ENG
Tutvu programmidega

Tänavune MELT tõi kokku 306 huvilist

15. aprillil toimus Kultuurikatlas MELT Innovatsioonifoorum, mis sel aastal keskendus ekspordile ja rahvusvahelisele kasvule. MELTi kororaldasid Tallinna ettevõtluskeskus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Tehnopol.

MELTi peaesineja, analüütik Christopher Lyrhem rõhutas, et maailmamajandust ootab ees suur ümberhäälestamine – ellujäämiseks tuleb julgeda uuendada oma ärimudelit ja investeerida innovatsiooni. Ja tulevik? See kuulub robotitele.

Ettevõtlusinkubaatori paneelides keskendusime toodete ja teenuste ekspordile:

Ühes paneelis arutlesid kolm ambitsioonikat moebrändi asutajat rahvusvahelise müügi ja ekspordi väljakutsetest ning võimalustest. Michael Burich (Maison Beast) jagas kogemusi julge ja provokatiivse brändi viimisest globaalsetele turgudele, sealhulgas New Yorgi ja Milano moenädalatele. Mariliis Pikkar (Marimo Fashion) rääkis luksusmoe ekspordist, personaalse teenuse digitaliseerimisest ning lojaalse kliendibaasi loomisest 27 riigis. Jüri Belov (Racer Worldwide) andis ülevaate sellest, kuidas noortekultuurist inspireeritud bränd jõudis Pariisi moenädalale ning kuidas strateegilised koostööd ja kogukonna kaasamine toetavad ülemaailmset kasvu.

Teine paneel keskendus sellele, kuidas viia kohalik teenus maailmaturule ja ületada geograafilised piirid. Külli Hansen rääkis, kuidas Tartu Filmifondiga Eesti filmivõttepaikade turundamine ja kohalike filmide toetamine aitavad suurendada riigi rahvusvahelist tuntust. Birgit Karus NOH Production agentuurist jagas strateegiaid, kuidas digiturunduse ja loovate lahendustega teenuseid globaalses mastaabis eksportida. Liina Amon rääkis, kuidas nende Fienta piletimüügiplatvormil on õnnestunud laieneda enam kui 70 turule.

Mõlemaid paneele modereeris Ettevõtlusinkubaatori mentor Kaarel Mikkin.

Demoalal võis kohata ka meie programmide ettevõtteid:

MELTi külastas sel aastal 306 osalejat; lavalt käis läbi 24 esinejat; demoalal oli 28 ettevõtet või organisatsiooni.

MELTi korraldavad Tallinna Ettevõtluskeskus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

Vaata järele sündmuse hetki fotogaleriist.

Vaata MELTi aftermovie’t:

Järgmine MELT toimub 7. aprillil 2026 – pane see kuupäev juba täna kalendrisse, et olla osa uuest põnevast päevast innovatsiooni, ettevõtluse ja tulevikutrendide maailmas.

Disain kohtub Teadusega – biomaterjalide innovatsioon ja arendus

Hiljuti toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös üritustesarja „Disain kohtub Teadusega“ seminar, kus fookuses oli biomaterjalide arendus ja kasutamine tuleviku disainis ja tööstuses. Üritus tõi kokku disainerid, teadlased ja ettevõtjad, pakkudes inspireerivaid lugusid biomaterjalide innovatsioonist ja praktilistest rakendustest.

Seminari avas Kärt Ojavee, kes rääkis oma kogemustest eri materjalide ja tehnoloogiate ühendamisel. Ojavee rõhutas, et looming ei piirdu ainult tekstiilidega, vaid hõlmab mitmesuguste looduslike ja ringmajandusel põhinevate materjalide katsetamist. Ta tutvustas projekte, kus on näiteks töötatud lina, kanepi ja nõgese kiududega, samuti katsetusi juustest valmistatud materjalidega, mida on saadud salongide jääkidest. Ojavee tõi esile ka taimsete värvide kasutamise väljakutsed ning rõhutas vajadust teadliku biomaterjalide kogumise ja mõtestamise järele.

Riina Õun jagas oma teekonda teeseene bakteriaalse tselluloosi arendamisel nahasarnaseks materjaliks. Tema motivatsioon sündis vajadusest pakkuda vegan-sõbralikke lahendusi moevaldkonnas. Õun rääkis materjali väljatöötamise katsumustest – lõhnast, venivusest ja veekindlusest. Lisaks tutvustas ta oma tööd näiteks munakoore-želatiini komposiitmaterjaliga ning koostööprojekti, kus Portugali oliivijääkidest loodi dekoratiivseid seinapaneele LVMH butiikidele, aidates vähendada ohtlikke jäätmeid.

Märt-Erik Martens, Gelatex Technologies kaasasutaja ja tegevjuht, avas ukse nanofiibriliste materjalide maailma. Martens tutvustas Gelatexi revolutsioonilist HaloSpinning tehnoloogiat, mis võimaldab kiiret ja kuluefektiivset nanofiibrite tootmist. Eesmärgiks on pakkuda skaleeritavaid lahendusi kultiveeritud liha ja regeneratiivse meditsiini valdkondades. Martens rõhutas, et nanofiibrid võimaldavad kasvatada rakke 3D-struktuuris, mis matkib paremini looduslikku kudet – see on oluline samm näiteks kultiveeritud steigi või filee loomisel. Lisaks tõi ta välja, et enamus ettevõtte ärist on seotud ka tervisevaldkonnaga.

