Põhilise sisu juurde

Loomeinkubaator esitleb MELTil ringmajanduse ja tarbijakäitumise teemapaneele

12. mail toimub veebis tasuta MELT innovatsioonifoorum, mille teemafookused ja esinejad on selgunud. Loomeinkubaator esitleb MELTil kahte teemablokki.

MELTi peaesineja on ettevõtja, majandusteadlane ja sinimajanduse ekspert Gunter Pauli.

Loomeinkubaator esitleb MELTil ühe teemana ringmajanduse võlude ja valude paneeli, kus lahatakse erinevate ettevõtete poolt keskkonda säästva ettevõtluse plusse ja miinuseid. Just viimasel ajal on ringmajandus võetud fookuses ka riigijuhtimise tasandil, sest sellise ressursikasutuse juures ei pea meie planeet enam kaua vastu. Kui lihtne on aga materjale taaskasutada või jõuda sootuks nulljäätmetega tootmiseni?

Paneelis osalevad:

Disainer ja ettevõtja Stella Soomlais

Stella Soomlais on uuendusmeelne Eesti nahadisainer, kes valmistab ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt kotte ja aksessuaare. Tema Telliskivi Loomelinnaku stuudios valmivad aksessuaarid on tehtud kauakestvast Euroopa taimparknahast ja materjalist läheb käiku kõik, mis vähegi võimalik, et jõuda täielikult jäätmeteta tootmiseni. Stella ettevõtmine on ringmajanduse üks ehedamaid näiteid – ta mitte ei kasuta ära kogu tootmises olevat materjali, vaid võtab ka juba toodetud eseme uuesti kasutusse. Seega, kui valminud kott määrdub või kui omanik kotist tüdib, saab ta selle tagastada ja stuudio teeb vanast kotist uusi akesessuaare: vutlareid, rahakotte, käepaelu jms. Lisaks sellele on bränd välja tulnud ka Eestis esmakordse nahadisaini renditeenusega.

Reverse Resources asutaja ja tegevjuht Ann Runnel

Ann Runnel on visionäär, kes on aastaid uurinud ökoinnovatsiooni võimalusi tekstiilitööstuses ja juhib täna enda asutatud tarkvaraettevõtet Reverse Resources. 2014. aastal asutatud firma tegeleb rõivatootmises tekkivate tekstiilijääkide kaardistamise ja ümbertöötlemisse suunamisega. Platvorm toob kokku rõivatehased, tekstiili ümbertöötlejad, tekstiilijääkide vahendajad ja suured rõivabrändid, võimaldades seeläbi jälgida materjalide liikumist ja soodustada ringmajanduse teket. Reverse Resources on edukalt läbi viinud pilootprojekte suurte globaalsete rõivabrändidega ja võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja toetusi. 

Lebenskleidung kaasasutaja ja tarneahela juht Enrico Rima (Saksamaa)

2008. aastal asustatud Saksamaa ettevõte Lebenskleidung töötab iga päev selle nimel, et toota õiglaselt ja jätkusuutlikult materjale, mida seejärel esitletakse innovatiivsel platvormil ja saadetakse laia maailma. Uuendulsliku ja ringmajandava ärimudeliga Lebenskleidungi missioon on välja töötada innovatiivseid kangaid ja terve tiimiga tagatakse, et tootmine oleks kvaliteetne ja tarneahel efektiivne. Nende fookus on orgaanilisel puuvillal, aga portfooliot uuendatakse ka näiteks villa, lina ja Tencel ® kiudega. MELTil kõneleb ringmajanduse paneelis Enrico Rima, kes on Lebenskleidungi kaasasutaja ja tarneahela juht. Täpsemalt vastutab Enrico Rima ettevõttes tootmise eest ja planeerib uusi kangaid.

Moedisainer ja ettevõtte House of All juht Sarah Bürger (Saksamaa)

Sarah Bürger on ettevõtja ja moedisainer, kelle missiooniks on muuta moetööstust säästlikumaks. Tema juhitud ettevõte House of All seisab kogukonnapõhise moedisaini eest ning pakub platvormi, mis aitab kaasa moe demokratiseerimisele ja detsentraliseerimisele. Sarah soovib, et jätkusuutlikkus muutuks kättesaadavaks ja taskukohaseks rohkematele inimestele.

Ringmajanduse paneeli moderator on Kadi Kenk, kes on Teeme Ära Sihtasutuse juhatuse liige ning Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse teemavadlkonna juht. Kadi on aastaid koolitanud organisatsioone nii ringmajanduse kui ka ühiskondlike muutuste juhtimise teemadel üle kogu maailma, mistõttu omab ta laia silmaringi ja teab mitmeid lugusid ringmajanduse juurutamisest erinevates riikides.

 

Teise Loomeinkubaatori esitletud paneeli teemaks on tarbijakäitumine, mis saab pärast koroonat, kus astuvad üles ettevõtted, kes on koroonakriisi ajal olnud edukad. Uurime, kas pandeemiast tingitud muutused on jäädavalt mõjutanud ka tarbijakäitumist.

Paneelis osalevad:

Üritusturundusagentuuri Jolos partner ja TULI juhatuse liige Martin Rauam

Jolos on üks juhtivaid live-communication agentuure, kes on juba üle aasta aktiivselt tegelenud ka virtuaalsete lahenduste loomisega klientide sõnumite edastamiseks. Mitmekordse aasta üritusturundusagentuuri partner ja strateegiajuht Martin Rauam kuulub ka Turundajate Liidu (TULI) juhatusse, mis ühendab suuremat osa kohalike üritusturundusega tegelevaid teenuspakkujaid. 

