ENG
Tutvu programmidega

Algas CreativeGPS koolitusprogramm kultuuri- ja loomesektori professionaalidele

Algas CreativeGPS koolitusprogramm kultuuri- ja loomesektori professionaalidele. Eestist võeti 54 kandidaadi seast programmi vastu 22 osalist.

Avakohtumise käigus osalejad:

Lisaks jagas programmi avakohtumisel osalejatele inspiratsiooni loomevaldkonnas läbi löömisest Sandra Sillamaa. Muuhulgas tõi ta välja, et loometeekonna õppetundidest on täna tema jaoks olulised: enesehoid, olla avatud muutusteks, maha laadimine, süsteemid ja tasakaal ning enne mõelda ja siis tegutseda.

Programmi kestab kuni detsembrini ja selle aja jooksul toimub 4 veebiseminari ning ühine bootcamp Soome ja Läti kultuuri- ja loomesektori praktikutega.

Üritus toimus CreativeGPS projekti raames, mis on osa Interreg Kesk-Läänemere programmist 2021–2027 ja kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt. Projekti on ellu kutsunud koostöös Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Taide- ja kulttuurialan ammattijärjestö TAKU ja Northern Dimension Partnership on Culture – NDPC.

Kuidas kunstnikuna läbi lüüa?

Ettevõtlusinkubaatoris toimus paneeldiskussioon, kus arutati tänapäeva kunstimaailmas edukaks olemiseks vajalikke oskusi ja strateegiaid. Paneelis jagasid oma mõtteid kolm kogenud kunstimaailma esindajat: Siim Raie (Artrovert galerii asutaja ja juht), Lilian Hiob (kuraator ja galerist) ning Anna Kõuhkna (vabakutseline maalikunstnik). Paneeli modereeris Nele Plutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorist.

Lilian Hiob rõhutas, et kunstimaailmas on olulised nii suhtlusoskused kui ka kontaktide loomine. “Kunst on 95% looming ja 5% suhtlusoskus. Oluline pole enda turundamine, vaid see, kuidas räägid kolleegidega, kelle avamistel käid, kas oled aktiivne ja vestled oma mõttekaaslastega.” Samuti tõi Hiob esile hinnapoliitika tähtsuse: “Ei ole mõtet aastaid kallite teoste otsas istuda.” Ta lisas, et stuudiost ja vahendaja kaudu müüdud tööde hinnad peavad olema ühtsed, kuna erinev hinnapoliitika kahjustab koostööd. Hinda kujundades peaks jääma ka võimalus seda CV täienedes tõsta.

Välismaal müümise kohta märkis Hiob: “Kõigepealt võiks kohalikul tasandil tugev tegija olla — kui sa siin läbi ei löö, siis ei tasu arvata, et õnnestud välismaal.

Anna Kõuhkna jagas oma kogemust vabakutselise kunstnikuna, rõhutades, et kunstnik peab näitama üles aktiivsust ja olema avatud koostööle. Ta kirjeldas, kuidas loomeprotsessis on oluline pidev analüüs ja enese mõtestamine. Kõuhkna toonitas, et kunstnik peaks alati oma teoseid kvaliteetselt üles pildistama ning hoolikalt mõtlema, millal ja kuidas oma loomingut avalikustada. Ta arutas ka ajaplaneerimist, leides, et isegi tiheda töö kõrvalt on võimalik olla produktiivne ja loov, ning julgustas kunstnikke olema avatud tagasisidele ja uutele võimalustele.

Siim Raie rõhutas diskussioonis kunstiteoste kvaliteedi olulisust nende esitlemisel. “Kunstnikuks olemiseks ei piisa enesemääratlusest, et ma nüüd olen kunstnik.” Oluline on, et tööd oleksid head. “Teos, mida te teete peab hea olema. Siis edasi hakkavad inimesed huvi tundma autori vastu.”

