19 loomevaldkonna professionaali lõpetasid Eestis CreativeGPS koolitusprogrammi

Eelmisel nädalal lõpetas Eestis Creative GPS koolitusprogrammi 19 andekat ja mitmekesise taustaga loomevaldkonna spetsialisti!

Programm oli spetsiaalselt loodud inimestele, kes seisavad silmitsi väljakutsetega jätkusuutlike võimaluste leidmisel loome- ja kultuuritööstuses. Eestist osalejad esindasid selliseid valdkondi nagu disain, kunst, muusika ja multimeedia, loovteraapia, stsenograafia, maalikunst, restaureerimine, kirjandus, nüüdismeedia, tõlkimine, arhitektuur ja helilooming, said tööriistad, mis aitavad neil oma karjääri ümber kujundada ning oma erialased teadmised elujõulisteks võimalusteks muuta. See verstapost rõhutab programmi missiooni toetada loomeprofessionaale nende karjääriteel.

Südamlik tänu kõigile, kes aitasid selle programmi ellu viia! Meie partnerid – NDPC ja Taide- ja kulttuurialan ammattijärjestö TAKU ry, seminaride läbiviijad Tiina Saar-Veelmaa, Sirle Truuts ja Elsa Ervasti. Inspiratsioonikõnelejad ja töötubade läbiviijad: Sandra Sillamaa, Laura Lindsberg, Marko Ala, Berit Kaschan, Jenni Sainio, Krista Petäjäjärvi, Riitta Aittokallio ja Kristina Virse.

Mis edasi?
2025. aastal töötame välja loomeprofessionaalidele suunatud tööriistakasti, et jagada programmi õpetusi, kogemusi ja parimaid praktikaid!

Projekt “CreativeGPS: Loomeprofessionaalid tööturul orienteerumas: oskuste arendamine ja rahvusvaheline eakaaslaste õppimine suurema iseseisvuse saavutamiseks” on kaasrahastatud Euroopa Liidu Interreg Kesk-Läänemere programmist.

Kuidas väärindada tekstiilijäätmeid?

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös korraldatav üritustesari “Disain kohtub Teadusega” keskendus seekord tekstiilidele, nende taaskasutusele ning uute toodete valmistamise võimalustele. Oma teadmisi ja kogemusi jagasid valdkonna eksperdid, pakkudes nii teaduslikku kui ka praktilist vaadet tekstiilijäätmete ringlussevõtu teemadele. Tegemist oli siiamaani ka sarja kõige populaarsema teemaga, mis näitab, et tegemist on olulise teemaga.

Esinejate seas olid Harri Moora (SEI Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse juht), kes tutvustas tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate viimase uuringu tulemusi, Tiia Plamus (TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor), kes andis ülevaate tekstiilijäätmete töötlemise võimalustest ja TalTechi laborite tegemistest. Lisaks rääkis Mari-Helene Kaber (Humana infojuht) jätkusuutlikust tarbimisest, Liis Tiisvelt (KIUD kaasasutaja) tõi esile innovatiivseid praktilisi lahendusi tekstiilijäätmete kasutamisest, ning Ann Runnel (Reverse Resources asutaja) tutvustas tekstiilijääkide jälgimise ja kauplemise platvormi.

Sündmuse raames külastati ka TalTechi laboreid, kus osalejad said ülevaate, kuidas teadus ja innovatsioon saavad panustada ringmajandusse ning jätkusuutlikku tarbimisse.

Harri Moora sõnavõtt tõi esile Eesti tekstiilitarbimise ja jäätmekäitluse peamised probleemid. Ta esitles infot kõige viimase Kliimaministeeriumi tellitud uuringu „Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs“ põhjal. Uuringus toodud andmed on peamiselt 2022. aasta põhjal ning mõned peamised faktid, mis sealt selgus, oli näiteks, et Eestis tarbiti ligi 16,184 tonni uusi rõivaid ja tekstiile, mis tähendab, et iga inimene ostis keskmiselt 12,2 kg uusi tooteid. Kuigi see kogus on poole väiksem kui Euroopa keskmine, tekitati tarbijate poolt umbes 18,103 tonni tekstiilijäätmeid, millest suurem osa sattus segaolmejäätmete hulka ja lõpuks põletusse. Prügilatesse ladestumine on Eestis siiski vähenenud.

Korduskasutuseks koguti 4,094 tonni rõivaid ja kodutekstiile ehk 3,1 kg elaniku kohta. Kogutud ja reaalselt taaskasutatud kogused on enam-vähem võrdsed, kuid väiksemates piirkondades seisavad mitmed teise ringi poed raskuste ees, kuna järjest rohkem jäätmeid, mida ei saa korduskasutada, koormab kogumissüsteemi. Samal ajal pole Eestis kiirmoe ja massilise allahindluse mõju nii tugev kui mujal Euroopas, mistõttu rõivaste hinnad püsivad kõrgemad.

Suurimad väljakutsed on seotud jäätmekäitluse ja ringmajanduse rakendamisega. Kohalikud omavalitsused ei ole motiveeritud eraldi tekstiilijäätmete kogumiseks, kuna puudub selge plaan, mis kogutud materjaliga edasi teha. Samuti on probleemiks rõivaste ja tekstiilide disain, mis muudab materjalide ringlussevõtu keeruliseks ja kalliks. Loodetakse keemiliste ringlussevõtulahenduste, näiteks pürolüüsi, arengule, mille tulemusel saaks töödelda keerulisi segakiude. Lisaks vajab süsteem rahalist tuge nii kogumiseks kui ka inimeste teadlikkuse tõstmiseks.

Moora sõnul on tekstiilitööstuse ja -jäätmete probleemide lahendamisel võtmetähtsusega disain, tõhus kogumine ja uute tehnoloogiate arendamine, et suurendada ringlussevõtu võimekust ja vähendada keskkonnamõjusid.

TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor Tiia Plamus keskendus oma ettekandes tekstiilijäätmete vähendamisele ja ringmajanduse võimalustele. Ta rõhutas sarnaselt Moorale, et kõik algab materjalide ja disainiga: tootearenduse faasis tehakse 80% otsustest, mis mõjutavad toote jätkusuutlikkust. Selleks, et jäätmeid ei tekiks, tuleb mõelda, kuidas hoida materjalid ja tooted võimalikult kaua ringluses.

