Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmides osalevad ettevõtted saavad mentoritelt nõu küsida enam kui 50 valdkonnas. Üheks valdkonnaks on digiturundus, kus on mentoriks 28-aastase digiturunduse kogemusega Priit Kallas. Tema eesmärk on aidata ettevõtetel müüa veebi kaudu rohkem.
Kallas, kes teeb mentorsessioone paar korda kuus, kus ta koos ettevõtjatega analüüsib veebilehtede kasutatavust ja müügitekstide mõju. “Vaatan nende veebilehed üle, vaatan kasutatavust ja müügitekstide vettpidavust,” selgitab Kallas, kes on pühendunud standardsete, kuid tihti tähelepanuta jäävate probleemide lahendamisele. Lisaks personaalsele mentorlusele on Ettevõtlusinkubaatori programmi ettevõtjate seas väga populaarne grupimentorluse formaat, kus Priit Kallas analüüsib grupis ettevõtjate veebilehti ja tagasisidestab. See on hea võimalus koos vigadest õppida.
“Kui sa võtad 10 veebilehte ette, siis põhimõtteliselt on neil kõigil samad vead.”
Millised on siis need sagedased vead? Kallas toob välja lihtsad ja levinud probleemid, näiteks umbisikuline kõne. “”Ettevõte pakub oma klientidele kaupa” – see on liiga üldine. Selle asemel võiks öelda: “Meie pakume sulle”. See on väike, aga oluline psühholoogiline element, mis muudab kasutajakogemuse personaalsemaks,” õpetab Kallas.
Veebileht kui digiturunduse alustala
Üks levinud probleem on ka toodete nähtavus veebilehel. “Kui e-poe avalehel pole tooteid ja on ainult viide “mine poodi”, siis see on selge probleem. Need on väikesed asjad, mida leiab ükskõik milliselt veebilehelt, kui see lahti võtta,” lisab Kallas. Samuti rõhutab ta, et mõnikord on need probleemid jäetud lahendamata kas teadmatusest või ajapuuduse tõttu.
Veebilehtede korrastamise juures toob ta näiteks kütusepaagi allegooria: “Kui sul on tühja kütusepaagiga auto, siis sa ei hakka ju mõtlema, miks see ei sõida. Sama kehtib ka veebilehtede puhul – kui ise ei oska või ei jõua, tuleb leida ekspert, kes selle töö ära teeb.”
Tulemuste jälgimine on edu võti
Kallas rõhutab, et veebilehe edukuse mõõtmisel on oluline jälgida, kui palju külastajatest muutub ostjateks. “Kui standardseid asju õigesti teha, saab rohkem külastajaid klientideks,” märgib ta.
Isegi väike protsentuaalne kasv ostjates võib märkimisväärselt tõsta ettevõtte käivet. “Põhimõõdik on ju see, et mitu protsenti külastajatest muutub tehingu tegijaks. E-poe puhul võib see tavaliselt olla üks-kaks protsenti, aga see võib tähendada juba, et käive tõuseb 25 protsenti. Loomulikult on erinevatel kuudel külastatavus erinev ja sõltub ka kampaaniatest, aga tehingute protsent on kõige täpsem mõõdik, mida alati jälgida.”
Alustavad ettevõtted vajavad tihti tuge
Mentorina on Kallas kohanud ka ettevõtteid, kelle veebilehed on veel pooleli ja vajavad palju parandusi. “On sattunud ikka selliseid mentorlust vajavaid ettevõtteid, kes lehte näidates ütlevad, et teavad, et neil on vead ja leht on pooleli või varsti tuleb uuendus. Näha on, et keegi on natuke asjaga tegelenud, mingi lävend on ületatud ja kõik,” kirjeldab Kallas.
Enamik neist ettevõtetest on väiksemad, ühe- või kahemehefirmad, kes on alles alustamas oma teekonda. Neile pakub Ettevõtlusinkubaator tuge, pakkudes nii Kallase kui ka teiste mentorite teadmisi ja juhendamist, et nad saaksid oma ettevõtetega jõuda järgmisele tasemele.
Priit Kallase kolm nõuannet veebilehte tegevale ettevõtjale:
Tee avaleht korda
Avaleht on sageli esimene koht, kuhu külastaja satub. Hoia see puhas ja fokuseeritud.
Kui näitad inimesele tänavalt oma avalehe kerimata vaadet, siis peab ta olema võimeline vastama selgelt küsimusele, mida seal pakutakse ja mida temalt järgmise sammuna oodatakse.
Enamasti on see üleskutse sinu toodete või teenuste lähemaks uurimiseks.
Lisa konkreetne ja selge üleskutse (CTA, call-to-action)
Iga turundustekst, igas kanalis peab lõppema üleskutsega järgmist sammu tegema. Üleskutse peab olema ka päriselt järgmine tegevus.
Kui e-poe kategoorialehel on tooted, siis ei ole üleskutse “osta kohe” vaid “vaata lähemalt.”
Tootelehel ei ole “osta kohe”, vaid “lisa korvi”.
Korvilehel ei ole “osta kohe” vaid “vormista tellimus” ja lõpuks “mine maksma”.
Nii jõuad sobivate sammudega tehinguni ütlemata kordagi “osta.” Veendu, et üleskutse oleks lehel teistest elementidest eristuv.
Kirjuta kogu sisu otse kliendile
Tihti on veebilehtede tekst kirjutatud umbisikuliselt. “Meie jalgrattad on hea valik igale ratturile, kes tahab liikuda, metsas või tänaval”.
Tee selgeks, kes on su klient ja kirjuta otse sellele inimesele, too välja spetsiifilised väärtused sellele kliendile. “Pakume sulle elektrirattaid linnas igapäeva sõitude tegemiseks, meie valikus on rattad, mis sobivad sulle tööl ja poes käimiseks, ning sõbra juurde sõitmiseks”.
Täpselt sihitud ja konkreetne sõnum võidab alati üldsõnalise mulli.
23. septembril toimus Ettevõtlusinkubaatoris visuaalse kaubanduse töötuba, mida viis läbi Daivi Kitsapea, kes on Sportland Eesti AS-i kaubandusjuht. Töötuba toimus Baltic2Hand projekti raames ning andis osalevatele ettevõtetele ülevaate, kuidas luua meeldejäävat ostukogemust kaubanduses ja seda peamiselt füüsilistes poodides.
Daivi Kitsapea on tegelenud klientide ja kaubandusega üle 20 aasta Sportland Eesti kauplustes. Ta on oma ala tõeline entusiast, kes otsib pidevalt uusi vaatenurki kaubandusele ja toodete esitlemisele. Järgnevalt on välja toodud mõned olulisemad mõtted, mis koolituselt kõlama jäid.
Visuaalne kaubandus on kaupade esitamine viisil, mis köidab klientide tähelepanu, loob inspireeriva atmosfääri ja toetab brändi äratuntavust. Tänapäeval, kus tarbijad saavad oma ostukogemusi sotsiaalmeedias jagada, on hästi läbimõeldud visuaalne kaubandus oluline osa füüsiliste ja veebipoodide edukusest.
Kaupluse atmosfäär ja asukoht
Atmosfäär peab olema lõõgastav ja inspireeriv, et meelitada ostlejaid viibima poes kauem ja nautima ostlemist. Instagrami-sõbralikud kohad poodides on muutumas normiks.
Asukoht on kriitiline: hästi nähtav, ligipääsetav ja eelistatult koos söögikohtadega, et pakkuda täielikku kogemust. Väikeste tänavakohvikute ja kaupluste lähedus aitab luua emotsionaalse sideme klientidega.
Sisekujundus ja toote väljapanek
Kaupluse paigutus peab suunama klientide liikumist ja hoidma nende tähelepanu. Populaarsed on ringtee paigutused (nt IKEA stiil), mis soodustavad ruumis sujuvat liikumist. Vaba vooluga ruumipaigutus sobib noortele klientidele, kellele meeldib avar ja kergelt navigeeritav ruum.
Värvid ja valgus mängivad suurt rolli. Heledad ja külmad toonid loovad rahuliku atmosfääri, samas kui soojad toonid ja täpselt paigutatud valgustus tõstavad esile luksuslikke tooteid.
Klienditüübid ja nende mõjutamine
Vajaduspõhised kliendid otsivad konkreetseid tooteid ning hindavad kiiret ja selget ülevaadet. Nende jaoks peab toode olema hõlpsasti leitav ning valik loogiline ja lihtne.
Impulsiivsed kliendid teevad otsuseid hetke ajel ning reageerivad visuaalsetele stiimulitele. Nende tähelepanu köidavad eristuvad väljapanekud, kuid oluline on, et need ei tekitaks ülekuhjatud muljet.
