04. veebruaril avalikustati Kultuurkapitali 2020.aasta kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid!

04. veebruaril avalikustati Kultuurkapitali 2020.aasta kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid!

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia üheks laureaadiks on väljapaistev kunstnik Darja Popolitova, kes toob enda loomingus ehtekunsti vahendeid kasutades kaasahaaravalt kokku uued kujundikeeled.

Audiovisuaalse kunsti valdkonnas pälvis Jaanus Vahtra parima kostüümikunstniku preemia mängufilmi “Viimased” eest.

Täispikk uudis on leitav siit: https://bit.ly/2MDpWDR

Darja Popolitova ehtesari Echo ning Jaanus Parka legendaarseks saanud Seasoned Traveler parkad on esindatud  Tallinn Design House’is.

Urmas Veersalu: Rookroon – jätkusuutlik idee, kuidas rannikualadelt lõigatud pilliroogu kasutada

Rookrooni looja Urmas Veersalu jagab enda mõtteid, kuidas pilliroost kroonide tegemise idee alguse sai ja kuidas jõudis ta maailma suurima rookrooni tegemise mõtteni. „Vaba aja sisustamine mõtestatud hetkedega, nuputamine ja rõõm valminud esemetest. Sellest sai alguse soov luua midagi erilist ja jagada seda ka teiste asjahuvilistega.”

Mis on Rookroon?

Rookroon on ettevõte, kes tegeleb pilliroost erinevate toodete loomisega. Kõige rohkem oleme teinud rookrooni „tee ise“ komplekte. Pakendisse lõikame pilliroojupid ja kaasa paneme töövahendid – niidi ja nõela ning ka juhendi, kuidas need tükid kokku panna.

Rookroonid võivad kokkupandult olla üsna suured, kuid komplektide või materjalina saab neid saata käsitööhuvilistele üle maailma.

Millised on Rookrooni peamised sihtturud?

Peamised sihtturud, kus ma enda tooteid müün, on olnud Eesti ja Soome. Rookroon kipub olema pigem Läänemere riikide teema. Aga Etsy platvormi kaudu müün järjest rohkem ka Ameerikasse, Suurbritanniasse ja Saksamaale. Oleme varasemalt käinud paljudel Soome jõululaatadel, kus oleme saanud nii positiivset tagasisidet kui otsekontakte klientidega. 

Rookroonide kui looduslike dekoratsioonide järgi tundub nõudlus hetkel tõusvat ning meie ülesanne on pilliroolülisid piisavalt efektiivselt toota ning pakkuda.

Kuidas Rookrooni idee alguse sai?

Käsitöö tegemine on mulle alati meeldinud. Esimesed kroonid tegin kunagi poisikesena. 2013. aastal osalesin rookrooni pakendiga disainikonkursil „Eesti Juurte Juurde,“ kus see valiti 20 parima töö hulka. Peale seda tunnustust hakkasin ma juba rohkem pilliroogu lõikama ja „tee ise“ komplekte tegema. Nüüd olen tõusvas joones järjest rohkem neid komplekte teinud – toodan neid iga aastaga järjest rohkem ja saadan üle maailma.

Pilliroost rookroonide tegemine on ühtlasi ka keskkonnasäästlik?

Keskkonnasäästlikus on minu jaoks üks oluline komponent tegutsemisel. Esimese komplekti panin kunagi kilekoti sisse, aga alateadlikult sain aru, et midagi nagu selle toote juures päriselt ei klapi.

Pilliroog ise on üheaastane invasiivse kasvuga taim. Teda peabki rannikualadel lõikama, sest muidu kasvavad rannikualad kinni, mis omakorda vähendab looduslikku mitmekesisust. Eestis lõigatakse enamus pilliroogu roogkatuste tegemiseks nii Eestisse kui mujale. Roogu on proovitud kasutada ka küttena, aga selle kasutegur ei ole kuigi suur ja seda peab põletama koos puiduga. Aga kui teda lõigata ja kasutada käsitöö tegemiseks on see minu meelest väga hea ja jätkusuutlik ressursikasutus.

Oled osalenud ka maailma suurima rookrooni rekordi püstitamisel? Kuidas see idee tekkis?

Idee sai alguse pilliroost kui materjalist. Kroone võib teha nii viljakõrtest ehk õlgedest või tugevakõrrelisest pilliroost. Esimese mõttealge suure krooni tegemiseks sain Soome Rahvusmuuseumist, kus plaaniti teha suurt installatsiooni, mille tarbeks telliti minult 20 000 pilliroolüli. Eelnevalt kaalusid nad materjalina ka rukkiõlgede kasutamist, kuid said aru, et pilliroolülid on selle jaoks sobivamad. See oli tol hetkel suurim tellimus, mis mulle kunagi oli tehtud. See toimus 2015. aastal. Sellest ajast alates hakkas mõte kerima, et midagi taolist võiks teha ka Eestis. 2019. aastal novembris tegime koos Eesti Käsitöö Liidu, vabatahtlike ning laadakülaliste abiga selle mõte teoks. Guinnessi rekordite raamatusse kantud ning tänaseni suurima rookrooni tegemisest võttis osa umbes 1000 inimest, rookroon tehti 1834-st kaheksatahukast.

Millised on plaanid tulevikuks?

Rookroone tehakse peamiselt jõulude ajal ning seda hooajalisust sooviksin tulevikus pikendada. Ajalooliselt on rookroone kasutatud mii jõulude, lihavõtete, pulmade kui muude pidulikumate sündmuste puhul. Rookroonide tegemine on ka väga hea geomeetria õppimise vahend, mida koolides rohkem kasutada võiks. Samuti olen mõelnud pilliroogu tulevikus kasutada ka valgustite disainis.

