Rohetiigri ja keskkonnaministeeriumi koostöös valmis tootjatele pakendite disainijuhend, mis aitab pakendiettevõtjatel juba disainimisel jäätmete teket ennetada ning keskkonnamõjusid vähendada.
Rohetiigri pakendite projekti protsessidisaineri Külliki Kesa sõnul saab pakenditega seotud keskkonnaprobleeme vähendada targa disainiga: „Kuna toote keskkonnamõju määratakse ligi 80% ulatuses ära toote disainifaasis, on tootjatel koos disaineritega oluline just pakendite ning toodete teekonna alguses langetada informeeritud otsuseid selleks, et ringmajanduse põhimõtted parimal viisil rakendatud saaksid. See eeldab nii teadlikkust ettevõtte tasandil kui ka head koostööd pakendi väärtusahela erinevate osapoolte vahel.“
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kertu Sapelkovi sõnul räägitakse tihti küll pakendijäätmetega seotud probleemidest, kuid unustatakse ära, et kriitilise tähtsusega on, millisest materjalist ning detailidest kaubandusvõrku jõudev pakend üldse koosneb. “See võti on tootjate käes ja meil on väga hea meel, et oleme valmis saanud just eeskätt ettevõtetele mõeldud abistava juhendmaterjali,” ütles Sapelkov.
Disainijuhendi fookuses on kodumajapidamistesse jõudev pakend ehk peamiselt müügipakend kuna probleem on plastikjäätmete jõudmine keskkonda. Kõige enam kasutatakse pakendites erinevaid plastikuid ning paraku ei ole lihtne ära hoida jäätmete sattumist keskkonda, mis tähendab, et koos pakendijäätmetega reostub keskkond ka plastikjäätmetega. Plastidest eralduvad keemilised ained kahjustavad paljusid elusorganisme, vaaladest ainurakseteni ning plastide lagunemisel tekkiv mikroplast satub lõpuks ka inimeste toidulauale. Just selle tõttu on erilise tähelepanu all merereostusega seonduvad plastpakendid, sealhulgas kohe tarbimiseks mõeldud toidupakendid, joogipudelid jms.
Külliki Kesa sõnul on disainijuhend mõeldud eelkõige pakendiettevõtjatele, sealhulgas toiduainete ja tööstuskaupade tootjatele, kaubandus-, majutus- ja toitlustusettevõtjate esindajatele, kes tegelevad pakendite ja pakendimaterjalide valiku ja kasutamise ning disainiga. Samuti pakendidisaineritele, kes aitavad ettevõtetel pakendeid ja pakendilahendusi välja töötada. „Samas on käesolev pakendijuhend heaks teabeallikaks ka kõikidele teistele huvipooltele, kes soovivad oma teadmisi pakendite ringsüsteemi osas parandada,“ lisas Kesa.
Juhend tähtsustab pakendi ringdisaini, mis materjale tuleb ringluses hoida nii kaua kui võimalik. Oluline on, et toidupakendist saaks toota uue toidupakendi nii mitmeid kordi kui võimalik. Sest kui toidupakendist järgmises etapis mingi muu materjal toodetakse, halvenevad materjali konkreetsed kvalitatiivsed omadused, kuni lõpuks ei ole enam võimalik materjali ringlusse suunata ning see kas ladestatakse või kasutatakse energiatootmises.
Sapelkovi sõnul on ringmajanduse vaates kõige keskkonnasõbralikum valik üldse mitte pakendada. “Mõistagi pole see alati võimalik, mistõttu on väga oluline luua jätkusuutlikke lahendusi. Alustada tuleks ülepakendamise vältimisest ning kergesti ringlussevõetavate materjalide eelistamisest,” selgitas ta.
Pakendite ringlussevõtu disainimisel on kõikide materjalide puhul oluline lähtuda eelkõige sellest, et lisaks funktsionaalsetele omadustele peab pakend vastama ka keskkonnanõuetele, sh pakend peab olema ringlusse võetav võimalikult väikese keskkonnamõjuga.
Külliki Kesa sõnul on laias pildis keskkonnaprobleemide üheks leevenduseks ringmajandusliku majandusmudeli juurutamine: „Ringmajandus ei ole välditav, üleminek on vältimatu ja sellega on kiire. Oluline on märkida, et ringmajandusmudeleid hästi rakendades saavad ettevõtted vähendada kulusid ja tõsta tulusid, näiteks vähendada ressursivajadust, vähendada riske materjalide hinnatõusust või toormaterjali hankeraskustest, tõsta oma mainet ja suurendada kasumit läbi integreeritud väärtuspakkumise. Toodete ja pakendite väärtuspakkumise kujundamisel tuleb läbi mõelda mitte ainult teekond tarbijani (praegune lineaarmajandus), vaid sealt ka tagasi või edasi (ringmajandus). Ringmajanduses räägimegi ressursside ringlemisest, mitte ainult jäätmetest.“
Tallinn Design House avas 28. juulil Värskas Setomaa muuseumis fotonäituse „Kummardus.” Setomaa ja Lõuna- Eesti märgilistes paikades üles võetud fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga.
Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri. „Kummardus“ näituse avamisel jagasid külalistega fotoloo telgitaguseid produtsent Anu Lõhmus ja loovjuht Piret Puppart „Igati märgiline on avada esimene „Kummardus“ näitus Eestis Eestis Värska talumuuseumi hoovil ja Seto Tsäimaja. Ka esimene pildistamissessioon toimus just Setomaal, Eesti ühes eriilmelisemas ja inspireerivamas piirkonnas,“ sõnas Tallinn Design House’i juhataja ja „Kummardus“ projekti produtsent Anu Lõhmus.
Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele Seto kultuuripärandist ja maalilisele loodusele Taevaskojast Meremäeni. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Studio Augusti, Eve Hansoni, Lilli Jahilo, Marit Ilisoni, Samelini, Adricorn Artefactsi, Stella Soomlaisi, Tanel Veenre, Claudia Lepiku ja Sigrid Kuuse looming.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Lisaks Setomaale ja Lõuna-Eestile on veel märgiliste paikadena esindatud Muhu, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti kahe aasta jooksul 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.
Tallinn Design House esitleb „Kummardus“ näitust Setomaa ja Lõuna- Eesti märgilistest paikadest. See on lugu Eesti disainist, kus kohtuvad looming, loodus ja traditsioonid. Fotonäituse avamine toimub Seto Tsäimajas ja -hoovil 28. juuli suveõhtul kell 19.00.
Viimase kahe aasta jooksul osales Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis üle 50 Eesti disaineri, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Eesti disaini määratluseks on sageli kujunenud selle kahe suure naabri, põhjamaise minimalismi ning slaaviliku külluse ja värviarmastuse sümbioos, ent kultuuride kombinatsiooni kõrval on selle hinnalisimad pärlid peidus hoopis mujal. Nimelt on meie silmapaistvate disainerite loome otsesemal või kaudsemal kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud rahvuslike traditsioonide pikaaegsest säilimisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.
„Antud kontseptsiooni kaudu ongi sestap soov anda au kolmele eelpoolmainitud komponendile, paigutades seejuures praeguses ajahetkes olulisemate Eesti disainerite loomingu meie jaoks märgilistesse paikadesse, milledest üks on vaieldamatult Setomaa,“ sõnab projekti loovjuht Piret Puppart. See „Kummarduse“ vaatus ongi austusavaldus Seto kultuuripärandile läbi Eesti disainerite silmade ning sealse Eestimaa nurga maalilisele loodusele Taevaskojast Meremäeni.
28. juulil kell 19.00 toimuval näituse avamisel tutvustavad projekti produtsent Anu Lõhmus ja loovjuht Piret Puppart. Näitusega saab tutvuda Seto Tsäimajas ja -hoovil.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis 150 fotot ja 6 videolugu. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.
Muhumaa on unised kalurikülad, kadakastel loopealsetel ringi kappavad hobusekarjad, tuuleveskid, rookatusega maamajad, kiviaiad ja iidvanad kirikud, kus veel isegi paganlikke märke näha on – Muhumaal pole sajandite jooksul väga palju muutunud.
Lilli Jahilo, Ellu Sallid
Kui näiteks luksuslikus Pädaste mõisas või kosmopoliitses Muhu veinitalus tekibki kahtlus, et moodne maailm on üle võtmas seda viimast rahuoaasi keset puutumata loodust, jalutage Kuivastu sadamast algaval Võiküla munakiviteel, mis on ahhetama panev ka pärast Tallinna vanalinna nägemist: ligi viis kilomeetrit pikk tee kadakate vahel ei jää keskaegsetele tänavameistrite töödele alla. Või matkake ürgselt kaunile ja looduse müstikat täis Üügu pangale, mille seina ilmestavad isemoodi koopad ja orvad, millest suuremad kaovad meetrite sügavusele panga sisse.