Anna-Liisa Kubo ettevõttest Nanordica Medical rääkis, kuidas nad on arendanud nanofiibril põhinevaid haavahooldustooteid, mis kasutavad hõbeda ja vase sünergilist toimet. Uuenduslik materjal võimaldab kasutada oluliselt vähem hõbedat, säilitades samas kõrge efektiivsuse bakterite inaktiveerimisel ja põletiku kontrollimisel. Kubo rõhutas, et eri haavad nõuavad erinevaid lahendusi ning ettevõte töötab mitme tehnoloogia arendamise suunal. Suur osa arendustegevuse kuludest on läinud juriidiliste ja regulatiivsete küsimuste lahendamisele, kuid plaanis on tooted turule tuua juba lähiajal.

Seminar andis hea ülevaate sellest, kuidas teadus ja disain saavad ühendada jõud jätkusuutlike ja innovaatiliste lahenduste loomiseks. Üritus tõestas, et biomaterjalide areng on Eestis jõudsalt edenenud ning teadlaste ja disainerite koostöö pakub uusi võimalusi nii tööstuses kui ka igapäevaelus.

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Sarja eesmärk on tuua kokku teadlased ja teemast huvitatud ettevõtjad, et leida võimalusi koostööks. Eesmärk on tutvustada, millised erinevad teadustööd toimuvad TalTech’is ja kuidas on ettevõtjatel võimalik osa saada ülikooli poolt pakutavatest võimalustest.

Üritus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm.

Tallinna Ettevõtlusinkubaator pidas 24. aprillil sarikapidu

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone ehitus Tallinnas Sadama asumis Poldri 3/1 on edenenud jõudsalt ning projekt on jõudnud olulise verstapostini – hoone on saavutanud projektijärgse kõrguse ja eile, 24. aprillil, peeti hoone sarikapidu.

Sarikapeol tervitas külalisi Tallinna abilinnapea Margot Roose: „Ettevõtlusinkubaator on oma tegutsemisaja jooksul pakkunud mitmekesiseid teenuseid, mis on olnud ettevõtjatele suureks toeks. Kuid kõige väärtuslikumaks ressursiks on kujunenud kogukond inkubaatori ümber – ettevõtjad ja koostööpartnerid, kes liiguvad koos, mõtlevad loovalt ega pelga riske. Just see kogukond ootab uue hoone valmimist suurima põnevusega. Need ettevõtjad, kes siia tulevad, leiavad siit tuge ja innustust suurelt mõtlemiseks. Ühel päeval on palju neid edulugusid, mille kohta saame öelda: just sellest Ettevõtlusinkubaatori hoonest sai alguse nende tähelend.”

Valmivas hoones jätkab Ettevõtlusinkubaator alustavatele ja kasvavatele mikro- ja väikeettevõtetele inkubatsiooniprogrammide, koolituste ja erinevate sündmuste korraldamisega. Hoone esimesel korrusel avatakse sündmusruumid ning kohvik. Lisaks on kavandatud ekspositsiooniala, mille esimene näitus valmib koos hoone avamisega. Teine korrus hõlmab paindlikke töö- ja koosolekuruume, mida saab kasutada nii päevapõhiselt kui pikaajaliseks kontoritööks. Kaasaegselt haljastatud suveõu ja rattaparkla loovad hoone ümbrusse mõnusa väliruumi.

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid nõukogu esimees Joosep Vimm rõhutas, kui tähtis on alustavaid ettevõtteid toetada. „Edukad ettevõtted on oluline osa ühest tõeliselt suure maailmalinn toimimisest. Iga väike või suur ettevõte saab aga kuskilt alguse ja just neid häid ideid peab ka Tallinn aitama idanema ja kasvama panema.” Ta lisas: „Ettevõtlusinkubaator on teinud head tööd ning pealinna ambitsiooni kasvades laieneb ka inkubaatori profiil. Nüüd saab inkubaator peagi selleks ka endale kaasaegse ja kõikidele vajadustele vastava uue kodu.”

 „Uue hoone ehitusel on meie jaoks oluline nii kvaliteet kui ka keskkonnateadlikkus. Vana paekivist hoone demonteeriti ja taastati kivi-kivi haaval ning nüüd saab see uue elu aastakümneteks. See on suurepärane näide asumis ajaloolise miljöö säilitamisest ning ringmajandusest ehituses.“ sõnas Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus ja lisas, et „insenerid, ehitaja ja sisearhitekt töötavad tihedas koostöös, et eripärane hoone valmiks oodatud funktsioonidele vastav ning täiendaks ka üldist linnaruumi.”