Kliimasoojenemisele ning keskkonnale suurema tähelepanu pööramise valguses olen kasutanud pilliroo töötlemise jääke ka putukahotellide ehitamiseks. Putukad on pilliroolülid üllatavalt hästi omaks võtnud.

Lisaks on tähelepanuväärne asjaolu, et korraldame sellel aastal koos Eesti Rookoondisega vähemalt kaks rookroonide ülevaatenäitust, milliseid ei ole Eestis viimase paarikümne aasta jooksul toimunud.

Kuidas on Loomeinkubaatori arenguprogramm kasulik?

Loomeinkubaatorist otsin kaasamõtlejaid ja mentoreid. Olen rookroonide teemaga pikalt tegelenud, aga näiteks tootmisprotsessis võiksin erinevatel teemadel veelgi efektiivsemalt edasi liikuda. Loomeinkubaatori mentorite nimekiri on muljet avaldav ja kindlasti on neid, kes sellel teemal oskavad nõu anda. Lisaks on Loomeinkubaatorist abi ärimudeli ja fookuse täpsemal seadistamisel ja hoidmisel.

Vaata lähemalt Rookrooni kodulehelt.

Lii Aalik: Minu esimene start up!

KoduLine.ee kaasasutaja ja Loomeinkubaatori inkubant Lii Aalik avab startupi tegemise telgitaguseid jagades omaenda kogemust. KoduLine aitab jõuda hetkega üle 140 parima maaklerini erinevatest büroodest üle kogu Eesti, kes saadavad kriteeriumitele vastavaid pakkumisi, mis veel avalikku müüki pole jõudnud.

Jah, ma teen start up’i! See ei ole üldse kerge, arvestades, et enamik start up’ide loojatest on poole nooremad ning enamus mehed, kes üles kasvanud digimaailmas. Kuid see ei ole ka kaugeltki võimatu, sest esmatähtis on idee ja idee on meil hea!

Mida enam aeg edasi, seda rohkem mõistan, kui tähtis on start up’is ellujäämiseks lisaks ideele ka elukogemus, eneseusaldus ja tiim. Just need kolm tegurit aga võivad anda noorema põlvkonna ees eelise – elukogemus annab teadmise, millele peaks keskenduma ning mille peale aega mitte asjatult kulutada. Samuti on täpselt paika loksunud arusaamad iseenda võimetest ka ootamatutes olukordades. Ja väga oluline on võimalus moodustada tiim inimestest, kes on mingil määral juba maha rahunenud ja kes ei kaota mõne uuema ja veel värskema idee tekkides entusiasmi meie ühise projektiga toimetada.

Start up’i asutamisel on hea juba ette arvestada, et algus on raske ning peale tahtejõu ja usu pole alguses suurt midagi, mis motiveeriks. Tiimi tugevus avaldub hetkel, mil kedagi tiimist tabab nõrkushetk – just siis on teiste roll neid toetada ning uskuda mitme eest. Neid hetki on olnud kõikidel ja see ei ole üldse halb, sest nende käigus saab selgeks tegelik potentsiaal õnnestumiseks. Ka meil on olnud neid hetki, kus investoritega suheldes kuuled juba mitmekümnendat korda “ei” ja hinge hakkab painama võimalus, et mis siis, kui nii jääbki. Seejärel hakkab vaikselt närima kahtlus, kas see on ikka üleüldse hea idee.

Ainus, mis sel hetkel aitab ja edasi viib, on tiimikaaslaste ergutuskõned, sisemise usu hoidmine ja tahe tõestada vastupidist. Mul on hea meel, et oleme Magnusega need hetked tänaseks üle elanud ning tundnud teineteiselt seda tuge ja tahet vaatamata kõigele edasi minna. “Meie lähme edasi ja alla ei anna” – on olnud meie vankumatu moto järjekordse “ei” kuulmisel. Seda magusamad ja liigutavamad on kohtumised nende investoritega, kes ütlevad “Jah, mul oleks riskivabam ja mugavam liituda järgmises ringis, kui olete juba käivet kasvatanud ja edasi liikunud, kuid ma usun, et teete selle ära ja kavatsen kohe investeerida!”

Võib-olla see summa ei ole üldse investori jaoks olulise suurusega, kuid start up’i tiimile on see kui hapnik, mis annab elu. Aitäh neile investortele, kes riskivad ka algusfaasis investeerida!

Milline on siis alustava start up’i elu?

Igapäevased kõned, kohtumised, koosolekud, ajurünnakud, magamata ööd ja palju muud ning seda kõike pere ja mingisuguse teise töö tegemise kõrvalt, mis aitaks finantsiliselt ellu jääda, et panustada ideesse, millest saab kunagi järgmine ükssarvik. Jah, ükssarvik, sest väiksemat eesmärki pole mõtet võtta. Lisaks häkatonid, pitchimiste võistlused, start up’ide koolitused, meedia, turundus, arendus ja klientidega suhtlus. Suureks abiks on meile olnud Tallinna Loomeinkubaator, kus oleme saanud palju kasulikku infot ning osaleda erinevatel koolitustel. Lisaks kõigele on see olnud hea koht, kust saab peaaegu alati kõikidele küsimustele vastuse. Neid tegevusi on palju, kuid see kõik on seda väärt! Ja kui tähtsaks muutub iga “Like” sotsiaalmeedia postitustel! Iga kord, kui avaldada mingi terake oma ideest, on soov saada tagasisidet. Ja nii loedki iga päev üle, mitu meeldimist on tulnud ning kes neid on jaganud. Kõlab kentsakalt, aga nii see on!

