Plast – rohelisemaks või uuele ringile?
Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed? Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja Disain kohtub Teadusega, eesmärgiga just seda teha. Sarja teise ürituse raames oli materjalina fookuses plast.
Kogemuslugu ja teadmisi jagasid TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Andres Krumme, Dagöplast AS pikajaline tööstusjuht Kulvo Pendra ja Neular juht Ilo Rannu. Andres Krumme juhtimisel oli osalejatel võimalus külastada ka TalTechi biopolümeeride laborit.
Oma ettekandes tõi Andres Krumme näiteid, milliseid erinevaid teadustöid plastide teemal TalTechis tehakse. Näiteks on tegeletud põlevkivi tuha kasutamisega plasti täiteainena ning katsetatud on selle kasutust ka just kiletoodete valmistamiseks. Teine sarnane töö oli tekstiilijäätmete kasutamine plasti täiteainena, kus olid materjaliks peamiselt lühikesed kiud. Üheks teemaks, millele tähelepanu tuua, oli ka bioplastid, kus on Andrese sõnul palju arusaamatust, mis materjalid sinna alla täpselt käivad. Üheks variandiks on näiteks tselluloosist bioplastide arendus, mida ka TalTechis tehakse.
Skandinaavia ja Baltikumi ainsa, segaplastjäätmete väärindamisega tegeleva ettevõtte Neular, eestvedaja Ilo Rannu jagatud kogemuslugu avardas kuulajate arusaamu plasti väärtusest. Neular taaskasutab kodumajapidamises tekkivaid plastjäätmeid ja valmistab loodavast materjalist erinevaid profiile. Materjali kasutatakse terrasside, aedade, müraseinte, paadisildade ehitamiseks ning pika kestustt vajavate objektide rajamisel.
Oma ettekandes julgustas Ilo Rannu laiemalt mõtlema. “Innovatsiooni ringmajanduses ei saa me teha selle põlvkonna pealt, kus me ise oleme. Innovatsioon on põlvkondadeülene ja globaalne.” Ta tõi välja, et on vähe kasu, kui me Euroopas teeme ühtemoodi ja ülejäänud maailm teeb teisiti. “Nii satume me oma doteeritud ärilahendustega ühesuunapiletiga muuseumisse.”
“Neulari loodava materjali eelistamine tugineb kindlatel omadustel. Vaid taaskasutatud materjaliloomest ei piisa. Tootetestide pōhjal on loodud materjalides mōjusaid füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi, mida segaplasti väärindamine vōimaldab. Lisaks on hind konkurentsivōimeline ning loob hooldusvabale tootele vōimalused. Kui me võtame esmasest plastist toote, siis see oleks 3-4 korda kallim kui Neulari toode, mis on tehtud segaplastist.” Suurim väljakutse ongi täna see, et ei teata, kus seda materjali on veel võimalik kasutada. “Panustame potentsiaali leidmisesse läbi mitmete kogukondade ning ettevōtluskeskkondade.”
Lisaks pööras Ilo osalejate tähelepanu sellele, et küsimus ei ole, kas plast on paha, vaid selles, kuidas me esmasplasti variatiivselt ja targalt järelkasutame. “Ärge imetlege probleemi. Plast ei ole probleem. See on võimalus, otsime inseneritarkust väärindamiseks ja hübriidtehnoloogiate koosloomeks.”
Kogemuslugu jagas ka Dagoplast AS Ttööstusjuht Kulvo Pendra. Dagoplast loob traditsioonilisest-, taaskasutatud- ja biolagunevast plastist erinevaid kilelahendusi. Tehases töödeldakse ümber nii enda kui ka teiste jäägid. Kui võrrelda biolagunevaid ja ümbertöödeldavaid plastjäätmeid, siis tõi Kulvo Pedra välja, et „Meie jaoks on mõlemad ausad valikud. Ümbertöötlemine on siis mõttekas kui plasti on palju kasutatud. Tavaliselt ongi lihtsam ümber töödelda tööstusest tulevat plasti. Kodumajapidamisest tulev plasti on vaja kindlasti eelnevalt pesta.“ Kuulaja küsimusele, kas biolagunev ikka laguneb kui ei ole õiged tingimused, vastas Kulvo: “Ta lihtsalt laguneb aeglasemini kui ei ole õigeid tingimusi. Plast ja kile ei ole bakteri lemmiktoit. Ta sööb seda koos teiste ainetega.”
Kui vaadata plasti probleemi laiemalt, siis jäi Kulvo esitlusest kõlama mõte, et nutikam tarbimine on see, mis aitab seda probleemi lahendada. “Massid ei tule keskkonnahoidliku käitumisega kaasa kui see on ebamugav, ebapopulaarne ja ebaselge. Selleks, et maailma muuta, peavad massid kaasa tulema.”
Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.
Kuidas hakata ettevõtjaks mängutööstuses?
Koostöös GameDev Estoniaga korraldasime Loomeinkubaatoris sündmuse, kus huvilised said kuulda mängutööstuse ettevõtjate kogemuslugusid. GameDev Estonia on mittetulundusühing, mis on pühendunud videomängutööstuse arengu edendamisele ja koordineerimisele Eestis. GameDev Eesti esindab Eesti videomängude arendajaid ja igas mastaabis arendusettevõtteid, allhankefirmasid, uurimiskeskusi ja haridusorganisatsioone.
Seminari alustas Andrejs Rusinoviskis, kes on Gamedev Estonia juht. Andrejs jagas huvilistile infot, millisetel üritustel ja kogukondades tasub osaleda, kui on huvi mängutööstuse vastu. Kõlama jäi mõte: “Kõik võivad mänge teha. Vähemalt paberil. Hea on vähemalt proovida. Kui sa pöördumatult ebaõnnestud, siis vähemalt sa proovisid.”
Oma kogemust esimese mängu loomisest jagas Jordan Morris, kes on “Haiku the Robot” mängu looja. Oma esimese mängu lõi Jordan 2019. aastal ning alustades puudus tal igasugune kogemus kodeerimise alal. Tänaseks on “Haiku the Robot” mäng müünud 150 000 koopiat. Jordan soovitas esimest mängu luues mõelda, mis on päriselt realistlik. “Sa pead olema paindlik. Kohanda oma esialgset visiooni ja tee midagi, mis on päriselt võimalik. Kui sa soovid midagi lisada või muuta, siis on seda hiljem võimalik alati teha.”
Olulise punktina tõi Jordan välja ka turunduse. “Sa pead oma mängu turundama. Sul võib olla maailma parim mäng, aga kui keegi sellest midagi ei tea, siis keegi seda ka ei mängi.” Oluline on tunda ka oma mängu sihtgruppi ning mitte suunata turundust mängijatele, kes kunagi taolisi mänge ei mängiks.