Analüütilised kliendid võtavad aega toodete võrdlemiseks. Nende jaoks on tähtis saada piisavalt teavet ning neil peab olema võimalus küsimustele vastuseid saada.
Lojaalsed kliendid ja brändifännid hindavad head klienditeenindust ning ootavad kaupluse töötajatelt teadmisi uutest ja huvitavatest toodetest.
Visuaalse kaubanduse strateegiad
Fookuspunktide loomine – võtmetoodete esiletõstmine spetsiaalsete väljapanekute abil juhib klientide tähelepanu. Oluline on luua selged tsoonid ja funktsionaalsed alad, näiteks proovikabiinid ja kassatsoonid.
Toodete väljapanek – klassikaline väljapanek peaks hoidma tooted organiseeritud ja esteetiliselt meeldivana. Värvide segmenteerimine ja toodete paigutamine tasandite järgi aitavad luua korrastatud mulje.
Mannekeenide kasutamine – need võivad olla paigutatud strateegiliselt kogu kaupluses, et näidata võtmetoodete kombinatsioone. Samuti võivad nad toimida brändi kuvandi edasiandjatena.
Jätkusuutlikkus ja tehnoloogia
Kaupmehed peavad keskenduma ka keskkonnateadlikkusele. Kuigi kaupluste sulgemine on kõige keskkonnasõbralikum lahendus, saavad ettevõtted siiski rakendada jätkusuutlikke praktikaid. E-kaubandus on samuti tulnud, et jääda, ja see peab olema osa igast kaasaegsest jaemüügi strateegiast.
Tulemuslikkuse mõõtmine
Visuaalne kaubandus ei piirdu ainult kaupade väljapanekuga; oluline on pidevalt analüüsida tulemusi ja klientide tagasisidet, et kohandada kaupluse kujundust ja pakkumisi vastavalt sihtgruppide muutuvatele vajadustele.
Järeldus Visuaalse kaubanduse edu võti seisneb kaupluse atmosfääri loomises, mis on kooskõlas brändi kuvandi ja klientide vajadustega. Selleks tuleb kasutada värve, valgustust, ruumipaigutust ja toote väljapanekut targalt, et pakkuda meeldejäävat ostuelamust.
Töötuba korraldas projekt Baltic2Hand. Projekti rahastab Interreg Kesk-Läänemere programm 2021-2027, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Projekti partnerid: Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Laurea Rakenduskõrgkool, Läti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Turu Rakenduskõrgkool, Sustainability InnoCenter.
Tallinna Loomeinkubaator alustab 19. ärihooaega uue nime ja laiendatud teenuste valikuga, saades Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriks. Nime ja brändi uuendus peegeldab inkubaatori strateegilisi eesmärke, pakkuda mitmekülgset tuge nii alustavatele kui ka kasvavatele väikeettevõtetele.
18 tegevusaasta jooksul on Tallinna Loomeinkubaatorist kujunenud oluline kasvulava alustavatele ettevõtjatele, pakkudes mentorlust, koolitusi ja võrgustiku loomise võimalusi. Loomeinkubaatori esialgne fookus oli loomevaldkonna ettevõtete toetamisel ja alates 2020. aastast lisandus vastavalt turunõudlusele ka ringmajandusalaste praktikate viimine ettevõteteni. 2023. aastal läbi viidud teenusedisaini käigus selgus vajadus uuendada senist kaheaastast inkubatsiooniprogrammi, ning luua praktilised arenguprogrammid nii alustavatele kui ka kasvuvõimalusi otsivatele ettevõtetele. Uuenenud brändiga on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori eesmärk pakkuda laiemat tuge erinevatele ettevõtjatele, et soodustada valdkonnaülest koostööd ja innovatsiooni.
„Ettevõtlusalase arenguprogrammi ja tugiteenuste vajadus on lisaks loomeettevõtetele ka teiste alustavate ettevõtete seas. Positiivne on, et Ettevõtlusinkubaatori programmis osalevad erinevate valdkondade alustavad ettevõtted, kes keskenduvad peamiselt toodetele ja teenustele. See loob soodsa pinnase valdkonnaüleseks koostööks ja uute ideede tekkeks. Olulisel kohal on inkubaatoris innovatsiooni soodustamiseks ka koostöövõimaluste otsimine näiteks teadusasutuste või rahvusvaheliste partneritega. Uuel hooajal ja uue nimega jätkab Tallinna Ettevõtlusinkubaator oma missiooni aidata kaasa kohaliku ettevõtluskeskkonna arengule, pakkudes toetavat ja inspireerivat keskkonda, kus ettevõtjad saavad kasvada ja areneda,“ kirjeldab Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus uue hooajaga seotud uuendusi.
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uus logo ja visuaalne identiteet, mis loodi koostöös agentuuriga AKU, on inspireeritud inkubaatori põhiväärtustest: innovatsioon, koostöö ja jätkusuutlikkus. Uuenenud bränding peegeldab pühendumust kaasaegse ja dünaamilise ettevõtluskeskkonna loomisele, mis toetab ettevõtjate ambitsioone ja innovaatilist mõtlemist.
“Ettevõtlusinkubaatori uus nägu on avatud ja asjalik, seades fookusesse inimese. Eelnevast identiteedist võtsime kaasa ringi kujundi, millest sai uues märgis pesa ehk heade mõtete haudumise koht. Logo täiendab mustrisüsteem, mis lisab liikuvust ja võimaldab luua lõputult põnevaid kombinatsioone. Kogu süsteem on paindlik ja kohandub paremini tänaste kommunikatsioonivajadustega,” selgitas AKU partner Uku-Kristjan Küttis.
Uus hooaeg algab ametlikult juba 4. septembril, mil toimub 19. ärihooaja avamine. Hooaja avamisel tutvustab uue brändi loomise teekonda AKU loovjuht Alari Orav. Lisaks toimub põnev paneel „Brändi olulisus tänapäeva ettevõttes,“ kus jagavad oma kogemust brändinguga lisaks Alari Oravile ka Ettevõtlusinkubaatori mentor Paavo Pettai ja vilistlane ning Ärni Blumi brändi looja Johanna Paiste. Vestlust juhib Ettevõtlusinkubaatori turundusjuht Margaret Aidla.
Kuni 22. septembrini on alustavatel väikeettevõtjatel võimalik kandideerida Tallinna Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Lisaks on võimalik liituda ka eelinkubatsiooniga, mis annab esimesed vajalikud tööriistad äritegevuse alustamiseks. Lisainformatsioon Ettevõtlusinkubaatori kodulehel.
Tallinna Ettevõtlusinkubaator koostöös Tallinn Design House’iga viivad Eesti disaini Põhjamaade juhtivale mööbli-, disaini- ja sisustusmessile Habitare, mis toimub 11.-15. septembril 2024 Helsingi Messikeskuses. Messil on esindatud teiste disainerite hulgas ka Ettevõtlusinkubaatori vilistlased Myceen, Himmeli.net, Triibuvineer ja uBENT ning programmi ettevõte Eloval.
Habitare tänavuseks teemaks on “Layers” ehk kihid, millega suunatakse tähelepanu disaini ringsusele, stiilide taaselustamisele ning vana ja uue harmoonilisele kooslusele. “Mugavad kodud ja ruumid tekivad siis, kui inimesed lasevad erinevatel stiilidel vormida kihid,” märgib Habitare loovjuht Päivi Helander. Messil toimuvad temaatilised näitused, loengud, töötoad, intervjuud, paneelvestlused, disainivõistlused ja palju muud põnevat. “Meie eelmisel aastal läbi viidud fookusgrupiuuring Eesti disainerite hulgas näitas suurt huvi Habitarel osalemise vastu. Seetõttu otsustasime sel aastal pakkuda kodumaistele disaineritele osalemisvõimalust ja finantsilist tuge,” selgitab Tallinna Ettevõtlusinkubaatori konsultant Monika Pärnsalu.
Habitare sektsioonis The Block on esindatud väljapanekutega Eesti disainerid Eili Soon (Klaasistuudio Puhu), Siim Karro (Myceen) ja Urmas Veersalu (Himmeli.net).
Klaasistuudio PUHU pakub professionaalselt teostatud Eesti klaasidisaini tooteid ja klaasipuhumisteenuseid nii era- kui ka äriklientidele.
Valikus on käsitsi puhutud kaasaegseid kodusisustuselemente: vaase, kannusid, joogiklaase, kausse, ripplampe ja lühtreid. Äriklientidele pakutakse erinevaid klaasist skulptuurseid esemeid, auhindu ja firmakingitusi. Lisaks on võimalik luua spetsiaalseid lahendusi koostöös disaineritega vastavalt kliendi soovidele.