Plamus rõhutas, et ringmajanduse keskne idee on vaadata jäätmeid kui ressursse. See tähendab teadlikke otsuseid disaini- ja tootmisfaasis ning efektiivseid meetodeid materjalide ümbertöötlemiseks. TalTechi laborites uuritakse eelkõige mehaanilise ümbertöötlemise võimalusi, sealhulgas tekstiilkiudude taaskasutust, mis on küll lühenemisohus, kuid sobivad teatud rakendusteks. Lisaks otsitakse näiteks lahendusi ka tekstiilitolmu kasutamiseks.

Mari-Helene Kaber, Humana infojuht, rõhutas oma sõnavõtus ülemaailmse tekstiilitööstuse ulatust ja väljakutseid, tuues esile ka Eesti konteksti. 2023. aastal toodeti maailmas 124 miljonit tonni kiude, millest puuvill moodustas vaid 20%. Aastas toodetakse iga inimese kohta keskmiselt 20 rõivaeset, eestlased ostavad aga keskmiselt 53 eset aastas, millest 11 pärineb second-hand poodidest.

Humana sorteerib Eestis aastas 6635 tonni riideid, kuid sellest ainult kolmandik jõuab korduskasutusse. Kaber tõi esile probleemi, et suur osa kogutud tekstiilist ei sobi korduskasutuseks ja vajab ümbertöötlemist. Samuti tõi ta välja, et kui uuest aastast kehtib tekstiilide liigiti kogumise kohtustus, siis Euroopa Liidu regulatsioonid näevad aga ette, et konteineritest kogutud tekstiil on jäätme staatuses, mistõttu peavad need jõudma jäätmekäitlusettevõtetesse, mitte otse korduskasutusorganisatsioonidesse nagu Humana.

Kaber käsitles ka Euroopa second-hand rõivaste eksporti Aafrikasse. Kuigi sealne turg loob miljoneid töökohti ja on majandusele oluline, tuleb eksportida vaid eelsorteeritud ja kohalike reeglitega vastavuses olevaid esemeid. Näiteks on teatud riikides keelatud aluspesu müük või kasukate eksport. Mari-Helene Kaberi sõnul tuleb süsteemis keskenduda eelkõige korduskasutuse ja ümbertöötlemise tõhustamisele, et tekstiilijäätmete voogusid paremini hallata ja vähendada keskkonnamõjusid.

Liis Tiisvelt, KIUD kaasasutaja, jagas oma teekonda innovaatiliste lahenduste loomisel tekstiilijäätmetest ja tutvustas, kuidas ideest sai reaalne toode. Tema ettevõte KIUD arendab ja toodab korduskasutatavaid pakendeid, mis on valmistatud tekstiilijääkidest. Tiisvelt rõhutas, et sellised lahendused on olulised, kuna igal aastal tekib maailmas 12,6 miljonit tonni tekstiilijäätmeid.

Ettevõtte algidee sündis häkatonil ning sai hoogu tänu ärimentorite toele. Tiisvelt otsis lahendust, mis oleks skaleeritav ja vastaks turu vajadustele, jõudes transpordipakenditeni. Euroopa Liidu sihid näevad ette, et 2040. aastaks peab 40% transpordipakenditest olema korduvkasutatavad. KIUD keskendub just sellele eesmärgile, pakkudes innovaatilisi rendipakendite lahendusi, mida on võimalik tagastada ja korduvalt kasutada.

Lisaks rendisüsteemile on KIUD välja töötanud hulgimüügi lahendused, mis võimaldavad klientidel pakendeid oma süsteemidesse integreerida. Näiteks pakutakse elektroonikapakendeid, kus sama pakendiga saab vana toote tagasi saata.

Tiisvelt tõi esile, et kuigi korduskasutatavate pakendite arendamine on keeruline, on KIUD teinud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas võitnud „Ajujahi“ konkursi. Ettevõtte toormaterjal pärineb Viljandi ettevõttest Paragon Sleep, mis tagab kohaliku ja jätkusuutliku materjalitootmise. KIUDi innovatsioon näitab, kuidas tekstiilijäätmetest saab luua väärtust ja aidata kaasa ringmajanduse arengule.

Ann Runnel, Reverse Resources asutaja, tutvustas oma ettevõtte tegevust ja rõivajääkide ringlussevõtu väljakutseid. Reverse Resources on tarkvaraplatvorm, mis tegeleb rõivatööstuses lõikamise järel tekkinud jääkide kogumise ja suunamisega ettevõtetele, kellel on võimekus neid ümber töödelda. Ettevõte tegutseb peamiselt Kagu-Aasias, kus rõivatööstuse jääkide maht on märkimisväärne.

Runnel rõhutas, et kuigi sageli peetakse kangajääke jäätmeteks, on neil tegelikult olemas turg. Reverse Resources ühendab tarkvara abil tehased ja ümbertöötlejad, et tagada materjalide liikumine kõrgkvaliteetsetest jääkidest uutesse toodetesse. Ettevõte on teinud koostööd selliste brändidega nagu H&M, kellega viidi läbi pilootprojekt tööstusjääkide kasutamiseks, ning tänaseks töötab Reverse Resources 16 rahvusvahelise brändiga ja enam kui 800 tehasega.

Üheks väljakutseks on tarneahelate toimimise tagamine. Näiteks vajavad ümbertöötlemistehased regulaarselt suuri koguseid kvaliteetset materjali, näiteks 300 tonni puhast puuvilla kuus, kuid süsteemid jääkide kogumiseks ja töötlemiseks ei ole veel piisavalt arenenud. Lisaks on keeruline lahendada kiirmoe ärimudelist tulenevaid probleeme, kus materjalide pidev uuendamine ja madalad kulud on vastuolus ringmajanduse põhimõtetega.

Runnel rõhutas ka digitaliseerimise olulisust, et jälgida ja mõõta, kuidas materjalid liiguvad ning kuidas ringmajandus tegelikkuses toimib. Ta tõi välja, et Eestis on võimalus luua unikaalseid ja innovatiivseid lahendusi, mida teised riigid ei ole veel katsetanud. „Oleme nii väike riik, et ei peaks tegema seda, mida teised teevad, vaid tegema teistmoodi.” Reverse Resourcesi eesmärk on muuta rõivajäägid ressursiks, vähendades sellega prügisurvet ja edendades ringmajandust.

