ENG
Tutvu programmidega

Ootame tiimiga liituma haldur-administraatorit!

Tallinna Ettevõtlusinkubaator otsib haldur-administraatorit 2025. aasta lõpus Tallinnas Poldri 3/1 aadressil valmivasse uude hoonesse (1900 m²), kus on multifunktionaalsed ruumid: seminari-, koolitus- ja konverentsi-ruumid, näitusesaal, kohvik ning büroo-, rendi- ja nõupidamisruumid.

Sinu peamised tööülesanded:

Ootame Sinu CV-d koos palgasoovi ja kaaskirjaga senistest tööülesannetest hiljemalt 21. septembriks 2025: info@inkubaator.ee.

Lisainfo: Anu Lõhmus (anu@inkubaator.ee, +372 5646 5868)

Võimalus mänguarendajatele ja teenusepakkujatele: ühine külastus Poznań Game Arena’le

Tallinna Ettevõtlusinkubaator kutsub mänguarendajaid ja teenusepakkujaid ühisele väljasõidule Poola, et osaleda 23.–26. oktoobril toimuvatel Poznań Game Arenal ja Game Industry Conference’il (GIC).

Information in Estonian (In English below):

Miks just GIC? 

GIC on Euroopa üks suurimaid mängukonverentse, mis toob kokku üle 4000 külastaja enam kui 900 ettevõttest. See on hea võimalus luua uusi kontakte, kohtuda kirjastajate ja investoritega ning leida uusi koostööpartnereid. Samuti pakub üritus võimalust laiendada oma silmaringi ja saada oma tööle rahvusvahelist tagasisidet.   

Kellele on väljasõit mõeldud? 

Osalema on oodatud kuni 7 ettevõtet (igast ettevõttest saab osaleda 1 esindaja). Väljasõit on suunatud ettevõtjatele, kellel on selge B2B-eesmärk – olgu selleks investorite või kirjastajate leidmine, rahvusvaheliste kliendisuhete loomine või uute teenuslepingute sõlmimine. Suure huvi korral eelistame ettevõtteid, kellel on suurem käive ning rohkem kogemust mängude arendamisel või teenuste pakkumisel.

Oodatud on ka mängutööstuse teenusepakkujad, nagu heliloojad, graafilised disainerid ja programmeerijad, kes otsivad uusi ärivõimalusi. 

Osavõtutasu ja tingimused 

Väljasõidu omaosalus on arvestuslikult 400 eurot ettevõtte kohta (ülejäänud katab Tallinna Ettevõtlusinkubaator). See sisaldab ühe osaleja transporti Poznani ja tagasi, majutust hommikusöögiga ning äripääset (business pass) konverentsile.  

Lisaks on meil Poznań Game Arenal ühine stend. 

Registreeri oma huvi enne 18. septembrit siin:  https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScaWeVWDb9H_VE_V_5xx8NoU5HJozkHN-UEelswAQr5gD3GTg/viewform?usp=dialog

Lisainfo: 

Lisaküsimused: nele@inkubaator.ee
—–

Tallinn Business Incubator invites game developers and service providers to join a joint trip to Poland to take part in the Poznań Game Arena and the Game Industry Conference (GIC), taking place on October 23–26.

Why GIC?

GIC is one of Europe’s largest game conferences, bringing together over 4,000 visitors from more than 900 companies. It’s an excellent opportunity to network, meet with publishers and investors, and find new business partners. The event also offers a chance to broaden your horizons and get international feedback on your work.

Who should attend?

We are looking for up to 7 companies (1 representative from 1 company) to join us on this trip. The trip is aimed at entrepreneurs with a clear B2B goal—whether that’s finding investors or publishers, building international client relationships, or securing new service contracts. If there is high interest, we will prioritize companies with more experience in game development or service provision.

Service providers in the games industry, such as composers, graphic designers, and programmers who are looking for new business opportunities, are also welcome.

Participation Fee and Conditions

The participation fee is approximately 400 euros per company (the rest is covered by Tallinn Business Incuubator). This includes transportation for one participant to and from Poznań, accommodation with breakfast, and a business pass for the conference.

We will also have a shared stand at Poznań Game Arena.

Register your interest before 18th of September here: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScaWeVWDb9H_VE_V_5xx8NoU5HJozkHN-UEelswAQr5gD3GTg/viewform?usp=dialog

Additional information: 

Additional information: nele@inkubaator.ee

Külastus toimub projekti “Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks” raames ning see on kaasrahastatatud Euroopa Liidu poolt. Konverentsil osalemist käsitletakse vähese tähtsuga abi (VTA) andmisena konverentsil osalenud ettevõtetele.

Pikendatud tähtaeg: Tallinna Ettevõtlusinkubaator kuulutas välja enampakkumise uue hoone kohvikupinna rentimiseks

Tallinna Ettevõtlusinkubaator (Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) on kuulutanud välja enampakkumise aadressil Poldri 3/1 asuvate ruumide rentimiseks kohviku pidamise eesmärgil. Hoone on hetkel veel ehitusfaasis, kuid eeldatavalt valmib detsember 2025.

Ettevõtlusinkubaator soovib leida professionaalset ja kogenud partnerit, kelle juhtimisel kujuneb uuest kohvikust meeleolukas ja kvaliteetne kohtumispaik nii maja rentnikele, töötajatele, kui ka külastajatele. Kohvik antakse rendile koos olemasoleva kohvikumööbli, sisustuse ja kuumköögitehnikaga ning lao- ja personaliruumidega. Rendilepingu alusel annab TEI kohvikuoperaatorile kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud ruumid, sisustuse ning vara, samuti sellega seotud õigused ja kohustused.

Kohviku oodatavate külastajate sihtrühmad kuuluvad TEI töötajad, hoone (püsi)rentnikud, majalised ja ka ürituste/sündmuste/näituse külastajad ning korraldajad, sealhulgas Eesti ja välismaa üksikkülastajad, grupituristid, koolilapsed-õpilasfirmade grupid.