Myceen arendab jätkusuutlikke seenematerjale, sidudes seeneniidistiku orgaaniliste jääkidega peamiselt puidu- ja paberitööstusest. Energiatõhusa tootmisprotsessi käigus valmivad materjalid on süsinikku salvestavad ning nende funktsionaalsed omadused võimaldavad asendada plastikuid ja probleemseid komposiitmaterjale ehituses ja interjööris.
Myceeni auhinnatud disaintooted on leidnud tunnustust üle maailma, mis kinnitab antud lahenduse ajakohasust ja vajadust tulevikus. Hetkel on Myceeni arendusfookuses ehitusmaterjalid.
Himmeli.net termotöödeldud pilliroost lamp või dekoratsioon koosneb lihtsaimatest hulktahukatest, mida erineval moel kokku sidudes tekib erinev tulemus. Sina ise saad olla disainer. Rookroone on keskajast peale kasutatud Läänemere ümbruses kodude kaunistamiseks.
DECOREED 240 pakub võimalusi olla loominguline ning valmistada neid ka ühiselt. Pruunides toonides termotöödeldud pilliroog sobib hästi nii heledatesse kui tumedatesse interjööridesse ning nii sise- kui välistingimustesse.
Tallinn Design House väljapanekus saab uudistada villast, vildist, triibuvineerist ja painutatud puidust sisustustooteid ning sulatusklaasist valmistatud valgusteid.
Kelpman Textile on tuntud mõnusate ning meeldejäävate sallide ja kodutekstiilide poolest. Need on saanud inspiratsiooni Eesti saarte looduse minimalismist ja rikkalikust käsitöötraditsioonist. Jätkusuutlikkust väärtustav disainer Mare Kelpman kasutab tekstiile kududes nii vanu kui ka kaasaegseid masinaid. Kelpman Textile brändi tekstiilid on 100% looduslikud, need on valmistatud Soomes, Lätis ja Eestis ning kasutatakse vaid Euroopas toodetud lõngu. Olulised märksõnad kodutekstiilide juures on kvaliteet ja kestvus, piiratud kogus ning mõnus kodutunne.
WOH disainistuudio asutas Tallinnas visionäär ja disainer Margot Vaaderpass. Alates 2013. aastast on WOH loonud kodusisustuse esemeid, mis esindavad Põhjamaade disaini olemust ja teadlikku tootmist. WOH usub lihtsuse ilusse, püüdes rikastada igapäevaelu funktsionaalsete elementide kaudu, mis väljendavad Põhjamaade puhast esteetikat. Pühendumus teadlikule elustiilile kajastub nende igas töö aspektis, alates disainist kuni tootmiseni.
Triibuvineer valmistab enda loodud mängulisest triibuvineerist sisustustooteid. Kombineerides põhjamaist kasevineeri värvidega luuakse põnev ja soe tunne. Triibuvineer seisab hea disaini ja kvaliteetse käsitöö eest, et tagada toodetele pikk eluiga. Nad loovad disaintooteid, sisustuselemente ja elustiilitarvikuid, et muuta igapäevaelu maagiliselt värvikaks.
Eloval on Eesti valgustifirma, mis disainib ja toodab valgusteid väikeseeriatena. Valgustid on lihtsa disainikeelega, kuid neil leidub alati teistest eristuvaid detaile. Eloval ei piira ennast kindlast materjalist või kindlat stiili valgustite valmistamisega, vaid soovib katsetada erinevate materjalide võimalusi valguse loomisel ja suunamisel. Väiketootjana ollakse paindlikud, arvestatakse kliendi soovidega ja pakutakse võimalust luua tavaseeriast erinevaid värvikombinatsioone.
uBENT kombineerib iidset puidu auruga painutamise tehnikat ja kaasaegseid disainilahendusi. Puidule painutamisega kuju andes lähtutakse minimalistlikust esteetikast. uBent’i edasiviiv jõud on uudishimu ja parimad tehnilised lahendused. Nad kasutavad täispuitu, mis on loodust säästvalt hangitud.
Miks uBent? U on painutusvormi kõige klassikalisem kuju ja bent on inglise keeles painutatud. Materjalina on kasutusel ainult tugev lehtpuu (nt. tamm, saar, jalakas ja viljapuud) ning kogu toodang valmib käsitööna. Tulemuseks on looming, mille märksõnadeks on õhulisus ja voogavus, mis on samas jõulise joonega ja praktiline. Brändi inspireerib ja materjali annab eestimaine metsane loodus, kus sirgjooned peaaegu puuduvad, just nagu ka uBentil. Tagantjärele tarkuseterana tuli hiljem info, et “u bent” on hollandi keeles “teie olete”.
Tule ja saa osa Põhjamaade suurimast disainiüritusest!
13.-14. augustil toimus Ojako puhkekeskuses kahepäevane Suveakadeemia, mis tõi kokku inkubaatorite ja teadusparkide tiimid ja nende programmides osalevad ettevõtjad üle Eesti. Kaks päeva oli täis põnevaid ettekandeid ja uusi kohtumisi.
Esimese päeva esinejad pakkusid kuulajatele inspireerivaid mõtteid mitmesugustel teemadel. Georg Rute rääkis, kuidas satelliidiandmed võivad aidata vähendada elektrihindu, samal ajal kui Kuldar Leis jagas Tartu 2024 kultuuripealinna kulisside taguseid lugusid. Maris Väli-Täht ja Ene Viiard arutlesid Eesti toidusektori tuleviku üle, püüdes vastata küsimusele, kuidas muuta Eesti juhtivaks toiduinnovaatoriks Euroopas. Päeva lõpetas Indrek Seppo kaasahaarav ettekanne, mis andis ülevaate tehisintellekti kasutusvõimalustest.
Pärast ettekandeid said osalejad end proovile panna geopeituse mängus ning õhtu lõppes meeleoluka networking’u ja saunatamisega, kus jätkus lõbu hiliste tundideni.
Teine päev algas ronimisteemalise diskussiooniga, kus Eerik Hannus Ronimaast jagas tulevikuplaane seoses Pärnusse rajatava ronimiskeskusega. Seejärel jagas Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori enda arenguid ning ettekannete osa lõpetas Evelin Kori südamlik ettekanne MTÜ Me hoolime sinust tegemistest ja väljakutsetest. Seejärel jätkus vabas vormis ühine arutelu ning inkubaatorite uute plaanide tutvustus.
Suveakadeemiat korraldasid Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogiapark, Sparkup Tartu Teaduspark, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator ja Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator.
Tallinna Loomeinkubaator kutsub kultuuri- ja loomesektori praktikuid osalema CreativeGPS tasuta koolitusprogrammis! Programmi raames saavad osalejad oskusi oma karjääri planeerimiseks ning ettevõtlusega alustamiseks. Kandideerimine on avatud 23. septembrini. Projektis osaleb 66 loomevaldkonna praktikut (sh 22 Eestist, 22 Lätist ja 22 Soomest).
Programmi ajakava
Kick-off sündmus: 31. oktoober (Talinna Loomeinkubaatoris)
1. veebiseminar: 4. november, 17:00-19:30 Setting goals and mapping the career situation: “Where Do I Stand?” /Tiina Saar-Veelmaa/(Online, inglise keeles)
2. veebiseminar: 7. november, 14:00-16:30 Enesejuhtimine tööl ja ettevõtluses /Tiina Saar-Veelmaa/ (Online, eesti keeles)
1. veebiseminar: Setting goals and mapping the career situation: “Where Do I Stand?” (inglise keeles)
Töötuba on hea võimalus, kus avastada oma loomingulise karjääri potentsiaal.
Eesimeses töötoas saavad osalised teada oma tugevad ja nõrgad küljed, seatakse sisukad eesmärgid ja luuakse tulevikuvisioon. Samuti uurime erinevaid karjääristiile ja avastame peidetud võimalusi. Lisaks õpime tundma tulevasi oskusi ja isikuomadusi, mis on vajalikud edukaks karjääriks loomevaldkonnas.
Veebiseminari teemad:
Tugevuste analüüs
Ideaalid ja unistused
Väärtuste hindamine
Karjääristiilide analüüs
Üheksa karjääriteed
Tööde kujundamise meetodid
Karjääri elutsükkel
Suhted kaasaegses tööelus
Veebiseminari viib läbi Tiina Saar-Veelmaa, kes on psühholoog, koolitaja ja nõustaja, kelle peamisteks uurimisteemadeks on tööõnn, tasakaalus elu ja terviklik töökultuur.Aastatel 2011-2017 tegutses Tiina Saar-Veelmaa tarkvaraarendusettevõtte AS Proekspert tööõnnespetsialistina ja disainis omanäolise personalifilosoofia, millega võitis 2017. aastal Euroopa äriauhindade konkursil (European Excellence Awards in Human Resources) I koha, edestades sellega Coca-Cola European Partners Germanyit, Deutsche Telekomi ja Henkelit. .