Start up’i asutamise juures ei ole ettevõtte sisemaailm ainus, mille keerukused ikka ja jälle üllatavad. Sel teel avastad ennast hoopis uuest olukorrast ka oma enda pere, sõprade ja tuttavate pilgu läbi. Kui ka ise tunned, et teed midagi üliägedat ja muudad oma suure entusiasmiga kogu maailma, siis õige pea avastad, et üks osa lähiringist, kes on seni alati headel ja halbadel aegadel toeks olnud, suhtub kõigesse üsna leigelt. Seevastu teine osa elab vaimustunult kaasa. Mõned inimesed aga ei taha sellest teemast üleüldse mitte midagi kuulda.

Sellised reaktsioonid panevad mõtlema ning taolised mõttepausid on vältimatud. Need õpetavad meile enda ja teiste kohta rohkem kui oleme siiani seda kogenud. Tundub, et elu kulgebki erinevates etappides, erinevate teadmistega, olles ise muutumises ja vahel ka muutumatuses. Igaühel on valik, kuhu gruppi ta mingis uues olukorras kuulub. Start up’i saab ehitada inimene, kes on võimeline arenema, vajadusel muutuma ja edasi liikuma. Iga inimene, kes selleks kõigeks võimeline on, peaks oma potentsiaali kasutama ning jõuga kinnihoidvatest raamidest end välja lõhkuma. See on raske kuid hädavajalik. Ilma selleta ei muutuks maailm ning ei leiutataks midagi. Skeptikuid on alati olnud, kuid nemad elu edasi ei vii, kui siis ainult selle jonni läbi, millega nende pessimismi ümber lükata. Siit tuleb välja veel üks oluline joon, mida vaja – julgus.

10 näpunäidet Facebooki reklaamide seadistamisel

Tallinna Loomeinkubaator alustas Veebis nähtavaks! Koolitussarjaga. Kuuest olulisest teemast koosnevas veebiseminaride programmis jagame teadmisi Facebooki reklaamidest, SEOst, Instagramist, kodulehtede ja e-poodide loomisest, aga ka sellest, millised on uued suunad digiturunduses, kuidas teha e-maili turundust ja panna LinkedIn enda jaoks tööle.

Koolitussarja esimese seminari Facebooki reklaamidest viis läbi Veiko Ristissar, kes on loonud üle 50 erineva veebi- ja turundusprojekti erinevatele ettevõtetele ning koolitanud üle 20 organisatsiooni digiturunduse valdkonnas. 

Järgnevalt toome välja mõned huvitavad näpunäited koolituselt, kuidas Facebooki reklaame efektiivselt seadistada ja kasutada.

      1. Facebook Ads Manager

Reklaame seadistades peaks kasutama Facebooki lehe Ads Manageri, kus saab reklaame luua, planeerida ja analüüsida.

      2. Facebooki kampaania eesmärk

Facebooki kampaaniat seadistades on oluline, milline eesmärk valitakse. Sellest sõltub suuresti kampaania tulemus. Näiteks Brand Awareness või Reach valides üritab Facebook reklaami näidata võimalikult suurele hulgale unikaalsetele inimestele.

Valides Traffic’u, on kampaania eesmärgiks saada kodulehele võimalikult palju liiklust ja kliente.

      3. Kampaania eelarve

Kui varem ei ole kampaaniaid seadistanud, siis tasub erinevat eelarvet testida. Alustada võib väikeste summadega ja neid kaks nädalat testida.

      4. Kampaania sihtrühma valimine

Esmakordsel reklaamimisel võiks sihtrühm jääda 20 000 ja 100 000 vahele. Mida kitsam on sihtrühm, seda suurem on tõenäosus, et see jõuab õige inimeseni. Suure sihtrühma puhul võib nähtavus olla küll suur, aga kui on soov, et kodulehel oleksid inimesed, kes seal reaalse ostu soovitavad, siis on väiksem sihtrühm parem.

     5. Reklaami visuaal

Facebooki reklaami puhul on pigem soovituslik kasutada ruudukujulist pilti. Seda seetõttu, et enamasti vaadatakse Facebooki reklaame mobiilis (ligikaudu 80% liiklusest ja klikkidest), mis toetab pigem ruudukujulist formaati.

Piltide visuaal mõjutab 75% seda, kas inimene klikib või ei. Kui on äge visuaal, siis just see jääb silma. Visuaalidel ei ole enam ka 20% teksti piirangut.

    6. Google URL Builder

Google URL Builder võimaldab näha Google Analyticsis, kui palju antud reklaam on reaalsest klikke ja inimesi lehele toonud.

    7. A/B testimine, üleskutse, numbrid ja kliendi kasu

Reklaamide puhul kasuta A/B testimist. Tee mitu versiooni, vahetades, kas pilti või teksti. Siis näed, milline versioon töötab kõige paremini.

Lisaks too tekstiliselt või visuaalselt välja kliendi kasu.

Küsi jah küsimusi.

Reklaamil peaks olema ka selge üleskutse: tule külla, võta ühendust, registreeri jne.

Ning kindlasti tuleks tekstis võimalusel kasutada numbreid, sest need haaravad kohe kliendi tähelepanu.

    8. Facebook Pixel

Facebooki Pixeliga saad teada täpselt, mis tegevust on kodulehel tehtud: vaadatud tooteid, lisatud ostukorvi või on jäänud ostukorv pooleli. Seda kõike on võimalik Pixel’i abil jälgida. Ja seeläbi saab sihtida Facebooki reklaami ainult neile, kes on kodulehel käinud.