Rendile antava ruumi pindala on 213,65 m2 , mis sisaldab endas kohviku avalikke külastajaruume 173,3 m2, tehnilisi tagaruume koos kuumköögi seadmetega kokku 34,4 m2 ja 50% ulatuses üldkasutatavaid ruume, st WC-d kohviku läheduses.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse-, konverentsi- ja koolitusruumid ning kohvik ja hoone ülemisel korrusel töö-, rendi- ja nõupidamisruumid. Loodavas hoones jätkab Tallinna Ettevõtlusinkubaator olemasolevate ettevõtlusinkubatsiooni programmide ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Samuti pakutakse uues hoones ettevõtetele tugiteenuseid loome- ja ringmajanduse vallas. Avalikud ruumid on mõeldud kasutamiseks erinevate valdkondade ettevõtetele, professionaalidele, organisatsioonidele ja huvilistele, kes loovad enda tegevusega säästlikult ja kestlikult majandavat ettevõtluskeskkonda.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 13. oktoober kell 09.00. Lisainfo: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9051205/notices

Fotod: Kohviku vaated (sisearhitektuuri autorid on LUMIA (Margit Aule, Viktoria Ugur), Projektibüroo (Jane Teresk).

Ettevõtlusinkubaatoris algas kolmenädalane CiD kiirendi

Ettevõtlusinkubaatoris algas 25. augustil rahvusvahelise projekti CiD Innovation Alliance raames kolmenädalane kiirendiprogramm, kuhu on kaasatud seitse Euroopa tiimi Hispaaniast, Itaaliast ja Saksamaalt. Programmi eesmärk on kujundada ringdisaini ja jätkusuutlikud ideed toimivateks ettevõteteks, pakkudes tiimidele tuge ärimudeli arendamises, turunduses, finantsides ning ka ettevõtte pitch’imisel.

CiD Innovation Alliance projekt keskendub ringdisaini ja biopõhiste lahenduste edendamisele. Projekti peamine eesmärk on viia ringmajanduslik mõtteviis ja disainipraktikad kesksesse rolli nii ehituses, tootearenduses kui ka linnaplaneerimises. CiD on loonud platvormi, kus kohtuvad teadus, ettevõtlus, kultuuriorganisatsioonid ja kogukonnad. Projekti raames on välja töötatud uued õppemudelid, et pakkuda noortele, ettevõtjatele ja spetsialistidele oskusi, mis toetavad üleminekut süsinikuneutraalsetele linnadele. Samuti edendatakse roheoskusi, digipädevusi ja ettevõtlusinnovatsiooni.

Tallinnas toimuvas 3-nädalases kiirendis osaleb Hispaaniast kaks arhitektide tiimi, Itaaliast kaks tootedisainerite tiimi ning Saksamaalt kolm linnaplaneerijate tiimi:

Kolmenädalase programmi jooksul osalevad tiimid töötubades ja koolitustel, mis keskenduvad äriidee valideerimisele ja turu-uuringutele, ärimudeli arendamisele, finantsplaneerimisele, brändile ja turundusele, meeskonnatöö juhtimisele ning investorite kaasamisele. Lisaks toimuvad pitchingu töötoad ja Demo Day, kus tiimid saavad oma ideid esitleda ekspertidele ja žüriile. Koolitusi viivad läbi Aleksander Gansen, Margus Klaar, Kari Maripuu, Einar Tiimla, Heidi Kakko, Leila Haugas ja Marius Kuningas.

Kiirendi lõpetab 12. septembril toimuv konverents “Circular Economy & Built Environments: From Vision to Implementation”. Konverents toob kokku tunnustatud eksperdid ja praktikud üle Euroopa, et otsida lahendusi, kuidas muuta ehitus- ja linnaplaneerimissektor süsinikuneutraalseks, säästlikuks ja innovaatiliseks.

Konverentsi esinejate hulgas on rahvusvaheline strateegianõustaja Tim Stonemeijer, Taani ringmajanduse ja disaini ekspert Ditte Lysgaard Vind, Hispaania arhitekt ja Observatorio2030-CSCAE asejuht Sergio García-Gasco Lominchar, Eesti arhitekt ja #MasteryClass’i eestvedaja Kaidi Põldoja, Hundipea arenduse eestvedaja Markus Hääl, Myceeni kaasasutaja ja seenematerjalide arendaja Siim Karro ning arhitekt ja teadlane, Creatomus Solutionsi asutaja ja EKA vanemteadur Dr. Renee Puusepp.

Lisainfo konverentsi kohta siin.


Tallinnas toimub rahvusvaheline konverents ringmajanduse võimalustest ehitatud keskkonnas

12. septembril 2025 korraldab Tallinna Ettevõtlusinkubaator rahvusvahelise konverentsi “Circular Economy & Built Environments: From Vision to Implementation”. Üritus toob kokku tunnustatud eksperdid ja praktikud üle Euroopa, et otsida lahendusi, kuidas muuta ehitus- ja linnaplaneerimissektor süsinikuneutraalseks, säästlikuks ja innovaatiliseks.

Ehitus- ja lammutusprahist tekib täna ainuüksi näiteks Tallinnas üle 65% kogu linna jäätmetest, mis teeb ehitussektorist ühe suurima ressursikadu allika. Samal ajal on valdkond tohutu potentsiaaliga – ringmajanduse põhimõtteid rakendades saab jäätmetest luua uusi materjale, kasvatada linnade vastupidavust ja luua majandusele uut lisandväärtust.

„Ehitatud keskkond ei pea olema valik majanduskasvu ja looduskaitse vahel. Kui liigume süsteemselt looduspositiivse ringmajanduse poole, võidab sellest korraga nii majandus, loodus kui ka ühiskond,“ ütles konverentsi peaesineja Tim Stonemeijer, endine Ellen MacArthuri Fondi projektijuht.

Konverentsi kavas esitletakse nii Tallinna ringmajanduse teekaarti 2035 kui ka Euroopa perspektiivi: kuidas vähendada maailmas sektori 40% suurust panust CO₂ heidetesse ning samal ajal luua uusi töökohti ja väärtust. Osalejateni tuuakse kogemusi Kopenhaagenist ja mujalt Euroopast, kus ringmajanduse põhimõtteid juba edukalt rakendatakse.

