Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed? Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja Disain kohtub Teadusega, eesmärgiga just seda teha. Sarja teise ürituse raames oli materjalina fookuses plast.
Kogemuslugu ja teadmisi jagasid TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Andres Krumme, Dagöplast AS pikajaline tööstusjuht Kulvo Pendra ja Neular juht Ilo Rannu. Andres Krumme juhtimisel oli osalejatel võimalus külastada ka TalTechi biopolümeeride laborit.
Oma ettekandes tõi Andres Krumme näiteid, milliseid erinevaid teadustöid plastide teemal TalTechis tehakse. Näiteks on tegeletud põlevkivi tuha kasutamisega plasti täiteainena ning katsetatud on selle kasutust ka just kiletoodete valmistamiseks. Teine sarnane töö oli tekstiilijäätmete kasutamine plasti täiteainena, kus olid materjaliks peamiselt lühikesed kiud. Üheks teemaks, millele tähelepanu tuua, oli ka bioplastid, kus on Andrese sõnul palju arusaamatust, mis materjalid sinna alla täpselt käivad. Üheks variandiks on näiteks tselluloosist bioplastide arendus, mida ka TalTechis tehakse.
Skandinaavia ja Baltikumi ainsa, segaplastjäätmete väärindamisega tegeleva ettevõtte Neular, eestvedaja Ilo Rannu jagatud kogemuslugu avardas kuulajate arusaamu plasti väärtusest. Neular taaskasutab kodumajapidamises tekkivaid plastjäätmeid ja valmistab loodavast materjalist erinevaid profiile. Materjali kasutatakse terrasside, aedade, müraseinte, paadisildade ehitamiseks ning pika kestustt vajavate objektide rajamisel.
Oma ettekandes julgustas Ilo Rannu laiemalt mõtlema. “Innovatsiooni ringmajanduses ei saa me teha selle põlvkonna pealt, kus me ise oleme. Innovatsioon on põlvkondadeülene ja globaalne.” Ta tõi välja, et on vähe kasu, kui me Euroopas teeme ühtemoodi ja ülejäänud maailm teeb teisiti. “Nii satume me oma doteeritud ärilahendustega ühesuunapiletiga muuseumisse.”
“Neulari loodava materjali eelistamine tugineb kindlatel omadustel. Vaid taaskasutatud materjaliloomest ei piisa. Tootetestide pōhjal on loodud materjalides mōjusaid füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi, mida segaplasti väärindamine vōimaldab. Lisaks on hind konkurentsivōimeline ning loob hooldusvabale tootele vōimalused. Kui me võtame esmasest plastist toote, siis see oleks 3-4 korda kallim kui Neulari toode, mis on tehtud segaplastist.” Suurim väljakutse ongi täna see, et ei teata, kus seda materjali on veel võimalik kasutada. “Panustame potentsiaali leidmisesse läbi mitmete kogukondade ning ettevōtluskeskkondade.”
Lisaks pööras Ilo osalejate tähelepanu sellele, et küsimus ei ole, kas plast on paha, vaid selles, kuidas me esmasplasti variatiivselt ja targalt järelkasutame. “Ärge imetlege probleemi. Plast ei ole probleem. See on võimalus, otsime inseneritarkust väärindamiseks ja hübriidtehnoloogiate koosloomeks.”
Kogemuslugu jagas ka Dagoplast AS Ttööstusjuht Kulvo Pendra. Dagoplast loob traditsioonilisest-, taaskasutatud- ja biolagunevast plastist erinevaid kilelahendusi. Tehases töödeldakse ümber nii enda kui ka teiste jäägid. Kui võrrelda biolagunevaid ja ümbertöödeldavaid plastjäätmeid, siis tõi Kulvo Pedra välja, et „Meie jaoks on mõlemad ausad valikud. Ümbertöötlemine on siis mõttekas kui plasti on palju kasutatud. Tavaliselt ongi lihtsam ümber töödelda tööstusest tulevat plasti. Kodumajapidamisest tulev plasti on vaja kindlasti eelnevalt pesta.“ Kuulaja küsimusele, kas biolagunev ikka laguneb kui ei ole õiged tingimused, vastas Kulvo: “Ta lihtsalt laguneb aeglasemini kui ei ole õigeid tingimusi. Plast ja kile ei ole bakteri lemmiktoit. Ta sööb seda koos teiste ainetega.”
Kui vaadata plasti probleemi laiemalt, siis jäi Kulvo esitlusest kõlama mõte, et nutikam tarbimine on see, mis aitab seda probleemi lahendada. “Massid ei tule keskkonnahoidliku käitumisega kaasa kui see on ebamugav, ebapopulaarne ja ebaselge. Selleks, et maailma muuta, peavad massid kaasa tulema.”
Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.