Amanjeda / Katrin Kuldma, Craftory, Cervo Volante
Saare looduse värvid ja vormid on sealseid käsitöömeistreid alati inspireerinud. Aga mitte ainult need. Kui traditsiooniliselt sõitsid mehed merd ja naised hoolitsesid saarel majapidamise eest ja tegid käsitööd, on meeste merelt ja merede tagant kaasa toodud lugusid kindlasti jõudnud ka Muhu mustritesse. Muhu naised on läbi sajandi kirjutanud oma lood ja pärimused, soovid ja unistused nendesse värviküllastesse mustritesse. Muhulaste jaoks ongi millegi kirja panemine tähendanud selle kinda- või sukakirja kudumist. Need rõivad räägivad palju neile, kes lugeda oskavad!
Muhu käsitöö on seetõttu üks kirkamaid peatükke meie ajaloos ja Muhu naised tuntud selle poolest, et oskavad tikkida ja peenelt kududa pööraseid värvilahendusi, lilleilu ja üsna teravmeelset huumorit. Oma värvinüanssidelt ja läbikomponeerituselt maale meenutavad Muhu tikandid on lõputu inspiratsiooniallikas tänastele moeloojatele ning sellele saarele ainuomaseid männamotiive või lilletikandeid leiab ka kaasaegsest eesti moest.
Amanjeda / Katrin Kuldma
Mehisemaid lugusid kuuleb Koguva sadama mõrrakuuris, kus on avatud Eestis ainulaadne kalandusmuuseum. Muhu madalaid rookatustega talusid ja külasid ümbritsevad rahutud veed, kaunid rannad – kus varakevadeti tasakaalustavad Muhu mustrite värvipillerkaart vaated merejääl end koduselt tundvatele hallhüljestele – ja vaid pealtnäha kidur loodus. Ent lähemal uurimisel osutub see uskumatult külluslikuks. Muhu loodusrajad Piiri küla lähedal kulgevad läbi eriilmelise maastiku, mida liigendavad sõjaväerajatised ja puudesalud. Saare puhas ja puutumata loodus ei kajastu ainult rõivamustrites ja -värvides, see on kadakamarjadelt ja muudelt saare taimedelt vormi laenanud ehete kujul pugenud kaasaegsesse eesti ehtekunstigi ning pannud aluse ka mitmele looduskosmeetika brändile.
Amanjeda / Katrin Kuldma, Kaia Saarna
Et muhulased on alati loodusega harmooniliselt koos elanud, seda armastanud ja lausa jumaldanud, ei ole suutnud seda neist välja juurida ükski võõrvõim, mis seda pisikest idüllilist maalappi keset merd endale ihaldanud on. Liiva külas Muhu kirikus leiab hoolega otsides üles aastasadadega kulunud paganliku motiivi “päikesepuu” või “ilmapuu”, mille ülaosa sümboliseerib päikest ja nelja ilmakaart, tüvi aga on ilmatelg, maailma püsivuse väljendaja. Ent see ei räägi üksnes muhulaste usust loodusesse – tegemist on rahvusvaheliselt levinud päikesekultuse sümboliga, mille saare uljad ja hulljulged mehed kaugetelt kallastelt kaasa on toonud.
Muhumaa karget loodust, inspireerivat ajalugu ja arhitektuuri ja peadpööritama panevat värvide mitmekesisust kogema sõita on väike elamus omaette, lühike praamisõit viib kiire elutempoga mandrilt poole tunniga hoopis teise aega ja ruumi. Teine võimalus selle piirkonna erilisusest osa saada on aga Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna ”Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.
Riina Põldroos, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Tanel Veenre
Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 50 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Projekti loovjuht Piret Puppart on kontseptsiooni loomisel lähtunud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.
Lilli Jahilo
Tallinn Design House on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.
Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EASi toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.
Sel kevadel lansseeriti uus lemmikloomabränd nimega Cuut. Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osalev Cuut valmistab käsitööna kasevineerist ajatu ning esteetilise disainiga väikekoeramajakesi, mis on loodussõbralikud ning sobivad igasse modernsesse koju, meenutades rohkem disainelementi kui koerakuuti.
Cuut pakub turvalist peidukohta igale väiksele koerale (või ka kassile), keda hirmutavad lärmakad helid või suured ruumid. Cuut on disainitud madala sissekäiguga ning lemmik peab sinna nagu urgu pugema mis on loomadele loomulähedane ja turvatunnet pakkuv tegevus. Lisaks, on see ka just piisavalt pime, et sinu neljajalgsel sõbral oleks seal hea olla.
Cuut disaini autor on Ronald Truvee kellel 20 aastat kogemust disainerina. “Toote mõte sündis isiklikust vajadusest. Väikekoerte ärevusäirest räägitakse vähe ning mõistes, et oma koera abistamiseks on meil vaja puuri, siis asusime sobilikku otsima. Karm tõsiasi oli, et sellist puuri, mis sobiks meie koduse interjööriga ja täidaks kõiki vajadusi ei olnud võtta.” ütles Ronald.
