ENG
Tutvu programmidega

Tegelikult Tegijaks: sõnajulgus loob kuuluvustunnet

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Ülikooli Impact Labi korraldatud sarja „Tegelikult Tegijaks“ kolmas üritus toimus 11. mail ning keskendus küsimusele, kuidas luua ja hoida suhteid ning tulla toime keeruliste olukordadega ettevõtluses, tööturul ja organisatsioonides.

Fookuses olid tiimisisesed suhtlusprotsessid, partnerlussuhted ning võrgustumine ja tööalaste kogukondade loomine laiemalt. Arutleti uute ja usalduslike kontaktide loomise, heade suhete hoidmise üle muutuvates keskkondades ja suhtlusringkondades, samuti pingete lahendamise üle enne, kui neist kujunevad konfliktid. Tähelepanu pöörati ka üksilduse ja kuuluvustunde mõjule. Aruteludes jäi kõlama mõte, et head suhted algavad usaldusest, aususest ja valmisolekust näha teises inimeses parimat ka keerulistes olukordades.

Paneeldiskussioonis osalesid Tallinna Ülikooli teadmussiirde ja projektide keskuse juht Aija Sakova, Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava ning Delfi Meedia personalijuht Mailis Neppo. Vestlust modereeris Tallinna Ülikooli turundusspetsialist Merli Vajakas. Sel korral oli osalejatel võimalik juba registreerimise käigus jagada teemaga seotud elulisi kaasusi, millele panelistid kohapeal oma kogemustele ja ekspertiisile toetudes lahendusi otsisid.

Publiku poolt jagatud kaasuseid jõudis korraldajateni ligi kakskümmend. Teemad ulatusid võimupositsioonide ärakasutamisest juhtide või klientide poolt kuni väljakutseteni kuuluvustunde loomisel ja hoidmisel organisatsioonides, kus erinevad isiksusetüübid ja pikaajalised konfliktid võivad oluliselt mõjutada igapäevast suhtlusdünaamikat. Organisatsioonikultuuri puudutavaid kaasuseid analüüsides jõuti paneelis tõdemuseni, et organisatsioonikultuuril ja juhtide käitumisel on määrav mõju sellele, kas probleemid lahendatakse avatult või lükatakse need „vaiba alla“, kuni neist kujunevad suuremad pinged ja konfliktid.

Rõhutati kuuluvustunde loomise olulisust organisatsioonides, tuues välja, et kõigile on oluline tunda, et neile on antud sõna ehk “sõnajulgus” ning et nende arvamus loeb. Samuti leiti, et tiimiürituste korraldamine ja neist osavõtt võib toetada ühise missiooni tunnetamist ja koostööd. Samas tõdeti, et kõik inimesed ei vaja ühesugust sotsiaalset kaasatust ning toimiv töösuhe ei pea alati tähendama väga lähedast suhtlust või osalemist kõikides kollektiivsetes tegevustes.

Arutelus käsitleti ka hierarhia ja ebavõrdsuse rolli suhtluses ning arutleti selle üle, kuidas kiusamist, manipulatsiooni ja reetmist ära hoida ning neile piire seada. Rõhutati, et suhtlus peaks olema vägivallatu ega tohiks osapooltele valu tekitada, vaid baseeruma austusel ja lugupidamisel. Kõlama jäi ka mõte, et keeruliste olukordadega ei tohiks jääda üksi ning oluline on omada enda ümber toetavaid võrgustikke ja inimesi, kes aitavad keerulisi olukordi mõtestada ja vajadusel enda eest seista. Rõhutati efektiivset suhtlemismeetodit “kill them with kindness”, vajadust osata valida kas suhe on parandatav ja konflikt lahendatav, mitte lasta kellelgi ennast mõjutada tundmaks valehäbi või lasta ennast teistel defineerida, ning tuletati meelde, et heade suhete loomine võib võtta aastaid aga nende lõhkumine vaid päevi.

Samuti rõhutati, kui oluline on märgata ja kommunikeerida inimeste erinevaid taustasid, intersektsionaalust, koormusjaotusi kollektiivis ja reaalseid võimalusi tööalaselt panustada, käitumismustrite kujunemist kodust ja lapsepõlvest ning neurodiversiteeti, eriti juhtivatel positsioonidel olles. Leiti, et probleemide õigeaegne adresseerimine aitab ennetada suhete lõplikku katkemist ning toetab tervema ja turvalisema organisatsioonikultuuri kujunemist.

Viimaks tuletasid panelistid osalejatele meelde, et kõige olulisem on tunnetada, millised on teie endi jaoks just need juhtimisstiilid, mis toetavad teie organisatsioonis avatud ja kaasavat suhtlemiskultuuri kollektiivis. Lisaks soovitati alati võtta aega rahunemiseks ja olukorra nö “seedimiseks” enne kui reageerida ja/või hakata lahendusi otsima ning soovitati kõigil endi eest pisut rohkem vaimse tervise heaolu ning läbipõlemise ennetamise jaoks hoolt kanda veetes aega looduses, korralikult puhates, piisavalt liikudes, korralikult toitudes ning luues enda ümber tugivõrgustik nii tööalaselt kui ka personaalsel tasandil.

Katarina Sarap ühendab illustratsiooni, julged värvid ja mängulisuse

Katarina Sarap on illustraator, omanimelise brändi looja ning Tallinna Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi vilistlane. Tema loomingut iseloomustavad julge värvikasutus ja mängulisus. Istusime Katarinaga maha, et rääkida lähemalt tema loomingust, inspiratsiooniallikatest, koostööprojektidest ja tulevikuplaanidest.

Millega su ettevõte tegeleb?

Tegelen illustratsioonide, graafilise disaini ja erinevate visuaalsete projektidega. Ma ütleks, et mu töö jaguneb kolmeks põhisuunaks. Esimene on isiklikud projektid, kuhu kuuluvad näiteks näitused ja oma toodete või tooteliini arendamine. Teiseks on koostööprojektid teiste ettevõtjate ja brändidega. Ja kolmandaks on tellimusportreed, mis valmivad kliendi poolt saadetud fotode põhjal. Arvan, et need kolm suunda toetavad üksteist ja hoiavad mu loomingut pidevas arengus.