Pixel’it saab seadistada ainult Business kontoga.

   9. Tootekataloog ja Facebook Store

Facebooki ja Instagrami lisatav pood. On võimalik teha pood ja seal sees erinevad setid toodetega. Tooteid on võimalik lisada käsitsi või otse veebilehelt.

  10. Instant Experience

Instant Experience on Facebooki sisene maandumislehekülg, mis on nähtava ainult mobiilis. Seda saab reklaamide jaoks efektiivselt kasutada. Saab lisada linke, teksti, videosid, pilte. 

Ringmajandus: Tarbijate ja ettevõtjatena ei ole meil enam teist lahendust

Miks on ettevõtluses oluline pöörata tähelepanu keskkonnasäästlike ideede rakendamisele? Mis on ringmajandus ja kuidas ettevõtted enda tegevusse neid ideid kaasata saavad, vastab Organic Estonia juht ja Loomeinkubaatori mentor Krista Kulderknup.

“Täna on elanikkonna pilgud pööratud meie keskkonnale –  ja inimese tervisele. See, kuidas pidevalt kasvav majandus kasutab taastumatuid ressursse – enam jätkuda ei saa, sest pürgi, heited jne mõjutavad inimese tervist, looduskeskkonda, ökosüsteemi ning kõik see on tugevalt kliimamuutuste ja keskkonnamuutuste põhjuseks.”

Aga kuidas siis saab? 

Tuleb leida lahendused ja alternatiivid olemasolevale majandussüsteemile ja elustiilile, mis oleks jätkusuutlikud meie kogu planeedi jaoks, arvestades ökoloogilist jalajälge, vähendades kõikvõimalikke reostusi nii õhus, mullas, vees jne. Me peame kriitilised vaatama üle ettevõtete toimimise mudeli kui ka tavatarbija ja elaniku elustiili.

On aeg muutuseks ja kõik mis tundus ülimugav, pillav ja raiskav ning teinekord ka hoolimatu elustiil on muutumas vastupidiseks –  uuesti loodusega arvestavaks.

Kasutusele on tulnud sellised mõisted nagu – mahemajandus, rohemajandus, ringmajandus – kõikidel on üks eesmärk – muuta elu ja ettevõtluse korraldus jätkusuutlikuks ja keskel kohal on kasutada taastuvaid loodusressursse ja  säilitada puhas looduskeskkond järgnevatele põlvkondadele.

Ringmajandus vaatleb nii taastuvat või taastumatut ressursssi või materjali, mida vajame erinevate toodete ja teenuste tarbimiseks ning vaatleme ringmajanduses toote või tema ülejääkide või kasutatud toorme – komponentide uuesti kasutusele võttu olemasolevas või uues majandusvaldkonnas või eluringis.

Ringmajanduse peaeesmärkideks on luua võimalikult väikeste kadudega tootmis- ja tarbimissüsteem.

Millised on ringmajanduse perspektiivid?

Meil tarbijatena ja ettevõtjatena ei ole enam teist valikut. Kui tootja sellele ise tähelepanu ei pööra, siis järjest enam keskkonnateadlik tarbija annab oma valikutega sellest selgelt märku. 

Ringmajandus ja jätkusuutlikku tegevuse mudeli ettevõtlusesse sisse toomine on ettevõtjate jaoks ka positiivsed küljed – seda mahe-,  rohe-,  ja ringmajanduse muutust või korraldust ettevõttes või tootes on võimalik läbi turunduse tutvustada ja müügiargumendina ära kasutada. 

Millised on ringmajanduse tulevikusuunad? Mida see ettevõtjate jaoks tähendab?

Ringmajandus ootab tegelikult uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid. Oluliseks muutuvad taaskasutamine, uuesti täitmine jne, ühiskasutamine n. rent jne. Tootmise ja teenuse protsessis on oluline tähelepanu pöörata tervik logistika süsteemile, arvestades toote elueaga. Tähtsamaks on muutunud ringmajanduse puhul tarbija, või ka ettevõtte, vajaduste rahuldamine teenuste abil ja mitte enam toodete omamise kaudu.

Ringmajanduses on teenusel samuti omad põhimõtted – osuta, kasuta – tarbi, aga arvesta samu põhimõtteid  – nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik ehk siis säästlikult, tekitamata jäätmeid ja muud reostust.

Kuidas on ettevõtjatel võimalik kaasata enda tegevusse jätkusuutlikkuse ideid?

Ideid saab igal poolt. Oluline on meie enda isiklik elustiili eesmärk, hoiak ning väärtushinnangud.

Ideed tulevad töötajatelt, koostööpartneritelt, klientidelt ja muidugi internetist. Samuti aitavad kogu protsessi läbi vaadata erinevad ja antud valdkonnale spetsialiseerunud konsultatsiooni ettevõtted, mentorid ja nõustajad. Rohe- ja ringmajanduse protsesside sisse viimiseks ettevõtetesse annavad toetust ka erinevad fondid.

Mis on peamised takistused, mis võivad ettevõttel keskkonnasäästlikku tegevust takistada?

Sõltub ambitsioonidest. Suurettevõtted saavad endale lubada ehitus- ja ümber rekonstrueerimisi (n. ehituse jätkusuutlikkust, veekasutuse tõhusust, energiakasutuse (hoone kütmine, jahutamine ja elektritarbimine) efektiivsust, materjalide ja ressursside kasutust, sisekeskkonna kvaliteeti ja seal töötavate inimeste rahulolu)  ning taotleda ka selle tõestuseks jätkusuutlikkuse jm sertifikaate.

