MELT innovatsioonifoorum 2022 toimub 12. aprillil

12. aprillil toimub Tallinna Kultuurikatlas igakevadine tulevikku vaatav innovatsioonifoorum, kus tänavu keskendutakse ettevõtete arengut toetava koostöö ja koosloome erinevatele tahkudele. 

Tallinna Loomeinkubaator uurib lähemalt koostoimimise mudeleid loomesektoris – kellega peab täna disainer suhteid looma, et olla homme edukas?  Oma lugusid räägivad ettevõtted, kelle edu on alguse saanud just ühistegevusest ja koosloomest. Lisaks peatutakse ringsel teenusel, mis võimaldab ettevõtetel ja eraisikutel vähendada oma ökoloogilist jalajälge, tehes võimalikuks ettevõtete omavahelise koostöö, materjalide taaskasutuse, toodete rentimise ja parandamise.  

Tallinna ettevõtluskeskus toob fookusesse ettevõtetevahelised ja organisatsioonisisesed suhted. Uuritakse lähemalt, kas koostöö mitme osapoole vahel on väärtust loov või võib olla ka arengut pärssiv? Millal ja mil moel peaks saabuma hetk äratundmiseni, et üheskoos on võimalik jõuda uuele arengutasemele? 

Tehnopol toob lavale riigi ja ettevõtete vahelised koostöösuunad ja vaatleb lähemalt, mil moel riik ettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse panustab. Suuname pilgu ka väljapoole riigipiire, et vaadelda, kuidas riskantseid turge riskantsetes oludes ebapiisava käibe juures taaskäivitada..

Lisaks sisukale programmile avatakse Kultuurikatlas spetsiaalne showcase-ala, mis toob osalejateni Eesti ettevõtlusmaastiku põnevad innovatsioonitooted ja tootearendusprojektid. Kogu päeva lõpetab meeleolukas koosviibimine, mis loob hea võimaluse networkinguks nii ettevõtetega kui ka esinejatega ja vahetada päeva jooksul kogetud muljeid. 

MELT innovatsioonifoorumi programmi on kokku pannud  Tallinna ettevõtluskeskus, Tallinna Loomeinkubaator ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol. 

Tutvu programmiga ja osta pilet www.melt.ee

Tallinn Design House esitles foto-ja videoprojekti „Kummardus“ raamatut

Tallinn Design House-is toimus 24. märtsil mastaapse Eesti disainiloomingut tutvustava foto- ja videoprojekti „Kummardus“ raamatuesitlus. Projekti raamatusse on jõudnud enam kui 50 Eesti disaineri looming, 5 aastaaja mänguline vaheldumine, 26 erilist paika üle Maarjamaa ning paikkondlikud jutustused.

Raamatuesitlusel avas osalejatele projekti taustalugu loovjuht Piret Puppart ning produtsent Anu Lõhmus jagas projektiga seotud tulevikuplaane. Lisaks raamatule esitleti esmakordselt foto- ja videoprojekti täispikka videot, mis loob videokeeles tervikliku Kummarduse jutustuse.

Foto- ja videoprojekt “Kummardus“ on lugu Eesti disainist, kus kohtuvad looming, loodus ja traditsioonid. Viimase kahe aasta jooksul üle 50 Eesti disaineri loomingut dokumenteerinud projekt on viinud kodumaise disaini tähenduslikesse paikadesse üle Eesti, võttes arvesse aastaaegade mängulist vaheldumist ning ilmastiku tundlikku meelt.

Projekti jooksul valmis 150 fotot ja 6 videolugu. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. Kõik need jutustused ja fotod on Eike Malva kujundatud „Kummardus“ raamatus.

Raamat on 24. märtsist limiteeritud kogustes müügil Tallinn Design House-is.

Korea Disainiedendamise Instituut otsib praktikavõimalusi noortele Korea disaineritele

Korea Disainiedendamise Instituut otsib üle maailma praktikavõimalusi noortele Korea disaineritele. Praktika tasustatakse Korea valitsuse poolt ja see kestab kuni 6 kuud (virtuaalselt või füüsilisel kohapeal olles).

Eestist otsitakse disainiga tegelevaid organisatsioone ja ettevõtteid (sh iduettevõtteid), mis oleksid nõus korealasi vastu võtma.

Huvilistel tuleb saata ankeet aadressile DesignInternship@kidp.or.kr hiljemalt 25.03.2022, samalt aadressilt saab ka lisainfot.

Lisainfo: 2022 GDI program Poster 

Ankeet: 2022 Global Design Internship Program Application

Almar Sehver: Kuidas oma tooteid ja kaubamärki kaitsta?