Niisiis, pärast uurimustööd, milline on hea ja praktiline koerapuur, loodigi bränd Cuut oma esimese väikekoeramajakesega – piisavalt hämar ja urgu meenutav majake koerale ja esteetilise disainiga interjööri element omaniku koju. Kõik Cuut majakesed valmivad käsitööna Eestis ning kasutatud on ainult kõrgeima kvaliteediga materjale. Ettevõte väärtustab jätkusuutliku eluviisi luues tooteid mis on loodud kestma.
Kaasasutaja Kristiina Truvee rõhutab veel, et igas majapidamises kus on väikekoer, peab tegelikult olema koerakesel oma majake kuhu peitu pugeda. “Põhjuseid on mitmeid, kuid peamiselt seetõttu, et koeral oleks oma ruum mida valvata ja seeläbi juba stressivabam elu. Lisaks, kui kodus on külalised, lärmakad lapsed või aastavahetusel ilutulestik, siis väiksel lemmikul on oma koht kuhu varjuda väsimuse ja hirmu korral.”
Negavati 10 000-eurose peaauhinna sai spaakeskuste energiakulu optimeerimisega tegelev Heatsync. Teisele kohale mõeldud 5000 eurot viis koju RoheVaim, kes loob keskkonnahoidlikke õppematerjale intellektipuudega inimestele. Kolmas koht ja 3000 eurot kuulub e-toidupoode pandikottidega varustavale BAUNile. Loomeinkubaatori eriauhinna sai reguleeritavaid lasteriideid loov Säre.
KIKi juhataja ja žüriiliikme Andrus Treieri sõnul oli sel hooajal finalistide tase ühtlaselt kõrge ja valiku tegemine raske. „Esikolmiku valikul sai otsustavaks eelkõige mõjusus, teema olulisus ühiskonnas ja ka meeskonna motivatsioon idee ellu viia,“ kommenteeris esikolmikut Treier.
Negavati IX hooaja võitja on Heatsync, kes pakub spaakeskustele võimalust energiat kokku hoida. Mõõdistamiste kaudu luuakse terviklik virtuaalne mudel, mille põhjal saab leida kõige optimaalsemad energiasäästukohad. Üheks energiasäästumeetodiks on sooja õhu uuesti kasutamine – spaakeskuste soe õhk liigub ventilatsiooni kaudu välja, süsteemide abil püütakse see kinni ja suunatakse spaakeskusesse tagasi näiteks basseini- või dušivee kütmiseks. Veekeskuse energiaga varustamisele kulub aastas ligi 1 miljon eurot, kuid Heatsynci soovitusi rakendades on võimalik kuni 15% energiakulust kokku hoida.
„Heatsync tegeleb hoonete energiatõhususega, mis on rohepöörde kontekstis oluline valdkond,“ sõnas Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht ja žüriiliige Ragmar Saksing. Ta lisas: „Žüriile meeldis võitjameeskonna tehnoloogiline lähenemine – Heatsynci idee puhul tehakse olemasolevaid süsteeme veel paremaks targemate andurite ja spetsialistide abiga, kes oskavad analüüsida käimasolevate süsteemide efektiivsust ning muuta neid veel optimaalsemaks.“
Teise koha saavutanud RoheVaimloob ressursside säästmist ja looduskeskkonna hoidmist käsitlevaid õppematerjale ja töötubasid intellektipuudega inimestele. RoheVaim korraldab oma sihtgrupile praktilisi ja tegevusi täis õppepäevi ja koolitusi, teadmiste kinnistamiseks kasutatakse õppematerjale. Esimene koolitus on juba näidanud positiivset mõju koolitusel osalenute käitumisharjumustele.
Žüriiliikme ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kestliku arengu nõuniku Madis Tilga sõnul on RoheVaimu idee selline, millele Põhjamaades ja ka mujal Euroopas on seni vähe mõeldud. „RoheVaimu koolitused ja õppematerjalid kaasavad sihtgrupi, kellele tegelikult ei ole rohepöördest rääkides tähelepanu pööratud. Ühiskonna sidusust arvestades on väga tähtis, et ka intellektipuudega inimesed oleksid kaasatud ja kursis oluliste teemadega,“ lisab Tilga.