Üritus toimus osana Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmis Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm ja kogueelarve on ligikaudu neli miljonit eurot.

Eesti, Läti ja Soome loomevaldkonna professionaalid kogunesid Tallinnas, et luua rahvusvahelisi võrgustikke

Eelmisel nädalal kogunes 68 loomevaldkonna professionaali Lätist, Eestist ja Soomest, et veeta kaks põnevat päeva CreativeGPS bootcampil Tallinnas! CreativeGPS bootcamp oli pühendatud võrgustike loomisele – tegevusele, mis võib nutikalt kasutades tohutult karjääri edendada!

Nagu ütles põhiesineja Laura Lindsberg: „Võrgustike loomine ei ole kontaktide kogumine, vaid suhete loomine!“ Harjutasime võrgustike loomist läbi juhendatud harjutuste ja osalejad moodustasid kaaslaste rühmad, et jagada oma mõtteid ja kogemusi.

Loomeprofessionaalidel oli ainulaadne võimalus kuulata inspireerivaid lugusid ja osaleda töötubades, et saada uusi vaatenurki oma karjääri kujundamiseks!

Tallinna Ettevõtlusinkubaator korraldas ettevõtluslugude sessiooni, kus esinesid kaks meie vilistlast:

• Marko Ala, OOT-OOT Stuudio asutaja. Stuudio keskendub polsterdatud mööbli ja voodite disainile ja tootmisele, kus kõik tooted on valmistatud Eestis.
• Berit Kaschan, Eesti poeet, kirjandusteadlane ja kirjandusterapeut. Ta juhib praegu ettevõtet nimega Biblionaut, mis pakub kirjutamisteraapia teenuseid ja grupiseansse.
  

Lisaks inspireerivatele lugudele tegelesime ka sügavama analüüsiga ning reflekteerisime konkreetsetel teemadel. Töötubade juhid ja nende sessioonid olid:

• Jenni Sainio: „Väärtustel põhinev loominguline karjäär? Reflektsioonid karjäärivalikutest ja nende taga peituvatest väärtustest.”
• Krista Petäjäjärvi: „Sektoriülene koostöö: miks ja kuidas teha koostööd kultuuri- ja loomemajandusest väljaspool olevate professionaalidega?”
• Riitta Aittokallio: „Tasakaalu leidmine: strateegiad mitmekesise loomingulise karjääri edukaks haldamiseks.”
• Kristina Virse: „Arenda oma pitch’i!”
  

Bootcamp toimus koostöös CreativeGPS partnerite koostöös: Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Taide- ja kulttuurialan ammattijärjestö TAKU, Northern Dimension Partnership on Culture – NDPC. Suured tänud ka Estonian Business Schoolile, kes meid võõrustas!

Mis edasi?
CreativeGPS koolitusprogramm lõpetab detsembris oma lõpuüritustega, kuid kevadel töötame avatud juurdepääsuga tööriista loomise nimel, mis aitab loomeprofessionaalidel oma karjääri paremini koordineerida!

Fotod: Kristina Virse

Mis on CreativeGPS?
CreativeGPS on koolitusprogramm kogenud või alustavatele loomeinimestele kultuuri- ja loomemajanduse sektoritest (CCS) Lätist, Eestist ja Soomest. Programm toimub oktoobrist detsembrini 2024 nii veebis kui ka kohapeal. CreativeGPS projekt on 80% ulatuses rahastatud Interreg Central Baltic programmi poolt.

Ettevõtlus­inkubaatori Demo Day toimub juba 13. detsembril

Ettevõtlusinkubaatori 9-kuulise programmi lõpetavad peagi 10 põnevat ettevõtet ning aeg on tähistada saavutusi! 13. detsembril astuvad Demo Day’l lavale programmi lõpetavad ettevõtted, kes jagavad oma edulugusid, tutvustavad saavutusi ning väljakutseid ja avavad uksi tulevikuplaanidesse.

Inkubatsiooniprogrammi lõpetavad järgmised ettevõtted:

• MINU KODUKONTOR – Kõrgkvaliteetne kirjutuslaua lahendus kodukontorisse, mis lahendab probleemi kodus töötamisel –  töö- ja eraelu vahel piiri tundmine, tööasjade korras hoidmine ja hoiustamine.
• Firmafitness  – Firmafitness edendab ettevõtete töötajate tervist, produktiivsust ja õnnelikust läbi terviseürituste ja meeskonnakoolituste.
• Mediamodifier API –  Mockup APi teenus, mis on rakendusliides makettide integreerimiseks ja renderdamiseks veebirakenduste backendis. Missioon on vähendada suhtlemiskulu loovisiku/ettevõtte ja lõpptarbija vahel.
• Liisa Kanemägi – Liisa Kanemägi eksperimentaalsed kudumid pakuvad kandjale ekstsentriliselt šikke väljendusviise, tagades erilisusetunde ja kunstniku kohalolu.
• Singability –  Ettevõtte asutaja Susanna Aleksandra on laulja, laulukirjutaja ja sõnade autor, kes on loonud uue laulukooli ja koolituskeskuse, mille eesmärk on aidata lauljatel saavutada oma tõeline potentsiaal.
• Ruumijuhtimise Oivakeskus – Asendamatu konsultatsioonipartner suurte ruumimuutuste juhtimisel.
• Tengelpung – Tengeloung pakub 99,99% signaalivarguste kaitset autovõtmele, pangakaartidele ja nutiseadmetele. Tooteid luuakse mööblitehaste premium klassi nahajääkidest.
• Leinakool – Leinateadlikkuse, leinanõustamise koolitused ja täiendusõppe teenus.
• Eloval – Kodumaine valgustitootja. Need on mõeldud kodudes ja avalikes ruumides hea valgustuse ja hubase meeleolu loomiseks.
• Insight Estonia – Eesti haridussüsteemi temaatilised õppereisid.