ZÄP müügi- ja turundusjuht  ja partner Kristjan Arunurm

Koroona on mõjutanud tarbijakäitumist rohkem kui ükski muu tegur lähiajaloos. On kaupu ja teenuseid, mille tarbimine sai hüppelise kasvu, kuid leidub ka neid, mille müük kukkus nulli ligidale. Üks valdkond, mis sai tugeva tuule tiibadess, on puhastusvahendid – eriti käte desinfitseerimisvahendid. Kui paljud ettevõtted pidid uksi sulgema, siis nõudlus desovahendite järgi oli nii suur, et ühel hetkel tekkis defitsiit. Kas käte desinfitseerimine ja desojaamade olemasolu on nüüdsest uus normaalsus?

Paneeldiskussioonis „Uus tarbijakäitumine: mis saab pärast koroonat?“ astub üles teiste seas ka ZÄP müügi- ja turundusjuht ning partner Kristjan Arunurm. ZÄP on uune kätepesujaam, millel on kaugseire- ja haldusvõimekus, mis tagab jaama pideva teenindusvalmiduse ning vähendab oluliselt selle hooldusega seotud kulu.

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät

Kunagi varem pole eestlased nii palju internetist kaupa ostnud kui lähima aasta jooksul. Eks selleks ole ka põhjus – kuidas muidu kaubad kätte saada kui poed on suletud.

Online ostmise eelistest ja mugavusest on räägitud pikalt. Eestis on selle valdkonna eestvedajaks olnud juba alates 2008. aastast e-Kaubanduse Liit, mis lahendab erinevaid e-kaubanduses esilekerkivaid probleeme ja muresid ning jagab rõõme ja edulugusid. Kuidas on aga pandeemia muutnud tarbijakäitumist e-kaubanduses? Kas kas internetist ostmise võidukäik on tulnud, et jääda, arutleb kell 11.55 algavas paneeldiskussioonis e-Kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät.

Kesk- ja Ida-Euroopa Bolt Food regionaalne juht Linda Garder

Koroona ajal tõusis toidu koju tellimise hulk. Inimesed ei saanud käia väljas söömas ja ka piirangutega olid restoranid suletud. Kas inimesed on harjunud üha rohkem toitu koju tellima ja selle osakaal jääbki domineerima?

Tarbijakäitumise paneelis kõneleb Bolt Foodist Linda Garder. Ta liitus Boltiga peaaegu kaks aastat tagasi ning töötas esmalt Aafrika turuga ja nüüd on Bolt Foodi Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalne juht. Enne Boltiga liitumist töötas ta kümme aastat rahvusvahelise transpordi ja logistika vallas, kus tal on kogemus nii korportasiooni kui ka start-upi poole pealt.

Paneeli modereerib Marii Karell, kes on pikaajaline ajakirjanik ja hetkel juhib ta telesaateid “Laser” ja “Ajujaht.”

 

Lisaks tulevad MELTil arutlusele järgmised teemad:

 „Kas maailma muutmiseks on vaja olla suur?“ paneeldiskussioon võtab luubi alla suured ja väikesed ettevõtted, mis on teinud olulisi keskkonnasõbralikke samme. Maailma muutmiseks on vaja teha võimsaid hüppeid, kuid kas ka väikestel sammudel saab olla suur mõju?

 „Vanad ärid uues kuues“ teemablokis vaadeldakse teada-tuntud tooteid ja teenuseid, millele tooteinnovatsioon on andnud täiesti uue väljanägemise ja ka sisu.

Kõigi silme all tutvustavad „Targa linna lahenduste konkurssi – Tallinnovation“ viis võitjat oma targa linna lahendusi. Välkesitlustele järgneb diskussioon linnaruumi innovatsioonist ja nutikamaks muutmisest.

Päeva lõpetab põnev paneelarutelu, mis vaatab lähemalt iduettevõtteid ja nende koostöövõimalusi korporatsioonide ja avaliku sektoriga, sest just see võib olla start-upide heaks kasvustrateegiaks.

 

MELT toimub Tallinna Loomeinkubaatori, Tallinna ettevõtluskeskuse ja Tehnopoli koostöös. Tänavune MELT toimub virtuaalselt ja on kõigile huvilistele tasuta! Vajalik on registreerimine!

Kohtume 12. mail MELTil! Vaata rohkem: www.melt.ee

 

Kummardus: Kõrvemaast inspireeritud disain

Salapäraste soode, suurte põlismetsade, lugematute veesilmade ja lõputute matkaradadega Kõrvemaa on koht, kus loodusega ühes rütmis tuksuda. Rohekassiniste järvede vahel puhkevad kevadel õide metsalilled, suvel laiutab lopsakas rohelus, sügis saabub kogu oma värvikirevuses puulatvadest metsaaluse samblikuni, kus marjad ja seened ootavad korjajaid – kuni valge suusalumi selle kõik katab.

Disainerid: Liisa Soolepp, Kristel Kuslapuu, Kaia Saarna, Stella Soomlais, Samelin

See on tõeline värvide ja mustrite edevuse laat – ent väga aeglase tempoga kulgev laat, sest nii loodus kui sellest inspiratsiooni saanud inimesed unustavad end pidevalt oma peegeldust imetlema Kõrvemaa rohkem kui 120 järve pinnalt.

