ENG
Tutvu programmidega

Tule oma kontoriga Ettevõtlusinkubaatorisse!

Kas otsid inspireerivat ja professionaalset töökeskkonda, mis toetab sinu ettevõtte kasvu?

Tallinna Ettevõtlusinkubaator pakub paindlikke ja kaasaegseid kontoriruume alustavatele ning kasvavatele ettevõtetele. Ettevõtlusinkubaatori hoones aadressil Poldri 3/1 on kokku 8 kontoriruumi suurusega 18–76 m², mis sobivad nii väiksemale tiimile kui ka kasvavale ettevõttele.

Üürihind on 14 €/m² + km kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud (fikseeritud kommunaalkulude tasu ja üldruumide kasutustasu vastavalt kasutajate arvule).

Miks valida kontor Ettevõtlusinkubaatoris?

Paindlikud ruumid: Võimalik on rentida erineva suurusega ruume vastavalt ettevõtte vajadustele ja kasvule. Soovi korral saab kasutada olemasolevat mööblit. Osades ruumides on veevõtu võimalus ning valmidus eraldi kööginurga rajamiseks.

Ühisköök ja lisavõimalused: Rentnike kasutuses on ühisköök, mis sobib nii igapäevaseks kasutamiseks kui ka väiksemate sündmuste korraldamiseks. Üürihind sisaldab ka kõneboksi kasutamise võimalust.

Kaasaegne töökeskkond: Valgusküllased ja esinduslikud vastvalminud ruumid, kiire internet ning ühiskasutatavad alad igapäevaseks tööks ja kohtumisteks. Lisaks on võimalik kasutada koolitus- ja nõupidamisruume ning mugavat lifti.

Vastvalminud hoone: Tegemist on uue ja esindusliku äripinnaga, kus modernne arhitektuur ja läbimõeldud lahendused tagavad mugava ja esteetilise töökeskkonna.

Ettevõtjate kogukond ja sündmused: Ettevõtlusinkubaatoris tegutsemine annab võimaluse luua väärtuslikke kontakte, leida koostööpartnereid ning osaleda ettevõtlusalastel sündmustel, mis toetavad sinu ettevõtte arengut.

Suurepärane asukoht: Hoone asub kesklinnas, Sadama asumis. Vahetus läheduses paiknevad sadam, Nautica Keskus ning Rotermanni kvartal.

Parkimine: Parkimine on mugavalt ja piiramatult võimalik hoone läheduses asuvates parklates hinnaga ligikaudu 50€+km kuus. Jalutuskäigu kaugusel asuvad mitmed ühistranspordi peatused.

Võta ühendust ja tule tutvuma – sinu ettevõtte järgmine kasvusamm võib alguse saada just siit.

Lisainfo: Kristel Mõistus, +372 52 11 524, kristel@inkubaator.ee

Praktiline seminar: kuidas välismessil päriselt edu saavutada?

Välismessid on ettevõtetele suurepärane võimalus leida uusi kliente, partnereid ja turge – kuid ainult siis, kui osalemine on strateegiliselt läbi mõeldud ja professionaalselt ellu viidud. Just nendele teemadele keskendus Ettevõtlusinkubaatoris toimunud praktiline seminar „Kuidas edukalt välismessil osaleda?“, kus oma kogemusi jagasid ekspordikonsultant Leila Haugas, messibokside disainer ja Digiprint tootmisjuht Sten Seene ning Revala esindaja Kert Lehe. Seminaril räägiti ausalt nii õnnestumistest kui ka „ämbritest“ ning toodi rohkelt näiteid päriselust.

Mess kui konkurentsieelise loomise koht

Leila Haugas rõhutas, et messile ei minda lihtsalt kohaloleku pärast. Messil osalemise eesmärk peab olema konkurentsieelise loomine. Nutikalt tegutsedes on võimalik mõnel turul konkurentidest ette jõuda, kuid see eeldab teadlikku eeltööd ja strateegilist lähenemist.

Ta soovitas iga messi jaoks kirja panna kuni kolm konkreetset eesmärki. Liiga paljude sihtide seadmine hajutab fookust. Samuti ei tohiks messi ettevalmistust alahinnata – sageli võtab see rohkem aega, kui esialgu arvatakse, ning kipub muude tööde vahele „ära kaduma“. Oluline on läbi mõelda, millist kliendigruppi püütakse. Kas sihiks on distribuutor, kes hakkab toodet edasi müüma ja võib-olla ka turundama? Või soovitakse jõuda suurte jaekettideni, kelle otsustajad liiguvad sageli mitmekesi? Mida suurem ettevõte, seda rohkem kontakte tuleb sõlmida.

Leila tõi esile, et ükski edukas messiprojekt ei ole sündinud üksinda tegutsedes. Tugev ja tulemustele orienteeritud meeskond on kriitilise tähtsusega. Samuti ei tohiks teha hinnanguid välimuse või religiooni põhjal – rahvusvaheline äri eeldab avatud meelt ja kultuuritundlikkust.

Õige messi valik algab küsimisest

Kuidas valida õige mess? Leila soovitas enne sihtriiki minekut küsida potentsiaalsetelt klientidelt, milliseid messe nemad soovitavad. Samuti tasub uurida, millised kategooriad on messil esindatud ning kas sihtrühm on seal päriselt kohal.

Ta rõhutas eeltöö tähtsust: potentsiaalsed kliendid tuleks kaardistada ja kohtumised eelnevalt kokku leppida. Abiks on messide veebilehtede osalejate nimekirjad, LinkedIn, tehisintellektil põhinevad tööriistad ning ka otsekontaktid ja telefonikõned. Ideaalis alustatakse kaks kuud enne messi, kuid parem teha kasvõi kaks nädalat varem kui jätta üldse tegemata.

Messil ei tohiks jääda boksis ootama. Kui külastajaid on vähe, tuleb ise aktiivselt kontakte otsida. Ühisstendil osaledes ei tasu piirduda vaid eestlastega suhtlemisega – sihiks on rahvusvahelised kontaktid. Samuti soovitas Leila „võidelda“ hea asukoha eest messihallis ning võimalusel esineda ka konverentsil. Kui konkurent on otse boksi ees, on tõenäoline, et potentsiaalne klient ei jõuagi teie juurde.