Demo Day’le on oodatud kõik, kes tunnevad huvi innovatsiooni, ettevõtluse ja uute ideede vastu:

• Ettevõtlusinkubaatori inkubandid ja mentorid
• Sõbrad ja koostööpartnerid
• Uued huvilised ja ettevõtluse toetajad

Anna oma tulekust teada siin: https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/inkubatsiooniprogrammi-demo-day/

Rahu Care: Juuksehooldus, mis toob rahu nii peanahale kui südamele

Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi lõpetas ettevõte Rahu Care, kes toodab ja arendab erinevaid juuksehooldustooteid. Ettevõtte asutaja Paula Heintare jagas, kuidas sai idee alguse, mis teeb juuksehooldustooted eriliseks ja millised on tulevikuplaanid.

Millega ettevõte tegeleb?

Rahu Care arendab, toodab ja müüb jätkusuutlikus formaadis peanaha- ja juuksehooldustooteid. Põhifookus on ühendada jätkusuutlikkus, kvaliteet ja teadus. Nende kõrval on olulisel kohal peanaha heaolu.

Kas sa saaksid avada veidi oma ettevõtte alguse lugu? Milline on su enda taust ja kuidas tekkis idee oma ettevõtte loomiseks?

Minu taust on juuksehooldusvaldkonnas, kus olen nüüdseks tegutsenud 10 aastat juuksurina. Juuksuriõpingute käigus hakkasid mind enim huvitama kõik keemilised protsessid, mis meie juustega toimuvad, kui need puutuvad kokku teatud ainetega. See huvi viis mind süvitsi uurima erinevate šampoonide ja juuksehooldustoodete koostisosi, et mõista, mis on nende toimeained ja milleks need vajalikud on.

Juuksurina alustades sattusid kohe alguses minu juurde ka raskete probleemidega kliendid –peanaha probleemide ja juuste väljalangemisega. See on ka põhjus, miks hakkasin neid komponente süvitsi uurima. Samuti on mul endal väga problemaatiline peanahk – mul on nii psoriaas kui ka dermatiit. Ka see oli üks ajend hakata oma “asja tegema“.

Oma ettevõtte idee ei ole mul olnud kõik see aeg, aga mingil hetkel tekkis, kuna klientide soovitustele vastamisel ei leidnud ma kunagi ühte brändi või komplekti, mille toodetes oleksin täiesti kindel olnud. Sain aru, et mul on endal olemas vajalikud teadmised ja ideed, mida ma tahaksin juuksehooldustoodetes näha.

Kas oli ka takistusi oma brändi loomisel?

Jah, mul oli enesekindluse puudus ja kahtlesin, kas ma olen ikka õige inimene oma juuksehooldusbrändi loomiseks. Mitu aastat läks selle tundega tegelemiseks. Tundus, nagu ma poleks piisavalt pädev – tekkis nö „imposter syndrome“. Kuid lõpuks otsustasin, et mul pole midagi kaotada. Kui ma ei proovi, ei saa ma kunagi teada, kas see õnnestub.

Hakkasin nullist pihta ja esialgu otsisin inimesi enda kõrvale, sest kuigi ma teadsin, mis tooteid ma sooviksin, siis puudus arusaam, kuidas alustada oma brändi ja tooteid nullist tootma hakata. Leidsin koostööpartneri Lätist, kellel oli oma labor, kus saime hakata esimesi tooteid arendama. Kahjuks kattus see protsess koroonapandeemia algusega, kui Läti sulges oma piirid ja isegi erilubadega ei õnnestunud mul Lätti pääseda, et tootmispoolt vaadata.

Ja kui ma ühel hetkel selle esimese partii kätte sain, siis tahtsin teha selles partiis mõningaid muudatusi. Siis sain aru, et võib-olla see koostöö ja suhtlus ei ole päris see, mida ma pikas perspektiivis sooviksin. Lätist tulnud tooted ei tekitanud erilist emotsiooni.

Samamoodi reageerisid ka kliendid – mõned olid küll rahul, kuid polnud sellist tunnet, et just see on see, mida ma tahan teha. Seega otsustasin pooleteise aasta töö jätta selja taha ja alustada täiesti nullist. Hakkasin otsima keemikut Eestist, et hoida kogu protsess oma käeulatuses ja tagada soovitud kvaliteet. Lõpuks leidsingi sobiva inimese, kelle abiga saime protsessi Eestis uuesti käima.

Selleni, et toodetega turule tulla, kulus kokku kaks ja pool aastat. Võtsime teadlikult pikema testperioodi, et olla kindlad toodete sobivuses ja tegime ka vastavalt tagasisidele vajalikud muudatused. Nüüd oleme olnud natuke üle kahe aasta live’is.

Miks oled valinud nimeks just Rahu Care?

Nimi tuli väga loomulikult ja ei olnud vajadust seda kunstlikult välja mõelda. Hakkasin mõtlema kohtadele, mis mind õnnelikuks teevad ja kus tunnen täielikku kohalolu. Esimene koht, mis meelde tuli, oli vanemate kodu, kus ma üles kasvasin ja mis asub Rahulas. Edasi mõeldes tulid meelde minu vanaisa ja ema, kelle perekonnanimi on Rahuoja. Siit hakkas kuidagi rahu tähendus minu jaoks selgemaks muutuma.

Kui kliendid küsisid, miks ma seda brändi teen, ütlesin alati, et see annab mulle südamerahu – tean täpselt, mida need tooted teevad, ja saan neid rahuliku südamega soovitada.

Soovisin nimes kasutada ka eestikeelset sõna, mis oleks tähenduslik. Rahu nimi ühendab minu jaoks kaht poolt – ühelt poolt on see pühendus mu perele ja teisalt annab see mulle professionaalses mõttes südamerahu, et saan soovitada oma brändi tooteid siira kindlusega.

Milliseid tooteid täna Rahu Care valikust leiab?

Meie põhifookus on tahketel šampoonidel ja palsamitel. Hetkel on valikus neli šampooni, kaks palsamit ning lisaks pesueelne peanaha- ja juukseõli, mis on mõeldud juuksefolliikulite toitmiseks ja juuste elujõuliseks kasvuks. Lisaks on meil kuivšampoon, mis aitab pesukordade vahet pikendada ja sobib ka kõige tundlikumale peanahale.