Tiina on Happy Workplace-i üks asutajatest ja loonud uue ajastu juhtimise tarkvarasid, nagu HappyMe.ee, Healthyme.ee jm. Ta oli Sotsiaalministeeriumi kureeritava programmi Peresõbraliku tööandja märgis üks loojatest ja organisatsioonide assessor ja konsultant. Tiina on kirjutanud seitse raamatut, millest viimane on “Tööga õnnelikuks”. Ta on toimetanud erialaseid ajakirju ja on Edasi kaasautor. Aastatel 2009 – 2011 oli ta menuka telesaate Tööotsija kaassaatejuht Eesti Rahvusringhäälingus ja vedanud ka Äripäeva raadio hommikuprogrammi.
Lisaks sellele, et Tiina on alates 2001. aastast proovinud jälile jõuda tööõnne valemile – inimeste tööalase pühendumise ja organisatsioonide kasvu seoste uurimisele ning kirjutanud sellest ka teadustöö, on ta õppinud hiljuti Soomes Meisner näitlejaks ja DJ-ks. Tema tasakaalustajateks on loodus, luue, teater, kunst ja liikumine.
2. veebiseminar: Enesejuhtimine tööl ja ettevõtluses (eesti keeles)
Enesejuhtimise veebiseminari eesmärk on pakkuda osalistele teadmisi ja oskusi paremaks enesejuhtimiseks ning arendada nende suhtlusoskust. Osalejad saavad võimalusi oma ajajuhtimise, prioriteedide seadmise tugevusi ja nõrkusi, täiendada oma portfelli, et sõlmida suhteid ja teha koostööd endast erinevate inimestega.
Seminari teemad:
Aja tähendus
Reflektsioon, kui hea aja- ja enesejuht olen ning enda aja juhtimise stiili määramine
Suhtlemislõksud – kuidas endast erinevate inimestega luua usalduslikke ja tõhusaid koostöösuhteid
Tagasiside andmise kunst
Veebiseminari viib läbi Tiina Saar-Veelmaa.
3. veebiseminar: Ettevõtlusega alustamise ABC (eesti keeles)
Ettevõtlusega alustamise veebiseminari eesmärk on pakkuda osalejatele julgust, põhiteadmisi ja praktilisi oskusi ettevõtlusest. Veebiseminaril analüüsime erinevaid äriideid ja saame teadmisi sellest, kuidas ettevõtja oma teenuseid ning tooteid hinnastama peaks. Veebiseminari tulemusena mõistame, mida tähendab ettevõtte omamine ning hindama, kas see võiks olla sobiv meie jaoks oma loominguliste oskuste rakendamiseks. Saama enesekindlust ja juhiseid, kuidas ise edasi tegutseda.
Seminari teemad:
Ettevõtja eneseanalüüs
Äriidee, turg ja turundus
Ettevõtja rahatarkus (finantskirjaoskus ja praktilised tööriistad esmasteks rahaga seotud arvutusteks ettevõtluses)
Veebiseminari viib läbi Sirle Truuts, kes on ettevõtja, ettevõtluskoolitaja ja -mentor, kes on loonud alustavatele ettevõtjatele suunatud ettevõtlusportaali www.hakkanettevotjaks.ee. Tal on kogemust ettevõtluses aastast 2008.Sirlel on EBSi bakalaureuse kraad ettevõtluses- ja ärijuhtimises ning magistrikraad TalTechi turunduses ja müügijuhtimises. Alates 2018. aastast ettevõtlusainete õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis ning aastast 2023 õppejõud Tallinna Ülikoolis. Sirle on kirjutanud mitmeid ettevõtlusega seotud raamatuid: “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt”, Hirm Ettevõtluse eest”.
4. veebiseminar: Pitching (inglise keeles)
Pitching on loomemajanduses kõigile vajalik oskus!Sellel seminaril saavad osalised teada, kuidas oma loomingulist potentsiaali ja loomingulisi ideid tutvustada.Pole tähtis, kas olete vabakutseline, kunstnik, ettevõtja või otsite püsivat tööd, saate teada, kuidas rakendada oma loomingulist potentsiaali, et luua oma karjääri jaoks rohkem võimalusi. Elsa selgitab mõne lihtsa juhtuminäite abil, miks pitchida ja kuidas seda loomemajanduses teha.Saad ideid, kuidas kasutada pitchingut tööelu oskusena ja oma loomingulise potentsiaali esile toomiseks!
Seminari viib läbi Elsa Ervasti, kes on ettevõtluse arendamise spetsialist ja esitlus- ja pitchingu treener. Elsa Ervast on juhendanud tuhandeid idufirmasid ja ettevõtteid erinevatest valdkondadest, tutvustma oma äriideid ja -teadmisi nii rahastajatele kui klientidele. 2020. aasta sügisel ilmus Elsa ja Joonas Turuneni esimene mitteilukirjanduslik raamat Pitch! – kokkuvõtete tegemise kunst, mis valiti 2020. aastal ajakirja Option Magazine TOP 10 parimate finantsraamatute hulka. Elsa loeb loomingulisi tööelu oskusi ja loomingulist pädevust. Ta on pidanud loenguid sellistes ülikoolides nagu Åbo Akademi, Helsingi Ülikool, Uniarts Helsinki ja Aalto Ülikool. Elsa julgustab isiklikku ja head suhtlemist tööelu mitmekülgsetes ja muutuvates pitchingu olukordades.
Programmi pääsenuid teavitatakse hiljemalt 3. oktoobriks.
*Kultuuri- ja loomesektorid hõlmavad kõiki sektoreid, mille tegevus põhineb kultuuriväärtustel või kunstilisel ja muul individuaalsel või kollektiivsel loomingulisel väljendusel. Sinna alla kuuluvad arhitektuur, arhiivindus, raamatukogud ja muuseumid, käsitöö, audiovisuaalne meedia (sealhulgas film, televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalse ja vaimse kultuuripärandi säilitamine, disain (sealhulgas moedisaini), festivalid, muusika, kirjandus, etenduskunstid, raamatute kirjastamine, raadio ja visuaalkunst ning palju muud.
Programm on rahastatud Interreg Central Baltic programmist. CreativeGPS projekti kogueelarve on 212 644 EUR, millest 80% rahastab Interreg Central Baltic programm ja ülejäänud 20% projekti partnerid. Projekti partnerid on Tallinna Loomeinkubaator, Northern Dimension Partnership on Culture Secretariat (Läti), Trade Union for Art and Culture Professionals TAKU (Soome).
Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi just lõpetanud Kristiina Ploom on omanimelise ehtebrändi Kristiina Ploom Jewellery asutaja. Tema käe all valmivad kvaliteetsed ehted nii kullast kui ka hõbedast. Uurisime, kuidas jõudis ta ehtedisaini juurde ja milline on tema brändi eripära.
Milline on sinu taust?
Olen olnud kunstiga seotud väga pikalt. Noorena osalesin mitmes kunstiringis, lisaks käisin keskkooli ajal ka kunstikoolis. Kui oli aeg ülikooli minna, siis ma teadsin üpris kindlalt, et tahan õppida kunsti või disaini erialal.
Siiski ei olnud eriala valikus ainult ehtekunst – kaalusin ka klaasikunsti või tarbekunsti erialasid. Teadsin, et soovin minna õppima Inglismaale, kus kandideerisin erinevatele erialadele ja saingi mitmesse sisse. Tegin valiku tarbekunsti kasuks, mille õppekavas olid nii klaasi-, keraamika- kui ka metallikunst.
Ülikoolis katsetasime esialgu erinevate materjalidega, aga ühel hetkel tuli valida põhimaterjal, millele õpingute ajal keskenduda. Mina valisin metalli. Eelnevalt olin katsetanud ehete valmistamist klaasist, aga selle juures häiris, et ma ei saanud kontrollida täielikult lõpptoote kvaliteeti ning ka välimust. Tihti pidin kinnitama enda tehtud klaasist ehtele valmis toodetud taguse, mis piiras oluliselt kogu ehte disaini. Tekkis tunne, et tahan ehte juures kõik osad ikka ise teha. Ülikoolis spetsialiseerusingi väärismetallist ehetele, ning kombineerisin töödesse ka eri tehnikates valmistatud klaasist detaile.
Pärast ülikooli olen juurde õppinud kullasepa tehnikaid erinevate praktikate käigus. Olen osalenud praktikatel Inglismaal, Hispaanias ja Eestis. Hetkel tegutsen jagatud kullasepa stuudios Tallinnas, mis annab mulle võimaluse eri tehnikate kohta nõu küsida ja juurde õppida. See on hästi tehniline ala ning õpin senimaani iga päev midagi uut.