Suhtlus, järjepidevus ja kiire järeltegevus

Leila kogemus enam kui 50 globaalselt messilt näitab, et tihti lõpeb tõsine ärisuhtlus hoopis õhtusöögilauas. Seetõttu on oluline olla kohal ja valmis suhtlema ka väljaspool ametlikku messiala.
High-context kultuurides on eriti oluline kiire järeltegevus – näiteks saata samal õhtul follow-up e-kirjad. Paljud otsustajad suhtlevad ööpäevaringselt. Samas rõhutas ta, et kõige olulisematele kontaktidele tuleks pigem helistada – ainult e-kirjast ei pruugi piisata.

Strateegiakoosolekuid ei tasu planeerida kolm päeva pärast messi – esmalt tuleb teha järeltegevused ja hoida kontaktid „soojas“. Kõige olulisem on järjepidevus.

Messiboks kui kolme sekundi võimalus

Sten Seene keskendus ettekandes visuaalsele poolele: kuidas kujundada messiboks, mis päriselt töötab. Ta rõhutas kolme sekundi reeglit – kui külastaja ei saa kolme sekundiga aru, mida ettevõte pakub, on võimalus juba käest lastud. Slogan on sageli olulisem kui logo ning sõnum peab olema lihtne ja selge.

Steni sõnul peitub võlu lihtsuses. Boks ei tohi olla üledisainitud ega keeruline. Külastaja peab tundma, et sinna on lihtne siseneda. Oluline on arvestada valgustuse, põranda, kõrguste ja üldise kuvandiga. Eksklusiivsust saab luua detailidega, kuid kui valgus ei too sõnumit esile, ei ole ka uhkest lahendusest kasu. Tootja tuleks kaasata planeerimisfaasis, et kõik tehnilised lahendused toimiksid. Hind ei tohiks olla ainus otsustuskriteerium – „säästuprojekt“ võib hiljem kalliks maksma minna.

Samuti soovitas Sten mõelda, millises riigis mess toimub ja millist sihtrühma soovitakse kõnetada. Mõnikord võib olla kasulik mängida värvidega nii, et eristuda konkurentide brändivärvidest.
Lisaks praktilised nõuanded: koostada süsteemne ajagraafik, arvestada boksi paigalduse ja mahavõtuga ning hoida olulised esemed jälgitavad – näiteks kinnitada väärtuslikele seadmetele jälgimisseadmed.

Kogemuslugu: rõõmu eksportimine välisturgudele

Kert Lehe jagas ettevõtte Revala kogemust messidel osalemisest. Nende sõnum on lihtne: nad ei müü lihtsalt jäätisepulbrit, vaid toodavad rõõmu igasse päeva. Tootevalikusse kuuluvad jäätisepulbrid, piimapulbrisegud, jääjoogisegud ja proteiinipulbrid. Sihtturgudena nähakse Aafrikat ja Lõuna-Ameerikat, kusjuures viimases on keeleoskus kriitilise tähtsusega.

Messi valikul lähtuvad nad eelkõige sellest, millisele turule soovitakse siseneda. Tund aega eeltööd on odavam kui kohale minna ja avastada, et õiged ostjad puuduvad. Samuti tuleb vaadata, millised kategooriad messil esindatud on – õigele sihtrühmale suunatud mess muudab ka ostuotsuse lihtsamaks.
Kert rõhutas panipaiga olulisust boksis ning soovitas mitte ehitada endale „liiga uhket“ lahendust lihtsalt mulje jätmiseks. Oluline on praktilisus.

Kontaktide haldamisel kasutavad nad aktiivselt WhatsAppi ning püüavad A-kontaktidega kohe suhtlust alustada. Messipäeva lõpus tehakse visiitkaartidest pilt ja kirjutatakse üles märkmed, et hiljem oleks selge, millest ja kellega räägiti.

Õppetunnid ja riskid

Seminaril räägiti ka riskidest. Vale messi valik, ebaselge sõnum boksis, poliitilised riskid sihtturul, sinisilmsus partnerite valikul ning makseriskid võivad osutuda valusaks õppetunniks. Oluline on kindlustada toodete transport ning valida koostööpartnereid, kes jagavad samu eesmärke.

Nagu kõlama jäi – kvaliteetne toode üksi ei taga edu. Edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse oma väärtust kommunikeerida ja kui järjepidevalt hoitakse kontakte töös. Seminar andis osalejatele praktilised tööriistad ja realistliku pildi sellest, mida edukas välismess tegelikult nõuab – strateegiat, meeskonnatööd, selget sõnumit ja julgust tegutseda.

Time for (S) Heroes: uued vaatenurgad interdistsiplinaarsele disainile

Tallinna Ettevõtlusinkubaator korraldas koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga töötoad New Perspectives on Interdisciplinary Design osana rahvusvahelisest projektist Time for (S)Heroes. Kahepäevased kohapealsed töötoad tõid kokku üliõpilased ja õppejõud, et uurida, kuidas draamapedagoogika ja kunstipõhised meetodid saavad süvendada disainialast pädevust ning toetada interdistsiplinaarset koostööd kestliku disaini valdkonnas.

Kestlikkus loo ja tegude kaudu

Time for (S)Heroes’i raames ning nende töötubade käigus uuriti kestlikkuse kangelaslikkust ja kaasavust kunstipõhiste ja draamapedagoogiliste lähenemiste kaudu. Projekt julgustab disainereid nägema end aktiivsete muutuste elluviijatena ning kasutama jutustamist, empaatiat ja koostööd kestliku muutuse tööriistadena.

Kahe päeva jooksul kutsuti osalejaid mõtisklema oma isiklike väärtuste, professionaalse identiteedi ja tulevaste rollide üle disaineritena, kes tegutsevad üle erialapiiride.

Töötubade põhiteemad

Osalejad tegelesid selliste võtmeteemadega nagu disaineri identiteet, koostöö interdistsiplinaarsetes meeskondades ning kestlikkusele suunatud lugude jutustamine. Erilist tähelepanu pöörati kaasavusele ja empaatiavõimele disainipraktikas ning narratiivide ja mõjusate lugude rollile tähenduslike disainiprotsesside kujundamisel.