Sündmusel esines ka Ott Madis Ozolit, kes on Tallinnas asuva mänguarendusettevõtte Placeholder Gameworks tehniline juht ja kaasomanik. Tal on enam kui 10 aastane kogemus erinevate mängutööstuse projektidega, sealhulgas auhinnatud “Disco Elysium”. Ka Ott tõi välja, et unistada tuleb suurelt, aga alustada väikselt. “Sul on alati võimalus teha suurem mäng hiljem.” Oti sõnul on mängutööstus üks enim kirel põhinevaid tööstusi maailmas, seetõttu on oluline rääkida ka läbipõlemisest. “Läbipõlemine on unistuste hävitaja. Kui sa ei tegele läbipõlemisega, siis see tegeleb sinuga.”
Peamise soovitusena ja kõlema mõte: “Parim nõuanne on teha midagi, mida saate teha ainult teie. Teil on oma ideed. Kasutage oma kogemusi, sest need on ainulaadsed. Just seetõttu on populaarseks saanud sellised mängud nagu Undertale, Minecfrat.”
Tule aita mentorina alustavaid ja kasvavaid ettevõtteid Loomeinkubaatoris!
Tallinna Loomeinkubaator (SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) kuulutas välja hanke, et leida praktiliste kogemustega oma ala ekspertidest mentoreid, kes soovivad panustada alustavate ja kasvavate väikeettevõtete arengusse.
Loomeinkubaatoris pakutava mentorteenuse eesmärgiks on tõsta ettevõtjate teadmisi ja oskusi ettevõtluse erinevates valdkondlikes teemades. Mentorid nõustavad ettevõtjaid näiteks järgnevatel teemadel: ärimudel, innovatsiooniprotsessid, äriarendus, finantsplaneerimine, rahastusvõimalused, investorvalmidus, ringdisain, ringmajandus, koostöö teadlastega, pakendi valik ja disain, juriidika, intellektuaalomand, digitoodete arendus, teenusedisain, tootedisain, visuaalne identiteet, UX disain, turundus, NFT ja WEB3, müük, e-kaubandus, eksport, aja planeerimine, juhtimine jpm. Kõik valdkonnad on välja toodud Riigihanke keskkonnas.
Loomeinkubaatori mentorvõrgustikus olevad mentorid nõustavad programmides osalevaid alustavaid ja kasvavaid väikeettevõtteid. Loomeinkubaatoris saavad ettevõtjad osaleda kolmes programmis: eelinkubatsioon, inkubatsioon ja kasvuprogramm. Eelinkubatsioon on suunatud veel ideetasandil ettevõtjatele, inkubatsioon ettevõtlusteekonna alguses olevatele ettevõtjatele ja kasvuprogramm juba tegutsevatele ettevõtjatele, kes soovivad leida uusi kasvuvõimalusi.
Loomeinkubaatori programmidega saab tutvuda siin: https://inkubaator.tallinn.ee/programmid/
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 04.04.2024 kell 10.00.
Riigihankega „Mentorteenused 2024-2025 inkubatsioonis osalevatele ettevõtetele“ saab tutvuda SIIN.
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid ühendab Tallinna Loomeinkubaatorit ja Tallinn Design House’i. Alates 2006 aastast tegutsev Tallinna Loomeinkubaator pakub ettevõtlusega alustamisel tugiteenust ehk inkubatsiooni raames ettevõtlusteemalisi koolitusi, mentorlust ja konsultatsioone ning praktilisi kogemuste ja teadmiste vahetusi kodu- ja välismaal.
Loomeinkubaator on avatud erinevate tegevusvaldkondade ettevõtjatele, seejuures on eraldi fookuses loomemajanduse ja ringmajanduse suunal tegutsevad ettevõtjad ning valdkonnaga seotud start-upid. Inkubaator on tänaseks aidanud kaasa üle 1000 ettevõtte arengule ja inkubatsiooniprogrammis osaleb igal aastal 50 ettevõtet tootvatest disaineritest tehnoloogia start-up’ ideni.
CCC projekti demolinnad tutvustasid Riias oma plaane
CCC projekti avaüritusel Riias tutvustasid kuus projekti kaasatud demolinna – Aarhus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – oma esialgseid tegevusplaane projekti jooksul.
Suurjäätmed kui ressurss
Gdynias viivad projekti ellu kaks partnerit – omavalitsust esindav Disainikeskus ja ühendus “Pomorskie in the European Union”.
Projekti raames kavatseb Disainikeskus luua Gdynias strateegia ja katsetada jäätmekäitlusprogrammi. Selleks korraldatakse disaini- ja ärisektorile suunatud töötubade ja koolituste seeria ning korraldatakse mõned hariduslikud tegevused, mis hõlmavad Gdynia elanikke.
Gdynia projekti lõppeesmärk on uuendada olemasolevat suurjäätmete käitlemise veebisaiti või luua vajadusel uus veebisait. Projekti iga etapp põhineb kohalikest uuringutest kogutud andmetel ja Gdynia kodanike kogemuste kuulamisest. Kaardistatakse suurjäätmete „andjad” ja „võtjad” ning algatatakse tõhus koostöö avaliku ja ettevõtlussektori vahel.
„Koos Läänemere piirkonna partneritega toetame ja inspireerime üksteist jäätmete, sealhulgas suurjäätmete vähendamise püüdlustes. Igaühel meist on täita suur roll,” ütleb Disainikeskuse CCC projektijuht Natalia Kawczynska.
Ringmajanduslike ärimudelite testimine Turu ringmajanduse karnevalil
Turu projektiplaan koosneb Humaki Rakenduskõrgkooli loodud inkubaatoriprotsessist, Valonia/Edela-Soome piirkonnanõukogu loodud ringmajanduse karnevalist ja Turu linna juhitavast koosloome platvormist.
Inkubaator toob kokku kogemustööstuse ettevõtted ja kunstnikud, et luua loomingulisi meetodeid kasutades uusi ringmajanduse ärimudeleid. Ringmajanduse karneval toimib platvormina äriideede proovile panemiseks ja elanike jaoks ringmajanduse nähtavaks tegemisel, läbi selliste tegevuste nagu toidujääkide õhtusöögid, kirbuturg, kaubavahetus, remonditeenused, ühiskasutuse lahendused, kunstinäitused. Ringmajanduse vaimus karnevali kavandatakse ja viiakse ellu koostöös kohalike elanike, elanike ühenduste, ettevõtjate, koolide, kodanikuühiskonna osalejate ja teiste huvigruppidega.
Turu piloote hakkab tüürima CCC koosloome ühendus, mis toob regulaarseks dialoogiks kokku Turu peamised ringmajanduse, kultuuri ja ettevõtluse sidusrühmad. Ühendus integreeritakse Turu ringmajanduse teekaardi ja kliimameeskonnaga, mis keskenduvad ringmajanduse edendamisele Turus pikemas perspektiivis.
