Kriisiaegne olukord on uudne ning hirmutav paljudele ettevõtetele. 2. aprillil toimunud veebiseminaril arutati hirmu teemadel ja mõeldi ühiselt, kuidas praegusest perioodist positiivse meelestatusega läbi minna ning väljakutsetele vastu astuda. Toome teieni moedisaineritele tootearendusteenust pakkuva ettevõtte Baltic Intertex juhi ja asutaja Ulvi Kala nõuandeid, kuidas säilitada häid suhteid nii klientide kui töötajatega.

Ulvi, Sina oled end aja jooksul nullist üles töötanud. Mida on selleks vaja?

See on võimalik siis, kui sinu töö on sulle hobi ning sul on suur tahtejõud midagi saavutada.

Too mõni näide, kuidas oled raskuse muutnud väljakutseks ning selle edukalt ületanud.

Minu mentaliteet on, et ei ole raskuseid, vaid ongi väljakutsed. Aastaid tagasi sisestas nii klient kui ka meie tootmistellimusi käsitsi – põhimõtteliselt ühest Excelist tuli asju teise Excelisse toksida. See oli väga aeganõudev töö nii kliendile kui ka meile. Läksin kuulama ühe tuttava esitlust EAS-i infotundi, kuidas arendada ettevõtet läbi IT-lahenduste. Seal tuli äratundmine, et see on see, mida me vajame. Kaardistasime nii enda kui kliendi vajadused ning arendasime koos ühe väikese IT-firmaga välja spetsiaalse meie firma jaoks loodud programmi. Veel keerulisem oli seal aga programmi katsetamine, tööle panek ning kliendi veenmine seda kasutama. Praegu meie ega ka me klient ei kujuta ette firma igapävaelu ilma selle programmita.

Mis on on praegu ettevõtete jaoks suurim väljakutse ning kuidas soovitad oma kogemuse näitel sellest välja tulla? 

Töötajate töökohtade säilitamine ning koos edasiliikumine. Minu kogemus on, et tuleb tegutseda! Suhelge meeskonnaga, klientidega, tarnijatega ning tekitage positiivne foon, mis aitab genereerida uusi ideid.

Kuidas oled kriisile lähenenud oma ettevõttes?

Kui valitsus kuulutas välja, et ettveõtted lähevad nädalaks kinni, saatsin pooled töötajad puhkusele ja pooled jäid tegutsema. Ka mul endal oli esimesel nädal segadus – polnud kohe lahendust, keegi midagi täpselt ei teadnud, kaasa arvatud seda, mida kliendid mõtlevad. Võtsin ise aja ka maha ja olin osaliselt tööl ja osaliselt kodus ning mõtlesin, kuidas ja kellega edasi minna. Suhtlesin klientide ja koostööpartneritega ja jõudsin veendumusele, mida meie ettevõte tegema peab. Igal firmal on ju oma tee.

Alguses läks lahti meeletu koolituste tulv. Kui inimene on paanikas, siis ta kuulab kõike ja ei tea, kas tal on seda ka vaja. Mina valisin teise tee. Kuulasin ära Tambet Toomela loengu, kus ta seletas lähemalt lahti riigipoolse abipaketi tingimused, ohud ja võimalused ning ma sain kinnitust sellele, et kõik inimesed meie ettevõttes on  väärtuslikud ning minu eesmärk on säilitada kogu tiim. Firma on nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võetakse üks lüli välja, siis see koht jääb haavatavaks ja tänu sellele nõrgeneb ka firma ise. Kuna meil on aastate jooksul välja kujunenud hea ja ühtehoidev meeskond, siis otsustasin, et annan endast pariama, et kogu tiimiga see raske aeg üle elada.

Rääkisin kõigi oma töötajatega silmast silma ning andsin neile teada 30% palgalangusest. Isiklikus plaanis ei olnud see meeldiv tegevus. See tähendab ju teiselt poolt seda, et töötaja võib teate kättesaamisel viie päeva jooksul päevapealt ära minna (kui talle firma poolt pakutud tingimused ei sobi). Läbirääkimiste tulemus kujunes aga hoopis vastupidiseks! Ma ei olnud kunagi nii lühikese aja jooksul nii positiivset tagasisidet enda tegemiste ja firmajuhtimise kohta saanud. Kogu meeskond oli uute tingimustega nõus ning iga alltiim organiseeris ise omavahelise tööjaotuse nii, et ettevõtte siiski selles situatsioonis normaalselt edasi tegutseda saaks.

Millesse peaksid praegusel raskel ajal ettevõtted oma jõu ja energia veel pühendama?

Mõtlema läbi, mis on ettevõtja jaoks oluline ning millisena ta ennast ja enda firmat näeb. Kõige hullem on jääda ootele ning arvata, et varsti taastub kriisieelne olukord.

Kuidas hoida koostööpartnereid ja kliente? 

Suhelda, suhelda, suhelda! Suhtlen klientidega aktiivselt, helistan neile ja räägime läbi, mis on uued plaanid – ka neil on kriisile erinevad lähenemisviisid.

Kuidas juht saab isennast paremini motiveerida?

Mina motiveerimist ei vaja, sest minu töö ja hobi on sama – mulle meeldib inimestega suhelda, mul on oma inimeste ja klientidega koos hea olla.

Teistele soovitan aga alustada enda igapäevast positiivset programmeerimist – rõhutan sõna igapäevast! Inimese aju suudab ennast 21 päevaga umber programmeerida nii, et inimene hakkabki vaikselt muutuma. Positiivsusest kasvab välja enesekindlus ning sa suudad paremini näha, mida tahad, kuhu liigud, kellega koos seda teha ja kelle käest abi küsida.

Kuidas ettevõttes hoida positiivset joont?

Ettvõte on juhi nägu. Kui juht on positiivne, siis ta korjab enda ümber sarnased inimesi. Kui üldine ettevõtte foon on rõõmsameelne, siis nakkab see ka inimesele, kes on alguses pessimistlikum. Kui aga juht on kuri, tige ja elab frustratsiooni teiste peal välja, siis töötaja küll võib tööd teha, aga ta ei pane sinna oma hinge. Tasub meeles pidada, et kui inimesi austad, siis austavad nemad ka sind.

On inimesi, kellel on positiivsus loomuses, kellel aga pole, see saab seda endas teadlikult tõsta. Me sünnime kõik positiivsena, aga mingid eluhetked võtavad seda meis vähemaks – meie “sisemine laps” kattub muredega ning rõõm kipub ununema. Õnneks saab oma tundeid ümber programmeerida. Olen nii mõnelgi inimesel aidanud endaga tööd teha ja oma innuka “sisemise lapse” taas üles leida. See viib selleni, et maailm on sinu ees valla ja näed peeglis vastu vaatamas positiivset inimest, kes teeb asju südamega.

Kuhu aga liigub praegune majandus? Millised on suunad ning kuidas sa näed kriisist taastumist. 

Tundub, et majanduses toimub teatav “puhastus” ning ellu jäävad need firmad, kes suudavad ja tahavad teha teistega koostööd. Kui praegu on kogu müük kolinud internetti, siis olen kindel, et see nii täitsa ei jää ning inimesed igatsevad külastada ka kaubanduskeskuseid.

Kindlasti õpivad karantiinis olevad inimesed väärtustama reaalsete inimestega suhtlemist ning loodan, et hakatakse aina rohkem tähelepanu pöörama oma tervisele ja sellele, mida nad ise selles valdkonnas ära teha saavad.