Eesti kaitsetööstuse tulevikuväljavaated olid fookuses kevadisel Disain kohtub Teadusega arutelul
Kuidas näeb välja Eesti kaitsetööstuse tulevik ja milline roll on selles disainil, teadusel ja tehnoloogial? Nendele küsimustele otsiti vastuseid aprilli alguses toimunud arutelul, mis kuulus sarja Disain kohtub Teadusega. Tegemist on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös korraldatava sündmuste sarjaga..
Eesti Kaitsetööstuse Liit – kasvuhoob ja kaitseplaneerija partner
Kalev Koidumäe, Eesti Kaitsetööstuse Liidu esindaja, andis oma ettekandes ülevaate sektori rollist ja arengust. Liidu tegevus hõlmab liikmete huvide esindamist ja regulatiivsete takistuste leevendamist, sealhulgas näiteks relvaseaduste kohandamist ettevõtetele sobivamaks. Ta tõi taustaks välja ka neli peamist referentsi, mis on aidanud Eesti kaitsetööstust arendada: Eestis esimese elektroonilise sõjapidamisseadme loomine, 2007. aasta küberrünnak, mille käigus Eesti infosüsteemide tugev ülesehitus tõestas end, Eston Kohveri juhtum ning Ukraina sõda, kus 2016. ja 2017. aastal kasutati Eesti kaitsetööstuse platvorme.
„Uutest tehnoloogiatest rääkides võib öelda, et ühelt poolt kipub kaitsevägi valmistuma eelmise sõja järgi, kuid Ukraina lahinguväli on näidanud, kui dünaamiline tänapäeva sõjapidamine on – lahendused, mis mõni kuu tagasi olid tõhusad, võivad täna olla juba vananenud, ning mida uuenduslikum tehnoloogia, seda keerulisem on seda lõppkasutajale kiirelt arusaadavaks ja kasutatavaks muuta.”
Eesti kaitsetööstuse eksporditulu ulatub aastas 350 miljoni euroni, julgeolekuvaldkonna investeeringud on aga 150 miljoni euro ringis. Koidumäe sõnul: „Kui varem oli fookus Vahemere riikidel, siis täna on peamised sihtturud Poola, Saksamaa ja Skandinaavia.“ Ta lisas, et „kõikide riikide kaitseeelarved küll kasvavad, aga need on pika planeerimistsükliga protsessid.“
Lisaks tõi ta välja, et kaitsetööstuse puhul ei ole oluline ainult see, kuidas kaitsevägi läheb sõtta vaid ka see, kuidas inimesed kriisis tegutsevad. Ning lõpetuseks jäi ettekandest kõlama mõte, “Parem olla kaitstud kui vabastatud.”
Lendurai mehitamata õhusõidukid
Üks märkimisväärne areng on olnud mehitamata süsteemide vallas. Ettevõte Lendurai aitab mehitamata õhusõidukitel täita oma ülesandeid ilma raadioside või satelliidita. Ettevõtte esindaja, Siim Maiveli sõnul:
„Meie põhioskuseks on panna kallite relvasüsteemide intelligentsus tööle odaval riistvaral. Lahinguväljal loeb kuluefektiivsus.“
Lendurai on valmis ehitanud drooni, mis läheneb ise sihtmärgile ning kasutab selleks masinnägemist. “Pakume “pult kätte” lahendust, kus on olemas kõik iseseisva drooni rünnakuks vajalik: maajaam, pult, raadiosaatja, droon. Paneme neid kokku Eestis ja ainult Euroopas toodetud komponentidest. Me ei sõltu absoluutselt Hiinast. See võimaldab meil müüa oma droone ka Ühendkuningriiki ja USAsse, kes ka ei taha Hiina strateegiliselt tähtsaid komponente oma seadmetesse,” ütles Siim Maivel seminaril.
Loe pikemat intervjuud Siim Maiveliga Äripäeva Tööstusuudistes SIIN.