Kuidas sa jõudsid oma brändi alustamise juurde?
Pärast Eestisse tagasi kolimist leidsin siin kullasepa kursuse, mida olin kaua otsinud. Sealt tuli ka see “kick“, et nüüd peab ikka oma brändi ära tegema ja tutvustama oma loomingut laiemale publikule. Kõige esimesed väärismetallist ehted valmisid ülikoolis juba 2014. aastal, aga 2021. aasta novembris tulin välja oma brändiga.
Tahtsin brändiga alustades olla ette valmistunud ja soovisin, et mul oleks kollektsioon, millega välja tulla ning mida nii oma e-poes kui ka valitud edasimüüjate juures esitleda. Varasemalt olin teinud üksiktellimusi ning brändiga alustades tegin aasta aega kollektsioonide kallal tööd, et oleks piisavalt ehteid, mida inimestele näidata.
Ma arvan, et üldiselt on kaks asja brändi loomist mõjutanud – lisaks kullasepa õppele ka see, et läbisin ettevõtluskoolituse, mille käigus mõtlesin põhjalikult läbi, kuidas oma tooteid kõige paremini esitleda ja turustada. Selleks on mitmeid võimalusi. Mina soovisin keskenduda unikaalehetele, väikekollektsioonidele ning näituse töödele.
Pärast brändi loomist hakkas pall vaikselt veerema. 2022. aasta suvel osalesin Londonis üritusel New Designers, mis on selline stepping stone alustavale professionaalsele kunstnikule. 2022. aasta sügisel liitusin Tallinna Loomeinkubaatori programmiga ning 2023. aasta kevadel olid minu tööd näitusel Madridis.
Tallinnas saab hetkel minu töödega tutvuda Tallinn Design House’is ja minu stuudios. Samuti on valik ehteid esindatud ühes Eesti ja ühes rahvusvahelises online galeriis.
Oled õppinud ja elanud Inglismaal – kas see on sulle midagi huvitavat õpetanud, mida mujal ei oleks omandanud?
Inglismaale kolimine pakkus vaheldust ja väljakutseid – kolisin sinna üksinda, uued sõbrad, uued tutvused, uus eriala. Ma ei oska öelda, kas on midagi sellist, mida ma ei oleks mujal saanud õppida. Teadsin pärast keskkooli, et tahan teha midagi teistsugust, kuskile minna – Tallinnas oleksin jäänud võib-olla liialt mugavustsooni. Siis mõtlesingi, et kas ma lähen reisima või lähen otse ülikooli. Otsustasin kaks ühendada – läksin Inglismaale ülikooli.
Inglismaa valisin sellepärast, et seal pakutud erialad tundusid huvitavad, välisüliõpilasena tundus sinna lihtsam õppima asuda ja ingliskeelne keskkond kergemini mõistetav. Kogu kogemus oli minu jaoks väga positiivne, sain katsetada ja õppida palju erinevaid asju. Osalesin ülikoolis ka näiteks filmifotograafia kursusel ja teisel aastal korraldasin praktika raames tarbekunsti näituse, kus osalesid nii tudengid kui ka profesionaalsed kunstnikud. Seal oli ka kunstikogukond hästi tore, toimus palju ühisüritusi ja väljasõite.
Sa oled töötanud ka kullassepa käe all – kui oluline selline praktika ehtekunstnikule on? Kas sa näed, et see on ka sinu käekirja kunstnikuna mõjutanud?
Ehtekunstnik võib töötada väga erinevate materjalidega. Mina töötan väärismetallidega ja olen ehtekunstnikuna kahes rollis – disainer ja ehte valmistaja. Ülikoolis oli palju mõttetööd, kirjutamist ning palju materjalidega ja vormidega katsetamist, aga soovisin arendada rohkem ka tehnilist poolt. Sellepärast viivitasin ehk natukene oma brändi loomisega, sest ma otsisin teadlikult võimalusi, et juurde õppida. Kullasepa oskusi saabki tavaliselt õppida meistri käe all. Nii on see Inglismaal kui ka Eestis ja nii õpib kõige paremini. Kui ülikoolis õppisime käsitlema paljusid erinevaid materjale, siis kullaga töötamise kogemus tuligi suuresti siin Eestis kullassepa stuudios õppides.
Õppisin kullasepa käe all ka erinevaid kiviseade tehnikaid, mis on samuti mu käekirja mõjutanud. See on avardanud mu portfooliot ning võimaldanud paremini realiseerida uusi ja juba varasemalt mõttes olnud disaine. Iga kiviseade nõuab palju keskendumist ja mõnikord tuleb isegi mikroskoop appi võtta.
Samuti on aidanud kullasepa õpe mõista täpsemalt, millised ehted on kandjale mugavad. Hõbeda ja kullaga töötamisel on ka näiteks kaalulimiidid. Metallist kõrvarõngaga ei saagi väga suureks minna, sest seda on siis ebamugav kanda.
Mis on sinu brändile, Kristiina Ploom Jewellery, iseloomulik?
Minu looming on kaasaegselt minimalistliku joonega, särav ja silmapaistev aga samas ajatu disainiga. Iga ehte disain on läbimõeldud, keskendudes lisaks välimusele ka kvaliteedile, ning ei lahku enne stuudiost kui on viimistletud perfektsuseni. Kristiina Ploom Jewellery ehted valmivad taaskasutatud hõbedast ja kullast, ainueksemplaride või väikeseeriatena. Eritellimusel valmistatud tööd aitavad väljendada iga kliendi unikaalset stiili just tema jaoks loodud erilise ehtega.
Mis sulle inspiratsiooni pakub?
Mind inspireerib palju modernistlik ja ka kaasaegne arhitektuur, lihtsad skulptuursed vormid ning kujundid. Mõned ehted on valminud ajendatuna ka sisekujunduslikest disainielementidest. Pildistan palju erinevaid hooneid ja nende detaile, mis mind kõnetavad. See ei tähenda, et mõni ehe on ühe konkreetse hoone vormi koopia, vaid tihti inspireerib mind mõni detail siit või sealt ja ehe sünnib mitmest väiksest inspiratsiooni-killust.
Kindlasti annab uusi ideid ning inspiratsiooni reisimine ja uues keskkonnas elamine. Kui elasin Hispaanias, siis olin ümbritsetud rikkalikest värvidest ja mustritest. Pärast seda kasutan rohkem värve ka oma töödes, mis väljendub ehete puhul vääriskivide näol.
Tihti tuleb meelde mingi fragment või eelnevalt loodud töö ja selle ajendil sünnib uus disain. Vahel juhtub ka nii, et tuleb mõte ja teen osa sellest valmis, aga disain jääb kõrvale, sest midagi selle juures ei tundu õige. Siis ma panen projekti ajutiselt pausile ja naasen selle mõtte juurde hiljem. Mõnikord tekib hiljem mingi uus idee või lähen kuidagi teistmoodi disainiga edasi ning tuleb hoopis huvitavam tulemus.
Milline on sinu ehte valmimise tööprotsess?
Esmase idee ja lõppprodukti vahel võib minna aega nädalast kuni poole aastani või isegi mitu aastat. Kui mul tuleb idee, siis vahel visandan täpsema joonise, vahel teen ainult kiire kavandi. Seejärel hakkan katsetama ja ehet looma. Kõik ehted valmivad käsitööna minu stuudios.
Tehnilise poole pealt algab ehte tööprotsess enamasti väärismetalli sulatamisest ja sellele traadi kuju andmisest. See hõlmab töötamist gaasipõletiga, kemikaalidega ja mitmete käsi – ning elektritööriistadega.
Traati tuleb seejärel painutada, vormida ja viilida, et selle kuju oleks täpselt selline, nagu vaja. Iga töö puhul tuleb ühendada erinevaid väärismetallist osasid läbi jootmise. Sellele järgneb viimistlus ja poleerimine. Igale ehtele kannan ka oma meistrimärgi ja väärismetalli proovi.
Kui ehtele tuleb seada ka vääriskivi, siis teen seda pärast poleerimist. Kivi seadmine nõuab omajagu aega ja tähelepanu.
Kas sul on endal mõni ehe oma loomingust, mis kõige rohkem meeldib?
Mulle väga meeldivad sõrmused – meeldib neid luua ja samuti kanda. Tooksin välja sõrmuse Contempo kollektsioonist. Selle puhul meeldib mulle kohe mitu asja – kulla-hõbeda kombinatsioon, skulptuurne erikujuline vorm ja ka kiviseade kollaste safiiridega. Contempo on ka selline aeglane kollektsioon, kuhu lisan tooteid aja möödudes. Üks ehe korraga ja siis hakkan järgmist looma.