Meie tootevalikus on ka signatuurkott toodete hoiustamiseks või näiteks teatri- ja käekotina kasutamiseks. Samuti on meil Gua Sha peanahakamm, mis on loodud toimimaks koos peanahaõliga ja aitab aktiveerida vereringet, et õli head omadused saaksid paremini mõjuda.

Miks otsustasid just tahkeid šampoone ja palsameid toota? Mis on nende eelis?

Jätkusuutlikkus on mulle väga südamelähedane. Juuksuritöös tekkis mul ühel hetkel selge klikk, kui palju prügi see valdkond tegelikult tekitab ja kui palju asju me ära viskame – šampoonipudelid, vesinikupudelid, värvitopsid jne. Kosmeetikatööstusest läheb vaid seitse protsenti taaskasutusse ja see teadmine ei lubanud mul jätkata plastiku tootmist.

Alguses ei olnud ma ise tahketest toodetest väga vaimustuses. Minu varasem kogemus nendega ei olnud positiivne, mistõttu otsisin algul alternatiive, näiteks pulbri- ja tabletivormis šampoone. Kuid lõpuks jõudsime ringiga tagasi tahke toote juurde, kuna sinna saab lisada rohkem kasulikke komponente. Mõistsin, et ka tahkel šampoonil on kvaliteedis väga suur erinevus, ja selle õigesti formuleerimine muudab selle tõhusaks ja mugavaks.

Tahke šampoon võtab vähem ruumi ja ei sisalda vett. Üks tahke šampoon vastab kahe-kolme 250 ml šampoonipudeli sisule, seega kestab see palju kauem. Kuna tootes pole vett, on see hästi reisikindel ja kompaktne. Tavapärane šampoon sisaldab 80% vett ja vaid 20% aktiivaineid – oleme vee välja jätnud, kuna seda saab igaüks kraanist lisada.

Kas pakute ka võimalust, et iga kord ei peaks uut pakendit ostma ja saab lihtsalt šampooni täitevariandi?

Esimesel korral soovitame osta toote koos pakendiga, mis on alumiiniumkarbis ja millel on naturaalne käsnaalus toote hoiustamiseks. Edaspidi saab šampooni ja palsamit pakendivabalt juurde osta. Alumiiniumkarbi valisime just seetõttu, et alumiinium on üks jätkusuutlikumaid materjale – umbes 70% kogu maailmas toodetud alumiiniumist on tänaseni taaskasutuses. See on vastupidav ja seda on lihtne ümber töödelda, nii et klient ei pea iga kord uut pakendit ostma.

Kui keegi soovib endale head šampooni, siis millele peaks ta tähelepanu pöörama?

Tavainimesel võib olla keeruline šampoonide koostisosades orienteeruda, kuid mõned lihtsad juhised aitavad valida kvaliteetset toodet. Esimese asjana soovitan vältida sulfaate, nagu näiteks naftapõhist naatriumlaurüülsulfaati (Sodium Lauryl Sulfate), mis võib olla karm peanahale ja loodusele. See on esimene asi, mida jälgida, aga täna on neid erinevaid nüansse väga palju.

Õnneks on pakenditel kirjas, kas toode on vegan, julmusevaba, sulfaadivaba. Kuid tuleb arvestada, et isegi sulfaadivaba toode ei ole alati automaatselt hea – näiteks mõned naturaalsed seebikivipõhised (leelisepõhised) šampoonid on liiga kõrge pH-ga, mis kahjustab juukseid.

Üldiselt tasub otsida brände, mis on spetsialiseerunud juuksehooldusele, sest nende fookus ja kogemused tagavad tõenäolisemalt kvaliteedi.

Mis on prebiootikumid šampoonis ja miks neid kasutada?

Prebiootikumid šampoonis on hea toit bakteritele, mis aitavad tasakaalustada peanaha mikrobioomi. Tavaliselt toituvad bakterid rasust ja mustusest, kuid prebiootikumid annavad neile hoopis tervislikku toitu, vähendades halbade bakterite aktiivsust ja agressiivsust. See aitab peanahal säilitada loomuliku tasakaalu, toetades selle tervist ja vähendades ebamugavustunnet.

Kui kaua võtab aega uue šampooni või palsami väljatöötamine?

Meie puhul kestab tootearendus tavaliselt umbes aasta, sest võtame teadlikult aega toodete katsetamiseks ja erinevatelt klientidelt tagasiside kogumiseks. Põhjalik testperiood on oluline, et mõista, kuidas toode toimib eri tüüpi juustel ja peanahal. Mõne toote arendus võib olla keerulisem kui teisel, ja testperiood võib kesta mitmeid kuid, kindlustamaks, et toode vastab ootustele ja on igakülgselt usaldusväärne.

Kas on plaanis uusi tooteid?

Jah, hetkel on meil käsil kahe uue toote formuleerimine. Üks neist on testimisel ning loodame, et saame neid tutvustada juba uue aasta esimesel poolel. Tootearenduses on väga oluline testgrupi tagasiside, sest just see aitab mõista, kuidas tooted erinevate juuksetüüpidega toimivad ja kas on vaja kohandusi teha. Praegu testime tooteid eelkõige juuksurisalongides, et saada laiapõhjalist tagasisidet erinevat tüüpi peanahkade ja juuste kohta.

Kuidas valite osalejad testgruppi?

Testgruppi kuuluvad inimesed on hoolikalt valitud, et saada objektiivset tagasisidet. Tavaliselt on seal erinevate juuksetüüpidega inimesi ja neid, kellel esineb peanaha probleeme, juuste väljalangemist või erinevaid juuksetöötlusi. Varasem kogemus on näidanud, et mõnikord on vaja väiksemaid kohandusi, näiteks koostisainete tasakaalustamist, et toode ei muudaks juukseid liiga kuivaks või oleks kergemini kohandatav erinevatele juuksetüüpidele.

Samas peame aru saama, et kõik tooted ei sobi kõigile. Proovime saavutada üldiselt taset, et toode sobiks 65-70% testijatele.

Mis on kõige populaarsemad tooted?