Ta julgustas kunstnikke aktiivselt osalema erinevatel näitustel ja oksjonitel, isegi kui alguses edu ei saavutata. See on ka oluline tagasiside saamise koht. Samas tõi ta välja, et enne näitusi ei ole soovitatav kõiki teoseid eelnevalt sotsiaalmeedias avaldada. “Inimesed tarbivad visuaali – kui inimestel on tunne, et nad on ekraanil kogu näituse ära tarbinud, siis nad ei tule näitusele” Raie toonitas ka kunstniku karjääri strateegilist lähenemist, rõhutades, et oma loometöösse tuleb suhtuda professionaalsusega ning mõelda pikemas perspektiivis.

Kokkuvõttes käsitles paneel laialt kunstniku karjääri kujundamise aspekte – alates teoste hinnastamisest ja näitustel osalemisest kuni koostöö olulisuseni. Kõik esinejad nõustusid, et kunstimaailmas edukaks olemiseks on vaja loominguliste oskuste kõrval ka tugevaid suhtlus- ja strateegiaid, et leida oma koht nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Vaata teisi sündmusi, mis Ettevõtlusinkubaatoris toimuvad.

CCC projekti demolinnad kaasavad kodanikke ringmajandusliku elustiili kujundamisse

Septembri lõpus korraldasid CCC projekti partnerid Kielis – Heinrich-Böll-Stiftung Schleswig-Holstein, Anschar ja Zero Waste Kiel – kodanike kaasamise töötoa. Töötoa käigus töötasid projektipartnerid oma pilootprojektide täiustamise kallal, õppisid inspireerivatelt ekspertidelt nippe ja kohtusid praktikute ehk organisatsioonidega, kes on integreerinud ringmajanduse põhimõtted oma tegevuse keskmesse.

2025. aastal plaanivad projekti kaasatud linnad – Aarhus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – korraldada kodanikele mitmeid töötubasid, festivale ja näitusi ringmajanduse teemal. Üks küsimus, millega nad tegelevad, on see, kuidas kaasata publikut ringmajanduse teemadesse ja säilitada nende huvi pikaajaliselt.

Peamistes ettekannetes jagasid kaks eksperti – Vivian Doumpa (Stipo Kreeka) ja Jaakko Blomberg (Helsinki Urban Art) – oma nippe kodanike kaasamise kohta ja tõid oma projektidest mitmesuguseid näiteid.

Vivian Doumpa jagas kogemusi projektist „Kyklos & Ringneighborhood“ Thessalonikis, Kreekas. Läbi ringmajanduse ideede, rakenduste ja praktikate püüab projekt mõista, kuidas saab naabruskond muutuda ringseks, kasutades ära kõik oma ressursid, sealhulgas elanike potentsiaali. Vivian rõhutas, kui oluline on mõista, mida ringmajandus inimestele tähendab ja millised võtmetähtsusega rajatised nende jaoks olulised on. Pärast põhjalikku uurimistööd saab välja töötada kogukonna loomise strateegia ja planeerida tegevusi.

Jaakko Blomberg, kes on Helsingi Sauna Päeva, Õhtusöök Helsingi Taeva All ja paljude teiste ürituste korraldaja, jagas mõtteid ja näiteid selle kohta, kuidas kogukonna vajaduste asetamist kultuurielu keskmesse saab kasutada erinevate positiivsete mõjude saavutamiseks. Oluline pole olla täiuslik, vaid tegutseda ja lõbutseda, ütleb Jaakko.

Saksamaa esimene ametlikult tunnustatud nulljäätmete linn Kiel pakub hulgaliselt inspireerivaid algatusi. Labori osalejad olid muljet avaldanud Werk Statt Konsumist – avatud puutöökojast, kus on professionaalne varustus ja kus inimesed saavad õppida, kuidas asju parandada või kuidas valmistada uut kasutatud puidust.

Teine inspireeriv algatus oli Glückslokal, õnnepood. Inimesed saavad poodi tellida kuutasuga 5 eurot ja võtta iga kuu 5 eset – riideid, köögitarbeid, aksessuaare, isegi monitore ja kaameraid.

„Glückslokali põhieesmärk on, et jagamine teistega ja asjade taaskasutamine teeb inimesi õnnelikuks. Seega mõtleme ringmajanduse võtmes ja veidi ka tarbimisvastaselt ning kapitalismivastaselt, sest sa ei lähe tavalisse poodi asju ostma, vaid tuled siia,“ räägib Leona Sedlaczek, loovkeskuse Alte Mu kommunikatsioonijuht ja vabatahtlik poes.

