ENG
Tutvu programmidega

Loomeinkubaator lõpetas Demopäevaga 18. ärihooaja

10. juunil toimus ankruSAAL’is Loomeinkubaatori Demopäev, mis ühtlasi lõpetas ka 18. ärihooaja. Esmakordselt korraldatud Demopäeval esitlesid oma tegemisi ja tulevikuplaane 9 ettevõtet, kes sügisel esimestena 9-kuulises inkubatsiooniprogrammis startisid.

Kokku lõpetas Loomeinkubaatori 9-kuulise inkubatsiooniprogrammi 11 ettevõtet:

Lõpetajad esitlesid oma ettevõtte arengut ja tulevikuplaane hindamiskomisjonile, kus osalesid Helen Lang, Kari Maripuu, Margus Alviste ja Ionel Lehari.

Lisaks lõpetanutele, ühinesid möödunud hooajal Loomeinkubaatoriga veel jaanuaris alustanud kasvuprogrammiga 12 ettevõtjat ja kevadel alustas inkubatsiooniprogrammis 15 ettevõtjat. Kokku oli sellel hooajal liitumisavaldusi inkubaatoriga liitumiseks 130. Sügisel lõpetas 4 ettevõtet 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi Korrastuskunst, Fibami, Lengu ja Paul Berg. Hetkel on programmis koos juunis lõpetajatega 47 ettevõtet.  Lisaks toimus sellel hooajal mitmeid erinevaid sündmusi – koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, disain kohtub disainiga üritustesari, koostöös TalTechiga disain kohtub teadusega üritustesari, kogukonnaüritused. Kokku toimus 18. ärihooaja 81 erinevat sündmust. Sündmusi külastas kokku ligi 2300 osalist. Inkubandid osalesid aktiivselt kohtumistel oma konsultantidega ja sellel hooajal toimus kokku 320 konsultatsiooni. Aktiivsed olid ka meie mentorid ning nendega toimus kohtumisi kokku 205.

 

Uue hooaja sündmuste ja inkubatsiooniga liitumise võimaluste info juba õige pea!

 

CCC projektis osalevad linnad viimistlesid oma äriinkubatsiooni pilootprojekte Aarhusis

4.-6. juunini toimus Århusi vallas koostöös Lifecycle and Design Cluster’iga projekti “Creative Circular Cities” teine ​​töötuba – Business Lab. Kuus projektis osalevat linna – Århus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – viimistlesid labori käigus oma äriinkubatsiooni pilootprojekte, et hõlbustada kultuuri- ja loomesektori toega ringsete ärimudelite loomist. Tallinnast on projektipartneriks Tallinna Loomeinkubaator.

Kolmepäevast töötuba juhtis jätkusuutliku ettevõtluse nõustaja Jasper Steinhausen ning koos partnerluse “Trace” juhi Anette Juhli, käitumisteadlase Pelle Guldborg Hanseni ja ühingu “Rethink Human Being” juhi Christian Dietrichseniga esitasid nad inspireerivad kõned ja ekspertsessioonid.

“Kui soovite mõju avaldada, lahendage äriprobleemid,” rääkis Jasper Steinhausen ringmajanduse olulisest mõtteviisist. Lisaks rõhutas ta koostöö ja ettevõtete abistamise olulisust, et kujundada ettevõtete senine lähenemisviis rohelisemaks.

Vaatamata Taani paljudele ringmajandusalastele püüdlustele on Taani seni vaid 4% ringmajanduslik, ütles Anette Juhl, partnerluse Trace direktor, mis ühendab 90 avalikku ja eraasutust ning ettevõtet, et töötada ühisprojektide kallal, keskendudes plastiku- ja tekstiilitööstuse ringmajandusele. Anette jagas oma arusaamu partnerluse juhtimisest, rõhutades erinevate projektide vahel sünergia leidmise tähtsust ja “mängimist nendega, kes tahavad sinuga mängida”.

Pelle Guldborg Hansen tutvustas osalejatele käitumuslikke arusaamu ja käitumist mõjutavaid lähenemisviise ning soovitas “mitte tekitada käitumise muutmist kellegi sundimise kaudu,” vaid pigem erinevate märguandevormide kaudu. “Kui tahame inimeste käitumist mõjutada, tuleb välja selgitada käitumismustrid ja leida esialgu väiksed kohad, kus inimesed saaksid midagi teisiti teha,” ütles Pelle.

Christian Dietrichsen andis ülevaate “sisemise jätkusuutlikkuse” kontseptsioonist, rõhutades, et välised muutused nõuavad sisemist ümberkujundamist. Ta esitas projektipartneritele täpsustada äriplaane, seades küsimuse alla äriinkubatsiooni pilootide põhiväärtused.

Labori ajal tutvustasid oma ideid, tooteid ja ärimudeleid kohalikud tegijad Taanist, kes keskenduvad ringsetele lahendustele. Üks tipphetki oli Amalie Ege disainitud piimast toodetud lõngast kleit. Gdynia projektipartnerid, kes töötavad hulgijäätmete kogumise platvormi kallal,  said inspiratsiooni “The Upcycle”-st – platvormist, mis sobitab tööstust liigse materjali ettevõtetele, kes saavad neid kasutada. Projektipartnerid said tutvuda ka korduskasutatavate tasside lahendusega – kohvitasside pandisüsteemiga, mida praegu Aarhusis katsetatakse.

Laboris esinev firma “Noeje” esitles oma disainmööblit, mis valmib koostöös kohalike käsitööliste ja tarnijatega, ning “I tråd med Verden” jagas oma sotsiaalset ärimudelit – nad toodavad riideid ja aksessuaare tekstiilijääkidest ning annavad tööd naistele, kes on põdenud depressiooni ja soovivad naasta tööturule.