Ettevõtlusinkubaatori üheks ärimentoriks on Almar Sehver, kes on AAA patendibüroo partner. Almar on intellektuaalomandi valdkonnas töötanud juristi ja patendivolinikuna üle 20 aasta, tegeledes intellektuaalomandi kaitse küsimustega ning kohtuvaidlustega. Lisaks oskab ta nõua anda kaubamärkide, disainide, leiutiste (kasulikud mudelid ja patendid) registreerimisel, neist tulenevate õiguste kaitsmisel ning intellektuaalomandi alaste lepingute koostamisel.

Uurisime, kuidas saab tootev disainer oma loomingut ja kaubamärki kaitsta? Milliseid toetusi on võimalik kaubamärgi registreerimiseks saada?

Millele peab tootev disainer tähelepanu pöörama, kui soovib oma loomingut kaitsta? Mida ja kuidas on vaja kuupäevaliselt dokumenteerida?

Disainerile on oma loomingu kaitsmiseks võimaldatud kaks peamist intellektuaalomandi õigust:

• Autoriõigus, mis tekib automaatselt teose loomise hetkest ning kehtib kogu autori eluea ning lisaks 70 aasta pärast surma. Autoriõiguse tekkimiseks ei pea seda registreerima ning õigused tekivad alati autorile, kuid füüsilisele isikule. Õiguste olemasolu peab tõendama alles siis, kui selleks tekib vajadus. Autoriõigused lähevad üle teisele isikule üksnes lepingu alusel – töölepingu alusel automaatselt, kui teos on loodud töökohustuste käigus, või muu lepingu alusel, kui selles on kokku lepitud. Autoriõigused annavad kaitse teose kopeerimise vastu, st tahtliku koopia või jäljendi loomise vastu. Autoriõigus ei kaitse juhul, kui keegi on sõltumatult identse või sarnase teose loonud.

• Disainiõigus, mis üldiselt eeldab selle registreerimist ja tagab kaitse kuni 25-ks aastaks (pikendamine 5 aasta kaupa). Eksisteerib ka 3-aastase kehtivusajaga Euroopa Liidu registreerimata disainiõigus, kuid see on sisult sarnane autoriõigusega, seega sisulist lisaväärtust disainerile ei paku. Disain tuleb registreerida eelistatult enne selle avalikustamist, kuid Euroopa Liidu disainimäärus võimaldab disaini registreerida ka 1 aasta jooksul disaini esmakordsest avalikustamisest. Registreeritud disainiõigus annab kaitse igasuguse sarnase üldmuljega disaini suhtes, st vajalik ei ole tõendada kopeerimist ning isegi iseseisvalt loodud sarnane disain on registreeritud disainiõigust rikkuv. Heaks võimaluseks on Euroopa Liidu disain, mis annab ühe registreeringuga kaitse kõigis liikmesriikides. Kuid oluline on teadvustada, et disainiõigus on territoriaalne ning kaitse saamiseks tuleb disain registreerida igas riigis või territooriumil, kus vastavalt äriplaanile kaitset vajatakse.

Seega olukorras, kus disaini kaitstakse registreerimisega, puudub vajadus loomingut kuupäevaliselt dokumenteerida, v.a esmase avalikustamise kuupäev juhul, kuid disain registreeritakse pärast esmakordset avalikustamist. Kuid juhul, kui disaini kaitse põhineb registreerimata õigusel on äärmiselt oluline jäädvustada loomeprotsess, lõpptulemus ning vastavad joonised ja dokumendid ka korrektselt dateerida ning signeerida. Üheks võimaluseks on allkirjastada vastavad failid Eesti digiallkirjaga.

Kuidas on võimalik kaubamärki kaitsta? Kui pikaks perioodiks ja millal peab selle avalikustama?

Kaubamärgile kaitse saamiseks tuleb see registreerida, tegemist on üksnes üksikute erandjuhtudega, mil kaubamärgiga seotud õigusi saab kaitsta ilma registreerimata (üldtuntud kaubamärk, pahauskne registreerimine). Kaubamärgi registreering kehtib 10 aastat  ja seda saab pikendada piiramatu arv kordasid.

Nagu iga tööstusomandi kaitsmisega, siis ka kaubamärgi registreerimise ajastamise küsimus kehtib põhimõte, et mida varem seda parem. Kuid kaubamärgi õiguskaitse puhul puudub „uudsuse“ kriteerium, st selle võib registreerida ka hiljem, pärast äritegevuse alustamist ja kaubamärgi avalikustamist, kuid alati kehtib registreerimisel „kes ees, see mees“ põhimõte (seda igas riigis).

