Disain kohtub Teadusega: Mängutööstuse võimalused ja väljakutsed

Selle hooaja viimasel Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimunud “Disain kohtub Teadusega” üritusel kogunesid mänguarendajad, ettevõtjad ja teadlased ning fookuses olid võimalused ja väljakutsed mängutööstuses. Päev oli täis põnevaid ettekandeid ja inspireerivaid lugusid, mis näitasid, et Eesti mängumaastik võib küll olla suures osas alles lapsekingades, kuid potentsiaal on suur! 

Eesti mängutööstus: paindlikkus on meie supervõime

Esimese ettekande sisuks oli mängutööstuse olukord tänases Eestis. Teemat avas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand. Kuigi Eestis räägitakse mängudest tihti veel kui hobist, on maailmas mängutööstus juba ammu tõusnud strateegiliseks majandussektoriks ja suurimaks meelelahutusvaldkonnaks. Mängutööstus on maailmas suurim
meelelahutussektor – suurem kui film ja muusika kokku. 2024 aastal on globaalse turu maht prognoositavalt 188 miljardit dollarit, 2027. aastaks üle 213 miljardi. Eestis oli 2023. aastal 76 aktiivset ettevõtet ja 540 töötajatning müügitulu 52,7 mln €, millest 64% eksporditulu. Kuid mängud pole pelgalt meelelahutus, tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus kohtuvad: Disain (visuaalid, UX, maailmad, narratiiv), Tehnoloogia (AI, VR, UGC), Psühholoogia ja haridus (mängustamine, õpemängud).

Kadi rõhutas, et Eesti puhul meie väiksus ongi meie tugevus – väikese riigi paindlikkus ja tugev IT-kompetents annavad meile ainulaadse eelispositsiooni ka globaalsel turul konkureerimiseks. “Mängutööstus kasvab kõikjal kiiresti ning meil on võimalus sellest osa saada, kui suudame pakkuda rahvusvaheliselt skaleeritavat loovust, tehnilist kvaliteeti ja tugevat turundust,” märkis Kadi oma ettekande lõpetuseks. Eesti peab vaatama mängutööstusele kui võimalusele tugevdada valdkondadevahelist koostööd ja leida disaini ning teaduse kokkupuutepunkte.

Maru VR: unistused filmist kuni VR-revolutsioonini

Maru VR tegevjuht ja kaasasutaja Lilit Palmar viis kuulajad kaasa nende ettevõtlusteekonnale, mis algas erinevate VR projektide loomisest ja soovist teha filmi ning jõudis välja VR-mängude arendamiseni. Hetkel on nad loomas “Robinson Crusoe” lool põhinevat ellujäämismängu nimega “Bootstrap Island”. Liliti sõnul nõuab mänguarendus meeletult aega ja kannatlikkust, aga kvaliteet on see, mida mängijad alati hindavad, olenemata sellest, kas arendajaid on tiimis kaks või sada. Seetõttu peabki Lilit mänguarenduse puhul eriti oluliseks tiimi ja inimesi, kellega koos mänge luuakse – tugev tiim loob hea aluse edu saavutamiseks mängutööstuses. 

Mängutööstuse areng loovisiku vaatenurgast

Julia Sereda, Rhea Games-i tegevjuht ja kaasasutaja, kaardistas oma ettekandes mängutööstuse muutumise viimase 20 aasta jooksul. Suurtest AAA-stuudiotest ja manuaalsest 3D-tööst on tänaseks liigutud hübriidsete loovtiimideni, kes kasutavad erinevaid tehisintellektil põhinevaid tehnoloogiaid. Julia toob ka välja, et mängutööstuse tehnoloogiad ja loovlahendused mõjutavad üha enam teisi valdkondi – alates filmist ja haridusest kuni arhitektuuri, turunduse ja teaduseni. “Tulevikumängude loomisel saavad kunstnikest pigem loovjuhid, mängumaailmad muutuvad isikupäraseks ja väikesed stuudiod saavad töötada globaalselt tänu uuenenud tööprotsessidele,” sõnab Julia lõpetuseks.

ALPA Kids: nutikas digiõppemäng lastele

ALPA Kids’i kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Mikk Lilles ning sisu- ja lokaliseerimisjuht Maarja Männik tutvustasid hariduslikku mänguplatvormi ALPA Kids ning näitasid, et mänguarendus ei pea piirduma vaid videomängude loomisega. ALPA Kids tiim on loonud lastele digitaalse mängulise õppeplatvormi, nende idee tekkis nähes vajadust kvaliteetse, eestikeelse ja kultuuriliselt relevantse digisisu järele. Oma ettekandes rõhutasid nad, et eduka platvormi loomisel on oluline ka koostöö teiste osapooltega, nende näitel näiteks õpetajatega. Tänaseks tegutsetakse juba 15 keeles ning platvormil on üle 2 miljoni kasutaja 170 riigist. Välisturgudele sisenemist puudutades tõid Mikk ja Maarja välja, et iga uus sihtriik toob kaasa ootamatusi, mis nõuavad paindlikku ja kohalikku konteksti arvestavat lähenemist.

Eesti mänguarenduse kogukond  

Viimaks andis ülevaate Eesti mänguarenduse kogukonnast ja tegevustest TalTechis ja mujal Alex (Alacris Devs). Ta tõi välja, et kohalikul tasandil toimuvad regulaarsed kokkusaamised, koolitused ja võistlused, mis toovad arendajaid kokku ning toetavad uute mängude sündi. Isiklikult on ta oma panuse andnud GameDev Guildi ja TalTech GameCampi ürituste korraldamisesse ja julgustab kõiki huvilisi neist üritustest ka tulevikus osa võtma. 