„Creative Circular Cities“ kaasrahastab EL Interreg Läänemere piirkonna programm, et edendada ringmajandust kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused.

 

Projekti kohta lisateabe saamiseks ja tulevaste sündmuste kohta uudiste saamiseks rohkem infot projekti veebilehel https://interreg-baltic.eu/project/ccc/.

 

Antoniuse õuel avatakse Eesti disaini tutvustav näitus KUMMARDUS

Eesti disaini tutvustav fotonäitus KUMMARDUS rändab sel suvel Tartusse. Näitus avatakse 7. juunil kell 18 Antoniuse õuel (Lutsu 3-5, Tartu) osana Estonian Fashion Festivali lisaprogrammist. Avamisel tutvustavad projekti tagamaid loovjuht Piret Puppart ja produtsent Anu Lõhmus.

Kummarduse fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga. Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

See “Kummarduse” vaatus on austusavaldus Eesti kultuuriliselt laetumate piirkondade pärandile, nagu Lõuna-Eesti ja saared ning tehes seda kohalike disainerite pilgu läbi. Pildid, mis on jäädvustatud Taevaskojast Muhu saareni, kõnelevad läbi mustrite, värvide ja lugude oma uut kaasaegset tõlgendust traditsioonilisest pärandist.

Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Craftory, Samelin, Ellu Sallid, Amanjeda by Katrin Kuldma, Cervo Volante, Marit Ilison, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais ja Eve Hanson.

Fotoprojekti looja on Tallinn Design House, loovjuht Piret Puppart, fotograafid Iris Kivisalu ja Riina Varol, produtsent Anu Lõhmus.

Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest.

Tallinn Design House’i 7. sünnipäev: fookuses taaskasutus moemaailmas

Päikeselisel reedel, 17. mail, tähistas Tallinn Design House seitsmendat sünnipäeva. „Seitse aastat on ühe moepoe ja disainerite ühisturundusplatvormi jaoks juba päris märkimisväärne saavutus,“ rääkis Tallinn Design House’i juhataja Anu Lõhmus. „Oleme südamest tänulikud tublidele disaineritele, kes vaatamata keerulisele majandusolukorrale on täis tegutsemistahet ning loomingulisust ja leiavad uusi ärimudeleid. Tänu neile saame ka meie rõõmustada kliente Eesti disainiga.“

Seekordse sünnipäevapeo fookusteemaks oli uus- ja taaskasutus. Oma kogemusi jagasid ehtebrändide SOMA ja ONEHE disainer ja loovjuht Sofia Hallik ning Svetlana Agureeva, kes loob upcycled särke BY AGUREEVA brändi alt.

„Olen proovinud kohandada taaskasutuse mudelit ka enda ärisse,“ rääkis Sofia. „Väärismetallidest ehted on nii ehk naa taaskasutatud, sest keegi ju ei viska kulda või hõbedat prügikasti. Enne koroonapandeemiat tegin koostööd ühe Eesti ettevõttega, mis remontis lennukeid. See oli väga huvitav kogemus – astud suurde angaari, seal on suured lennukid, ja siis nad ütlevad – palun, siin on üks vasaku tiiva tükk.“ Need metallid on kerged, vastupidavad ja allergiavabad. Üks kõrvarõngapaar lennuki tiivast tehtud kollektsioonist on hetkel veel e-poes saadaval.“

Jätkusuutlikkuse eesmärgil on Sofia loobunud sametiga kaetud Plüsch kollektsiooni tootmisest. „Igatsus tekstiili kasutamisel ehtena on leidnud väljundi hoopis suurte lipsude loomises koostöös Svetlanaga,“ lisas ta. Materjalina kasutavad nad tekstiilijääke. „Mida väiksem ese, seda lihtsam on seda rohelise mõtteviisiga kokku panna ja tootmiseks kohandada,“ nentis Sofia. Ühiselt loodud lipsud, mida saab kanda kaelaehtena või käekoti kaunistuseks, on juba tekitanud suurt huvi ja neid on nähtud nii presidendi vastuvõtul kui ka ajakirja esikaanel.

Svetlana Agureeva on omandanud nii rätsepatöö kui disaineri eriala. Praegu töötab ta televisioonis stilistina ja kõrvaltegevusena arendab oma brändi BY AGUREEVA. „Päris alguses ei olnudki mul plaani teha brändi, mis rakendaks kuidagi taaskasutusvõimalusi,“ rääkis ta. „Eelmise aasta augustis tuli mul soov teha endale äge särk. Kandsin seda Kriss Sooniku sünnipäeval ja inimesed hakkasid uurima, kelle särk see on ja kust seda osta saaks. Nii mu bränd alguse sai.“

Kuna Svetlana on stilist, siis on tal ka endal ladu, kus on palju riideid. Särgid sünnivadki kas enda laost või teise ringi poodidest leitud rõivastest. Lisaks on tema jaoks olulised detailid. Näiteks saab särgi tooteinfo silti kasutada raamatu järjehoidjana ning iga särk pakitakse kliendi jaoks riidest taaskasutatava koti sisse. Svetlanale meeldib huumor ja nii on ka kottidel tekst „Bag with a mission. I am reused, I can hold up 5 bottles of wine“. „Aga kotti saab panna ka vett ja kartulit, vastavalt mida keegi soovib,“ naeris Svetlana lõbusalt.

