
Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetasid Paul Berg, Fibami, Kõnekindlus ja Korrastuskunst
Loomeinkubaatori vilistlastega on liitunud neli ettevõtjat: Paul Berg, Fibami, Kõnekindlus ja Korrastuskunst. Neli ettevõtjat läbisid 24-kuulise programmi, mille jooksul panustasid ettevõtete arengusse Loomeinkubaatori konsultandid ja mentorid.
Paul Berg on rõivabränd, mis loob funktsionaalseid jakke, saapaid ja aksessuaare põhjamaisesse kliimasse igaks aastajaks. Jakid on leidnud suurepärast vastukaja just talisuplejate seas, sest sobivad ideaalselt harrastuse vajadustega – riietuda privaatselt välitingimustes, saada sooja ning kaitset tuule ja vihma eest. Tegelikult sobivad jakid palju laiemale tarbijaskonnale – surfaritele, koeraga jalutajatele, kämpingus lõkke ümber istumiseks, vabaõhukontserdi nautimiseks, suvilaelu juurde – ehk kõik madala aktiivsusega tegevused, mis õues toimuvad. Loe Paul Bergiga intervjuud.
Fibami on kodumaine spordi- ja vabaajarõivaste bränd. Fibami spordi-ja vabaajarõivad on naiselikud, ajatud ning jätkusuutlikult valmistatud, andes tootele pika kasutusaja. Bränd sai alguse 2021 aastal missioonist luua kvaliteetsed, hästiistuvad ja funktsionaalsed tooted, mõeldes just Eesti naiste soovide ja vajaduste peale. Loe Fibamiga intervjuud.
Korrastuskunsti looja Mari-Ann Lumeste on esimene KonMari® konsultant ja professionaalne organiseerija Eestis. Korrastuskunst viib läbi meeskonnakoolitusi, kus tutvustab KonMari meetodit ja räägib, miks on organiseeritus nii oluline. See, et oleme siis produktiivsemad, hoiame aega kokku ja see parandab meie und ja tervist, on alles algus! Soovijad saavad osaleda ka põhjalikul Korrastuskunsti Meistriklassi online kursusel või kutsuda mind endale külla eraviisilisele KonMari korrastussessioonile. Loe Korrastuskunstiga intervjuud.
Lengu (endine Kõnekindlus) ühendab mängu ja hariduse, et toetada kõne arengut. Lengu lugu on suurepärane näide sellest, kuidas isiklik kogemus ja vajadus võivad viia innovaatiliste toodete ja lahendusteni, mis aitavad kogukonda laiemalt. Tootearenduse järjepidevuse ja professionaalsuse tagamiseks kaasatakse logopeede, psühholooge, terapeute ja teisi omal erialal praktiseerivaid spetsialiste. Eesmärk on pakkuda teaduspõhiseid, samas mängulisi vahendeid, mis toetavad lapse arengut ja on kasutamiseks nii spetsialistidele kui ka peredele. Loe Lenguga intervjuud.

Tuult tiibadesse kõigile!
Täpsem info Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi kohta.
Mari-Ann Lumeste: Korrastuskunst aitab luua lihtsama, parema ja mugavama elu
Loomeinkubaatori 24-kuulise programmi lõpetab novembris Mari-Ann Lumeste ettevõte Korrastuskunst, kes on Eesti esimene KonMari konsultant. Mari-Ann jagas oma kogemus teenusettevõtte loomisest, turul teadlikkuse kasvatamisest ja telesaatest “Kord majja.”

Mari-Ann Lumeste, Korrastukunst
Millega sinu ettevõte tegeleb?
Mina olen Eesti esimene KonMari konsultant ja professionaalne organiseerija. Korrastuskunstiga aitan kõikidel teistelgi endale läbi KonMari korrastusmeetodi ja organiseerituse lihtsama, parema ja mugavama elu luua.
Milliseid erinevaid teenuseid pakud?
Viin läbi meeskonnakoolitusi, kus tutvustan KonMari meetodit ja räägin, miks on organiseeritus nii oluline. See, et oleme siis produktiivsemad, hoiame aega kokku ja see parandab meie und ja tervist, on alles algus! Soovijad saavad osaleda ka minu põhjalikul Korrastuskunsti Meistriklassi online kursusel või kutsuda mind endale külla eraviisilisele KonMari korrastussessioonile.