„Ehituse käigus on ette tulnud ka väljakutseid, mis on nõudnud inseneridelt leidlikke lahendusi – näiteks klaasfassaadi ja kandekonstruktsioonide osa“ rääkis Vanalinna Ehituse OÜ ettevalmistuse juht Johannes Rammo ning lisas, et „vaatamata ehitusprotsessis ette tulnud takistustele on töö sujunud tänu meeskonna koostööle ning peagi alustame juba siseviimistlustöödega“.

Kahekorruseline hoone valmib 2025. aasta lõpus ning sellest saab oluline keskus alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele, innovatiivsetele projektidele ning loome- ja ringmajanduse kogukonnale.

Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid on asutatud Tallinna linna poolt 2006. aastal. Uue hoone projekteeris Projektibüroo OÜ ja ehitab Vanalinna Ehitus OÜ. Hoone asub 3365 m² Poldri 3/1 kinnistul, suletud netopind on 1900 m² ja kogu projekti maksumus on 6 miljonit eurot.

Suurepärane võimalus meie partneritelt tervisetehnoloogia innovaatoritele!

Arendad tervisetehnoloogia lahendust ning soovid seda järgmisele tasemele viia? Liitu Health Founders Estonia Startup Bootcamp üritusega, mis toimub 16.–17. mai Tartus!

Kahepäevane sündmus toob kokku tervisetehnoloogia ideedega eksperdid, teadlased ja entusiastid, et muuta ideed tipptasemel lahendusteks.

Kahe päeva jooksul saad: 

◾ Üks-ühele mentorlust oma ala ekspertidelt
◾ Uusi teadmisi interaktiivsete töötubade kaudu
◾ Võimaluse laiendada oma professionaalset võrgustikku ja leida koostööpartnereid
◾ Arendada ja täiustada oma meditsiinilahendust
◾ Parimad lahendused saavad täiendava toetuse  – piletid idufirmade konverentsidele, mentorlus ja eksklusiivne ligipääs HFE programmidele

Kes peaksid kandideerima?

🔹 Idufirmad ja tervishoiuinnovaatorid maailmamuutvate ideedega
🔹 Meeskonnad, kellel on juba valmis prototüübid või varajases staadiumis tervisetehnoloogia lahendused
🔹 Teadlased, kes soovivad oma uurimistöö tulemusi päris elus rakendada
🔹 Kõik, kes soovivad panustada tuleviku tervishoidu 

Registreeru üksi või meeskonnaga TAIKAI platvormil hiljemalt 7. maiks, esita oma idee ja leia tiimikaaslased!

📍  Kandideeri siin: https://taikai.network/health-founders-estonia/hackathons/Bootcamp 

📍 Täiendav info siin: https://hfe.ee/

Health Founders Estonia (HFE) on Eesti tervisetehnoloogia sektori katusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Tervisemajanduse Koda (Health Founders) Tartu Ülikool, Sparkup Tartu Teaduspark ja Civitta. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest läbi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programmi Startup Estonia.

#HFEStartupBootcamp #Tervisetehnoloogia #Innovatsioon #Idufirmad #Tartu #HFE #HealthTechFounders

Ettevõtlus­inkubaatori ringmajandus­teemalise ekspositsiooni loob Heya Visual

Tallinna Ettevõtlusinkubaator kuulutas välja ekspositsioonihanke võitja, kelle ülesandeks saab ringmajandusteemalise ekspositsiooni loomine inkubaatori peagi avatavasse majja Poldri 3/1. Hanke* võitis Heya Visual, kelle kontseptsioon tõusis esile oma loovuse ja kaasava lähenemisega.

Tarbimisühiskond on tinginud üha suurema loodusressursside kasutamise. Lisaks sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele kaasnevad sellega ka mitmed keskkonnaprobleemid ja jäätmete hulga suurenemine. Seetõttu on vaja leida kooskõla tarbimise ja kestliku arengu vahel. Ettevõtlusinkubaatorisse kavandatav näitus tutvustab nii ettevõtetele kui ka erinevas vanuses linnakodanikele ringmajanduse printsiipe ja ringmajanduse valdkonda käsitletavaid teemasid interaktiivse väljapanekuga, kus igaüks saab ka mänguliselt oma teadmisi proovile panna ja katsetada uusi ideid.

Heya Visual võidutöö ideekavand on üles ehitatud kui terviklik teekond, tutvustades ringmajanduse põhimõtteid, ettevõtete edulugusid ja parimaid praktikaid. Seejuures innustades külastajaid mõtlema, kuidas igaüks meist saaks ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt toimida ja kuidas teha jätkusuutlikke valikuid nii isiklikus elus kui ka ettevõtetes. Ekspositsiooni loomisega soovitakse anda külastajatele suuniseid ja arusaamine, et igaühe panusest oleneb meie edasine tulevik.

Heya Visual võidutöö tiimi kuuluvad Jüri Lõun, Raivo Randoja, Sigrid Randoja ja Kaia Lõun ning sealhulgas on kaasatud ka ringmajanduse eksperdid Margit Rüütelmann ja Kaia Lõun.