Milline on su taust ja kuidas sai alguse huvi illustratsioonide loomise vastu?

Ma olen lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) graafilise disaini magistrantuuri. Ka bakalaureuseõpingud tegin EKA-s. Juba enne seda, kooliajal, käisin erinevates kunstikoolides ning üldiselt arvan, et olen joonistanud nii kaua, kui ennast mäletan.

Esimene suurem huvi tekkis ilmselt tänu raamatute illustratsioonidele. Lapsena võisin tundide kaupa raamatutes olevaid pilte uurida ja vaadata. Hiljem said suureks mõjutajaks ka Disney ja Nickelodeon’i multikad ning arvan, et nende esteetika on minu loomingus siiani tugevalt tunda.

See lapsepõlvest kaasa tulnud inspiratsioon on mind palju mõjutanud. Hiljem hakkas mind väga huvitama ka mood ja moeillustratsioon ning sealt sai alguse järgmine loominguline suund. Pärast liikusin rohkem portreede loomise juurde ja selle kaudu hakkas välja kujunema ka minu kindlam stiil.

Kuidas sa kirjeldaksid oma käekirja ja stiili?

Ma kasutan oma loomingu kirjeldamiseks tihti ingliskeelset väljendit atypical, bold and colourful, mis on justkui minu loomingu ABC. Mulle on väga omased erksad ja julged värvid, tugev must kontuurjoon, positiivsus ning ka kerge huumor. Arvan, et just selline kombinatsioon kirjeldab minu stiili kõige paremini ja selgemini.

Milliseid joonistusi teed peamiselt?

Ma arvan, et töötan praeguseks juba üsna kindlas stiilis ja esteetikas. Kõik tööd, mis sünnivad, olgu need koostööprojektid või tellimustööd, valmivadki selles äratuntavas stiilis.

Samas võivad sisu ja lõppväljund olla väga erinevad. See võib olla näiteks raamatuillustratsioon, pakendidisain, rõivaste illustratsioonid või disainid, aga ka tekstiilimustrid või tapeedid. Võimalusi, mida illustreerida, on tegelikult väga palju ning tihti sõltub kõik juba kliendi ideest. Isiklike projektide puhul on samamoodi. Suund sõltub sellest, kuhu fantaasia viib.

Millised tööd sulle endale enim meeldivad?

Minu absoluutne lemmik on karakterite ja erinevate tegelaste loomine. Need võivad olla nii inimlike omadustega olendid kui ka täiesti elutud objektid. Näiteks toite on väga lõbus joonistada. Arvan, et just selliseid karakteripõhiseid töid leidub minu portfoolios kõige rohkem. Karakterite loomine köidab mind just sellepärast, et iga tegelane nö ärkab omamoodi ellu – igaühel on oma lugu, oma energia ja oma isiksus, just nagu päriselu inimesel. Me vaatame neid kohmakaid tegelasi ning näeme tihti nendes iseennast – ja just see loobki nende tegelastega päris sideme.

Kui kaua võtab aega ühe illustratsiooni tegemine?

See sõltub alati projektist, selle kontseptsioonist ja illustratsiooni keerukusest. Üldiselt ütleksin, et ühe töö valmimine võib võtta umbes kolm kuni kümme tundi, aga pikem aeg kulub tavaliselt kogu protsessile.

Koostööprojektide puhul on tööprotsess sageli voolavam ja muutuvam. Töö käigus tuleb teha rohkem korrektuure ning kohandada illustratsiooni vastavalt sellele, kuhu kogu projekt liigub. See võtab tavaliselt rohkem aega.

Samas võib mõni illustratsioon sündida ka väga kiiresti, eriti siis, kui on olemas väga konkreetne visioon ja soov see kohe paberile, arvutisse või iPadi fikseerida.

Palju sõltub ka sellest, kuhu illustratsioon lõpuks jõuab. Kas see läheb näiteks ainult Instagrami või suure tiraažiga trükki. Trükiprojektide puhul kulub rohkem aega failide ettevalmistamisele ja sellele, et kõik oleks tehniliselt korrektne ja hästi paigas. Nii et see on üsna projektipõhine.

Kust sa saad inspiratsiooni kui ei ole mõni konkreetne tellimustöö?

Seda küsitakse mult tihti, aga vastus on tegelikult üsna lihtne ja abstraktne – inspiratsioon tuleb põhimõtteliselt kõikjalt.

Peaaegu kõik võib saada järgmise projekti inspiratsiooniks. Näiteks filmid, muusika ja reisid annavad mulle väga palju ideid. Mulle meeldib ka inimesi tänaval jälgida, kuidas keegi liigub või käitub, mida ta kannab või näiteks kui kellelgi on lõbus koer kaasas.

Samuti mõjutab mind palju popkultuur, nii et inspiratsiooniallikate spekter on väga lai.

Ma arvan, et kõige olulisem on olla valmis infot vastu võtma. Kui vaatad ja märkad palju, siis on peas alati mingid pildid olemas. Ja kui uus projekt tuleb, hakkavad need mõtted omavahel kokku sobituma ning sünnibki mingi huvitav kontseptsioon.

Kas sul on endal mõni lemmik illustratsioon, mille oled loonud?

Mulle meeldivad väga koostööprojektid, mida olen teinud – neid on olnud palju ja väga erinevaid. Just see mitmekesisus ongi nende juures tore ja on raske ühte kindlat lemmikut välja tuua.

Kui rääkida aga minu enda toodetest, siis üks töö on saanud eriti populaarseks. See on illustratsioon nimega Blue-Footed Booby. See on Vaikse ookeani rannikualadel elav lind, kellel on erksinised jalad. See illustratsioon on kuidagi väga paljudele korda läinud. Arvan, et inimestele meeldib selle positiivne ja mänguline energia. Sellest on kujunenud omamoodi poptoode minu loomingus.

Milliseid erinevaid koostööprojekte oled teinud?

Olen teinud väga eriilmelisi koostööprojekte. Näiteks Zalando, L’Occitane, Škoda Eesti, Rotermanni kvartal, Laura Põldvere, Kolm Tilli ja Tallinna Kaubamaja, mis sai alguse juba ülikooliajal.