Üks teema on ka arhitekti rolli muutumine – kui seni on arhitekt olnud eelkõige ruumilooja, siis nüüd oodatakse temalt panust kogu väärtusahela vältel alates materjalivalikust kuni kogukondade kaasamiseni.

Tallinna tulevikuprojektidest on tähelepanu all Hundipea linnaku arendus, kus endisest tööstusalast kujuneb kaasaegne ja looduslähedane mereäärne elukeskkond. Samuti räägitakse innovaatilistest materjalidest nagu seeneniidistikul põhinevad Myceeni ehitusmaterjalid, mis pakuvad süsinikuintensiivsete toorainete asemele taastuvaid alternatiive. Uuenduslikest lahendustest tutvustatakse ka modulaarseid ehitussüsteeme, mis võimaldavad hooneid käsitleda kui tarkvara – konfigureeritav, taaskasutatav ja pidevalt arenev.

Konverentsi esinejate hulgas on rahvusvaheline strateegianõustaja Tim Stonemeijer, Taani ringmajanduse ja disaini ekspert Ditte Lysgaard Vind, Hispaania arhitekt ja Observatorio2030-CSCAE asejuht Sergio García-Gasco Lominchar, Eesti arhitekt ja #MasteryClass’i eestvedaja Kaidi Põldoja, Hundipea arenduse eestvedaja Markus Hääl, Myceeni kaasasutaja ja seenematerjalide arendaja Siim Karro ning arhitekt ja teadlane, Creatomus Solutionsi asutaja ja EKA vanemteadur Dr. Renee Puusepp.

Konverents on tasuta, aga vajalik on registreerumine: https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/circular-economy-built-environments-from-vision-to-implementation/

Suveakadeemia tõi Roostal kokku 70 ettevõtlikku osalejat

12.–13. augustil toimus Roosta Puhkekülas traditsiooniline Suveakadeemia, mis tõi kokku ligi 70 osalejat – inkubaatorite ja teadusparkide tiimid, inkubandid ja vilistlased üle Eesti. Kahepäevane sündmus pakkus inspiratsiooni, praktilisi teadmisi ning mõnusat koosolemist suvises õhkkonnas.

Programmi avasid eesmärgistamise bootcamp’id, mida viisid läbi Ettevõtlusinkubaatori mentorid Margus Klaar ettevõtetele ja Kaarel Mikkin tugiorganisatsioonidele. Töötoad andsid osalejatele tööriistu selgete eesmärkide püstitamiseks ja tegevusplaanide loomiseks.

Õhtupoolikul said osalejad valida aktiivse tegevuse vahel – ühed panid käed trummidele Kuuba rütmide töötoas, teised lahendasid põnevaid ülesandeid geopeituse käigus. Päeva lõpetasid ühine õhtusöök, networking ja vabaõhtune seltskondlik programm.

Teist päeva alustas Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi ettevõtja Meeli Laane juhendatud töötuba “Kuidas läbipõlemise asemel muutuseid nautida?”, millele järgnesid ettevõtete kogemuslood. Lavale astusid teiste seas Maris Väli-Täht (EIT Food), Mari Aasmäe (Meal in Hand), Janika Aan (FoodID), Merlyn Peters (Nosin Technologies) ja Cathy-Liis Põlluveer (Nave Technologies).

Osalejad hindasid Suveakadeemiat kõrgelt ning tõid tagasisides esile võimaluse reflekteerida ja end proovile panna, nautida mõnusat loodust ning saada kaasa uusi ideid ja kontakte. Paljud rõhutasid, et „koostöös peitub jõud“ ning et koosolemine ja mõtete vahetamine andis energiat ja inspiratsiooni. „Mega hea korraldus – nii südamega!“ ja „Võimalus teiste ettevõtjatega mõtteid põrgatada ja tunda toetust“ olid vaid mõned tagasiside mõtted.

Sündmust korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator koostöös teiste inkubaatorite ja teadusparkidega – Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogia Park, Sparkup Tartu Teaduspark, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator, Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia loovettevõtluskeskus.

Ettevõtlusinkubaatoris algab septembris Game Business Masterclass: samm-sammult ideest toimiva ärini

Kutsume osalema Game Business Masterclassi, mis toimub juba sel sügisel 13. septembrist 12. oktoobrini. Tegemist on viiest moodulist koosneva Masterclass programmiga, mis annab osalejatele põhjaliku ülevaate mänguärist ja praktilised tööriistad, et oma mänguidee viia turuküpseks tooteks.

Miks osaleda?

Mängutööstus on üks kiiremini kasvavaid loomevaldkondi maailmas, mille käive ületab juba muusika- ja filmitööstuse kogumahu. Samas on tegemist valdkonnaga, kus edu saavutamine eeldab nii loovust kui ka tugevat ärilist visiooni.

Game Business Masterclass on loodud neile, kes:

Programmi käigus õpitakse looma selget ärimudelit, planeerima rahastust ja koostööpartnereid, positsioneerima mängu turul ning veenvalt esitlema ideed investoritele.

Samm-sammult ideest turuni

Kokku toimub programmi raames 5 koolituspäeva:

Rahvusvaheline juhendaja

Bohdan Sereda on kogenud mängulooja, kellel on üle 12 aasta rahvusvahelist kogemust ja kuus suuremat väljalaset erinevates žanrites – alates Premium AA ja VR-mängudest kuni indie-projektideni. Ta on spetsialiseerunud strateegiale, tootmisele ja visiooni kujundamisele, omades samas oskusi mängudisaini ja prototüüpimise vallas (Unreal Engine).

Sereda juhtis meeskonna kasvu neljast inimesest ligi 40 professionaalini ning tema töö kulmineerus VR-mängu Into The Radius eduga, millel on üle 500 000 müüdud eksemplari ja 9000+ “väga positiivset” hinnangut. Tema kogemus katab kogu mängu elutsükli: alates eeltootmise dokumentatsioonist, ärimudelitest ja eelarvest kuni turunduse, partnerlussuhete ja investorikommunikatsioonini.