Üritust modereerisid kestlikkuse kommunikatsioonieksperdid Maximilian Mauracher ja Cléo Mieulet (New Standard.s), kes on nomineeritud Saksamaa 2025. aasta riiklikule kestlikkuse auhinnale. Ürituse säästlikumaks läbiviimiseks valmistati suurem osa töötoas pakutavatest toitudest kohalikest ülejääkidest organisatsioonide Resteritter ja foodsharing Kiel poolt.

CCC projekti viimane töötuba 2024. aastal toimub Tallinnas 3.–5. detsembril. Töötuba koondab kõigi varsemate töötubade teadmised ja aitab projektipartneritel luua pikaajalise strateegia oma projektide jaoks.

„Creative Circular Cities“ on EL-i Interregi Läänemere piirkonna programmi kaasrahastatud, et edendada ringmajandusele üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektoreid ning tööstusi.

Need 22 ettevõtjat alustavad inkubatsiooniprogrammis

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi on vastu võetud 22 uut ambitsioonikat ettevõtjat. Programm kestab oktoobrist kuni 2025. aasta juunini, ning selle aja jooksul panustavad äri kasvamisse inkubaatori konsultandid ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad erinevad koolitused ja sündmused.

Sügisel toimus kokku 2 hindamiskomisjoni, kus ettevõtete esitlust ja äri tutvustust hindasid Kari Maripuu, Krista Kink, Helen Lang, Ionel Lehari, Ruth Helene Melioranski ja Margus Alviste. Hindamiskomisjonide eel toimus enam kui 50 ekspertpaneeli.

Ettevõtjad, kes järgmise 9 kuu jooksul inkubatsiooniprogrammis osalevad:

Tutvu lähemalt erinevate Ettevõtlusinkubaatori programmidega siin.

Ettevõtlusinkubaatori ehitusblogi: Esimene on teiseks korruseks juba valmis

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone ehitustööd aadressil Poldri 3 on täies hoos ja projekt liigub jõudsalt edasi. Praeguseks on töös hoone seinte püstitamine ja seejuures on juba valminud esimese korruse tasandid, mis annavad pildi hoone mahust. See on oluline verstapost, kuna ehitis hakkab visuaalselt kuju võtma.

Oktoobrikuuks taastati hoone esialgne paekivimüüritis. „Tegemist on hea näitega ringmajanduslikust tegutsemisviisist, kus väärtuslik vana leiab kasutuse ja väärindab uut. Demonteeritud üle 100- aasta vanune paekivimüür läbis kivi-kivi-haaval uuenduse, mõõtu lõikamise ja traditsiooniliste müürsepatöö võtetega sai uue elu järgnevateks aastakümneteks,“ kommenteeris ehitustööde järku Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus. Ehituse peatöövõtja on Vanalinna Ehitus OÜ.

Hetkel on ette valmistamisel hoone teise korruse teraskarkass ja õige pea saab aimu ka kogu hoone tulevasest väljanägemisest. Seni on töös silmale nö nähtamatu osa maja infrastruktuurist nagu kütte- ja veetrassid, tugev- ja nõrkvool ning ettevalmistused väliala korrastamiseks. Samal ajal töötavad nii insenerid, ehitaja kui ka sisearhitektid tugevas koostöös, et eripärane hoone valmiks kvaliteetne ja oodatud funktsioonidele vastav ning oleks ka linnaruumis kena vaadata.

Järgmistel kuudel liiguvad tööd edasi teise korruse ehitamisele. „Suur osa ehitustegevusi on läinud plaanipäraselt ja sujuvalt, aga ühtlasi on ette tulnud ka ootamatusi, mis on vajanud kiiret, sh insenertehnilist lahendamist. Samas oleme põnevil ja uue hoone valmimise ootuses, et pakkuda senisest veelgi paremaid võimalusi ja tingimusi alustavatele ettevõtjatele ja innovaatilistele projektidele, seda eriti ringmajanduse valdkonnas,” lisas Lõhmus.