Lisaks on Korrastuskunstil e-pood, mis müüb purke, karpe, riidepuid ja silte – ehk siis kõiki kõige paremaid ja hoolega valitud tooteid organiseerimiseks.
Milline on sinu enda taust? Kust sai algust huvi luua oma teenusettevõte?
Mina olen tegelikult rahvusvahelise korporatsiooni ja kommertsõiguse magistrikraadiga jurist. Kuigi mu eelmine töö oli huvitav, siis pikalt kripeldas sees tunne, et see elulaad ei ole ikkagi mulle. Soovin elada oma reeglite järgi ja omas tempos ja teha midagi, millega saan otseselt inimeste elu paremaks teha, midagi, mille tulemust näen kohe.
Otsisin ennast ja seda oma asja tegelikult päris pikalt, kuniks täiesti juhuslikult, Netflixist seriaali „Tidying Up With Marie Kondo“ vaadates sattusin täiesti vaimustusse. KonMaritasin oma kodu ja elu ära ja rääkisin meetodist kõigile, kes ainult kuulata jaksasid. Täiesti juhuslikult avastasin siis, et seda asja saab ka täitsa tööna teha ja USAs ning UKs on tegu väga popika ärisuunaga.
Mis teeb KonMari meetodi teistest korrastamise meetoditest erinevaks?
KonMari meetod tähendab seda, et jätame oma ellu alles ainult asjad, mis valmistavad meile rõõmu. See on täitsa teistmoodi lähenemine. Alustame asjadest aga tegelikult saab nii üle vaadatud ja ümber korraldatud meie kogu elu(laad). See mõtteviis kandub üle tegelikult ka igasse muusse eluaspekti. See, et kapikesed ja sahtlid on korras, ei ole mitte lõpp-eesmärk, vaid üks lisaboonustest.
Mis sulle endale selle ettevõtte tegemiste juures kõige rohkem rõõmu valmistab?
Mitmekülgsus – tegelen nii paljude erinevate asjadega, et igav ei hakka kunagi. Palju enesearengut ja õppimist. Pole parimat tunnet kui see, kui näen, et olen inimestele tõesti abiks ja saan aidata kellegi elu paremuse poole muuta. Lisaboonus on muidugi ka see, et saan oma aega ise planeerida ja tööd teha vajadusel näiteks ka Brasiilias või Sri Lankal.
Hiljuti osalesid ka täitsa oma telesaates „KORD MAJJA“. Kuidas selleni jõudsid? Kas on tulemas veel uusi osasid?
Tõesti, suvel helistati mulle ja pakuti, kas sooviksin hakata tegema telesaadet „KORD MAJJA“ ja lausa Kanal2 ja prime-timel 20.30 kolmapäeva õhtul. Natukene mõtlesin aga sain aru, et see on vist asi, mille pean ära tegema. Esmalt filmisime 2 piloot-episoodi aga on lootust, et uuel aastal tulevad uued osad. Filmimine oli väga tore, kuigi ka pingeline protsess ja pean tunnistama, et ennast telekast vaadata ei ole mitte mugav. Aga jällegi väga tore ja huvitav projekt!
Millised on sinu kõige levinumad kliendid?
Enamasti on kliendid mingite eluliste muutuste lävel – kolimas, kolinud, mõni pereliige on välja kolinud vms. Suurim osa kliente on kindlasti noored lastega pered.
Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?
Üsna alguses, kui oma tegevusega alustasin, saatis üks klient mulle peale online koolitusel osalemist kuskil A4 pikkuse tänukirja. Sellest kirjast olen siiamaani liigutatud.
Mis on olnud siiani suurim väljakutse?
Suurim väljakutse oli ehk alustamine. Eestis on tegu täiesti ainulaadse teenusetüübi ja valdkonnaga. Esmalt läks ja nüüdki läheb võrdlemisi palju aega lihtsalt turu harimisele ja selgitamisele, millega ma tegelen ja miks see oluline on.
Oled peagi Loomeinkubaatori programmi lõpetamas. Kuidas on Loomeinkubaatoris läinud? Millist muutust oled ettevõttes kahe aasta jooksul näinud?
Tahaksin väga tänada oma konsultanti Monikat, kes selle kahe aasta jooksul alati kätt pulsil hoidnud. Olen selle kahe aasta ja mentorite abil saanud kindlasti enesekindlamaks ja Korrastuskunst on asunud enesekindlamalt oma sammu käima.
Tutvu Korrastuskunsti tegemistega:
Korrastuskunsti kodulehel SIIN.