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Sarja eesmärk on tuua kokku teadlased ja teemast huvitatud ettevõtjad, et leida võimalusi koostööks. Järgmised sündmused sarjas on toimumas juba sügisel.

Üritus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm.

Mänguarenduse eelinkubatsiooni lõpetamisel esitleti 7 mänguprojekti

17. juunil lõppes Ettevõtlusinkubaatoris kahekuuline Game Development Pre-Incubation programm, mis tõi kokku ambitsioonikad mänguarendajad ja rahvusvahelised koolitajad, pakkudes intensiivset ettevalmistust videomängude turule toomiseks. Programmi korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator koostöös Gamedev Estonia’ga ning osalisi oli 50 ja sealhulgas 11 ettevõtet.

Programmi eesmärk oli anda alustavatele mänguarendajatele teadmised ja tööriistad, et arendada välja elujõuline mänguprojekt – alates ideest kuni selle turule toomiseni. Koolitusprogramm koosnes kuuest sisukast sessioonist, milles käsitleti mängudisaini, kunstistiili loomist, projektijuhtimist, turundusstrateegiaid, hinnastamist, rahastust ning juriidilisi küsimusi. Iga teema oli üles ehitatud praktiliselt, et toetada tiimide konkreetseid arendusvajadusi. Lisaks said osalevad tiimid üksühele mentorlust, et veel täpsemalt enda ideid edasi arendada.

Programmi avas sessioon mängudisaini ja turu sobivuse teemal, mida juhtis Jordan Morris. Järgnesid põhjalikud töötoad, kus räägiti kunstistiilist ja projektijuhtimisest – nende läbiviijateks olid mängudisainer ja visuaalkunstnik Ahmed El Shenawy ning animaator ja loovjuht Julia Sereda.

Turunduse ja kasutajaskonna kasvatamise sessioonis süvenes Jordan Morris mängu positsioneerimisse ja kommunikatsioonistrateegiatesse. Hinnastamise teemal jagas praktilisi soovitusi Eesti mängutööstuse ekspert Karl Kontus, kes keskendus õige tulumudeli valikule sõltuvalt sihtturust ja mängutüübist.

Olulise osa moodustas ka rahastuse ja juriidiliste põhialuste käsitlemine. Siin andsid oma teadmisi edasi intellektuaalomandi spetsialist Jelizaveta Lazonen ning Ott Madis Ozolit, kes aitasid osalejatel orienteeruda lepingutes, rahastustaotlustes ja autoriõiguse küsimustes. Finaalsessioon oli pühendatud mängu edukale platvormile toomisele. Jordan Morris andis osalejatele praktilised tööriistad ja soovitused oma mängude esitlemiseks Steam-i platvormil.

Viimases sessioonis oli osalejatel võimalik ka oma pooleliolevaid projekte teistele esitleda ning osalejad valisid ka oma lemmikud.

Kokku tutvustati seitset projekti:

• Hammer Time – füüsikapõhine esimese isiku vaates lähivõitlusroguelite, kus mängija peab alistama koletisi nii relvade kui keskkonna loomingulise kasutamise abil. Mäng keskendub kineetilisele ja reaktsioonipõhisele mängitavusele.
• Live to Eat – kerge ja humoorikas mäng, kus mängija kehastub toidusõltuvuses kassiks.
• Dragon of the North – strateegiamäng, mis on inspireeritud Eesti rahvajuttudest ja mütoloogiast. Mäng ühendab taktikalise mõtlemise kohaliku kultuuripärandiga.
• Cold Boot Attack – narratiivne küberpõnevik, mille tegevus toimub endises kalurikülas Meadow Islandil. Mängija rolliks on turvatestija, kes sukeldub linna allmaailma ja avastab järk-järgult üha süngemaid saladusi.
• Spooky Business – lõbus strateegiamäng, kus mängija peab hirmutama külastajaid, paigutades lõkse ja koletisi.
• Stellar Skirmish – ulmeline strateegiamäng, mis viib mängijad galaktikatevahelisele taktikalahinguväljale. Mäng ühendab klassikalise lauamänguliku PvP-duellide süsteemi ja fraktsioonipõhise poliitika suurel galaktilisel tasandil.
• Squidy and the Devourers – 2D-koostöömäng, kus mängijad uurivad ookeanipõhja, koguvad ressursse ja värbavad mereloomi, et juhtida veealust restorani.

„Meie eesmärk oli anda tiimidele tugev vundament, millelt edasi liikuda. Nägime suurt arengut, kirge ja professionaalsust – ja mitmel juhul ka juba esimesi samme reaalsete kasutajateni jõudmisel,“ ütles programmi korraldaja ja Ettevõtlusinkubaatori konsultant Nele Plutus. Mänguarenduse teemadel on plaanis jätkata sündmustega Ettevõtlusinkubaatoris ka sügisel. Game Development Pre-Incubation näitas veenvalt, et Eesti mänguarendajatel on olemas potentsiaal luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi mänge.

CreativeGPS | Tööraamat kindlama loomekarjääri jaoks – saadaval neljas keeles!

Meil on suur rõõm tutvustada CreativeGPS tööraamatut!

See on praktiline karjääriteejuhis, mis on loodud selleks, et aidata loomevaldkonna professionaalidel kultuuri- ja kunstisektorites arendada oma oskusi, suurendada nähtavust ning liikuda jätkusuutlike karjäärivõimaluste suunas ekspertide nõuannete, harjutuste ja kogemusõppe abil.
See on suurepärane töövahend ka koolitajatele ja oskuste arendajatele, kes toetavad praktikute arengut selles sektoris!

Leiad allpool lingid kõikidele keeleversioonidele!