Ekspositsioon valmib Creative Circular Cities (CCC) projekti raames, mida kaasrahastab EL Interreg Läänemere piirkonna programm. Projekt edendab ringmajandust kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused. Demolinnades – Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI) – tutvustavad partnerorganisatsioonid, kuidas loomesektor saab toetada ringmajandust, kasvatada vastutustundlikku tarbimist ning aidata ettevõtetel ringmajandust rakendada. Antud ekspositsioon on üks Tallinna kui demolinna tegevustest.

Koostöös tellijaga jätkub kontseptsiooni edasine arendamine ning ekspositsiooni avamine on planeeritud 2025. aasta lõppu.

* Ekspositsiooni teostaja valiti hanke „Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone aadressiga Poldri 3/1 ringmajanduse teemalise ekspositsiooni teostuse tellimine: idee, ehitus ja paigaldus“ raames.

CCC partnerid kohtusid Gdynias, et käivitada eelhankeprotsess ja hinnata pilootprojektide edenemist

25.–28. märtsil kogunesid Creative Circular Cities (CCC) projekti partnerid kuuest pilootlinnast Poola põhjarannikul asuvasse Gdyniasse, et käivitada eelhanke (Pre-Commercial Procurement, PCP) protsess, jagada oma pilootprojektide arenguid ning planeerida koostööd ikubatsiooniprogrammide raames. Kohtumise korraldasid ühiselt Gdynia Disainikeskus, Pomožje regionaalne esindus Euroopa Liidus ning Taani Kultuuriinstituut.

Kohtumise ajal esitasid CCC demolinnad – Aarhus, Kiel, Gdynia, Turu, Tallinn ja Riia – igaüks konkreetse linnalise väljakutse, millele otsitakse innovaatilisi lahendusi. See tähistab olulist sammu CCC projekti järgmises faasis: innovaatiliste ringmajandusel põhinevate lahenduste arendamise toetamist läbi eelhankeprotsessi. PCP on Euroopa innovatsiooniinstrument, mis võimaldab avaliku sektori asutustel arendada uusi lahendusi koostöös erasektoriga.*

CCC projektipartner Gdynia Disainikeskus avas kohtumise, tutvustades keskuse suurimat iga-aastast sündmust – Gdynia disainipäevade festivali – ning selgitas, kuidas nende ringmajanduse lähenemine annab rohkem jõudu nii disaineritele kui kuraatoritele, vähendades samas kulusid ja avades uusi võimalusi. Põhisõnum – disain peaks olema tööriist probleemide lahendamiseks ning lahenduste leidmiseks, mis on kasulikud nii inimestele kui planeedile – on integreeritud festivali põhiväärtustesse ja tegevustesse. Esimese päeva jooksul analüüsisid partnerid üksteise esitlusi, et õppida ja täiustada projekte.

Teisel päeval toimus põhjalikum teadmiste jagamise töötuba. Aruteludes tõstatati küsimusi nagu: Kuidas saab loovaid ringmajanduslikke tegevusi pärast konkreetset sündmust jätkusuutlikult edasi viia või muuta need ärilisteks ideedeks? Kuidas saaks partnerid paremini ressursse jagada? Kas mõne partneri viis kaasata poliitikakujundajaid võiks inspireerida teisi oma linnade jaoks uusi poliitikastrateegiaid looma

Päev lõppes ekskursiooniga Gdański laevatehase ringmajanduslikule algatusele. Seal on kohalikud ettevõtjad muutmas muidu tühjana seisvat mereäärset ala sotsiaalseks ja loovaks keskuseks, kasutades ära olemasolevaid materjale ja ruumi. Suured hallid on ümber kujundatud ühiskasutatavaks kunstiruumiks ning tulevikus hakkavad seal tegutsema nii kohalikud kunstnikud kui ka residentuurikunstnikud.

Kolmandal päeval toimus töötuba Maija Krastiņa juhtimisel, kes on strateegilise kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist ning Zero Waste Latvia organisatsiooni juhatuse liige. Töötuba keskendus kommunikatsioonitrendidele ning julgustas projektipartnereid koostööle sisuloome valdkonnas, et tugevdada üksteise sisu ja leida sobivaimad lähenemised ja kanalid erinevate sihtrühmadeni jõudmiseks.
Kohtumise lõpetas intensiivne arutelu eelhankeprotsessi ja linnade ees seisvate väljakutsete teemal.

„Creative Circular Cities“ projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm, mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.

Mis on PCP?
Eelhange (Pre-Commercial Procurement) ei tähenda olemasolevate toodete ostmist, vaid rahastab teadus- ja arendustegevust etappide kaupa – alates kontseptsiooni loomisest, prototüüpide arendamisest kuni reaalsetes oludes testimiseni. See võimaldab linnadel suunata turule lahendusi, mis vastavad nende strateegilistele vajadustele, eriti valdkondades, kus sobivad tooted täna veel puuduvad.

Mänguarenduse programm sai stardipaugu – esimesel koolitusel keskenduti mängudisainile ja turu tundmisele

5. aprillil käivitus Ettevõtlusinkubaatori Game Development Pre-Incubation ettevõtlusprogramm, mis toob kokku tulevased mänguarenduse talendid ning varustab nad teadmistega, et oma mänguideed päriselt ellu viia.