Nagu mainisin, olid kõik projektid väga erinevad nii kontseptsiooni kui ka formaadi poolest – alates sotsiaalmeediakampaaniatest kuni linnaruumi dekoratsioonideni välja. Just see mitmekesisus ongi põhjus, miks ma neid projekte nii väga naudin. Kindlasti tahaksin tulevikus teha veel rohkem ja ka rahvusvahelisi koostöid.
Premium mobile phone screen mockup template

Aga kuidas need projektid sinuni jõuavad või alguse saavad?

Mõni projekt leiab mind ise üles – näiteks läbi Instagrami või minu veebilehe. Vahel soovitavad mind inimesed, kes on minuga juba koostööd teinud.

Mõnikord võtan ka ise ühendust, eriti siis, kui näen, et mõne brändi või ettevõtte esteetika haakub minu omaga ja võiks tekkida midagi põnevat. Siis pakun kas oma ideid või annan lihtsalt märku, et olen olemas ja võiksime tulevikus midagi ägedat koos teha.

Ma arvan, et selles valdkonnas peab ise aktiivne olema. Oluline on pidevalt oma portfooliot ja veebilehte täiendada, et inimesed näeksid, millega oled tegelenud ja mis suunas liigud.

Kas sul on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?

Kindlasti on selliseid hetki olnud päris palju. Arvan, et tellimusportreed on selles mõttes kõige emotsionaalsemad. Neid tellitakse ja kingitakse tihti mõne tähtsa sündmuse puhul –  näiteks juubeliks, kooli lõpetamiseks, pulmadeks, lemmiklooma sünnipäevaks või mõneks muuks eriliseks hetkeks.

Mõned kliendid saadavad hiljem ka videoid inimeste reaktsioonidest, kui nad kingituse kätte saavad või selle kellelegi edasi kingivad. Kunstniku jaoks on see täiesti hindamatu tunne ja väga motiveeriv kogemus. See annab kinnitust, et liigud õiges suunas ja lood midagi, mis päriselt inimestele korda läheb.

Näha neid emotsioone, mida üks teos inimestes esile kutsub, on väga eriline ja lahe tunne.

Mis sul endale ettevõtte tegemise juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Kõige rohkem meeldib mulle see, et saan igapäevaselt tegeleda just sellega, mida ma kõige rohkem armastan – joonistada ja luua uusi, põnevaid tegelasi ning maailmu. See ühendabki minu töö ja suurima kire ning ma tõesti naudin seda täielikult. Mulle meeldib ka selle töö mitmekülgsus, kõik projektid on väga erinevad ja rutiini tekib harva. Tunnen, et iga projekt on nagu väike avastusretk — alati on midagi uut õppida, katsetada ja avastada.

Kas sa tunned, et oled pigem kunstnik või ettevõtja?

Ma ütleks, et see on kombinatsioon mõlemast – pead olema korraga nii väga loominguline kui ka praktiline. Selle töö juurde kuulub palju niinimetatud backstage-tööd, mida inimesed sageli ei näe. Sinna alla käib näiteks klientidega suhtlemine, kommunikatsioon, raamatupidamine, sotsiaalmeedia haldamine, pakkide teele saatmine ja kõik muu igapäevane korralduslik töö. See nähtamatu pool võtab tegelikult väga palju aega ja nõuab head ajaplaneerimist.

Ma arvan, et tänapäeval peabki oskama olla mõlemat – nii loov kui ka organiseeritud. Võib-olla tulevikus saab osa ülesandeid delegeerida, aga hetkel tuleb kõigega ise hakkama saada. See ei ole alati lihtne, kuid just see pidev vajadus uusi lahendusi leida hoiab töö ka põnevana.

Mida sa pead siiamaani suurimaks õnnestumiseks?

Kõige suurem õnnestumine on see, et saan tegeleda illustratsiooniga – oma suurima kirega – täiskohaga tööna. See oli minu jaoks suur eesmärk ning selle saavutamine tundus tõelise võidu ja väga olulise hetkena.

Millised on sinu tulevikuplaanid ja kus näed ennast viie aasta pärast?

Tulevikuplaane on mul tegelikult väga palju. Suurem fookus on kindlasti koostööprojektidel ja loodetavasti ka rohkematel rahvusvahelistel projektidel. Tahaksin oma brändi kasvatada nii Eestis kui ka välismaal.

Plaanis on leida ka agent, sest Eestis illustratsiooniagentuure väga ei ole, kuid välismaal on see üsna levinud. Oleks väga tore teha koostööd agendiga, kes tegeleks juba projektide ja kliendisuhete poolega.

Kindlasti tulevad ka uued näitused ja tooted. Lisaks olen mõelnud töötubade korraldamisele, kuigi see on veel arendusjärgus. Pikemas perspektiivis tahaksin avada oma stuudio – sellise loomingulise ruumi, kus oleks korraga nii töökoht kui ka väike füüsiline müügipind. Samuti saaks seal korraldada loovüritusi, näitusi ja muid illustratsiooniga seotud ettevõtmisi.

Viie aasta peale on keeruline väga täpselt ette mõelda, aga loodan, et liigun samas suunas, lihtsalt suuremas mahus ja rahvusvahelisemalt.

Kas sul on praegu ka mõni projekt käsil?

Jah, absoluutselt! Hetkel tegelen peamiselt isiklike projektidega ning kindlasti on tulemas ka uusi näitusi. Üks näitus toimub juba sel suvel – jagan selle kohta infot peagi oma sotsiaalmeedias (@katarinasarap_illustrations), kus saab kõigel silma peal hoida. Näitusega koos tulevad ka uued tooted.

Viimasel ajal alustasin koostööd ka ühe rahvusvahelise mänguasjafirmaga, kelle jaoks teen nii graafilist disaini kui ka mänguasjade disaini. See on minu jaoks natuke teistsugune valdkond, aga väga põnev. Olen ise suur pehmete mänguasjade fänn, nii et see koostöö tundub eriti inspireeriv.

Kas on mõni unistuste projekt, mida tahaksid tulevikus teha?

Tihti räägin sellest, et lapsena unistasin Disneys töötamisest. Kui minult küsiti, kelleks ma tulevikus saada tahan, siis vastasin alati, et tahan teha Disney multikaid. Mitte olla Disney printsess, vaid just neid luua. Ja Disney on siiamaani minu unistuste koostööde listis.