CreativeGPS töövihik on saadaval neljas keeles!

• Inglise keeles: https://ndpculture.org/creativegps-workbook-for-a-stronger-career-eng/
• Eesti keeles: https://ndpculture.org/creativegps-workbook-for-a-stronger-career-ee/
• Soome keeles: https://ndpculture.org/creativegps-workbook-for-a-stronger-career-fi/
• Läti keeles: https://ndpculture.org/creativegps-workbook-for-a-stronger-career-lv/

Tööraamatust: CreativeGPS – Õpi looma kindlamat karjääri

Rahvusvaheliste partnerite (Läti, Eesti ja Soome) koostöös välja töötatud uus tööraamat pakub loomeprofessionaalidele kogu Kesk-Läänemere piirkonnas karjäärikompassi. Tööraamat aitab kunstnikel, kultuuritöötajatel ja loovisikutel kindlustada oma professionaalset arenguteed pidevas muutumises oleval ja sageli ebakindlal tööturul.

Tööraamat ilmus Interreg Central Baltic programmi kaasrahastatud projekti “CreativeGPS: Creative Professionals Navigating the Job Market” raames. Tegemist on tasuta töövahendiga, mis vastab kasvavale vajadusele strateegiliste oskuste arendamise järele kultuuri- ja loomesektorites.

Tööraamat juhatab kasutaja läbi kuue põhiteema:

• Eksperdibrändi loomine
• Tööotsingu tõhustamine
• Ettevõtlus
• Sotsiaalmeedia strateegiline kasutamine
• Võrgustumine
• Valdkondadeülene koostöö

Igas osas on praktilised harjutused, kontrollnimekirjad, aruteluküsimused ning ekspertide nõuanded. Kasutajaid julgustatakse looma kuuenädalane isiklik arenguplaan, liikudes igal nädalal ühe teema kaupa edasi.

„Eksperdibränd ei tähenda seda, kui palju sa tead – vaid mida teised teavad, et sa tead,” ütleb brändistrateeg Emmi Harjuniemi, üks tööraamatu 15 eksperdist. Selle mõtteviisi toel õpetab tööraamat loovisikutele, kuidas end selgelt esitleda, usaldusväärsust kasvatada ning ise endale võimalusi luua, selle asemel et neid lihtsalt oodata.

CreativeGPS tööraamat paistab silma mitte ainult sisult, vaid ka vormilt – seda saab kasutada nii digitaalselt kui ka prindituna. Tööraamatus on mitmed interaktiivsed mallid, näiteks:

• karjäärivisiooni tahvlid,
• ettevõtlusvalmiduse kontrollnimekirjad,
• sotsiaalmeedia “salvrätistrateegiad”,
• võrgustumisskriptid.

Tööraamat tutvustab ettevõtlikku mõtteviisi, aitab kasutajal hinnata oma äriideid ning õpetab olulisi tööriistu eelarvestamiseks ja brändiloomeks. Väljaanne on illustreeritud kunstnik Mārtiņš Zutise poolt ning põhineb reaalsel kogemusel – tööraamatu loomisesse panustasid 66 koolitusprogrammi osalejat Lätist, Eestist ja Soomest.

Tööraamatu täisversioon – koos harjutuste, videomaterjalide ja välishüperlinkidega – on nüüd kõigile vabalt kättesaadav. Olgu sul käsil esimene vabakutseline projekt või otsid uusi loomingulisi koostööpartnereid – CreativeGPS on õige tööriist, mis aitab teha enesekindlaid ja strateegilisi karjäärisamme.

Projektist:
Projekti rahastab 80% ulatuses Interreg Central Baltic programm ning 20% katavad projekti partnerid. Tööraamat on kõigile kasutajatele tasuta.

Euroopas seisavad kultuuri- ja loomemajanduse professionaalid silmitsi paljude takistustega, mis puudutavad stabiilse töö ja sissetuleku tagamist. Sageli koosneb nende töö mitmest erinevast tegevusest, mistõttu on pidev ja ühtlane sissetulek haruldane. Puuduvad toetavad meetmed, mis arvestaksid selle sihtrühma eripära ja aitaksid kaasa karjääri stabiilsusele. CreativeGPS projekt pakub uuenduslikke lahendusi ja tuge kõrge tasemega loomeprofessionaalidele, kes tegutsevad habraste tööturuoludega keskkonnas. Projekti lõpufaasis kevadel 2025 avaldati tööraamat, et jagada parimaid praktikaid ja õpikogemusi laiemale sihtrühmale.

CreativeGPS projekti partnerid:

• Tallinna Ettevõtlusinkubaator
• Northern Dimension Partnership on Culture (NDPC)
• TAKU – Soome kunsti- ja kultuuritöötajate ametiühing

19 ettevõtet lõpetas edukalt Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi

12. juunil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi Demo Day, kus oma arengut programmi jooksul ning tulevikuplaane tutvustas 19 ettevõtet. Sellega lõppes ühtlasi inkubaatori 19. ärihooaeg. Demo Day’l hindas osalisi hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Kari Maripuu, Ionel Lehari, Helen Lang ja Krista Kink.

Seekordset lendu iseloomustas aktiivne osalus nii programmisiseselt – sündmustel, mentorlustel ja konsultatsioonides – kui ka väljaspool seda. Näiteks korraldati koos väljapanek Tallinn Design House’is ning kaks ettevõtet osales ühisel Ettevõtlusinkubaatori Startup Day demoala väljapanekul. Lisaks võitis Creative Business Cup Eesti vooru lennu ettevõte LapaDuu, kes esindab Eestit rahvusvahelisel võistlusel Taanis.

