroopa suurim Põhjamaade disainisündmus ning tuntud oma innovaatiliste kontseptsioonide ja tulevikku suunatud näituste poolest. Jätkusuutlikkus mängib programmis olulist rolli ning sul on võimalus näha, kuidas Taani disainerid mõtestavad ümber materjale, protsesse ja tooteid, et toetada tasakaalukamat ja taastavat tulevikku.

      Koostöös Lifestyle and Design Clusteriga Kopenhaagenis korraldame mitmeid kohalikke tegevusi ja külastusi. See on ka suurepärane võimalus luua uusi partnerlussuhteid võrgustumisüritusel. Sind ootavad inspireerivad lood, sisukad arutelud ja praktilised ideed, mida kaasa võtta. Lisaks näitustele jääb aega avastada ka Kopenhaageni loovaid linnaosasid ning kohtuda kohalike disaineritega, kes veavad aktiivselt kestlikkuse algatusi.

      3Days of Design Festival, 10.–12. juuni: https://www.3daysofdesign.dk/

      Lifestyle and Design Cluster: https://ldcluster.com/en/

      Palume oma osalemissoovist anda teada hiljemalt 25. märtsiks e-posti aadressile monika@inkubaator.ee!

      Kutsume disainereid osalema Habitare 2026 sisutus- ja mööblimessi väljapanekus

      Kutsume disainereid liituma Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinn Design House’i Habitare 2026 messi ühisväljapanekuga, millega oleme sarnasel kujul edukalt osalenud ka viimastel aastatel. B2B ja B2C sisustus- ja mööblimess Habitare toimub 02-06.09.2026 Helsingi Messikeskuses.

      Varasemad väljapanekud on toonud Eesti disainile palju tähelepanu ning pakkunud disaineritele väärtuslikke kontakte ja müügivõimalusi rahvusvahelisel turul. Habitare messil osalemiseks on kaks võimalust: kas Tallinn Design House’i ühine väljapanek sektsioonis The Block või enda eraldi väljapanek sektsioonis The Block. Tutvu täpse väljapaneku asukoha kaardiga siin.

      Ühine ala sektsioonis the Block

      Eraldi väljapanekud sektsioonis the Block

      Lisainfo Habitare kohta: https://habitare.messukeskus.com/en/

      Palun anna teada, kas oled huvitatud oma toodete presenteerimisest sisustus- ja mööblimessil Habitare 2026? Kui jah, siis kas ühisalal või eraldi väljapanekuga? 

      Palun andke oma eelistusest teada hiljemalt 23.03.2026 emailile monika@inkubaator.ee

      Küsimuste korral palun võtke ühendust monika@inkubaator.ee

      Hankekutse – väline ekspert CCC poliitika tegevuskava väljatöötamiseks

      Creative Circular Cities (CCC) projekt kutsub kogenud eksperte või eksperdirühmi esitama pakkumusi CCC poliitika tegevuskava koostamiseks, mille eesmärk on edendada CCSI-põhist kohalikku ringmajanduse üleminekut Läänemere piirkonnas. Töö eesmärk on luua strateegiline, tõenduspõhine ja rakendatav poliitikaraamistik, mis aitab poliitikakujundajatel paremini lõimida kultuuri- ja loomemajanduse sektorid ja tööstused (CCSI) ringmajanduse strateegiatesse.

      Valitud ekspert töötab välja tegevuskava analüütilise raamistiku, viib läbi poliitikate võrdleva kaardistamise Läänemere piirkonna riikides, tuvastab juhtimislüngad ja sektoritevahelised väljakutsed ning korraldab mitmetasandilise konsultatsiooniprotsessi poliitikakujundajate, ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja teiste sidusrühmadega. Töö tulemuseks on lühike, poliitikale suunatud tegevuskava koos kokkuvõtte ja levitamismaterjalidega.