Kolmandale kohale tulnud BAUNtegeleb e-poodidele pandikoti lahenduse väljatöötamisega. Hetkel kulub Eestis e-kaubandusest tellitava toidukauba transpordile aastas 35 miljonit ühekordset kile- või paberkotti. BAUNi pandikotid on valmistatud rPET plastikust ja kotte saab korduvalt kasutada umbes 200 korda. Toitu koju tellides peab tarbija maksma toidupoe tellimusele lisaks ühekordse pandisumma, mille saab kottide tagastamisel tagasi. Antud teenus on väga oodatud, seda näitab ka meeskonna esimene pilootprojekt e-Selveris, kus BAUN pandikotte testivad juba umbes 300 klienti.
„BAUN võitis žürii poolehoiu sellega, et meeskonnal on väga konkreetne idee, mida nad on proovinud tublisti juba ellu viia,“ sõnas žüriiliige ja slow.ee rajaja Helen Puistaja. „Usume, et väikese abiga saavad nad veelgi enam oma ideed ellu viia ja meie kõigi toidu tarbimist jätkusuutlikumaks muuta. Lisaks on ideel potentsiaal püüda lisaks roheliselt mõtlejatele neid, kes on tüdinud toidutellimustest kogunenud paber- ja kilekottidest,“ lisas Puistaja.
Prototroni auhind läks Heatsyncile, Teaduspark Tehnopoli auhinnad läksid Heatsyncile ja Mercadole, Tallinna Loomeinkubaator valis lemmikuks Säre, Tartu Loomemajanduskeskus meeskonna UHA smuuti, Luminor Eesti ja Balbiino andsid eriauhinna SorDyle, Põhjamaade Ministrite Nõukogu lemmik oli Drycycle ning Cleantech Estonia ja KIKi töötajate lemmikuks oli ReStailit.
Negavati žüriisse kuulusid ja keerulise valiku langetasid KIKi juhataja Andrus Treier, Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kestliku arengu nõunik Madis Tilga, Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing ja teadliku elustiili nõustaja ning slow.ee rajaja Helen Puistaja. Negavati superfinaali saab järele vaadata siit. Võistlustulle astus 41-st konkursile saabunud ideest lõppvooru pääsenud üheksa.
Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi ellu kutsutud 18-30 aastastele noortele mõeldud roheideede konkurss, et innustada noori maailma paremaks muutma. Konkursile on kaheksa hooaja jooksul laekunud kokku 520 ideed, mida KIK on toetanud üle veerand miljoni euroga. Negavati IX hooaja toetajad olid Eesti Pandipakend, Balbiino ja Luminor Eesti. Konkursi partneriteks on Teaduspark Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Cleantech Estonia, Tallinna Loomeinkubaator, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, EAS, Prototron, Adapter võrgustik, Junior Achievement Eesti, Paulig Eesti ja slow.ee.
19.-20. mai toimus Kultuurikatlas juba 10. Latitude59 startup festival. Kahe päeva jooksul külastas festivali enam kui 2700 osalist. Toimusid paneelid, pitchingu võistlused, demoalal ettevõtete presenteerimine jpm. Loomeinkubaatoril oli hea meel ka väikese esindatusega osaleda ning saada rohkem teada erinevatest startup valdkonna trendidest.
Latitude59 programmi avas avasõnadega president Alari Karis. Esimesel päeval oli võimalik paneelides kuulata ka endisi presidente Kersti Kaljulaidi (What role for tech on the path towards a sustainable world?) ja Toomas Hendrik Ilvest (Cyber Range & Cyber Risks). Esimese päeva paneeldiskussioonides arutleti palju just jätkusuutlikkusest ja sellega seotud väljakutsetest. Üks mõte, mis käis läbi paneelist “Corporate sustainability journey what it means for businesses” oli: “Kuidas mõõta bioloogilist mitmekesisust ja mitte lihtsalt süsinikujalajälge? Liiga suur tähelepanu on mõõtmisel, aga kus on reaalse mõju määratlemine keskkonnale ja looduse mitmekesisusele.”
Esimese päeva lõpetas Startup Estonia korraldatud töötuba tugiorganisatsioonide kogukonnale.
Latitude59 teisel päeval toimusid mitmed pitching võistlused. Esiteks Loov Eesti korraldatud Creative Business Cup Eesti finaali pitchingu võistlus, kus osalesid Myceen, Cuut, Filaret, Low imPACK, Easyref, Drycycle. Pitchingu võitis Loomeinkubaatori inkubant Myceen, kes esindab Eestit 27.-28. juuni Kopenhaagenis toimuvas finaalis. Oma ideed pitchis ka meie inkubant Cuut, kes loob väikekoertele stiilseid kuute. Loomeinkubaatori eriauhinna, kaks konsulatatsiooni ja neli koolitust, sai tekstiilijäätmetest pakkematerjali loov Low imPACK.