Oluline osa töötubadest oli pühendatud narratiivide loomisele ja tulevikule suunatud mõtlemisele. Osalejad kasutasid mitmesuguseid loovaid ja refleksiivseid meetodeid, sealhulgas:

Need meetodid aitasid osalejatel siduda isikliku motivatsiooni kollektiivse tegutsemisega ning kujutleda konkreetseid teid kestlike tulevikeni.

Võrgustumine, teadustöö ja tulevikuvõimalused

Töötoas tutvustati ka peagi algavat Time for (S)Heroes’i disainikonkurssi nelja disainiülesandega ning tõi esile rahvusvahelised projektitegevused, sealhulgas Creative Europe Desk Finlandi ja Soome Riikliku Haridusameti koostöös korraldatava veebiseminari.

Töötubasid juhendasid pr Heini Haapaniemi, teadusjuht Kagu-Soome Rakenduskõrgkoolis (Xamk) ja doktorant Aalto ülikoolis, ning pr Alina Viontsek, teenusedisainer Kagu-Soome Rakenduskõrgkoolist (Xamk). Toetust pakkus pr Stella Runnel, Eesti Kunstiakadeemia aksessuaaridisaini dotsent ja osakonnajuhataja. Töötubasid korraldas Ettevõtlusinkubaatori poolt Kristel Mõistus.

Liitu Time for (S) Heroes’i teekonnaga

Kas sind huvitab kestlik disain, rahvusvaheline koostöö, mood, kostüüm või etenduskunstid? Time for (S) Heroes pakub võimalusi õppida, koos luua ja panustada kaasavama ning kestlikuma disainituleviku kujundamisse.

👉 Uuri lähemalt: timeforsheroes.eu

Kas ja millist sisu luua TikToki, et see toimiks turunduskanalina?

Ettevõtlusinkubaatoris toimunud seminar keskendus küsimusele, mis on paljude ettevõtjate laual: kas TikTok on lihtsalt meelelahutus või päriselt toimiv turundus- ja müügikanal? Vastus oli ühene – TikTok ei ole ainult tantsuvideote platvorm, vaid üks kiiremini kasvavaid müügikanaleid maailmas. Kui ettevõte ei ole seal nähtav, võivad suur osa tulevastest klientidest olla kellegi teise käes.

Seminaril said osalejad selge, praktilise ja ausa ülevaate sellest, kuidas TikTok tegelikult töötab, millised on selle eripärad ning kuidas luua sisu, mis ei ole lihtsalt „kohalolek“, vaid toetab reaalseid ärieesmärke. TikToki turunduse teemal kõnelesid Liisel Vatsel (Lola Social), Taavi Altpuu (Molivery) ja Richard Kaarna (Exela Media Group).

Liisel Vatsel: TikTok on huvipõhine süsteem, mitte sotsiaalvõrgustik

Liisel Vatsel rõhutas, et TikTok erineb teistest platvormidest ülesehituse loogikalt: see ei küsi, keda sa tunned, vaid mis sind huvitab. Sisu tarbimine on suuresti anonüümne ning algoritm analüüsib pidevalt kasutajate käitumist, et otsustada, mida ja kui kaua kellelegi näidata.

Olulisemad mõtted ettekandest:

Taavi Altpuu: kuidas tööstusettevõte jõudis sadade miljonite vaatamisteni

Taavi Altpuu jagas Molivery agentuuri ja Dipperfoxi kogemuslugu tööstusettevõtte turundusest, mis näitab, et TikTok ei ole ainult tarbijabrändide mängumaa. Molivery on digiturundusagentuurina pühendunud töötustusturundusele, võttes arvesse ettevõtete spetsiifikat. Dipperfox on välja töötanud innovatiivse kännupuuri ning 2020. aastal alustati oma tehnoloogia müüki välismaale ning esimene viraalne video sündis juhuslikult – ettevõtte omaniku poeg postitas puurimisvideo TikToki.

Peamised õppetunnid:

Dipperfoxi tulemused räägivad enda eest:

Loe ka pikemat kogemuslugu Dipperfoxi turundusest Molivery kodulehel.

Richard Kaarna: kõige olulisem on idee ja emotsioon

Richard Kaarna rõhutas, et TikToki kasutaja ei lähe platvormile ostma, vaid meelelahutust tarbima. Seetõttu algab kõik ideest ja emotsioonist. Töötavad emotsioonid: uudishimu, samastumine, kogetav kasu, üllatus, „WTF“-moment. Keskmine kasutaja scrollib autopiloodil – kuni 260 lühivideot 30 minuti jooksul. Seetõttu tuleb murda autopiloot.

Kuidas hoida tähelepanu:

Richard kirjeldas TikToki sisu kui peamiselt „pildis olemist“ – otsest müüki ei tehta, kuid luuakse eeldus, et bränd on tuttav ja usaldusväärne.

Kokkuvõttes jäi seminarilt kõlama selge sõnum: TikTok ei ole kohustus, vaid võimalus. Võimalus jõuda õigete inimesteni, õigel ajal ja õige sõnumiga – ning teha seda viisil, mis toetab päriselt nii turundust kui müüki. Ettevõtted, kes alustavad katsetamist täna, loovad endale eelise homseks.

Järgmine kasvuhüpe: selgunud on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi 10 osalejat

Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris algas juba 3. kasvuprogrammi lend, kuhu on valitud mitmekesine ja ambitsioonikas grupp ettevõtteid. 9-kuulise programmi fookuses on kasvustrateegiate kujundamine, meeskonna juhtimine, finantsplaneerimine, innovatsioon, müük ja eksport. Erilist heameelt teeb, et osalejate seas on ka varasemate inkubatsiooniprogrammide vilistlasi, kes on naasnud järgmisele arengutasemele.

Uued programmis osalejad tegutsevad nii loome-, tootmis-, tehnoloogia- kui teenindusvaldkonnas ning neid ühendab soov viia oma lahendused järgmisele tasemele. Allpool on ülevaade ettevõtetest ja nende tegevusfookusest.

Kasvuprogrammi vastu võetud ettevõtted:


Soovime kõigile programmiga liitujatele edu ning ootame põnevusega nende arengut järgmise üheksa kuu jooksul!