Esimese koolituse viis läbi Jordan Morris ning osalejad said põhjaliku ülevaate mängudisaini alustest – tutvuti erinevate žanritega ning õpiti, kuidas arendada kaasahaaravaid mängukontseptsioone; lisaks käsitleti ka turuanalüüsi ja sihtturu määratlemist, et tagada mänguidee sobivus nii mängijate ootuste kui ka tööstuse suundumustega.

“Turundus tähendab oma mängule publiku leidmist – see ei ole lihtsalt selle müümine kellelegi.”
“Sul võib olla maailma parim mäng, aga kui keegi sellest ei tea, siis keegi seda ka ei mängi.”

Osalejad tutvusid erinevate mängužanritega ja arutlesid selle üle, kust sünnivad ideed, mis mängijatele päriselt korda lähevad. Samuti õpiti, kuidas hinnata mängu turupotentsiaali ja teha teadlikke valikuid juba varajases arendusetapis.

“Oluline on igas arendusetapis mõelda, kuidas riske vähendada.”
“Simulatsioonimäng ei pea ilmtingimata olema parima graafikaga – mängurõõm ei pruugi tulla visuaalist, vaid probleemide lahendamisest.”

See programm on üks samm lähemale Eesti mänguarenduse ökosüsteemi kasvatamisele ja uute talentide esile toomisele.

Kandideeri Creative Business Cup Eesti eelvooru

Loov Eesti otsib innovaatiliste ja loominguliste toodete või teenustega alustavat ettevõtet, kes võiks Eestit esindada globaalsel võistlusel Creative Business Cup, mis toimub 14.-16, septembril Taanis, Kopenhaagenis. Nii võistlust kui ka selle lisaüritusi jälgivad rahvusvahelised investorid. 

Konkursil on osalema oodatud kõik alustavad ettevõtted, kelle ambitsioon on jõuda rahvusvahelisele turule oma uuendusliku toote või teenusega.

Miks osaleda?

Creative Business Cupil osalemine võib olla uutele ettevõtjatele ja alustavatele ettevõtetele mitmel viisil kasulik. See on suurepärane võimalus ideele tagasiside saamiseks ja paljude jaoks pole Creative Business Cup lihtsalt võistlus. See on suurepärane tõuge ideede arendamisele ja annab kinnitust, et te pole oma ideega üksi. Globaalsel võistlusel osaleb üle 80 innovatiivse ja loomingulise idufirma. Lisaks mitmesugustele auhindadele pakub üritus kõigile suurepäraseid võimalusi oma võrgustiku laiendamiseks ja inspiratsiooni saamiseks, samuti ainulaadset võimalust oma idee ülemaailmseks tutvustamiseks.

Kes saab osaleda?

Kuidas osaleda?

Eesti eelvoorus osalemiseks  REGISTREERU 30 aprilliks

Creative Business CUP 2025 Eesti finalistid selgitatakse välja 5. maiks

20. mail 2025 toimub Loomekeskuses Naked Island (Laevastiku tn 3, 10313 Tallinn) Creative Business Cup Eesti finaal, kus selgitatakse välja võitja. Võitja esindab Eestit 14.-16. septembrini peetaval Creative Business CUP 2024 finaalvõistlusel Kopenhaagenis.

Lisaks võitjale saavad Kopenhaagnis toimuvast üritusest osa ka II ja III koha saanud startuppide esindajad.

VAATA ROHKEM INFOT

Creative Business Network

Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012. Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad  Estonian Business School, Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus ja Beamline Accelerator.

Projekti toetab EIS Euroopa Regionaalarengu Fondist. 

Ettevõtlusinkubaatori MELT paneelis esinev Maison Beast: eesmärk on viia Eesti mood „maailmakaardile”

Michael Burich, Eestist pärit tänavamoe brändi Maison Beast asutaja ja loovjuht, räägib intervjuus, kuidas silmapaistev moebränd sündis ning kuhu on meeskond kahe aastaga jõudnud. Pikemalt kuuleb Maison Beasti moemaailma vallutamise teekonnast juba MELT innovatsioonifoorumi Tallinna Ettevõtlusinkubaatori paneelis „From Luxury to Street Style – Estonian Design’s Global Reach“.

Kuidas sündis Maison Beast ja mis lugu peitub nime taga?

Kui ma üles kasvasin, tegi mu ema sageli ümber vanu riided andes neile uue, omanäolise ilme. Usun, et just sellest tekkis mul alateadlik armastus moe ja eriliste riiete vastu. Meie pere kolis korduvalt ühest riigist teise, mis kujundas minus teatud „immigrandi mentaliteedi” – tugeva ettevõtliku töökultuuri ja vajaduse tõestada end kohalikest kaks korda enam.

Minu ümber oli palju jõukaid inimesi. Kui minu eakaaslased pidutsesid, siis mina töötasin. Tahtsin jõuda sarnase rahalise vabaduseni, mida nemad nautisid. Nägin pidevalt inimesi, kes kandsid silmatorkavaid, kallihinnalisi disainerrõivaid, mida mina endale lubada ei saanud. 