Lisaks mängude loomisele on ta aktiivne mentor ja koolitaja – viinud läbi töötubasid noortele, pidanud loenguid rahvusvahelistel konverentsidel ning juhendanud kursuseid.

Toetus kogu programmi vältel

Osalejad saavad lisaks töötubadele pidevat tuge spetsiaalse Discordi kanali kaudu, kus juhendaja vastab küsimustele ja annab nõu ka sessioonide vahel. Programmi lõpetanutele väljastatakse ametlik tunnistus koostöös Game UP! Academy ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriga.

Registreerimine on avatud kuni 8. septembrini 2025. Täpsem info ja registreerimisvorm: https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/game-business-masterclass/

CreativeGPS: Kasvamise, koostöö ja karjääriplaneerimise teekond

Ettevõtlusinkubaatori osalusel toimunud CreativeGPS projekt on ametlikult lõppenud, lõpetades inspireeriva teekonna, mis oli täidetud eakaaslastelt õppimise, oskuste arendamise ja sisuka piiriülese koostööga. Projekti raames loodi programm loomevaldkonna professionaalide jaoks, kes tegutsevad tänapäeva tööjõuturul sageli ettearvamatus reaalsuses. Programm tõi kokku üle 60 osaleja Lätist, Eestist ja Soomest ning pakkus toetavat keskkonda kasvamiseks ja uut kontaktide loomiseks.

Koolitusprogramm töötati välja loomeinimeste karjääriarengu vajadusi silmas pidades ning 7-nädalase perioodi jooksul sisaldas see nii kohapealseid kui ka veebipõhiseid töötubasid, mida juhtisid oma ala eksperdid. Õppetegevused algasid samaaegselt Tallinnas, Helsingis ja Riias ning kulmineerusid rahvusvahelise eakaaslaste kogunemisega – intensiivse bootcamp’iga Tallinnas. Kahe päeva jooksul sukeldusid osalejad sügavamalt võrgustike loomisesse, ettevõtlusesse, karjääristrateegiasse ja koostöö mõtteviisi, töötades nii individuaalselt kui ka meeskondadena.

Koolitusprogramm töötati välja loomeinimeste karjääriarengu vajadusi silmas pidades ning 7-nädalase perioodi jooksul sisaldas see nii kohapealseid kui ka veebipõhiseid töötubasid, mida juhtisid oma ala eksperdid. Õppetegevus algas samaaegselt Tallinnas, Helsingis ja Riias ning kulmineerus kõikide riikide osalejate kogunemisega intensiivses bootcamp’is Tallinnas. Kahe päeva jooksul sukeldusid osalejad sügavamalt võrgustike loomisesse, ettevõtlusesse, karjääristrateegiasse ja koostöö mõtteviisi, töötades nii individuaalselt kui ka meeskondadena.

CreativeGPS programm sündis enam kui 15 eksperdi panusel, kes keskendusid väärtuspõhise karjääri võimekuse kasvatamisele kunsti-, kultuuri- ja loomevaldkonnas. Mitmekülgsete ja kasulike teadmiste ühendamise kaudu loodi kaasahaarav õpikeskkond, mis tõstis enesekindlust, sütitas uusi arutelusid eri loomevaldkondade vahel ning pani aluse püsivatele rahvusvahelistele võrgustikele.

Lisaks töötubade ja veebiseminaride jaoks loodud ulatuslikele materjalidele sündis projekti käigus selle kõige kestlikum tulemus: CreativeGPS töövihik.

Karjääri kompass loomeinimestele: Avasta CreativeGPS töövihik!

Pealkirjaga „CreativeGPS: Õpi navigeerima tugevama karjääri suunas“ töövihik sisaldab kuut põhiteemat: eksperdi brändi loomine, tööotsimisvõimaluste suurendamine, ettevõtluse võimaluste mõistmine, sotsiaalmeedia strateegiline kasutamine, võrgustike loomine ja koostöö üle piiride – kõik kohandatud loomeinimeste karjääriteekonna toetamiseks.

See tasuta ligipääsuga ressurss on kasutusvalmis ning täidetud praktiliste harjutuste, ekspertide teadmiste, mallide ja videoloengute linkidega praktiliseks õppimiseks.

Töövihikut katsetati esmalt koolitusprogrammi osalejatega ning seda täiustati väärtusliku tagasiside põhjal – kaasates olulised õppetunnid, parimad praktikad ja ideed, mis kõnetasid loomeinimesi kogu kogemuse vältel. Nüüd peegeldab see kõige mõjusamaid tööriistu ja strateegiaid, toetades loomeinimesi enesekindlamate ja kestlikumate karjääriradade kujundamisel üle eri distsipliinide.

Töövihik on avaldatud neljas keeles – eesti, läti, soome ja inglise – ning on suunatud mitte ainult loomeprofessionaalidele, vaid ka õpetajatele, mentoritele ja koolitajatele, kes töötavad kunstide, kultuuri ja loomesektori uue talentide põlvkonnaga.

Saadaval nii interaktiivse PDF-ina kui ka trükivalmis versioonina, on töövihik mõeldud paindlikuks kasutamiseks ning sisaldab illustratsioone läti kunstnikult Mārtiņš Zutis’elt. Seda võib kasutada individuaalselt või grupiarutelude tööriistana – see soodustab eneseanalüüsi, kogemuste jagamist ja strateegilist tegutsemist.

Töövihiku saab alla laadida siit: https://ndpculture.org/news/creativegps-introducing-a-multilingual-workbook-for-a-stronger-creative-career-eng-lv-ee-fi/ 

Projekti kaasrahastab 80% Interreg Central Baltic programm, ülejäänud 20% rahastavad projektipartnerid. CreativeGPS-i projektipartnerid on Northern Dimension Partnership on Culture (NDPC), Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Trade Union for Art and Culture Professionals TAKU.

Lisateavet projekti kohta leiate siit.