Kaubamärgikaitse on samuti territoriaalne, st kaubamärk tuleb registreerida igas riigis või territooriumil, kus vastavalt äriplaanile kaitset vajatakse. Näiteks kaubamärgi registreerimine Eesti Patendiametis annab kaubamärgile kaitse Eestis, kuid registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) annab kaubamärgile kaitse kõigis EL liikmesriikides. Rahvusvaheliselt on loodud ka kokkuleppeid kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise lihtsustamiseks (nt WIPO poolt hallatav Madridi protokoll).

Mida peab Patendiametile esitama, kui on soov kaubamärki kaitsta?

Kaubamärgi registreerimisprotsessi algatamiseks tuleb esitada registreerimistaotlus, mis sisaldab alljärgnevaid andmeid:

• Taotleja nimi ja aadress (taotlejaks võib olla füüsiline või juriidiline isik; taotlejaid võib olla ka mitu);
• Kaubamärgi kujutis (sõna, kujutis, sõnast ja kujutisest kombineeritud kaubamärk, ruumiline, heli vms);
• Kaupade ja/või teenuste loetelu, millele õiguskaitset soovitakse.

Kaubamärgi registreerimistaotluse vormi täitmine on iseenesest lihtne, kuid peamine küsimus on õige registreerimisstrateegia valik (millisel viisil kaubamärki kaitsta ja milliste kaupade ja teenuste osas arvestades praegust tegevust ja lähituleviku plaane) ja eelnev analüüs ja hinnang kas ja millises kujul on kaubamärk üldse registreeritav (tähendusest tulenevad registreerimisest keeldumise alused ja varasemad registreeritud õigused).

Strateegilistes ja analüüsi küsimustes saavad aidata sellele valdkonnale spetsialiseerunud patendivolinikud, kes loomulikult vajadusel aitavad korraldada ka kogu registreerimisprotsessi ülemaailmselt.

Kuidas saab kaitsta disainilahendusi? Kui pikaks perioodiks ja millal peab selle avalikustama?

Disainile tööstusomandi kaitse saamiseks tuleb see registreerida. Ilma registreerimata saab tugineda vaid autoriõiguse kaitsele, mis on küll automaatne ja ei vaja registreerimist, sh ilma otseste kuludeta, kuid samas piiratuma õiguskaitse ulatusega ning keerukam jõustada. Disaini registreering kehtib maksimaalselt 25 aastat ja seda tuleb selle aja jooksul iga 5 aasta järelt pikendada.

Disaini registreerimisel tuleb arvestada, et mitmed riigid eeldavad, et disaini registreerimistaotlus esitatakse juba enne disaini avalikustamist. Kuid näiteks Eesti ja Euroopa Liidu disainiseadused võimaldavad kasutada n.ö „uudsussoodustust“ ning disaini registreerida ka 1 aasta jooksul alates disaini avalikustamisest.

Selle ajalise nõude eiramine ei takista esmalt küll disaini registreerimist (seda asjaolu registreerimisel ei kontrollita), kuid vaidluse tekkides saavad kolmandad isikud sellel alusel küllalt lihtsa vaevaga esitada disaini tühistamise avalduse. Disainikaitse on territoriaalne, st disain tuleb registreerida igas riigis või territooriumil, kus vastavalt äriplaanile kaitset vajatakse.

Näiteks disaini registreerimine Eesti Patendiametis annab disainile kaitse Eestis, kuid registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) annab kaubamärgile kaitse kõigis EL liikmesriikides. Rahvusvaheliselt on loodud ka kokkuleppeid disainid rahvusvahelise registreerimise lihtsustamiseks (nt WIPO poolt hallatav Haagi kokkulepe).

Mis formaadis peab disainilahenduse Patendiametile esitama? Kas see peab olema must-valge joonis? Kas joonisel võib kujutada kõrvalisi esemeid?

Disaini saab registreerida must-valge joonisena, värvilise joonisena, fotona või muul viisil, sõltuvalt disainist ning valitud kaitsestrateegiast. Samuti on võimalik registreerimiseks kasutavatel joonistel ja fotodel kasutada varjutust, punktiirjooni ja muid lahendusi, et fokuseerida kaitse olulisele disaini osale.

Kuid kõrvalisi esemeid kujutada ei saa, samuti peab kodu disaini reproduktsiooni taust olema neutraalne. Tihtipeale on mõistlik sama objekti kohta esitada ka mitu disaini registreerimistaotlust (näiteks joonis ja foto), et tagada parim võimalik kaitse. Rahvusvaheliselt disaini registreerides tuleb arvestada ka teatavate piirangute või eripäradega, mis tulenevad teiste riikide seadusandlusest või praktikast.

Disaini kaitse strateegilistes küsimustes saavad aidata sellele valdkonnale spetsialiseerunud patendivolinikud, kes loomulikult vajadusel aitavad korraldada ka kogu registreerimisprotsessi ülemaailmselt.

Kuidas saab disainer ennast kaitsta, kui ta näeb disainipoes tooteid, mis on äravahetamiseni sarnased tema loominguga? Kuidas võidelda kopeerimise vastu?

Juhul, kui märkate kopeerimist ja disain on jäänud registreerimata, siis tuleb tõdeda, et registreeritud disainiõigusest enam abi ei ole. Isegi, kui teie enda disaini avalikustamisest ei ole möödas 1 aastat, siis antud olukorras enam ka oma disainile sisukat kaitset saada ei ole võimalik, kuna kolmanda isiku poolt avalikustatud sarnase toote disaini tuleb arvesse võtta uudsuse ja eristusvõime hindamisel.

Seega jääb sellis juhul loota vaid autoriõiguse kaitsele, mis kaitseb üksnes kopeerimise eest, st vajalik on tuvastada kopeerimise fakt. See võib tekitada täiendava tõendamiskoormise ja tavapärase raskuse kopeerimise tõendamisel, kui koopiatoode ei ole väga sarnane.

Siin kehtib põhimõte, et mida sarnasem on teine disain, seda väiksem tõendamiskoormis on varasema teose autoril kopeerimise tõendamiseks (sedavõrd suurem on tõendamiskoormis vastaspoolel näitamaks, et see on iseseisev looming), ja vastupidi.

Tavapärane tegevuskäik disaini kopeerimise märkamisel on jäädvustada olukord (foto, kontrollost) ja võimalik rikkuja ning saata kirjalik nõudekiri rikkumise lõpetamiseks. Patendivolinikud saavad aidata sellistes olukordades.

Kuidas vaidluse puhul analüüsitakse, kas toode on kopeeritud või mitte? Millal on tooted erinevad ja millal äravahetamiseni sarnased? Mis on kriteeriumiks? Milline on kohtupraktika?

Registreeritud disaini puhul vaadatakse toodete üldmuljet – kas need jätavad selle valdkonna asjatundjale sama üldmulje. Siin ei oma sisulist tähtsus, kas on toimunud kopeerimine, hinnatakse üksnes lõppresultaati (kahe toode üldmulje sarnasust). Lisaks võetakse arvesse täiendavaid asjaolusid nagu disaineri vabadusaste (st kas esineb tehnilisi või muid piiranguid ja nõudeid) ja varasema sarnase analoogse disaini olemasolu (mida unikaalsem on disain, seda laiem kaitse, ja vastupidi). Senine kohtupraktika on kinnitanud, et registreeritud disaini õiguskaitse (sarnase üldmulje kriteerium) on küllalt lai ning disaini omaniku jaoks soodne.

Juhul, kui disain on registreerimata, siis on õiguslikuks küsimuseks, kas hilisemas tootes on kasutatud varasemat teost, st kas ta on identne või siis koopia. Koopia puhul ei ole siis kõik tunnused identsed, kuid hilisem disain on välja töötatud varasema disaini alusel. Seega kopeerimine on suuresti subjektiivne kriteerium, mis vajab tõendamist. Tõendamiskoormis sõltub paljudest asjaoludes, st toodete sarnasuse astmes, poolte tuvastatud kokkupuutest jne.

Kopeerimise vaidluse edukuse hindamine on keeruline, kuna asjaolud on pea igal juhul erinevad. Saab siiski järeldada, et kaitse on võimalik, kuid oma õiguse maksmapanek võib olla suurema tõendamiskoormuse tõttu keerukam ja kulukam, lõpptulemus aga ettearvamatum.  

Kas efektiivsema kaitse annab lõigete fikseerimine Patendiametis või tehniline joonis? Kas võib esitada mõlemad ühes taotluses või need peavad olema eraldi taotlustes?

Milline disaini esitlemise viis valida oma teose registreerimisel disainina sõltub valdkonnast ning tootest – erinevates olukordades võivad olla võimaluse ja eelised erinevad. Juhul, kui disaini seisukohast on oluline materjali valik, siis on ilmne, et seda materjali saab edasi anda ennekõike fotona, mitte joonisena. Joonisena disaini registreerides saab ennekõike tagada kaitse toote kontuurile ja seega ka mõnevõrra laiema kaitse.

Oluline on teada, et disaini registreerides ei ole lubatud joonisel tehnilised andmed ja mõõdud. Üldjuhul ei saa erinevaid disaini esitusviise kombineerida samasse taotlusesse (see on seotud disaini ühtluse nõudega), kuid need on võimalik registreerida eraldi taotlustes ja selle läbi saavutada maksimaalne kaitse oma disainile. Ühes disainitaotluses on võimalik esitada kuni 7 vaadet (näiteks üks vaade igaks küljest + perspektiivvaade).