Taskukohase hinnaga tippmoele sarnaseid kvaliteetseid riideid polnud aga lihtne leida. Sain aru, et selles maailmas on kaks valikut – kas vaatad pealt või lood ise. Seega otsustasin luua ise rõivaid, mis on taskukohasema hinnaga, kuid mida saab kanda sama uhkusega nagu tippdisainerite loomingut.

Maison Beasti nimi peegeldab just sedasama vastuolu. „Maison” tähendab prantsuse keeles maja ja viitab Prantsusmaa vanadele moemajadele, mis on tuntud käsitöö, pärandi ja kvaliteedi poolest. „Beast” seevastu sümboliseerib nälga, kaost ja reeglite eiramist. Kokku saab Maison Beast – bränd, mis  pakub parimat kvaliteeti, kuid millel pole plaani „suureks kasvada” ja korporatiivseks muutuda.

Kuidas defineerid Maison Beast’i identiteeti ja esteetikat? Mis eristab teid teistest moebrändidest?

Meie brändi identiteet peegeldab minu kirge moe, urban-muusika, kunsti ja tehnoloogia vastu. See väljendub meie loomingus mitmel moel – kasutame riietel 3D-karaktereid, digitaalset ja füüsilist kunsti, NFC-d (​​Near Field Communication) ning meil on ka oma plaadifirma. Meie jaoks on oluline, et meid tajutaks pigem loovkollektiivina, kui vaid moebrändina.

Maison Beatsi rõivad keskenduvad streetwear’ile: oversized-siluetid, julged sõnumid, graafika ja hea huumor. Iga kollektsioon on osa maailmast, mida me loome. Paneme rõhku mitte ainult rõivastele, vaid kogu tervikule.

Maison Beatsi meeskond on väike ja seepärast on meie loomingus palju isiklikke kogemusi – meie minevik, võidud ja traumad. Iga kollektsioon peegeldab meie endi maailma, iga piisk selles on osa suuremast loost ning oluline on pakkuda elamust, mitte lihtsalt toodet. Minu 20-aastane kogemus võõrustussektoris on õpetanud mulle, kui oluline on luua meeldejäävaid kogemusi ja kliendikesksus. See mõttelaad väljendub kogu meie tegevuses – alates pakendamisest kuni klienditeeninduseni. 

Millised olid suurimad väljakutsed brändi käivitamisel ja kuidas te need ületasite?

Alguses oli kõik väljakutse. Kuigi armastasin moodi, polnud ma selles valdkonnas varem tegutsenud. Mul polnud kontakte, raha ega tootmisvõimalusi. Oli vaid hea idee, kuid sellest üksi ei piisa, eriti moemaailmas, mille uksest võib olla väga raske sisse pääseda. 

Tegutsedes Eestis, lähenesin äri loomisele nagu tehnoloogiaidufirma – võimalikult madalate kuludega, kuid selliste disainidega, millest ei ole võimalik mööda vaadata. Alustasime koos äripartneri Kaido Põldmaga ning meiega ühines disainer Kristiina Jeromans.

Vlogisime ja dokumenteerisime kogu protsessi, liikusime kiiresti ja käsitlesime iga toodet kui eraldiseisvat tootearendust – mitte lihtsalt tavalist pusa, vaid lugu selle ümber. Eestis saime pilti tänu muusikutele, kuid tõelise läbimurde tõi kutse New Yorgi moenädalale.

Kes on Maison Beasti klient? Kas ja millised on erinevused Eesti ja rahvusvahelise kliendi vahel?

Meie kliendid on eneseteadlikud ja loomingulised inimesed, nii mehed kui naised – need, kes tahavad oma stiiliga midagi väljendada. Paljud neist tegutsevad loomevaldkondades: turundajad, muusikud, sportlased, rulatajad ja ettevõtjad. Keda kõnetab meie “underdog” lugu ja kes ei taha lihtsalt kõrvalt vaadata, vaid ise maailma kujundada. Samuti oleme tugevalt seotud urban-subkultuuridega, kuhu panustame palju. 

Kui rääkida erinevusest kohaliku ja rahvusvahelise kliendi vahel, siis ei erine niivõrd klienditüüp kui pigem ostuharjumus – rahvusvahelised kliendid eelistavad pigem premium-esemeid ja ostavad korraga rohkem. Meil on ka kollektsionääre, kes ostavad teadlikult erilisi tooteid, uskudes et nende väärtus ajaga kasvab ning et nad saavad need hiljem edasi müüa. Usun, et nad ei eksi.

Osalemine nii New Yorgi kui ka Milano moenädalal on suur saavutus. Mille poolest need kogemused erinesid?

New York on metsik – kiire, karm ja täpselt selline keskkond, kus tunneme end koduselt. Seal ei huvita kedagi, kust sa tuled, vaid ainult see, mida suudad saavutada. Milano on seevastu täis traditsioone ja kõrgklassi põlvnemise tausta – seal loevad rohkem sinu nimi ja kontaktid kui see, kui kasumlik sa oled.