Lisaks tõi Svetlana välja, et kahjuks on paljudel inimestel arusaam, et taaskasutatud tooted peaks olema odavamad kui need, mis on loodud uuest kangast. Selle mõtteviisi lükkab ta otsustavalt ümber: „Kui sa õmbled juba valmis esemest, on vaja vaadata, kas värvid ja kangad sobivad omavahel. Samuti on sul vaja leida sarnased suurused. Valmis tooted tuleb lahti harutada, aurutada, uude lõikesse sobitada. See võtab palju rohkem aega ja on kokkuvõttes tegelikult kallim, kui lihtsalt uuest kangast õmmeldud esemed,“ selgitas ta.

Kirsiks tordil stiliseeris Svetlana sünnipäevapeol Tallinn Design House’i töötajad enda ja Sofia brändide loominguga. Lisaks kasutas ta tooteid Tallinn Design House’i PRE-loved väljapanekust, kus on nii klientide toodud Eesti disainerite rõivad kui disainerite endi varasemate kollektsioonide näidised.

Suur tänu kõigile klientidele ja disaineritele, kes meiega meeleoluka sünnipäevapeo veetsid! Soovime pikka iga Eesti disainile ja kohtumiseni juba järgmistel sündmustel!

Hiigelmullid: Kui ma midagi teen, siis põhjalikult ja teisiti

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osaleb ettevõte Hiiglemullid, kelle peamiseks tegevuseks on emotsioonidega hangeldamine. Nende kõige siiramate – laste omadega. Mida see täpsemalt tähendab, jagas ettevõtte asutaja Andres Mürk.

 

Millega ettevõte tegeleb?

Hiigelmullid hangeldab emotsioonidega. Nende kõige siiramate – laste omadega. Toodame, vahendame, müüme, rendime ja käime kohapeal veendumas, et kõike seda ilu täie rauaga kasutataks.

Milliseid erinevaid tooteid ja teenuseid pakud?

Hiigelmullide tegemise varustus ja -vedelik täienes juba mõni aasta tagasi suhkruvati masinate ning värvilise suhkruga. Ajasime eelmisel aastal asja veel õhulisemaks ning liitsime värvilised vahupeod. Võibki öelda, et need on meie põhitegevusalad. Suhkruvati osas oleme kasvanud Eesti suurimaks ning kiikame piiri tahagi. Meie tootevalikust leiab veel hiigelsuuri õhupalle, erinevaid funfoodi kategooria masinaid ning tarvikuid ja pika nimekirja meelelahutusteenuseid pidudel.

Milline on sinu enda taust? 

Taust on kõrbekuiv – paberitega jurist. See ei takistanud mul õnneks 25 aastat kindlustusseltsis äri arendada. See tähendas nii uusi tooteid, protsesse kui süsteeme. Olin sild patsiga poiste ning rahatuusade vahel. Servapidi tegelen sellega senimaani edasi.

Kuidas otsustasid oma ettevõttega alustada? 

Ehitasin oma äri mullist üles. Sellest esimesest, mida lastega Barcelonas reisides tänaval nägin. Õige mitu laste pere tahtsid meelelahutust ning pärast asjasse saba ja sarvedega sukeldumist, tuletasin täitsa toimiva, Eesti kliimassegi sobiva mullivedeliku retsepti. Kõik mullitamisvahendid, mida toodame, on tekkinud maailmas ringirännates märgatud ideekildudest. Esialgne vahendite müük Kalamaja päevadel salaja ja nurga taga (aasta oli siis 2016 vist) oli üle ootuste edukas. Töölt see mind ära veel ei vedanud, kuid andis usku teemaga edasi tegeleda. Suhkur ja kõik muu tekkis kõrvad kikkis klientide tagasisidet kuulates. Tundub, et kuulsime õiget asja!

Kes on sinu klient? Kuidas sa nendeni jõuad? 

Anul (31) on kolm last (tütred: 4 ja 6, 8) ja ta elab Raplas. Töötab personaliosakonnas ja on tüdinenud batuudisünnadest. Mõned aastad tagasi avastas ta laadal promoüritusel mullid ja sellest saati on meie mullikomplektid olnud vahelduva eduga tema sünnipäevadel esindatud. Kuna komplekti on hea lihtne tellida ning tuleb soodsam, võttis ta eelmine aasta ka meie teistmoodi suhkruvatimasina ning aurumullidisko vanima lapse sünnale.

Noja siis nägi seda (mullid ei tunne piire – panevad üle tarade putku!) maal vanaema juures venna sünnipäeva tähistanud Anneli (42), kes töötab Tallinna linnaosavalitsuses laste üritustega. Pabahh – helistas ta esmaspäeval Anult saadud numbrilt ning oligi perepäeva põhiatraktsioon paigas. Seal sattus oma maimukesega olema üritusturundusagentuuri projektijuht Artur (35). Küsis ka kontakti. Mina andsin ja mainisin, et oleme igal pool sotsiaalmeedias ning e-poest saab meid paari klikiga omale lunastada.

Kas on ka teisi sarnaseid teenusepakkujaid ja kuidas esitute?

Meil on lai ampluaa. Seega on loomulikult õnneks ka konkurente. On kellega benchmarkida. Minu mõlemad kaubamärgid – Eestisse suunatud Hiigelmullid.ee ja piiri taha liikuv Bubblos on minu erilist nägu. Mulle ei meeldi “tavaline”. Kui ma midagi teen, siis põhjalikult ja teisiti. Olen selline habemega Pipi. Kui suhkruvatt, siis poolemeetrine rummiga kera, mis on tehtud kommidest. Kui vahupidu, siis värviline ja veepüssidega. Ilmselt mu oma isikupära loeb ka.