Instagramis @korrastuskunst
Facebookis @korrastuskunst.ee
Soome disainimaastik ja kohtumine Aalto Ülikooli ja Uniarts Helsinki ettevõtjatega
Oktoobri lõpus käisime koos programmi ettevõtete ja Tallinn Design House’i disaineritega tutvumas Soome disainimaastikuga. Külastasime kohalikke disainiettevõtteid Himmee, Vimma, Papu Design ja Lokal Helsinki. Päeva lõpetas networking üritus koos Aalto Ülikooli ja Uniarts Helsinki ettevõtjatega.
Himmee on Soome bränd, kes toodab erinevaid valgusteid ning kohapeal võttis meid vastu ettevõtet asutaja Timo Niskanen. Paar mõtet, mis tema esitusest õlama jäid:
- “Peab olema kitsas sihtgrupp ja mitte ainult lähtuma disainihuvist.”
- “Kasuta kõiki võimalusi, mida pakutakse.”
Vimma on Soome rõivabränd, kes loob eriilmelisi rõivaid naistele. Nad alustasid lastebrändina ja 1. aasta käive oli 2013. aastal 1 miljon:
- Oma klienti kirjeldavad nad kui: Helsinki naine, kontoriinimene, julge, oskab vastu võtta kommentaare ja tähelepanu, karakteriga.
- Vimma on tegutsenud juba 10 aastat, aga kasvamise osas on nad endiselt ettevaatlikud. Peamiselt müüvad ise ja edasimüüjad müüvad pigem vähem.
- “Peab olema ise kirglik, et õnnestuda!”
Lisaks sai külastatud Papu Design brändi, kes toodab jätkusuutlikke lasterõivaid. Lisaks jõudsime Lokal Helsinki disainipoodi, mis esindab erinevaid Soome kunstnikke.
Päeva lõpetas kohtumine Aalto Ülikooli ja Uniarts Helsinki ettevõtjatega. Aalto Ülikooliga kohtumine oli osa pikemast kosotööst, mis Loomeinkubaatori ja Soome partnerite vahel toimub, et luua rohkem koostöövõimalusi ka siinsetele loomeettevõtjatele.

Programmi ettevõttel Baubauwall tuli välja uus tapeedikollektsioon „Ateljee“
Eestis tapeetide disainimise ja tootmise taastanud Baubauwall esitleb juba teist oma autorikollektsiooni „Ateljee“. Tapeedid on inspireeritud Põhjamaa looduse tekstuuridest, viie aastaaja värvidest ja arhitektuursetest joontest. “Ateljee“ pilttapeedid ja elegantsed kordusmustriga tapeedid põimivad mänglevalt geomeetria ning detailid metsadest lilleaasadeni.
„Need on tapeedid, mille seltsis on hea olla ning mida ei dikteeri kiirelt tulevad ja minevad trendid. Mis absoluutselt ei tähenda, et tapeedid oleksid igavad! Kollektsioonis domineerib rahulik värvigamma, geomeetrilised vormid ja tekstuurid, mis annavad seintele just iseloomu.“- kommenteeris Baubauwalli äriarendusjuht Anna-Kai Tõrs.
„Ateljee“ kollektsiooni fliistapeedid sobivad nii avaliku ruumi kui ka kodustesse interjööridesse. Tapeedidisainid ühilduvad moodsas võtmes Põhjamise interjööri kui ka vintage stiilis sisustusega. Kusjuures, see kollektsioon on loodud nii, et isegi sama ruumi seintele oleks võimalik panna omavahel sobivad tapeete.
Kollektsiooni autor on tapeedidisainer Triinu Silla, kelle detailirohke käekiri maalis mustrid tapeedilõuenditele.
Baubauwall pakub läbi nutika IT-lahenduse valitavaid ja täpselt soovitud seina mõõtu lõigatud tapeete, mis trükitakse keskkonnasõbralikule fliistapeedi materjalile. Tootmisjäägid on minimaalsed ning trükiks kasutatakse sertifitseerituid mittemürgiseid värve. Tapeedid trükitakse Tallinnas ning uue tapeedi saab tellija kätte nädalaga.
Baubauwalli tapeediettevõtmine on Eesti Disainiauhinnad võitja, Parima teenusedisaini 2022 ning Ökouuendus 2023 finalist.
Tutvu tapeedikollektsiooniga Baubauwall’i kodulehel SIIN.