      Lepingu koguväärtus on kuni 15 000 eurot (koos käibemaksuga). Töö kestab märtsist kuni oktoobrini 2026 ning hõlmab analüütilist tööd, sidusrühmade konsultatsioone ning lõpliku tegevuskava koostamist ja esitlemist CCC projekti lõppüritusel Riias.

      Pakkumus peab sisaldama metoodilise lähenemise kirjeldust, asjakohast kogemust, organisatsioonilist suutlikkust ning hinnapakkumist. Taotlused tuleb esitada aadressile krista@ndpculture.org hiljemalt 24. märtsiks 2026 kell 23:59 (EET).

      Lepingu haldab Northern Dimension Partnership on Culture (NDPC), mis on ELi rahastatud Interreg Läänemere piirkonna programmi projekti Creative Circular Cities partner.

      Tutvuge allpool hankekutsega ja esitage oma pakkumus hiljemalt 24. märtsil 2026 kell 23:59 (EET).

      Tutvu hankekutsega siin

      CCC projektist

      Creative Circular Cities (CCC) projekt keskendub kultuuri- ja loomemajanduse sektorite ja tööstuste (CCSI) lõimimisele ringmajandusele üleminekusse kohaliku omavalitsuse tasandil. Projekti eesmärk on töötada välja juhised ja tööriistad, mida omavalitsused, ettevõtluse tugiorganisatsioonid ja vabaühendused saavad kasutada ringmajanduse lahenduste rakendamiseks.

      Loomesektor võib olla ringmajanduslike lahenduste looja, näiteks kujundades tooteid ja teenuseid, mis järgivad ringmajanduse põhimõtteid, ning olla tugev vahend avalike hoiakute ja käitumisharjumuste muutmisel ringmajanduse suunas.

      Praegu ei ole CCSI sektorid piisavalt integreeritud linnade ringmajanduse strateegilistesse plaanidesse, mis keskenduvad pigem traditsioonilistele sektoritele. Samuti on puudulik toetus ringmajanduslike ärimudelite arendamiseks ning koostöö loomevaldkonna esindajate ja kodanikega on piiratud. Nõrgad sidemed linnavalitsuste, loomepraktikute, ettevõtete ja elanike vahel takistavad ühise visiooni ja koostööpõhise tegutsemise kujunemist.

      Nende väljakutsete lahendamiseks teevad kuus Läänemere piirkonna linna – Aarhus, Kiel, Gdynia, Riia, Tallinn ja Turu – koostööd, et ühiselt luua ja testida loomesektori juhitud lahendusi ringmajanduse edendamiseks. Projekt loob inkubatsiooniprogramme CCSI valdkonna ettevõtetele, edendab ringmajanduslikke eluviise läbi kodanike kaasamise ning arendab CCC Starter Kit’i – tööriistakomplekti, mis võimaldab teistel linnadel edukaid lähenemisi rakendada. Samuti on eesmärk lõimida ringmajanduse põhimõtted olemasolevatesse linnastrateegiatesse mitme sidusrühma koostöö kaudu.

      Projekti lähenemine on juba andnud paljulubavaid tulemusi kuues pilootlinnas, kus iga linn on käivitanud kohandatud pilootalgatusi, mis ühendavad loovuse, kodanike kaasamise ja ringmajanduse põhimõtted. Esialgsete tulemuste hulka kuuluvad sidusrühmi ühendavad koosloomeplatvormid, kestlike ärimudelite koolitusprogrammid, uuenduslikud taaskasutuslahendused (nt Gdynia suurjäätmete süsteemis) ning Riia ringmajanduslik aed. Samuti on projekt loonud üldise mudeli linnadele ringmajanduse ülemineku elluviimiseks ning rahvusvahelised CCC-laborid Turus, Aarhusis, Kielis ja Tallinnas on soodustanud koostööd ja teadmiste vahetust. Nende tegevuste kaudu soovib projekt luua skaleeritavaid mudeleid ja poliitikavahendeid, mis toetavad ringmajanduse arengut kogu Euroopas.