Poldri 3 aadressil asuva Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uues hoones on suur roll avalikel ruumidel, mis on mõeldud kasutamiseks ettevõtetele, professionaalidele, organisatsioonidele ja huvilistele, kes oma tegevusega loovad säästlikult ja kestlikult majandavat ettevõtluskeskkonda. Tallinna Ettevõtlusinkubaator jätkab uues hoones inkubatsiooniprogrammide ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Lisaks osutatakse ettevõtetele ja huvilistele tugiteenuseid loomemajanduse ja ringmajanduse vallas.

Ettevõtlusinkubaator on loonud tegutseva kogukonna eraisikutest, ettevõtetest ja organisatsioonidest, kes oma tegemistega aitavad muuhulgas kaasa jätkusuutlikult majandavale Tallinna linnaruumile. See on sünergiline platvorm ettevõtluse, sh ringmajanduse ja loomemajanduse teadmiste, ideede ning parimate praktikate jaoks, kus saavad võimenduse alustavad ja kasvavad mikro- ja väikeettevõtted.

Kõige huvitavam fenomen Habitarel oli Eesti disain

Sel aastal osalesime septembris koos ettevõtjatega Põhjamaade suurimal mööbli-, disaini- ja sisustusmessil Habitare. Habitarele viis Ettevõtlusinkubaator Eesti disainerite eriväljapaneku, pakkudes võimalust tutvustada oma loomingut rahvusvahelisele publikule. Habitare sektsioonis The Block olid esindatud väljapanekutega Eesti disainerid Eili Soon (Klaasistuudio Puhu), Siim Karro (Myceen) ja Urmas Veersalu (Himmeli.net). Lisaks olid mitmed disainerid esindatud Tallinn Design House’i väljapanekul.

Messi selle aasta teema oli “Layers” ehk “Kihid”, mis keskendus disaini ringsusele ja vana ning uue sümbioosile. Habitare loovjuht Päivi Helander rõhutas, et erinevatest stiilidest koosnevad kihid loovad kodud ja ruumid, mis pakuvad mugavust ja harmooniat.

Eesti väljapanek oli eriti muljetavaldav, pakkudes võimalust kohtuda erinevate disaineritega, kes on oma ala meistrid. Näiteks Eili Soon oma Klaasistuudio Puhuga esitles klaasipuhumiskunsti parimaid näiteid – vaase, joogiklaase ja isegi unikaalseid valgusteid. Väljapanekul osales ka Urmas Veersalu (Himmeli.net), kelle pakutud pilliroost disainielemendid lisasid erilise loodusliku ja traditsioonilise meeleolu.

Samuti jätsid külastajatele sügava mulje Siim Karro Myceen’i jätkusuutlikud seenematerjalid, mis on leidnud tunnustust üle kogu maailma. Myceen pälvis messil auhinna “Most Interesting Phenomenon” süsinikku siduvate materjalide arendamise eest, mis kombineerivad seeneniidistiku ja tööstuslikud kõrvalsaadused. Žürii sõnul oli tegu “visuaalselt rabava uue innovatsiooniga, kus traditsioonilise liimi asemel kasutatakse seeneniidistikku. See loominguline ja ainulaadne idee võib tõepoolest mõjutada maailma, tänu oma ülimalt jätkusuutlikule tootmisviisile.” Võitja valisid esimese päeva lõpus Habitare peaesineja ja disainer Fredrik Paulsen, disainer Tino Nyman ning sisekujunduse ajakirjanik Ulla Solasaari.

Samuti oli Habitarel eriväljapanekuga väljas Tallinn Design House, kus võis leida villast ja vildist kodutekstiile, triibuvineerist sisustuselemente ning sulatusklaasist valgusteid. Esindatud oli mitmeid tuntud disainibrände, nagu Kelpman Textile, kelle loodud looduslähedased tekstiilid inspireerivad Eesti käsitöötraditsioonidest ja Põhjamaade minimalismist. Triibuvineeri mänguline ja kvaliteetne disain ning Elovali valgustite unikaalsus jäid samuti silma. Väga huvitav oli uBent’i puidupainutustehnikat kasutav mööbel, mis peegeldas loomulikke vorme ja oli samas minimalistlik. Samuti köitsid külasjaid WOH vildist riidepuud.