Aga vaadelda, hinnata ja tõhustada saab kindlasti ka väiksemaid tegevusi alates kontori rohestamisest, töötajate heaolust kuni tootmis- teenuse tõhustamise protsessi ja transpordi valiku ning logistikani.   

Mida soovitate ettevõttele, kes soovib enda tegevusse kaasata jätkusuutlikkust?

Alustada tuleks ideest ja mõttest, väärtushinnangute paika panemisest – et miks seda teha?

Hinnata ja kaardistada võiks ettevõtte, tootmiskeskkonna, töötajate heaolu, tootmisressursse või teenust ennast, et mida saab muuta lihtsamaks ja koheselt ning mille jaoks on vaja lisa ideid või ka siis juba investeeringuid.

Kõik muutusi meie oma töökeskkonnas ja uuendusi ettevõtluses või toote – teenuse disainis tuleks võtta mõnu ja kirega! Sest iga ettevõtte ja iga inimene annab oma väärtushinnangutega panuse meie puhtasse keskkonna jätkusuutlikku toimimisse. 

Lisainfot ringmajanduse kohta leiab Keskkonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse kodulehelt.

ŠMÖKO: Mesilasvahariie, mis on 100% orgaaniline, korduvkasutatav ja biolagunev

Öko-šmöko’st sündinud nimi, millega tegijad näitavad, et ei tee ökot sellepärast, et see on popp, vaid sellepärast, et see on uus normaalsus. Millega ŠMÖKO tegeleb ja kuidas on võimalik toidu säilitamiseks kasutada keskkonnasõbralikke variante, vastavad ettevõtte asutajad Marge Simo ja Liina Pajusalu.

Mis on ŠMÖKO mesilasvahariie?

Me toodame mesilasvahariideid, mis on tehtud orgaanilisest puuvillast ja need on biolagunevad. Kuna plastik on suur keskkonnaprobleem maailmas, siis just mesilasvahariie on üks alternatiiv, mida plastiku asemel kasutada.

ŠMÖKO mesilasvahariie aitab vähendada ühekordsete plastikkarpide kasutamist ja peamine idee on, et ta sobib toidu pakendamiseks ja säilitamiseks. Mesilasvahariie on tehtud käsitööna meie enda töökojas Loomeinkubaatori majas, mis loob sellele veelgi enam lisaväärtust. Kõik koostisosad on orgaanilised: riie, mesilasvaha ja ka jojoobaõli, mida kasutame on orgaanilised.

Mujal maailmas kasutatakse sellist materjali juba laiemalt ja mõtlesime, et hakkame ka Eestis neid tootma. ŠMÖKO-l on veel teisigi plaane, kuid see on esimene asi, millest me alustame.

Kuidas see idee alguse sai?

Tegelikult käis Liina Uus-Meremaal, kus ta sai taolise mesilasvahariide kingituseks ning sealt saigi see idee alguse – see oli juba kolm aastat tagasi. Uus- Meremaal oli selline alternatiiv juba väga populaarne – see oli müügil poodides ja inimesed kasutasid laialdaselt. Uus-Meremaal on ka riiklik strateegia, mille järgi on kilekotid keelustatud juba tootmises ja poodides.

Töötades ise keskkonnaalal on just keskkonnateema alati olnud südamelähedane ja seepärast jäi ka selline kingitus Liinale eredalt meelde. Lisaks on mesilasvahariide tootmisel väga palju erinevaid võimalusi. Sõltub, mis riiet kasutada, kui suurt riiet toota, võimalik on teha ka karbikesi ja kotikesi.

Kuidas sündis ideest ettevõte ŠMÖKO?

Me ise töötame keskkonnaalal ja meil on suur huvi loodushoiu vastu  Oma tööalases karjääris oleme tegelenud mitmete keskkonnaalaste projektide juhtimise ja täitmisega. Tekkis soov, seni kogutud teadmisi rakendada ja ise midagi luua.

Siis hakkasimegi seda ideed arendama, tegema katseid ja õiget valemit välja töötama.

Eesmärk oli katsetada, kuidas vahariie piisavalt hästi toimiks – kuidas ta oleks nätske ja pehme ja kuidas ta pärast pesu jääb. Katsetamise periood võttis meil peaaegu pool aastat või rohkemgi, et arendada välja just see õige toimiv lahendus.

Kui lihtne või keeruline on sellise tootega Eesti turul olla?

Esialgu turule sisenedes on see olnud paljude inimeste jaoks ikka täiesti võõras toode. Mõned on varem kuulnud, aga on palju neid, kes kuulevad sellisest vahariidest esmakordselt. Seeläbi ongi olnud väljakutse pääseda poekettidesse. Samas inimesed, kellele seda toodet juba lähemalt tutvustame, satuvad sellest kohe vaimustusse, seepärast on otsemüük olnud meie puhul oluline. Ja nüüd ongi väljakutse, kuidas jõuda poodide riiulile, et inimesel oleks võimalik seda toodet katsuda ja näha.

Mesilasvahariide puhul on üks olulisi aspekte just selle keskkonnasäästlikus.

See on tõesti oluline. Euroopa Liidus on vastu võetud mitmeid direktiive, mille eesmärgiks on reguleerida plasttoodete kasutamise vähendamist. Riigid peavad leidma alternatiivid just plastiktopside, -karpide ja -kilekottide asemele. Ja mesilasvahariie on selleks üks variant.

Miks on oluline, et ettevõtted pööraksid tähelepanu just jätkusuutlikkusele?