Oled osalenud palju erinevatel näitustel – viimatine Madriidis. Kas on tulevikus mõni näitus või koht, kus tahaksid kindlasti oma loominguga väljas olla?
Jah, viimati olid mu tööd näitusel Madriidis ja sellel näituselt osteti ka üks mu ehe. Käisin samuti ise avamisel kohal. Eelnevalt olen osalenud näitustel Inglismaal.
Tulevikus tahan osaleda veel Ühendkuningriigi näitustel, millest mõned on juba mulle ka silma jäänud. Lisaks jälgin ka aeg-ajalt teisi Euroopa näitusi, kuhu minu looming samuti hästi sobida võiks.
Keda sa täna oma kliendina peamiselt näed?
Näen oma peamise kliendina naisterahvast, kes on eneseteadlik, hindab kvaliteetsust ja ainulaadsust. Talle meeldib minimalistlik, aga ajatu stiil, mis ei karda ka silmapaistvate detalidega mängida. Minu klient hindab kvaliteetseid materjale ja ka seda, et ehe on jätkusuutlikult valmistatud siinsamas Tallinnas ning see on kestva kvaliteediga.
Osa klientidest on ka mehed, kes on otsimas oma kaaslasele kõige kaunimat kihlasõrmust. Koos vaatame ja arutame erinevaid variante ning valime välja parima lahenduse. Need on alati hästi toredad ja veidi emotsionaalsemad tööd, eriti kui pärast jagatakse tagasisidet kuidas ja kus abieluettepanek tehti. Eks tegelikult on ka nende puhul lõppklient ikka lõpuks naine.
Mis on olnud siiani suurim väljakutse?
Liikuda mõne üksiku tellimuse juurest kogu brändi ja ettevõtlusega kaasneva juurde oli suur samm. Juurde tuli omandada mitmeid uusi teadmisi. Ettevõtjana pean järjepidevalt tegelema paljude lisategevustega, näiteks veebilehe ja sotsiaalmeedia haldusega, finantsprognooside ja aruandlusega, kliendipäringute ning tootefotode tellimisega.
Mis on olnud suurim õnnestumine?
Kui ma olen ehted valmis saanud, siis kliendi vahetu emotsiooni nägemine pakub ka mulle rõõmu. Just see emotsioon, kui klient näeb oma uut ehet esmakordselt ja see tõesti meeldib talle. Saada positiivset tagasisidet ja näha, et inimesed investeerivad minu loomingusse ja hindavad seda – see on suur kompliment.
Kindlasti on suur õnnestumine ka see, et ma saan igapäevaselt töötada alal, mis on huvitav ja meeldib mulle. Valitud eriala pakub ka parajal määral väljakutseid ja võimalusi areneda, ilma milleta oleks ilmselt igav.
Kas on olnud mõni huvitav või meeldejääv tagasiside?
Ühel suvel olin ma Londonis üritusel, kus öeldi, et mul on väga Skandinaavialik minimalistlik stiil. Samas Eestis toimunud üritusel sain tagasisidet, et minu loodud ehetel on välismaine ning julge stiil. Igaüks näeb erinevalt.
Olen saanud anda ka autogrammi. Osalesin Pärnus ehtekunsti pop-up üritusel. Pärast minu töödega tutvumist küsis üks inimene minult ka autogrammi – et kindlasti on tulevikus vaja.
Kus sa näed oma brändi 5 aasta pärast?
Ilmselt arenen brändina edasi samm-sammult. Plaanin kindlasti jätkata erinäoliste tellimustööde loomist, osaleda näitustel ning jätkata limiteeritud kollektsioonide edasiarendusega. Üheks eesmärgiks on osaleda üritustel-näitustel ka väljaspool Euroopat.
Lõpetasid just Loomeinkubaatori programmi. Kuidas läks?
Ma mõtlesin, et mis olid minu ootused liitudes. Üks ootus oli leida koostööprojekte ja uusi tutvusi loomemajanduse ettevõtjate seas. Lisaks soovisin leida toetava keskkonna, et arendada nii oma brändi kui ka jätkusuutlikku ettevõtet.
Need ootused ka täitusid. Tutvusin väga paljude huvitavate inimestega ning tegin koostööd teiste programmi ettevõtjatega, näiteks korraldasime möödunud aastal Tallinn Design House’is eriväljapaneku. Loomeinkubaatoris on toetav keskkond – tegutsen üksi, seega oli tore, et keegi elas kaasa ja sai koos nii muresid kui õnnestumisi arutada. Samuti sain uusi teadmisi koguda oma eriala ekspertidelt Loomeinkubaatori koolitustel ja mentorkohtumistel. Saadud teadmisi ja oskusi saan veel pikka aega rakendada.
Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetas ettevõte minuharjutused.ee, kes loob erinevaid õppevideoid, mis aitavad inimestel eelkõige hoida järjepidevust vigastustest taastumisel. Lisaks on võimalik pöörduda füsioterapeudi konsultatsioonile. Ettevõtte asutaja Piret Tamm jagas, miks on füsioteraapia oluline ja kuidas seda teadmist inimesteni viia.
Piret Tamm
Milline on sinu enda taust ja kuidas sa jõudsid enda ettevõtte loomise juurde?
Ma olen umbes 10 aastat töötanud füsioterapeudina ja selle aja jooksul läbi teinud mitu enese ja professionaalse arengu tsüklit. Arendades esmalt iseennast, siis olen tiimi juhtinud ning teinud erinevaid arendusprojekte koostöös näiteks Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumiga. Kuni jõudis kätte hetk, kus ma tundsin, et ma olen tagasi nullis ja tahaks jälle panna fookuse enda arendamisele. Ettevõtte loomine tundus ainuõige otsus, et sealt edasi minna.
Füsioteraapia või üldse paljud sellised meditsiini erialad on sellised, kus karjääri tegemine ei ole lineaarne. Neid samme, kuidas edasi areneda, ei ole nii, nagu mõnel traditsioonilisemal erialal – oled kõrgel, siis veel kõrgemal jne. Piirid tulevad suhteliselt ruttu ette. Siis pead ise hakkama loominguliselt lähenema sellele tööle, kui soovid veel pikalt olla säravate silmadega rõõmus füsioterapeut, kes teeb tööd, mis talle endale kõige rohkem meeldib.
Seetõttu oli ettevõtte loomine loogiline samm, et endale enesearengu väljundit luua. Umbes aasta tagasi kuulutasin ma ametlikult välja, et ma hakkan sellega tegelema.
Kui keegi vahel küsib, et millega ma tegelen, siis olen naljaga vastanud, et ma teen Onlyfans’i, aga lihtsalt taastusravi patsientidele. Nende videote loomise idee andsid eelkõige minu patsiendid, kes igasugu kaheldava kvaliteediga infot aina rohkem internetist otsivad. Seda nii kiireteks lahendusteks kui ka selleks, et lihtsalt järje peal oma harjutustega püsida. Teisest küljest on näha, et sellised traditsioonilised lahendused, nagu paberil harjutused või mingid vihikud, ei paku enam inimestele väga palju huvi, vaid tahetakse midagi interaktiivsemat.
Kui ma COVIDi ajal tegin koostööd Eesti Füsioterapeutide Liiduga, et uurida digitaalseid lahendusi füsioteraapia teenuse pakkumiseks, siis tuli ka välja, et maailmas on see täna väga kiiresti arenev valdkond. Tundus, et sinna tasuks vaadata ja sealt see nii-öelda käima läks.
Kui ma oma harjutusvideoid täna koostan, siis ma mõtlen eelkõige kahe grupi peale. Ma mõtlen nende inimeste peale, kes on sellises ooteseisundis, et füsioteraapia teenusele pääseda. Meil on Eestis, olenevalt piirkonnast teenuse kättesaadavus siiski veel probleem, ning pahatihti tuleb üsna pikalt järjekorras oodata.
Ja ma mõtlen ka nende peale, kes vajavad lihtsalt sellist vastutus-partnerlust – paned selle video tööle ja sa tead, et sa pead neid harjutusi tegema. Sa tead, et need aitavad, sest sul on see kogemus juba olemas. Sul on see nii-öelda kaaslane, kellega koos neid harjutusi kodus iseseisvalt jätkata.
Millised on kõige levinumad probleemid, millega sinu poole pöördutakse?
Minu poole pöörduvad peamiselt ülekooormussündroomide, traumade või operatsioonijärgsete probleemidega patsiendid. Ma olen ennast piiritlenud sellega, et ma tegelen ainult täiskasvanutega ja peenes keeles skeleti-lihassüsteemi probleemidega. See suuresti tähendab tähendab luid, liigeseid, kõõluseid ja lihaseid ehk justkui selliseid silmaga nähtavaid ja käega katsutavaid kohti.