Disainerid: Triinu Pungits, Luminee Jewellery, Liisa Soolepp

Küllap tõi see kunagi pause ka soosaartel paiknevate Kõrvemaa väikekülade ja hajatalude metsaperede päevadesse, kes on sajandeid usaldanud oma riietamise looduse hoolde – enda niitudel kasvatatud lammaste villast kedratud lõng sai värvid loodusest ja tegumoe joonistas vajadus metsas mugavalt ja kaitstult liikuda.

Disainerid: Triinu Pungits, Liisa Soolepp, Samelin

Ent Kõrvemaal on ka hedonistlikum ja lukuslikum pool, mille avastamiseks tuleb liikuda lähemale Kõrvemaa “pealinnale” Aegviidule. Juba Aegviidu saksakeelne nimi Charlottenhof (ajast, kui Aegviidu alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas selle nii oma tütre järgi) annab aimu ürgse looduse rüppe peidetud muretumast elust. Eestlased oskasid Kõrvemaal looduse rüpes puhkamist nautida juba ligi saja aasta eest nii matkates kui ka näiteks Mustjõe ojast täituva ujumisbasseini ääres Aegviidu suvekohvikus.

Disainerid: Kristel Kuslapuu, Luminee Jewellery, Stella Soomlais, Samelin

Veel mitmepalgelisem Kõrvemaa lugu avaneb külaliste ees, kui  Tallinnast või Tartust sõita sinna mööda Piibe maanteed, mis on sajandeid ühendanud kaht Eesti suurimat linna. See Kõrvemaad läbiv maantee oli laada-, kiriku-ja kõrtsitee, kus tõotati nii rikkust ja taevalikku õndsust, kuid kus mets võis üllatada mitte ainult puude vahel vilksatavate loomadega, kes täna möödasõitjais elevust tekitavad, vaid seal varitsenud teeröövlite ja kelmidega. Aga kus võis kohata ka kuningaid, koolipapasid, kirjanikke – paljud Tammsaare teosed on inspireeritud Kõrvemaa loodusest.

Disainerid: Liisa Soolepp, Samelin

Kõrvemaale inspiratsiooni koguma on põhjust reisida ka täna ja üks võimalus seda teha on Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna ”Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

                     

Disainerid: Mithio, Triinu Pungits, Liisa Sooplepp, Kristel Kuslapuu, Pohjanheimo, Marc & Andre, Marit Illison, Kelpman Textile, MyaMoon, Kaia Saarna, Luminee Jewellery, Sigrid Kuusk, Arro Porcelain, Stella Soomlais, Adrikorn Artefacts, Samelin

Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 100 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Kontseptsiooni loomisel on lähtutud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on on otsesel või varjatul kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.

 

Disainerid: Mitho, Kaia Saarna

 

“Kummarduse” loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol, videograaf Robert Parelo, MUAH Mammu ja Piret Sootla, produtsent ja bts fotod Anu Lõhmus, projektijuht Kadri Ann Rebane. „Kummarduse“ lugu saab jälgida ka Instagramis @kummardus.

Tallinn Design House (www.tallinndesignhouse.com) on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.

Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.

Kummardus: Peipsiäärest inspireeritud disain

Üks piirkond, kaks rahvast, kolm kultuuri. Mitmekesisemat paika kui pisikesed külad Peipsi kaldal Sibulatee ääres on Eestist raske leida.

Sellist  elu käsikäes loodusega, nagu elavad vanausulised Peipsi kalda tänavakülades, ihkavad salamisi endale paljud. Peipsi vene vanausulised tulid Eestisse kirikureformide eest pakku 17. sajandil, luues kaasa võetud mälestustest ja uue kodukoha tavadest unikaalse kultuuri. Väike maanurk Peipsi kaldal, kus koos elavad eestlased ja venelased, tillukeste majade vahel turritavad kolme usu kirikute tornid, on praegu tõeline rahupaik mitte ainult pagulase tee valinud vanausulistele vaid ka neile, kes linnarütmi- ja lärmi eest põgenevad.

Disainer: Marit Ilison

Suve teisest poolest võib Peipsiveert mööda sõites iga maja ees sibulaid kuivamas näha, mõned juba viksilt patsidesse punutud. Pinkidel värava ees on ostjatele väljas küpsed, rikkalikud maitsed ja värvid, aed ja põld sel päeval on kinkinud – vahel kausitäis sametisi ploome, teinekord tuule maha raputatud värskusest õhetavad õunad, kogukas kuldne kõrvits või soliidne kabatšokk. Ehkki kuulus sibulate poolest, mis rändavad sealt köökidesse üle Eesti, on üsna märkamatult jäänud seal käinutele silma ja südamesse kohalikud värvid, mustrid ja rõivad, mis palju märkamatumalt meie elu lahutamatuks osaks on saanud. 

Disainerid: Kristel Kuslapuu, Liisa Soolepp, Stella Soomlais

Eestlaste vaoshoitus ja minimalism on sealt saanud julgustust üllatavateks värvikombinatsioonideks ja killukese glamuuri lisamiseks argisesse keskkonda, mis iga päev kõrva sosistavad, et just selline ongi tõeline luksus.