Tulevikus tahaksin liikuda rohkem ka animatsiooni suunas, sest illustratsioon elab tänapäeval üha rohkem edasi liikuvas pildis. See on kindlasti üks valdkond, mida sooviksin juurde õppida ja arendada.

Samuti tahaksin teha rohkem lasteraamatuprojekte. Mulle on alati meeldinud lood, mis on rõõmsad ja fantaasiarikkad ning jätavad lapsele midagi südamesse – ja just sellist maailma tahaksin oma piltidega luua. Selle jaoks peaksin ilmselt ehitama natuke teistsuguse portfoolio, aga see tundub mulle väga põnev suund.

Lõpetasid Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Miks otsustasid sellega liituda ja kuidas kogemus oli?

Olin juba pikemat aega jälginud Ettevõtlusinkubaatori tegemisi ja mingil hetkel tundsin, et vajan oma loomingulisse ellu rohkem struktuuri, strateegiat ja tugevamat ärilist tausta. Olin kaua üksi tegutsenud ning sain aru, et kõikidele küsimustele ei leia enam üksi vastuseid.

Tallinna Ettevõtlusinkubaator tundus väga hea võimalus õppida oma ala ekspertidelt ning saada praktilisi teadmisi ja nõuandeid. Soovisin kasvatada ka enesekindlust oma ettevõtte ja ideede edasiarendamisel.

Kogemus oli väga positiivne ja inspireeriv. Võtsin sealt kaasa palju uusi vaatenurki ja ideid, mida edasi arendada. Kindlasti soovitan seda inimestele, kes tegutsevad oma ettevõtmisega üksi ja otsivad professionaalset tuge.

Tutvu Katarina tegemistega:

Kutsume disainereid osalema Habitare 2026 sisutus- ja mööblimessi väljapanekus

Kutsume disainereid liituma Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinn Design House’i Habitare 2026 messi ühisväljapanekuga, millega oleme sarnasel kujul edukalt osalenud ka viimastel aastatel. B2B ja B2C sisustus- ja mööblimess Habitare toimub 02-06.09.2026 Helsingi Messikeskuses.

Varasemad väljapanekud on toonud Eesti disainile palju tähelepanu ning pakkunud disaineritele väärtuslikke kontakte ja müügivõimalusi rahvusvahelisel turul. Habitare messil osalemiseks on kaks võimalust: kas Tallinn Design House’i ühine väljapanek sektsioonis The Block või enda eraldi väljapanek sektsioonis The Block. Tutvu täpse väljapaneku asukoha kaardiga siin.

Ühine ala sektsioonis the Block

Eraldi väljapanekud sektsioonis the Block

Lisainfo Habitare kohta: https://habitare.messukeskus.com/en/

Palun anna teada, kas oled huvitatud oma toodete presenteerimisest sisustus- ja mööblimessil Habitare 2026? Kui jah, siis kas ühisalal või eraldi väljapanekuga? 

Huvi ja küsimuste korral võtke ühendust: monika@inkubaator.ee

Kuidas luua õppeplatvormi, mis päriselt kaasab ja motiveerib õppijaid?

Hiljutisel seminaril keskendusime küsimusele, mis muutub üha olulisemaks nii hariduses kui ka ettevõtluses – kuidas luua õppeplatvorm ja õppimiskeskkond, mis mitte ainult ei jaga teadmisi, vaid aitab inimestel päriselt õppida, kaasa mõelda ja järjepidevalt areneda. Seminaril esinesid Tallinna Ülikooli teadur ja hariduspsühholoog Grete Arro ning turundusstrateeg ja Turunduslabori eestvedaja Timo Porval.

Seminar tõi kokku teaduse ja praktika. Ühelt poolt avati õppimise ja motivatsiooni psühholoogilisi põhimõtteid ning teiselt poolt jagati ausaid kogemusi ühe Eesti edukaima õpiplatvormi, Turunduslabor, ülesehitamisest ja kasvatamisest.

Grete Arro keskendus oma ettekandes sellele, kuidas inimesed tegelikult õpivad ning miks tõhus õppimine ei tähenda lihtsalt info edasiandmist. Ta rõhutas, et õppimine toimub siis, kui inimene saab luua uusi seoseid, katsetada, eksida ja ise teadmisi mõtestada. Kõlama jäi mõte, et õppimist ei saa “anda”, küll aga saab luua keskkonna, mis toetab õppimist ja motiveerib inimest aktiivselt kaasa mõtlema.

Samuti räägiti sellest, kuidas tänapäeva keskkond ja digikanalid mõjutavad meie tähelepanu ning miks konkureerivad õppimisega sageli kõik muud tegevused, mis pakuvad kiiret uudsust ja meelelahutust. See seab õppimiskeskkondade loojatele aina suurema väljakutse – kuidas hoida õppija tähelepanu ning pakkuda kogemust, mis on väärt inimese aega ja energiat.

Timo Porval jagas seminaril ausaid õppetunde Turunduslabori loomisest ja arendamisest. Koroonaperioodil alguse saanud idee on tänaseks kasvanud õpiplatvormiks, mille kaudu õpivad sajad ettevõtjad ja turundajad. Ettekandes tuli juttu nii tehnilistest lahendustest, turundusstrateegiatest kui ka kogukonna loomisest.

Praktiliste näidete kaudu avas Timo, millised tegevused on aidanud õppijaid platvormile tuua ja neid seal hoida. Eraldi rõhutas ta, et platvormi loomine ja sisu ülesehitamine on sageli kõige lihtsam osa – palju keerulisem on luua harjumust, motivatsiooni ja järjepidevust, mis paneks inimesi päriselt õppima.

Osalejad said seminarilt kaasa nii uusi teadmisi õppimise toimimisest kui ka praktilisi ideid õpiplatvormide, kogukondade ja õppimiskeskkondade arendamiseks. Päev pakkus rohkelt inspiratsiooni kõigile, kes tegelevad hariduse, ettevõtluse või digilahenduste loomisega ning otsivad viise, kuidas muuta õppimine sisukamaks ja mõjusamaks.

Täname kõiki osalejaid aktiivse kaasamõtlemise eest ning suuri tänusõnu väärivad esinejad Grete Arro ja Timo Porval inspireeravate ja praktiliste ettekannete eest.