Programmi lõpetas kokku 19 ettevõtet:

• Remedio – Platvorm, mis annab tõenduspõhiseid teadmisi ja praktilisi harjutusi, et lahendada vaimse tervisega seotud muresid ja parandada enesetunnet.
• 92 Layers – Värvilised ja mängulised 3D prinditud lambid.
• Birico –  Mulberry siidist padjapüürid, unemaskid, hommikumantlid, kangad, juuksekummid jpm.
• AV Stuudio – Arhitektuuri- ja disainibüroo.
• Tark Tööstus – Andmehõivelahendus tööstusettevõttele.
• Bestwelder – Platvorm, mis ühendab ettevõtted, keevitajad, koolitajad ja keevitusteenuse vajajad.
• Mindset Fitness – Mõttemuskli treeningsaal, mis pakub koolitusi ja veebiprogramme, mis aitavad sportlastel, tiimidel ja ka juhtidel oma sooritus järgmisele tasemele viia. 
• Loovvool – Loovust äratavad koolitused, mis on teaduspõhised, uuenduslikud ja mängulised.
• Arthub – Artist ja illustraator Maari Soekov.
• Flõu Stuudio – Sünnitusjärgne jooga ja treening naistele.
• ANDES1GN –  Sisearhitektuuri ja eripäraste interjööride loomise ning kohandatud tootedisaini lahendus.
• Jworld – Toolitantsustuudio.
• Creative Hands – Tootedisaini teenus.
• Tibutrennid –  1-6 aastaste laste treeningud.
• Lapaduu – Vahariidest keskkonnasõbralik toidusäilituskangas.
• Fluum – Taastäidetavad disainküünlad.
• Ruudu Rahumaru – Fotograafiateenus.
• VUNK koolitused – Koolitus- ja nõustamisteenus.
• Tuulesttekstiil – Kangastelgedel kootud seinavalgustid.

Kui vaadata tagasi möödunud 19. ärihooajale, siis kokku võtsime erinevatesse programmidesse vastu 49 ettevõtet. Sellel hooajal toimus meil ka mitmeid erinevaid sündmusi – koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, kogukonnaüritused. Kokku toimus sellel hooajal 130 erinevat sündmust. Sündmusi külastas enam kui 3300 osalist. Inkubandid osalesid aktiivselt ka kohtumistel oma konsultantidega ja sellel hooajal toimus kokku 350 konsultatsiooni. Aktiivsed olid ka meie mentorid – mentorkohtumisi toimus kokku 245. Ning lisaks toimus 78 grupimentorlust

Suvel jätkub aktiivne töö inkubantidega konsultatsioonide ja mentorkohtumiste näol, samuti on 12.-13. august toimumas traditsiooniline Suveakadeemia.

Suur tänu kõigile mentoritele, partneritele ja meeskonnale, kes on selle lennu teekonda toetanud. Eriti suur tänu ettevõtjatele, kes olid pühendunud, uudishimulikud ja valmis kasvama. Loodame, et programm andis kindlama jalgealuse, väärtuslikke kontakte ja uusi vaatenurki.

Maison Beast: Sa ei pruugi meid armastada, aga sa jääd meid mäletama

Seekordse Ettevõtlusinkubaatori kogemusloo keskmes oli Michael Burich, mässumeelse tänavamoe brändi Maison Beast asutaja ja loovjuht. 2023. aastal asutatud bränd on lühikese ajaga jõudnud nii New Yorgi kui ka Milano moenädalate lavalaudadele ning pälvinud tähelepanu ka rahvusvahelises meedias, kuid nende jaoks on see kõik alles teekonna algus.

“Tahtsime luua brändi, mis on Eestist, aga mitte ainult Eesti jaoks.”

Kogemusloo raames jagas Michael brändiga alustamise teekonda ja ka tulevikuplaane. Michael nendib, et sinu taust on ettevõtjana oluline, kuid veelgi olulisem on tööeetika ja pidev soov olla iga päev natuke parem. Just sellest soovist ja usust sündiski bränd, mis ei järgi olemasolevaid reegleid, vaid loob uusi.

“Midagi ei juhtu, kui sul pole enesekindlust astuda igasse ruumi nagu sa kuuluksidki sinna.”

Brändi üks keskseid ideid on: mood ei seisne ainult rõivastes, vaid kogemuses. Inimesed ei tule lihtsalt ostma, nad tahavad saada erilist kogemust, hetke, mida mäletada. Michael toob välja, et nende brändi puhul on oluline külalislahkus, nad tahavad pakkuda kliendile parimat tunnet ja meeldejäävaid hetki. Iga puutepunkt brändiga, alates showroom’i külastusest kuni ostuni, on osa lavastusest. Kõik peab olema läbi mõeldud justkui nagu teatris. Inimesed ei mäleta hinda, vaid seda, kuidas nad end tundsid. See on nende jaoks vastus küsimusele, kuidas ka väiksem tegija saab konkurentsis silma paista.

“Pole oluline, mida sa müüd – lõpuks müüd sa inimestele.”

Rääkides brändi kasvatamise ja arendamise teemadel toob Michael välja, et oluline on elus mitte ootama jääda, et võimalused uksele koputaksid, vaid luua need võimalused endale ise. Näiteks dokumenteerivad nad bränditeadlikkuse kasvatamiseks oma teekonda Youtube’i vlogide kaudu, loovad silmapaistvaid turundusklippe, kasutavad huumorit ja ehitavad narratiive, mis tõmbavad inimeste tähelepanu. Nende peamine lähenemine on: “Sa ei pruugi meid armastada, aga sa jääd meid mäletama.”

“Kui tahad, et sind märgataks ja tuntaks, pead sa natuke süsteemi raputama.”