      Projekt algas 2023. aasta novembris ja kestab kuni 2026. aasta novembrini. Seda rahastatakse 80% ulatuses Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programmist ning projekti kogumaht on ligikaudu neli miljonit eurot.

      Ettevõtlusinkubaatoris toimus inspireeriv persoonibrändingu seminar

      Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris toimus persoonibrändingu seminar, kus astusid üles brändistrateeg ja koolitaja Evelin Org ning kirjanik ja ettevõtja Eia Uus. Mõlemad esinejad jagasid oma teadmisi ja kogemusi, kuidas teadlikult kujundatud persoonibränd aitab ettevõtjatel silma paista, usaldust luua ja oma sihtrühmani jõuda.

      Seminari keskne sõnum oli selge: persoonibränd ei ole pelgalt visuaalne kuvand või lihvitud CV, vaid terviklik lugu inimesest – tema väärtustest, kogemustest ja autentsusest. Just see „miski“ loob usalduse enne esimest kohtumist ning aitab klientidel ja koostööpartneritel teha valikuid.

      „Bränd tähendab, et sa oled autentselt sina. Tugev bränd tõmbab ligi õiged inimesed, kuid selle võib ka sekunditega hävitada,“ rõhutas brändistrateeg ja koolitaja Evelin Org, kes avas seminaril persoonibrändi loomise põhimõtteid ja strateegiaid.

      Org tõi esile, et igal inimesel on persoonibränd juba olemas – küsimus on vaid selles, kas ja kuidas sellega teadlikult tegeletakse. Tema sõnul ei vali kliendid kedagi logo või kodulehe põhjal, vaid selle järgi, millist väärtust ja usaldust inimene suudab luua. „Bränding on maraton, mitte sprint. Midagi teha on alati parem kui mitte midagi,“ lisas ta.

      Samuti julgustas Org katsetama erinevaid kanaleid ja lähenemisi, rõhutades, et näiteks LinkedIn on üks kiiremaid viise välisturgudele jõudmiseks. Oluline on leida oma tugevus – olgu selleks rääkimine, kirjutamine või visuaalne eneseväljendus – ning seda järjepidevalt kasutada.

      Kirjanik ja ettevõtja Eia Uus jagas seminaril oma isiklikku teekonda ja kogemusi persoonibrändi loomisel. Tema sõnul on tänapäeval oma loo jagamine lihtsam kui kunagi varem, kuid just seetõttu kiputakse seda võimalust alahindama.

      „20 aastat tagasi oli oma sõnumi edastamine keeruline ja kallis. Täna piisab vahel ühest postitusest, kuid inimesed jätavad selle tegemata,“ tõdes Uus, julgustades osalejaid vähemalt alustama.

      Uus rõhutas lugude jutustamise olulisust: just läbi lugude tekib inimestega emotsionaalne side. Tema hinnangul on autentsus tänases maailmas üks olulisemaid väärtusi, eriti ajastul, kus tehisintellekti roll kasvab. „Inimesed tunnevad ära, mis on päris. Autentsus on kordades mõjusam kui täiuslikkus,“ ütles ta.

      Seminaril käsitleti ka hirme ja takistusi, mis persoonibrändi loomisega kaasnevad. Nii Org kui Uus rõhutasid, et eksimine ja ebaõnnestumised on loomulik osa protsessist ning neid ei tasu karta. „Kui uks ei avane, siis ei ole see sinu uks. Ja kui inimesed ei tule, siis need ei ole sinu inimesed,“ kõlas üks päeva mõtetest.

      Ürituse lõpetas arutelu selle üle, kuidas alustada ja järjepidevust hoida. Osalejatele jäi kõlama soovitus dokumenteerida oma teekonda, mitte oodata täiuslikku hetke või sisu.

      Seminar andis osalejatele nii praktilisi tööriistu kui ka julgust tegutseda – sest nagu esinejad korduvalt rõhutasid, algab tugev persoonibränd esimesest sammust ja julgusest olla päriselt sina.