Lisaks toimus Latitude-l STARTERi pitchingu võistlus, kus oma ideid esitlesid erinevate ülikoolide tudengite ettevõtted. Loomeinkubaator andis oma eriauhinna Jõhu meeskonnale, kes arendavad õunamahla tootmisjääkidest jahu. STARTERi peaauhinna sai Dokas meeskond, kes arendavad appi ja NFT-l põhinevat kaardimängu, mis aitab kultuuriorganisatsioonile luua ja hoida suhtlust oma külastajatega.
Latitude59 demoalal oli võimalik tutvuda erinevate tugiorganisatsioonide ja ettevõtjatega. Teiste seas oli esindatud Tallinn kui 2023. aasta Rohepealinn. Samuti võis tutvuda põnevate startupidega, kelle lahendused aiatavad näiteks lahendada inimeste terviseprobleeme, logistika väljakutseid või linna jäätmeprobleeme.
Eesti Disainerite Liit ja Tallinna linn kuulutasid välja keskkonnasõbralike ja jätkusuutlikel põhimõtetel toodetud meenete disainikonkursi „RoheAsi“ võitjad. Kategoorias Väärikas RoheAsi saavutas teise koha Loomeinkubaatori vilistlane KIRA. Loomeinkubaatori programmis on osalenud ka Esindusliku RoheAsi kategoorias esimese koha pälvinud seebialuse ZEN disainer Anne-Liis Leht.
Kategoorias Sümboolne RoheAsi sai esimese koha Mesilasvahast toidurätik (Maret Sikstus) ja teise koha keskkoolinoorte Arti Henri Luku, Sten Ingeraineni ja Joosep Lukini Kivikaarditasku.
Kategoorias Esinduslik RoheAsi pälvis esimese koha Seebialus ZEN (Anne-Liis Leht) ja teise koha Rinnaehe MULD (Kristiina Laurits).
Kategoorias Väärikas RoheAsi saavutas esimese koha Atmosphere Deviser (Airike Altnurme) ja teise koha ümbertöödeldud autorehvidest valmistatud KIRA sandaal (Sirli Ratasepp).
Sotsiaalmeedias toimunud rahvahääletusel kogus enim poolehoidjaid, üle 300 hääle Eesti paekivist pudelihoidja Tasakaal (Valdi Lootus, Teele Tuuna).
Eesti Disaini Maja erimärkimise ehk ostupreemia pälvisid pilliroost Sutu kohvitops (Pavel Sidorenko) ja taaskasutatud pudelikorkidest Kaardihoidja (Jegor Mljavov).
„Inimestele meeldib kinke kinkida ja kinke saada, aga veelgi parem on, kui need meened on ka kasulikud. Aitäh kõigile disaineritele, kes näitavad eeskuju jätkusuutliku disaini ja tootmisega. Olen uhke, et Eestis tehakse nii palju praktilisi asju, mis on ka ilusad ja mille loomise käigus ei ole tehtud liiga ümbritsevale maailmale,“ ütles publiku lemmiku auhinna üle andnud abilinnapea Joosep Vimm.
„Rõõm on tõdeda, et roheline teema on muutunud disainerite loomingu iseenesestmõistetavaks osaks. Poolkäsitöönduslikud toodete puhul on seda loodussäästlikkust lihtsam teostada, eriti hea on aga, kui ka masstoodet saab keskkonnasõbralikult toota,“ sõnas Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Märtsist mai keskpaigani toimunud Eesti Disainerite Liidu ja 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna Tallinna keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike põhimõtetega toodetud meenete disainikonkursile laekus kolmes kategoorias 41 tööd. Auhinnafond oli 9200€.
„RoheAsi“ kutsus looma keskkonnasäästlikke tooteid, mis oleksid kasutatavad igapäevaelus, samas stiilsed, innovaatilised ja kõrge esteetilise väärtusega ning kannaksid endas loodussäästlikkuse (taaskasutus, uuskasutus, ringmajandus), praktilisuse ja pikaealisuse põhimõtteid.
Oodatud olid ideed, mille läbi edendada ja toetada erinevate huvigruppide seas keskkonnasõbralikku ellusuhtumist, leida nutikaid lahendusi ja sõnumikandjaid (sh ametlikke meeneid), mis haakuvad ühe või mitme rohelise pealinna fookusteemaga: kaasav linn, nutikas linn, kestlik linn, õppiv linn.