Ettevõtjate kohtumisõhtu Artrovert galeriis
Eelmisel nädalal toimus programmis osalevate ettevõtjate Kohtumisõhtu. Seekord võttis meid Nõmmel, Artrovert galeriis vastu Siim Raie. Artrovert on 2022. aastal asutatud Eesti kaasaegse kunsti müügi galerii Tallinnas. Kohtumisõhtul said äsja programmiga liitunud ettevõtted ja juba programmis osalevad ettevõtjad omavahel tuttavaks.
Lisaks tutvustas Siim Raie sissejuhatuseks ettevõtjatele kunstimaailma telgitaguseid. Siim Raie töötas 1995. aastast Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, 2002–2011 selle peadirektorina. Aastail 2011–2015 oli ta Vabariigi Presidendi Kantselei direktor. 2015. aastast kuni 2021. aasta lõpuni oli ta Muinsuskaitseameti peadirektor.
Mõned mõtted, mis tema esitlusest kõlama jäid:
- “Galerii pidamise puhul on kaks tingimust: kunstnik peab elus olema ja müün seda, mida ise ostaksin.”
- 72% kunstikogujatest on nõus teose nimel reisima.
- “Kõige raskem alustamise juures oli nime leidmine. Atrovert nimi tuleneb sellest, et mina vaatan kunsti poole.”
- “Kauplen sellega, mille väärtus ajas ei kahane vaid pigem kasvab.”

Inkubatsiooniprogrammi on vastu võetud 14 uut ettevõtet
Loomeinkubaatori uuenenud inkubatsiooniprogrammi on vastu võetud 14 uut ambitsioonikat ettevõtejat. Programm kestab oktoobrist kuni 2024. aasta juunini, ning selle aja jooksul panustavad äri kasvamisse inkubaatori konsultandid ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad erinevad koolitused ja sündmused.
Sügisel toimus kokku 2 hindamiskomisjoni, kus ettevõtete esitlust ja äri tutvustust hindasid Kari Maripuu, Krista Kink, Helen Lang, Ionel Lehari, Ruth Helene Melioranski ja Margus Alviste. Hindamiskomisjonide eel toimus enam kui 40 ekspertpaneeli.
Ettevõtjad, kes järgmise 9 kuu jooksul inkubatsiooniprogrammis osalevad:
- Rahu Care – juuksehooldustooted
- Disaini Elamus – vineerist dekoratsioonid
- CIAO – naturaalsed kehahooldustooted
- Tasty Dimensions – toidufotograafia ja stilistika
- Kratik – mänguasjad ja tegelustahvlid
- IFKU by Ivika Palloson – lemmiklooma aksessuaarid
- Uitama – lapsesõbralike matkaradade äpp
- Franz Raver – disainervormiriided ettevõtetele
- minu harjutused – füsioteraapia teenused
- FysioDoula – füsioteraapia ja doula teenused
- YumCha – bobatee kohvikud ja tooted
- Pop-up Club – tellimusepõhine mänguasjade renditeenus
- T-Perfume – Eestis loodud nišiparfüümid
- Skillpop – koolitusmaterjalide gamification
Lisaks inkubatsiooniprogrammile suunati osad kandideerijad jaanuaris algavasse kasvuprogrammi. Ettevõtjad, keda seekord programmi vastu ei võetud, saavad võimaluse liituda eelinkubatsiooniga.

Ärni Blum: Ajatud ja luksuslikud disainkudumid
Ärni Blum, endise nimega NirgiWabrik, bränd disainib ja toodab eriilmelisi kudumeid. Uurisime Loomeinkubaatori programmis osaleva ettevõtte asutaja, Johanna Paiste käest, kuidas sai bränd alguse ja mis on uue brändinime sünnilugu.

Brändi asutaja Johanna Paiste
Milline on sinu enda taust? Kust sai alguse huvi kudumite vastu?
Käsitöö ja kudumise vastu on kirg olnud juba lapsest saati, seda suuresti tänu oma emale. Lähedastele ja tuttavatele kudusin mütse ning salle juba kooliajal. Käsitöö, konstrueerimise ja rõivadisaini vallas mul otsest kooliharidust tegelikult ette näidata ei ole. Hariduselt olen hoopis meditsiiniõde.
Kuidas otsustasid oma brändiga alustada?