Rahvusvahelised turunduseksperdid Hollandist külastasid Ettevõtlusinkubaatorit

Eelmisel nädalal oli Ettevõtlusinkubaatoril hea meel võõrustada turunduseksperte Hollandist, kes viisid meie programmi ettevõtjatega läbi praktilised mentorsessioonid. Külastus pakkus osalejatele võimalust saada rahvusvahelist vaadet oma ettevõtte arengule ning kuulda tagasisidet kogenud turundusprofessionaalidelt.

Individuaalsete kohtumiste käigus said ettevõtjad väärtuslikke soovitusi oma brändi, kommunikatsiooni ja turundustegevuste arendamiseks. Arutati nii ettevõtte nähtavuse suurendamist, sihtrühmade paremat kõnetamist kui ka strateegilisema turunduse ülesehitamist. Lisaks jagasid eksperdid praktilisi ideid ja kogemusi rahvusvahelistelt turgudelt, mis andsid osalejatele uusi mõtteid ja inspiratsiooni edasiseks tegutsemiseks.

Sellised rahvusvahelised kohtumised loovad ettevõtjatele suurepärase võimaluse vaadata oma tegevusele värske pilguga ning saada kinnitust, et ka väikestest ideedest võivad kasvada suure mõjuga ettevõtted. Samuti aitavad need laiendada võrgustikke ning tugevdada ettevõtjate enesekindlust oma ideede arendamisel ja tutvustamisel.

Täname kõiki ettevõtjaid aktiivse osalemise ja sisukate arutelude eest. Eriline tänu kuulub The Netherlands Institute of Marketing (NIMA) partneritele ja ekspertidele inspireeriva koostöö eest.

Kõik on disainitud – järelikult saab kõike ümber disainida

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori korraldatud Creative Circular Cities (CCC) projekti inkubatsiooniprogrammi raames toimusid 2026. aasta kevadel mitu rahvusvahelist seminarisarja, mis keskendusid kestliku ja ringse mõtteviisi rakendamisele toote- ja teenusedisainis. Koolitused How to Design a Sustainable Product? ja How to Design a Sustainable Service? tõid kokku loome- ja kultuurisektori professionaalid, ettevõtjad, disainerid ja teised huvilised, et arutada, kuidas kujundada lahendusi, mis on ühtaegu nii kasutajakesksed, majanduslikult mõistlikud kui ka keskkonnahoidlikud.

Mõlema seminari keskmes oli arusaam, et jätkusuutlikkus ei ole enam pelgalt eetiline valik, vaid oluline strateegiline suund. Nii toodete kui teenuste puhul tähendab see vajadust vaadata senised tööviisid värske pilguga üle ning otsida lahendusi, mis aitavad vähendada keskkonnamõju, hoida ressursse kauem kasutuses ja luua pikaajalisemat väärtust.

Kestlik tootedisain algab mõtteviisi muutusest

Neljaosaline seminarisari How to Design a Sustainable Product? keskendus ringse tootearenduse põhimõtetele kogu toote elutsükli jooksul. Koolituse jooksul käsitleti, kuidas liikuda lineaarselt “tooda–kasuta–viska ära” mudelilt ringsematele lahendustele, kus materjalid püsivad võimalikult kaua kasutuses ning tooteid kavandatakse vastupidavuse, parandatavuse, modulaarsuse ja korduskasutuse põhimõttel.

Seminari jooksul rõhutati, et kestlik tootedisain ei tähenda ainult uute materjalide kasutuselevõttu, vaid eelkõige perspektiivimuutust. Toodet ei saa vaadata vaid iseseisva esemena, vaid osana suuremast süsteemist, kus loevad ka kasutusviisid, järgmised kasutustsüklid, parandamisvõimalused ja toote eluea lõpp. Tähelepanu pöörati ka sellele, et materjale ei tohiks käsitleda lihtsalt sisendina tootmisprotsessis, vaid väärtusliku ressursina, mille kvaliteeti ja kasutusvõimalust tuleb säilitada võimalikult kaua.

Praktilised näited tõid ringdisaini osalejatele lähemale

Seminar ei jäänud teoreetiliseks, vaid tõi osalejate endi näidete kaudu esile, kuidas ringmajanduse põhimõtteid saab rakendada väga erinevates toodetes ja teenustes. Aruteludes tõstatus näiteks küsimus, kuidas tagada, et keskkonnasõbralik pakend oleks kasutaja jaoks ka arusaadav. Leiti, et ainult kestlikust materjalist ei piisa, kui puudub selge info selle kohta, kes toote valmistas, kuidas seda uuesti kasutada ja kuhu see lõpuks suunata. Võimalike lahendustena pakuti välja paremat märgistust, QR-koode, juhiseid korduskasutuseks ning tagastus- või kogumissüsteeme.

Teise näitena arutati taaskasutatud portselani võimalusi, kus toodi esile, et lisaks materjali ümbertöötlemisele võivad kestlikku väärtust luua ka parandusteenused, rendimudelid ning esemete värskendamine või ümberglasuurimine. Nii sai seminaris selgeks, et ringdisain ei tähenda alati täielikult uue toote loomist, vaid sageli olemasoleva lahenduse edasiarendamist, kasutuse pikendamist ja väärtuse säilitamist.

Teenused kujundavad samuti keskkonnamõju

Kaheosaline seminarisari How to Design a Sustainable Service? laiendas kestlikkuse arutelu toodetelt teenustele, digilahendustele ja organisatsioonilistele protsessidele. Koolitus näitas, et keskkonnamõju ei teki ainult füüsiliste esemete tootmises, vaid ka teenuste ülesehituses, digitaalsetes töövoogudes, andmekasutuses, infrastruktuuris ja igapäevastes tööprotsessides.

Osalejad said tööriistu, kuidas hinnata oma teenuse jalajälge, kaardistada peamisi mõjuallikaid ning leida võimalusi nende vähendamiseks. Fookuses olid teenuste ja digitaalsete süsteemide optimeerimine, digitaalse raiskamise vähendamine, taastuvenergial põhinevate lahenduste eelistamine ning jätkusuutlike valikute sidumine organisatsiooni praktiliste otsustega.