Maailmas on palju keskkonnaprobleeme. Me peame mõtlema järgmisele põlvkonnale ja kõiki ressursse mitte ära kasutama ning käituma teadlikult. Näiteks on maailmameres üheks suureks keskkonnaprobleemiks mereprügi, milles domineerivad plastjäätmed. Kõige valulikumalt tunnevad seda probleemi ookeani saared, nad näevad vahetult seda tohutut prügi hulka ja plastikut, mis hõljub meres ja mida uhutakse kaldale. Kõige ohtlikum on mereelustikule mikroplast, mida nad endale sisse söövad.

Eestis on tegelikult hea elu ja me ei tunneta neid probleeme nii valulikult, aga ka meil tekib palju prügi ja plastikut. Kuid ka meie prügi ja plastiku arvelt maksab keegi teine lõivu. Ja seda teeb just loodus – loomad, taimed ja veekvaliteet.

Kuidas on Loomeinkubaatori arenguprogramm Teile kasulik?

Nii kui astusime Loomeinkubaatorisse, saime kohe kõrvaltvaataja tagasisidet ja inspiratsiooni edasi areneda. See on olnud positiivne ja see töö kindlasti jätkub. Kõige esmane asi, mida me ootame on abi ja kontaktid. Lisaks toimub palju huvitavaid koolitusi ja Loomeinkubaatoris kohtab hästi inspireerivaid inimesi. Järjepidevalt tugevdame ennast programmis.

Vähendage pakendeid ja säästke loodust!

ŠMÖKO toodetega on võimalik tutvuda nende kodulehel.

Creative Ports: Loomeettevõtted rahvusvahelise koostööga laia maailma

Creative Ports’i projekti eesmärk on toetada Läänemere piirkonna loome- ja kultuurivaldkonna jätkusuutlikku kasvu ja tööhõivet ning edendada valdkonnaga seotud ettevõtete ja tugiorganisatsioonide rahvusvahelistumist. Projekti raames tuuakse kokku erinevad sihtgrupid ning toetatakse loome-ja kultuurisektori rahvusvahelistumist kompetentside ühendamise teel.

Creative Portsi projektis osalevad Eesti, Taani, Saksamaa, Soome, Läti ja Poola inkubaatorid, kultuuriinstituudid, start-upid, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning seeläbi koondatakse nende pädevused, et stimuleerida kultuuri- ja loomemajanduse sektori rahvusvahelistumist. Creative Portsi projektis osaleb ka Tallinna Loomeinkubaator.

Loomeinkubaatori konsultandi Nele Plutuse sõnul annab Creative Ports Loomeinkubaatori inkubantidele ainulaadse võimaluse leida rahvusvahelisel turul koostööpartnereid ja toetab nende välisturgudele jõudmist. “Creative Ports on välja töötanud õppematerjalid, mis toetavad osalevate organisatsioonide rahvusvahelise koostöö arendamist, lisaks toimub mitmeid sündmusi, kus ka Loomeinkubaator ja meie inkubandid osalevad.”

Creative Portsi raames on toimunud rahvusvaheline võistlus “Pitching for a Better Baltic Sea.” Võistlus jõudis rahvusvahelise publikuni veebi vahendusel ja sellest võtsid osa 12 ettevõtet Eestist, Lätist ja Taanist, kes tegutsevad samaaegselt nii loome- kui ka rohemajanduse valdkonnas. Eestit esindas võistlusel inkubant KIRA ja vilistlased Nordhale ja Stella Soomlais. Võitjaks osutus KIRA, kes valmistab jalatseid vanadest rehvidest ja plastpudelitest.

Lisaks toimus MESH festival, mille raames toimusid inspireerivad vestlused, interaktiivsed töötoad ja ümarlaua arutelud. Eesti ettevõtetel oli võimalus MESH festivalil rahvusvahelisele publikule ja organisatsioonidele näidata ennast tutvustavaid videoid.

Creative Portsi võimaluste, sündmuste ja õppematerjalidega on võimalik lähemalt tutvust teha kodulehel.

SEIF: Minimalistlik, stiilne ja kindel valik

Kodumaise rõivabrändi ja Loomeinkubaatori inkubandi SEIF toodete kangastes kohtuvad eriliselt esile tõstetud naturaalsed materjalid, kombineerituna helkurniidiga. Kuidas selline ainulaadne idee sündis ja mis on brändi tulevikuplaanid, vastab disainer Kairi Getman.

Kuidas sündis bränd SEIF?

Kolm aastat tagasi uurisin enda magistritööd tehes, kas naturaalsest materjalist on võimalik teha pimedas helkivaid rõivaid. Olemas on sportlikud riided, kus on helkurit kasutatud, aksessuaarid, lihtsalt helkurid, kleebised. Kõik on nagu olemas, aga olen ise minimalistliku rõivastusstiiliga ja mulle absoluutselt ei meeldi enda külge helkureid riputada. Enda villase mantli külge kleebise panemine on viimane asi, mida tahaksin teha. Seepärast hakkasingi uurima, kas naturaalsest materjalist on üldse midagi tehtud.

Esiteks ma proovisin, kas on olemas tumedamat helkurit või materjali, mida saaks kombineerida naturaalse materjaliga. Alguses ma seda ei leidnud, vaid leidsin lõngad, kus helkurniit on juba sees ja hakkasin seda kasutama kudumites. Minu eesmärgiks oli aga leida lahendus, kus helkurniit ei paistaks esialgu üldse välja. Ja selline toode, mis õue minnes kunagi maha ei ununeks. Ta on sul kogu aeg olemas ja sa ei pea selle peale mõtlema. Rõivastus – mantel, jakk ongi selline, et sa paned selle selga ja see jääb selga senikaua kui sa väljas oled. Mütsid ja kõik muu võid sa unustada, aga rõivast vast seljast ära ei kaota.