Praegu on kõige populaarsemad pesueelne peanaha- ja juukseõli, signatuuršampoon ning Scalp šampoon. Signatuuršampoon on mõeldud kuivadele ja kahustele juustele, samas kui Scalp šampoon on suunatud inimestele, kes otsivad leevendust erinevatele peanaha probleemidele.

Lisaksin juurde veel, et üldiselt mõjutab juuste ja peanaha seisundit ka üldine tervislik seisund – toitumine, une kvaliteet ja stressitase mängivad olulist rolli.

Kas sul on olnud mõni eriti meeldejääv tagasiside klientidelt?

Meil on tõesti väga palju positiivset tagasisidet, mille üle oleme väga tänulikud! Näiteks üks klient kirjutas, et tal oli avastatud alopeetsia varajane staadium ja pärast pool aastat meie peanahaõli kasutamist, oli ta märganud, et juuksed on tihedamaks muutunud. Ka psoriaasi leevendamise osas on mitmed kliendid saanud abi meie pesueelse peanahaõli ja šampooni kombinatsioonist, mis aitab hoida psoriaasi kontrolli all. Need on tõesti hingeminevad tagasisided, sest ma mõistan, kui raske võib olla elada pidevate peanaha probleemiga.

Muidugi on väga palju neid, kus öeldakse, et meie tahke šampoon on parim, võrreldes teiste valikutega. Aga problemaatilised kliendid, kes on saanud abi meie toodetest, on kõige tänuväärsemad.

Oled just avanud ka oma stuudio Põhjala Tehases. Kas sa räägiksid natuke oma stuudio loomisprotsessist ja tulevikuplaanidest?

Stuudio loomine võttis aega umbes poolteist aastat. Alustasime täiesti tühjast tööstushoone ruumist, mille muutmine viibis mitmete asjaolude tõttu, kuid saime võtmed kätte augusti lõpus ja sellest hetkest algas meiepoolne sisustustöö.

Stuudio peamine eesmärk on pakkuda brändi ümber kogukonda. Minu jaoks on oluline, et lisaks toodete müügile, tekiksid brändi ümber ka päris inimesed. Plaanime korraldada eksklusiivseid töötubasid ja võimaldame inimestel ka oma üritusi siin läbi viia.

Meie soov on olla läbipaistvad ja anda inimestele arusaam, millise vaevaga iga toode tegelikult sünnib.

Kas nüüd toimub ka tootmine seal stuudios? Milliseid võimalusi uus stuudio tootmisele annab?

Stuudio on tõepoolest andnud meile rohkem ruumi, kuigi ka praegu pole seda liiga palju. Tootmisprotsess on ilmselt tulevikus siit siiski edasi kolimas, kuna tootmismaht on võrreldes pooleteise aasta taguse ajaga, kui alustasime stuudioprotsessi, oluliselt kasvanud.

Soovime hoida tootmisprotsessi läbipaistvana ja pakkuda inimestele võimalust näha, kuidas me oma tooteid valmistame. Kogu aeg me inimesi tootmisesse hügieeni tõttu sisse lasta ei saa, kuid oleme loonud võimaluse tutvustada tootmisprotsessi gruppidele – just selleks, et nad näeksid lähemalt, kuidas meie tooted valmivad.

Mis sulle ettevõtte juhtimise juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Ennekõike naudin ma võimalust teha, mida ma päriselt tahan teha, mis mulle päriselt rõõmu pakub ja mis päriselt paneb silma särama.

Lisaks saan ma olla oma aja peremees – ehkki ettevõtjana töötan justkui 24/7, on mul võimalus valida, millal ja kuidas tööülesandeid täidan. Kindlasti rõõmustavad ka töövõidud klientide tagasiside näol, kui tean, et meie tooted on aidanud kellelgi päriselt oma elu paremaks muuta. Samuti on väärtus, mida loome jätkusuutlikkuse põhimõtet järgides, väga oluline.

Mis on olnud suurimad väljakutsed ettevõtte juhtimisel ja alustamisel?

Esimeseks väljakutseks oli üldse ettevõtte loomine ja nullist alustamine, sest tegin kõike esmakordselt. Et kuidas ikka neid ettevõtja pükse jalga tõmmata. Ka stuudio ehitus oli tohutu väljakutse – nii julge otsuse tegemine kui ka finantside leidmine oli suur katsumus.

Mis on olnud suurimad õnnestumised ettevõtte teekonnal?

Stuudio valmimine on olnud üks suurimaid võite, eriti arvestades, kui keeruline ja rahaliselt nõudlik see projekt on olnud. Samuti oleme saavutanud olulise sammu välisturgudele laienemisel. Tänases seisus on stuudio valmimine justkui meie pikema teekonna algus, sest plaanime selle kaudu pakkuda väärtust ja laiendada brändi mõju.

Millised on ettevõtte tulevikuplaanid?

Järgneva viie aasta jooksul plaanime aktiivselt laieneda välisturgudele ja käivitada stuudio täpselt nii, nagu oleme planeerinud. Soovime lisaks uutele turgudele luua lisaväärtust ka uute toodete näol.

Kuidas läks kasvuprogrammis osalemine ja mida sa sealt kaasa võtad?

Inkubaatori kasvuprogramm andis mulle palju. Eriti väärtuslikuks pean mentorkohtumisi oma ala ekspertidega. Suurim väärtus oli välisturgudele laienemise protsessi tundma õppimine ja aru saamine, kuidas see võiks välja näha. Kindlasti ka kogukond, mis me teiste ettevõtjate näol saime – võimalus põrgatada muresid ja probleeme teiste ettevõtjatega, kes on sinuga sarnases kohas. See oli samuti üks kõige suuremaid väärtusi.

Pärast programmi lõpetamist on meil ka oma väike punt, kellega kohtume endiselt, et üksteist toetada ja tegevusi jälgida.

Tutvu Rahu Care toodetega kodulehel siin

Jälgi tegemisi ka:

• Facebookis @rahucare
• Instagramis @rahucare
  

Millised on jookide arenduse väljakutsed ja homsed innovatsiooni võimalused?

