Inkubantide muljed Pariisis rahvusvaheliselt kangamessilt Premiere Vision

12.-14.veebruaril 2019 toimus Pariisis rahvusvaheline kangamess Premiere Vision, kus käisid neli Loomeinkubaatori ettevõtet, kes jagavad oma kogemusi ka meiega.

Kristi Pärn (Ellen Richard):

Jäin messi külastusega igati rahule, seda oli hetkel väga vaja. Vajalikud olid ka need paar päeva enne messi kui sai Pariisi peal ringi jalutatud, mis kujunesid kuidagi eriti inspireerivaks. Linn, mis on täis kaunist arhitektuuri, põnevat kunsti ja trendikaid inimesi ei saa kuidagi külmaks jätta. 

Messi päevad ise olid tihedad ja väsitavad, kuid ma tõesti loodan, et näidised, mis välja valisime, jõuavad Eestisse ja et me leiame püsivad kangamüüjad, kellega edaspidi koostööd teha. Kartsime, et meid väikseid üldse jutule ei võeta, aga tegelikult võeti.

Janika Stets (Lolo imetamisriided):

Premier Visioni külastamine andis suure ülevaate niivõrd mahuka kangamessi olemusest. Samuti sain läbirääkimiste ja enda eest seismise meeldetuletuse ja kogemuse, mis kinnitas fakti, et kõik on võimalik, tuleb otsida ja selle poole püüelda. 

Minu ettevõte sai väga hea kvaliteediga kangatarnijate kontakte. Samuti kinnitas messil osalemine, et igas tõsiselt hea kanga ja kontaktide leidmiseks peab suurt tööd tegema. 

Epp Sinisaar (NuDa):

Minule kui muidu rõivatootmisest kaugel olnud inimesele oli see mess eelkõige silmiavaks kogemuseks, kuidas asjad käivad ning kui palju on eri võimalusi just koostööpartnerite osas. Need 3 päeva olid messil väga intensiivsed, võtsime sellest ajast maksimumi ning ausaltöeldes jätkus seal vaatamist-tutvumist isegi kauemaks. 

Meie jaoks oli messil käik väga positiivne, silmiavav ning kasulik. Lisaks laienenud teadmistepagasile materjalide ning võimaluste vallas oli lisandväärtuseks teiste inkubantidega koos reisimine. Saime reisi jooksul nii messi teemal muljetada kui üksteisele kasulikku know-howd vahetada. 

Täitsime messil oma eesmärgi – saime kontakte ning tulevasi koostööpartnereid nii kangaste vallas kui õppisime uute võimalike tootmisvõimaluste (kudumisvabrikud) kohta. Eriti rahul oleme kontaktidega, kes kunstkarusnahka vahendavad/toodavad. Samuti saime tuttavaks väga head puuvilla ning trikotaaži tootvate ettevõtetega. Otsekontaktid kangatootjatega lubavad meil paremini kontrollida toodete hinda ning saame juba algselt valida parimad meile sobivad kangad kvaliteedi mõttes. Lisaks oli hea saada tuttavaks kudumisvabrikutega, sest masinkootud kampsunid on meil äriplaanis kasvu mõttes järgmine loogiline samm.

Tänaseks päevaks oleme kätte saanud enamus näidiseid ning Kristel on aktiivselt uue kollektsiooni loomise energias. Saime palju inspiratsiooni, teadmisi, kontakte. Nüüd algab aga päris töö, et maksimaalselt kogemust ära kasutada.

Margrit Malva (EFYL design):

Premiere Vision on kohustuslik kogemus moeettevõtjale, sest siis mõistad kangatootjate ja muude moebrändi tarvikute tootjate “keelt” ja orienteerud pakkujate maailmas. 

Hinnavaatlus: sest ainult läbikäies ja küsitledes tootjaid ja edasimüüjaid saad reaalse ülevaate hindadest, lisatasudest ja pakkumistest.

Partnersuhete loomine: valides kvaliteedi, hinna ja mude parameetrite alusel leida parim koostööpartner. Messi külastades saab ettevõte ennast positsioneerida koostöö mõttes. 

Loominguline inspiratsioon toote arendamisel. Me ei disaini oma tooteid moevooludest lähtuvalt, kuid siiski on oluline kursis olla millised disainid ja materjalid on trende kujundamas. 

Saime ülevaate euroopa kangavahendajatest ja tootjatest, kes pakuvad miinimukogusteks 50 m või vähem tellimuse kohta. Tegime koostöödiili 7 kangapakkujaga, kellega plaanime juba uuel kuul kanga- ja furnituuri diili teha. 