Aeglane mood pole Sibulatee äärsetes külades kunagi moest läinud – naturaalsed kangad on kaetud keeruliste tikanditega ja ääristatud peente pitsidega, sealsete naiste pisted ja palistused teeks kadedaks iga kõrgmoemaja. Varnja, Kolkja ja Kasepää külad on täna koht, kus nii kohalikud kui kaugemalt tulnud taasavastavad ja õpivad neid käsitööoskusi, et väärtused tagasi tuua nii kodus enda rõõmuks õmmeldes kui Eesti moemajade kollektsioonidesse pandult, mis kandjaid rõõmustavad ka kaugel üle riigi piiride.

Disainerid: Kristel Kuslapuu, Marit Ilison, Kelpman Textile, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Samelin

Peipsiääre patuselt magus suhkur, kuuldud samovarivilin ja veripunased õunad, pesitsevad pääsukesed ja nähtud looduse ilu, kultuurikihid ja mustrid jäävad saatma veel pikaks ajaks pärast reisi lõppu. Neist ei mälestustest ei raatsi kunagi lahti lasta, ükskõik, mis muu parasjagu trendikas on – nagu tõeliselt kvaliteetsest meistri loodud kaunist kleidist või mantlist, mida sobib kanda iga igal ajastul ja igas kohas.

Disainerid: Pohjanheimo, MyaMoon, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Samelin

Sibulateed ja Peipsi kallast mööda saab reisida ka Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna ”Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

Disainerid: Marc & Andre, Arro Porcelain

Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 100 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Projekti kontseptsiooni loomisel on lähtutud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on otsesel või varjatul kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.

                             

Disainerid: Mithio, Triinu Pungits, Liisa Sooplepp, Kristel Kuslapuu, Pohjanheimo, Marc & Andre, Marit Illison, Kelpman Textile, MyaMoon, Kaia Saarna, Luminee Jewellery, Sigrid Kuusk, Arro Porcelain, Stella Soomlais, Adrikorn Artefacts, Samelin

“Kummarduse” loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol, videograaf Robert Parelo, MUAH Mammu ja Piret Sootla, produtsent ja bts fotod Anu Lõhmus, projektijuht Kadri Ann Rebane. „Kummarduse“ lugu saab jälgida ka Instagramis @kummardus.

Disainer: Kelpman Textile, Adrikorn Artefacts

Fotod: Riina Varol

Tallinn Design House (www.tallinndesignhouse.com) on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.

Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.

 

Abimeetmed ettevõtluse toetuseks

Ka sel keerulisel kevadel on riik ettevõtjale väikse abikäe ulatanud.

Eesti Töötukassa kaudu saab taotleda hüvitist märtsi ja aprilli palkadeks töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Töötukassa poolt makstava töötasu hüvitise tingimuste ja taotlemise kohta saad lähemalt lugeda SIIN.

18. aprillist jõustus loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatus, mis toob lisaraha loometoetuste maksmiseks ning millega leevendatakse kuni 2021. aasta lõpuni loometoetuse taotlemise tingimusi. Selle kohta leiad rohkem infot SIIN.

COVID-19 tingitud majandusetegevuse tõrgete ja nende mõjude leevendamiseks pakub riiklik finantseerimisasutus KredEx erinevaid kriisimeetmeid, mis on suunatud jätkusuutlike Eesti ettevõtete abistamisele. Meetmete kohta saad täpsemalt lugeda SIIN.

Tallinna Loomeinkubaator toetab ettevõtteid jätkuvalt muutunud oludes: konsultatsioonid, koolitused ja mentorkohtumised toimuvad virtuaalkeskkonnas. Konsultandid on kättesaadavad telefonitsi, e-maili teel ja erinevates online-formaatides. Hoia silma peal meie tegemistel Loomeinkubaatori Facebookis ja jälgi sündmuste kalendrit SIIN.

Eesti esimese parfüümibrändi HURM uus lõhn – UDUVIIR

Eestimaisel looduslikul parfüümibrändil ja Loomeinkubaatori inkubandil HURM on välja tulnud uus lõhn – lummavalt eripalgeline UDUVIIR.

Tegemist on parfüümiga, kus kohtuvad kerged ja tummised noodid. Kohtab nii puuviljast tsitruselist kui puidused noote, mida kõike seob omavahel magus järelkaja. Lõhnas tulevad esile laim, bensoevaik ja salapärane labdanum. Sobib kandmiseks aastaringselt!

HURM bränd on loodud inspireerituna loodusest ja selle aroomidest ning selle järgi on tulnud ka nimetused. Loodus inspireeris looma parfüüme, mis oleksid puhtad, kvaliteetsed ja unikaalsed. Lõhn on iga inimese naha peal ainulaadne tulenevalt asjaolust, et lõhnataju on kõigil individuaalne ning looduslikud lõhnad reageerivad erinevalt kandja naha peal.

HURM parfüümid on loodud ainult sertifitseeritud orgaaniliste koostisosadega ning need on valmistatud käsitsi ja väikestes partiides Eestis. 

Lisaks uuele lõhnale on HURM valikusse toonud ka täiendatud testrite komplekti ning igal parfüümil on ka eraldi testripudeli soetamise võimalus nüüd olemas. Hetkel on uus lõhn ja testrid saadaval ainult HURM veebipoes, kuid peagi ka edasimüüjate kaudu. 

Loomeinkubaatori eelinkubatsioon finišeerus pitching paneeliga

16. aprillil toimus Loomeinkubaatori „Tee oma ideest äri!“ eelinkubatsiooniprogrammi kokkuvõttev pitching paneel. Pitching paneelis said soovijad Kadri Ugandi juhendamisel esitleda enda äriideed teistele osalejatele ja saada edasiviivat tagasisidet.