Nagu juba mainisin, siis lähedastele ja tuttavatele kudusin juba kooliajal. Ühel hetkel hakkasid minu kudumite vastu huvi tundma ka võõrad inimesed ning siis otsustasin enda hobile teha sotsiaalmeedia konto. Toredal viisil huvilisi jagus. Kui sündis minu teine tütar, mõistsin, et ei saa enam üksinda kõigega hakkama. Leidsin abiks oma esimese kuduja, üsna pea tuli ka teine kuduja, siis esimene edasimüüja ja niimoodi see lumepall veerema hakkas.

NirgiWabrikust on saanud Ärni Blum – kuidas ja miks tulid välja uue nimega?
Alates 2017. aastast tegutsesime NirgiWabriku nime all. Tegu oli algselt minu pisikese mütsikudumise hobiga, millest sõbrannade tungival soovitusel sündis NirgiWabrik. NirgiWabriku nimi kujunes minu neiupõlvenimest Nirk ning suurest kudumispisikust, mis vuhistas kudumeid kui vabrik.
Algselt oli tegu minu isikliku hobikorras nokitsemisega, aga tänaseks on saanud ettevõttest minu südameasi. Tegu ei ole pelgalt enam hobiga. Oleme suuremaks kasvanud ja laienenud, põhirõhk on mütsidelt suundunud rõivastele, meil on töötajad, edasimüüjad, püsiklientuur. Ühel hetkel tundsime, et oleme NirgiWabriku kingadest välja kasvanud ja aeg on edasi liikuda.
Ärni Blum oli minu kalli vanaisa nimi sündides, enne eestistamist. Ärni oli üks ütlemata šikk ja muhe, kaabu, punase kikilipsuga, sametist indigosinises rätsepaülikonnas kunstilembeline härrasmees, kes hindas loomingut, käsitööd, detaile, kvaliteeti, ilu, ajatut klassikat. Tundsin juba väikesena, et meil on vanaisaga üks hingamine ning olen temalt pärinud nii mõndagi. Pealekauba tuleneb minu käsitöölembus vanaisa suguvõsast – nimelt töötas minu vanavanaema kodumajanduskoolis käsitööõpetajana. Lisaks tundus vanaisa sünninimi mulle nii põnevana, et kasutasin lapsena kunstitunnis Ärni Blumi enda pseudonüümina. Seega, mis saaks veel parem nimi olla minu uuenenud brändile kui mitte ÄRNI BLUM?
Mis on Ärni Blumi brändile iseloomulik?
Meie kudumid on kootud hoole ja armastusega nobedate Saare naiste poolt ja need valmivad peamiselt tellimuse peale. See teeb ooteaja küll veidi pikemaks, kuid kudumi kindlasti erilisemaks. Meie tooted valmivad nii käsitsi varrastel kui ka hobikudujatele mõeldud käsikudumismasinal. Koome kudumid otse lõikesse, mistõttu saame öelda, et meie tooted on valminud nullkulu printsiibil. Paneme tugevalt rõhku jätkusuutlikkusele ja kasutame vaid orgaanilisi ning sertifitseeritud materjale. Kudumeid disainides on meie põhilisteks märksõnadeks kvaliteet, luksus, detailid, ajatu klassika ja kõige olulisem – mugavus. Meie kudumitega kogevad inimesed ideaalset kombinatsiooni stiilist, mugavusest, teadlikust moest ja paremast homsest!

Milliseid materjale kasutad?
Me ei kasuta ühte kindlat materjali. Mulle meeldib mängida erinevate lõngadega ning neid kokku segada. Olenevalt inspiratsioonist tellin toodete jaoks tihti täiesti erinevaid ja uusi lõngu, aga ka laojääke. Kuid meie lemmikuteks on extra fine meriinovill Itaaliast ning esmaklassiline siidmohäär Jaapanist. Olenevalt toodetest kasutame ka alpakavilla, puuvilla, kašmiiri, lambavilla. Kõik meie lõngad on hoolikalt valitud ning sertifitseeritud.
Milline on ühe kudumi valmimise protsess – käsitsi kudumine ja masinkudumine? Kus sinu kudumid täna valmivad?
