Kuidas rakendada ringmajandust tekstiilivaldkonnas?

5. jaan 2024

EL-is tekib aastas inimese kohta 12 kg tekstiilijäätmeid. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine on oluline tekstiilide pika eluea tagamiseks. Loomeinkubaator osaleb koos partneritega Soomest, Lätist ja Rootsist projektis Baltic2Hand, mis keskendub tekstiilitööstusele, eelkõige tekstiili taaskasutuse parandamisele ja tekstiilijäätmete vähendamisele läbi teenusedisaini ja ühisloome.

Projekti raames korraldatakse projektimeeskonna liikmetele rida koolitusi. Need koolitused keskenduvad erinevatele teemadele, et anda projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi.

Kaks koolitust olid keskendunud ringmajanduse teemale ning need korraldas Soome idufirma Double Round Ltd, mis aitab ettevõtetel ja avalik-õiguslikel organisatsioonidel leida võimalusi ringmajanduses. 

Järgnevalt oleme välja toonud mõned ringmajanduse kooltuse peamised järeldused:

Tänapäeva kiirmood on loodud selleks, et mitte kesta. Sageli kasutavad suured kiirmoebrändid tööjõudu ära, kuna nad töötavad madalate palkade, sunniviisilise töö ja ohtlike töötingimustega. Paljude kiirmoebrändide puhul on probleemiks ka läbipaistvuse puudumine, kus teave nende tarneahela kohta on sageli varjatud. Kuna toote päritolu on sageli raske kindlaks teha, ei suuda tarbijad teha teadlikke otsuseid. Toodete läbipaistvuse puudumine muudab brändide vastutusele võtmise nende sotsiaalsete ja keskkonnaalaste rikkumiste eest samuti keeruliseks.

Rõhuasetus kvantiteedile, mitte kvaliteedile, toob kaasa lühiajalised tooted ja aitab kaasa äraviskamiskultuurile, kus ületootmine kurnab niigi piiratud loodusressursse ja müümata varud toovad kaasa rahalise kahju ja ebastabiilse turudünaamika. Üleliigsed tooted satuvad sageli prügilasse või põletatakse ning aitavad seetõttu kaasa saastamisele, jäätmete tekkele ja süsiniku jalajälje suurenemisele.

Siin tulebki esile vajadus ringmajanduse ja säästva mõtlemise järele. Üsna sageli arvatakse, et ringmajandus on taaskasutusmajandus ja ringmajandus on kõige lõpp-punkt. Ringmajanduse puhul on olulisem just teekond. Hästi läbimõeldud füüsilised tooted, alates disainikontseptsioonist kuni elutsükli lõpuni, loovad väärtust.

Ringselt mõtlemise peamised tunnused on järgmised:

  • Ressursse hoitakse võimalikult kaua ringluses.
  • Tooted on loodud kestma ja kui nende eluiga lõppeb, saab neist luua midagi uut.
  • See ei tähenda ainult olemasolevate protsesside ümberkujundamist, vaid ka toodete ümbermõtestamist algusest peale.

Peamised eelised ringmajanduse rakendamisel ärimudelites on keskkonna-, majandus-, innovatsiooni- ja tarbijalojaalsuse valdkonnas.

  • Keskkonnahoid tähendab tekstiilitööstuse jäätmete, energiatarbimise ja üldise süsinikujalajälje vähendamist.
  • Majanduslik väärtus tuleneb toote pikemast elueast, mis tächendab suuremat väärtust müüdud kauba kohta.
  • Tarbija lojaalsus tähendab tarbijate usalduse loomist, kuna tooted kestavad kauem ja on kvaliteetsemad.
  • Innovatsioon tuleneb tekstiilitööstuse tehnoloogiliste protsesside edusammude toetamisest.

Võtmestrateegia: ringmajanduse juurutamine on eelkõige investeerimine materjalidesse ja tootmisesse, mis tagab pikaealisuse. Samuti luuakse tooteid, mida saab kergesti ümber kujundada või muuta, mis pikendab nende eluiga. Lisaks pakkudes selliseid teenuseid nagu parandamine ja hooldamine, tähendab, et tooted jäävad kasutusse kauemaks. Lisaks alternatiivina toodete pakkumine teenusena ja jagamisplatvormide loomine.

On palju ettevõtteid, kes juba rakendavad oma ärimudelites ring- ja keskkonnapõhimõtteid:

  • Reet Aus on Eesti moelooja ja jätkusuutliku moe teerajaja. Mõned tema peamised algatused on: jäätmete ümbertöötlemine, mis tähendab suuremate tehaste materjalide taaskasutamist. Samuti “Trash to Trend” jalajäljemärgis, mis teavitab kliente iga toote keskkonnasäästlikkusest.
  • Zadaa on Soome digitaalne platvorm, mis on loodud moe ostmiseks ja müümiseks. Tehnoloogiat kasutades ühendavad need sarnase suuruse ja stiiliga kasutajad, hõlbustades sobivate riiete leidmist ja vahetamist. Riideid edasi müües pikendavad need tekstiili eluiga.
  • Niaga on loonud täielikult taaskasutatava vaiba – kasutades ühte materjali, võimaldab seda vaiba eluea lõpus hõlpsalt taaskasutada.
  • Lovia on Soome kaubamärk, mille tooted on valmistatud materjalide ülejääkidest. Samuti on nad välja töötanud oma toote DNA, mis tähendab, et iga tootega on kaasas üksikasjalik teave selle päritolu, materjalide ja selle loomise taga olevate inimeste kohta.
  • MUD Jeans pärineb Hollandist ja keskendub teksade rentimisele ja teksade taaskasutamisele, kui selle elutsükkel on lõppenud.
  • Patagonia on välirõivaste bränd, mis on alati olnud jätkusuutlikkuse esirinnas. Näiteks on neil programm Worn Wear, mille kaudu saavad tarbijad oma vanad Patagonia rõivad poekrediidi vastu tagasi viia. Nad pakuvad ka tasuta parandusjuhendeid. Patagonia kasutab taaskasutatud materjale – üks nende kollektsioonidest on valmistatud 100% taaskasutatud udusulgedest, villast, polüestrist ja puuvillast.
  • Baltic Flax on jätkusuutlik tekstiiliettevõte, mis keskendub lina tootmisele Balti regiooni traditsioonilisest põllukultuurist laksist. Lina vajab vähem vett, vähem pestitsiide ja parandab mulla tervist.

Baltic2Hand projekti ja ettevõtete võimaluste kohta lisateabe saamiseks külastage Baltic2Handi veebisaiti.

Baltic2Hand projekti partnerid on Laurea Rakenduskõrgkool, Tallinna Loomeinkubaator, Läti Kaubandus-Tööstuskoda, Sustainability InnoCenter ja Turu Rakenduskõrgkool. Baltic2Hand on Interregi Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liit.