“Habitarel käik oli kasulik nii Tallinn Design House’ile kui ka brändidele, kes seekord osa võtsid. Messi külastajate huvi Eesti disaini vastu oli väga suur ja näiteks visiitkaarte jagasime oodatust rohkemgi. See reklaam ja tähelepanu, mida brändid seal viie päeva jooksul saavad on meeletu, ning tuleb kindlasti kasuks. Saime palju head tagasisidet ja mõni külastaja jagas lausa tagasisidet, et on Eesti disain täna isegi parem kui Soome oma. Eks meil ole ka järgmisteks kordadeks arenemisruumi, kuidas veelgi paremini esindatud olla ja saime rohkelt inspiratsiooni ka teisteks tulevateks messideks,” jagasid kogemust Habitarel osalemisest Tallinn Design House’i tiimiliikmed Natalja Batejeva ja Helena Aus.

Habitare külastus oli kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest ja Ettevõtlusinkubaatori projektist „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks“ programmist „Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamine.”

Eesti disainerite õppekäik Maison et Objet messile Pariisis

Septembrikuu alguses külastasime koos Ettevõtlusinkubaatori programmi ettevõtete ja Tallinn Design House’i disaineritega rahvusvahelist sisustusmessi Maison et Objet ning Pariisi disaininädalat. Disaineritest osalesid õppereisil Margot Vaaderpass (WOH), Triinu Silla (Baubauwall), Anne-Liis Leht (Hyti Design), Rünno Kulver (IKIGI) ja Anna-Liisa Hanni (Smart Home Office).

Mess, mida on korraldatud juba 30 aastat, toimus Paris-Nord Villepinte Parc des Expositions messikompleksis ning toob kokku üle 2300 brändi. Messil oli võimalik tutuvuda viimaste sisustustrendidega ja uute põnevate brändidega. Samas saadi ka väärtuslikke kontakte ja teadmisi, mis aitavad disaineritel oma positsiooni rahvusvahelisel turul kindlustada. Sel korral oli messi teemaks “Terra Cosmos,” mis koos Percles Paris’ brändiga tõi esile naturaalsed materjalid koos kosmiliste fantaasiatega.

Messil käis üle 70 000 külastaja 145 riigist. Eestlaste jaoks oli see võimalus saada ülevaade turuolukorrast ning konkurentide väljapanekutest, samuti tuvastada, millised messi hallid ja piirkonnad oleksid nende toodete jaoks kõige sobivamad.

Anne-Liis Leht (Hyti): “Kõige väärtuslikumaks Maison et Objet messikülastusest pean saadud kontakte ja infot, konkurentide väljapanekutega tutvumist ja üleüldist messist arusaamist. Pean silmas seda, et osalemise korral tean nüüd täpselt, millises messi hallis ja kus piirkonnas peaksin oma töödega paiknema, et õiged kliendid mind ülesse leiaksid. Väga kasulik ja inspireeriv messikülastus. Messi külastamisest saadud inspiratsioon ja kontaktid aitavad uusi eesmärke püstitada ja ambitsioonikamalt mõelda ning sihte seada.”

Rünno Kulver (IKIGI) märkis, et messi käigus leidis ta viis potentsiaalset eksportpartnerit, kellega plaanitakse edasi töötada. “Ühtlasi andis mess ülevaate, kus me rahvusvahelise turu kontekstis ennast positsioneerima peame. Tunnistan, meie usk ja enesekindlus kasvas,” rääkis Kulver.

Anna-Liisa Hanni (Smart Home Office) märkis, et oli kasulik saada teavet Prantsusmaa turu keerukuse kohta, mis aitab paremini valmistuda sealsete võimaluste väljaselgitamiseks.

Külastuse tagasiside oli positiivne ning disainerid plaanivad kindlasti osaleda tulevastel messidel, et oma teadmisi ja kontakte veelgi laiendada.

Maison et Objet külastus oli kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest ja Ettevõtlusinkubaatori projektist „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks“ programmist „Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamine.”

Ettevõtlusinkubaatori mentor Kadi Oja annab nõu, kuidas oma veebilehti korras hoida

Tallinna Ettevõtlusinkubaator pakub toote- ja teenusepõhistele ettevõtetele tuge ja juhendamist kasvu ning arengu teekonnal. Üheks oluliseks valdkonnaks on ka veebilehtede kasutajakogemus. Siin tuleb ettevõtetele appi mentor Kadi Oja. 