11. märtsist 16. aprillini toimus eelinkubatsioon „Tee oma ideest äri!“ mille raames toimus 4 põnevat ja praktilist seminari äridemudelist, väärtuspakkumisest, omahinna kujundamisest ja turundusstrateegia loomisest. Eelinkubatsiooniprogrammi eesmärk on innustada ja võimendada alustavaid ettevõtteid, jagades ettevalmistavaid teadmisi äri edukaks alustamiseks. Lisaks koolitustele said kõik osalejad vähemalt kaks personaalset konsultatsiooni Loomeinkubaatori konsultantidega.

Eelinkubatsiooni lõpetas pitching paneel, mida juhendas ärikonsultatsiooni ja investeerimise  valdkondades tegev Loomeinkubaatori mentor Kadri Ugand. Pitching paneeli eesmärk oli pakkuda osalejatele võimalus harjutada enda äriidee esitlemist vastavalt nende sihtrühmale – näiteks investorid, edasimüüjad, kliendid, partnerid. Pitchingu oskus on oluline, kuna esimest muljet on võimalik jätta ainult üks kord.

Eelinkubatsioonis osales nii alustavaid ettevõtjaid, kellel oli olemas uuenduslik äriidee ja ka juba esimesi katsetusi ettevõtlusmaastikul teinud ettevõtjad. Lisaks osales ka tegutsevaid ettevõtjaid, kes soovisid enda tegevusele hoogu juurde anda.

 

Loomeinkubaatoriga liitusid uued ambitsioonikad ettevõtjad

Tallinna Loomeinkubaatori kevadine liitumiskampaania “Kui midagi ei tee, siis midagi ei juhtu” on lõppenud ja vastu võetakse uued ambitsioonikad ettevõtjad. Kõik inkubaatoriga liituda soovijad said täita liitumisavalduse, mille järel esitleti enda ideed Loomeinkubaatori meeskonnale. Ettevõtete kasvupotentsiaali hindas ka komisjon, kus tehti lõplikud otsused. Oluliseks peeti ettevõtete puhul ambitsioonikust ja võimet enda äriidee ellu viia.

Huvi inkubatsiooniprogrammi vastu oli väga suur ja toimus kaks hindamiskomisjoni – 9. aprillil ja 15. aprillil. Hindamiskomisjonis kaalusid ettevõtete äripotentsiaali Tallinna Ettevõtlusameti peaspetsialist Krista Kink, disainer ja loomemajandusettevõtja Äli Kargoja, koolitaja Margus Alviste ning ettevõtjad Heiti Mering, Helen Lang ja Kari Maripuu.

Hindamiskomisjoni liige ja ettevõtja Helen Lang: „Mul on äärmiselt hea meel, et praegusel keerulisel ajal on nii mitmel inimesel plaan palgatöö jätta ning alustada ettevõtlusega. Taaskasutus, rohemajandus, säästlikud ja kestlikud tehnoloogiad ning materjalid – see on kindlasti meie tulevik ning tore, et nii paljud äriideed eelnimetatud mõtteviisi ühel või teisel moel toetavad. Esitletud ideede tase oli suhteliselt ühtlane ning usun, et inkubaatori toel sisenevad meie ettevõtlusmaastikule tugevad tegijad, kellest nii mõnestki kuuleb loodetavasti ka rahvusvaheline üldsus.”

Vastuvõetud inkubandid on:

Katta Grüner ehted, QLR Disain, Maitea DisainRuudiCakesIdeahousefromAlma, No(N)s, Ecodisain, uBentMoeturundus, Digris, MetsikHistoriart, Banket, RAIKU, Gnir, Peopaun, Mia brand, Personaalne assistentTala original, Aija Kivi Jewellery ja Myceen.

Vastuvõetud inkubant RuudiCakes teeb torte, mis on mõeldud kliendi lemmikloomale ja need on valmistatud koostöös veterinaaridega, et pakkuda lemmikule korralikust toorainest täisväärtuslikku maiust. RuudiCakes asutaja Andres Luidre näeb inkubaatoris võimalust saada uusi kontakte ja avada uksi uutele võimalustele.

                                                   

Inkubaator pakub ettevõtjatele individuaalset kuni 24 kuu pikkust arenguprogrammi, mille raames panustavad äri kasvamisse personaalne konsultant ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad inkubaatoris erinevad ettevõtlusalased  seminarid ja koolitused, osaletakse ühisturundus- ja ekspordiplatvormil. Toimuvad ettevõtete vahehindamised, kus analüüsitakse ettevõtte progressi ja seatakse eesmärgid järgnevaks perioodiks.

„Kui midagi ei tee, siis midagi ei juhtu“  inkubatsioonikampaania on lõppenud, aga avaldusi liitumiseks saavad soovijad esitada aastaringselt SIIN.

Hindamiskomisjon 9.aprillil

Sushiro: Kõrge kvaliteediga toit ja meeliülendav maitse

Sushiro on kummitusköök, kes pakub klientidele mugavat, maitsvat ja tervislikku toiduelamust. Meie inkubandi Sushiro asutaja Jüri Pütsepp jagas, mida tähendab kummitus köök ja kuidas nad teistest turul erinevad.

Mis on Sushiro?