Tulevikule mõeldes jagab Michael, et Maison Beast on küll Eesti bränd, aga see ei ole loodud vaid Eesti turule. Suurema tuntuse saavutasid nad Eestis peale New York’i moenädalal osalemist. Huvitava aspektina tõi ta välja, et kõigepealt pidid nad minema välismaale, et kodumaal tuntuks saada. Koduturg on tema sõnul ühtaegu kingitus ja samas ka katsumus: “Siin on lihtsam silma paista, aga väike turg seab ka kindlad piirid”. Seepärast on algusest peale mõeldud ka rahvusvahelistele turgudele laienemisele.

“See on meie supervõime – luua hetki, millest sünnivad vestlused.”

Lõpetuseks rõhutab Michael, et brändi loomisel ei tasu takerduda ainult numbritesse – edu ei ole pelgalt Exceli tabelis mõõdetav. Oluline on, et sa ka naudid teekonda, julged riske võtta ja seisad kindlalt selle eest, millesse usud. Ja kui küsida, mida ta kõige rohkem kahetseb, siis kõlab vastuseks kindlal olekul: “Kui üldse midagi, siis ainult seda, et ma juba varem ei alustanud.”

Vaata lähemalt Maison Beast’i kohta nende kodulehelt.

Tactical Foodpack jagas oma lugu ettevõtlusest, innovatsioonist ja ellujäämisest

Hiljuti jagas Ettevõtlusinkubaatoris Tactical Foodpacki asutaja Sverre Puustusmaa ettevõtte teekonda ja kogemusi rahvusvahelistel turgudel. Esitlus andis kuulajatele ausa ja vahetu sissevaate, kuidas sündis ettevõte, mis toob kriisiolukordades ja ekstreemsetes tingimustes kvaliteetse toidu inimesteni üle maailma.

Tactical Foodpack sai alguse isiklikust kogemusest – frustratsioonist kehva sõduritoidu üle. Samal ajal kui droonitehnoloogia ja optika arenevad ülikiirelt, oli sõjaväetoidu valdkond jäänud 50 aastaks muutumatuks. “Oled väljal, aga sööd ikka kõige odavamat versiooni,” meenutas Sverre.

Tacticali lahendus – kott, mis on ise termos – ei vaja eraldi potti ega tuleallikat ning tagab maitsva ja toitva eine ka kõige keerulisemates tingimustes. Tänaseks müüakse ettevõtte tooteid juba 37 riiki.

“Külmkuivatatud toit ei saa olla kunagi võrdväärne värske toiduga. Aga see on kõige ligilähedasem.”

Ettevõtte edulugu ei ole olnud sirgjooneline. 2018. aastal kasvas nõudlus järsult, kuid tootmisvõimekust Eestis lihtsalt ei olnud. “Saime aru, et kui tahad kuhugi jõuda, siis sul on raha vaja – ja partnereid,” selgitas Sverre. Just siis tehti otsus liikuda tootmisega Saksamaale. “Kui oleksime jätnud tootmise Eestisse, siis me ei oleks praegu siin.”

Saksamaa kogemus oli karm, kuid õpetlik. “Seal pole loogikat, seal on lihtsalt bürokraatia,” tunnistas Sverre, viidates digitaalsete süsteemide vähesele arengule. Samas – kui turule sisse pääsed, siis avaneb võimalus palju suuremaks kasvuks. “Skandinaavias on inimesed avatumad ja reageerivad kiiremini. Saksamaal võtab kõik rohkem aega, aga kui sisse saad, siis tulu on suurem.” Saksamaa puhul tõi ta näiteks veel välja, et seal ettevõtet alustades oli oluline, et ettevõte oleks vähemalt 2 aastat vana – enne sind üldse jutule ei võeta.

Sverre rõhutas korduvalt, miks on oluline omada toiduvarusid kriiside puhuks. “Kui tuli teade koroonast, olid kõik toortoidu kanalid hetkega kinni. See on päevade küsimus, kui ei ole ühtegi konservi saadaval.”

Tacticali külmkuivatatud toidud säilivad kuni 8 aastat ning ettevõtte missiooniks on pakkuda kvaliteeti, mis mitte ainult ei toida, vaid ka motiveerib süües. “Toit ei ole ainult energia – see on sotsiaalne tegevus,” ütles Sverre. Ja just see mõtteviis on aidanud Tacticalil kasvada: “Ma väidan, et meie kasvud on tulnud kriisidest.”

Tactical Foodpack tähistab maikuus oma 9. sünnipäeva, olles liikumas esimest korda ettevõtte ajaloo jooksul kasumisse. “Meil on veel palju plaane ja uudiseid tulemas,” vihjas Sverre.

Eesti kaitsetööstuse tulevikuväljavaated olid fookuses kevadisel Disain kohtub Teadusega arutelul

Kuidas näeb välja Eesti kaitsetööstuse tulevik ja milline roll on selles disainil, teadusel ja tehnoloogial? Nendele küsimustele otsiti vastuseid aprilli alguses toimunud arutelul, mis kuulus sarja Disain kohtub Teadusega. Tegemist on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös korraldatava sündmuste sarjaga..

Eesti Kaitsetööstuse Liit – kasvuhoob ja kaitseplaneerija partner

Kalev Koidumäe, Eesti Kaitsetööstuse Liidu esindaja, andis oma ettekandes ülevaate sektori rollist ja arengust. Liidu tegevus hõlmab liikmete huvide esindamist ja regulatiivsete takistuste leevendamist, sealhulgas näiteks relvaseaduste kohandamist ettevõtetele sobivamaks. Ta tõi taustaks välja ka neli peamist referentsi, mis on aidanud Eesti kaitsetööstust arendada: Eestis esimese elektroonilise sõjapidamisseadme loomine, 2007. aasta küberrünnak, mille käigus Eesti infosüsteemide tugev ülesehitus tõestas end, Eston Kohveri juhtum ning Ukraina sõda, kus 2016. ja 2017. aastal kasutati Eesti kaitsetööstuse platvorme.