Kadi Oja on Ettevõtlusinkubaatori UX/UI mentor, kes aitab ettevõtetel parandada oma veebilehtede kasutajakogemust. UX/UI viitab kasutajakogemuse (User Experience – UX) ja kasutajaliidese (User Interface – UI) disainile, mis on olulised veebilehtede ja rakenduste loomisprotsessis. 

UX keskendub sellele, kuidas kasutajad veebilehte või rakendust kogevad ja kui lihtne on neil soovitud tegevusi sooritada. UI tegeleb veebilehe või rakenduse visuaalse poolega – disainielementide, värvide ja paigutuse kujundamisega, et muuta kasutajate suhtlemine digitaalse keskkonnaga võimalikult intuitiivseks ja meeldivaks.

Teie nõustate paljusid ettevõtteid UX/UI teemal. Millised on peamised väljakutsed, mis teie nõustatavatel ettevõtetel tekivad?

Peamised väljakutsed, millega ettevõtted UX/UI vallas silmitsi seisavad, on seotud vähese arusaamaga, mis täpselt on kasutajakogemus ja mida see endas hõlmab. Kiputakse keskenduma rohkem visuaalsele esteetikale ja brändingule, kuid kasutajakogemuse vundament on selge ja struktureeritud ülesehitus, informatsiooni kriitilisus, ligipääsetavus ja lehe eesmärk. 

Mis on levinumad vead ja kuidas neid vältida?

Mentorlustes näen tihti, et ettevõte on pannud aega ja vaeva, et ehitada endale veebileht, kuid jätnud selle valmimise järel unarusse. Info on vananenud, ilmnevad tehnilised vead või on sisse sattunud palju kirjavigu. Sageli alahinnatakse veebilehe rolli brändi kuvandis – see on ettevõtte digitaalne visiitkaart. 

Kui veebileht on logisev ja hooldamata, jätab see ka ettevõttest kehvema esmamulje. Et seda vältida, soovitan igal ettevõttel planeerida kuu jooksul üks päev, kus pühendutakse ainult veebilehe uuendamisele ja kontrollimisele. See võib olla rahulik ja loov protsess – tass kohvi, muusika mängima ja kõik lehed kriitilise pilguga üle vaadata. 

Teiseks näen tihti, et leht on ülekoormatud liiga rohke infoga. Sageli tahavad ettevõtted edasi anda kõikvõimalikku infot, mis neile on oluline, kuid unustavad, et kasutajad soovivad leida kiirelt ja lihtsalt vajalikku teavet. Sellistes olukordades tuleks sisu struktureerida võimalikult selgelt ja keskenduda peamistele punktidele, mis aitavad kasutajatel kiiresti vajalikku leida. Pikemad jutud ja lisainfo võib alati suunata blogisse. Samuti peab olema sõnum selgelt sihtgrupile kohandatud.

Üks sage viga, mida ettevõtjad teevad, on enda suhtes liiga karm olemine. On täiesti arusaadav, et igal ettevõttel pole alustamisfaasis võimalik kohe disainerit palgata. Tihti kuulen mentorlustes ettevõtetelt imestust stiilis: “Kuidas ma küll ise seda ei märganud?”. 

See on aga täiesti loomulik. Isegi professionaalsetel disaineritel jääb enda loodud disainide puhul mitmeid vigu märkamata, kuna tekib nn “disainipimedus.” Just seetõttu on kasulik aeg-ajalt kutsuda spetsialist, kes vaatab teie veebilehe värske pilguga üle ja oskab anda objektiivset tagasisidet. 

Millised on olnud huvitavamad seigad mentorluse juures? Kirjeldage mõnda neist.

Mentorluse käigus olen tihti näinud, kuidas inkubandid on alguses veidi murelikult ja segaduses mentorlusse tulnud, kuid tunni lõpus lahkuvad hoopis teise energiaga. Minu mentorlused on tavaliselt tempokad ja täis praktilisi nõuandeid. 