CCC projekt annab hoogu Kieli ringlusalgatustele
Esimese sertifitseeritud jäätmevaba linnana Saksamaal töötab Kiel praegu kohaliku ühiskonna igakülgse ümberkujundamise nimel, et muutuda jätkusuutlikuks väärtuslikke ressursse austava kohtlemise kaudu. Rohkem kui 70 algatust Kielis, mis praegu töötavad ringmajanduse vallas, on tohutu potentsiaal jõuda positiivse pöördepunktini, mis viib väljakujunenud urban mining (urban mining ehk kasulike materjalide eraldamine olmeprügist) süsteemini. Selles kontekstis on CCC projekt Kielile suurepärane võimalus toetada loome- ja kultuurisektoreid ja -tööstusi (CCSI), et saada selles protsessis peamisteks osalejateks.
Kolm kohalikku projektipartnerit – Heinrich Bölli Fond Schleswig-Holstein, Anschar GmbH ja Zero Waste Kiel e.V. – on võtnud eesmärgiks viia ellu mitmeid CCSI-põhiseid ringmajandust toetavaid projekte. Esimese sammuna luuakse juhtrühm, mis koosneb eespool nimetatud partneritest, kohalikest omavalitsustest ja kindlaksmääratud sidusrühmadest, kes aitavad välja töötada ühist ringmajanduse strateegiat Kielis.
Lisaks aitavad projekti partnerid kahe labori läbiviimise kaudu levitada oma teadmisi kodanike kaasamise ja strateegia väljatöötamise kohta rahvusvahelises CCC projektikogukonnas. Plaanis on kaasata Kieli kodanikke nende kohalikes naabruskondades tegutsevasse kahte tegevuslaborisse, et edendada ringset elustiili.
Ettevõtlussektori tugevdamiseks viiakse aastatel 2025 ja 2026 ellu kolm projekti: circular catalyst, circular sandbox ja circular stage. Kõik need annavad osalejatele asjakohast teavet ringse idufirma loomiseks, abistavad selle elluviimisel ning teavitavad avalikkust loomesektori ringsusest.
Viimase sammuna korraldab ja võõrustab Kiel 2025. aastal loome- ja kultuurisektori ning -majanduse ringmajanduse riikliku konverentsi.
Riia kodanike kaasamine ringse aia loomisesse
Projektis Riia linna esindav Riia Energiaagentuur töötab välja linna pikaajalist ringmajanduse strateegiat, millesse CCC projekt panustab.
Projekti raames toimuvad kodanikke, ettevõtlust toetavaid organisatsioone ja loomeettevõtteid kaasavad tegevused. Riia kodanikke kaasatakse ringmajanduse põhimõtetel põhineva aia rajamisse vallaraamatukogu kõrval Bolderāja äärelinnas. Riia ettevõtluse tugispetsialistid saavad võimaluse omandada uusi teadmisi ringärimudelite arendamise ja ettevõtlusinkubaatoriprogrammide kohta, loomemajanduse esindajad saavad aga äripäevadel kohtuda ja saada tagasisidet oma äriideedele ringmajanduse vaatenurgast.
Aarhus üleminekul ringmajandusele
Århusi linn on pühendunud ringmajandusele üleminekule, eesmärgiga vähendada tarbimist, ühtlustada materjalivoogusid ja vähendada jäätmeid. Linn tunnistab tungivat vajadust paradigma muutmise järele tarbimisharjumustes nii linna kui ka kogukonna tasandil.
Esimese sammuna tunnistas linn vajadust võtta oma haldusfunktsioonides kasutusele jätkusuutlikud praktikad. Sellest tulenevalt loodi 2022. aastal osakondadevaheline ringmajanduse meeskond. See sisemine meeskond on pühendunud ennetuskultuuri edendamisele, tavapäraste haldusnormide vaidlustamisele ning uuendusliku interdistsiplinaarse mõtlemise edendamisele.
Konkreetselt CCC-s kasutab Aarhus ringmajanduse alase interdistsiplinaarse koostöö mudelina sisemise ringmajanduse võrgustiku kogemusi. Seda rakendatakse ühenduse tasandil, sihiks tekstiilid, ringlussevõtt ning ühtsema ja terviklikuma lähenemisviisi loomine õigusele remondile, õiglasele üleminekule ja tööstustavadele. See on kohalik ühisloome areen koos ametiasutuste, tööstusklastrite, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanike ning kohalike CCSI osalejatega.
Aarhus on pühendunud selle mudeli laiendamisele koostöös Läänemere partnerite ja kohaliku partneriga Lifestyle and Design Cluster, edendades innovatsiooni ja jätkusuutlikkust laiemalt. Üks projekti verstaposte, mida Elustiili- ja Disainiklaster ootab, on uue rohelise inkubaatori loomine ringmajandusega tegelevate noortele ettevõtjatele.
Tallinna Loomeinkubaatori tegevused, et muuta ettevõtjaid jätkusuutlikumaks
Ühena kuuest demolinnast on Tallinnas planeeritud mitmeid tegevusi.
CCC projekti raames toimuvad mitmed töötoad ja koolitused ettevõtetele näiteks jätkusuutlike ärimudelite arendamise, toodete ja pakendite eluea, tööstusjäätmete jagamise, tööstusjäätmete taaskasutamise, ringteenuste jms teemadel. Samuti toimub mentorlus, parimate tavade ja juhtumiuuringute jagamise seansid ning võrgustike loomise üritused, et julgustada ettevõtjaid koostööd alustama. Lisaks kogutakse ja kategoriseeritakse säästvate materjalide raamatukogus märkimisväärne hulk jätkusuutlike materjalide näidiseid. Lisaks toimub ülevaatlik ja informatiivne säästva eluviisi näitus.
“Circular Creative Cities” rahastatakse EL-i Interreg Läänemere piirkonna programmist, et edendada ringmajandusele üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstust.
More info about the project: https://interreg-baltic.eu/project/ccc/
Loomeinkubaatoril käivitus uus projekt Creative GPS
Euroopas, eriti Kesk-Läänemere piirkonnas, seisavad kultuuri- ja loomevaldkonna spetsialistid silmitsi paljude väljakutsetega jätkusuutliku tööhõive ja sissetuleku tagamisel. Nende töö hõlmab sageli mitut ja mitmekülgset tegevust, mistõttu on haruldane pidev sissetulek ühest allikast. Puuduvad toetavad meetmed, mis käsitlevad seda konkreetset sihtrühma ja selle võimet stabiilsemaks karjääriks.
“CreativeGPS: Creative Professionals Naviging the Job Market: Skill Building and Transnational Peer Learning For Added Agency” toetab kvalifitseeritud ja kogenud loomespetsialiste tööturul navigeerimiseks.