„Uutest tehnoloogiatest rääkides võib öelda, et ühelt poolt kipub kaitsevägi valmistuma eelmise sõja järgi, kuid Ukraina lahinguväli on näidanud, kui dünaamiline tänapäeva sõjapidamine on – lahendused, mis mõni kuu tagasi olid tõhusad, võivad täna olla juba vananenud, ning mida uuenduslikum tehnoloogia, seda keerulisem on seda lõppkasutajale kiirelt arusaadavaks ja kasutatavaks muuta.”

Eesti kaitsetööstuse eksporditulu ulatub aastas 350 miljoni euroni, julgeolekuvaldkonna investeeringud on aga 150 miljoni euro ringis. Koidumäe sõnul: „Kui varem oli fookus Vahemere riikidel, siis täna on peamised sihtturud Poola, Saksamaa ja Skandinaavia.“ Ta lisas, et „kõikide riikide kaitseeelarved küll kasvavad, aga need on pika planeerimistsükliga protsessid.“

Lisaks tõi ta välja, et kaitsetööstuse puhul ei ole oluline ainult see, kuidas kaitsevägi läheb sõtta vaid ka see, kuidas inimesed kriisis tegutsevad. Ning lõpetuseks jäi ettekandest kõlama mõte, “Parem olla kaitstud kui vabastatud.”

Lendurai mehitamata õhusõidukid

Üks märkimisväärne areng on olnud mehitamata süsteemide vallas. Ettevõte Lendurai aitab mehitamata õhusõidukitel täita oma ülesandeid ilma raadioside või satelliidita. Ettevõtte esindaja, Siim Maiveli sõnul:
„Meie põhioskuseks on panna kallite relvasüsteemide intelligentsus tööle odaval riistvaral. Lahinguväljal loeb kuluefektiivsus.“

Lendurai on valmis ehitanud drooni, mis läheneb ise sihtmärgile ning kasutab selleks masinnägemist. “Pakume “pult kätte” lahendust, kus on olemas kõik iseseisva drooni rünnakuks vajalik: maajaam, pult, raadiosaatja, droon. Paneme neid kokku Eestis ja ainult Euroopas toodetud komponentidest. Me ei sõltu absoluutselt Hiinast. See võimaldab meil müüa oma droone ka Ühendkuningriiki ja USAsse, kes ka ei taha Hiina strateegiliselt tähtsaid komponente oma seadmetesse,” ütles Siim Maivel seminaril.

Loe pikemat intervjuud Siim Maiveliga Äripäeva Tööstusuudistes SIIN.

Tarkvara kui sõjaline jõustaja

Tarkvaraarendaja SensusQ keskendub luureinfosüsteemide arendamisele ja olukorrateadlikkuse parandamisele. Nende eesmärk on muuta killustunud andmevood toimivaks tervikuks. Ettevõtte esindaja Erik Kannike märkis: „Kui arendada midagi kaitsevaldkonnas, eriti tarkvaras, on oluline mõista lõppkasutaja töövoogu. Kõik lahedad vidinad jäävad seisma, kui neid ei osata või ei jõuta kasutada.“

Disaini ja kasutajaliidese tähtsust rõhutas ta samuti: „Keskmine kasutajaliides militaarmaailmas on kolm kollast nuppu, punane nupp ja ‘abort’ ja see on mitmemiljoniline lahendus.”

Erik tõi ka välja, et keeruline on lõplikku tagasisidet oma tootele saada. “Sina ei saa kunagi lõpptagasisidet, kuidas süsteem toimib, sest sul ei ole vajalikku õigust seda infot teada.” Väärtuspakkumine on see, mida lõppkasutaja enam tegema ei pea. “Kui vaadata, mida otsitakse, siis tahetakse väikseid võimekusi, mis on kiiremad ja odavamad.”

Laevad, tekstiil ja sensorid – kaitsetööstus on mitmetahuline

Baltic Workboats, üle 250 aluse ehitanud ettevõte, tõi välja, et kõik nende toodang on eritellimuslik ja turvalisusele orienteeritud. Nende autonoomsed laevad on tähelepanu keskmes, eriti Ukraina viljaekspordi koridori kaitsmisel. „Autonoomsete laevade puhul arvatakse tihti, et need on lihtsad süsteemid, aga tegelikult vajavad nad rohkem tarku inimesi kui tavapärased alused,“ rõhutas ettevõtte esindaja Jüri Saska.

Lisaks tõi ta välja, et neil ei ole näiteks ühtegi alust, mis oleksid seeriatootmises. “Sisuliselt kõik alused, mida ehitame on custommade. Kuna ehitus, tootmine ja disain on ühes majas, siis projekti käigus oleme paindlikud muudatuste osas”

Lindante, kaitserõivaste tootja, keskendub elektromagnetkiirguse ja soojusjälje juhtimise lahendustele. Nende tooteid kasutavad juba kaheksa riigi relvajõud. Tarmo Kattago sõnul: „Kandesüsteemid peavad sobima erinevatele kehadele ja pikkustele. Ainult siis saab rääkida tõeliselt toimivast lahendusest.“

Kaitseväele on nad tootnud rõivaid, kindaid ja kotte alates 1995. aastast, aga nende toodete tegemiseks lepingute saamine käib läbi riigihangete ja hanke võitmine ja toodete tegemine Eestis käib ainult odavaima hinna peal ja nii ei ole võimalik Kattago sõnul mingit innovatsiooni teha. Ka äri jätkusuutlikkus on riigihangetele keskendumisel küsitav.