Aruteludes kõlas ka mõte, et kestlikum teenusedisain algab sageli juba eeltöö faasis. Näiteks toodi välja, et paremini läbi mõeldud koostöö enne arendusprotsessi algust aitab vähendada liigseid kohtumisi, ümbertegemisi ja ressursikulu. Samuti rõhutati lõppkasutajate varasemat kaasamist, et loodavad teenused vastaksid tegelikele vajadustele ega tooks kaasa tarbetuid samme või koormust.

Miks need teemad on loome- ja kultuurisektorile olulised?

Loome- ja kultuurisektori jaoks on ringmajandus ja kestlik disain järjest olulisemad, sest need avavad uusi võimalusi innovatsiooniks, rahvusvaheliseks arenguks ja vastutustundlikuks ettevõtluseks. Nii toodete kui teenuste puhul ei seisne küsimus ainult keskkonnamõju vähendamises, vaid ka selles, kuidas kujundada lahendusi, mis on ajas vastupidavamad, kasutajale tähenduslikumad ja majanduslikult jätkusuutlikud.

Seminarisarjad näitasid, et kestlikkus võib väljenduda väga erineval moel: paremates materjalivalikutes, läbimõeldud kasutusjuhistes, paranduse ja korduskasutuse võimaldamises, tõhusamas teenuseprotsessis või teadlikumas suhtluses klientide ja kasutajatega. Just selline terviklik vaade aitab muuta ringmajanduse põhimõtted praktiliseks ja rakendatavaks ka igapäevases loometöös ning ettevõtluses.

Koolitaja Maximilian Mauracher tõi kokku strateegia ja praktilise kogemuse

Mõlemat seminarisarja viis läbi rahvusvaheliselt tunnustatud disainer, strateeg ja loovjuht Maximilian Mauracher, kelle töö keskendub ringmajandusele, jätkusuutlikkusele ja disainipõhisele muutuste juhtimisele.

Ta on õppinud Viini Rakenduskunstide Ülikoolis ning töötanud enam kui kümme aastat ettevõtete, linnade ja organisatsioonidega, sealhulgas FREITAGi, Decathloni, WWF-i ja Berliini linnaga. Berliinis tegutseva NEW STANDARD.STUDIO kaasasutaja ja tegevjuhina aitab ta rahvusvahelistel meeskondadel tõlkida keerukaid jätkusuutlikkuse väljakutseid selgeteks strateegiateks, toodeteks, teenusteks ja narratiivideks.

Seminaride üks keskseid sõnumeid võttis hästi kokku mõte: „Kõik on disainitud – järelikult saab kõike ümber disainida.“ See peegeldab hästi nii seminaride sisu kui ka CCC projekti laiemat eesmärki – aidata loome- ja kultuurisektori tegijatel näha muutusi võimalusena ning leida uusi viise, kuidas kujundada vastutustundlikumaid ja mõjusamaid lahendusi.

CCC projekt toetab ringmajanduse üleminekut

Seminarisarjad toimusid Creative Circular Cities projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Projekti eesmärk on toetada kohalikul tasandil ringmajandusele üleminekut, kaasates sellesse aktiivselt kultuuri- ja loomesektorit ning pakkudes praktilisi teadmisi, tööriistu ja rahvusvahelist koostööd.

„Räägi oma kliendiga – see on kõige targem asi, mida teha“: TEENUS 360 tõi kokku teenusäri päris lood ja õppetunnid

28. aprillil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris praktiline minikonverents TEENUS 360, mis keskendus teenusettevõtjate kõige olulisematele küsimustele – kuidas kasvada, millal ja kuidas oma ärimudelit muuta ning kuidas kohaneda kiiresti muutuva ärikeskkonnaga.

Päeva jooksul jagasid oma kogemusi ettevõtjad ja eksperdid, kes on ise teenusäris kasvanud, teinud suuri muutusi ning sisenenud välisturgudele. Läbivaks teemaks kujunes arusaam, et teenusäri keskmes on inimesed – nii meeskond kui kliendid – ning edu sõltub võimest luua ja kommunikeerida päris väärtust.

Konverentsi avas Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juht Anu Lõhmus, kes rõhutas, et teenusettevõtjate osakaal inkubaatori programmides on suur ning vajadus praktiliste kogemuste ja ausate arutelude järele kasvab pidevalt. Sellest sündiski idee tuua need teemad ühele lavale kokku.

Kasv algab vundamendist ja väärtusest
Päeva avas Kari Maripuu, kes tõi oma ettekandes esile, et teenusäri on eelkõige inimeste äri. Tema sõnul on oluline osata oma teenust õiglaselt hinnastada – kui klient tajub pakutavat väärtust, on ta valmis selle eest ka maksma.

Ärimudeli ümbermõtestamine ja fookus
Margus Klaar jagas Brand Manuali ausat kogemuslugu ettevõtte arengust ja muutustest. Ta rõhutas, et väikese ettevõtte puhul on rahavoog kriitilise tähtsusega ning ilma selleta ei ole võimalik äri jätkusuutlikult arendada. Samuti tõi ta esile, et edu ei sünni üksikutest tegevustest, vaid järjepidevusest ja selgest väärtuspakkumisest. Oluliseks peab ta ka otsest suhtlust kliendiga, et mõista nende tegelikke vajadusi.

Rahvusvaheline kasv ja organisatsiooni arendamine
Ander Ojandu keskendus oma ettekandes Civitta rahvusvahelisele kasvule ja organisatsiooni ülesehitamisele. Ta rõhutas, et ilma tugevate juhtide ja usaldusväärsete meeskondadeta ei ole võimalik kasvada. Samuti tõi ta esile, et kasv peab olema teadlik ja strateegiline ning iga investeering peaks toetama ettevõtte pikaajalist väärtust.

AI kui võimalus, mitte oht
Paneeldiskussioonis, kus osalesid Priit Kallas, Einar Tiimla (häk agency), Kadri Tuisk (Wundamental) ja Indrek Seppo, arutati tehisintellekti mõju teenusärile. Leiti, et AI annab ka väikestele ettevõtetele märkimisväärse eelise, kui seda oskuslikult kasutada. Soovitati alustada ühest tööriistast ja seda põhjalikult tundma õppida ning keskenduda sellele, kuidas AI abil väärtust luua.