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimuv üritustesari “Disain kohtub teadusega” sukeldus seekord jookide arenduse ja innovatsiooni maailma. TalTech Mektorys toimunud sündmusel jagasid oma teadmisi ja kogemusi Kristel Vene (Tallinna Tehnikaülikool, Raw Edge), Lisli Pak (Kadarbiku Köögivili OÜ), Katrina Ahun (Öun Drinks), Tiina Kuuler (Valgejõe Veinivilla), Erik-Einar Heil (Peenjoogivabrik Nudist), Mart Rahkema (Atla Distillery) ja Caroline Aruoja (Nöösker Mead).

Esinejad rääkisid, kuidas teadus- ja loovlahendused aitavad joogitööstuses lahendada tänapäevaseid väljakutseid ja kujundada uusi trende. Lisaks avanes osalejatel võimalus külastada TalTechi toidulaborit ja maitsta ka esinejate jooke.

Üritus tõi kokku teadlased ja ettevõtjad, pakkudes inspireerivat arutelu ning avardades teadmisi sellest, kuidas teadus ja disain saavad ühiselt edendada joogitööstuse tulevikku

Kristel Vene, toidu lõhna- ja maitseteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor ning Raw Edge kaasasutaja, rääkis oma ettekandes tootearenduse ja jätkusuutlikkuse olulisusest toidu- ja joogivaldkonnas. Raw Edge on tuntud fermenteeritud karastusjookide poolest, mis sisaldavad miljardeid häid baktereid, antioksüdante ja vitamiine, pakkudes tervislikku ja maitseküllast alternatiivi.

Vene tutvustas erinevaid uuringuid ja teadustööd, mida TalTechis tehakse – näiteks uuringuid Helicobacter pylori bakteri vastase probiootilise tüve arendamisest, mille eesmärk on ennetada maovähki, refluksi ja haavandeid ning vähendada antibiootikumide vajadust – saavutus, mida toiduga pole varem saavutatud. Lisaks tõi ta esile looduslike magusainete katsetused, mis pakuvad suhkrule tervislikku alternatiivi ja aitavad vältida tühje kaloreid.

Rõhutades jätkusuutlikkuse tähtsust, tõi Vene näiteks Raw Edge ettevõtte, kus hetkel uuritakse võimalust näiteks jaekettide ülejäänud porgandid fermenteerida uute toodete valmistamiseks, vähendades toidujäätmeid. „Kas meil on vaja järgmist Coca-Colat? Tulevik kuulub pigem lisandväärtuse loomisele,“ märkis ta, rõhutades, et vastutustundlik toidutootmine vajab lisaks tarbijate teadlikkusele ka riiklikku regulatsiooni. Raw Edge puhul said kokku teadus ja turundus. Kui mõelda, kuidas tervislikke tooteid turundatakse, siis need ei ole tihti kõige ahvatlevamad ja värvilisemad pakendid. Ja tarbijal tekib tunne, et ta nagu ohverdaks midagi. „Edukaks saavad need ettevõtjad, kes annavad lisandväärtuse sellele toodetud toidule.“

Lisli Pak, Kadarbiku Köögivili OÜ esindaja, tutvustas ettevõtte tegevust. Kadarbiku talu asub Harjumaal ning on spetsialiseerunud köögiviljade kasvatamisele ja töötlemisele. Ettevõtte tuntuimad tooted on köögiviljamahlad ja smuutid, mida toodetakse aastas üle miljoni liitri. Mahlad valmivad värskelt pressitud puu- ja köögiviljadest ning neid pastöriseeritakse õrnalt, et säilitada kõik kasulikud vitamiinid. Toodetele ei lisata säilitus-, värv- ega magusaineid.

Lisli Pak tõi ettekandes esile Kadarbiku turundus- ja müügistrateegiaid. Ettevõte panustab aktiivselt degusteerimistesse, sponsorlusse ja sotsiaalmeediasse, kus eriti TikToki loovad videod on saanud palju positiivset tagasisidet. Välisturgudest on peamised fookuses Läti ja Leedu, kus müük on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud – näiteks Läti turu mahtu on kolme aastaga suurendatud viiekordselt. Lätis ja Leedus müüakse Kadarbiku tooteid suurtes poekettides, nagu Rimi ja Maxima. „Sa võid teha igasuguseid ägedaid asju, aga oluline on, et jaeketid ise huvi tunneksid. Keeruline on saada kui initsiatiiv ainult sinu enda poolt tuleb.“

Ettekandes rõhutati ka kõige uuema toote kimchi edulugu. See unikaalne toode, mis loodi koostöös TFTAKiga, jõudis jaketti just tänu oma uuenduslikkusele. Kimchi võitis ka Eesti Parim Köögiviljatoode 2024 auhinna.

Katrina Ahun, Öun Drinks innovatsioonijuht, jagas oma ettekandes ettevõtte loomislugu ja ülevaadet, kuidas luuakse unikaalseid ja jätkusuutlikke tooteid. Saaremaal tegutsev Öun Drinks, mis tähistas hiljuti oma kümnendat sünnipäeva, alustas ideest kasutada üleliigseid õunu. Koostöös ülikooliga sündis esialgne siidriidee, kuid tänaseks on fookus nihkunud alkoholivabade vahujookide ja limonaadide loomisele.

Kõik Öun Drinks’i joogid põhinevad mahedal õunamahlal ja puhtal põhjamaise looduse inspiratsioonil. Koduaia viljade, nagu karusmarjade ja rabarberi, kombineerimine metsikute maitsetega, näiteks kuuse ja kadakaga, on loonud kordumatuid maitseelamusi.

Ettevõtte lai tootevalik hõlmab mahedaid limonaade, vahujooke ja funktsionaalseid jooke. Katrina tõi esile, et näiteks limonaad purgis sündis praktilisest soovist pakkuda eksportimiseks sobivat toodet. Täna on Öun Drinks esindatud kõigis Eesti jaekettides ning ekspordib Soome, Tšehhi ja Maltale, uurides samal ajal uusi turge.

Ahuni sõnul on nende tiim, mis küll pole täielikult pereettevõte, omavahel tihedalt seotud ja iga liige täidab mitmeid rolle. “Oleme trendide loojad ja töötame selle nimel, et meie tooted oleksid ainulaadsed ja jätkusuutlikud,” rõhutas ta.