Loe pikemat intervjuud Tarmo Kattagoga Äripäeva Tööstusuudistes SIIN.

Teaduspartnerlus ja kodumaine vastupanuvõime

Henri Schasmin TalTechist tutvustas oma projekte, mis keskenduvad nii mürskude killustuvuse kui tuuleparkide mõjude uurimisele. Nende sõnul on kodumaine arendustegevus oluline just kriisiolukordades, kui tarneahelad võivad katkeda: „Meil võib olla tehnoloogia, aga ilma vajalike käitluslubadeta ei saa sellega midagi teha.“ Ning väga palju tegevusi sõltubki lõpuks tellijast. “Oluline, et jõuaks projekti planeerimisfaasides sinna, kus on reaalne vajadus.”

Kokkuvõtteks

Eesti kaitsetööstus on jõudsalt arenev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline sektor, kus koostöö, paindlikkus ja innovatsioon käivad käsikäes.

Ülemaailmsel loominguliste idufirmade võistlusel esindab Eestit meie programmi ettevõte Lapaduu

Eestit esindab globaalsel võistlusel Creative Business Cup ettevõte Lapaduu, mis pakub mesilasvahaga immutatud pakkematerjali. Lapaduu osaleb ka Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammis. Võistlus toimub 14.–16. septembril Taanis, Kopenhaagenis ja sellest võtab osa ca 80 riiki, kes on valinud end esindama  loomingulise ja innovatiivse idufirma.

„Lapaduu saab oma toodete valmistamisel kasutada tekstiilijäätmeid ja samal ajal  vähendada toidujäätmete hulka, kuna mesilasvaha hoiab tooted hingavana ja need ei rikne nii ruttu. Samas on sellisel materjalil veel mitmeid kasutusvõimalusi,“ ütles Creative Business Cup Eesti  eelvõistluse žürii esimees Yrjö Ojasaar Change Venture´st.

„Creative Business Cup avab tee globaalsetele turgudele. Lisaks mitmesugustele auhindadele pakub üritus kõigile suurepäraseid võimalusi oma teadmiste täiendamiseks, võrgustiku laiendamiseks ja inspiratsiooni saamiseks, samuti ainulaadset võimalust oma idee ülemaailmseks tutvustamiseks. Seekord anname võimaluse loodust säästvatele pakkematerjalidele,“ ütles Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Lisaks võitjale saavad Kopenhaagenis toimuvast üritusest osa  ka II ja III koha saanud startuppide esindajad: A-bionic  ja Spiiker.

A-Bionic töötab välja modulaarset bioonilist käeproteesi ja Spiiker kasutab tehisintellekti sümbolite ja kõne genereerimiseks, et muuta suhtlus kättesaadavamaks, isikupärasemaks ja kultuuriliselt asjakohasemaks ka erinevate puuetega inimestele.

Tartu Loomemajanduskeskuse auhinna, 6 kuud LooME kiirendis pälvis personaliseeritud lõhnakogemusi arendav Lõhnakas.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori eriauhinna – 8 koolitust ja konsultatsiooni võitis modulaarset, inimese elukaart järgivat maja arendav Avitan Majad.

Estonian Business School pakub 3 EAP väärtuses vabalt valitud koolituse kõigile Spiikeri tiimi liikmetele.

Beamline kiirendi nõustamistele pääseb A-bionic.

Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012. Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad Estonian Business School, Beamline, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Tartu Loomemajanduskeskus.

Projekti toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.    

Tallinn Design House tähistas 8. sünnipäeva

15. mail toimus Tallinn Design House’i esindusruumis Rotermanni kvartalis meeleolukas ja inspireeriv õhtu, millega tähistati Eesti disaini ühisturundusplatvormi 8. sünnipäeva. Tallinn Design House on Ettevõtlusinkubaatori loomemajanduse arenduskeskus, ning ka sünnipäeval esinesid meie programmide ettevõtted.

„Kaheksa on sümbol, mis tähistab nii meie sünnipäeva kui ka lõpmatust – järjepidevust, kasvu ja loovuse kestvust,“ sõnas Tallinn Design House’i juhataja Anu Lõhmus esindusruumi 8. aastapäeval. Ta tänas kõiki disainereid, kes on selle aja jooksul Tallinn Design House’i platvormi usaldanud, ning tõstis esile ka meeskonna igapäevast pühendumust Eesti disaini nähtavaks tegemisel.

Sünnipäeva aitas tähistada kolme disaineri üllatusi täis moemäng ning meeleoluka muusikalise etteaste tegid Uku Suviste ja Katrina Merily. Õhtu keskne teema oli enese eest hoolitsemine läbi moe, ilu ja lõhna. Oma brände ja loomingut esitlesid Birico, New Life Studio ja T-Perfume – ettevõtted, kes osalevad ka Tallinna Ettevõtlusinkubaatori arenguprogrammides.

Birico disainer Brigit Usin rõhutas oma esitluses siidi luksuslikke ja nahasõbralikke omadusi. Ta tutvustas, kuidas siidist tooted – näiteks padjapüürid ja unemaskid – aitavad kaasa paremale unele ning hommikusele värskusele. „Siid on eriline materjal – see säilitab niiskust ja on nahale õrn, mis tähendab, et see toetab naha loomulikku ilu ka une ajal. Nii on täiesti võimalik, et 50-aastaselt näeme välja nagu kolmekümnesed,“ ütles Usin muigega.