Mõlemad moenädalad panid meid proovile, kuid New York haakub paremini meie visiooni ja elustiiliga. 

Milline oli nende moenädalate tagasiside või kas avanesid mõned uksed?

Tagasisidet tuli koheselt – nii tippfotograafidelt, kes töötavad suurte moemajadega, kui ka ajakirjanikelt ja ostujuhtidelt. Vastuvõtt oli äärmiselt positiivne, mida kinnitavad ka kajastused ajakirjades Harper’s Bazaar ja Elle.

Eestis sai meie lugu kajastust igas suuremas meediaväljaandes. Oleme tähelepanu ja huvi eest väga tänulikud. Kõige suurem võit on aga see, et saame jätkata oma kirega ja tegutseda selles karmis moeäris edasi. Ja meil ei ole plaanis tempot aeglustada.

Kuidas New Yorgi ja Milano moenädalad mõjutasid Maison Beast’i rahvusvahelist nähtavust ja kasvu?

Rahvusvaheliselt muutis see kõike. Enne nähti meid kui väikest nišibrändi Eestist, nüüd aga tõsiseltvõetava tegijat, kellel on globaalne visioon. See sundis meid ka ise suuremalt mõtlema – osalema koostööprojektides, integreerima enam tehnoloogiat ja otsima uusi viise moe ja elamuste ühendamiseks. 

Samuti saime kindlustunde, et meie looming võib moemaailma tipptegijateni jõuda. Kui tead, et brändi võivad märgata suured disainerid, hakkad iga detaili kaks korda hoolikamalt läbi mõtlema. Meie eesmärk on viia Eesti mood „maailmakaardile”.

Kuidas näed Maison Beasti positsiooni ülemaailmses moemaailmas? Milliseid turge sihite?

Me ei taha teha moodi vanaviisi – hooajalised kollektsioonid, traditsiooniline jaemüük ja samade ideede taaskasutamine lihtsalt ei tööta enam. Meie fookus on tulevikul: suunatud kogukonnale, mitte tarbijale; oluline on  isiklik bränding, digitaalse ja füüsilise maailma ühendamine ning mood, mis reageerib reaalajas nagu muusika ja tehnoloogia. Meie jaoks pole mood ainult rõivaste kandmine – see on terviklik kogemus alates ostukogemusest kuni hetkeni, mil sa rõivaid kannad ja end nende kaudu väljendad.

Sihtturgudena sihime riike ning  linnu, kus hinnatakse kõrgmoodi ja urban-stiili: London, Berliin, Pariis, Dubai, Tokyo, Hongkong, New York, Miami ja Los Angeles. Kuid samas on Eesti meile südamelähedane – tahame, et meie brändil oleks ka siin mõju.

Meie eesmärk on olla kõige ambitsioonikam ja murrangulisem moebränd, mis Eestist sündinud. Ja tahame, et inimesed mõistaksid – see, kuidas nad välja näevad, määrab kuidas maailm neid näeb. Mõnikord tuleb sellesse investeerida.

Osta pilet MELTile juba täna SIIN.

Maison Beast asutaja ja loovjuht Michael Burich jagab oma ekspordi edulugu MELT innovatsioonifoorumil 15. aprillis Kultuurikatlas koos teiste edusaavutanud Eesti moebrändidega. Oma kogemustet räägivad ka Racer Worldwide turundusjuht Jüri Belov ning luksusmoebärndi Marimo Fashion asutaja ja loovjuht Mariliis Pikkar.

“Disain kohtub Teadusega” seminar tõi kokku tervisevaldkonna uuendajad

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimunud “Disain kohtub Teadusega” seminar keskendus seekord tervise valdkonna innovatsioonile ning tõi kokku eksperdid, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi tulevikulahenduste arendamisest. Esinesid Merilin Varsamaa (Tehnopol), Jana Holmar (TalTech), Aile Pilberg (SleepAngel), Mihkel Tedremaa (7sense).

Tervise tulevik: andmed, inimkeskne ravi ja innovatsioon

Tehnopoli tervisevaldkonna juht Merilin Varsamaa rääkis, et 2030. aastaks on fookuses andmepõhised lahendused, inimkeskne tervishoid ning tervishoius töötavate spetsialistide toetamine.

Tehnopol on osalenud ja vedanud erinevaid projekte, mis on toetanud kohaliku tervisevaldkonna arengut. Üheks näiteks on kopsuvähi patsiendi teekonna projekt, kus läbi andmeanalüüsi ning uute lahenduste tutvustamise töötatati välja paremaid raviviise. Varsamaa rõhutas ka vaimse tervisega tegelemise tähtsust, tuues näiteks PERH-i ja MinuDoci koostööprojekti, mille eesmärk on toetada nii patsiente kui ka tervishoiutöötajaid.