Kõigepealt tuleb inspiratsioon, kritseldan ideed raamatusse. Siis mõtlen millisest materjalist antud kudum võiks olla. Edasi koome proovilapid, tihti võib tulla üllatus ja antud ideed ei annagi sellisena rakendada kui soovisin, kuna materjal ei hoia piisavalt hästi, masin ei koo antud kude sellise lõngaga jne. Siis proovime veel ja veel erinevate lõngade ning mustritega. Ühesõnaga, alguses on katsetamise aeg päris pikk protsess. Kui valminud on ideaalne proovilapp, siis mõõdame pikkuse, laiuse, loeme üle silmused ja read ning arvutame kõik ümber valmivaks kudumiks. Edasi hakkame kuduma kas siis käsitsi või masinal. Koome kõik tooted lõikesse. See tähendab et me ei koo valmis kangast ning hiljem ei lõika sealt lõiget välja. Kui tükid on valmis, silmame need kokku, õmbleme sildid, pressime aurutiga. Olenevalt tootest peseme ka kudumi enne müüki läbi, et tema tõeliselt pehme olemus välja tuleks. Käsitsi koome koduselt diivanil teleka ees mõnuledes, kas siis Tallinnas või Kuressaares. Käsikudumismasinaga tooted valmivad meie Kuressaares asuvas pisikeses kontoris.
Kust saad inspiratsiooni uute disainide jaoks? Kas mõni mudel on sündinud ka kliendi soovist?
Kuna olen tõeline kudumite sõltlane, siis üldiselt tekib mul soov endale midagi luua. Inspireeritud olen väga erinevalt kas kudumikoest, lõikest, värvist, materjalist, loodusest, inimestest, välismaahõngust.
Jah, tõepoolest, mõned tooted on sündinud ka klientide soovil. Aeg-ajalt üritan ikka vastu tulla ka eritellimustele ja nii on meil sündinud nii mõnigi uus ja populaarne toode.
Kas tunned ennast pigem ettevõtja või disainerina?
Nii üht kui teist. Suureks kireks on uute kudumite välja mõtlemine ja valmistamine. Kuid igapäevaelus tunnen end pigem ettevõtjana. Naudin väikeettevõtjana hunt kriimsilm olemist. Disain on vaid väike osa kõigest sellest.
Milline on täna kõige populaarsem toode? Milline on sinu enda lemmik?
Kõige populaarsemad on kindlasti Alpaka mütsid ning Lu kardiganid. Mulle endale on läbi aegade kõige südamelähedasem vist ikkagi laste Maša müts. Nostalgiline, armas, pehme – täielik komplimendimagnet. Olen seda ka täiskasvanutele müünud 🙂

Lu kardigan

Laste Maša müts
Lisaks soojadele kudumitele leiab sinu tootevalikust ka suvisemaid kollektsioone?
Jah, koome ka suviseid puuvillaseid kudumeid – pluuse, lühikesi pükse, kleite, pükskostüüme, suviseid kardigane.

Kes on sinu klient? Kuidas sa nendeni jõuad?
Meie klient on peamiselt 30+ vanuses naine, kes peab lugu ajatust disainist, käsitööst, kvaliteedist, luksusest ja eelkõige mugavusest. Keegi, kes hoolib jätkusuutlikkusest ja paremast homsest. Kindlasti oleme jõudnud paljude klientideni tänu oma kallitele edasimüüjatele. Ise oleme kõige aktiivsemad Instagramis ning paljud uued kliendid on jõudnud meieni ka läbi soovituste.
Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?
Tead, siinkohal ma ei oska välja tuua ühte näidet. Pean mainima, et Eesti inimesed on mind väga positiivselt üllatanud. Kuulen pidevalt, kuidas eestlaselt tagasiside saamine on pea võimatu ja kui üldse midagi saab, siis vaid negatiivset. Olen isiklikult üsna laisk tagasiside küsija, kuid ikka ja jälle kirjutavad mulle kliendid omal soovil kui õnnelikud ja rahul nad meie kudumite üle on. Kuidas meie kudumid panevad neil silmad särama ja komplimendid on garanteeritud tulema. Selline vabatahtlik tagasiside teeb südame lihtsalt niivõrd soojaks.
Mis on olnud siiani suurim väljakutse?
Võib-olla suurimaks väljakutseks pean aastaringset jätkusuutlikust. Kudumid on üldiselt hooaja toode ja isegi kui teeme suviseid kudumeid, ei anna nende käivet võrrelda talviste mütside ja kampsunite müügiga.

Mis on olnud suurim õnnestumine?
Pean üheks suureks õnnestumiseks seda, et meie tegemisi on niivõrd soojalt vastu võetud. Et meil jagub kliente, kellele meie kudumid meeldivad ja et mul lastakse tegeleda sellega, mida armastan. Muidugi pean suureks õnnestumiseks ka seda, et olen leidnud endale ustavad kudujad, kelleta ma ei saaks olla täna seal, kus olen. Uhkeks teeb ka fakt, et meil on tänaseks mitu edasimüüjat, töötav e-pood, pisikene kontor ning muidugi mis peamine, ustav püsiklientuur.