Konkurss „RoheAsi“ jätkab Eesti Disainerite Liidu initsiatiivi tuua turule tooteid, mille järgi on märgatav nõudlus ning on jätkuks konkursisarjale, mille raames on juba selgunud parim „Väike Asi“, parim „Meeste Asi“ ja parim „Laste Asi“.
Tallinn on Euroopa rohelise pealinna aastaks 2023 seadnud eesmärgiks parandada linlaste elukvaliteeti ning luua parema elukeskkonna ja linnaruumiga keskkonnasõbralik linn, mil on ka kestlikest põhimõtetest lähtuv juhtimine. Samuti soovitakse kaasata Tallinna kogukondi rohkem linna arendamisesse, leida võimalusi roheinnovatsiooni toetamiseks ja rakendamiseks, arendada süsinikuneutraalset liikuvust ja ringmajandust ning aidata linnaelanikel paremini mõista keskkonnahoiu olulisust.
40 iduettevõtte hulgast välja 20 tugevamat, kes jätkavad oma teekonda Ajujahi kiirendiprogrammis. Top20 hulka jõudis ka kaks Loomeinkubaatori inkubanti: Kõnekindlus ja Myceen.
EASi ja KredExi ühendasutuse koosseisu kuuluva Startup Estonia juhi Eve Peetersoni sõnul vaadati iduettevõtete hindamisel idee ja turu potentsiaali, idee elluviimist, meeskonda ja nende mentordatavust ning ka seda, mida on tiimil Ajujahist võita.
„Kokkuvõttes oli kõige olulisem, kas me usume tiimi ja nende tegemistesse ning mil määral saab Ajujahi kiirendi nende arenguhüppe puhul kasuks olla. Edasi pääsenud iduettevõtete puhul paistsid lisaks uuenduslikule ideele silma ka avatud suhtumine, mentorite tagasiside arvestamine ning enesekindlus ja sihipärasus, mis on järgmiste etappide puhul samuti väga olulised,“ sõnas Peeterson.
Kõik edasipääsenud tiimid läbivad täiemahulise kiirendiprogrammi, mille lõppeesmärk on aidata ettevõtted investorvalmiduse ja skaleeritava ärini. Muuhulgas pakutakse tuge klientide leidmisel, eksporditurgudele sisenemisel ja kapitali kaasamisel. Tiime toetavad võtmementorid, kes jagavad praktilisi nõuandeid kogu programmi vältel.
Ülevaade TOP20 iduettevõttest, kes jätkavad oma teekonda Ajujahi ärikiirendis:
Kõnekindlus
Ettevõte toodab ja müüb spetsialistidega koostöös loodud logopeedilisi mänge/abivahendeid, mis on mõeldud logopeediliste kõnehäirete lahendamiseks ning kõne arengu toetamiseks.
Medbites
Platvorm, kus meditsiiniõdedel on võimalik kiiresti ja lihtsalt kandideerida haiglate poolt pakutavatele ajutistele töövahetustele.
Kohalt
Distantsilt jälgitav, taastäidetav modulaarne puhastuskemikaali konteiner, mis võimaldab müüjal jälgida oma klientide vajadusi distantsilt ning teenindada kliente ökonoomselt ja kulutõhusalt, vähendades pakendite kulu vähemalt 70%.
Complok learning
Kõik-ühes rahapesuvastane veebipõhine koolitusplatvorm finantsasutustele, mis muudab teekonna läbi AML-i reeglite ja määruste sujuvaks.
Drycycle
Ettevõte, mis toodab veekindlaid multifunktsionaalseid jalgratta sadulakottide ja katete komplekte ning teisi rattatarvikuid.
Fitsphere
Rakendus, mis premeerib kasutaja füüsilist aktiivsust. Eesmärk on motiveerida inimesi olema rohkem füüsiliselt aktiivsed, pakkudes kasutajatele sammude eest auhindu ja eripakkumisi.
C-Box
Ettevõte, mis paigaldab Euroopas kortermajade ette temperatuurikontrolliga, ühiskasutatavaid pakikappe, mis võtavad kaupu vastu kõigilt kulleritelt, kaupmeestelt ja ka eraisikutelt.
Cryplect
Ettevõte, mis ühendab korvpallimeeskondi ja nende fänne läbi interaktiivse meelelahutusplatvormi. Platvormil on igal korvpallifännil võimalik luua kollektsioon oma lemmikmängijatest, kogutud kaarte müüa või kasutada Cryplectplay mängus.
Fixmytruck
Rasketehnika remonditööde platvorm, mis aitab rasketehnika omanikul vähendada remondikulusid ja remonditöökodadel leida usaldusäärset klienti.