Sime kolm kontakti pakke ja pakkevahendeid pakkuvatelt ettevõtetelt, kuigi esialgu plaanime pakendid siiski tellida eestist, kuid võimaluste ja disaini osas oli messist palju kasu. 

MELT Innovatsioonifoorum 9. aprillil 2019 Kultuurikatlas

MELT innovatsioonifoorum on Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Loomeinkubaatori korraldatud igakevadine tulevikku vaatav inspiratsioonikohtumine. 

Viimase kolme aastaga on MELTist kujunenud innovatsiooni keskpunkt, oodatud sündmus, mis koondab üheks päevaks erinevate äri- ja eluvaldkondade parimad praktikud, värsked tulevikuideed ja -tehnoloogiad, võimaldades avastada, õppida ning näha enda ümber erinevaid võimalusi innovatsiooniks.

Tänavune MELT kaasab foorumil osalejad põnevatesse debattidesse, mis keskenduvad ringmajandusele, keskkonna hoidmisele ja jätkusuutlikkuse edendamisele. Arutletakse tuleviku üle – kas innovatsioon päästab maailma? Räägime muuhulgas ka teadlikust tootmisest, uudsetest ärimudelitest ja tehnoloogiatest ning nende juurutamistest ettevõtetes. 

Keda oodatakse? 

Foorumile on oodatud ettevõtjad, investorid, leiutajad, loojad ja kõik need, kes tunnevad huvi tuleviku ning innovatsiooni vastu. Tulemas on mahukas programm, mille täidavad kogenud esinejad ja oma ala asjatundjad. Lisaks on avatud innovatsiooni showroom, mis loob ideaalse pinnase networking’uksja uute ideede tekkeks!

Loe lähemalt ja osta piletid www.melt.ee. 

Loomeinkubaatoris toimus Briti moeekspertide koolitus “Värv, kommunikatsioon ja bränding”

4. ja 5. veebruaril korraldas Tallinna Loomeinkubaator seminari teemal “Värv, kommunikatsioon ja bränding”. Koolituse viisid läbi kogenud moe-, turunduse ja disaini eksperdid Suurbritaaniast Jill Tattersall ja Mo Tomaney Wise Birds Network Ltd. UK (www.wisebirds.london/) võrgustikust. 

Mo Tomaney on Wise Birds juht. Ta on töötanud selliste suurte brändidega nagu The Body Shop, Levis, Chloe, Valentino ja Benetton. Mo koolitab disainereid ja konsulteerib ettevõteid jätkusuutlikuse ja moeäri teemadel. Jill Tattersall annab Wise Birds’is nõu äriarenduse, tekstiilide, disaini, värvi ja trendide valdkonnades. Ta kaasasutas moebrändi La Palette, disainis tekstiile moe- ja interjöörifirmadele ning töötab palju erinevate visuaalsete kunstidega. 

Tallinnas rääkisid Mo ja Jill värvist kui väga tugevast mõjutegurist, millega saab inimeste käitumist ja otsustamist muuta. Samuti on tegu olulise osaga brändi loomise protsessis. 

Koolituses osalesid Loomeinkubaatori inkubandid ja Creative Narva konkursil osalenud meeskond Like Look, kes sai Loomeinkubaatori eriauhinna. Kahepäevase koolituse jooksul õppisid osalejad kuidas kasutada värvi oma brändi loomises ja kommunikatsioonis, mis on värvide trendid ja kuidas neid jälgida, kuidas oma brändiväärtusi värvi abiga selgeks teha ja kommunikeerida. Mo ja Jill on toonud palju näiteid sellest, kuidas suured tarbija- ja moebrändid kasutavad värve oma toodetes ja brändingus, mis on head ja mis on ebaõnnestunud näited, ja kuidas väiksemad brändid saavad nende kogemust kasutada. Inkubandid said Mo ja Jilli nõu ka mentorsessioonide jooksul.

Moetehnoloog: Kus on uus tõmblukk?! Moes pole 30 aastat midagi juhtunud

Moetööstus on liiga kaua loorbereil puhanud, nii et nüüd juhivad moeinnovatsiooni hoopis sport ja tehnoloogia, leiab moetehnoloog Lisa Lang.

„Te ei saa minust mööda vaadata – ma helendan,” tutvustab end sakslanna Lisa Lang, kelle ajakiri Forbes valis mullu Euroopa 50 mõjukaima naise sekka tehnoloogiavaldkonnas. Tema ettevõte ThePowerHouse nõustab moeettevõtteid tehnoloogia kasutamisel. Tallinna Loomeinkubaatori kutsel esines ta möödunud nädalal Tallinnas ning Tartu Startup Day’l.