Millised toetused kehtivad praegu kaubamärgi ja disainilahenduste registreerimise taotlemisel? Kuidas taotlemisprotsess välja näeb?

EAS pakub disaini registreerimiseks innovatsiooniosaku toetusmeedet (80% projekti maksumusest, maksimaalne toetus 6000 eur), mis on küllalt lihtne taotleda ning saada. Vajalik on patendivoliniku hinnapakkumine, ettevõtte andmed ja viimase bilanss ning kasumiaruanne ning avalduse esitamise vastavas keskkonnas. Ettevõtte majandustulemuste või projekti sisulist hindamist ei toimu.

EUIPO pakub hetkel ka SME Fund kaudu toetust kaubamärkide ja disainide registreerimiseks (kuni 75% taotluse lõivudest, kokku kuni 1500 eur) ning selle taotlemiseks on vajalikud üksnes panga ja käibemaksuinfot.

Mida disainerid peaksid sel teemal veel teadma? Kuidas ennast regulaarselt koolitada ja täiendada?

Oluline on suurendada teadlikkust intellektuaalomandi kaitse võimaluste kohta, sest tegemist on pea ainsa õigusliku võimalusega oma loomingut kaitsta. Suurem teadlikkus aitab tagada selle, et olulisel hetkel osatakse ära tunda või vähemalt mõelda intellektuaalomandi kaitse võimalusele ning siis on juba võimalik küsida professionaalset abi patendivolinikelt või uurida edasi iseseisvalt.

Seega on kõige tähtsam intellektuaalomandi kaitse puhul mitte maha magada õiget momenti. Intellektuaalomandi kaitse on sarnane kindlustuspoliisi soetamisega –  seda läheb võib-olla harva või mitte kunagi vaja, kuid kui vajadus tekib, siis on hea kui ta on olemas, vastupidisel juhul jäävad õigused kaitseta ja äritegevus võib Saada oluliselt kahjustatud.

Tallinn Design House esitles Loomeinkubaatori inkubantide eriväljapanekut

Tallinn Design House esitleb eriväljapanekut Tallinna Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osalevatest brändidest: Fibami, LÕÕM, Metsik, No(N)s, oMoM, Paul Berg. Kuue brändi eriväljapaneku pidulik avamine toimus 10. märtsil. Eriväljapanek on avatud juunikuu lõpuni.

„Meil on siiralt hea meel, et Eesti disainimaastikule on tulnud uued brändid, kes on välja kasvanud Tallinna Loomeinkubatoori inkubatsiooniprorammist. Koostöös Tallinn Design House-iga saame anda neile võimaluse olla esindatud disainipoes ja näidata oma suurepärast loomingut,“ sõnas Tallinna Loomeinkubaatori projektijuht Monika Pärnsalu.

Eriväljapanekul on esindatud spordi- ja vabaajarõivaste ning jalanõude brändid, keda ühendab kvaliteetne ja julge kodumaine disain.

Fibami eestimaised spordi- ja vabaajariided on valmistatud nahasõbralikest materjalidest, loodud alati mitmele erinevale pikkusele ning disainimisel jälgitakse ka sobivust erinevatele kehatüüpidele. Vaata lähemalt: https://www.fibami.com/

LÕÕM ehted on kerged, mõjudes õhuliste ja graafilistena ning aitavad tõsta esile kandja väljapeetud lihtsat stiili nii igapäevaselt kui pidulikumal õhtul. Vaata lähemalt: https://merlerandmae.com/

Metsik valmistab käsitööna erinevatest materjalidest ponchosid, mis sobivad mitmekülgse elustiiliga inimestele ja on kasutatavad nii sise- kui välitingimustes. Vaata lähemalt: https://www.metsikmetsik.ee/

No(N)s on kvaliteetsete, kohalike, käsitsi ja hoolega valmistud jätkusuutlike, parandatavate ja üle 90% biolagunevate jalatsite kaubamärk. Vaata lähemalt

oMoM särgid ja pusad on ideaalne kombinatsioon pehmest sametist ja orgaanilisest puuvillast. Lihtsasti kombineeritav ja mugav minimalistlik elegantsus, mis tõstab sind kõrgele ja aitab mõtetel lennata! Vaata lähemalt

PaulBerg ilmastikukindlad jakid ja aksessuaarid on loodud põhjamaisesse kliimasse. Need annavad võimaluse tulla välja mugavustsoonist ja julgelt ning vahetult kogeda kõiki looduse võlusid. Vaata lähemalt

Eriväljapanek on tutvustamiseks ja ostmiseks Tallinn Design House-is kuni 30. juunini 2022.