Yesbag
Taaskasutatavate kottide terviklahendus toidupoodidele ja kohvikutele online ja offline toidukaupade tarnimiseks ja kaasaostmiseks.
Fixpark
Küberturbe platvorm, mis aitab ennetada küberrünnakuid, tuvastades veebirakenduse nõrku kohti. Sealhulgas hoiab platvorm 24/7 silma peal nii külastajate liikumisel kui ka reputatsioonil internetis.
Filaret
Ettevõte, mis kogub ja töötleb suitsukonijäädet ümber keskkonnasõbralikuks, innovaatiliseks ja komposteeruvaks 3D printimise tooraineks, suunates seeläbi tähelepanuta jäänud ressursi tagasi ringlusesse.
Tuker
Lahendus, mille kaudu saab premeerida head teeninduskvaliteeti sularahavabalt ning seeläbi tõsta teeninduskvaliteeti.
Myceen
Ettevõte, mis arendab seeneniidistiku ja orgaaniliste jääkmaterjalide toel komposteeruvaid tooteid.
Dreamsville
Tootearendus- ja turundusettevõte, mille peamine eesmärk on pakkuda jätkusuutlikku ja personaalset terviklahendust magamistuppa.
Steelmonitor
Terasprofiilide tellimise tarkvara, mis koondab oma platvormile tootmisettevõtete kasutamata jäänud terasprofiilide laoseisud, võimaldades ka teistel huvilistel neid osta ja enda laoseisu müüa.
Crump
Ettevõte, mis toodab ökoloogilisest kanepist ja hernest tehtud graanuleid, mis muutuvad vee ja panniga kokkupuutel hakklihataoliseks supertoiduks.
Pickitwise
Ettevõte, mis rendib maasikate korjamiseks mõeldud robotkäsi, mis tunnevad ära küpse ja defektivaba marja ning nopivad selle õrnalt kasti.
Justacart
Tehisintellektiga varustatud tark ostukäru, mis lubab maksta järjekorras ootamata ja ostukontrollita. Lisaks aitab Justacart leida poes üles tooteid ja soovitab sooduspakkumisi.
Bariki
Ettevõte, mis toodab hobusesõnnikust ja allapanust süsinikneutraalseid küttegraanuleid, mis oma omadustelt pakuvad head alternatiivi tavapärastele puitgraanulitele.
Aasta lõpuni kestev ning EASi ja KredExi ühendasutuse poolt ellukutsutud programm toetub pikaajalisele kogemusele ning on üles ehitatud just iduettevõtete kiire kasvu toetamiseks. Osalejaid ootab sel aastal enam kui 300 000 euro ulatuses toetusi ja investeeringuid.
Põnevat programmi ja meeskondade arengut kajastav 8-osaline telesaade on eetris oktoobrist detsembrini telekanalis ETV.
Läbi aastate on Ajujahile esitatud ligi 5000 äriideed ning riigiasutuse programmist on tuule tiibadesse saanud mitmed kohalikud ja rahvusvahelised edulood. Tuntumate vilistlaste hulka kuuluvad näiteks Bolt, Bikeep, Click & Grow, GoWorkaBit, FoodDocs, Groveneer, Timbeter jpt.
26. mail toimus Loomeinkubaatoris traditsiooniline mentorite ringliiklus, mis lõpetas ka 16. inkubatsioonihooaja. Ringliiklus on ärikiirkohting, kus ettevõtjad kohtusid 20 minutilise mentorsessiooni käigus Loomeinkubaatori erinevate mentoritega ning toimus intensiivne mõtte- ja kontaktivahetus.
Ringliiklus andis inkubantidele suurepärase võimaluse kiirkorras tutvuda erinevate mentoritega ja vahetada mõtteid turunduse, müügi, finantside, disaini ja paljudel teistel teemadel.
Mentorite ringliiklusel andsid nõu:
Almar Sehver (intellektuaalomandi kaitse)
Anu Ruul (innovatsiooniprotsessid)
Georg Merilo (rahvusvahelised läbirääkimised)
Kari Maripuu (rahvusvaheliste ärivõrgustike loomine, personaalmüük)
Merilyn Kesküla (digiturundus ja sotsiaalmeedia, turundus läbi mõjuisikute)
Kadi Oja (UX/UI, digitoote disain)
Mari Arnover (kliendiuuringud, teenusedisain)
Victoria Silber (ettevõtte bränding ja müügiplatvormid)
Kati Pino (juriidika)
Jelena Žovnikova (finantsprognoosid, ettevõtte rahastus, ärimudel)
Eili Taavits (pakendid)
Lisett Lees (Eksport rahvusvaheliste e-müügiplatvormide kaudu (Amazon))