Autentsus kui konkurentsieelis
Epp Kärsin tõi oma ettekandes esile autentsuse ja isiksuse rolli äris. Tema sõnul ei saa kõike mõõta rahas ning edu aluseks on siirus, järjepidevus ja julgus olla ehe. Tugev isiklik bränd võib kujuneda ettevõtte suurimaks ja kõige raskemini kopeeritavaks konkurentsieeliseks.

Teenusest tooteks liikumine
Päeva lõpetanud paneelis arutlesid Lilit Palmar (Maru VR), Kaire Vuks (Baubauwall) ja Karin Kiviste (Creatomus) teenuselt tootepõhisele ärile ülemineku üle. Leiti, et kuigi toode võimaldab paremat skaleeritavust, nõuab see tugevaid süsteeme, selgeid protsesse ja teadlikku ressursside jaotust. Samuti toodi välja, et oma toote arendamine konkureerib sageli igapäevaste kliendiprojektidega ning vajab seetõttu eraldi fookust.

Teenuste eksport ja rahvusvaheline laienemine
Päeva lõpetanud paneelis arutlesid teenusettevõtete ekspordivõimalustest Pärtel Vurma (Velvet), Maris Altsoo (ALL·SET), Ander Sõõrumaa (OCCO) ja Andrei Stepin (Thorgate). Arutelus rõhutati, et rahvusvahelisel turul ei osteta teenust, vaid lahendust konkreetsele probleemile, mistõttu on usalduse loomine võtmetähtsusega. Samuti toodi välja, et välisturgudele sisenemine nõuab strateegilist lähenemist, õigeid partnereid ja valmisolekut kohaneda.

Konverentsil oli sponsoriks Lumiorav, kelle magneesiumvesi aitas hoida päeva jooksul osalejate ja esinejate meeled värskena!

Konverents pakkus osalejatele praktilisi teadmisi, ausaid kogemuslugusid ja väärtuslikke kontakte.

Tallinn Design House’is on avatud Ettevõtlus­inkubaatori programmis osalevate ettevõtete eriväljapanek

Tallinn Design House’is avati 16. aprillil Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmis osalevate ettevõtete eriväljapanek, mis toob esile kuus omanäolist Eesti loojat: Korralooja, Kadri Veisner, Katarina Sarap, Ruth Terras, Rada Keraamika ja Liisa Kanemägi.

Väljapanek keskendub disaini taga olevatele inimestele ja nende lugudele. Sageli teatakse toodet või brändi, kuid looja ise jääb varju. Seekord astuvad esile kuus käsitöölist ja disainerit, keda ühendab ühine arusaam: ilu ei ole luksus, vaid teadlik valik.

Ülle Tammik (Korralooja) on professionaalne korrastaja, koolitaja ja konsultant, kes aitab inimestel luua toimivaid süsteeme kodus ja igapäevaelus. Isiklik kogemus ATH-ga on näidanud talle, et toimiv keskkond ei ole esteetiline ideaal, vaid igapäevase selguse ja rahu alus. “Kord ei ole luksus. See on vabadus.”

Kadri Veisner on moestilist, moejoonistaja, moekoolitaja ja akvarellikunstnik, kelle looming ulatub moesaatest kuni Kuldmunapreemiaga pärjatud kostüümikunstini. Tema moejoonised ja maalid on jõudnud toodetele ja huvitavatesse koostöödesse – sealhulgas Mammu Couture’i õunapuuõied ja Smarttani läbipäevituvad rõivad. “Kõik me väärime ilu, aga riietu teadlikult.”

Katarina Sarap on illustraator, kelle värviküllased karakterid ja rõõmsad lood ärkavad ellu tema ABC (Atypical, Bold, Colourful) järgi: ebatüüpiline, julge, värviline. Gümnaasiumist alanud loominguline tee on viinud tema teosed rahvusvaheliste brändideni nagu Zalando, Škoda ja L’Occitane. “Elu ei pea alati tõsiselt võtma – natuke lõbu ja värvi teeb imet.”

Kristen Terasmaa (Ruth Terras) on lõhnadisainer, kes on eeterliku maailmaga seotud alates 2010. aastast. Tema bränd on loodud neile, kes hindavad puhast koostist ja teadlikke valikuid, sest lõhnad mõjutavad rohkem, kui esmapilgul paistab. “Kõik, mis lõhnab hästi, ei ole sulle hea! Kas Sina tead, mida Sa sisse hingad?”

Kärt Suursaar (Rada Keraamika) loob potikeral sündinud tarbekeraamikat, kus traditsioonilise meisterlikkuse ja tänapäevase lihtsuse ühendab tegija isiklik puudutus. Iga ese on kordumatu ja loodud selleks, et olla käes, kasutuses ja ajaga omaks saada. “Käsi juhib, materjal vastab, inimene rõõmustab.”

Liisa Kanemägi on kudumiskunstnik, kes alustas lapsena Barbidele kampsuneid kududes ja loob täna piiratud kogustes esemeid, mis hägustuvad disaini ja kunsti piiril. Vill, siid ja lina – lõngad, millel on iseloom – saavad jääkide vaba lõike kaudu vormi, mis on nii ilus kui planeedisõbralik. “Su sisemine pätt on täiega nunnu.”

Õhtut juhtis Ingrid Margus (Actors Lab Tallinn) ning muusikalist elamust pakkus Martin Kalmet.

Eriväljapanek jääb Tallinn Design House’is (Rotermanni 14, Tallinn) avatuks juuni lõpuni, pakkudes võimalust tutvuda ja soetada Eesti disainerite loomingut.

Väljapaneku vaateakna kujunduse autor on Katarina Sarap. Vaata illustratsioone allpool!

Tallinna Ettevõtlusinkubaator avas CCC projekti raames ringmajanduse võimalusi tutvustava näituse

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone näitusesaalis on esimese väljapanekuna avatud ringmajandusteemaline näitus, mis valmis Creative Circular Cities (CCC) rahvusvahelise projekti raames ning kutsub nii ettevõtteid kui ka linnakodanikke avastama ringmajanduse põhimõtteid ja valdkonna uusi võimalusi. Näituse teostasid Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Heya Visual.