Tallinna Ettevõtlusinkubaator korraldab sel kevadel rahvusvahelised koolitussarjad loome- ja kultuurisektorile

Tallinna Ettevõtlusinkubaator korraldab 2026. aasta kevadel loome- ja kultuurivaldkonna professionaalidele suunatud Creative Circular Cities (CCC) projekti inkubatsiooniprogrammi raames mitu sisukat ja praktilist koolitussarja, mille eesmärk on pakkuda spetsialiseeritud koolitusmooduleid ettevõtte arendamise, rahvusvahelistumise ning ringmajanduse lahenduste rakendamise kohta.

CCC inkubatsiooniprogramm on mõeldud loome- ja kultuurivaldkonna ekspertidele, ettevõtjatele ja idufirmadele, disaineritele, visuaalkunstnikele, tudengitele ning kõigile teistele huvilistele, kes soovivad arendada oma professionaalset tegevust ning suurendada oma mõju nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Neljaosaline koolitussari on mõeldud visuaalkunstnikele, kes soovivad selgemalt positsioneerida oma loomingut, arendada professionaalset eneseesitlust ning luua teadlikke rahvusvahelisi koostöösuhteid. Sarjas käsitletakse autoripositsiooni ja identiteedi kujundamist, portfoolio, CV ja kodulehe arendamist, partnerite ja platvormide leidmist, tugistruktuure ning kunstipraktika juriidilisi aluseid.

Viimane sessioon toob fookusesse kunstniku ja galerii koostöö praktilised mudelid. Koolitajateks on kunstikorraldajad ja kuraatorid Lilian Hiob-Küttis ja Kadi-Ell Tähiste ning tugistruktuuride ja õigusteemade ekspert Kadri Laas-Lepasepp. Vestlussessioonis osaleb ka New Yorgis tegutsev galerist Margot Samel, kes jagab kogemusi rahvusvaheliselt kunstiväljalt.

Lisainfo ja registreerimine

Ingliskeelne neljaosaline koolitus keskendub ringse tootearenduse põhimõtetele ja nende rakendamisele kogu toote elukaare jooksul. Osalejad õpivad mõistma lineaarsete ja ringsete süsteemide erinevusi, disainima vastupidavaid ja parandatavaid tooteid, hindama keskkonnamõju ning siduma ringdisaini praktiliste äriliste otsustega.

Koolitust viib läbi rahvusvaheliselt tunnustatud disainer ja strateeg Maximilian Mauracher, kes on töötanud mitmete globaalsete ettevõtete ja linnadega ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse teemadel.

Lisainfo ja registreerimine

Kaheosaline ingliskeelne sari tutvustab, kuidas rakendada ringse ja jätkusuutliku disaini põhimõtteid teenustes, digiplatvormides ja organisatsioonilistes protsessides. Fookuses on teenuste keskkonnamõju kaardistamine, digitaalsete ja operatiivsete jalajälgede vähendamine ning praktilise tegevuskava loomine.

Koolitajaks on Maximilian Mauracher, kes ühendab strateegilise mõtlemise ja praktilised tööriistad.

Lisainfo ja registreerimine

Kolmeosaline ingliskeelne koolitussari keskendub usaldusväärsele ja mõjusale jätkusuutlikkuse kommunikatsioonile. Osalejad õpivad vältima rohepesu, looma veenvaid narratiive, arendama tugevaid pitch’e ning kohandama sõnumeid erinevatele sihtrühmadele ja kanalitele.

Koolitus ühendab strateegilise kommunikatsiooni, loo jutustamise ja praktilised harjutused, juhendajaks Maximilian Mauracher.

Lisainfo ja registreerimine

Sündmused toimuvad Creative Circular Cities projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Eesmärk on edendada kohalikul tasandil ringmajanduse üleminekut, kaasates kultuuri- ja loomesektorit.

Kas läbipõlemine on vältimatu kõrvalnäht ambitsioonile, ettevõtlusele ja pingelisele õpiteele?

27. jaanuaril toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Ülikooli Impact Labi uue sündmuste sarja „Tegelikult Tegijaks“ esimene seminar, mille fookuses oli läbipõlemine – kuidas seda varakult märgata, ennetada ning sellest taastuda. 

Seminar kutsus vaatama läbipõlemist ausalt ja ilma ilustamata – ühendades teaduspõhise vaate, isiklikud kogemuslood ning praktilised tööriistad. Fookuses oli küsimus, kas edu ja eneseteostust saab kujundada viisil, mis toetab vaimset heaolu ka suure pinge ja vastutuse keskel. Osalema olid oodatud ettevõtjad, tudengid, teadlased ning kõik, kes soovivad hoida tasakaalu ja sisemist selgust.

Teadus, kogemus ja avatud arutelu

Seminari avas kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Ann-Liis Ojaots ettekandega „Edu, mis ei söö sind ära: teadus ja praktilised oskused vaimseks vastupidavuseks“. Ta rõhutas, et läbipõlemine ei ole iseloomuviga ega nõrkade inimeste probleem, vaid pikaajalise tööstressi ja lõpetamata pingetsüklite tulemus.

Ojaotsa sõnul ei teki läbipõlemine järsku – see on etapiline protsess, mille varajasi märke on võimalik märgata ja ennetada. „Probleem pole pinges endas, vaid selles, et pinge ei saa kunagi lõppeda. Iga pingutus aktiveerib närvisüsteemi ja taastumine peab selle tsükli lõpetama,“ selgitas ta. „Me lükkame taastumist pidevalt edasi, vastame veel ühele meilile ja lubame endale, et puhkame hiljem, ent närvisüsteemile ei loe tegemise tähenduslikkus – talle loeb ainult see, kas vahepeal on olnud pause.”

Olulise teemana tõi Ojaots esile ka enesekaastunde: toetava sisekõne, mikropauside ja taastumise teadliku planeerimise. „Kuuajane puhkus aastas ei korva igapäevast taastumise puudumist. Taastumine peab olema (pidevalt) kalendris, mitte toimuma ainult tunnetuse pealt,“ rõhutas ta.

Aus kogemuslugu juhtimisest ja läbipõlemisest

Seejärel jagas oma isiklikku teekonda Triin Agan, Eesti Loto tegevjuht ja mitme startupi looja. Ta rääkis avameelselt startup’ide ehitamisest, sealsest „never give up“ kultuurist ning hetkest, mil keha ja vaim enam kaasa ei tulnud.