Füsioteraapia valdkond on tegelikult hästi lai – füsioterapeudid tegelevad alates kopsu- ja südameprobleemidest kuni vaagnapõhja ja alalõualiigeseni välja. Ehk eriala sees saab väga spetsiifiliseks minna. Mina ei ole ennast liialt kitsalt piiritlema hakanud, sest mulle meeldib vaheldus. Küll aga olen inkubatsiooniprogrammi käigus hakanud rohkem mõtlema, et kellega koostöö mul enim silma särama paneb ja seetõttu võtan aina rohkem fookust harrastussportlastele.
Kui on huvi, siis kas videod on juba vaatamiseks üleval?
Esimesed videod on valmis ja üleval minuharjutused.ee lehel. See harjutusvideote valmistamise protsess on olnud üks ulmeline teekond, alates idee tasandist kuni tehnilise teostuseni, aga täna on need sellises kohas, et ma julgen need kuhugi välja panna ja oma nime ka alla kirjutada. Alati saab paremini ja ma väga ootan seda tagasidet, et mida saaks edasi arendada ja kuidas nendega edasi minna. Aga praegu on tunne, et selline suur loomeprotsess oleks justkui korraks läbi saanud.
Mis oli videote loomisel kõige suuremaks väljakutseks?
Alguses ma olin vist natuke naiivne ja mõtlesin, et mis see siis ära ei ole. Kaamerat ma oskan enam-vähem kasutada, ma olen varem veidi fotograafiaga tegelenud. Paned selle kaamera tööle ja siis lähed sinna ette ja räägib sedasama juttu, mis ma iga päev räägin.
Aga tegelikult oli see paras väljakutse. Alates juba sellest, kuidas valida neid harjutusi või milliseid probleeme üldse adresseerida kuni tehniliste jamadeni välja.
Esimese valiku tegin mõeldes teatud patsientide vajadustele, aga ma ei teinud statistikat, mis on kõige populaarsem probleem. Pigem kõhutunde ja hetkeprobleemide ning vajaduse järgi. Alati saab juurde toota. Sisu valik tulebki sellest, et oleksid tõesti sellised baasasjad olemas, mida päevast päeva oma patsientidele õpetan.
Lisaks videotele pakud ka individuaalset konsultatsiooni?
Lisaks harjutusvideotele ma olen ikkagi füsioterapeut, ehk siis minu töö igapäevaselt on üks-ühele inimestega töötamine ja nende eesmärkide poole aitamine. Selles osas ongi kaks nii-öelda võimalust minuga ühendust saada. Esimene selline traditsioonilisem – tulla mulle teraapiakeskusesesse koha peale. Vajadusel saan ma hinnata ja aidata kaasa diagnoosi täpsustamisele ning anda individuaalsemaid harjutusi või soovitusi.
Ja teine variant on teha seda kõike läbi video. Ehk siis mõeldes ka kõigi nende inimeste peale, kes ei ela Tallinnas või isegi Eestis. Umbes 70% tööst saan ma ära teha ka läbi video, aga selles osas, kas videokonsultatsioon sobib antud probleemi hindamiseks või lahendamiseks, peaks eelnevalt siiski kokku leppima.
Kuidas inimesed sinuni jõuavad? Kuidas jõutakse teadmiseni, et võiks külastada füsioterapeuti?
Teadlikkus minu erialast õnneks järjest suureneb. Eriti võrreldes võib-olla 10 aasta taguse ajaga, kus inimesed mõtlesid, et küllap ma üks massöör-võimleja olen, kui ütlesin, et töötan füsioterapeudina.
Täna aitab tegelikult hästi palju kaasa tervishoiusüsteem, suunates inimesi selles suunas julgemalt füsioterapeutide poole pöörduma ja seeläbi tekitades meie vastu aina suuremat usaldust. Ka süsteemisiseselt on näha suurenenud teadlikkuse tõusu, et milliste probleemide puhul saab selline spetsialist abiks olla.
Samuti on abiks meedia, sotsiaalmeedia ning ka inimeste tuttavate lood. Teadlikkus, et selline tegelane võib sind aidata ja mitte ainult taastumisel, vaid tegelikult ka ennetamisel. Sul ei pea alati olema midagi “täiesti pekkis,“ et tulla füsioterapeudi juurde. Minu juurde võib tulla ka siis kui on näiteks õlavöötme pinged ja ei taha, et asi hullemaks läheks.
Kas sul on mõni meeldejääv tagasiside kliendilt, mida oled saanud?
Nendega on niimoodi, et neid on aastate jooksul kogunenud väga-väga palju. Selles mõttes on füsioterapeudi töö maailma parim, sest sa saad iga päev elada kaasa väga suurtele muutustele inimeste elus. Tagasiside on hästi suur osa sellest tööst. Mõnikord võib tunduda küll, et ma olen väike mutrike, aga seda arengut on töö tagajärjel väga lihtne mõõta.
Ma mingit konkreetset lugu ei tookski, aga mul endal lähevad kõige rohkem silmad särama siis, kui ma tean, et see patsient oli alguses üsna skeptiline. Väga tihti tullakse jutuga, et arst suunas ja täpselt ei teagi, miks ma siin olen. Aga kui sa saad õigetele nuppudele pihta ja inimene tabab ära enda rolli selles protsessis. Nii palju saab enda jaoks ära teha ja kõik need piirangud, mis inimene on endale pandud aastate jooksul – ei tohi seda teha, sinna minna või lapselapsega jalgpalli mängida. Kui nad hakkavad lahti murdma nendest ja saavad elurõõmu tagasi. Saades aru, et nende elu on kvaliteetne isegi siis, kui vahepeal natukene valutab. See on võib-olla kõige suurem ja parem tagasiside.
Kas sulle endale meeldib pigem olla füsioterapeut või ettevõtja?
Ma olen õnneks need kaks asja kokku pannud. Ma arvan, et Loomeinkubaatori käigus on üks suurimaid mõtteviisi muutusi on olnud see, et endast üldse mõelda kui ettevõtjast.
Täna ma ütleks, et mulle ilmselt meeldib olla ikkagi rohkem füsioterapeut. Aga ma arvan, et see vaikselt liigub sinnapoole, et saaks öelda, et mulle tegelikult väga meeldib olla ka ettevõtja.
Mis on olnud siiamaani suurim väljakutse?
Enda juhtimine. Kõige suurem takistus ja kõige suurem edasiviiv jõud, on minu ülemus nimega Piret Tamm. Temaga on vahel raske koostööd teha, aga ta on tegelikult muutunud ajaga ainult paremaks.
See on selline eneseõppimise protsess. Sa saad aru, kuidas see üldse töötab kui keegi ei ole sul kogu aeg kuklas. Vaid see ongi täpselt nii sinu teha – teed siis kui tahad. Ja leida tasakaal selle tundega, et ära tõmble aga tee järjepidevalt, rahulikult.
Mida pead suurimaks õnnestumiseks?
Ma mõtlesin selle küsimuse peale eelnevalt vist kõige pikemalt, mille läbi seda õnnestumist defineerida. Ma arvan, et mul on endale nagu kõige rohkem rõõmu teinud kogukond. Tunne, et ma olen osa millestki. Saan ennast defineerida läbi ettevõtjate. Mul on tekkinud ellu rohkem inimesi, kes tegelevad sama valdkonnaga või, kes seisavad sageli silmitsi sarnaste probleemidega. Ja erialaselt ka. See, et ma olen seda ka välja öelnud, et mis asja ma teen, on mu ellu toonud häid koostööpartnereid – alates arstidest kuni treeneriteni. Selline võrgustiku süsteem, millel tervishoid võiks aina rohkem baseeruda.
Ja tõesti selline soe tunne, et inimesed elavad kaasa. Nii mõnigi on tegelikult öelnud, et ta on saanud inspiratsiooni, et ise hakata pihta või ka Loomeinkubaatorisse kandideerida.
Mis sulle ettevõtte juures kõige rohkem rõõmu valmistab?
Mulle valmistab kõige rohkem rõõmu see, et ma saan nagu kogeda seda flow tunnet nii palju rohkem kui tavaliselt. Mul on praegu niimoodi graafik tehtud, et ma teen neli päeva nädalas oma tavavastuvõtte ja üks päev on mul nii-öelda ettevõtte päev, kus ma siis filmin, monteerin, uurin, kirjutan. Tabada ennast sellelt mõttelt, et mul on justkui vaba päev, aga ma olen väga elevil sellest, mida ma saan sellel päeval teha. Saan teha seda, mida tõeliselt fännan – tuhnida teaduskirjanduses, teha mingeid kokkuvõtteid, teadmisi edasi anda, selle põhjal koostada video, see üles filmida, ära monteerida, üles panna ja siis pärast rattaga sõitma minna. See tekitabki laheda illusiooni, et me kõik saame luua elu või sellise töö, mida me tahame päriselt teha.