Meie uus, peagi avalikkuse ette vupsav kaubamärk – Bubblos – on saanud endale keskseks teemaks Wana Tsirkuse. Seda nii visuaalides, toodetes, kui läbivas stilistika keeles. Mulle meeldib konkurents. Liikumapanev jõud! Teine ja mitte väheoluline eelis konkurentide ees – me niivõrd ei esine, vaid integreerime lapsed tegevustesse. Lapsed ikka ise teevad mullitrikke, tõstavad üksteist mulli sisse, keerutavad suhkruvatti. Teevad käega suure linna.

Millistel erinevatel üritustel oled oma teenuseid pakkunud? 

Laste sünnipäevad, kooli- ja lasteiapeod on loomulikult sagedased sihtkohad. Käin päris palju täiskasvanute pidudel: meie alkosuhkruvatilett, mullikomplektid ja vahumasinad on käinud suvepäevadel, laatadel, festivalidel, seminaridel, kontsertidel, jaanipäevadel, laevapidudel jne.

Kui on soov veel kevadel mõnele üritusele Hiiglemulle saada, siis kui kiiresti peaks juba praegu reageerima?

Maikuuga saan reeglina hooaega jäävad nädalavahetused teenustega kaetud. Aga mai ju alles algas! Teisalt (mida sageli peljatakse) – rendi ja ostukomplektid toovad mullid igal ajal kohale ja JAH, sellega saab hakkama ise, ilma meieta! Ja JAH, kõik kolmeaastased suudavad intuitiivselt, valehäbita võluda mitmemeetriseid mulle. Reeglina ei pea neid isegi õpetama. Erinevalt veidi suurematest sisemistest lastest….

Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt? Või mõni äge sündmuse/ürituse kogemus?

Toredad on need tagasisided, mis tulevad ilma küsimata. Neid ei tule Eestis sageli aga kui nad meilipostkasti vupsavad, on küll kohe eriline tunne. Sündmustest meenub PÖFFi aftekas, kus hiliste öötundideni oma stiilileti taga läbisegi klientidega suhkruvatiga tantsurütmis eksperimenteeritud sai.  Ka kõik Gardesti aianduskeskuses toimunud peod on hämmastavalt populaarsed olnud.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse? 

Aastaajad. No tõsiselt! Kogu seda ilu peab hoidma stardivalmis 12 kuud, aga reeglina soovivad kliendid meid näha vaid aprillist septembrini. Pakkudes detsembris kellelegi 75% soodustusega laojääkidest mullikraami, vaadatakse sind tuima hullulehmapilguga. Nagu püüaks juunis kuuseehteid ärida. Tegelikult saab teha talvel mullidest ägedaid kristallkerasid lumele, aga me pole veel leidnud selles osas Anu, Anneli ja Arturiga ühist keelt.

Mis on olnud suurim õnnestumine? 

Suurim õnnestumine oli müüa esimene mullikomplekt 2016, aastal Kalamaja päevadel:). Ilma selleta poleks seda äri praegu olemas. Ja siis on veel igal kevade olnud suur õnnestumine äriga kõigest hoolimata jätkata. Teate küll – kraamite oma hobiprojekti märtsis garaažis tolmu alt välja, mõtlete ilusaks, tellite hoolduse ja sõidate ikkagi ka sel aastal näitusele.

Millised on tulevikuplaanid?

Bubblos kaubamärk võtab välismaal mõned valdkonnad oma ülemvõimu alla, laieneb veel, leiab oma talvise spunki ja hakkab tasapisi kasvama. Loodetavasti saavad kõik mu neli last ka tulevikus ettevõtte tegemistes kaasa teha ja kunagi võtavad selle tsirkuse oma õlgadele.

Kuidas on Loomeinkubaatoris läinud?

Tõhusalt. Teadmisi on tulnud palju. Kohtumisi mentoritega on samuti olnud parasjagu. Kui ainult oleks võimalik (mitte teoorias, vaid praktikas) hankida inkubaatorist päriselt enda jaoks vajalikku aega juurde, saaks selle ideaalse teooria ka praktikasse üle kanda.

 

Tutvu Hiigelmullide toodetega kodulehel SIIN.

Jälgi Facebookis: @hiigelmullid

Programmi ettevõtja Liisa Kanemägi näitus “Keha ja kudumi kahekõne”

Loomeinkubaatori programmis osalev ettevõtja ja moekunstnik Liisa Kanemägi avas Eesti Tervisemuuseumis esimese isikunäituse “Keha ja kudumi kahekõne”. Intrigeeriv mininäitus “Keha ja kudumi kahekõne” on Liisa Kanemägi käsitlus higistamisega tekkiva mateeria osalusest meie rõivastusega. Higiga lahustuv materjal toob esile keha olulisuse ning samas tekitab võimalusi moeloomingus uudsete mustrite kujundamiseks.

Higistamine saab osaks loomulikust protsessist, mis paneb rõivad elama ja omasoodu edasi arenema. See mõneti spekulatiivne ja rõivast ümbermõtestav moelooming ärgitab mõtlema mõistete “valmis”, “katki”, “räpane” ja “ideaalne” üle.

Autor küsib, millist rolli mängivad materiaalsed esemed meie väärtusruumis, ja kuidas neid koos meiega eluteel hoida nii, et nende kasutusiga tegelikult pikendada. Selleks kasutab kunstnik veeslahustuvaid materjale, keha loomulikku niiskust ehk higi, silmuste hargnemist, ning seejärel tekkivaid uudseid mustreid. Sääraselt eri meediumeid kombineerides saavad mööduv aeg ja kaduvus rõiva osaks ilma, et selle väärtus väheneks. Riideese üksnes muutub ja elab meiega kaasa, sest elu dünaamika võtab juhtpositsiooni. Inimese loomulik ihuline material saab osaks rõiva materialist. Intuitiivne disain viiakse järgmisele tasemele viisil, mis muutub naturaalseks arenguks nii inimese kui rõivaeseme elus.