CCC projekti partnerid osalesid ELi rohenädala üritusel Riias

16.–17. juunil kogunesid Creative Circular Cities (CCC) projekti partnerid Riias, et jagada uuendusi, uurida ühistegevusi ja tutvuda kohalike ringmajanduse algatustega. Kohtumise oluliseks osaks oli ELi rohenädala partnerüritus – ringmajanduse hommikusöök, kus osalesid kohalike organisatsioonide esindajad. Üritus toimus Sadarbnīca’s – hiljuti avatud kogukonnakeskuses ja töökojas, kus inimesed saavad parandada või valmistada esemeid ning teha koostööd kestlike ideede nimel.

REA rahvusvaheline projektikoordinaator Ieva Kalniņa tutvustas kohta ja selgitas, et ringmajandus ei seisne ainult materjalide taaskasutamises – oluline on ka väärtuse lisamine esemetele, mis muidu läheksid prügimäele. Ta rõhutas, et loomesektoril võib selles protsessis olla tähtis roll. Sadarbnīca on hea näide: see toob esile loovad ringmajanduslikud lahendused. Disaini- ja arhitektuuritudengite Kārlis Jaunromānsi ja Alīna Beitane (Tandeems) abiga renoveeriti ruum ringdisaini põhimõtteid järgides. Koos kunstnikega loodi ainulaadseid esemeid – näiteks heegeldati vanadest juhtmetest värvikas ruumijagaja ning vanadest kummist ja tekstiilist tuletõrjevoolikutest valmistati padjad ja vastupidav mööbel.

Rihards Gāle Läti Rahvusteatrist tutvustas Greenstage’i projekti – uut algatust, mis edendab kestlikkust etenduskunstide vallas. Arutati ka ühe võtmeteemana võimalust, et teatrid võiksid jagada lavakujundusi ja kostüüme, mis aitaks vähendada keskkonnamõju. Rahvusteater on juba katsetanud peaaegu nulljäätmetega lavastust, kasutades lavakujunduses ja kostüümides ainult oma olemasolevat varu.

Evija Ozola-Ozoliņa organisatsioonist Zero Waste Latvija lõpetas ürituse ettekandega veebiplatvormist LietoVelreiz.lv, mis aitab kasutajatel hõlpsasti leida kohti, kus annetada, parandada, laenata või osta kasutatud esemeid.

Koosoleku esimesel päeval toimusid partneritel ka kaks pikemat tööseanssi konkreetsetel teemadel: eelhange (pre-Commercial procurement) ning Starter Kiti koostamine – see on veebipõhine kogumik projekti käigus loodud dokumentidest ja infomaterjalidest. Ürituse raames külastati ka Creative Factory Veldze’t – endist limonaadivabrikut – ning hiljuti kestlikkuse põhimõtete järgi renoveeritud Riia Tsirkust.

Creative Circular Cities projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Eesmärk on edendada kohalikul tasandil ringmajanduse üleminekut, kaasates kultuuri- ja loomesektori.

Stella Soomlais: Austusest materjali vastu sünnib kestlik ja funktsionaalne looming

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammis osaleva ettevõtte Stella Soomlais asutaja Stella Runnel jagas Tallinn Design House’i Artist Series projekti raames enda teekonda disainerina.

Kuidas jõudsid disaini ja nahakunsti juurde ja kas mäletad seda esimest hetke, mil tundsid, et see on sinu tee?

See on üsna tüüpiline, et väikesed tüdrukud mängivad ema kottide ja kingadega – nii ka mina. Aga tegelikult ei teadnud ma kaua, et seda ala saab Eestis õppida. Teekond nahakunsti maailma avanes läbi sõbranna, kes läks õppima Tartu Kõrgemasse Kunstikooli nahaosakonda. Tema kaudu mõistsin, et see maailm tähendab kotte, kingi ja raamatuid ning see ei ole lihtsalt mingi „pruun asi nurgas“ nagu erialainimesed vahel naljatlevad. Tänu temale tulin mõttele, et võiksin paberid sinna sisse panna.

Minu „heureka-moment“ oli sisseastumiskatsetel, kui sain aru, et see on täpselt see, mida ma tahan teha. Katsete ajal unistasin, et mul on kunagi oma stuudio, kuhu ma lähen tööle alles kella kaheteistkümneks ja kingin kõigile tuttavatele enda tehtud asju. Reaalsus on muidugi midagi muud, aga oma stuudio mul on ja sellega ma siiamaani tegelen.

Pean tunnistama, et esimese kursuse lõpus tekkisid kahtlused. Kõik mu gümnaasiumikaaslased valisid mõne asise eriala, kas majanduse või juura. Tegin isegi riigieksami uuesti ja sain juurasse sisse, aga õnneks taipasin, et see pole minu tee – eriti arvestades, et täna on just lepingud ja paberimajandus need, mida ma kõige rohkem edasi lükkan. Teine kõhklus tuli kolmandal kursusel, kui hakkasin tõsiselt huvituma antropoloogiast. Aga sain aru, et kõige mõistlikum on oma eriala lõpetada ja hiljem mõelda, kuidas neid huvisid ühendada.

Nii et jah, kõhklusi on olnud, aga samas on see valdkond kogu aeg ennast avanud erinevate nurkade alt. Mulle tundub, et vahet pole, mis ma oleks otsustanud – kui sa süvened, siis iga eriala pakub väga palju.

Oma brändi idee tuli seega juba kooli katsetel?

Jah, see oli pigem selline ettevõtluse tahe – tung midagi ise algatada ja teha. See oli tegelikult isegi varem olemas, aga ma ei osanud seda veel konkreetsesse vormi visualiseerida.

Kui ma ülikooli lõpetasin, siis Eestis polnudki väga tol ajal kuhugi tööle minna. Ka Erasmusel ei olnud siis veel selliseid häid praktikavõimalusi nagu täna, et oleks saanud kuskile välismaale kogemust hankima minna. Nii et põhimõtteliselt ainus variant oligi proovida ettevõtlus kohe ise ära ja vaadata, kuidas läheb.

Kui ma nüüd peaksin uuesti alustama, siis kindlasti läheksin ja katsetaksin esmalt tööd erinevates ettevõtetes, õpiks ja vaataks, kuidas teised on oma asjad üles ehitanud. Koguks kogemust ja kapitali ning võib-olla alles nüüd alustaks oma ettevõttega.