Katarina Papp: Imetlen naisi, kes näitavad, et roheline ettevõtlus on võimalik!

Kõikide teiste sündmuste taustal tähistatakse täna, 8. märtsil rahvusvahelist naistepäeva. Selle päeva puhul jagas meie inkubant, naisettevõtja Katarina Papp RingKarbist oma mõtteid ettevõtjaks olemisest.

Kuidas innustada rohkem naisi ettevõtlusega alustama? 

Mina olen liitunud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooniga ja saan sealt innustust igast uksest ja aknast! Eks olegi õige enda ümbere koondada inimesed, kellega jagad samu väärtusi, sama huvisid. Nii oledki pidevalt inspireeritud ja täis indu:) Minu jaoks kõige ägedam EENA algatus on üle-eestiline projekt “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm”, mis kutsub naisettevõtjad tegema oma ärisid keskkonnasõbralikult.

Millised on müüdid ja stereotüübid naisettevõtjate kohta? 

Et naisi ei võeta tõsiselt? Nad ei saa äri teha, sest neil on lapsed? Noh, isadel on ka lapsed!

Kas nõustud väidetega: naisettevõtjatel on keerulisem oma äriidee ellu viia. Võrgustike loomine ja arendamine on keerulisem? 

Kui ma nii usuksin, siis ilmselt nii oleks. Ja seepärast ma nii ei usu:) Ma arvan, et kui on hea idee ja teotahe, siis ei ole vahet, mis soost ettevõtja on. Vaja on enesekindlust ja enesekindel naine on täpselt sama hea kui enesekindel mees.

Kas oskate välja tuua mõne eeskuju, kes teil on naisettevõtjate seas? 

Imetlen naisi, kes näitavad, et roheline ettevõtlus on võimalik! Woola asutaja Anna-Liisa Palatu, Kira Shoes tegijad, Reet Aus, Mayri Tiido, Stella Soomlais, Ann Runnel.

Kas Eestis võiks olla rohkem naisettevõtjaid? 

Ikka.

Kas näed ettevõtluses iseolemise rõõmu: vaba mõtetes ja otsustes, tõstatada küsimusi ja leida lahendusi?

Jah, kuid vabadusega kaasneb ka meeletu vastutus. Oma ettevõtet luues on väga suur oht ületöötada. Õnneks on mul 2 väikest last, kes lihtsalt ei lase igal vabal hetkel töötada. Kui neid ei oleks, siis tegeleksin vist küll 24/7 ettevõttega ja ilmselt läheksin lõpuks lolliks:)
Kas oled ise kogenud steretüüpset suhtumist?

Jah olen ja sellistes olukordades ütlen endale: “Ära vihasta, ainult imesta.”

Kas on mõni raamat, mis on sind motiveerinud?

Epp Petrone “Roheliseks kasvamine”

Bea Johnson “Jäätmeteta kodu”

Selle aasta naistepäeva rahvusvaheline teema on #BreakTheBias.

Imagine a gender equal world. A world free of bias, stereotypes and discrimination. A world that’s diverse, equitable, and inclusive. A world where difference is valued and celebrated. Together we can forge women’s equality. Collectively we can all #BreakTheBias.

Celebrate women’s achievement. Raise awareness against bias. Take action for equality.

https://www.internationalwomensday.com/

Tallinn Design House esitleb uusi tegijaid moemaastikul

Tallinn Design House esitleb märtsis eriväljapanekut Tallinna Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osalevatest brändidest: Fibami, LÕÕM, Metsik, No(N)s, oMoM, Paul Berg. Kuue brändi eriväljapaneku pidulik avamine toimub 10. märtsil.

Eriväljapanekul on esindatud spordi- ja vabaajarõivaste ning jalanõude brändid. Brände ühendab kvaliteetne ja julge kodumaine disain.

Fibami eestimaised spordi- ja vabaajariided on valmistatud nahasõbralikest materjalidest, loodud alati mitmele erinevale pikkusele ning disainimisel jälgitakse ka sobivust erinevatele kehatüüpidele.

Lõõm ehted on kerged, mõjudes õhuliste ja graafilistena ning aitavad tõsta esile kandja väljapeetud lihtsat stiili nii igapäevaselt kui pidulikumal õhtul.

Metsik valmistab käsitööna erinevatest materjalidest ponchosid, mis sobivad mitmekülgse elustiiliga inimestele ja on kasutatavad nii sise- kui välitingimustes.