Liisa Kanemägi esitab filosoofilisi käsitlusi: “Higi on inimese keha materjali ilming. Tihti iseloomustab meie arusaamu iseendast keha ja vaimu dualism, mis tõstab puhta vaimu mustast kehast kõrgemale. Inimese kehalised tegevused peaksid jääma justkui saladuseks.” Kanemägi lisab uudishimu tekitavaid küsimusi: “Kuid kas keha olen “mina”, või on keha “minu oma”? Kui mustus on aine, mis justkui on vales kohas, siis millal muutub higi mustaks? Sest higi iseenesest on ju normaalne keha osa ja seeläbi justkui ei saaks olla vales kohas. Mis siis, kui higi hoopiski saaks osaleda disainiprotsessis?”

Liisa Kanemägi on kudumikunstnik, -disainer, kelle loomingus on kesksel kohal mäng materjali isetekkelisusega. Ideed realiseeruvad vormiks nii objekti tegemise kui oma isikliku elu käigus, st sümbioosis kehaga. Tema loomingut sütitavad ideed meiega koos edasi elavatest asjadest. Kui asjad ei oleks kunagi valmis ega ideaalsed, siis ehk ei saaks nad ka katki olla. Siis ehk ei oleks need “vanad” ning ei saabukski “õiget” aega neist loobumiseks.

Liisa Kanemägi

“Keha ja kudumi kahekõne” on Liisa Kanemägi esimene isikunäitus Tallinnas, Eesti Tervisemuuseumis. Tervisemuuseum aitab värvikal moel tundma õppida oma keha ja selle toimimist. Siin avaneb inimeseks olemise ilu, võlu, valu. Ning käsitletakse viise, kuidas inimene saaks olla tervem ja õnnelikum. Läbi esemete ning nende taga peituvate lugude loob muuseum seoseid tervishoiu mineviku, oleviku ja tuleviku vahel.

Eksperimentaalse rõivaloomingu väljapanekuga “Keha ja kudumi kahekõne” saab tutvuda kuni 31. augustini. Kunstnik tänab: Piret Mägi, Pawel Orynicz, Allan Kanemägi, Eesti Kultuurkapital, Eesti Tervisemuuseum.

Greenful loob tekstiilijäätmetest rohelisemat tulevikku

Tallinna Ettevõtlusinkubaator korraldas projekti BALTIC2HAND raames veebiseminari, kus Greenful Group´i tegevjuht Toomas Allikas rääkis ettevõtte teekonnast ning avas ülemaailmse tekstiilijäätmete probleemi uskumatuna näivat suurust.  

Sissejuhatuseks andis Toomas kriisist jahmatava ülevaate: „Maailmas toodetakse 92 miljonit tonni tekstiilijäätmeid, Euroopas tekib neid ligikaudu 12 miljonit tonni. Igas sekundis ladestatakse või põletatakse üks prügiautotäis tekstiilijäätmeid.” Hinnanguliselt kasvab kiirmood järgmise kolme aasta jooksul 300%, mis lisab veelgi õli tulle. Praegu võetakse ringlusse vaid umbes üks protsent tekstiilijäätmetest, prognooside kohaselt võib see ulatuda kümne protsendini tulevikus. Kuigi silmapiiril on tootjavastutuse laiendamine, jääb selle mõju kaudseks. 

Greenful pakub tekstiilijäätmete taaskasutamise küsimusele praktilist lahendust. Nad toodavad tekstiilijäätmetest erinevaid keskkonnasõbralikke ja taaskasutatavaid tooteid: ehituspaneele, SIP-paneele, sillutustelliseid, katusekive, jpm. Üks Greenfuli tehas on u 30 000 ruutmeetri suurune, annab tööd ligi 100 inimesele ja töötleb aastas ümber 35 000 tonni tekstiilijäätmeid. 

Greenfuli loomisel lähtus Toomas suuresti ühe oma mentori nõuandest: “Kui tahad jäätmete ümbertöötlemise valdkonnas läbi lüüa, pead meeles pidama ühte reeglit – alusta oma äri sellise suurusega, et homme on sinu probleem ka valitsuse probleem.” 

Greenful Group´i missioon on ambitsioonikas. Toomas rõhutas ettevõtte strateegiat jäätmete vastu võitlemisel: „See tähendab standardiseeritud ärimudeliga laiahaardeliste lahenduste leidmist, mida saab üheaegselt rakendada üle kogu Euroopa.” Ta nentis väljakutse keerukust ent pakkus ühtlasi realistliku lahenduse: “Euroopa 5,2 miljoni tonnise tekstiilijäätmete probleemi lahendamiseks on vaja 148 Greenfuli tehast. Kuid kui Euroopa valitsused valiksid välja umbes 20 erinevat mõjusat lahendust, mida nad seejärel täielikult rahastaksid, kuluks viie aasta jooksul Euroopas tekstiilijäätmete probleemi lahendamiseks iga lahenduse kohta umbes seitse tehast.” 

Greenful Group’i toodete loomise põhimõtted on läbipaistvad ja kindlalt paigas „Esiteks peavad kõik tooted olema valmistatud taaskasutatud jäätmetest. Meie paneelides ei kasutata ühtegi saastavat kemikaali ja kõik materjalid on oma eluea lõpus taaskasutatavad. Need kolm reeglit on kõige aluseks,” rääkis Toomas. 