„Kui läbipõlemine diagnoositi, ei uskunud ma seda kohe, aga samas oli see tohutu kergendus. Lõpuks sain aru, mis minuga toimub,“ kirjeldas Agan. Tema jaoks oli murranguline taipamine, et ettevõte ei pea olema tema identiteet. „Meil kõigil on üks elu ja see on minu otsus, kuidas ma seda elan – mitte sektori otsus,“ märgib Triin, toonitades, et see milline töökultuur on normaalne idusektoris pole loomuomane enamus inimestele.

Agan rõhutas, et süütunde pealt tehtud otsused viisid ta kurnatuseni ning et juhina vastutust kandes tuleb õppida pingeid mitte üksinda endale koguma. Täna väärtustab ta teadlikke kokkuleppeid, piire ja töökultuuri, mis toetab inimeseks olemist. „On okei sellest rääkida. Küsimus on, mida me sellest õpime ja millised tingimused me edaspidi loome,“ sõnas ta.

Paneeldiskussioon: märka enne, kui on hilja

Päeva lõpetas paneeldiskussioon, mida modereeris TLÜ tudeng ja ajakirjanik Risto Unt. Lisaks Ann-Liis Ojaotsale ja Triin Aganile osales paneelis ka TLÜ tudeng Vivian Põld, kes avas enda kogemust läbipõlemisest tudengina. 

Arutelus kõlas ühine mõte: läbipõlemisega ei pea tegelema alles siis, kui kõik on katki. Oluline on märgata varaseid märke – sisemist kriitilisust, küünilisust, sundimist ja pidevat väsimust.

Osalejad tõid esile, et taastumine ei ole universaalne ja igaühel on oma viis lõõgastumiseks ning tasakaalu leidmiseks. Kuid vastutus märgata ja muutust alustada on lõpuks inimesel endal, toetava keskkonna olemasolul.

Esimene Tegelikult Tegijaks sarja seminar kinnitas, et läbipõlemisest rääkimine ei vähenda ambitsiooni – vastupidi, see loob eeldused kestlikuks tegutsemiseks, kus edu ei tule vaimse tervise arvelt.

Esimene Tegelikult Tegijaks sarja seminar kinnitas, et läbipõlemisest rääkimine ei vähenda ambitsiooni – vastupidi, see loob eeldused kestlikuks tegutsemiseks, kus edu ei tule vaimse tervise arvelt. Tegelikult Tegijakson Tallinna Ettevõtlusinkubaatorja Tallinna Ülikooli Impact Lab’i koostöös loodud sündmuste sari, mis toob esile tulevikuoskused ning ettevõtluse uued suunad ja väljakutsed. Sari pakub praktilisi teadmisi, inspireerivaid kogemuslugusid ja ruumi arut

Vilistlane New Life Studio: koostöö kestliku moe edendamisel

Seekord käis Tallinn Design House’i Artist Series projekt külas Ettevõtlusinkubaatori vilistlase New Life Studio vastavatud ateljees Toompeal. Brändi loojad Eva Lotta Tarn ja Tuuliki Peil on küll täiesti erineva taustaga, kuid neid ühendab sarnane mõtteviis ja soov luua eetilist disaini.

Eva Lotta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia aksessuaaridisaini eriala. Tuulikil on filosoofia-, teoloogia- ja psühhoteraapia alane haridus ning disainis on ta iseõppija. Uurisime disaineritelt, kuidas nende koostöö alguse sai, millist rolli mängib nende töös ühine stuudio ja mis neid disaini juures kõige enam kõnetab.

Koos, aga omas rütmis

New Life Studio bränd oli olemas enne seda, kui Eva Lotta brändiga liitus, aga üksteisega olid disainerid tuttavad juba ammu. Koostöö sai alguse ühiste väärtuste ja vastastikuse toetuse kaudu. Tuulikil oli olemas masinapark, mis värskelt ülikooli lõpetanud Eva Lottal puudus, ning see ajendas neid jõud ühendama ja ka ühist tööruumi otsima.

Tuuliki nägi uue stuudio üürikuulutust esimest korda juba kaks ja pool aastat tagasi. Ta käis ruumi vaatamas ning see meeldis talle väga, kuid toona ei julgenud ta seda rentida. „See tundus lihtsalt liiga suur tükk,“ ütleb ta. Ometi jäi ruum hinge kripeldama ja veebiotsingu arhiivi alles.

Kui kuulutus eelmisel sügisel uuesti aktiivseks muutus, oli see märk, et nüüd tuleb otsus ära teha. Stuudio pakub täpselt neid võimalusi, millest nad koos Eva Lottaga unistanud olid: eraldi tööruum, ladu ja poeala ühes kohas. „Sarnaste kriteeriumitega ruumi on väga keeruline leida,“ selgitab Tuuliki.  Lisaks pakub stuudio võimalust korraldada kogukonna üritusi ja töötubasid ning ruumi saab rentida ka sündmuste jaoks koos New Life Studio workshop’ iga.

Küsides, kui palju disainerid stuudios aega veedavad ja kuidas nende töökorraldus jaguneb, selgub, et mõlemal on kujunenud välja oma loomulik rütm. Tuuliki, kes tegi varem palju tööd ka kodus, veedab siin suurema osa oma päevast. „Tööd ma enam koju ei võta, kodus ma puhkan,“ ütleb ta.

Eva Lotta jätab praktilise töö stuudiosse, kuid arvutitööd teeb sageli kodus. „See oleneb paljuski tujust ning sellest, kas viitsin hommikul välja minna või tahan hoopis kodus rahulikult keskenduda.“ Ta lisab, et tegelikult ajavad nad Tuulikiga kumbki oma asja ja teineteist väga palju ei näe. „Mina tegelen rohkem sotsiaalmeedia poolega ja suhtlen inimestega, Tuuliki jälle stuudio ja masinatega. Aga ühine mentaliteet on see, et kui midagi on vaja ära teha, siis teeb see, kellel parajasti aega on,“ räägib Eva Lotta.