Kas täna tunned ennast pigem disaineri või ettevõtjana?

Ma arvan, et see on selline kombinatsioon. Aga ma olen kindlasti parem disainer kui ettevõtja. Kui ma peaksin otsuseid tegema ainult ettevõtja pilguga, siis meil ei oleks täna seda kohta, kus me intervjuud teeme. Disaini osa on minu jaoks ikkagi väga oluline ja südamelähedane missioonitöö.

Kuidas sa ise kirjeldaksid oma disaine? Mis on sinu loomingule iseloomulik?

Stella Soomlaisi brändi keskmes on kindlasti ringne mõtlemine ja disain. Tegelen funktsionaalsuse, mõnikord ka multifunktsionaalsusega. Tegelen sellega, et toote ja materjali eluiga oleks ringne või võimalikult pikk. Mulle meeldib ette mõelda kogu toote elutsükli peale: mis saab siis, kui ma toote ära müün; kuidas kliendid seda kasutavad; mida saab toote heaks kasutusaja jooksul teha; mis saab pärast seda, kui klient toodet enam ei kasuta ja mis saab tootest, kui keegi seda enam ei vaja.

Disainiprotsessis on minu jaoks oluline, et ükski detail pole pelgalt dekoratiivne – kõik teenib mingit funktsiooni. Kui asetada minu töö moe- ja tootedisaini teljele, siis kuulun kindlasti tootedisaini poolele. Funktsioon on alati esimene, millest looming alguse saab, ja moepõhine mõtlemine jääb pigem tagaplaanile.

Kuidas sa jõudsid ringmajanduseni – kas see oli loomulik areng või teadlik valik?

See on tulnud järk-järgult. Kui ma alustasin, oli mul juba üsna tugev tehniline taust, kuna minu õpe rakenduskõrgkoolis kestis neli aastat. Praegu, olles ise EKA-s erialajuht, igatsen väga seda neljandat aastat sinna juurde, sest akadeemias kestab bakalaureuseõpe kolm aastat.

Sain Tartu Kõrgemas Kunstikoolis teha väga keerulisi tooteid, aga ma ei mõelnud, mis saab tootest edasi – näiteks kui kliendil läheb käekotil lukk või tasku katki, või kui kotis läheb puruks meepurk. Need on kõik asjad, mis on päriselt juhtunud. Läbi enda higi, valu ja pisarate sain tunda, et olen loonud midagi, mille võiks mõnes mõttes ära visata, kuna selle parandus on kallis, ajamahukas ja keeruline. See oli kindlasti üks aspekt, mis ajendas kontseptsiooni muutma.

Teisalt mõjutas mind väga palju mu kunagine elukaaslane Marko Ala, kes on praegu Oot-Ooti juht. Elades koos – kaks disainerit, arutasime väga palju, kuidas saaks maailma paremaks muuta.

Kui ma magistritööd tegin, proovisin analüüsida, kuidas võiksin oma brändi üles ehitada: mis võiks olla minu nišš ja roll. Turul on nii palju käekotte – miks peaks keegi veel ühe käekoti brändi looma? Siis sain aru, et ringmajanduse ja ringse mõtlemise kasutamine selles kontekstis praktiliselt puudus. Vastupidavaid nahktooteid tehti küll, aga võimalust parandada ja materjale taaskasutada väga ei olnud. See avastus pani mind liikuma ringmajanduse suunas.

Kontseptsioon, mille järgi ma praegu töötan, ongi välja kasvanud minu 2010. aasta magistritööst, mis keskendus ärimudeli väljatöötamisele. Ja tegelikult on see mudel tänaseks realiseerunud, lihtsalt veel detailsemal kujul.

Kindlasti on ringne lähenemine seotud ka minu elufilosoofiaga. Olen põlvkonnast, kes on maal lehma karjatanud ja laudas sooja piima joonud. Olen oma silmaga näinud, kuidas meie vanavanemad – küll olude sunnil, aga ka lihtsalt loogikast lähtudes – püüdsid kõiki materjale maksimaalselt ära kasutada. Olgu see materjal siis toit või midagi, millest teha eset.

Austus loodusest pärit materjalide vastu on minu jaoks sügavalt isiklik ja minusse juurdunud. Samal ajal, olles tänapäeva inimene, olen ma ka reisinud ja kogenud teistsugust maailma – küllust ja üleküllust. Just see kontrast ongi pannud mind disainerina mõtlema: kuidas ma saan oma eriala kaudu maailma mõjutada.

Kui ma oleksin näiteks õppinud juurat, oleksin ehk leidnud selle sama küsimuse, aga lähenenud sellele teise nurga alt. Kuid kuna mul on disaini taust ja olen lõpetanud naha eriala, siis olen otsinud erinevaid viise, kuidas oma ideid praktikas rakendada. Ma olen jäänud siia, sest tunnen, et ma ei saa edasi liikuda enne, kui olen oma mõtted lõpuni katsetanud.

Milline on sinu isiklik suhe ajaga?

Aeg kaob käest. Praegu eriti, sest mul on 2,5aastased kaksikud poisid ja ma tunnen, kuidas aeg voolab nagu liiv sõrmede vahelt. Kahel põhjusel: nad kasvavad korraga nii aeglaselt kui ka kiiresti. Nende lapsepõlv, kus saan neile toeks olla, tundub mingil hetkel vaid üks pilk ja kõik.

Teistpidi on minu jaoks hästi oluline oma aeg, et saaksin ennast realiseerida. Saavutusvajadus on mulle kahjuks või õnneks sisse kodeeritud. Väikeste lastega on seda hästi palju, kus oma aega lihtsalt ei ole. Mulle tundubki, et mingisugune periood on lihtsalt paigal tammumine, kus puudub voolamine. Ja siis mul on tunne, et ma ei ole seda aega, mis mulle on antud, ära kasutanud, kuna olen lihtsalt liiga väsinud. See ongi minu enda sisemine kahekõne iseendaga – et praegu ongi selline periood ja see on okei.

Aja osas veel – mis resoneerub ka minu brändiga – mulle väga meeldivad pikad suhted, olgu sõpruses või traditsioonides, mis kanduvad edasi põlvest põlve. Pikaaegsus on kindlasti midagi, mida ma väga hindan.