Esimene leiutis, millega sa tähelepanu püüdsid, oli jakk, millele sai sõnumeid saata. Mis see veel on?

Jaki seljal olid erinevat värvi LED-tuled. Sa saad saata sõnumi ja muuta lambikeste värvi. Näiteks saadad sõnumi #roosajasädelev, mille peale läevad lambid roosaks ja hakkavad vilkuma. Jaki mõte oli vähendada inimeste barjääri tehnoloogiaga ja näidata, et sa ei pea õppima C++ programmeerimiskeelt, et oma jakki seadistada. Isegi mu vanaema oskab tekstisõnumit saata. Inimesed nägid, et nad saavad midagi muuta ja see oli hea vestluse alustaja, kui ma käisin üritustel.

Sa sädeled ka praegu.

Alati!

Miks?

LED-tuled sümboliseerivad minu jaoks seda, mida ma tahtsin saavutada oma ettevõttega: sa võid näha välja ühtaegu nutikas ja ilus. Valgus on väga ilus, inimesed reageerivad sellele emotsionaalselt. Meil lõppesid just jõulud: ma arvan, et kõik on mähkinud end vähemalt korra jõulutulukestesse ja nendega ringi kõndinud. Tehnoloogia on väga nutikas: valguse abil saame tänapäeval kasutada näiteks kiiret internetti, mis liigub läbi kiudoptika. Mina otsustasin valgusele keskenduda, sest see võtab ära hirmu tehnoloogia ees. Valgusega saab luua väga emotsionaalse sideme, sest see mõjutab sind. Taustal toimub samas midagi väga ägedat ja tehnilist.

Paljud inimesed ei tea, mis on moetehnoloogia. Mis on kõige levinumad funktsionaalsused, mida me oma igapäevarõivastes kohtame?

Kõike võib moetehnoloogiaks nimetada: et materjal venib või on vetthülgav, on tehnoloogia. Tõmblukk on kõrgtehnoloogia! Mullu oli tõmbluku 125. aastapäev. Toona ütlesid inimesed: „Ei, mitte keegi ei hakka seda kandma! Seda kantaks ainult funktsiooni, mitte välimuse pärast!” – täpselt samad vaidlused, mida peame praegu. Tegelikult lahendas lukk suure probleemi ja muutis meid kiiremaks.

Me kanname palju vana tehnoloogiat. Probleem on selles, et viimase 30 aasta jooksul pole moes midagi uut juhtunud. Kus on järgmine tõmblukk?! Kus on järgmine vetthülgav materjal?! Moetööstus on muutunud nii rahulolevaks, et lõpetas innovatsiooni. Nüüd rammivad moodi paremalt, vasakult ja keskelt inimesed teistest valdkondadest, näiteks spordist ja elektroonikafirmadest. See murdeprotsess on justkui otse õpikust.

Miks kannab iga teine eestlane, keda ma tänaval näen, Helly Hanseni riideid, mis on kunagi saanud alguse õlis immutatud kalurirõivastest?

Helly Hansen on äge, neil on väga hea ja pika traditsiooniga disain. Nad on väga põhjalikult mõelnud läbi väikesed asjad, näiteks kuidas sättida õmblused, et need ei rebeneks, kui sa suusatad. Või kuidas peab tuulejopede tekstiil olema lõigatud. Nad on materjalidega väga-väga osavad. Nagu kõik teised, on nad praegu väga hädas elektroonika kasutusega: nad on proovinud kasutada valgust, aga see pole kordagi töötanud. On palju traditsioonilisi ettevõtteid, kes on olnud tekstiilide osas väga uuenduslikud, aga kohe, kui läheb jutt elektroonikale, on nad täiesti teisel lahinguväljal.

Kas on mingi erinevus naiste ja meeste riiete funktsionaalsuses? Ma ise olen märganud, et naiste riietel pole tihti näiteks taskuid.

Tehnoloogilisest perspektiivist on kahjuks meeste riided alati funktsionaalsemad kui naiste riided. Minu arvates on see väga ebaõiglane. Naiste riided on ka kallimad. Meil on olnud pikk arutelu lasteriiete teemal: miks on tüdrukute T-särgid kallimad kui poiste omad? Selleks pole mingit põhjust, sest see on sama kuradi materjal. Vabandust, see ajab mind väga vihale.

Aga miks on meeste riided funktsionaalsemad?

Sest seda ostetakse sellisena. See on ka muutumas, aga varem ei ostnud mehed riideid niivõrd välimuse, kuivõrd praktilisuse põhjal. Standardne meesklient otsib püksid ja kampsuni, ostab kumbagi viis paari ja on ülejäänud aasta mureta. Selle sihtgrupi jaoks on suur erinevus, kas pükstel on taskud või mitte. Naised ei tulnud esialgu selle pealegi, et kleitidel võiks taskud olla – nad ei osanud seda isegi küsida.

Sa juhid ettevõtet, mis testib moetehnoloogiat. Millised on levinumad vead, mida disainerid teevad?

Kõik algab avatud meelest ja valmisolekust kuulda midagi täiesti teistsugust. Kui inimene õpib moevaldkonnas, harjutab see teda väga kitsalt mõtlema: terve elu on üksnes mood, ta ümbritseb end üksnes moeinimestega. Ma ütlen väga tihti, et veetke aega astronautide, keemikute, inseneridega. Kui disainerid kuulevad lugusid, juhtub midagi nende ajudes – see on uus inspiratsioon. Võta oma tööd tõsiselt, mine välja ja kogu uusi muljeid. See on üllatav, kui palju moeinimesi on sellele vastu. Me töötame nendega väga tihedalt ja näeme, et põhjus on hirm. Nad kardavad, aga me oleme juba ajas, kus ei saa tehnoloogilisi muutusi ignoreerida.

Teiseks ütlevad moeinimesed, tehnoloogia on ebavajalik trikitamine või seda on juba tehtud. Kui esimene inimene tegi T-särgi, ei öelnud teised, et me ei pea enam T-särki tegema, sest seda on juba tehtud. Me oleksime jäänud ilma paljudest ilusatest disainidest.

Kolmandaks, ja see on kõige raskem, on hirm läbikukkumise ees. Elektroonika on väga ärritav ja läheb pidevalt katki. Mood on jällegi tööstus, mis jahib täiuslikkust. Kui sa räägid iduettevõtete ja tehnoloogiainimestega, ütlevad nad, et täiuslikkust pole olemas: valmis toode on parem kui täiuslik. Kui sa ütled seda moeinimesele, saab ta südamerabanduse.

Mis on praegused peamised trendid moetehnoloogias?

Jalatsid, jalatsid, jalatsid. Jimmy Choo tuli näiteks välja saabastega, milles on soojendus. Tehnoloogia keskendub suuresti botastele sellepärast, et neid kasutatakse spordis ja need ongi olemuselt funktsionalistlikud. Neid ei pea ka niivõrd tihti pesema, mis on rõivatehnoloogiate puhul keeruline. Spordirõivastes on südamerütmi, pulssi ja samme lugevad tehnoloogiad juba standard.

Kas sellepärast sport…

Oota korraks. (Vaatab möödujaid) Seal lähevad tüdrukud taskutega kleitides!

See on Eesti bränd, Tallinn Dolls.

Mul on ka sellist kleiti vaja! Ma pean nendega rääkima. Vabandust, mis su küsimus oli?

Kas sellepärast ongi sport praegu moetehnoloogia vedaja, et spordis on kindlad näitajad, mida inimesed mõõta soovivad?

Jah. Ja sellepärast, et me oleme praegu ajas, kus peame tegelema pideva enesearenguga, olema üha kiiremad ja tõhusamad. Inimesed on hullud vegan-tasakaalustatud-avokaado-röstitud müsli elustiili järele.

Palju tähelepanu on pööratud ka keskkondlikule ja sotsiaalsele kahjule, mida põhjustab kiirmood. Kuhu tehnoloogiline mood end sellel skaalal paigutab?

See on kahe otsaga asi. Ühest küljest saab tehnoloogia aidata luua palju paremat töövoogu, raisata vähem ja hallata tõhusamalt tööprotsessi. Õige tehnoloogia annab võimaluse tarbida ka vähem rõivaid. Näiteks on sul üks kleit, mille varrukad lähevad soojaga lühemaks ja jahedaga pikemaks. Biokeemiaga on see päriselt võimalik. See tähendab, et me ostaksime vähem riideid, aga mood on tööstus, mis seda kohe üldse ei soovi.

Teisest küljest loome teistsuguseid jäätmeid – elektroonilisi jäätmeid, sest me lisame tekstiilidesse elektroonikat. Kus seda ümber töödeldakse? Õnneks on meil elektroonikajäätmete töötlemise tsükkel paigas ja minu meelest võiks moetehnoloogiat samamoodi ümber töödelda nagu telefone. Minu lootus on, et me ei lähe kiirmoe teed, kus inimesed ostavad kümme väga odavat moetehnoloogia vidinat ja viskavad need igal nädalal minema. Seepärast on kvaliteet nii oluline: sa teed investeeringu, kasutad seda pikalt ja hiljem on ette nähtud kindel ümbertöötluse protsess.

Sa mainisid oma esitluses disainerit, kes arendas disainer Alexander McQueeni geneetilisest materjalist nahakudet ja tegi sellest nahktooteid. See kõlab pööraselt! Mis on kõige metsikum asi, mida sa oled moetehnoloogias näinud?

Ma arvan, et elektroonika naha alla panemine. Kuigi ma armastan tehnoloogiat, on see isegi minu jaoks õõvastav. Ma olen piisavalt avatud meelega, et ei keelduks võib-olla otsemaid, aga ma pean seda hirmutavaks. Biotehnoloogiline mehhaanika, näiteks oma terve jäseme asendamine proteesiga on haige värk.

Mis on kõige hullumeelsemad materjalid, mida moetehnoloogia kasutab?

Heas mõttes hullumeelsed on iselaienevad materjalid, näiteks su varrukas läheb vastavalt temperatuurile pikemaks või lühemaks. See on suur asi, sest sa säästad kolm erinevat riideeset. See on võimalik – sellist materjali on astronautidele arendatud. Mul on suured lootused ka tekstiilidele, mis vahetavad värvi. Näiteks oled toas, su kleit on sinine, lähed päikese kätte ja see muutub oranžiks. Oh jumal, ma tahan seda nii väga! Meditsiinis on sellised materjalid juba välja arendatud. Nad tegid selle plaastrite jaoks, nii et kui haava pH-tase muutub, muudab plaaster värvi ja sa tead, et seda tuleb vahetada.

Kas see pole pisut hirmus, kui me anname juba praegu kõikvõimalikele vidinatele enda kohta niivõrd palju infot ja peagi võivad meie rõivad teada meie kohta rohkem kui me ise?

Jah, muidugi. Aga ega see mure protsessi peata – see ei toiminud niimoodi interneti, nutitelefonide ega mikrokiipidega. Me oleme juba pidanud debatti selle üle, kuidas Google Maps meid igal pool jälitab ja võtame selle vastu avatud kõrvade ja kätega. See arutelu tuleb ka moevaldkonnas ja seda on vaja. Me vajame lisaks küberturvalisuse spetsialistidele ka nutika moe spetsialiste. Algoritmide kirjutamine nutikatele jalatsitele saab olema uus töö.

Kui sa saaksid tehnoloogiaga muuta midagi väga häirivat praeguses moetööstuses, siis mis see oleks?

Kui haldjas tuleks ja annaks mulle ühe soovi, ei muudaks ma tehnoloogiat, vaid avaksin inimeste meeli. Masinaid saame ümber programmeerida, algoritme saame ümber kirjutada, elektroonikat ei huvita, mida ta teeb. Mure on inimestes. Ma tean, et mingil hetkel peab tööstus ümber õppima, sest muutus toimub juba praegu ilma nendeta. See juhtus täpselt samamoodi muusika-, majutus-, ja transporditööstustega. Nad eirasid muutuseid ja inimesed ütlesid, et okei, kui te ei taha koos meiega muutuda, siis me teeme seda ilma teieta. See juhtub ja see saab olema väga-väga ebameeldiv äratuskell. Moemaailma raputab juba praegu ringmajandus ja jätkusuutlikkus, kui me meenutame erinevaid skandaale. Näiteks, kui me saime teada, et Burberry põletab oma riideid, et hoida brändi eksklusiivsust ja vältida tootete sattumist allahindlustele. On pöörane, mida see tööstusharu on meie keskkonnale teinud. Me ei teadnud sellest midagi ja ausalt öeldes meid ei huvitanud, sest me tahtsime lihtsalt ilusad välja näha. Nüüd tulevad minu juurde õpilased, kes anuvad, et me õpetaksime neile tehnoloogiat. Ülikoolid tulevad meie juurde ja ütlevad, et nad ei tea, kuidas järgmist põlvkonda õpetada. See tekitab mus suurt muret ja seda ma tahaksin muuta, sest tehnoloogia on olemas.

Artikkel avaldati 29.01.2019 Eesti Päevalehe paberväljaandes ja on leitav ka digilehes.
Artikli autor: Anette Parksepp, Eesti Päevaleht.

Tallinna Loomeinkubaatoris esines eile Forbes’i 50 mõjukama naise hulka valitud Lisa Lang

Lisa Lang on moe- ja Fashion Tech visionäär, kes valiti hiljuti ajakirja Forbes Euroopa Top 50 tehnoloogiavaldkonna mõjukamate naiste hulka. Fashion Tech on kombinatsioon moest ja tehnoloogiast. See on uus äritrend, mis vallutab maailma ja muudab meie arusaamu moest.