Projekti raames käivitatakse 2024. aasta sügisel 3 paralleelset programmi Lätis, Eestis ja Soomes, mis loovad õppeteekonna 60 loomevaldkonna professionaalile. Täiendavate võimaluste suurendamiseks loovad partnerid projekti viimases etapis avatud juurdepääsuga tööriistakomplekti, et jagada programmi jooksul kogutud õpetusi, mõtteid ja parimaid juhtumeid laiemale publikule sihtriikides ja kaugemalgi.
Projekti partnerid on Tallinna Loomeinkubaator, Northern Dimension Partnership on Culture Secretariat (Läti), Trade Union for Art and Culture Professionals TAKU (Soome).
CreativeGPSprojecti kogueelarve on 212 644 €, millest 80% ehk 170 115 € tuleb Interreg Central Baltic programmist ja ülejäänud 20% projekti partneritelt.
MELT innovatsioonifoorum 2024 – „Tehisaru – kas parema tuleviku looja?”
Kõik me oleme teadlikult või vähem teadlikult leidnud end situatsioonis, kus äsja mõeldud mõtted ilmuvad äkitselt meie veebiotsingutesse või kasutatavasse rakendustesse. Niisamuti tundub meile justkui tavaline, et taksot tellides leiab vastav aplikatsioon meile minutilise täpsusega saabumisajaga takso või lähima jagamisteenusega masina asukoha. Nende kõigi aluseks on algoritmid, mille põhiolemuseks on andmete pealt järelduste tegemine. Oleme tunnistajaks tehisintellekti ehk AI (artificial intelligence) revolutsioonile, mis mõjutab meid kõiki. Ühtaegu tundub see meile nii mugav, samas aga ka veidi hirmutav.
Andmetest kui uuest naftast on ettevõtluses räägitud juba viimased kümmekond aastat, nüüd loob suurte andmemahtude kiire analüüsivõimekus konkurentsieeliseid äritegevuseks, vabastades ühtlasi nii ajalist kui inimressurssi. Tehisintellekti kiire areng mõjutab üha enam ettevõtteid, nende ärimudeleid ja arengustrateegiaid. Kas AI saab olla ettevõtte kasvu ja arengu mootor või võib see kaasa tuua ootamatuid väljakutseid ja riske?
Tänavune MELT innovatsioonikonverents viib meid sügavale tehismõistuse maailma, kus ristuvad tehnoloogia, tänapäev ja tulevik. Uurime, kuidas tehisintellekt mõjutab erinevaid ettevõtteid ja majandusharusid, millised on selle peamised võimalused ja ohud ning kuidas ettevõtted saavad neid väljakutseid ja riske hallata.
Üha globaliseeruvas maailmas jäävad ellu need ettevõtted, kes suudavad tehnoloogia arenguga kiiresti kaasa minna. Võidavad need, kes on suutnud või on suutelised võimalikult palju oma äri- või tootmisprotsesse automatiseerida, seda nii tootmise kui teeninduse vallas. Häid näiteid tehisintellekti arendusvõimalustest või senistest praktilistest kogemustest selle rakendamisel on paljudel ettevõtetel jagada.
Innovatsioonifoorumi üks partneritest, teadus- ja ärilinnak Tehnopol toobki läbi ettevõtete lugude lavale AI arenguprogrammi õpikohad ja tutvustab tehisintellektipõhiste ehk andmemahukate ideede rahastusvõimalusi.
Tallinna ettevõtluskeskuse esimeses teemaplokis astuvad lavale esinejad, kellel on praktiline kogemus ja teadmised tehisintellekti rakendamisest ettevõtetes, seda nii tootmisprotsessis, kvaliteedikontrollis, varude haldamisel, kui ka tarneahela optimeerimisel. Eraldi fookusesse toome ka tehisaru kasutamise personalijuhtimises. Uurime, kuidas saab AI aidata ettevõtteid näiteks värbamisel ja hiljem ka talentide juhtimisel.
Tehisaru tulevikunägemust ning sellega kaasnevat käsitletakse Tallinna Loomeinkubaatori teemasessioonis, kus arutleme, mis on muutunud AI tulekuga meie elus ja töös, ning mis veel muutuma hakkab, kuidas on tehisaru loomeettevõtjatele kasulik olnud ja kuidas seda praktikas kasutada. Millised on need uued oskused, mida peame seoses tehisintellektiga omandama ja milline on üldse inimese roll selles maailmas?
Tule MELT innovatsioonikonverentsile ja saa teada, kuidas tehisintellekt võiks mõjutada Sinu ettevõtte käekäiku, millest alustada selle rakendamisel, milliseid vigu vältida või kellelt abi küsida ning loo kontakte teiste ettevõtjate ja ekspertidega, kes jagavad sarnast huvi tehisintellekti vastu.
Lisaks sisukale programmile on Kultuurikatlas avatud traditsiooniline showcase ala, kus on võimalik tutvuda Eesti ettevõtjate uuenduslike ning maailmamuutvate toodete ja teenustega. Päev lõppeb meeleoluka networkinguga, et vabamas õhkkonnas päeva jooksul kogetud muljeid vahetada.
16. aprillil 2024 Tallinna Kultuurikatlas toimuv MELT innovatsioonifoorum saab teoks tänu Tallinna ettevõtluskeskuse, Tallinna Loomeinkubaatori ning Tallinna teadus- ja ärilinnak Tehnopoli ühisele pingutusele.
USUTLUS Loomeinkubaatori juht Anu Lõhmus räägib selle aasta plaanidest
Tallinna Loomeinkubaator on viimasel ajal teinud palju uuendusi, et aidata alustavatel ja juba tegutsevatel ettevõtetel hoomata paremini ärimaastikku. Loomeinkubaatori juht Anu Lõhmus tutvustab lähemalt tänavusi plaane ja avaldab, milline tuleb nende oma maja.
Uus aasta on hooga käima läinud. Milline on Loomeinkubaatori visioon, suuremad eesmärgid ja plaanid lähiajal?
Üldiselt võib öelda, et fookus on muutumas ja suuname tegevusi ka laiemalt kui ainult loomevaldkonnale. Vastavalt ümbritseva ärikeskkonna muutustele, on meie programmid läbi teinud uuendused. Teenuse disaini protsessis võtsime luubi alla sellele, mida ootavad meilt meie kliendid, ettevõtjad ja milline on majandus- ja ettevõtluskeskkond täna.