Kuidas sünnib üks Stella Soomlaisi käekott algusest lõpuni?

Tihti algab kõik mõnest funktsionaalsest vajadusest – kas klientide tagasisidest või olemasolevast mudelist, mille põhjal näeme, et selle kõrvale võiks sündida midagi uut. Kuna pakume ka hooldusteenust, näeme oma toodete arengut ajas ja märkame, millistel mudelitel võiks olla potentsiaali edasi areneda.

Kõik algab siiski alati küsimusest: mida inimestel päriselt vaja on ja kuhu tasub tootearenduses oma aega ja energiat suunata. Lisaks vaatame, mis meil endal tooteportfellist veel puudu on. Praegu töötab protsess nii, et kõigepealt arutame ideed tiimiga, seejärel teeb kolleeg maketi ja prototüübi. Kui toode on funktsionaalsuse mõttes piisavalt küps, testime seda kõigepealt oma stuudio sees. Kui katsetused annavad rohelise tule, on mitu võimalust: paneme toote poodi ja kogume tagasisidet või kaasame varasemaid eritellimuse kliente testgruppi, et nende kogemust kuulata ja arvestada.

Seejärel pakume toodet „early-bird“ tingimustel, vaatame mis seal huvi on ja jätkame arendamist vastavalt tagasisidele. Tihti katsetame ka uusi tootjaid ja materjale. Mõnikord selgub, et mõni nahk ei kulu meie ootuste kohaselt ja siis tuleb protsessi uuesti algusest alustada. Meil on arvestatud, et umbes 0,5 töökohta tiimis on pühendatud tootearendusele. Ükski toode ei saa tegelikult kunagi päriselt valmis – see on pidev areng.

Kas on mõni toode või projekt, mille üle sa erilist uhkust tunned?

Kindlasti väike käekott uue nimega Shapeshifter. Olen selle mudeliga väga rahul, kuna see tõesti täidab oma eesmärki – see saab olla nii presidendi vastuvõtu kott, igapäevane töö- või matkakott kui ka reisikott. Me oleme multifunktsionaalsuse poolest suutnud saavutada selle, et käekott pakub väga laia kasutusvõimalust, aga see ei näe välja nagu tüüpiline multifunktsionaalne toode – kõik lisad on justkui peidetud. Shapeshifter on olnud ka meie klientide seas väga populaarne. Tõsi, seal on ikka veel mõned detailid, mida ma tahaksin täiustada. Praegu töötame ka lihtsama versiooni kallal ja vaatame, kuidas sellega läheb. Selle mudeli põhjal on juba sündinud suuremad versioonid, mis on andnud meile palju loomingulist mängurõõmu.

Milline roll on sinu loomingus koostööl?

Koostöö on minu jaoks väga oluline. Tegelikult teeme igapäevaselt kogu tiimiga koostööd, eriti disainiprotsessis – ideede põrgatamine on nii vajalik.

Lisaks oleme teinud koostööprojekte kunstnike ja teiste disaineritega. Näiteks oleme kasutanud Samelini nahajääke, millele kunstnikud on maalid peale teinud. Samuti oleme teinud koostööd ehtedisaineritega – praegu töötab näiteks Claudia Lepik oma ideede kallal. See kõik on väga kindel osa Stella Soomlaisi brändist: hoida endal põnevust üleval ja pakkuda klientidele midagi uut ja huvitavat.

Olgem ausad – kõik, kes Eestis on soovinud Stella Soomlaisi käekotti, on tegelikult saanud selle võimaluse. Esimesed tiražeeritavad käekotid, mis brändi alt välja tulid, saavad sel aastal juba 10-aastaseks. See tähendab, et nad on olnud turul väga kaua ja ettevõtluse poole pealt on uudsust järjest raskem saavutada.

Mis sind lisaks tootest endast tulevatele arendustele veel inspireerib?

Viimaste aastate jooksul on olnud väga palju inspiratsiooniallikaid, aga mul ei ole olnud aega, et seda kõike läbi töötada ja sünteesida. Tänu EKAle ja Erasmuse programmile olen saanud palju reisida, näha maailmatasemel näitusi ja kohtuda teiste loovmõtlejatega, külastada erinevaid ülikoole.

EKAs on mul nii toredad ja andekad noored, läbi nende tuleb kogu aeg värsket õhku peale.  Ja loomulikult on ka minu pere – eriti mu lapsed ja nende siirad emotsioonid – mulle suur inspiratsiooniallikas. Abikaasa Tõnu on mul väga hea kriitilise mõtlemisega, tema tagasiside aitab mõtetes terad sõkaldest eristada.

Lisaks on meil maakoht, mis annab samuti nii palju. Minu meelest leidub igal sammul ja igal pool inspiratsiooni – sellega mul probleemi ei ole. Pigem on küsimus, et kuidas leida aega, et ennast maha laadida ja kogu see inspiratsioon enda sees läbi töötada.

See on ka põhjus, miks ma vahepeal enda peale pahane olen. Kui ma oleksin omaenda õpetaja, siis ma ütleksin endale, et võta see paus ja tegele nende mõtetega nüüd ja kohe, sest muidu inspiratsiooni tipphetk lihtsalt möödub ja kaob.

Kuidas sa puhkad loomingulisest tööst?

Mul ei ole nii palju loomingulist tööd, et ma sellest puhkama peaksin. Pigem igatsen seda aega, et üldse loomingulist tööd teha. See on klassikaline olukord – kõik loomeinimesed ütlevad, et kui hakkad oma brändi ehitama, siis loomingu jaoks enam aega ei jää.

Samas bränd kui selline on tegelikult ka igapäevane looming. Ettevõtlus nõuab väga palju loomingulist mõtlemist – olgu see toodete müümine või probleemsete olukordade lahendamine. Selles mõttes pean iga päev mingis osas loominguline olema.