Lisa ettekande läbivateks märksõnadeks olid praktilisus ja funktsionaalsus. Riided peavad tegema midagi enamat, kui vaid keha katma. Tegelikult ei ole see uus asi. Näiteks Coco Chanel oli esimene, kes lisas naiste jakkidele taskud. Sellised taskud, kuhu käed päriselt sisse mahuvad. Heaks näiteks ajaloost võib tuua ka USA õhuväe jaoks koostöös pilootidega välja töötatud aviator stiilis päikeseprillid, mis tänu oma disainile ei lase niivõrd suurt ultraviolettkiirust sisse ja on tänu oma praktilisusele ja funktsionaalsusele populaarsed ka väga paljude tavakasutajate seas. 

Ülemaailmselt tuntud Helly Hansen’i töörõivad on muutunud igapäevaselt kantavaks, kuna need on vastupidavad ja turvalised. Populaarsust koguvad ka erinevad spordirõivad, mis kohanduvad sinu keha järgi olenevalt sel hetkel tehtavavast spordialast või kehatemperatuurist. Või joogapüksid, mis annavad läbi äpi soovitusi õige kehahoiaku ja liigutuste osas. Põneva tähelepanekuna tõi Lisa Lang välja ka tõsiasja, et enam ei ole nii oluline uue rõiva soetamine, kuivõrd see, et sa saad oma olemasoleva jaki tarkvara uuendada. Riietus on midagi palju enamat, kui vaid ilu ese – oluline on vastupidavus ja kestvus. Täna peavad disainerid olema kursis ka tehnoloogia arenguga. 

Lisa on kindel, et tulevikutrendid Fashion Tech maailmas tulevad lisaks igapäevasele tehnoloogiavaldkonnale ka biotehnoloogia ja kosmose valdkondadest. Tuleviku amet ei ole vaid andmeanalüütik või tehnoloogilise töö tegija, nendega saavad hakkama ka robotid. Oluline on näha terve protsessi üldpilti – alates materjali valikust ja tootmisest kuni kliendi tundmiseni. Tehnoloogiline areng muudab meie nägemusi tulevikust ja sellest, kes me oleme – ühiskonna kujundamine on meie endi kätes,“ on Lisa Lang kindel.

Kõik, kes teisipäeval Tallinna Loomeinkubaatorisse Lisat kuulama ei jõudnud, on oodatud sel nädalal Tartus toimuvale sTARTUp Day’le:

24.01.2019 15:00-16:00, seminar room 2.
Fashion – The next industry to be distributed. An insight into opportunities and obstacles. Lisa Lang

25.01.2019 12:25-12:45, Pitching stage.
Tallinn Creative Incubator pitching.

25.01.2019 13:40-13:55, Starlight stage.
Can you explain fashiontech to me? Lisa Lang

https://inkubaator.tallinn.ee
https://startupday.ee/program 

Tallinnas esineb Forbes’i 50 mõjukama naise hulka valitud Lisa Lang

22. jaanuaril 2019 esineb Tallinna Loomeinkubaatoris moe- ja fashion-techvisionäär Lisa Lang, kes valiti hiljuti ajakirja Forbes Euroopa Top 50 tehnoloogiavaldkonna mõjukamate naiste hulka. Lisale tõi tuntust nutikas jakk, mis võtab vastu SMS-sõnumeid ja ka reageerib nendele. Tallinnasse tuleb Lang rääkima sellest, miks ettevõtlusmaailm panustab Fashion Tech valdkonna arengusse ja mis trendid meid ees ootavad.

Fashion Tech on kombinatsioon moest ja tehnoloogiast. See on uus äritrend, mis vallutab maailma ja muudab meie arusaamu moest. Lisa Lang on üks selle valdkonna eestvedajatest. Tallinnas räägib Lisa tehnoloogiate ja moe koosluse revolutsioonilistest lahendustest, mis praegu on igapäevases kasutuses, trendidest ja seljas kandvate tehnoloogiate tulevikust. Lisa ootab seminarile loovaid disainereid ja ettevõtjaid, idufirmasid ja ka laiemat moe- või tehnoloogiahuvilist publikut.

„Loomeinkubaator on loonud eksperimentaalplatvormi Fashion Tech suuna uurimiseks ja traditsioonilistesse disainivaldkondadesse juurutamiseks. Selliste teadmiste ning katsetuste tulemusena saavad meie noored disainerid olla uutest trendidest sammukese eespool ning pakkuda lahendusi nii kitsastele sihtgruppidele kui laiatarbesse. Loomeinkubaator julgustab disainereid mõtlema nutikate lahenduste suunas, kus disaintooted saaksid tehnoloogiliste lahenduste abil lahendada kitsaskohti nii nishivaldkondades kui tavakasutuses,“ räägib Tallinna Loomeinkubaatori ja Tallinn Design House juht Anu Lõhmus.