Sushiro on Jaapani köögi kummitusköök. Kummitusköök on professionaalne toiduvalmistamise köök, mis on loodud kohaletoimetamiseks mõeldud toitude valmistamiseks. Tegemist on küll restoraniga, kuid seal pole söögisaali. See omakorda annab võimaluse fokusseerida kogu jõud toidu maitsele ja kvaliteedile ning muidugi selle efektiivsele pakendamisele ja transpordile. Kõigest sellest johtuvalt on hinnadki sõbralikumad kui tavalises restoranis.

Kes kuulub tiimi?
Asutajateks on Juri Pütsepp ja Indrek Kaljuvee, kes võtsid nõuks luua Tallinnasse restorani, mis suudab efektiivselt tegutseda ka perioodil, mil kogu maailm on kinni. Kuigi Eestis pole see niivõrd levinud, siis maailmas juba küll. Muidugi meie meeskonnas on ka turundus ja sisuloome inimene ning fantastilised kokad, kes kogu päris töö ära teevad.

Kuidas see idee alguse sai?
Idee on muuta maailma ning anda võimalus inimestel tegutseda proffesionaalselt oma alaga ja/või sellega mis meile tegelikult meeldib.

Tänapäeva kiires maailmas jääb kodune toiduvalmistamine tihti tagaplaanile. Ühel hetkel võib muutuda tüütuks otsida iga päev lõuna- ja õhtusöögiks retsepte ning raisata jõudu poes. Ebavajalikuna võib tunduda kulutada raha ka kütusele ja jaksu ostukorvi transpordile, raisata toidu valmistamiseks elektrit ja vett. Jättes toiduvalmistamise ära, saab tohutul hulgal vaba aega. Igas asjas peab tegutsema professional, vaid nii suudab maailm funktsioneerida hästi. Me ju ometi ei ravi end ise ega paranda autot linnatänaval.  Mõtleme selle peale…

 

Mis teeb Sushiro eriliseks? Mis on teie eelis teiste ees?

Me valmistame meie toitu ökosõbralikus pakendis, meie toidu kvaliteet on stabiilselt kõrge, meie menüüs on hooajatooted. Meie põhiline fookus on vaid toit ja pakend, mitte turundus ja müük, mitte teenindus ja restorani atmosfäär. Vaid fookus on toidu kõrgel kvaliteedil ja  meeliülendaval maitsel.

Milline on teie bränding ja visuaal? Kuidas te sellega eristute ja mis on idee selle taga?

Sushiro on nähatv sotsiaalmeedias. Lisaks sellele, et teeme pidevalt postitusi ise, postitavad meist storyisid ja pilte ka meie fännid. Sushiro visuaal on lihtne, sõbralik, mänglev, nooruslik ja värske. Sushiro on kindel kuid mitte liialt tõsine. Sushiro on loominguline ja ilus. Me räägime siiski Jaapani kultuurist, mis on meile veidi kummaline.

Niisiis Sushiro on segu parimatest Jaapani kultuuri osadest, mis on tõlgendatud ning maitsestatud söödavaks kohalikele inimestele.

 

Kuidas on koroonaaeg teie äri mõjutanud?

Toitlustus on alati keeruline, pead olema selle fänn. Koroona meid mõjutanud ei ole, vaid see oli projekti alustala.

Kas ainult koju tellitav toiduäri on tulevik?

Muidugi on. Nagu mainisin, iga inimene ja iga ettevõte peab tegelema oma asjaga. Restoran loob mõnusa atmosfääri, meeldiva teeninduse, protsesside mängulisuse ja ilu. Toit mis on serveeritud kui kunstiteos. Restoran on teater või tsirkus, kus pakutakse ka nn leiba. Koju tellitav toiduäri  fokuseerub hoopis teistele alustaladele. Eesmärk on toitlustada inimesi iga päev.
Iga päev tsirkuses me käia ei tahaks.
Head toitu mõnusa tujuga?
Lase käia…

Millised on olnud suurimad väljakutsed, õppetunnid, õnnestumised?

Tellitava toidu äris on suured kulud. Nii suured kulud, et vahel võib tunduda, et teed heategevust. Me kõik teame müügiplatvormide komisjoni %. Kui tahad reaalselt müüa peab olema tippkvaliteet ning super kampaaniapakkumistega. Free delivery, 2 = 1 või veel põnevam – kogu menüü -40% tavahinnast. Need on väga töötavad instrumendid, aga väga kallid ka. 

Lisaks on ka riik, kes ei ole seni rakendanud maksusoodustust delivery äridele, näiteks nagu Norra, Uus-Meremaa, Rootsi ja paljud teised. Lisaks on tööjõud, mida toiduvalmistamiseks kulub väga palju. Meie toit on siiski 100% käsitöö, 100% värske – valmistatud alles siis, kui meie klient on tellimuse esitanud. Tõeline à la carte.

Millised on plaanid tulevikuks?

Muudame maailma toitumisharjumusi mugavamaks, maitvsamaks ja tervislikumaks.

Kuidas on Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm siiamaani kasulik olnud?

Saime paar ellujäämist soosivat mõtet, ilma milleta oli meil väga-väga raske.

Kust saab Sushiro tooteid tellida?

Wolt ja Bolt. Vaata ka meie Facebooki lehte!

PS: kokteilibaar Sessel Speakeasy (Viru tn 3), kus saab nautida Sushiro toitu ka kohapeal. Baar on hoolitsenud atmosfääri, hea teeninduse ja joogi eest. Sushiro teeb nagu ikka seda, milles me professionaalid oleme. 