Me lükkasime Loomeinkubaatoris uue inkubatsiooni käima juba eelmise aasta sügisel, täna soovitakse kõike saada kiiremini, ka ettevõtjad soovivad senisest intensiivsemat programmi. Kui me varem pakkusime kuni 24 kuulist inkubatsiooni, siis nüüd on meie programmid 6-9 kuu pikkused. Lisaks segmenteerime täpsemalt kliendirühmasid. Lihtsustatult tähendab see, et me ei pane enam kõiki kokku ühte klassiruumi.
Meil on alustavatele ettevõtjatele, kes alles lükkavad oma ettevõtet käima, mõeldud eraldi inkubatsiooniprogramm. Juba tegutsevad ettevõtted, kes otsivad kasvuhoobasid või tahavad ettevõtet struktureerida ja näiteks uutele turgudele siseneda, saavad osaleda meie kasvuprogrammis. Esimeses kasvuprogrammis osaleb sellel kevadel 12 ambitsioonikat ettevõtet.
Kevadel saavad uued ettevõtjad liituda ka meie põhikavaga, mis kestab üheksa kuud. Sinna kandideerimine on veel avatud. Kõigi osalejate jaoks lõppevad programmid demopäevaga, kus oma ettevõtet esitletakse ja kus žürii valib välja parimatest parimad. Juba juunis on võimalik esimesi ettevõtjaid avalikul demopäeval kuulata. Lisaks korraldame mitmeid muid põnevaid sündmusi ettevõtjatele.
See kõik kõlab väga põnevalt, aga on teil juba paigas ka mingisugused konkreetsemad koolitused ja plaanid, mida sel aastal kindlasti ette võetakse?
Jaa, kuna võitsime EAS-i hanke loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumiseks, on plaanis korraldada palju koolitusi, pakkuda tegevusi ja tulla välja hulga erinevate sündmustega. Seni oleme korraldanud igal aastal keskmiselt 50 sündmust ja selle tempoga kavatseme jätkata ka tänavu.
Loomulikult saavad inkubaatori koolitustel ja seminaridel osaleda ka need ettevõtjad, kes ei osale meie programmides. Üks, mis kindel, on see, et ka tänavu on tulemas Innovatsioonifoorum MELT. Lisaks toome esile väga palju erinevate ettevõtete kogemuslugusid ja külastusi.
Jätkame koostööd kõrgkoolidega, eelkõige EBS-i ja TalTechiga. EBS-i tudengid lahendavad näiteks Loomeinkubaatori ettevõtjate väljakutseid ja aitavad neil nende päris muredele lahendusi leida. Ma leian, et see on win-win-situatsioon: tudeng saab tõhusa praktika ja ettevõtja saab katsetada toimivaid lahendusi.
Koostöös TalTechiga otsime võimalusi, kuidas ettevõtjad saaksid kasu seal tehtavast teadustööst materjalide vallas. Praegusel hetkel on ettevõtjatel aina olulisem leida uusi materjale, millel on uudsed funktsioonid, mis on innovatiivsed ja väiksema tootmise ja kasutamise jalajäljega.
Ühiskülastused ja õppereisid on sel aastal suunatud eelkõige väiketootjatele. Käime Euroopas messidel, nagu näiteks Habitare, Blickfang, Maison et Objet. Meil on kavas neid nii külastada kui ka väljapanekuga osaleda.
Üks väga oluline uudis sel aastal on, et alustame oma maja ehitamist. Praegu oleme ehituslepingu sõlmimise faasis ja uue hoone tahame valmis saada pooleteise aastaga.
Uude majja on projekteeritud hästi palju avalikku ruumi: ekspositsioonipind, kohtumiste ja koolituste ruume, et me saaksime pakkuda võimalust teha meie majas väikese ja keskmise suurusega sündmusi, nii saame oma tegevustes tulla ettevõtjate kogukonnale veelgi lähemale.
Juba lähiajal jagab Anu Lõhmus lähemalt plaane ühest Loomeinkubaatori fookusteemast, milleks on ringmajandus, ja räägib trendidest ja väljakutsetest ettevõtluses.
Disain kohtub Teadusega: Seened nii söögiks kui mööbliks?!
Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed? Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja “Disain kohtub Teadusega”, mille eesmärgiks on tutvustada ülikoolis tehtavat teadustööd erinevate materjalidega ja ettevõtjaid, kes on teinud koostööd ülikoolidega.
Kõige esimese sündmuse raames siseneti põnevasse seentemaailma. Seened on võlusõna, mis kogub aina enam populaarsust materjalina. Chaga ehk must pässik, mütseel ja valgustid – need on vaid mõned näited seente mitmekülgsusest ja nende kasutamisest erinevates valdkondades. Seda materjali uurivad nii ettevõtjad kui ka teadlased, et leida võimalusi, kuidas seened saavad mõjutada meie igapäevaelu ja jätkusuutlikku tulevikku.
“Disain kohtub Teadusega” esimesel sündmusel tutvustas seentega seotud teadustööd Eesti Maaülikooli teadlane Maidu Silm. Seda materjali on Silm uurinud mitu aastat erinevate teadustööde raames ning hetke fookus on suunatud raviseentele, nende kasvatamise võimalustele ja bioaktiivsete ühendite uurimisele.
Üritusel tutvustasid seentest valmistatud innovaatilisi tooteid kolm ettevõtet. Näiteks tegeleb ettevõte Myceen seenematerjalide arendamise ning disainis rakendamisega. Myceeni toodetes on kasutatud mütseeli ehk seeneniidistikku ja teise osana puidu- ja põllutööstuse jääke.
Ettevõtte kaasasutaja Siim Karro tõi seente kui materjalini jõudmise teekonnast rääkides välja eelkõige nende uskumatud omadused. „Seened on looduse ümbertöötlejad, muutes selle ringmajandavaks. Seen on ka hajusorgan, mis tähendab, et ta suudab oma tegevuses infot edasi anda.“
Myceen’i üheks populaarseimaks tooteks on Wise’i lamp, mida on müüdud üle maailma ja see on võitnud Eestis disainiauhinna. Myceeni üks viimaseid suuri projekte on näiteks Singapuris asuva Eesti saatkonna tarbeks kasvatatud spetsiaalsed blokid. Kuid nende seinapaneele võib leida ka näiteks ühest Londoni kohvikust. Tagasiside kohvikust oli vaid rõõmustav. „Omanik andis tagasisidet, et seinapaneelid ei ole ainult esteetilised ja akustika jaoks head, vaid ka nende küttearved läksid väiksemaks,“ rõõmustab Karro.