Minu eesmärk on pakkuda võimalikult palju kasulikku infot lühikese aja jooksul. Pärast seanssi näen sageli, et inkubandid on teinud mitu lehekülge märkmeid, aga mis veelgi olulisem – neil on tekkinud kindel siht ja motivatsioon oma veebilehe kallal edasi töötada. 

Silmade sära ja elevus, mida näen pärast mentorlust, on alati rõõmustav. Üks huvitav seik on ka see, et mentorluse käigus saan ise sageli inspiratsiooni ja uut perspektiivi ning leian, et see protsess annab mulle endale palju tagasi. 

Kuidas aitab mentor oma nõu ja jõuga ettevõtteid arengus edasi?

Sageli ei näe ettevõtted oma igapäevaste tegevuste keerises suurt pilti ega tea, millised sammud viiksid efektiivsema tulemuse poole. Siin tulebki appi mentor, pakkudes objektiivset ülevaadet, nippe ning tuues välja kitsaskohad, mida ettevõte ise ei pruugi märgata. 

Nagu ütleb vanasõna: “Kui tahad kiiresti minna, mine üksi. Kui tahad kaugele jõuda, mine koos.”

Kui oluline on teie hinnangul mentorlus?

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammides on ligipääs suurele valikule praktiseerivatele spetsialistidele. Lisaks sellele aitab personaalne konsultant suunata nendele mentorlustele, mille peale ettevõte ise ei pruugi tulla. Enda mentorluste puhul näen, kui palju inkubandid sellest tunnist kasu saavad. Väikeettevõtetel pole sageli võimalust ega ka mõistlik pöörduda disainiagentuuri poole. 

Disainimentorlus annab kohe rakendatavaid juhiseid, kuidas kasutajakogemust paremaks muuta. 

Küsin ka alati inkubantidelt tagasisidet ja tean, et mentorlus on neid päriselt aidanud. See teadmine annab mulle suurt rõõmu. Kutsun Ettevõtlusinkubaatori mentorlusi hellitavalt oma rõõmuprojektiks ja olen usalduse eest südamest tänulik. 

Tutvu Tallinna Ettevõtlusinkubaatori erinevate programmidega, mille raames on võimalik mentorlust saada oma ala parimatelt praktikutelt.

Kuidas väiketootjana kiiremini toidulauale jõuda?

Paneelis vestlesid Ettevõtlusinkubaatori vilistlane Tanel Tang (Saaremaa Mahemuna), Caroline Aruoja (Nöösker Mead ) ja Andrean Razumovski (Mati Foods). Paneeli modereeris Tallinna Ettevõtlusinkubaatori mentor Paavo Pettai.

Ettevõtluspäeva paneelil rääkisid väiketootjad oma kogemustest ja väljakutsetest:

Tanel Tang, kes on alustanud mahemajoneesi toomist rõhutas, et mitmed aspektid on olnud keerulised just varasema sarnase kogemuse puudumise tõttu. „Väikeettevõtluses olemine on karm maailm,“ tõdes ta. Ta lisas, et suuremad tootmisstandardid muutuvad olulisemaks, kui ettevõte kasvab, kuid tarbijatele on endiselt tähtis ka toote taga olev lugu ja väärtused.

Nööskeri mõdu tootja Caroline Aruoja tõi välja, et peamine väljakutse on aja ja raha küsimus, viidates tootmismahtude kasvatamise keerukusele. Olulise reklaamkanalina tõi ta välja näiteks Maahommiku saate, mis tõi koheselt kaasa klientide huvi.

Seeneniidistikust liha alternatiive tootva Mati Foods esindaja Andrean Razumovski tõi esile, et tootmine ise pole olnud nii suur probleem kui näiteks pakendite märgistamise küsimused. Erinevate lubade saamine on suur kulu: “Load peavad olema samad, mis suurel tootjal. Peame tegema päris palju katsetusi, mis on lõpuks päris suur kulu ühe toote kohta.”

Aitäh oma kogemusi jagamast!