Varsamaa sõnul on tervisevaldkonnas tugev kogukond – Tehnopolis on kaasatud 65 kogukonna liiget (haiglad, farmad, iduettevõtted, ülikoolid), 100 regionaalset ja rahvusvahelist partnerit, 22 rahvusvahelist erialamentorit ning aastas toimub 20 erinevat sündmust. “Meie eesmärk on luua koos paremaid lahendusi ning pakkuda testimis- ja piloteerimisvõimalusi nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil,” märkis ta.

Iduettevõtted loovad uusi võimalusi tervisevaldkonnas

Merilin tutvustas ka mitmeid ettevõtteid, kes on loonud tervisevaldkonnas innovaatilisi lahendusi:

TalTechi teadlased arendavad terviseandmete ja -seadmete tulevikku

TalTechi nooremprofessor ja Tervisetehnoloogiate instituudi direktor Jana Holmar tutvustas TalTechi teadus- ja arendustegevust.

Eesti 2035 arengustrateegia eesmärk nr. 1 on, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Asjakohased ja tõhusad ennetustegevused ning nutikad tervisetehnoloogiad on selle eesmärgi saavutamisel üliolulised. TalTech tervisetehnoloogiate alase tegevuse missiooniks on Eesti elanike tervelt elatud aastate arvu suurendamine ja Eesti tervishoiusüsteemi kulude vähendamine, mille saavutamiseks toetatakse Eesti organisatsioonidel ja ettevõtetel uute tervisetehnoloogiate arendamist ning kasutuselevõttu.

Mõned TalTechis käimasolevad projektid:

Infektsioonivabad haiglahooldustooted aitavad päästa elusid

SleepAngel (Gabriel Scientific OÜ) esindaja Aile Pilberg tõi esile, kui suur probleem on haiglainfektsioonid. “Ainuüksi USAs sureb haiglainfektsioonide tõttu aastas ligi 100 000 inimest, Euroopa Liidus 40 000. See tähendab 390 kaotatud elu iga päev.”

Kui haiglas on kõvad pinnad desinfitseeritavad, et baktereid eemale hoida, siis kõige saastatumad kohad on pehmed pinnad, ehk see voodikeskkond, kus patsient viibib. SleepAngel on välja töötanud täielikult infektsioonivabad padjad, tekid ja madratsid, mis on kaetud hermeetiliselt suletud polüesterkangaga ja nad on välja arendanud spetsiaalse filtertehnoloogia.

Ettevõtte tooteid kasutatakse haiglates, intensiivraviosakondades ja isegi spordimaailmas. “Üks asi on patsientidele luua turvaline keskkond. Ja üldse vähem oluline pole mugavus ja taastumist soodustav keskkond. Et ei peaks võtma lõivu turvalisuse jaoks mugavuse arvelt.”

7sense: puudutuse kaudu maailma tajumine

7sense tootejuht Mihkel Tedremaa esitles innovaatilist peas kantavat telehaptilist seadet, mis aitab vaegnägijatel ümbritsevat maailma puudutuse kaudu tajuda. Tedremaa selgitas, et umbes pooled pimedatest vigastavad end igal aastal, kuna keskkonnas orienteerumine on keeruline. Selle tagajärg on, et inimesed ei lähe võõrasse keskkonda. “Meie eesmärk on, et vaegnägijad saaksid elu täielikult nautida,” ütles ta.

Seade suudab näiteks trepitõkkeid tuvastada ka pimedas, lumes ja erinevates keskkondades. “See tehnoloogia on keerukam kui isesõitev auto – see peab olema kantav ja 100% töökindel,” lisas Tedremaa. Tootedisainis on teadlikult kasutatud erinevaid materjale ja tekstuure. Seetõttu on ka sellel riie peal, et ta oleks nagu aksessuaar ja seade kaalub 1,2 kilo. Kaalust olulisem on, et see oleks jaotunud ühtlaselt.

7sense on saavutanud ka suure edu näiteks sotsiaalmeedias, kus nende populaarseim TikToki video on saanud üle 12 miljoni vaatamise.

Laborikülastus pakkus põnevaid avastusi

Seminaril osalejatel oli võimalus külastada TalTechi optikalaborit, kus tehakse alusuuringuid neeruasendusravi jälgimismetoodika väljatöötamiseks. Lisaks tutvuti teiste teadusprojektidega, mis keskenduvad terviseandmete analüüsile ja uute ravimeetodite arendamisele. Külastus pakkus ainulaadse võimaluse näha teadustööd lähedalt ja mõista, kuidas laboriuuringud jõuavad praktiliste lahendusteni.

Innovatsioon tervise valdkonnas jätkub

Seminar tõestas, et teadus, andmed ja tehnoloogia aitavad luua paremaid terviselahendusi ning parandada inimeste heaolu. “Meie eesmärk on ühendada teadlased ja ettevõtted, et viia innovatsioon inimesteni,” võttis seminari kokku korraldusmeeskond.

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Sarja eesmärk on tuua kokku teadlased ja teemast huvitatud ettevõtjad, et leida võimalusi koostööks. Eesmärk on tutvustada, millised erinevad teadustööd toimuvad TalTech’is ja kuidas on ettevõtjatel võimalik osa saada ülikooli poolt pakutavatest võimalustest.

Üritus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm.