Aasta alguses teavitas Tehnopol, et Eesti ettevõtetel avaneb võimalus külastada lähiriikide innovatsioonikeskusi ja teadusparke. GreenTech 2.0 projekt raames on kõik väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, klastrid, teaduskeskused ja teised kasvuettevõtted ning organisatsioonid oodatud külastama Soome, Rootsi, Poola ja Leedu innovatsioonikeskusi. 

GreenTech 2.0 projekti eesmärgiks on tuua kokku erinevaid osapooli, et vahetada ideid ja parimaid praktikaid ning külastada erinevate riikide teadusparke jm innovatsiooniga tegelevaid asutusi. Projekti toel saavad erinevate riikide roheklastrid omakorda toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning aidata neil leida võimalusi kasvuks, teenuste disainimiseks, investeeringute kaasamiseks ja rahvusvahelistumiseks.  

Tallinna Loomeinkubaator osales Soomes 3-päevasel väga huvitaval ja sisukal õppereisil, mille raames saadi väga palju uusi teadmisi ja kogemusi ringmajanduse teemal. Külastati rahvusvahelist ringmajanduse konverentsi World Circular Economy Forum (WCEF2023). Lisaks tutvuti erinevate rohevaldkonna organisatsioonide ja algatuste tegevustega Soomes.

Kõigest lähemalt alljärgnevalt:

Esimesel päeval külastasime Soome õppereisi peakorraldajat Green Net Finland (GNF) ja saime ülevaate nende tegevustest ja eesmärkidest. Tegemist on 3 töötajaga organisatsiooniga, kes on väga ambitsioonikas ja tulemuslik. Kohapeal tegi meile ettekande tegevjuht Ilkka Aaltio.

Green Net Finland on tehnoloogia klaster, mis arendab nutikat ja vähese CO2-heitega linnakeskkonda. Green Net Finland koondab Soome cleantech ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning riigiasutuste ekspertiisi ja ressursse. Nad on pühendunud kvaliteetsete cleantech arendusprojektide ettevalmistamisele ja elluviimisele ning projektiarenduse ja -juhtimisega seotud ekspertteenuste pakkumisele, leiavad rahastusi nii riiklikest kui ka Euroopa rahastusvahenditest ning pakuvad võrgustiku ning rahvusvahelistumise teenuseid.

Alates 2001. aastast on Green Net Finland viinud ellu enam kui 60 arendusprojekti nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Missiooniks on luua silmapaistvaid arendusprojekte ja teostada tegevusi, mille eesmärk on energia- ja ressursitõhus, vähese CO2-heitega linnakeskkond. Nad edendavad Soome puhtatehnoloogia uuendusi ning äri, ekspordi ja ekspertiisi kasvu ning pakuvad koostööteenuseid rahvusvahelistele ettevõtetele.

Teiseks külastasime Helsinki-Uusimaa Regional Council ehk Helsingi-Uusimaa piirkonna nõukogu, kus meile anti ülevaade ringmajanduse algatusest Circular Valley. Nende peamisteks tegevusülesanneteks nõukogus on regionaalne planeerimine ning kohalike ja piirkondlike huvide edendamine. Selleks on paika pandud ühised vajadused, pikaajalised arengueesmärgid ja säästva arengu tingimused.

Helsingi-Uusimaa Circular Valley on kogukond, kus osalevad omavalitsused, erinevad organisatsioonid, teadusasutused ja eksperdid – ja eesmärgiks on üheskoos rahvusvaheliselt arendada ringmajanduse teemasid. Helsingi-Uusimaa Circular Valley pakub platvormi ringmajanduse lahenduste koosarendamiseks, parimate praktikate jagamiseks, võrgustike loomiseks ja ettevõtete ringmajanduse mõtteviisi ja kompetentsi juurutamise toetamiseks ning piloteerimiseks. Lisaks osalevad nad rahvusvahelistes ringmajanduse võrgustikes ja katsetavad ELi algatust. Rohkem infot leiab siit.

Esimese päeva lõpetasime jäätmetest energiat tootva tehase Vantaan Energia külastamisega. Kohalik energiaettevõte kuulub Vantaa ja Helsingi linnadele. Vantaan Energia eesmärk on 2026. aastaks järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kasutamine ja selleks rakendada jäätmetest energia tootmist ja maa-alust hooajalist soojushoidlat.

Teine päev möödus osalemisega rahvusvahelisel ringmajanduse konverentsil World Circular Economy Forum (WCEF2023), kus toimusid kogu päeva jooksul erinevad ettekanded, ekspertpaneelid ja samuti oli väga palju uudistada messiala väljapanekutes.

Päeva jooksul said kajastamist järgmised teemad: Ringsed strateegiad ja kaubanduse teekaardid; Lahendused ringsele kaubandusele; Tuleviku garderoob: kuidas muuta ja tekstiili- ja moetööstust, Toidu disain, et loodus saaks õitseda; Ringse tuleviku trendid, poliitika ja lahendused; Meetmed ringsele ja säästvale plastile; Vesinik – taastuv- ja ringtööstuse katalüsaator; Pöörd-tarneahelad elektroonikasektoris.