Vilistlane RAIKU teeb koostööd maailma suurima luksuskaupu tootva ettevõttega LVMH ja plaanib ehitada tehase Prantsusmaale

RAIKU toodab 100% naturaalseid puidust vedrukesi, mis on täielikult komposteeruvad, tugeva kaitsevõimega ja ilusa väljanägemisega, asendamaks mullikilet ja muid ühekordseid pakkematerjale. Uue tehnoloogia arendustegevust on aastate jooksul finantseerinud nii erainvestorid, Eesti riik kui ka Euroopa Innovatsiooninõukogu ning ettevõte ehitab hetkel oma esimest piloottehast Tallinnas. Järgmine siht on laieneda Prantsusmaale, kust tuleb peamine huvi RAIKU toodete vastu.

RAIKU on üks 30 ettevõttest, mis valiti rohkem kui 1500 kandidaadi seast osalema Louis Vuittoni ärikiirendi programmis. 1987. aastal loodud LVMH grupp hõlmab nüüdseks üle 75 brändi, millest igaüks on tuntud kvaliteetsete ja luksuslike toodete poolest, sealhulgas nt Louis Vuitton, Christian Dior ja Moët & Chandon. RAIKU, kelle eesmärk on asendada ühekordse kasutusega plasttooted ja aidata ettevõtetel vähendada oma keskkonnajalajälge, on pärast kolme aastat arendustööd valmis pakkuma oma innovatsiooni luksuskaupade sektorile.

Selma Delic, LVMH mänedžer selgitas, mida pakub idufirmadele LVMH kiirendi: “La Maison des Startups LVMH pakub erinevate tegevuste kaudu ärikiirendust ja otseseid kontakte LVMH brändidega. Siia alla kuuluvad spetsiaalsed kohtumised, esitlused ja eksklusiivsed sessioonid, kus brändid tutvustavad oma vajadusi idufirmadele. Samuti pakume luksuskaupade turu akulturatsiooniprogrammi, mis hõlmab konverentse, juhendamist ja ülevaateid brändide vajadustest. Iga idufirma saab endale mentori ja üheks aastaks kontoriruumi Pariisis asuvas suurimas idufirmade linnakus Station F.”

Karl Pärtel, RAIKU kaasasutaja: “LVMH kui maailma kõige väärtuslikum luksusbränd, mille aastane käive on 85 miljardit eurot, on selgelt huvitatud meie materjalist. See on märk selle tohutust potentsiaalist muuta pakenditööstust. Soovitan idufirmadel kandideerida LVMH kiirendisse, sest oleme ise näinud, kuidas nad keskenduvad innovatsiooni ühendamisele oma brändide ja uute ettevõtete vahel. Me plaanime järgmise tehase rajamist Prantsusmaale.”

LVMH kiirenditest on sündinud üle 700 koostööprojekti. Viimased edukad koostöönäited on:
Berluti x LivingPackets, kes arendasid välja toote “THE BOX” – korduvkasutatava, nutika
pakendilahenduse, mis kaitseb kõrge väärtusega tooteid ja edendab jätkusuutlikkust;
Stella McCartney x BioFluff käivitasid Saviani – keskkonnasõbraliku, taimseid materjale, nagu kanep, lina ja nõges sisaldava luksuslike kangaste liini, rõhutades McCartney pühendumust jätkusuutlikule moele.

Intervjuud kokku võttes tõi Selma esile, et jätkusuutlikkus on luksusbrändide jaoks üha olulisem. Seda ajendavad tarbijate nõudmised, õigusaktid ja vajadus säilitada olulisi ressursse. “LVMH käsitleb seda strateegilise, tervikliku lähenemisviisiga, integreerides jätkusuutlikkust kogu oma väärtusahelas. See hõlmab taastavat põllumajandust viinamarjaistandustes, elurikkuse kaitset ja jätkusuutlike tavade edendamist moes, kosmeetikas ja nahast toodetes. Oma LIFE360 programmiga kohustub LVMH taastama 2030. aastaks viis miljonit hektarit looduskaitsealasid, tasakaalustades ressursside kasutamist keskkonna taastamisega,” ütleb Selma.

RAIKU osaleb LVMH ärikiirendi programmi 10. hooajal juulist 2024 kuni juulini 2025. Lisaks kaasab RAIKU lisakapitali, et ehitada Prantsusmaale teine tehas. RAIKU teekonda saab jälgida kogu aasta vältel nende blogis ja sotsiaalmeedias.