Inkubant Biblionaut jagas “Plekktrummi” saates mõtteid kirjandusest

Mida kujutab endast kirjandusteraapia ja kuidas seda katsetada? “Plekktrummi” saatekülaline oli luuletaja, kirjandusterapeut ja -teadlane ning Loomeinkubaatori inkubant Berit Kaschan. 

 

Kaschan selgitas, et kirjandusteraapia kaudu on inimesel võimalik oma probleeme läbi töötada ja leida uusi vaatenurki. “Kirjandusteraapia on teraapiavorm, mis kasutab oma eesmärkide saavutamiseks kirjanduslikke vahendeid – suunatud kirjanduslikke harjutusi, arutelusid ilukirjanduslike tekstide üle ja jutuvestmist, tööd sümbolitega. Kõike seda tehakse selle inimese vaatepunktist, kellega parasjagu töö käib. Oluline ei ole teksti autor või kirjanduslik väärtus, oluline on vaid see, kas see tekst on antud hetkes selle lugeja jaoks tähenduslik, kas ta kuidagi on tema elusituatsioonile kohaldatav ja kas see võib toetada seda inimest, et ta leiaks oma elus soovitud lahendused või õpiks mõnda olukorda teistmoodi hindama,” rääkis ta.

Ta selgitas, et näiteks päeviku pidamine on andnud häid tulemusi ka raske depressiooni puhul. “Mida see kirjutamine või lugemine teeb, on see, et ta annab inimesele tähenduse. Kui inimene kirjutab päevikut, siis ta hakkab avastama enda kohta asju, mida ta võib-olla ei pane niisama mõeldes tähele. Ja see annab võimaluse juhtida oma lugu – sa paned selle kirja ja siis sa saad hakata vaatama, mida ma tegelikult mõtlen ja kuidas ma neid asju näen, mingi ajaperioodi jooksul ta annab ülevaate, et kes sa veel oled peale selle, kes sa arvad, et sa oled,” selgitas Kaschan.

“Ma arvan, et see teraapia komponent on igasuguses loova kirjutamise protsessis sees. Kui sa päriselt oled loomingulises tegevuses, siis see niikuinii tõstab sind ja lahendab sinu enda sees mingeid pingeid, kas sa teadvustad seda või mitte,” ütles ta.

“Minu jaoks on alati kirjandus olnud midagi hästi praktilist. Mingil hetkel tekkis isu aru saada, et miks me seda teeme, miks inimesed loevad ja tahavad jutustada oma lugusid, neid isegi avaldada ja saada tagasisidet. Ma leian, et me oleme lugudest tehtud, me oleme seda alati olnud, vähemalt nii kaua kui keeleoskus on olemas olnud. Kõik, mida me endast teame, on ka lood ja me otsime maailmast neid juurde,” selgitas Kaschan.

“Loomulikult inimesed, kes loevad ja loevad järjepidevalt, teevad seda teraapiat vaikimisi koguaeg. Me elame neid lugusid läbi, saame läbi nende paremaks ja saame uusi mõtteid. Praegusel kujul kirjandusteraapia – kui seda on hakatud metoodiliselt arendama ja uurima kaasaegse psühholoogiateaduse vahenditega kirjutamise ja lugemise mõju inimesele – on välja kasvanud psühhiaatriast ja raamatukogundusest. Aga muidugi on tegemist väga vana praktikaga, sest inimesed on ju sõna jõudu uskunud ja kasutanud nii kaua, kui on kasutatud sõnu. Kuuldavasti olevat ka Teeba raamatukogu uksekohal seisnud silt, mis ütles “Siin on hingeravi paik”. Üleüldse loovuse kasutamine inimese elurõõmu hoidmiseks ja kasvatamiseks on miski, mida inimesed on alati teinud. Mulle tundub, et me oleme jõudnud aega, kus me peame mingeid asju uuesti esile tõstma. Tõepoolest see töötab, see teeb meie meeleolu paremaks,” ütles ta.

Selgitades valdkonna tõenduspõhisust tõi ta näite ühest 2013. aasta uuringust. “See keskendus lugemise mõjule ja uuris, mida kirjandusteos meiega teeb. Üks järeldus oli see, et lugemine muudab inimesed empaatilisemaks just tänu sellele, et me elame läbi teiste inimeste lugusid nagu enda omi ja see annab meile uusi perspektiive. See on nii loogiline,” rääkis ta.

“Ma otsin kirjandusteraapiale kohta, püüdes aru saada, et mida selle tööriistakastiga oleks mõttekas peale hakata. Kirjutamisel on turgutav mõju ja see, mida ma siiani olen teinud ja millega ka jätkan, on ka loova ja tervistava kirjutamise protsess,” selgitas ta.

Maitse üle vaidlemine on loovalade paradoks

Hiljuti kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Kaschan kuulus sel aastal ilukirjanduse žüriisse. “Eelmine aasta oli ennekõike lühiproosa aasta, mis mulle isiklikult väga meeldis. Ma leian, et ei tasu pingutada romaani kirjutada, kui seda loo juhtimise oskust veel nii palju ei ole. Romaan ei ole lihtsalt 200 lehekülge, mis on ära kaanetatud, vaid seal peaks olema veel dimensioone, mis teevad sellest suure loo. Luules minu jaoks eelmisel aastal midagi päris raputavat ei olnud,” võttis ta kokku.