Millised on tulevikuplaanid?
Ma tahan väga, et sellest ressursirohkest hobiettevõttest kasvab välja minu põhiline sissetulekuallikas. Et see üleminek oleks järjest kiirem ja osakaal liiguks aina enam ettevõtte alla. Peamine fookus on aina rohkem ennast läbi selle ettevõtte rakendada.
Kas füsioteraapia on ka selline valdkond, kus on vaja iseennast pidevalt harida ja olla kursis uute arengutega?
See on kindlasti nii, et teraapia ja üldse meditsiin – ta areneb nii kiiresti ja täna ei jää ka meie puutumata näiteks AI arengutest. Maailm muutubki nii kiirelt, et sa peadki olema järje peal.
Mina enda tegemistes pean hästi oluliseks seda, et ma olen tõenduspõhine. See tähendab, et ma pean ennast ikkagi kursis hoidma sellega, mis teadusmaailmas toimub. Ja teisest küljest ma väga hindan just seda innovatsiooni – igasugustest digiasjadest ja videotest, kaugvisiitidest rääkimine on täiega minu teema. Aga see tähendab, et ma pean ka ise palju panustama, et sellega kaasas käia.
Tegelikult on hästi kiiresti läinud ja ütleme niimoodi, et mitu etappi on olnud. See algus oli hästi intensiivne kui toimusid baaskursused ja koolitused. Võrreldes sellega, et kui inimesed lähevad näiteks näitlejaks õppima, siis võetakse ta tükkideks lahti. Sa tuled mingi teadmisega, mis sa oled ja mis sa teed. Siis sa läbi koolitused ja saad aru, et see ei pruugi üldse nii olla. Võib-olla see ei ole üldse see, mida klient ootab või vajab.
On väga tore oma asja ajada, aga selleks, et saavutada edu, on neid tegureid rohkem. Ja siis toimubki enda uuesti kokku panemine – alates sellest, mis bränd sa oled, keda sa siis esindad ja mida sa teha tahad. Kuni siis vaiksema perioodini kui ma sain aru, et need koolitused on läbi ja ma saan aru, et nüüd ei ole midagi teha – ma ei saa järgmisi samme teha enne, kui ma asju ära ei tee. Kuni siis selleni välja, et start on olemas ja ma olen valmis järgmisi samme tegema. Siis ongi päriselt vaja neid mentorlusi praktiliselt üks-ühele ja mitte enam teoreetiliselt.
Vahepeal selles maailmas nii sees olles, tekib ikka täitsa hullu tunne, et sa oled kõigeks võimeline ja sa võiksid päevapealt selle palgatöö jätta ja ettevõtjaks hakata. On see siis mentor Kari Maripuu, kes paberi peal näitab, et siin ei ole midagi teha, hakka pihta. Või siis keegi teine, kes sinusse niivõrd palju usub.
Olles seal pilvedes ja tulles siis vahepeal maa peale tagasi ning mõtled, et äkki ei peaks nii palju riske võtma. Aga äge, et inimesed usuvad ja teoorias kõik need suured unistused ongi võimalikud. Need unistused koosnevad lihtsalt paljude väga pisikeste probleemide ületamisest. Siin on olnud supervõimalus koos teiste inkubantide, mentorite või konsultandiga abiga leida nendele lahendusi koos. Koos on ikka kergem küll.
Loomeinkubaator osaleb CiD projektis, mille eesmärgiks on arendada innovatsiooni teadus- ja koolitustegevuses urbanismi, arhitektuuri ning toote- ja teenusedisaini alal. CiD projekti partnerid kohtusid juuni keskpaigas Genova ülikooli arhitektuuri- ja disainiosakonnas. Kohtumise eesmärgiks oli panna paika projekti jooksul välja töötatavad akadeemilised õppeprogrammid.
Akadeemilise programmi sessiooni ajal esitlesid partnerid University of Genoa, Leibniz University Hannover ja The Institute for Advanced Architecture of Catalonia oma akadeemilisi programme aastaks 2025. Seekordne kohtumine rõhutas CiD kursuste jaoks juhiste määratlemise ja valideerimise tähtsus ning selgitas nende rakendamise strateegiaid. Kohtumise ühised tegevused keskendusid juhendi malli loomisele ja täitmisele ning õppekava juhiste kinnitamisele väikestes rühmades, tagades kõikide osalejate mitmekülgse panuse ja tagasiside.
Järgnes Loomeinkubaatori sessioon, kus jagasime oma nägemust projekti jooksul toimuva konkursi valikukriteeriumitest. Koos partneritega sai koos töötatud, et määratleda ja kinnitada CiD kiirendi programmi juhised, jagades visioone ja strateegiaid.
Pärastlõunal toimus ARCESi juhitud jätkuõppe sessioon, mis hõlmas jätkuõppe juhendite kinnitamist ja uute ideede genereerimist. Seekordsel sessioonil tõsteti esile haridusprogrammide pideva täiustamise ja tagasiside olulisust, käsitledes üksikasjalikult ka kõige aktuaalsemaid teemasid nii valdkonnaüleselt kui ka konkreetselt sihtrühmadega seonduvalt.
Hiljem hõlmas ERSILIA juhitud Sustainability Roadmap & Skill Tree diagrammi seanss iga õppekava oskuste puu kaardistamist ja heade tavade valideerimist erinevates haridusprogrammides. See oli ülioluline CiD-projekti jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamisel ning CiD-õppijate tegelikke vajadusi arvestavate persoonade välja töötamisel.
Teisel päeval oli tähelepanu all ümberpööratud õpe ja valdkonnaülesed sessioonid. Osalejad arutasid ‘pill’ ja ‘chapter’ formaati videotele, nende tehnilisi omadusi ja ümberpööratud õppe korraldust. See seanss oli ülioluline, et kinnitada oluliste teemade loetelu ja täiustada ümberpööratud õpetamismetoodikat ning leida läbivaid teemasid tulevaste programmide vahel arendamiseks.
Pärastlõunal keskendus töötuba õppekavade tagasisidele. Partnerid täitsid tagasiside mallid ja arutasid vaatluskeskuste poolt meelde tuletatud sisendeid. Uuriti ka sidusrühmade kaasamist ja ressursside jaotamist, tagades, et akadeemiline programm saab kasu ekspertide sisenditest ja mitmekesistest vaatenurkadest.
Päev lõppes osalemisega EUSEW üritusel Genova sinises ringkonnas, kus partnerid tutvustasid erinevaid CiD projektiga seotud aspekte ja arutasid jätkusuutlike tekstiiliuuenduste juhtumiuuringuid.
14. juunil toimus CiD juhtkomitee koosolek, millele järgnes akadeemiline avaüritus ning valdkonnaüleste teemade töötuba. See viimane töötuba hõlmas iga õppekava jaoks vajalike oskuste kaardistamist, ressursside määratluste ajurünnakut ning CiD ressursside ja formaatide valideerimist. Töötuba lõppes tulemuste, tagasiside ja kohanduste tutvustamisega, mis pani aluse järgmisteks sammudeks ja tähtaegadeks.
Seminari käigus ilmnes kõigi partnerite koostöö, kus suurt rõhku pandi pööratud kursuste ja õppevideote juhendite määratlemisele ja kinnitamisele. See osaluspõhine lähenemine tagas, et CiD projekt sai kasu erinevatest teadmistest ja vaatenurkadest, sillutades teed edukale rakendamisele.
Estonian Fashion Festivali lisaprogrammi raames sai Tartus Antoniuse õuel avatud fotonäitus „Kummardus.“ Fotonäituse avamisel tutvustas projekti tagamaid ja kultuuripärandi mõju tänasele Eesti disainile projekti loovjuht Piret Puppart.
Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri. Tartus avatud “Kummarduse” fotonäituse vaatus on austusavaldus Eesti kultuuriliselt laetumate piirkondade pärandile, nagu Lõuna-Eesti ja saared ning tehes seda kohalike disainerite pilgu läbi. Pildid, mis on jäädvustatud Taevaskojast Muhu saareni, kõnelevad läbi mustrite, värvide ja lugude oma uut kaasaegset tõlgendust traditsioonilisest pärandist.
Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Craftory, Samelin, Ellu Sallid, Amanjeda by Katrin Kuldma, Cervo Volante, Marit Ilison, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais ja Eve Hanson.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Lisaks Muhumaale on veel märgiliste paikadena esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.
„Kummardus“ loovjuht on Piret Puppart; fotograafid Riina Varol ja Iris Kivisalu. Projekti produtsent ja tausta- ning loodusfotode autor on Anu Lõhmus.
Näitust on võimalik suve jooksul külastada Antoniuse õuel (Lutsu 3-5).