No(N)s on kvaliteetsete, kohalike, käsitsi ja hoolega valmistud jätkusuutlike, parandatavate ja üle 90% biolagunevate jalatsite kaubamärk. 

oMoM särgid ja pusad on ideaalne kombinatsioon pehmest sametist ja orgaanilisest puuvillast. Lihtsasti kombineeritav ja mugav minimalistlik elegantsus, mis tõstab sind kõrgele ja aitab mõtetel lennata!

PaulBerg ilmastikukindlad jakid ja aksessuaarid on loodud põhjamaisesse kliimasse. Need annavad võimaluse tulla välja mugavustsoonist ja julgelt ning vahetult kogeda kõiki looduse võlusid.

Tule osale väljapaneku avaüritusel, 10. märtsil kell 17 ja saa osa põnevast õhtust, kus disainerid toovad teieni brändi loomise lood ning räägivad oma tegemistest lähemalt!

Eriväljapanek on tutvustamiseks ja ostmiseks Tallinn Design House-is kuni 30. juunini 2022.

Loomeinkubaator annab konkursi raames välja kuni 2 eksporditoetust

Loomeinkubaator korraldab taaskord konkursi ambitsioonikate ettevõtjate ekspordiplaanide toetamiseks. Eksporditoetuse eesmärgiks on Eesti loomeettevõtjate kasvu kiirendamine ja ekspordivõimekuse suurendamine. Välja antakse kuni kaks eksporditoetust. Ühe loomeettevõtja eksporditoetus on kuni 5000 eurot.

Loomeinkubaator ootab konkursil osalema inkubatsiooniprogrammiga liitunud ettevõtteid, kellel on plaan välisturgudele laieneda ning kes saaksid toetuse abil planeeritavaid tegevusi tulemuslikumalt ellu viia. Toetuse abil on võimalik planeerida sihtturu turu-uuringut, arendada brändiarhitektuuri, valmistada reklaammaterjale, osaleda välismessidel ja teostada välisturu nõuetest lähtuvat tootearendust.

Eksporditoetuse projektide hindamisel võetakse arvesse ettevõtte tegevusajalugu, väärtuspakkumist, ekspordiprojekti realistlikkust, sihtgrupi ja müügistrateegia valikut, meeskonna võimekust ja projekti eelarve asjakohasust. Planeeritavatest kuludest kuni 80% saab katta toetusega.

Loomeinkubaator on alates 2014. aastast toetanud ettevõtete välisturgudele sisenemist ja rahalist tuge selleks on saanud senini 16 ettevõtet. Varasemalt on eksporditoetuse saajateks olnud näiteks Berrichi, Triibuvineer, SOMA Jewellery, Craftory, GoWorkaBit, Hoopy, Maru VR.

Ekspordiplaanide esitamise tähtaeg on 15. aprill. Lisaküsimustega pöördu oma konsultandi poole.

Mulieres: Eduka roheettevõttena välisturgudele

Loomeinkubaatoris toimus ekspordisarja seminar, kus kogemuslugu ekspordiga jagas ettevõtte Mulieres asutaja ja tegevjuht Karel Rüütli. Mulieres on ambitsioonikas looduslike koostisega puhastus- ja pesupesemisvahendite tootja, mis alustas Eesti turul toodete müügiga 2016. aastal.

Täna on ettevõte kindlalt kanda kinnitanud kümnes erinevas Euroopa riigis, kuid kliendid on tooted enda jaoks leidnud maailma kaugemateski kohtades – Taiwanis. Mulierese kanget soovi kogu maailma rohelisemaks teha iseloomustab hästi fakt, et üle 50% nende toodangust läheb ekspordiks.

Karel Rüütli, Mulieres asutaja ja tegevjuht

Globaalselt on plastikureostus on suur väljakutse kõigile

Mulierese toode on sisult öko, ja seda printsiipi on nad proovinud jätkata ka kõigis teistes ettevõtte tegevustes – alates pakendamisest kuni pakendini. See, kuidas tootmine on korraldatud, on võimalikult minimaalse keskkonna jalajäljega.

Mulieres alustas esimesi tegevusi 2013. aastal. Ettevõtte sünnilugu algas 2015. Sellel hetkel oli näha, kuhu trend ja inimeste ostukäitumine oli liikumas. Karel Rüütli sõnul nägid nad, et tootel on perspektiivi ja turul oli see puudu. Oli vaja otsustada, kuidas esimene samm teha.

Pakend

Mulierese pakend on samuti revolutsiooniline öko-pakend. Pakend on toodetud taaskasutatud papist, mis on täielikult biolagunev. Pakend sisaldab 70% vähem plastikut kui tavapärane pakend ja see on sama tugev ja lihtne kasutada kui tavalised plastpakendid. Eesmärk on ka see, et toodete transpordil võimalikult vähe õhku transportida just pakendamise seisukohalt.