Disain kui kõnd armastuse ja vihkamise piiril

Eva Lotta ütleb, et tema suhe disainiga on „armastuse ja vihkamise vahepealne õhkõrn piir“. „Kui ma saaks valida ükskõik millise teise eriala, siis ma teeks midagi muud. See ei ole lihtne valdkond ja ma pole sellega oma elu lihtsamaks teinud,“ tunnistab ta. Ometi jõuab ta alati loome juurde tagasi. „Mul on vaja ennast läbi loome väljendada ja minu jaoks on oluline, et sellel, mida ma loon, oleks praktiline väärtus. Ma ei ole seda valinud – see on mind ise valinud ja ma ei tea, kuidas ilma selleta olla.“

Tuuliki nõustub täielikult. „Sada protsenti sama jutt. Olen korduvalt oma elus püüdnud disaineri rollist välja astuda ja teha neid asju, mida ma olen õppinud. Aga ei õnnestu, mitte kuidagi ei õnnestu. Ma lihtsalt kogu aeg registreerin, näiteks looduses värvikooslusi, tekstuure, hetki ja mõtlen, mida nendega teha saaks.“

Riietust näeb Tuuliki kui mängulisuse ja eneseväljenduse vormi, võimalust iseennast leida. „See on potentsiaal kõigile inimestele. Võtta mingi hoiak ja seda välja elada. Üks päev oled üks, teine päev teine ja riided võimaldavad erinevate karakteritega samastuda. Minu jaoks on eelkõige oluline sisemine kooskõla, et oled seest ja väljast ühte moodi, et seal pole vastuolu.“

Eva Lotta lisab, et inspiratsiooni on kohati liigagi palju. „Kui ma hommikul ärkan, mu aju juba genereerib uusi ideid. Iga päev. Siin on omaette oskus filtreerida, mida sa lõpuks ka teostad. Elada sellise loomevajadusega on omamoodi haigus,“ ütleb ta naerdes.

Taaskasutus kui disaini tuum

Tuuliki tõstab esile ka disaini valusama poole – tarbimise ja ületootmise. „Kui ma näen kaubanduskeskustes neid kuhjasid… mul on raske hingata. Ja mõtlen, et appi, mina ka teen seda kõige juurde. See häirib mind tõsiselt ja olen korduvalt mõelnud, et ei taha sellega tegeleda.“ Just seetõttu loob ta ainult taaskasutatud materjalidest. „See võimaldab mul töötada ilma süümepiinata. Muidu ma ei suudaks disainerina tegutseda.“

New Life Studio nimi võtab kokku brändi põhifilosoofia. „See on uue elu andmine millelegi, mis on kellegi jaoks muutunud väärtusetuks ja maha jäetud,“ ütleb Eva Lotta. „Meie leiame selles uue väärtuse üles ja anname sellele uue elu.“

Kuigi nad tegutsevad ühise nime all, on kummalgi disaineril oma käekiri. Tuuliki sõnul on tema loomeprotsessi keskmes alati materjal. „Kuna tegemist on taaskasutusega, on minu käekiri hästi materjalikeskne,“ selgitab ta. Kui ta taaskasutuspoes mõnd huvitavat kangast märkab, hakkab idee koheselt jooksma.

Kuna taaskasutatud kangast tuleb sageli väikeste tükkide kaupa, kujundab see paratamatult ka lõpptulemust. „Paljud asjad on tehtud kümnest erinevast tükist lihtsalt seetõttu, et ei ole kolme meetrit ühesugust kangast. See on põhjus, miks need asjad on sellised, nagu nad on,“ ütleb Tuuliki.

Eva Lotta disainiprotsess on aga sageli vastupidine – juba alguses on tal visioon lõpptulemusest ning see suunab materjalivalikut. „See teeb tööprotsessi keerulisemaks, eriti eritellimuste puhul,“ ütleb ta. „Kui kliendil on kindel soov materjali või värvi osas, võib seda taaskasutatult olla väga keeruline leida.“

Materjalide otsimine on mõlema jaoks loomeprotsessi lahutamatu osa. Tuuliki käib regulaarselt taaskasutuskeskustes, kust leiab nii rõivaid kui ka kardinaid, laudlinu ja muid suuri kangaid. „Kõik ei pea olema vanadest rõivastest tehtud – taaskasutusest leiab ka väga palju puhast kangamaterjali,“ ütleb ta. Mõnikord muutub materjali otsimine lausa detektiivitööks: „Kui on vaja lõpetada ese ja puudu on tükk kollast kampsunit, siis käidki läbi kümme poodi.“ Enamasti leiavad nad vajaliku siiski oma materjaliladudest. „See oleneb projektist, kas loome enda jaoks või on tegemist eritellimusega,“ lisab Eva Lotta.

Kes on New Life Studio klient?

„Minu ideaalklient olen mina ise – see on sihtgrupp, keda ma kõige paremini tunnen,“ tunnistab Eva Lotta. Kooliajast on tal meeles mõte, et disainer peab looma teistele, mitte endale, kuid tunneb, et tema tugevus on just sarnaste väärtuste ja eneseväljendussooviga inimestele disainimine. „See ei tähenda, et see piiraks mu klientuuri. Vastupidi, eriti rõõmustav on, kui minu loomingu valib keegi, kes pole üldse minu moodi.“

Tuulikile aga vastupidi meeldib samastuda erinevate inimestega. „Mul ei ole üht kindlat ideaalklienti. Mulle meeldib astuda kliendi kingadesse,“ selgitab ta. Ta naudib erinevate inimestega töötamist, nende esteetika tajumist ja kliendiga ühise keele leidmist. „Mulle väga meeldib siseneda kliendi mõttemaailma ja temaga koos mängida. Aga ma ei tee kunagi midagi sellist, millele ma ei julgeks oma nimesilti külge panna.“

Kui looming sünnib ilma konkreetse tellijata, laseb Tuuliki end juhtida intuitiivselt, kas siis tujust, materjalist või hetke esteetikast. Samas on tal kliente, kes on aastate jooksul jäänud talle truuks. „Nad ütlevad lihtsalt: Tuuliki, tee mulle midagi. Äärmisel juhul lisavad, et võiks olla villane ja punane,“ muigab ta. „See ongi ideaalklient, kes sind täielikult usaldab ja kellega ootused ja lootused klapivad. Sa saad teha, mis sa tahad ja võid enam vähem kindel olla, et ta ei võta sinu disaini vastu lihtsalt viisakusest, vaid siira rõõmuga.“

Tähendusega tooted ja trendid

Eva Lottale on kõige tähenduslikumad disainid need, mis valmivad tema väljatöötatud harutamistehnikaga. „Ma kasutan kaltsukatest pärit kudumeid, mis on sageli viiesendi päeval kõige viimaste hulgas – topilised ja mitte kellelegi vajalikud,“ selgitab ta. Harutamise ja ümbertöötlemise kaudu sünnib neist täiesti uus tekstuur ja materjal.