SEIF’i nimi tuleb inglisekeelsest sõnas safe. Kui seda hääldada, siis tundub see juba koheselt turvaline. Samas on see ka minimalistlik, stiilne ja kindel valik.

Millised on sinu brändi tooted?

Minu fookus on suunatud põhiliselt ülerõivastele. Praegu proovin tootjaga välja töötada erinevaid kombinatsioone. Hetkel on kanga valikus must, tumehall ja tumesinine. Erinevaid lahendusi välja töötades jäävad need ikkagi pigem minimalistliku stiili juurde. 

Oled jõudnud Ajujahi Top30 ettevõtte sekka? Kuidas sa sinna jõudsid  ja mida see sinu, kui ettevõtja jaoks tähendab?

Tegelikult pidin ma Ajujahile äriidee esitama päev enne Loomeinkubaatorisse enda ideed pitchima minemist. See juhtus huvitaval kombel täpselt samal ajal. Ajujahil osalemine annab mulle võimaluse saada tähelepanu. Lisaks on oluline teadmiste pagas, mille ma sealt saan.

Kuidas on sinu ettevõttesse kaasatud jätkusuutlikkuse ideed?

Helkurniit on ainuke asi, mida ma sünteetilise materjalina kasutan. Ülejäänud materjalid, mida ma kasutan, on kõik naturaalsed – vill, lina, viskoos. Rõivaste lõiked püüan ma teha sirgjoonelised, mis tähendab, et ülejäägid on võimalikult minimaalsed. Ka need vähesed ülejäägid püüan ma ära kasutada. Näiteks mantlirõivaste ülejääkidest tegin ma kindad. Eesmärk on võimalikult palju materjali otstarbekalt ära kasutada.

Millised on sinu eesmärgid, kuhu sa tahaksid enda brändiga jõuda?

Ma ise visualiseerin kindlasti Põhjamaid – Soome, Rootsi, Norra. Ja Taani on mul kõige lemmikum. Kui ma eelmisel aastal Taanis käisin, siis ma nägin, et seal on mul kõige suurem potentsiaal areneda. Näiteks kandsid enamus inimesi, kes seal ratastega sõitsid mantleid, ja see oli minu jaoks vau hetk. See oli nii äge. Sinna turule jõudmine on kindlasti midagi, mida tahaksin saavutada.

Kuidas on Loomeinkubaatoris olemine sulle kasulik olnud?

Tänu enda konsultandi initsiatiivile sain enda tooted Tallinn Design House’i müügile. See oli kohe motiveeriv ja just see, mida enda pushimiseks vajan. Lisaks erinevad koolitused, millel osalesin ka juba enne liitumist. Mulle meeldib ennast teadmistega kurssi viia. See on tegelikult väga suur pluss.

Olgem pimedas nähtavad!

SEIF’i toodetega on võimalik tuvuda Tallinn Design House’is.

Tallinna Loomeinkubaator alustab jaanuaris temaatiliste koolitussarjadega

Tallinna Loomeinkubaatoris jätkuvad uuel aastal põnevad koolitused, mis on jagatud sarjadeks, et pakkuda ettevõtjatele võimalust teemade kaupa enda tegevust mõtestada ja võimendada.

Uue aasta esimene koolitus toimub 19. jaanuaril „Finantsid korda!“ sarja raames, mis annab osalejatele praktilise ja arusaadava ülevaate raamatupidamisest. Seminari viib läbi SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid pearaamatupidaja Kersti Tänavsuu. Lisaks on sarjas tulemas seminarid, mis keskenduvad juriidilistele küsimustele ning teevad selgeks toote või teenuse omahinna arvutamise põhimõtted.

Ühe suure teemana on fookuses ringmajandus, mis on ettevõtete tegevuses üha suurema tähtsusega. Koolitustel annavad oma ala eksperdid ülevaated ringmajanduse ja jätkusuutlikuse olulistest teemadest nagu näiteks öko sertifikaadid, pakendid, materjalid jpm. Üheskoos keskendutakse ringmajanduse põhimõtetel üles seatud uute ärimudelite loomisele.

Inkubaatori konsultandi Marietta Rubeni sõnul aitavad koolitussarjad ettevõtjatel läheneda küsimustele ja probleemidele fokusseeritult ning leida sobivad lahendused, kuidas enda tegevust edasi arendada „Ettevõtjatele olulise teemana on fookuses veebis nähtavuse saavutamine ja hoidmine, nüüd kus digiturunduse lahendused on toonud kliendid ettevõtetele lähemale kui kunagi varem. Järjest enam liiguvad uued ettevõtted ka ringmajanduse põhimõtteid arvesse võtvate ärimudelite suunas, mis loovad täiesti uued väljakutsed. Koolituste sarjadega soovime innustada ja leida koos lahendusi.“

 „Veebis nähtavaks“ sarja raames saavad ettevõtjad praktilise ülevaate erinevate kanalite ja võimaluste eripäradest ning jagatakse teadmisi, kuidas enda ettevõte veebis veelgi esile tõsta. Juba 20. jaanuaril toimub esimene seminar Facebooki reklaamide teemal. Koolitust viib läbi Loomeinkubaatori ärimentor Veiko Ristissaar, kes on loonud üle 50 erineva turundusprojekti mitmekülgsetele ettevõtetele. Täiendavalt on tulemas Instagrami, Linkedin’i,  SEO, kodulehe ja e-poe, ning e-maili turunduse alased seminarid.