Turunduses ja kommunikatsioonis rõhutab Mulieres alati seda, et  pakendi välimise kihi saab panna paberi konteinerisse ja sisemise plastikust kihi saab panna plastikukonteinerisse. Kartongist pakendit on võimalik aga kasutada ka näiteks maitsetaimede kasvatamiseks, tomatite, kurkide ja teiste taimede ettekasvatamiseks jms.

Esimesed sammud

Kõigepealt oli vaja välja selgitada, kes sellist toorainet üldse pakuvad ja millise kvaliteediga on seda võimalik saada. Siis sai valmis kirjutatud Mulierese lugu.

„Igal brändil ja igal ettevõttel peaks olema oma lugu, et konkurentidest eristuda. Eriti kui sa oled väike ja alustav ettevõtte. Tollel hetkel me nägime seda, et Eesti mastaabis on meie toode eksklusiivne ja nišitoode. Kui me tahame kasvada, siis me peame võtma suuna eksporditurgudele.“

Mulieres alustas ekspordile suunatud tegevustega kohe alguses. Toode ja suhtlusstiil pidi juba kohe olema rahvusvaheline.

Paljud ettevõtted alustavad nii, et esmalt sisenetakse koduturule. Turule tullakse eestikeskselt ja ühel hetkel muututakse rahvusvahelisemaks. See ei ole vale, aga Mulieres lähtus oma tegevustes kohe alguses ekspordist. Esmalt oli fookuses Soome turg ja siis juba järgmised.

Eksporditurgudele sisenemine

„Kui me hakkasime käima messidel ja otsima rahvusvahelisi partnereid, siis tehti meile väga kiirelt selgeks – see, et te ise ütlete, et olete ilus, tark ja osav, siis me küll usume teid, aga on vaja tõestust. See on üks põhjus, miks me läksime otsima endale erapooletuid partnereid, kes kinnitavad, et meie tooted vastavad täpselt sellele, mida need sildid meie toodete peal ütlevad.“

Näiteks on enamik Mulierese tooteid sertifitseeritud ECOCERT poolt. Tooted on siis 100% naturaalsed või osad tooted on orgaanilise sertifikaadiga. Lisaks on vegan-sertifikaat. Lisaks igal messil, kus Mulieres on käinud, on nad kandideerinud auhindadele.

Mulierese eksporditurud

Täna on Mulieresel keskmiselt 11 Euroopa riiki, kellega äri tehakse. Teatud riikides teeb Mulieres seda ise otse ja teatud riikides edasimüüjate kaudu.

Tallinna Panoraam: Keskkonnasäästlikud ettevõtted Loomeinkubaatoris

Koroonaajal on märkimisväärselt suurenenud alustavate ettevõtjate arv. Tallinna Loomeinkubaatoris tegutsevate algajate ettevõtjate seas on üha populaarsemad keskkonnasäästlikud äriideed. Tallinna Panoraam tutvus kolme keskkonnasäästliku inkubandiga: RingKarp, ŠMÖKO ja Ecodisain.

ŠMÖKO toodab biolaguneva ja korduvkasutatavat mesilasvahariie toidu pakendamiseks ja säilitamiseks. Mesilasvahariide kasutamine aitab vähendada ühekordsete plastkarpide, kilekottide ja fooliumi kasutamist toiduainete pakendamisel.

Ecodisain on Eesti esimese reklaamkingituste agentuuriga, mille teenuste- ja tootevalik põhineb keskkonna hoidmisel ja säästmisel. Ecodisaini missioon on muuta ärikingituste, reklaamkingituste ja turundusmaterjalide valik keskkonna- ja tarbijasõbralikuks, kaotamata sealjuures toodete funktsionaalsust, efektiivsust ning head disaini.

RingKarp on ringmajandusest lähtuv lahendus toidu kaasaostmiseks. Teenus on kliendile mugav ja tasuta. Toidumüüja võidab RingKarbiga liitudes rahaliselt ja eristub konkurentidest keskkonnasõbraliku ettevõttena. 

Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus: “Loomeinkubaatoris saavad ettevõtted äri arendada mentorprogrammi, koolituste ja seminaride toel. Kogukonnas, kus on palju teisi sarnaseid ettevõtjaid. Ettevõte saab inkubaatoris kiiremini tuule tiibadesse, kui üksinda tegutsedes.”

Liitu Loomeinkubaatoriga SIIN.

Jälgi meid ka sotsiaalmeedias:

Facebookis: @inkubaator

Instagram: @tallinncreativeincubator

LinkedIn: @tallinnaloomeinkubaator