Tulevikku vaadates näeb Myceen, et potentsiaal ei ole ainult disaintoodetes, vaid mõelda tuleb suuremalt ja laiemalt. „Seda soodustab ka turg, sest on vaja kekskonnajalajälg alla tuua. See hakkab hinda ja funktsionaalsust üle kaaluma.“
Teine näide seentest ettevõtluses on MatiFoods, kes on välja arendanud kanaloogi, mille valmistamiseks on kasutatud mükovalku. „Peamiseks tooraineks on mükovalk ehk seenevalk, mis kõigi asendamatute aminohapete sisalduse ja toiteväärtuse tõttu on suurepärane alternatiiv loomsetele valkudele. Mükovalgus on rohkem valku kui tavalises seenes ja seda tasub süüa nii veganitel kui ka lihasööjatel. Kohati saab mükovalku võrrelda sojavalguga, aga viimast paljud inimesed süüa ei saa,“ kirjeldab oma ettekandes MatiFoods’i toidutehnoloog Angelina Vinogradova.
Miks mükovalku veel toidutootmises eelistada on see, et selle tootmiseks on vaja vähem ressursse kui liha tootmiseks – süsiniku jalajälg on 40x väiksem kui veiselihal ja 6x väiksem kui kanalihal. Lisaks on ka vee jalajälg 30x väiksem kui veiselihal ja 6x väiksem kui kanalihal.
Kolmandaks näiteks, kuidas seentemaailmas innovatsiooni teha oli Shroomwell. Shroomwell Innovation on täna maailma suurim meditsiiniseente kasvataja, kellele kuulub 500 hektarit meditsiiniseente välikasvatusi Eestis ja USA-s. Tõrvas alustas ettevõte 5000 ruutmeetri suurust meditsiiniseente sisekasvatuse rajamist. Väli- ja sisekasvatuste kombineeritud mahtude põhjal edestab Eesti roheidu kõiki globaalseid konkurente.
Shroomwell ’i tegemisi tutvustas Shroomwell Innovation tegevjuht Siim Raadik. „Meie fookuseks on lõpptoodete lansseerimine. Tooraine osas on konkurents ülitihe ja kui palju me ka ei üritaks, siis Hiina suudab alati rohkem kasvatada. Seal on maailma suurim seenekasvataja, kellel on 16 tehast ja kokku suudavad nad kasvatada 1400 tonni seeni päevas. Aga nemad näevadki ennast tooraine eksportijana ning fookus ei ole lõpptoodetel.“
Kui vaadata Eesti seeneturgu laiemalt, siis tõi Raadik välja, et kuigi nähakse teineteist konkurentidena, siis pigem tuleks teha koostööd. „Kui ajud kokku panna, siis saame midagi suurt saavutada. Selleks, et rahvusvahelisel tasandil läbi lüüa, on vaja teha tiigrihüpe üheskoos,“ sõnav ta.
Praegusel hetkel teeb Shroomwell koostööd mitme ülikooli ja laboriga. Raadik kinnitab, et ambitsioon kasvab kiiresti, kui sul on targad inimesed pundis. Samas tõi ta välja, et kogu maailma innovatsiooni ei ole võimalik ära teha ja pead valima mingite suundade vahel. „Vaja on läheneda praktiliselt,“ lisab ta.
Kokkuvõttes oli kõikidel osalejatel põnev kuulata, milline on hetkel toimuv teadustöö seentega ja kuidas on ettevõtjad seda innovaatilist materjali oma tegemistes ära kasutanud. Juba järgmised üritused Disain kohtub Teadusega sarjas on toimumas näiteks plasti ja bioplasti ning tuleviku toidu teemadel.
Disain kohtub Teadusega on Tallinna Loomeinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.
Väikeettevõtjate kogemused: nii juhtub, kui oma mõtteid targemate inimestega põrgatada!
Iga ettevõtja unistus on kasvada suureks ja laiendada oma äri haaret, kuid üksi pusides on see keeruline. Kuidas leida need õiged inimesed ja kontaktid, kes sellel teel võiksid aidata ja nõu anda? Üheks võimaluseks on Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm, mille osalejad ja mentor jagavad oma kogemusi.
“Ettevõtja saab harva oma tegevuses kelleltki abi ja on reeglina oluliste äriotsuste tegemisel suhteliselt üksi. Mentorsessioonid annavad ettevõtjale kindlust julgete ideede elluviimisel või panevad piiri tegevustele, mis ettevõttele ja tema klientidele väärtust ei loo,” selgitab Kari Maripuu, kes on viimased viis aastat olnud Loomeinkubaatoris peamiselt äristrateegia kujundamise ning finantsplaneerimise valdkonna mentor. Tema peamine fookus ettevõtjaid abistades on, et ideest saaks raha teeniv ettevõte, mis loob võimalusi palgaliste töökohtade loomiseks.
Just sellise suhtumise tõttu tundus inkubatsiooniprogramm ideaalse lahendusena ka peresõbraliku mobiilirakenduse Uitama idee autorile Karolin Nummertile. Tegemist on rakendusega, mis koondab peresõbralikke loodusradu ja ettevõtteid ning kus kasutajad saavad hõlpsalt filtreerida välja neile vajalikku infot, näiteks ligipääsetavuse või põnevate tegevuste kohta.
Eesti esimese nišiparfüümide looja ja tootja T-Perfume müügi- ja turundusjuhi Rasmus Aarla sõnul jõudsid nemad otsuseni liituda inkubatsiooniprogrammiga, kuna teadsid, et varem programmiga liitunuid on saatnud edu. “Kõige raskem ongi alustavale ettevõttele see nn maast lahti saamine. Just siis tuleb ette palju ootamatuid väljakutseid, millega on üksi keeruline tegeleda. Aga kui kõrval on abiks konsultandid või saad oma mõtteid jagada teiste omasugustega, siis on see heas mõttes selline ebaaus eelis nende ees, kes ei ole selles programmis,” tõdeb Aarla.
Nummerti arendatavast Uitama äpist on esimene versioon juba tasuta allalaaditav, kuid tööd tuleb teha veel palju, et kõik ideaalne oleks. Loomeinkubaatori programmiga liitusid nad seetõttu, et tundsid vajadust põrgatada oma mõtteid targemate inimestega. “Meil on plaanis äpp liita geopeitusega, kus me koostöös loovpedagoogidega lisame mingite koordinaatide juurde loovad mängud, mida lastel on koos vanematega põnev teha,” tõi ta ühe põhjuse, miks Loomeinkubaatorilt abi otsiti.
Kasu on nähtav juba mõne kuuga
Nummert on inkubatsiooniprogrammiga alles poole peal, kuid kiidab, et juba tänu esimesele paarile üliintensiivsele kuule on nemad oma ettevõtlusplaanid palju selgemaks saanud. “Olen võtnud ettevõttesse juurde veel ühe töötaja ja tänu Loomeinkubaatorile olen õppinud oma mõtteid palju paremini sõnastama, sest pidevad teistele tehtavad esitlused aitavad sellele kaasa,” kiidab ta.
Üks Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga liitunud ettevõtetest on Steklo, mis tegeleb klaaskonstruktsioonide tootmise ja paigaldamisega.