Aga kui rääkida konkreetselt nahkkottide disainist, siis seda loomingut on mul praegu liiga vähe. See ongi see pakitsus, millest ma varem rääkisin – viimaste aastate jooksul on olnud nii palju inspiratsiooni, et ma olen täiega hakanud tundma, et tahaks klassikalisemalt luua – näiteks teha kollektsiooni või panna kokku näituse. Aga see kõik nõuaks vähemalt pool aastat pühendumist ja süvenemist, et seda korralikult teha.

Kuidas hoida motivatsiooni ja brändi arendada?

Madalseisude ajal olen endalt küsinud, kas on aeg lõpetada, kuna olen selles maailmas juba nii kaua olnud. Aga siis olen loominguliselt lähenenud ja leidnud uue eesmärgi, mida tahaksin katsetada. Minu jaoks on hästi oluline, et saaksin midagi arendada. Kui uus suund on leitud, tuleb ka motivatsioon tagasi.

Viimastel aastatel on mind saatnud Sandra Sillamaalt kuuldud mõte: „Ei ole mõtet elada ühte ja sama aastat mitmeid kordi järjest.“ Just seepärast võtsin ka julguse proovida brändi renditeenust – isegi kui ma veel ei tea, kas see äriliselt ennast õigustab. Aga see on vähemalt midagi värsket ja uut. Olen disainerina tegutsenud 20 aastat ja tunnen, et võin julgemaid otsuseid teha.

Kahtlusi on kõigil, olen seda näinud ka kolleegide seas. Aga need on vajalikud – nii ettevõtluses, disainis kui ka loodushoius. Et paremini edasi liikuda, tuleb vahepeal endalt küsida, kas see, mida teed, on endiselt mõttekas.

Enda jaoks olen mõelnud, et järgmisel kümnel aastal tahaksin olla rohkem kunstnik-disainer: luua näituseid ja tegeleda suurte filosoofiliste küsimustega, mitte ainult kommertsprojektidega. Seda saan teha ka Stella Soomlaisi nime alt.

Millist nõu annaksid noorele disainerile, kes soovib teha isikupärast disaini?

Endale kindlaks jäämine teeb ikkagi lõpuks õnnelikumaks ja annab pikaealisuse ideele, millega töötada. See kindlasti on alguses raske, aga samas noortel on ka rohkem energiat, et teha vigu.

Tooteportfellis võiks olla alguses osad tooted võibolla natuke lihtsamad, suurema marginaaliga, mis saaks anda kapitali innovatiivsetele või hulludele ideedele. Mingi aeg olid näiteks minu jaoks käepaelad need, mis andsid mulle kapitali, et ma saaksin tegeleda tootedisainiga.

Mis puudutab keskkonnahoidu, siis sealt ma ei annakski järgi. Aga mulle tundub, et noortel või vähemalt neil, kellega mina igapäevaselt töötan, ei olegi see küsimus – täna on lihtsalt tootmisjääke või taaskasutusvõimalusi nii palju.

Kui sul on oma idee ja tung midagi teha, siis tuleb lihtsalt teha – vastused tulevad tegutsedes. Iseasi, kas kommertslik väljund sobib kõigile. Mina arvan, et ei sobi. On väga tore näha, et näiteks EKAs paljudele noortele see polegi eesmärk. Kuna Eestis on tööstus suuresti kadunud ja töökohti napib, võib tunduda, et ainus tee on oma brändi loomine. Tegelikult on võimalusi palju – film, teater, kostüümimaailm, näituseprojektid. Samas on mul hea meel, kui siiski sünnib ka uusi brände. Kahju on näha, kuidas paljud Eesti disainibrändid kas virelevad või uksed sulgevad. Väga vähestel läheb päriselt hästi. Uut hingamist oleks väga vaja ja ma loodan, et leidub noori, kes selle tee julgelt ette võtavad.

Kuhu liigub eesti disain?

Vahepeal oli Eesti disainis tõeline pulbitsemise aeg: palju noori tuli peale ja „vanad tegijad“ olid veel aktiivsed. Enne koroonat oli disainiturg väga elav. Aga nüüd, pärast pandeemiat, sõja ja majanduslanguse ajal on näha, kuidas see kõik on väikestelt brändidelt energiat ära võtnud. Seda on kahju kõrvalt näha ja sees olles tunda. Mul endal praegu väga kindlat tunnet pole. Samas alustasin ka ise majanduslanguse ajal, kui kõrval polnud eriti teisi tegijaid. Lootus on, et täbarates oludes alustamine võib anda tugeva aluse. Küsimus on pigem selles, kas oma brändi loomine on täna noorte jaoks üldse ihaldusväärne. Võimalusi on palju: saab minna välispraktikale, liituda rahvusvaheliste korporatsioonidega. Ja see ongi tegelikult suurepärane tee. Võib-olla tähendabki see, et kümne aasta pärast tulevad tagasi kogenud tegijad, kes loovad Eestis väga tugevad ja küpsed brändid.

Kus võiks olla Stella Soomlaisi bränd viie aasta pärast?

Loodan, et kontseptsioon, mis uue ruumiga kaasneb, on jõudnud tugevasse noorusikka ja et bränd on elujõuline. Olen enda jaoks viieaastase sihi paika pannud: kui siis valdab virelemine, siis sellisel kujul ma brändil mõtet ei näe. Tundub, et olen nüüd ära oodanud selle aja, kus inimestele hakkab tõeliselt korda minema vastutustundlik tootmine ja tarbimine. Kui 2010. aastal sellele mõtlesin, oli Eestis veel väga väike kestlikkust hindav klientuur. Täna on see olemas – küsimus on, kas suudan selle ka ettevõtjana tööle panna. Ja loomulikult, maailm võib muutuda suvalisel hetkel.

Isiklikult loodan, et viie aasta pärast olen viinud ellu ka mõne kunstniku-disaineri projekti või näituse ning astunud doktorantuuri, et minna süvitsi mõne väga konkreetse küsimusega. See kõik kokku moodustabki minu jaoks Stella Soomlaisi – loojana tegutsen selle nime all elu lõpuni, aga millises vormis täpselt, seda näitab aeg.

Tutvu Stella Soomlaisi toodetega siin.

Tutvu kasvuprogrammiga

Loe edasi