Toodete lipulaev Greenful Panel on nende kolme põhimõtte tunnistuseks, pakkudes jätkusuutlikku alternatiivi traditsioonilistele materjalidele. „See on 100% taaskasutatav ja kandev ehitusmaterjal, mida saab kasutada nii siseruumides, väitingimustes, vee all, ükskõik kus. See on tugevam kui vineer,” sõnas Toomas. „Praegu tegeleme suurte ehitusklotsidega – kutsume neid segaplastijäätmetest valmistatud legoklotsideks. Meil ​​on katusekivid, sillutusklotsid, peagi on tulemas heliisolatsioonipaneelid ja veel mitmeid innovaatilisi tooteid,” tutvustas Toomas uuendusi ja tulevikuplaane. 

Greenful Group´i pühendumine keskkonnale on märkimisväärne. „Iga müüdud kuupmeeter Greenful’i paneele säästab keskkonnale 353 kg CO2-te. Greenfuli uusim toode, Greenful SIP-paneel, on üks esimesi ehitusmaterjale, mis vastab täielikult ELi rohelise kokkuleppe nõuetele.”  

Toomas tõi välja ka ärilisi väljakutseid, millega ta on kokku puutunud, sealhulgas õigete partnerite valiku olulisuse ja raha kogumise keerukuse üle. Greenful Group on need väljakutsed ületanud, meelitades ligi rahvusvahelisi kliente, mis näitab märkimisväärset turuhuvi jätkusuutlike materjalide vastu. Ta jagas oma kogemusi partnerite otsimisel: „Enam kui viiekümnest saadetud taotlusest, otsustas meiega edasi minna vaid kolm ja ainult ühel partneril see lõpuks õnnestus.” See näitab kui oluline on selles valdkonnas olla järjekindel. 

Ringmajandussektoris alustavatele idufirmadele ja noortele ettevõtjatele soovitab ta osaleda erinevates kiirendites ja inkubaatorites. „Reklaami on vaja, et sind kuulda võetaks, seega osale konkurssidel ja inkubaatorites ning ole nähtav. Teine asi, mida meeles pidada on see, et enamik brände ei taha olla jätkusuutlikud. Isegi kui sul on parim lahendus, on see ettevõtjate jaoks kulukas ja nad lükkavad sinuga koostöö mitu korda tagasi. Aga sina mine ikka edasi. See on väljakutseterohke teekond, aga samas huvitav.” 

Lisaks ülevaatele Greenful Group´i teekonnast, tõi Toomas näiteid uuenduslikkusest ja järjekindlusest. Ta rõhutas, et Euroopa tohutu tekstiilijäätmete probleemiga tõhusaks tegelemiseks on vaja suuremahulisi lahendusi. „See on puhas matemaatika. Jah, selleks on vaja suuremahulisi vahendeid, kuid see on täiesti teostatav.”  

Veebiseminari korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator projekti BALTI2HAND raames. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Interreg Kesk-Läänemere 2021-2027 programmist. Projekti partnerid: Tallinna Loomeinkubaator, Laurea Rakenduskõrgkool, Läti Kaubandus-Tööstuskoda, Turu Rakenduskõrgkool, Sustainability InnoCenter. 

Disain kohtub Disainiga: Tallinn Dolls

Seekordse „Disain kohtub Disainiga“ ürituse raames jagas oma kogemuslugu Tallinn Dolls’i juht ja asutaja Mari Martin.

Oma brändiga alustas Mari 15 aastat tagasi ning esialgu oligi mõte teha seda lihtsalt fun´i pärast ja hobi korras, teadmata, kuhu ettevõtmine viib. Päris alguses disainis ta ekstravagantsemaid esemeid ning tooted olid mõeldud väikesele sihtgrupile. „Nähtavuse loomine võttis meil viis aastat. Ühel hetkel saime aru, et kasumlikult toimimiseks peame ka kliendi soove kuulama ja aru saama, mida klient tahab. See kliendikeskne lähenemine tõi tõelise kasvuhüppe“

Lahenduseks mõtles Mari EAS-i projekti raames välja jätkusuutliku ettetellimise süsteemi. Ärimudeli, millesse ta moetööstuse puhul usub, kuna see annab selgust, mis kliendile tegelikult meeldib ja mida on mõtet tootmisesse panna. „Ettetellimise süsteemiga on kliendil valik, kas ta on valmis 1- 3 kuud ootama ja saama selle eest toote 50% soodustusega või mitte.“ Kuna IT-lahenduse loomine süsteemile oli esialgu finantsiliselt mõeldamatu, siis turundas Mari uut ettetellimissüsteemi Facebookis. „Selle asemel, et hakata midagi keerulist tegema, leia leidlikke lahendusi. Esmalt on vaja aru saada, kas tegevusel üldse on pointi ja siis hakata seda efektiivsemaks tegema. Seega hakkasime ettetellimist tegema Facebookis, küsime inimestelt, mida nad soovivad tellida. Kliendid, kes olid valmis uut mudelit ootama, said suure soodustuse.“

Täna on iga uus disain ettetellimisega ja mitte keegi ei tohi seda reeglit muuta. „Algul mõtlesime, kas saame sotsiaalmeedia like´ide pealt lugeda infot tootmiseks. Siis saime aru, et tooted, mis müüvad edukalt, ei kogu eriti palju like. Inimesed vaatavad – jah tavaline, sellega ma käin, siin pole midagi erilist, mida siin ikka like´ida. Like´ide pealt järeldusi tootmisotsusteks teha ei tohi. Kui disain on juba mitu korda tootmises olnud, on data olemas ja selle järgi saab toota. Aga ühtegi tootmisotsust me ei võta ilma data´ta vastu. Kunagi ajaloos oleme teinud paar korda erandeid ja need mõlemad lõppesid väga halvasti. Kuigi sisetunne oli väga suur, et disainidel hakkab hästi minema aga ei läinud.“