Klaasist vaheseinu, uksi, dušiseinu ja -nurki, trepi- ja terrassipiirdeid, rõdu- ja terrassiklaas ning klaasvarikatuseid tootva ettevõtte projektijuhi Anna Mikitjuki sõnul otsustati programmiga liituda, sest saadi aru, et nad vajavad abi ettevõte ärimudeli muutmiseks. “Koroonapandeemiaga seotud karantiinid ja Venemaa sissetung Ukrainasse, mis mõjutas oluliselt toorme omahinda, viisid meie äri kahjumisse. Saime aru, et vana ärikontseptsioon ei tööta. Olukorra muutmiseks vajasime spetsialistide nõu ja lisateadmisi ning inkubatsiooniprogramm tundus meile väga sobilik,” tõdeb ta.
T-Perfume on samuti praegu 9-kuulise programmi keskpaigas. “See on hindamatu kasu, mida me sealt saanud oleme, ka asjade osas, mida me ise ette ei osanud näha. Algselt lootsime saada uusi kontakte ja kasvada koos endasarnaste teiste ettevõtjatega. Lootsime saada abi ka ekspordi osas, aga tegelikult oleme omandanud väga palju uusi praktilisi teadmisi ka müügi ja turunduse osas,” kiidab Aarla.
Suurim abi Steklo-le on Mikitjuki sõnul tulnud just mentorite soovitustest, mis on suunatud nende olukorra lahendamiseks. “Meil väga vedas Loomeinkubaatori konsultandiga, kes mõtleb kaasa, paneb meid mõtlema ja korraldab kohtumisi õigete mentoritega,” tunnustab ta.
Ka Nummert rõhutab mentoritega kohtumiste ja mõtete vahetamise olulisust. “Tegelikult on oluline mõtteid vahetada ka teiste inkubantidega, kes on samal teel ja sarnaste väljakutsete ees. See tugivõrgustiku suurendamine on suureks abiks,” tõdeb ta.
Mentorite abiga saab lahenduse iga probleem
Kohtumised mentoritega aitavadki kaasa mõne kitsa probleemi lahendamisele või suurendavad ettevõtja kõikuma löönud motivatsiooni ja indu.
Programmis oldud aastate jooksul on Maripuu aidanud rohkem kui 80 ettevõtet, neist umbes 30-ga on ta kohtunud mentorina ja umbes 50 ettevõtet koolitanud saalikoolituse formaadis. “Ettevõtete peamised murekohad on seotud oma teenuse laiendamisega. Enamik programmis olevaid ettevõtjaid suudab kliente teenindada põhitöö kõrvalt osalise koormusega, mis omakorda ei too piisavalt raha sisse selleks, et ettevõtja saaks ennast ise ära elatada,” kirjeldab Maripuu.
Aarla kiidab programmi juures sedagi, et seal ei toimu lihtsalt teooria tuupimine, vaid selle kõrvale antakse praktilisi ülesandeid ja juhatatakse, kuidas ühte või teist tegevust edukalt planeerida ja läbi viia. “Ma tean, et mõned osalejad on meist veelgi agaramalt kasutanud mentorite abi, aga neist on tõesti palju abi. Meil tuli näiteks ette olukord, kus oli vaja patendiga seoses juriidilist abi ja küsisime inkubaatorist, kas nad oskavad meile mõnda mentorit sel puhul soovitada ja neil oli kohe inimene varnast võtta,” kirjeldab Aarla Loomeinkubaatori võimekust viia alustavad ettevõtjad kokku õigete mentoritega.
Peamised küsimused – kust saada raha ja kuidas muutuda elujõuliseks
Maripuu kirjeldab, et programmis osalenud on saanud olulist abi tuleviku rahavoogude planeerimisest – see annab visuaalse ülevaate teenuse mahtudest, mida ettevõtja peab osutama selleks, et temast saaks 100 protsenti ettevõtja. “Järgmiseks probleemiks on see, et kuidas küsida teenuse eest piisavalt palju nii, et tekiks jääk ehk kasum, mida saaks kasutada tegevuse laiendamiseks, nagu näiteks uute töötajate palkamiseks, turundamiseks või tootmisvahendite soetamiseks,” loetleb Maripuu.
Formaadi suurim boonus on see, et väline mentorlus aitab ettevõtjal näha asju “kastist väljas”. “Kui ettevõtja on igapäevases tegevuses oma kitsas mullis, siis väline mentor laiendab maailmapilti, räägib kogemuslugusid ning otsib koos ettevõtjaga lahendusi kohtadest, kus ettevõtja ei ole julgenud või osanud otsida.”
Väga olulisel kohal on mentori sõnul ka ärimudeli loomine, sest see annab ettevõttele eesmärgi. Hästi läbimõeldud ärimudel annab vastuse küsimusele – mida, kellele ja kuidas ettevõte väärtust loob. Samuti annab ärimudel tervikliku ülevaate sihtrühma turunduse eesmärkidest ja tarneahelast ning suurematest kuludest ja tulumudelist. “Kui see kõik paigutada veel ka finantsplaani ja koostada ettevõttele eelarve paariks eesolevaks aastaks, siis joonistub välja ettevõtte elujõulisus ja arengukõver,” kõneleb Maripuu.
Hea õppimiskoht nii alustavale ettevõttele kui ka vanale kalale
Üheks suureks boonuseks on kindlasti see, et inkubaatori konsultandid on aasta-aastalt läinud programmiga praktilisemaks ja tulnud ettevõtetele lähemale. Ka inkubatsiooniprogrammid on muutunud varasemast kompaktsemaks, mis paneb ettevõtjad heas mõttes surve alla ja oma plaane kiiremini ellu viima. Sel moel filtreeritakse omakorda välja ettevõtted, mis arenevad edasi, ja need, mis jäävad hobi tasandile või hääbuvad. “Nii on võimalus keskenduda edukamatele ettevõtetele, mis annavad hiljem ühiskonnale tagasi läbi kasvava maksutulu,” selgitab Maripuu.
Mikitjuki arvates on Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm väga kasulik nii alustavatele kui ka juba tegutsevale ettevõtjatele, kes on sattunud raskesse olukorda. “Koolitusprogramm on täiuslik, mitmekesine ja huvitav ning katab kõik ettevõtjate jaoks olulised teemad ja valdkonnad. Kõik koolitajad ja mentorid on väga sõbralikud ja abivalmis, nad on ettevõtluse kogemusega, nende käest võib küsida igasuguseid küsimusi ja nad alati vastavad asjalikult. Me kasutame oma töös koolitustelt saadud ideid ja teadmisi. Uued teadmised aitasid meil muuta näiteks finantsjuhtimist, rahavoogude planeerimist ja tööprotsesse,” selgitab Mikitjuk ja lisab, et tänu programmile on kavas veel mõned muudatused.