Kevadel ootame ambitsioonikaid ettevõtjaid taaskord inkubatsiooniprogrammi, mille üheks esimeseks sammuks on uuenenud eelinkubatsiooniprogramm, kuhu ootame osalema ka ideefaasis alustavaid ettevõtjaid.

Koolituste info täieneb jooksvalt kodulehel https://inkubaator.tallinn.ee/kalender/.

Registreeri end osalema juba täna!

Kodumaine jalatsibränd KIRA valmistab jäätmetest saapaid

Loomeinkubaatori inkubant KIRA valmistab saapaid taaskasutatud materjalidest. Saapa tald on tehtud vanadest autorehvidest, sisetald on plastpudelitest valmistatud vildist, kannakapp ja ninats on merest kogutud ja ümbertöödeldud plastikust.

„See mõte ei tulnud üleöö ja mu unistuseks ei olnud hakata jalatseid tegema,” ütles Sirli Ratasepp, kes selliste keskkonnasõbralike saabaste tootmise käima tõmbas. Ta rääkis, et idee idanes pikkamisi alustades sellest, et ta jõudis arusaamisele, et inimesed tarbivad liiga palju, eriti riideid ja jalatseid.

„Sain aru, et oleme nii egoistlikud. Selle pärast, et saada odavat asja, kannatavad nii paljud inimesed ja loodus. See on üks pool. Teine pool on see, et töötasin mõni aasta tagasi kaubandusettevõttes, kus mu töö oli turundada, et inimesed ostaksid rohkem. Mingil ajal hakkas mulle vastu, kui pidin müüma neid asju, millesse ma ise väga ei uskunud. Tundsin, et ma ei taha ühegi asja ostmist kellelegi peale suruda ja tahaks teha midagi täitsa muud,” rääkis ta.

Esimeseks pääsukeseks baleriinad

Naine teadis, et moetööstuses on tohutu konkurents ja kui midagi uut teha, siis see peab olema senisest täiesti erinev. Kuna tal on olnud ka selliseid laiatarbejalatseid, mis ajavad jala higistama, lagunevad ära või on niiske ilmaga jalad märjad, siis küpses mõte hakata valmistama kvaliteetseid ja vastupidavaid jalatseid.

Sirli uuris youtubist, kuidas asi käib, kuid sellest jäi väheks. Seejärel käis ta Londonis intensiivsel kiirkursusel, õppides jalatsidisaini. „Sealt läks kõik lahti. Sain teada, missugused peavad olema joonised, kui tahad need tootjale anda, kust saab materjale jne,” meenutas ta.

Naine leidis endale mõttekaaslased ja nad hakkasid kontseptsiooni looma – mille poolest ollakse erilised. Selgus, et tootja leidmine on hästi keeruline, katsetati erinevaid välismaiseid partnereid ja lõpuks jõuti nende endi sünnilinna Tartusse, kus jalatsitootja Samelin võttis neid vastu.

Esimeseks tooteks olid baleriinad, mille tald on suverehvist. Pealne on taaskasutatud puuvillast – kokku on korjatud vanad voodilinad ja T-särgid ning tehtud neist uus kangas. Sisu on plastikpudelitest. Prototüüpide ja katsetamise peale kulus pea pool aastat. Kingad said müügiküpseks üle-eelmisel suvel.

Koroonaaeg andis tõuke saabasteks

Saabaste mõte tuli Sirlil tänavusel koroonakevadel, kui jalutamine oli pea ainus meelelahutus, mida sai teha. „Käisin hästi palju rabas. Mul olid spordijalatsid, mis olid natuke libedad ja millega jalad olid tihti märjad. Siis tuligi mõte, et teeks sõjaväelõikega saapa, mis oleks taaskasutatavatest materjalidest,” rääkis ta.

Talverehvidest valmistatud saapatalla materjal tuleb Hispaaniast, sealne tootja on sellega aastaid tegelenud. Rehvist on eemaldatud traadid, materjal on puhastatud, nii et see ei lõhna ega määri. „Eestis kahjuks sellega ei tegeleta, millest on väga-väga kahju,” märkis Sirli. „Vilt tuleb Itaaliast. See on nii mõnus pehme, et raske on uskuda, et tehtud plastikpudelitest. Paljud arvavad, et plastpudelitest vilt ajab raudselt jala higistama, aga ei aja.”

Kannaklapp ja varvaste kaitse on valmistatud ookeanist korjatud plastist. Saapapealne on ühe Norra suusasaapatootja jääk. „Seda ettevõtet enam kahjuks ei ole, aga tema kangast jäi palju üle ja mõtlesime, et miks mitte seda kasutada,” lisas ta. „Talla alla oleme teinud kõrgenduse, mis peaks jalga toetama.”

Nii naistele kui meestele mõeldud KIRA saapad saadi müügivalmis oktoobris. Saapad on üle ootuste populaarsed ja ootejärjekord on praegu jaanuari keskpaigani. „Teeme vaid ettetellimise peale, kuna tohutut ladu toota on väga kulukas ja teiseks ei taha me anonüümselt kuhugi tellida, äkki jääb kasutuseta,” selgitas Sirli.

Iga detsembris tellitud paari kohta istutab SA Koosloodus kevadel puu, annab saabaste ostjale teada selle koordinaadid ning saadab pildi. Nemad hoolitsevad ka istutatud puukeste eest.

Loe täispikka artiklit Maalehest.