Nüüdseks on brändil lisaks ettetellimislahendusele oma tootearendusplatvorm, et saada mudeleid kiiremini ettetellimisse. „Tootearendusplatvormil saab luua disaine 3D-s“ Lisaks on oma tootmislahendusplatvorm, mis on integreeritud tootearendusplatvormi ja müügiplatvormiga, et toote ettevalmistus tootmiseks oleks automatiseeritud ja kiire. Demand prediction platvorm aitab hinnata kui palju on mõtet tooteid toota, mis tooted on edukad ja mis mitte. „Täna lisame igal nädalal ettetellimisse ligikaudu 10 uut näidist. Süsteem annab täpse info, milliste toodete nõudlus on kõrge ja mida tasub toota. Enda arvamuse pealt me enam otsuseid vastu ei võta. Kui nõudlust ei ole, siis lõpetame tootmise.“

Lisaks tehnoloogia arengule on bränd läinud täielikult online usku. Kui alguses vaadati edasimüüjate poole, siis täna ei ole Maril edasimüügi vastu enam mingit huvi ja jaekaubandusse ta ei panusta. „Stuudios käivad inimesed enamasti veebitellimustel järgi, ostmas käib alla 10% klientidest. Stuudios on müügil näidised ja tooted, mis on jäänud ettetellimisel müümata.“

Persoonade osas on Tallinn Dolls´il peamiselt kaks suunda: natuke „nunnum“ suund ja siis nii-öelda „puhas“ suund. „Ühele üks ja teisele teine. Me oleme nagu Spice Girls, meil on ka oma dolls´i tüübid.“ Aja jooksul on Tallinn Dolls pugenud paljude eestlaste hinge ning täna on brändil fännide poolt asutatud Facebooki järelturu grupp ligi 20 000 kasutajaga.

„Facebookis on  tekkinud iseseisev Tallinn Dolls’i kogukond. Me oleme nii tänulikud, et see grupp on olemas. Saame seal ise klientidelt tagasisidet küsida ja nad saavad seda ka ise anda. Meie klient on hästi emotsionaalne ja tahab oma emotsioone jagada. Olen Facebooki grupi kaudu teinud nii  Skype kõnesid kui käinud inimestega lõunal, et kuulda nende muljeid. Me saame ju aru, et kui meil klienti ei ole, siis meil ei ole mitte midagi ja me suhtleme nendega väga suure heameelega.“

Viimasel paaril aastal on brändi suurimaks väljakutseks olnud „Le Tribe“ nimelise äpi loomine, kus kasutajad saavad järelturul müüa ja osta nii Tallinn Dolls´i kui ka teiste brändide rõivaid. Samuti saab äpis oma garderoobi digitaalselt hallata, rõivaid kokku sobitada. „Äpi loomine on omaette pusimine ja tuletab meelde võlud ja valud, mis kaasnevad millegi loomisega nullist. Ettetellimisega tootmist oleme seni juba teinud ja järelturg, millega toodete eluiga pikendada on minu jaoks hästi loomulik osa jätkusuutlikkust mõtteviisist. Idee säärast äppi teha oli meil Tallinn Dolls´i asutamisest saati, aga tegudeni jõudsime paar aastat tagasi,“ rääkis Mari. Äpi lansseerimiseni kulus umbes 9 kuud, sellest veel kolm kuud, et korrastada ja parandada esialgseid vigu. Parandamisprotsess kestab senimaani.

Täna on Mari oma brändiga sealmaal, kus tehnilised süsteemid on juba päris head ja küsimus on, kuidas saada volüümi juurde. Mari vaatab uute turgude poole. Kõige rohkem on huvi pakkunud USA turg. „Aga siin ma näen, et see on nii suur turg, et seda tuleb väga ettevatlikult teha. Läbi mõelda, et mis on see, mis annaks edumaa. Klassikalise strateegiaga ei suudaks sinna elu sees siseneda“ nendib Mari.

Suured tänud inspireeriva ja põneva kogemusloo eest!

Edu ja kõrget lendu Tallinn Dolls’ile!

Vaata, millised ettevõtted alustasid Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi

Loomeinkubaatori uuenenud inkubatsiooniprogrammi on vastu võetud 13 uut ambitsioonikat ettevõtet. Programm kestab 9 kuud, ning selle aja jooksul panustavad äri kasvamisse inkubaatori konsultandid ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad erinevad koolitused ja sündmused.

Kevadel toimus kokku 2 hindamiskomisjoni, kus ettevõtete esitlust ja äri tutvustust hindasid Kari Maripuu, Krista Kink, Helen Lang, Ionel Lehari, Ruth Helene Melioranski ja Margus Alviste. Hindamiskomisjonide eel toimus enam kui 40 ekspertpaneeli.

Ettevõtted, kes järgmise 9 kuu jooksul inkubatsiooniprogrammis osalevad:

MINU KODUKONTOR – Kõrgkvaliteetne kirjutuslaua lahendus kodukontorisse, mis lahendab probleemi kodus töötamisel –  töö- ja eraelu vahel piiri tundmine, tööasjade korras hoidmine ja hoiustamine.

NUCKÖ fashion – Ettevõte, kes valmistab kvaliteetseid kombesid naistele, meestele ja lastele. Kombed on valmistatud softshell materjalist, mis on elastne, vetthülgav, hingav ja tuulekindel.

Firmafitness  – Firmafitness edendab ettevõtete töötajate tervist, produktiivsust ja õnnelikust läbi terviseürituste ja meeskonnakoolituste.

Mediamodifier API –  Mockup APi teenus, mis on rakendusliides makettide integreerimiseks ja renderdamiseks veebirakenduste backendis. Missioon on vähendada suhtlemiskulu loovisiku/ettevõtte ja lõpptarbija vahel.