Protsess ise on aga äärmiselt ajanõudlik. „Vahel küsin endalt, mis mul viga on, et sellise asjaga tegelen,“ ütleb Eva Lotta muigega. „See nõuab sõrmeakrobaatikat, õmmeldes hingan sisse materjalikiudu ja ühe särgi tegemine võtab umbes kaks päeva.“ Just see pingutus annab neile toodetele tema jaoks erilise väärtuse. „Arvestades ajakulu ja omahinda, on see toode väärt palju rohkem, kui hind kunagi peegeldab. Aga kliendile seda lahti seletada on üks keerulisemaid asju.“

Tuuliki nõustub. „Kliendid ei taju, kui palju töötunde nende tekstuuride loomine nõuab. Isegi need, kes natuke õmblemist mõistavad. Seda oskavad hinnata ainult oma ala spetsialistid, kes on moe- või käsitööinimesed, aga neid ei ole palju. “

Ka tekstiilikunstnikud on Eva Lotta käest küsinud, kuidas ta sellist materjali loob. „Kui ütlen, et ma ei loo, vaid harutan, siis nad ehmuvad ära. Alles siis saavad nad aru, mis töö see tegelikult on,“ räägib ta.

Eva Lotta tunnistab, et kuigi tahaks öelda, et trendid teda ei mõjuta, ei ole see päris tõsi. „Alateadlikult mõjutavad nad kindlasti. Ma saan inspiratsiooni enda ümbrusest ja minu ümber on trendid. Kui loon, siis ma ei mõtle neile otseselt, aga need on ikkagi õhus.“

Tuuliki nõustub. „Ei ole võimalik töötada moeloojana nii, et trendid üldse ei mõjuta. Trendid tekivad ju sellest, et midagi on õhus – mingi tajutav suund või energia. See ei ole konkreetne värv või lõige, vaid pigem ajastu tunnetus. Kui oled moelooja, siis paratamatult oled selles laines kaasas.“

Inspiratsioon ja sisemine tasakaal

Eva Lotta sõnul ei piisa loomiseks ainult inspiratsioonist, vaja on ka õiget meeleseisundit. „Inspiratsioon võib tulla, aga kui sul ei ole loomingulist meeleolu, siis ennast looma sundida on võimatu.“

Ka pooleliolev töö ei pruugi Tuuliki sõnul edasi liikuda, kui pole õiget meeleolu. „Tööprotsess on pidev looming. Peab olema mingi motivatsioon. Kui on mõni eriti kihvt tellimus, tekib kohe tõus, aga kui oled kaks nädalat üksinda ateljees ja pusid… ja ei tea, kas keegi üldse näeb või reageerib sinu loomingule, siis motivatsioon kaob täielikult.“ Sellistel hetkedel aitab vaid aeg. „Siis tulebki lihtsalt mitte midagi teha. Praktika on näidanud, et see ei kesta lõputult, tegutsemissoov tuleb tagasi.“

Inspiratsiooni soovitab Eva Lotta ammutada ebaatraktiivsest. „Lihvitud ilu keskel ideed korduvad, aga ebaatraktiivses on palju rohkem originaalsust. Meie töös köidab mind piiridest välja tulemine, vabadus, transformatsiooni ja metamorfoosi protsess – see on meeletult ilus.“ Tema sõnul võib isegi sõna „kole“ omandada uue tähenduse, kui seda teisest vaatenurgast vaadata.

Tuuliki leiab jõudu ka täielikust eraldatusest. „Mul on selle jaoks üks eriline koht, onn Saaremaal, Muraja poolsaarel. See asub looduskaitsealal, kuhu on väga raske minna: mitu kilomeetrit läbimatut teed, elektrit ei ole, internetti ei ole. On vaid onn, meri ja loodus. Sinna jõudes läheb mul alguses pool päeva, et vaikusega harjuda. Ja siis edasi oled lihtsalt selles vaikuse mullis. Tunned, kuidas mõtlemine  totaalselt muutub. Kaugened kõigest välisest ja sukeldud enda sisemaailma. Sealne ürgne loodus annab meeletult energiat. Ükskõik kuhu vaatad, kõik on harmooniline ja kaunis, sest looduses ongi kõik harmooniline ja kaunis.“

Loovõmblemine ja töötoad

Eva Lotta ja Tuuliki koostöö ei piirdu ainult disainimisega – New Life Studio on kujunenud ka kogukonna paigaks. „Juba kolmandat aastat teeme loovõmblemise töötube. Meile tulevad inimesed, kellel on kodus poolikud projektid. Kas on midagi vaja kitsamaks teha, midagi parandada, midagi täiesti ümber luua. Meil on masinad, juhendamine ja igaüks saab tulla just oma projektiga,“ räägib Tuuliki. Samas rõhutab ta, et tegu ei ole tüüpilise kursusega, kus kõik õpivad sama asja. „Kes tahab teha uut eset, kes vana ümber – me juhendame kõiki individuaalselt,“ selgitab ta.

Sama põhimõte kehtib ka aksessuaaride ja nahatöö töötubades, kus inimesed tulevad oma materjalide ja ideedega ning disainerid aitavad neil samm-sammult loomeprotsessiga edasi.

Eva Lotta toob välja ka stuudio uue suuna: „Tahame ruumi kasutada näiteks sünnipäevade ja tiimiürituste korraldamiseks, kus inimesed saaksid võimaluse siduda sündmus loovusega, et igaüks saaks midagi oma kätega teha.“ Üks prooviüritusena korraldatud sünnipäev andis juba kinnitust, et see formaat kõnetab. „Tagasiside oli väga hea,“ ütleb Tuuliki.

Tulevikuplaanid: jätkusuutlikkus ja stabiilsus

Rääkides tulevikust, ütleb Eva Lotta ausalt: „Mu eesmärk on üsna lihtne, et ma saaksin disainerina jätkata. Et see oleks päriselt võimalik. Kõik mu energia läheb sellele.”