T-Perfume’i lõhnakunstnik Tony Veiler jagas külalistele nõuandeid, kuidas valida parfüümi vastavalt meeleolule ja hetkeolukorrale. Samuti tutvustas ta brändi uusi lõhnasid. „Parfüümi valimisel ei peaks alati lähtuma oma lemmikust või signatuurlõhnast. Küsi endalt – mis meeleolus ma täna olen? Näiteks hommikuks soovitame meie parfüümi The Sweetness of Doing Nothing – see on magus ja helge lõhn, inspireeritud Dolce Vitast. Itaallastel ja hispaanlastel on oma dolce vita ja siesta, aga eestlastel on ainult töö. Seepärast valmistasimegi selle lõhna, mis kutsuks inimesi üles lihtsalt olemise naudingut hindama,“ selgitas Veiler.

New Life Studio disainerid Tuuliki Peil ja Eva Lotta Tarn tutvustasid oma loomingut, mis keskendub taaskasutusele. „New Life Studio sai alguse soovist luua ainulaadset ja kestlikku moodi, kasutades vaid taaskasutatud materjale. Ma ei osta kunagi uusi kangaid – kui mul tekib idee luua roheline kleit, siis otsin seda sobivat materjali second-hand poodidest. See võib vahel olla aeganõudev ja väsitav, aga see annab mu igapäevasele tööle sügavama mõtte,“ selgitas Peil.

Eva Lotta Tarn lisas, et nende uus kollektsioon on inspireeritud naiselikkuse mitmetahulisusest:
„See kollektsioon on kui austusavaldus naiselikkusele. Minu jaoks on see olnud ka isiklik uurimisretk – mõtestada, mida naiselikkus tähendab ja kuidas seda väljendada läbi vormi, kanga ja detailide,“ rääkis Tarn

Tallinn Design House esindab enam kui 130 Eesti moebrändi ja disainiettevõtet, pakkudes nii rõivaid, aksessuaare, kodusisustust kui ka kingitusi. Esindusruumis kohtuvad ajatu esteetika, läbimõeldud vormikeel ja jätkusuutlik mõtteviis.

Kõik sünnipäeva pildid leiad SIIT.

Ringmajanduslike väljakutsete lahendamiseks kuulutati välja ELi hanke eelteade

Rahvusvaheline Creative Circular Cities projekti on avaldanud tulevase eelturuhanke (PCP) protsessi jaoks eelinfoteate, et osta teadus- ja arendusteenuseid, mille abil lahendada ringmajanduse väljakutseid, mille on määratlenud projektis osalevad linnad.

Hankemenetluse eesmärk on käivitada uute lahenduste väljatöötamine ja katsetamine, et vastata kahele väljakutsele, mis tulenevad üldisest vajadusest suurendada Läänemere piirkonnas konkreetsete ringmajandust edendavate praktikate arvu.

Osalevad linnad on määratlenud järgmised konkreetsed väljakutsed, millest soovitakse valida kaks kõige olulisemat, mis esitatakse hankes väljakutsetena ning mille täpsustamiseks kasutatakse avatud turukonsultatsiooni:

• Turu: Kuidas luua ligipääsetav ja ühtne platvorm või süsteem, mis ühendaks ringmajandusse panustavad teenusepakkujad, võimaldades klientidel lihtsamalt nende teenuseid leida ja kasutada?
• Tallinn: Kuidas arendada ligipääsetav ja taskukohane tööriist või metoodika, mis võimaldaks VKEdel hinnata ja parandada oma toodete või teenuste ringlust ka juhul, kui neil puudub sisemine pädevus või väline tugi?
• Riia: Kuidas rakendada kogu linna hõlmavat ühilduvat süsteemi või lahendust, et kaotada ühekordsed materjalid (nt topsid, taldrikud ja söögiriistad) avalikel üritustel?
• Kiel: Kuidas luua süsteem või lahendus ehitistelt, messidelt ja festivalidelt pärit kasutatud komponentide ja esemete kogumiseks, uuendamiseks, ümberjagamiseks ja taaskasutamiseks?
• Gdynia: Kuidas arendada ligipääsetav, taskukohane ja jätkusuutlik lahendus — mida toetavad kultuuri- ja loomemajanduse sektorid — suurendamaks suuremahulise kodumajapidamisjäätmete taaskasutust?
• Aarhus: Kuidas arendada jätkusuutlik, ringmajandusel põhinev ja kultuuriliselt asjakohane lahendus, et aktiveerida talvekuudel sadamas asuv vähesel määral kasutatav kuppelstruktuur?

Oma huvi võid väljendada vastates küsitlusele, andes sisendeid, mis aitavad meil hanke kujundamist suunata ning võimaldavad Sul osaleda ka lähikuudel toimuval avatud turu-uuringus (OMC).

Eelteade eelturuhanke kohta on avaldatud ELi ametlikul hankelehel:
https://ted.europa.eu/en/notice/-/detail/285317-2025

Huvitatud osapooltel on võimalus osaleda ka veebiküsitluses ning neid teavitatakse avatud turukonsultatsioonidest, mis on plaanis:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSc1nXAUJu6XXEMpxcPL27m4IyIxedNlRBrFmMgPjpe6TBgiCQ/viewform

Eelturuhange (PCP) on protsess, mille puhul ei osteta olemasolevaid tooteid, vaid rahastatakse teadus- ja arendustegevust etappide kaupa — alustades kontseptsiooni loomisest, liikudes prototüüpide kaudu kuni reaalsete testideni. Nii võimaldab PCP linnadel suunata turule vastavates strateegilistes valdkondades lahendusi, kus tänasel päeval sobivaid tooteid veel ei eksisteeri.

„Creative Circular Cities“ projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm, mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.