Ta avas saates ka seda, kuidas žürii oma tööd teeb. “Loomulikult kõiki raamatuid žürii läbi ei loe. Sa võtad endale koju hea hulga neid raamatuid, aga see professionaalsus peaks tähendama ka seda, et kui sa ka osa raamatust loed ära – annad talle algusest 20 lehekülge ja siis veel 20, siis saab selle pildi juba kokku. Kõiki raamatuid ma kaanest kaaneni läbi ei lugenud, mis eelmisel aastal ilmusid. Iga raamat vajaks oma aega ja see on selline armutu konkurents ka žüriiliikmete aja peale,” ütles ta. 

“See on ju tegelikult maitse üle vaidlemine ja see on ka kõigi kirjandus- ja muude loovalade žüriide paradoks, et me ütleme küll, et maitse üle ei vaielda, aga just seda me teeme. Seal on meie erialased eelistused, meie kasvukeskkond, meie lugemus. See tekst langeb sellele pinnale, kes on lugeja. Kuidas me praktiliselt neid järjekordi paika panime – me arutasime omavahel läbi nii palju teoseid kui võimalik. Muidugi igaühel olid omad lemmikud ja pidi ka tegema strateegilisi valikuid, et sa tead, et sa ei saa seista kõigi oma kullakeste eest, vaid pead valima mõne,” selgitas ta.

Rääkides enda isiklikust lemmikkirjandusest tõi ta välja, et teda huvitavad müütidel põhinevad teosed. “Eks need lemmikud eluetappide jooksul varieeruvad ka. Mind väga huvitab mütoloogia, romaanikirjandus või väga suur osa romaaniklassikast baseerub müütidel. Mind paeluvad mütoloogilised seosed või aluslood. Konkreetsetest autoritest rääkides, siis minu viimase aja üks tugevamaid lugemismuljeid oli poola kirjaniku Olga Tokarczuki “Algus ja teised ajad”, mis oli minu jaoks üks neid teoseid, mis on ideaalne kirjandusteos, seal on kõik olemas,” rääkis Kaschan.

“Raamatut soovitada ei ole lihtsam kui inimesi omavahel kokku viia, sa pead aimama mõlemast midagi, et hinnata, kas seal võiks tekkida dialoog,” ütles ta.

Kultuurisoovitus:

“Ma soovitan sellist kultuurirevolutsiooni, täpsemini suhtluskultuuri revolutsiooni, et me hakkaksime üksteisega paremini rääkima, selgemini rääkima ja avaldama oma mõtteid ja tundeid. Kui kohe ei tule, siis kirjuta läbi ja sa saad õiged sõnad kätte. Ma julgustan nii ütlema häid sõnu kui ka suhtlema inimestega, kes ei ole meile lähedased. Tänahommikuste uudiste valguses – me ei ole mitte ainult nakatumise, vaid koduvägivalla poolest Euroopas esikohal. Meil tuleb märgata seda inimest, kes me ise ei tahaks olla. Mis selles ikka nii hullu on, ebamugav on, aga täiskasvanud inimesena sa ju tegelikult tead lahendusi. Küsi kasvõi, kas sul on kõik korras ja kas ma saan midagi teha.”

Allikas: https://kultuur.err.ee/1608167332/berit-kaschan-kirjutamisel-on-tervistav-moju

Tallinn Design House esitleb: kevad 2021

Tallinn Design House tervitab kevadsuvist hooaega trendika ja ajale vastupidava Eesti disainiga.

Aina enam mõtlevad inimesed, kuidas ostelda praktiliselt, et rõivad kappi seisma ei jääks, oleksid omavahel kergesti sobitatavad ning näeksid ühtlasi välja ka moodsad. Tallinn Design House pakutava valiku märksõnadeks on isikupära, muretus, positiivsus ning aksessuaarid ja detailid, mis lisavad meeleolule värskust.

Kevade saabudes on hea aeg lasta fantaasial lennata ning vaadata julgete värvikombode ja lustakate printmustrite poole. Mängulisus ja kerge meel lendleb kaasa helgema tuleviku ja värske õhu nautimise hooajaga. Just üllatavad värvi sähvatused ja mustrid on need, millega positiivset meelsust tööpäevadel linnatänavatel näidata, aga ka mõnusalt nädalavahetust veeta.

Samas ka mustvalged komplektid pole igavad või ootuspärased, vaid üllatavad põnevate detailide ja nutikalt läbimõeldud lõigetega. Lisa juurde särtsakas minimalistliku disainiga aksessuaar ning võid olla kindel, et igav juba ei hakka.

Muutlik kevadilm ja jahe suveõhtu tähendab, et tuleb valmis olla nii vihma sabinaks, jahedaks tuuleiiliks kui lõõmavaks päikeseks. Vastupidavad kangad ning kihiti riietumine sobibka kõige nõudlikuma maitse eelistajale. Tallinn Design House’ist leiab põneva disainiga rõivaid, mida saab kohandada vastavalt olukorrale.

Kevadsuvise ajaga saabub ka peomeeleolu – on ju ees terrassipeod ning kooskäimised, kus taas vanu sõpru näha saab. Käsitöö ja kudumid pole vaid talve pärusmaa – talvise hooaja tähtedeks olnud säravad kangad võta kaasa ka kevadesse. Õlgadele lisa vaid kimono või ilmastikukindel tuulemantel ning ei jää ükski asi tegemata.

Vaata kogu moeseeriat SIIN.

Fotograaf: Stina Kase

Stilist: Svetlana Agureeva

Jumestaja: Viktoria Krasavina

Modellid: AL Model Management