Aalto Ülikooli väljapanekul sai tutvuda uudsetest materjalidest tehtud toodetega. Muuhulgas oli näitusel:

• lille kroonlehtedest ja tselluloosist valmistatud käekott;
• Marimekkoga koostöös valminud kase viljalihast (birch pulp) valmistatud pluus, mis oli värvitud loodusliku indigo värviga;
• päikeseenergiaga laetud jakk, kus päikesepatareid on peidetud tekstiilikihi alla, ning jakk suudab laadida sinuga kaasasolevaid seadmeid;
• samuti olid väljapanekul kõrvaklapid, mille esialgsed plastikust ja nahast komponendid olid asendatud seenemütseelist, seenekilest, bioplastikust ja sünteetilisest ämblikusiidist materjalidega.

Projektid, millega Aalto Ülikoolis veel tegeletakse:

• Erksad värvid on meie rõivaste üks kõige kahjulikumaid aspekte – Aalto Ülikooli uuringugrupp tegeleb mittetoksiliste ja biolagunevate värvainete uurimisega. Need saadakse peamiselt spetsiaalsetest põllukultuuridest, puidupõhistest materjalidest nagu ligniin ja isegi seente, hallitusseente ja mikroobide abil.
• Peaksime üle minema kiirmoelt aeglasele moele ning disainima rõivaid modulaarselt – lõiked on kandilised, et vähendada ülejääke ning lisadetailidega muudetakse toode sobivaks igale kehakujule.
• Määrdunud rõivad – liigne pesemine raiskab väärtuslikke ressursse ja lühendab rõivaste eluiga. Kas oleme valmis loobuma harjumusest riideid pidevalt pesta ja leppima plekiliste, rebenenud ja räbaldunud rõivastega? Kas plekkidega kangaid ei saaks taaskasutada dekoratiivse kujunduselemendina?
• Radikaalne läbipaistvus – Moetööstus on traditsiooniliselt keskendunud odavaimate lahenduste otsimisele. See on toonud kaasa tootmisprotsessi suure killustatuse. Kangas kootakse ühes kohas, värvitakse teises, õmmeldakse kolmandas ja müüakse neljandas kohas. Soome säästvate tekstiilisüsteemide konsortsium FINIX töötab mitme projekti kallal, mis nõuavad tööstuses suuremat läbipaistvust. Üks prototüüp on digitaalne silt, mille saab sisestada tekstiili sisse, võimaldades juurdepääsu selle jälgimisandmetele. Teises uurimisprojektis töötatakse välja andmehaldustööriista, mis annab brändidele parema nähtavuse nende enda tarneahelates.

Kolmandal ehk viimasel õppereisi päeval tegime tutvust keskkonna suunitlusega kutsekooliga SYKLI Environmental School of Finland Malmis, Helsingis. Nende missiooniks on tugevdada keskkonnateadmisi ja parandada klientide tegevust kooskõlas säästva arengu eesmärkidega. Kutsekool pakub rikkalikku valikut ka erinevate keskkonna, rohe-, ringmajanduse ja kestlike teemade koolituste osas ettevõtetele.

Viimase päeva keskel saime pilgu heita ka Vantaas asuvas jäätmete sorteerimisjaamas HSY Sortti waste sorting station, kus pakutakse munitsipaalveevarustus- ja jäätmekäitlusteenuseid, samuti infot Helsingi suurlinnapiirkonna ja keskkonna kohta. Jaama eesmärgiks on üheskoosa aidata maailmas muuta linnapiirkonda jätkusuutlikumaks.

Ning õppereisi lõpetasime Lohjas, tutvudes ettevõtlusinkubaatori Novago tegemistega, mille kõige suuremaks üllatuseks olid erinevate Soome riigi toetuste pakett ja juhendmaterjalid alustavale ettevõtjale.

Tallinna Loomeinkubaatori meeskond jäi Soome õppereisiga väga rahule ning analüüsib saadud teadmisi ja kogemusi, et leida võimalusi nende rakendamiseks maksimaalselt ka enda tegevustes.

Külastustest ja kohtumisest jäi kõlama, et Soomes on poliitiline tahe ja inimeste toetus ning teadlikkus ringmajandusse panustamiseks hästi tugev. Selles vallas on mitmeid häid näiteid Soomes juba tehtud ja kokku on lepitud investeeringutes tekstiiliringluse tööstusesse, mis kaasavad globaalsed tootjad ja kaubanduse. Mõned head näited on Ioncell, Spinnova, Rester, Infinited Fiber. Kindlasti on meie põhjanaabritest kujunenud juba täna jätkusuutlikku ja keskkonnahoidu austava majandusmudeli teenäitaja.

Täname ja uute kohtumisteni!

Kokkuvõtte kogemustest tegid Loomeinkubaatorist õppereisil osalejad Kristel Mõistus, Helen Arme ja Anu Lõhmus.

GreenTech 2.0 projekti rahastab Euroopa Liidu COSME programm toetuslepingu nr 101037914 alusel.