Kus näed brändi 5 aasta pärast? Millised on tulevikuplaanid?
Unistan enda isiklikust poekesest ning sooviksin väga tegelema hakata ekspordiga.
Kuidas on Loomeinkubaatoris läinud?
Ma ei ole õppinud ei ettevõtlust ega midagi sellega seonduvat ja tunnen, et Loomeinkubaator on mulle olnud tõesti suureks abiks. Olen saanud osaleda paljudel huvitavatel ja kasulikel koolitustel, lisaks saanud põnevat infot valdkonnas toimuva kohta, milleni ma ise ei oleks kuidagi osanud jõuda. Samuti olen tutvunud toredate uute inimestega, kellega oleme jaganud kogemusi, rõõme ja muresid. Ühesõnaga, ma olen äärmiselt rahul oma veedetud ajaga Loomeinkubaatoris!
Järgi Ärni Blum’i tegemisi:
Instagramis: @arniblum
Facebookis: @arniblum
Loomeinkubaatori programmi ettevõtted Tallinn Design House’is
Tallinn Design House avas 4. oktoobril Tallinna Loomeinkubaatori programmis osalevate ettevõtete eriväljapaneku. Pidulikul avasündmusel oli võimalus tutvuda kolme uue põneva kodumaise brändiga: Naked Spirit, Kioko ja Katrin Valgemäe. Väljapanekul on esindatud lasterõivad, joogarõivad ning värvikirevad köögiaksessuaarid.
Naked Spirit on naisterõivaste bränd, mis ühendab elegantsi, energia ja ilu. Hoolikalt valitud materjalid ja originaalmustrid annavad igale esemele ainulaadse olemuse. „Brändiga alustades teadsin, et tahan luua midagi külluslikku ja luksuslikku, mis kannab puhast ilu. Minu soov on läbi brändi luu naisele võimalus jõuda iseendani,“ jagas eriväljapaneku avamisel brändi loomise tagamaid Naked Spirit asutaja Katrin Kivi.
Kioko on aeglase moe ja lasterõivaste bränd, kes lähtub lineaarse majandusmudeli – ostan, kasutan, viskan ära – asemel ringsest majandusmudelist ning nad annavad endast parima, et olemasolevat toodet saaks veel kord või kordi väärindada. „Minu põhimõte ettevõtjana on, et minu pärast ekstra midagi juurde ei toodeta. Lisaks riietele, mis on tehtud kangajääkidest, on ka sildid trükitud tapeedijääkidele ning niidid on saadud teiselt ringilt,“ kirjeldas Kioko looja Anni Koha.
Katrin Valgemäe on kunstnik, kes vürtsitab klassikalist maalikunstitehnikat popkunsti, kitši ja campiga. „Minu põhiväljundiks on maalimine ja ühel hetkel tekkis mõte, et lemmikud maalid võiksid saada võimaluse erinevate toodete näol edasi elada.“
Eriväljapanek on tutvumiseks ja ostmiseks Tallinn Design House´is kuni 31. detsembrini 2023.
Tallinn Design House avas Berliinis Eesti disaini tutvustava näituse Kummardus
Tallinn Design House avas eelmisel nädalal, 28. septembril, Berliinis Eesti Suursaatkonnas fotonäituse „Kummardus.“ Eestimaa märgilistes paikades üles võetud fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga.
„Kummardus“ näituse avamisel ütles avasõnad Eesti suursaadik Marika Linntam ning külalistega jagasid fotoloo telgitaguseid produtsent Anu Lõhmus ja loovjuht Piret Puppart. „On märgiline hetk, et Kummarduse näitus on jõudnud Euroopasse. Oleme rahvusvaheliselt Kummardust esitlenud Aasias ja Ameerikas, ning nüüd on Euroopa uks avanenud Berliini kaudu. Rahvusvaheline publik näeb tihti projektis selliseid kihte, mille peale me alguses seda projekti luues ei tulnudki. Mõned meie jaoks igapäevased nüansid tunduvad hoopis eksootilisemad,” sõnas Tallinn Design House’i juhataja ja „Kummardus“ projekti produtsent Anu Lõhmus.