Kõik sai alguse, kui Lisa Lang töötas Euroopa turundusjuhina Twilio’s ja ehitas oma esimese nutika jaki. Jakk oskab võtta vastu SMS sõnumeid ja ka reageerib nendele: näiteks kui ta saab sõnumi “rainbow”, siis hakkab jakk vikerkaarevärvidega sädelema. Lisa lõi oma brändi, ElektroCouture, mis tegi 2017. aastalSwarovski brändi tellimusel 1920.-st aastatest ja Marlene Dietrich stiilist inspireeritud õhtukleidi, milles on 150 LED-valgustit ja 2000 kristalli. Praegu juhib ta ettevõtet ThePowerHouse, mis konsulteerib ja testib lahendusi Fashion Tech, seljas kandvate tehnoloogiate, asjade interneti ja nutitekstiili valdkonnast.

Kohtumine Lisa Langiga toimub 22. jaanuarilkl 16:30-18:00 Tallinna Loomeinkubaatori 2. korrusel (Veerenni 24). Inkubatsiooniprogrammi osalejatele on sissepääs tasuta, muudele huvilistele maksab pilet 12€. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine Loomeinkubaatori kodulehel.

Lisa Lang esineb ka Tartus – 25. jaanuaril Tartus sTARTUp Day 2019 konverentsil, kus ta räägib moevaldkonna digitaliseerimisest.

Registreerimine: https://bit.ly/2FFSB5u
Facebookis: https://www.facebook.com/events/270945680266820/

Creative Narva moekonkursi võitis KUUL design

Moekonkursi Creative Narva peaauhinna võitis Tartu-Narva meeskond KUUL design. Võitja sai auhinnaks õppereisi Euroopa moepealinna Milanosse, kus neil avaneb võimalus tutvuda maailma parimate moevaldkonna tegijatega.

Itaalias anti välja Lean in EU WBAs parima naisettevõtte ja -ettevõtja auhinnad

11. detsembril 2018 toimus Torinos, Itaalias Lean in EU Women Business Angels rahvusvaheline võistlus, kus osales kokku 13 startupi Hispaaniast, Kreekast, Itaaliast, Taanist ja Eestist. Eestit olid esindamas 3 startupi – Fanvestory, Paytailor ja GoTennis. Best Female Startup auhind läks tiimile Diamante Itaaliast ning Best Female Founder tiitel Taani esindaja Frederikke Schmidtile.

Lean in EU WBAs rahvusvaheline pitchimisvõistlus toimus tavapärasest erinevas formaadis, mille käigus traditsioonilise paariminutilise pitchi asemel toimus esitlus intervjuu formaadis. Võistlemas oli 3 naisettevõtjat neljast partnerriigist (Eesti, Itaalia, Hispaania ja Kreeka) ning lisaks ka üks ettevõtja Taanist. Taani ei olnud algselt ametlik Lean in EU WBAs projekti partner, kuid olid osalemisest huvitatud, mis näitab kasvavad huvi ja vajadust naisettevõtluse toetamiseks. 

Finaalürituse žüriiliikmeteks olid investorid üle maailma: Veronica Mariani (Itaalia), Olga Miller (Šveits), Anna Sofat (Suurbritannia), Riccardo Bua (Belgia), Rosa Sanchidrian (Hispaania), Kyla Mitsunaga (Korea), Mary Wieder Bottaro (Itaalia), Laura Orestano (Itaalia), Ainomaija Haarla (Soome) and Antigoni Lymperopoulou (Kreeka). Otsuse tegemisel võttis žürii arvesse meeskonda, ärimudelit, turupotentsiaali, innovatsioonitaset, eskaleeritavust, seniseid saavutusi ja huvi startupi investeerida. “Ma olen väga uhke Eesti kandidaatide kõrge taseme üle nii tihedas konkurentsis,” kommenteeris Soome investor Ainomaija Haarla startupide taset pärast avalduste eelhindamist.