Tarbimisühiskonna areng on toonud kaasa üha suurema loodusressursside kasutamise ning sellega kaasnevad nii keskkondlikud, sotsiaalsed kui ka majanduslikud probleemid. Kasvav jäätmeteke ja keskkonnasaaste ning loodusvarade vähenemine muudavad ringmajanduse põhimõtete tutvustamise järjest olulisemaks. Samas ringmajandus ei ole ainult keskkonnateema – see on süsteemne muutus, mis puudutab tootmist, tarbimist ja väärtushinnanguid ning kus olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. See aitab luua tasakaalus tulevikku, kus majandus ja keskkond toimivad koos, mitte teineteise arvelt.

Uus näitus aitab neid teemasid mõtestada praktilisel ja interaktiivsel viisil, pakkudes külastajatele võimalust oma teadmisi proovile panna, katsetada uusi ideid ning saada inspiratsiooni teadlikumate valikute tegemiseks.

„Meil on hea meel, et koostöös Heya Visuali ja ringmajanduse ekspertidega valmis ülevaatlik didaktiline ringmajandust tutvustav näitus koos rohkete näidiste ja väljapanekutega. Näituse loomisel tuli väga palju eelinfot läbi töötada, kuid eesmärk oli tuua külastajateni kõige olulisemad teemad, praktiline info ja selged suunised. Samuti on väga prioriteetsed ettevõtete praktilised näited, kes juba ringmajanduse põhimõtteid edukalt rakendavad. Need on näitusel esindatud nii tutvustavate videote, tekstide kui ka toodete kaudu. Näitus pakub olulist lisaväärtust inkubaatori külastajatele ja võimaldab tutvustada ringmajanduse alustalasid nii meie programmides, koolitustel osalevatele ettevõtetele kui ka muude sündmuste, konverentside, seminaride külalistele“ ütles Tallinna Ettevõtlusinkubaatori projektijuht Kristel Mõistus.

Heya Visuali loodud väljapanek on üles ehitatud kui terviklik teekond, mis tutvustab ringmajanduse põhimõtteid, ettevõtete edulugusid ja parimaid praktikaid. Näitus innustab mõtlema, kuidas igaüks saab oma igapäevaelus ja ettevõtluses tegutseda ringmajanduse põhimõtteid järgides ning milline mõju on meie valikutel tulevikule. Näitus annab külastajatele suunised ja arusaamise, et meie ühine tulevik sõltub igaühe panusest. Ringmajandus ei ole ainult ettevõtete või poliitikakujundajate teema – see puudutab meid kõiki.

Heya Visuali tiimi kuulusid Kaia Lõun, Jüri Lõun, Raivo Randoja ja Sigrid Randoja. Näituse loomisse olid kaasatud ka ringmajanduse eksperdid Margit Rüütelmann ja Kaia Lõun ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Tallinna Strateegiakeskusest Katarina Papp, Liina Kanarbik, Tallinna Tehnikaülikoolist Simo Ilomets, Zero Waste Estoniast Marianne Sepp, Borg, Eesti Pakendiringlus, EKT Ecobio, Green Gravels, Killumeister, KIUD, Leemans Greencircle, Neular, Mulieres, RAIKU, Räpina Paberivabrik, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Weerec, Woola ja CCC projekti partnerid.

Uus väljapanek Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris on avatud gruppidele eelregistreerimisel külastamiseks (kirjuta info@inkubaator.ee) ning pakub väärtuslikku kogemust kõigile, kes soovivad paremini mõista ringmajanduse võimalusi ja rolli ressursitõhusa tuleviku ühiskonna kujundamisel.

Näitus valmis projekti Creative Circular Cities (CCC) raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm. Projekt edendab ringmajandust kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektoreid ning loomeettevõtted. Demolinnades Aarhusis, Kielis, Gdynias, Riias, Tallinnas ja Turus tutvustavad partnerorganisatsioonid võimalusi, kuidas loomesektor saab toetada ringmajandust, kasvatada vastutustundlikku tarbimist ning aidata ettevõtetel ringmajandust rakendada. Tallinna näitus on üks selle rahvusvahelise koostööprojekti olulistest tulemustest.

Kandideeri Creative Business Cup’ile 2026!

Loov Eesti otsib innovaatiliste ja loominguliste toodete või teenustega alustavat ettevõtet, kes võiks Eestit esindada globaalsel võistlusel Creative Business Cup, mis toimub augustis Taanis, Kopenhaagenis. Nii võistlust kui ka selle lisaüritusi jälgivad rahvusvahelised investorid. 

Konkursil on osalema oodatud kõik alustavad ettevõtted, kelle ambitsioon on jõuda rahvusvahelisele turule oma uuendusliku toote või teenusega.

Miks osaleda?

Creative Business Cupil osalemine võib olla uutele ettevõtjatele ja alustavatele ettevõtetele mitmel viisil kasulik. See on suurepärane võimalus ideele tagasiside saamiseks ja paljude jaoks pole Creative Business Cup lihtsalt võistlus. See on suurepärane tõuge ideede arendamisele ja annab kinnitust, et te pole oma ideega üksi. Globaalsel võistlusel osaleb üle 80 innovatiivse ja loomingulise idufirma. Lisaks mitmesugustele auhindadele pakub üritus kõigile suurepäraseid võimalusi oma võrgustiku laiendamiseks ja inspiratsiooni saamiseks, samuti ainulaadset võimalust oma idee ülemaailmseks tutvustamiseks.

Kes saab osaleda?

Kuidas osaleda?

Eesti eelvoorus osalemiseks registreeru enne 30. aprilli: https://forms.gle/ArhdTzkftesqHWbM8

Creative Business CUP 2025 Eesti finalistid selgitatakse välja 15. maiks.

21. mail 2026 kell 14-17 toimub Loomekeskuses Naked Island  (Laevastiku tn 3, 10313 Tallinn) Creative Business Cup Eesti finaal, kus selgitatakse välja võitja. Võitja esindab Eestit Creative Business CUP 2026  finaalvõistlusel Kopenhaagenis.

VAATA ROHKEM INFOT Creative Business Network’i kohta

Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012. Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad  Estonian Business School,  Tartu Loomemajanduskeskus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator, ADAPTER, Tehnopol ja Eesti Kunstiakadeemia.