Ta lisab, et Loomeinkubaator on see koht, kus saab suhelda teiste ettevõtjatega, arutada igasuguseid probleeme ja ka õppida nende kogemustest.
Inkubaator aitab laiendada tutvusringkonda teiste ettevõtjatega
Nummert täiendab, et üksi väikeettevõtjana pusides on tema jaoks Loomeinkubaatori üheks boonuseks olnud ka uute kontaktide saamine, sest koolituse või kohtumise kaudu laieneb tutvusringkond. “Samal teel olevate inimestega sõpruskonna kasvatamine aitab ka edasi minna kiiremini kui üksi tehes.”
Loomeinkubaatori järgmine inkubatsiooniprogramm algab juba märtsis ja avaldusi on võimalik täita 3. märtsini. Täpsem info ja kandideerimine Loomeinkubaatori kodulehel.
Kuidas saavad üliõpilased ja ettevõtjad üksteisele kasulikud olla?
Loomeinkubaator on teinud järjepidevat koostööd Estonian Business School’iga (EBS), mille raames saavad äritudengid lahendada ettevõtete ärilisi väljakutseid. Milles täpselt koostöö seisneb?Küsimustele vastasid Marge Täks, Estonian Business School’i mõjuettevõtluse bakalaureuseprogrammi kuraator ja Nele Plutus, Tallinna Loomeinkubaatori programmijuht.
Milline on koostöö eesmärk?
Alustavad ettevõtjad pole enamasti ettevõtlust õppinud ning tihti jääb neil vajaka meetoditest, et oma väljakutsetele ja arenguplaanidele süsteemselt läheneda. Sellele lisaks on neil enamasti puudus ajast ja kvalifitseeritud tööjõust, et laienemisega kaasnevat eeltööd ise ära teha.
Loomeinkubaatori eesmärgiks oli leida viis, kuidas ettevõtjaid sellises olukorras toetada ja koostöö tudengitega tundus olevat sobiv võimalus.
Tudengitel on seevastu palju teoreetilisi teadmisi äri arendamisest, kuid puudub praktika. EBS-i eesmärk on pakkuda tudengitele kogemusi reaalsetest probleemidest, mida alustavad ettevõtjad igapäevaselt lahendavad.
Kuidas koostöö välja näeb?
Loomeinkubaatori ettevõtjad teevad ettekanded oma ettevõtetest, praegustest tegevussuundadest ja ülesannetest, mida nad tudengitele lahendada soovivad anda. Seejärel on tudengitel 2–3 nädalat aega ettevõtte püsitatud ülesandeid täita ja selle perioodi jooksul on nad ettevõtetega pidevas kontaktis. Tööperioodi lõpus esitlevad tudengid oma töid ja lahendusi auditooriumi ees. Tööprotsessi jooksul toetavad tudengeid ka EBS-i õppejõud.
Koostöö tudengitega on andnud alustavatele ettevõtjatele võimaluse näha, kuidas on võimalik nende väljakutseid metoodiliselt lahendada. Lisaks on see hea võimalus oma potentsiaalset sihtgruppi tundma õppida. Noored näevad maailma teisiti ja omavad teisi kogemusi. Omavaheline koostöö anab võimaluse üksteist paremini tundma õppida.
Kuidas oli koostöö kasulik Loomeinkubaatori programmis osalevatele ettevõtjatele?
Ülikoolidel on alatasa vaja leida äritudengitele näidisjuhtumeid, mida lahendada. Kui tavalises olukorras lahendavad tudengid juhtumeid, kus puudub ettevõtte tellimus, siis seekord oli tudengitel võimalus oma tööga reaalselt ettevõtte käekäiku mõjutada.
Loomeinkubaatori programmi ettevõtetest on koostöös osalenud näiteks WorkBite Recruiting, kes pakub renditööjõudu ja värbamisteenuseid. „Meie jaoks oli koostöö EBS’i tudengitega välisturgude uurimiseks väga vajalik. Vastavalt meie püstitatud ülesandele, tegid tudengid meile Hispaania ja Soome turuanalüüsid. Tudengid olid väga pühendunud ning tõesti soovisid meid aidata. Ise võtsid initsiatiivi ja helistasid isegi konkurente hinnastamise osas läbi. Täna tuleb nende tehtud töö meile kasuks, sest osaleme hetkel veel ka NorthBound Scaleups programmis, kus uurime samuti välisturgude võimalusi. Oleme saanud palju kasutada juba eelnevalt tudengite poolt tehtud tööd,“ kirjeldavad WorkBite Recruiting asutajad Kreete Juurak ja Kaspar Evardson.
Tudengitega koostöö sujus ettevõttes nii hästi, et üks tudengitest viis nende juures läbi ka oma praktika ning üks välistudengitest leidis võimaluse teha WorkBite Recruiting teenuse kaudu tööampse erinevates hotellides.
Mida õpilased sellest õppisid?
Tudengid said võimaluse oma teoreetilisi teadmisi praktiseerida ja ettevõtjaid nõustada. Mitmed ülesanded, mida ettevõtted püstitasid, olid seotud rahvusvahelise laienemisega ja see andis tudengitele hea võimaluse proovida kätt turgude uurimisel, koostööpartnerite otsimisel ja palju muuga.
Tudengid olid tihedas kontaktis ettevõtjatega ja töötasid meeskonnana. Väga paljud ärikoolis käsitletud teemad ja case study-d on enamasti tehtud suuremate ettevõtjate põhjal. Väiksemate ettevõtetega töötades said tudengid parema tunnetuse sellest, mida tähendab ettevõtlusega alustamine ja millised on väikeettevõtte igapäevased väljakutsed.
Loomeinkubaator tegeleb iga päev alustavate ettevõtjatega, kes peavad lühikese aja jooksul õppima orienteeruma ettevõtte toimimise erinevates tahkudes. Suur osa alustavatest ettevõtjatest pole kunagi ärikoolis käinud ja seepärast on EBS-i tudengite metoodiline lähenemine neile kasulik. Kasu on sellisest koostööst Loomeinkubaatori ja Estonian Business School’i vahel olnud kõigile osalistele. Isegi suurem, kui oskame ilmselt praegu näha.
Loomeinkubaatori programmis osalevad ettevõtted, kes on koostöös tudengitega uusi lahendusi välja töötanud: PaulBerg, Ringkarp, Fibami, Raiku, Sisiflow, Eventeamly, Ärni Blum Workbite, Kirbel, Luste, Lengu.
Tallinna Loomeinkubaatori ja Estonian Business Schooli koostöö leidis äramärkimise ka EduTegu ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumikus.
Lisainfo Loomeinkubaatori kohta kodulehel. Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga on võimalus liituda 25. veebruarini!