Lean in the EU Women Business Angels (Lean in EU WBAs) on Euroopa Komisjoni rahastatud arenguprojekt, mille eesmärk on tõsta naisinvestorite ja naisettevõtjate osakaalu Euroopas ning toetada nende arengut. Kaheaastase projekti jooksul viidi läbi mitmeid treeningprogramme, mis olid suunatud nii naisinvestoritele kui ka -ettevõtjatele. Treeningprogrammidele järgnesid pitchimisvõistlused Itaalias, Kreekas, Hispaanias ja Eestis, kust valiti välja rahvusvahelisele finaalüritusele pääsenud startupid. Projektipartnerite hulka kuulus 7 organisatsiooni 5 erinevast Euroopa riigist: Projektipartnereid oli nii Itaaliast, Hispaaniast, Kreekast, Suurbritanniast, Belgiast ja Eestist Itaalia (X23 kui juhtpartner), Hispaania (Conector Startup Accelerator), Kreeka (Starttech Ventures), Suurbritannia (Addidi Angels), Belgia (Euroopa Äriinglite Võrgustik EBAN) ja Eesti (Eesti Äriinglite Võrgustik EstBAN ja Tallinna Loomeinkubaator).

STARTERcreative sügisvooru Loomeinkubaatori eriauhinna võitis AR Customs

Laupäeval, 1. detsembril 2018 toimus Tallinnas Robotex International festivali raames STARTERcreative programmi finaalvõistlus. Tallinna Loomeinkubaatori eriauhind anti meeskonnale AR Customs. STARTERCreative peaauhinna sai PäikesEST.

Finaalüritusel esitles oma ideed 10 parimat STARTERcreative programmi läbinud meeskonda. Ideed olid väga erinevad alates muusika toomisest haiglatesse kuni rakenduseni personaaltreeneri leidmiseks. Samuti tehisintellektist spordisoorituste jälgimiseks kuni lahendusteni, mis aitaks luua vanavanemate ja lapselaste vahelist interaktiivset suhtlust. Peaauhinna võitis PäikesEST, mille meeskonnas oli tudengeid mitmest eri riigist. PäikesEST ideeks on toota päikeseenergia abil töötavat puuviljakuivatid, mis on oluliselt efektiivsem kui vaid päikese käes kuivatamine ning sellega hoitaks ära massilist toiduraiskamist.

Tallinna Loomeinkubaatori eriauhinna – osalemine kolmel vabalt valitud workshopil – võitis meeskond AR Customs. AR Customs töötab välja liitreaalsusel (augmented reality) baseeruvat lahendust moedisaineritele, mille abil saavad disainerid arendada ja katsetada uusi disaine. “Fashiontech on praegu väga päevakajaline ning kiirelt arenev valdkondi ning ka üks Tallinna Loomeinkubaatori fookussuundi, mistõttu oli väga hea meel näha, et ka Eestis selle valdkonna ideid rohkem tekkima hakkab. Meil on Loomeinkubaatoriga palju teadmisi ja kontakte, mis tuleksid AR Customs meeskonnale kasuks,” kommenteeris otsust eriauhind anda AR Customsi meeskonnale žüriis olnud Tallinna Loomeinkubaatori konsultant Mari-Ann Meigo Fonseca.

STARTERCreative programm on tudengitele suunatud ettevõtlusprogramm, mille raames õpetatakse osalejatele ettevõtlusega alustamiseks vajalikke teemasid. Programm koosneb erinevatest koolitustest ning lõpeb pitchimisüritusega, kus 10 parimat meeskonda oma ideed žürii ees esitlevad. STARTERCreative programm on korraldatud Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia, Estonian Business School-i ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor koostöös. Programmi paljude partnerite hulka kuulub ka Tallinna Loomeinkubaator.

Tallinna Loomeinkubaator otsib ärimentoreid

Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (registrikood 90009231) ootab pakkumisi alljärgnevate ettevõtluse valdkondade nõustamisteenuste osas:

Strateegiline juhtimine
Organisatsiooni arendamine
Meeskonna motiveerimine ja juhtimine
Ärimudelite loomine ja arendamine
Tootmise juhtimine
Tootearendus
Finantsplaneerimine
Investeeringute kaasamine
Turundus
Bränding
UX/UI disain
PR ja meediasuhtlus
B2C/B2B müük
e-kaubandus, mh Amazoni müük
Ekspordi planeerimine ja -müük
Rahvusvaheline otsiturundus (Adwords)
Sotsiaalmeedia turundus
SEO ja veebianalüütika
Intellektuaalomandi kaitse

Pakkumisel osalemiseks tuleb saata CV koos nõustamisvaldkondadega emailile kadri@inkubaator.ee. 

Valitud pakkujatega sõlmitakse leping, mille eesmärgiks on ärimentori konsultatsiooniteenuse osutamine kliendile/Sihtasutusele. Klientideks on Sihtasutusega kehtivat inkubatsioonilepingut omavad ettevõtjad. Nõustamismaht on kuni 10 tundi kalendrikuus.  

Lisainformatsioon: Kadri Karma, email: kadri@inkubaator.ee; telefon: 5567 4685.