Tuuliki lisab, et soovib eelkõige, et stuudios hakkaksid toimuma need üritused ja kohtumised, milleks ruum loodud on. „Et poeosa avaneks, et inimesed tuleksid tänavalt sisse, et oleks liikumist ja loomingulist elu.“

„Ja natuke võiks olla ka stabiilsust. Ma ei tea, kas see on üldse võimalik, aga ma loodan,“ lisab Eva Lotta.

Kuhu liigub Eesti disain?

„Ma tahaks mõelda, et Eesti disaini identiteet muutub järjest tugevamaks. Mul on tunne, et sellest ajast, kui ma kooli lõpetasin, on disainimaastik juba õppevaldkonnana palju arenenud ja muutunud populaarsemaks. Igal aastal tuleb peale üha rohkem uusi ja värskeid disainereid. Globaalne põimumine on samuti kasvanud: tehnoloogia ja ringmajandus seostuvad disainiga aina enam. Ma loodan väga, et see suund ainult tugevneb,“ räägib Eva Lotta.

Tuuliki aga toob välja ka teise vaatenurga. „Üks asi on Eesti disain, mida me näeme poodides. Selleks, et seal müüa, tuleb teha mööndusi – luua tooteid, mis müüvad. See ei ole alati see puhas, südamest tulev disain, mida sa tegelikult tahaksid teha. Ja suure osa sellest, mida me disainipoodides näeme, ongi valminud just müügile mõeldes. Ma ei halvusta seda, aga need on kaks erinevat maailma. Küsimus on, kui palju me üldse näeme seda päris Eesti disaini, mis sünnib kompromissideta.“

Nõuanded alustavale disainerile

Eva Lotta rõhutab toetava võrgustiku olulisust. „Soovitaks leida enda ümber inimesed, kellega koos areneda ja tööd jagada. Üksi saab ka hakkama, aga see on lihtsalt kordades raskem. Tiimina jõuab kaugemale ja kiiremini.“

„Tiim võiks veel suuremgi olla,“ lisab Tuuliki muiates.

Eva Lotta sõnul on disaineritel sageli harjumus töötada üksinda ja hoida oma loomingut väga isiklikuna. „Kui oled loonud midagi väga enda oma, on raske seda jagada. Aga maailmas on nii palju näiteid brändidest, mis on alguse saanud tiimitööst ja pole ime, et nad on edukad. Jagatud koorem viib tõesti kaugemale.“

Osalesite ka Tallinna Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammis. Miks otsustasite liituda ja kuidas läks?

Tuuliki: „Mul oli kõrvu jäänud, et selline programm on olemas. Läksin kodulehele, lugesin, mida pakutakse, ja see tundus kohe väga ahvatlev – kõik need koolitused, võimalused, kontaktid. Liitusimegi. Olen siiani super rõõmus, et seda tegime. Väga palju infot, inimesi ja mõtteid on tulnud just sealt kaudu. Soovitan igale noorele ettevõtjale.“

Eva Lotta: „Ettevõtjaks ei sünnita. Eriti kui tuled kunstivaldkonnast – ettevõtluspoolt tuleb endas teadlikult arendada ja õppida. See ei tule kunstnikule loomulikult… vähemalt mitte mulle,“ ütleb ta naerdes.

Toimus inspireeriv kohtumine TUUBi asutaja Tiiu Roosmaga

Selle aasta esimesel kogemusloo jagamisel rääkis oma ettevõtlusteekonnast Tiiu Roosma – tuntud Eesti rõivabrändide BonBon Lingerie ja TUUB asutaja. Tegemist oli sisuka ja avameelse vestlusega ettevõtlusest, kestlikkusest ning julgusest teha teistsuguseid valikuid. Kohtumine toimus BonBon Lingerie tootmishoones, kus osalejatel oli pärast esitlust võimalus piiluda ka tootmise köögipoolele.

Tiiu rääkis oma teekonnast alates 2004. aastast, mil ta lõi koos täditütre Katri Saarega BonBon Lingerie – eristuva aluspesubrändi, mis sai alguse vaid 3000-eurosest stardikapitalist. BonBonis vastutas Tiiu väga erinevate valdkondade eest: tootmine, disain, turundus, kaupluste avamine, eksport ning frantsiisi arendamine.

Ettevõtlusteekond ei olnud sirgjooneline. Majanduslanguse ajal oldi olukorras, kus uksed oleksid peaaegu kinni pandud, kuid tänu investori leidmisele suudeti ettevõte taas kasvule suunata. Samas tõi Tiiu ausalt välja ka ekspordiga seotud väljakutsed – kuidas algne edu võib ajapikku vaibuda ning kui oluline on järjepidevus ja fookuse hoidmine.

2014. aastal liikus Tiiu BonBonist saadud kogemuse pinnalt edasi uue kontseptsiooniga ning asutas koos Kadri Vahega rõivabrändi TUUB. TUUBi puhul on fookuses multifunktsionaalsus, minimalistlik disain, mugavus ning keskkonnasõbralik ja eetiline tootmine. Klientide tagasiside kinnitab, et järjest enam otsitakse just praktilisi ja mugavaid lahendusi.

    Kohtumisel tõi Tiiu esile mitmeid olulisi mõtteid:

    Kohtumine pakkus rohkelt praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele ettevõtjatele. Täname Tiiu Roosmat, et ta jagas meiega oma käänulist, ausat ja innustavat ettevõtluslugu.

    Helsingi ettevõtlusdelegatsioon külastas Ettevõtlusinkubaatorit

    Eelmisel nädalal külastas Tallinna Ettevõtlusinkubaatorit Helsingi ettevõtlusvaldkonna delegatsioon. Kohtumise käigus tutvustasime oma tegevusi ning arutasime võimalikke koostöövõimalusi ettevõtluse, rohepöörde, ringmajanduse, loomemajanduse valdkondades.

    Delegatsiooni kuulusid esindajad organisatsioonidest Sitra, Health Capital Helsinki, City of Helsinki ja Helsinki Circular Economy Cluster. Kohtumisel osalesid ka Tallinna linna esindajad.

    Täname külalisi sisuka arutelu ja meeldiva kohtumise eest!