„Väga rõõmustav, et Eesti disaini tutvustav fotonäitus Kummardus nüüd Berliini saatkonna ruume kaunistab ja annab efektse ülevaate valdkonna pärlitest. Näitus ei räägi samas ainult disainist, vaid avab fotode kaudu ka Eesti loodust, pilke, meeleolusid – laiemalt meie olemust. Üks külastaja ütles, et eestlaste pilgud on sarnased, et ta tunneb eestlase ära just erilise silmavaate järgi ja need fotod räägivad sedakaudu tema jaoks Eesti lugu,“ kirjeldas näitust kultuuriatašee Merit Kopli.
Avatud fotonäitusel saab näha Eesti disainerite inspiratsiooniallikaid Seto kultuuripärandist Matsalu maalilise looduseni. Fotod on jäädvustanud Iris Kivisalu ja Riina Varol. Videograaf Robert Parelo poolt kokku pandud videoloo vahendusel saab kaasa elada ka kõigile teistele Kummarduse sessioonidele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Studio August, Eve Hanson, Lilli Jahilo, Marit Ilison, Marc & André, Samelin, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais, Tanel Veenre, Claudia Lepik, Sigrid Kuusk, Triinu Pungits, Pohjanheimo, Kelpman Textile, MyaMoon, Kristel Kuslapuu, Arro Porcelain, Mithio, Liisa Soolepp, Kaia Saarna, Luminée, Mari Masso, Front, Marimo, Framed by Karl, Gerda Retter, Raili Nõlvak, Balteco, Piret Loog, Cervo Volante, Borg, Ellu Sallid, Riina Põldroos, Tiina Talumees, Lisa Kroeber, Anu Tera, Craftory, Karl Korsar, Hanna Korsar, Kristina Viirpalu, Monika Järg, Aldo Järvsoo, Amanjeda by Katrin Kuldma, Berrichi, Kriss Soonik, Hyrv Jewellery, Uncle Paul, Ketlin Bachmann.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on näiteks esindatud Setomaa, Matsalu, Muhu, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa jpt. Kokku läbiti kahe aasta jooksul 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel. Kummarduse näitused Eestis on toimunud Setomaal ning hetkel on veel avatud näitused Muhu muuseumis ja Rotermanni Palmigaleriis.
Loe „Kummardus“ projekti kohta lähemalt SIIT.

Rotermanni kvartalis avatakse Eesti disaini tutvustav näitus „Kummardus“
Tallinn Design House avab Rotermanni kvartalis fotonäituse „Kummardus.“ See on lugu Eesti disainist, kus kohtuvad looming, loodus ja traditsioonid. Fotonäituse avamine toimub Disainiöö raames 20. septembril kell 18.00 Palmigaleriis (Rotermanni 8). Avamisel tutvustab projekti loovjuht Piret Puppart.
„Kummardus“ on Tallinn Design House’i Eesti disainiloomingu juuri tutvustav projekt. Projektis osales üle 50 Eesti disaineri, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Eesti disaini määratluseks on sageli kujunenud erinevate kultuuride sümbioos, mille kõrval on aga selle hinnalisimad pärlid peidus hoopis mujal. Nimelt on meie silmapaistvate disainerite loome otsesemal või kaudsemal kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud rahvuslike traditsioonide pikaaegsest säilimisest ning kohapealsete meistrite olemasolust. Antud kontseptsioonist lähtuvalt paigutab Kummardus praeguses ajahetkes olulisemate Eesti disainerite loomingu meie jaoks märgilistesse paikadesse.
Rotermanni kvartali Palmigaleriis avatav näitus on austusavaldus meie Maarjamaa kargele sügisele ja selle omapärasele värvikirevusele, mis ulatub puulatvadest laukasoodeni. Fototeekonnal külastame Kõrvemaa suuri põlismetsi ja veesilmu ning Kakerdaja raba ürgset ja salapärast loodust. Eesti disainerite loomet saadavad pärimuslikud jutustused hiiglastest ja müstiliste võimetega metsloomadest ning oluline roll on peegeldustel, mis kannavad edasi vanarahva uskumust kihilisest maailmast.
Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Aldo Järvsoo, Hyrv, Kaia Saarna, Liisa Soolepp, Luminée, Samelin, Studio August, Tanel Veenre, Triinu Pungits. Fotode fotograafid on Riina Varol ja Iris Kivisalu.
Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti Kummardus tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on esindatud näiteks Muhumaa, Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.