Furn sisustus – Esimene Eesti disainmööblit koondav platvorm.

Tuuli Pruul & Kopli Sound Stuudio – ​Muusikaloome stuudio nii professionaalidele kui algajatele. Täiskasvanute pilliõpe nullist inspireerivas Põhjala tehase loomelinnakus​.

Liisa Kanemägi – Liisa Kanemägi eksperimentaalsed kudumid pakuvad kandjale ekstsentriliselt šikke väljendusviise, tagades erilisusetunde ja kunstniku kohalolu.

Singability –  Ettevõtte asutaja Susanna Aleksandra on laulja, laulukirjutaja ja sõnade autor, kes on loonud uue laulukooli ja koolituskeskuse, mille eesmärk on aidata lauljatel saavutada oma tõeline potentsiaal.

Ruumijuhtimine – Asendamatu konsultatsioonipartner suurte ruumimuutuste juhtimisel.

Tengelpung – Tengeloung pakub 99,99% signaalivarguste kaitset autovõtmele, pangakaartidele ja nutiseadmetele. Tooteid luuakse mööblitehaste premium klassi nahajääkidest.

Leinakool – Leinateadlikkuse, leinanõustamise koolitused ja täiendusõppe teenus.

Eloval – Kodumaine valgustitootja. Need on mõeldud kodudes ja avalikes ruumides hea valgustuse ja hubase meeleolu loomiseks.

Insight Estonia – Eesti haridussüsteemi temaatilised õppereisid.

 

Ettevõtjad, keda seekord programmi vastu ei võetud, saavad võimaluse liituda eelinkubatsiooniga. Järgmine inkubatsiooniprogramm stardib juba sügisel. Lisainfo Loomeinkubaatori kodulehel.

Šveitsi disainimaastiku eripärad ja võimalused Eesti disaineritele

Märtsi keskel oli andekatel Eesti disaineritel Tallinn Design House’ist võimalus koos Loomeinkubaatoriga avastada õppereisi raames Šveitsi disainimaailma. Õppereisist võtsid osa kudumibrändi ALPAKA disainer Anni Ilves, Karl- Artur Korsar rõivabrändist KARL KORSAR, NüüD Cermicsi asutaja ja disainer Mariana Laan, ehtebrändi LÕÕM disainer Merle Randmäe ja Moco Socks brändi asutaja Kadrin Visse.

Šveitsis oli vastuvõtjaks Baseli Kunsti- ja Disainiakadeemia kaasaegse disaini instituudi professor Werner Baumhakl, kes peab ühe Euroopa tuntuma disainikooli tugevuseks tihedat koostööd õppejõudude ja tudengite vahel, väikest õpperühma ning praktilist lähenemist tõeliste probleemide lahendamisel. Kõlama jäi külastusest soovitus tegeleda väljakutsetega, mis vajavad reaalses elus lahendamist ehk oluline on praktilisus ja turu nõudlusest lähtumine, mis on samas ka eelduseks disainimaailmas edulugude rajamisel.

Vilistlaste ja praeguste tudengite poolt asutatud põnevatest projektidest võiks nimetada spordijalatsite ja -rõivaste brändi On ja materjaliuurimust KUORI. KUORI sai alguse 2022. aastal ja on uuenduslik Šveitsi cleantech ettevõte, mis on pühendunud naftajärgsele majandusele üleminekule. Nad kasutavad toidu kõrvalsaadusi nagu oliivikivid, banaanikoored ja kreeka pähkli koored, et toota uudseid biopõhiseid, biolagunevaid ja elastseid materjale. On bränd on tänaseks jõudnud 7 miljoni sportlase südamesse enam kui 50 riigis. Bränd sai alguse kui endine sportlane soovis luua jooksujalatsit, mis annaks edasi „pilvedel kõndimise“ tunnet. Esimene prototüüp valmis aiavoolikust.

Külastuse teisel päeval suundusid õppereisil osalejad disainimessile BLICKFANG. Disainerid tutvusid kohalike brändidega, uurisid võimalikke edasimüüjaid ja disainiturgu. BLICKFANG on suurim disainiostude üritus ja rahvusvaheline platvorm sõltumatute disainerite hästi valmistatud toodete avastamiseks ja ostmiseks. Umbes 150 disainiettevõtet üle Euroopa osalevad Baseli messil, et esitleda vastupidavat mööblit, koduaksessuaare, moodi ja ehteid.

Õppereisil osalenud Moco Sock asutaja Kadrin Visse sõnul oli inspireeriv suhelda disainipoodide müüjate ja disainimessil osalejatega. „Sain teada, et sarnasel disainsoki müüjal on samad mured ja rõõmud, mis minul. Inspireeriv oli suhelda ka meie enda tiimiga, kes reisil olid. Sain palju teada jätkusuutlikkusest moe valdkonnas ning ökoloogiliste materjalide kohta. Neid teadmisi ja informatsiooni saan rakendada oma toodete edasi arendamiseks. Saime ka teada, et näiteks üks disainipood teeb oma ostuotsused justnimelt tuntumatel disainimessidel Euroopas. Seega messil osalemine on üks võimalus, kuidas välismaistele turgudele sisse saada.“

Kokkuvõttes oli Šveitsi disainimaastikuga tutvudes olulisteks märksõnadeks koostöö, koostöö, koostöö – nii laiemas mõttes kui ka spetsiifilisemalt erinevate ekspertidega ja valdkonna siseselt võimalikult kõrge kvaliteedi tagamiseks.

Baseli külastus oli kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest ja Loomeinkubaatori projektist „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks“ programmist „Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamine.”