Tarkvara kui sõjaline jõustaja
Tarkvaraarendaja SensusQ keskendub luureinfosüsteemide arendamisele ja olukorrateadlikkuse parandamisele. Nende eesmärk on muuta killustunud andmevood toimivaks tervikuks. Ettevõtte esindaja Erik Kannike märkis: „Kui arendada midagi kaitsevaldkonnas, eriti tarkvaras, on oluline mõista lõppkasutaja töövoogu. Kõik lahedad vidinad jäävad seisma, kui neid ei osata või ei jõuta kasutada.“
Disaini ja kasutajaliidese tähtsust rõhutas ta samuti: „Keskmine kasutajaliides militaarmaailmas on kolm kollast nuppu, punane nupp ja ‘abort’ ja see on mitmemiljoniline lahendus.”
Erik tõi ka välja, et keeruline on lõplikku tagasisidet oma tootele saada. “Sina ei saa kunagi lõpptagasisidet, kuidas süsteem toimib, sest sul ei ole vajalikku õigust seda infot teada.” Väärtuspakkumine on see, mida lõppkasutaja enam tegema ei pea. “Kui vaadata, mida otsitakse, siis tahetakse väikseid võimekusi, mis on kiiremad ja odavamad.”
Laevad, tekstiil ja sensorid – kaitsetööstus on mitmetahuline
Baltic Workboats, üle 250 aluse ehitanud ettevõte, tõi välja, et kõik nende toodang on eritellimuslik ja turvalisusele orienteeritud. Nende autonoomsed laevad on tähelepanu keskmes, eriti Ukraina viljaekspordi koridori kaitsmisel. „Autonoomsete laevade puhul arvatakse tihti, et need on lihtsad süsteemid, aga tegelikult vajavad nad rohkem tarku inimesi kui tavapärased alused,“ rõhutas ettevõtte esindaja Jüri Saska.
Lisaks tõi ta välja, et neil ei ole näiteks ühtegi alust, mis oleksid seeriatootmises. “Sisuliselt kõik alused, mida ehitame on custommade. Kuna ehitus, tootmine ja disain on ühes majas, siis projekti käigus oleme paindlikud muudatuste osas”
Lindante, kaitserõivaste tootja, keskendub elektromagnetkiirguse ja soojusjälje juhtimise lahendustele. Nende tooteid kasutavad juba kaheksa riigi relvajõud. Tarmo Kattago sõnul: „Kandesüsteemid peavad sobima erinevatele kehadele ja pikkustele. Ainult siis saab rääkida tõeliselt toimivast lahendusest.“
Kaitseväele on nad tootnud rõivaid, kindaid ja kotte alates 1995. aastast, aga nende toodete tegemiseks lepingute saamine käib läbi riigihangete ja hanke võitmine ja toodete tegemine Eestis käib ainult odavaima hinna peal ja nii ei ole võimalik Kattago sõnul mingit innovatsiooni teha. Ka äri jätkusuutlikkus on riigihangetele keskendumisel küsitav.
Loe pikemat intervjuud Tarmo Kattagoga Äripäeva Tööstusuudistes SIIN.
Teaduspartnerlus ja kodumaine vastupanuvõime
Henri Schasmin TalTechist tutvustas oma projekte, mis keskenduvad nii mürskude killustuvuse kui tuuleparkide mõjude uurimisele. Nende sõnul on kodumaine arendustegevus oluline just kriisiolukordades, kui tarneahelad võivad katkeda: „Meil võib olla tehnoloogia, aga ilma vajalike käitluslubadeta ei saa sellega midagi teha.“ Ning väga palju tegevusi sõltubki lõpuks tellijast. “Oluline, et jõuaks projekti planeerimisfaasides sinna, kus on reaalne vajadus.”
Kokkuvõtteks
Eesti kaitsetööstus on jõudsalt arenev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline sektor, kus koostöö, paindlikkus ja innovatsioon käivad käsikäes.