Erik-Einar Heil, Peenjoogivabriku Nudist tootmisprotsesside juht, tutvustas ettekandes ettevõtte teekonda ja jookide arenduse põhimõtteid. Nudist, uue ajastu veinitehas, keskendub innovatiivsetele ja vahutavatele puuvilja-, marja- ning köögiviljaveinidele, olles samal ajal tuntud oma ainulaadse ja julge turunduskäekirja poolest.

Heil tõi esile, et nende populaarseim toode Rabarbara oli tegelikult kümnes arendatud toode, kinnitades tõdemust, et sageli saavutab edu vaid üks kümnest tootest. Just vahuveinide buumi ajastu aitas kaasa Rabarbara edule. Oma toodetes proovivad nad hoida naturaalseid tooraineid võimalikult olulisel kohal ning mitte kasutada a üleliigseid suhkruid. „Kunagi oli meil moto – töötlemata tooraine poolt ja üleliigse suhkru vastu.“

Nudist on täna pigem brändiettevõte, mis keskendub toote arendusele ja turundusele, tootmise nad täna hangivad väljast. Telliskivis asuvast ruumist on kujunenud edukas baar, kus ettevõte teeb tihedat koostööd ka teise joogitootja Punch Clubiga.

Heil rõhutas, et Nudist on sageli olnud jookide trendidest ees. Näiteks 2021. aastal alustasid nad hard seltzeri (alkoholiga maitsestatud soodavee) tootmist enne, kui see Eestis tuntuks sai. Ning see on mõjutanud ka toodete algset käima saamist, mis on tihti olnud raske.  

Tiina Kuuler, diplomeeritud sommeljee ja Valgejõe Veinivilla üks omanik, tutvustas ettekandes Eesti veinitootmise traditsioone ning toidu- ja joogitööstuse uuenduslikkuse tasakaalu. Valgejõe Veinivilla tooted on valmistatud Eesti pinnalt pärit puuvilja-, marja- ja viinamarjadest ning on vegan-friendly – kogu toote valmistamise protsessis ei ole kasutatud loomseid aineid. Veinivilla veine saab nautida Michelini tärniga restoranides Euroopas ja Eestis, mis kinnitab nende kvaliteedi ja auhindu pälvivate omaduste kõrget taset.

Tiina jagas oma kogemusi viinamarjaveinide traditsioonidest, rõhutades, et sellel valdkonnal on oma rangeid reegleid, mille järgimine on hädavajalik, et toodet tõesti veiniks nimetada. Eestis püütakse veinitootmises jääda võimalikult traditsioonilisteks, järgides vanade veinireeglite järgi toimetamist.

Kuuler tõi näite hiljutisest “sinisest veinist”, mis kuigi oli uudne, ei suutnud tarbijaskonna poolt täielikku heakskiitu pälvida. Samuti rääkis ta, et veinitootmises saab uuendada erinevaid aspekte, näiteks pärmitüvesid, kuid osa neist ei ole enam ELis lubatud.

Üks huvitav uuendus, mida ta jagas, on maitsetega innoveerimine. „Enamik taimi, millest saab teha taimeteed, saab lisada puuviljamarjaveinidele, aga mitte viinamarjaveinidele. Nendega saab uudseid ja põnevaid maitseid. Kuidas sobivus teada saada? Kõigepealt tuleb teha tugev tõmmis ja lisada veinile. Kui see maitse on hea, siis seda võib täitsa kasutada. Meil on valikus näiteks rabarberivein, kuhu on lisatud salveid maitsestamiseks. Või valge sõstra vein piparmündiga.“

Tiina rõhutas, et kogu innovatsioon ei pea alati olema revolutsiooniline – mõnikord on traditsioonide hoidmine ja aeglaselt uuendamine täpselt see, mis tarbijad ja veinindus vajavad. Täielik innovatsioon ei pruugi olla alati tarbijatele arusaadav ega vastuvõetav.

Mart Rahkema, Atla Distillery juhatuse liige, jagas oma teekonda alkohoolsete jookide tootmises, mille keskmes on innovatsioon ja traditsioonide rikkalik kasutamine. Pikaaegse teadustöö ja insenertehnilise taustaga Rahkema on juhtinud Atla Distilleryt kiire arenguni, kus on loodud mitmeid auhinnatud jooke, sealhulgas Eesti esimene õunabrändi “ATLA RESERVE” ning Eesti esimene odralinnastest valmistatud viski “ATLA WHISKEY”.

Rahkema tutvustas Atla Distillery loomingulist lähenemist, kus alkoholist kui kääritamise kõrvalsaadusest arendatakse kõrgekvaliteedilisi maitseelamusi. “Meie lähenemine on eriline, sest kõigepealt me mõtleme, et sellet maitsest tahaks toodet ja siis hakkame mõtlema, kuidas seda maitset saada.”me teadsime, et selle maitse juurde tahaks toodet ja hakkasime mõtlema, kuidas seda toodet saada.”

Ta rõhutas, et brändi maitse algab pärmi ja kääritusprotsessi õigest juhtimisest, kuna iga detail mängib rolli lõpptulemuse maitses. Tema sõnul on Atla lähenemine eriline, sest nad keskenduvad mitte ainult oma toodete loomisele, vaid aitavad ka teisi väiketootjaid, pakkudes neile tootmise tuge ja jagades oma teadmisi.

Atla Distillery tooted on saavutanud rahvusvahelist edu: näiteks “ATLA RESERVE” on võitnud kuldmedali Saksamaal Ciderfesti festivalil, ja “ATLA WHISKEY” tunnustati Craftspirits Berliini messil peaauhinnaga. Samuti tegeleb Mart Rahkema aktiivselt teadmiste jagamisega Olustvere koolis, kus ta õpetab kangete alkohoolsete jookide valmistamise kursust, aidates uutel tegijatel mõista maitse ja tootmise teaduslikke aluseid. Ettekandes rõhutas ta emotsiooni ja mõtte tähtsust igas joogis, tuues esile lugusid, nagu verivorsti ja kõrvitsaga sobiva joogi arendamine, kus kasutati hernest ja rabarberit maitse saamiseks. Lisaks tõi Rahkema välja, et iga nende toode on loodud sooviga anda oma panus Eesti joogikultuuri ja tutvustada seda ka rahvusvahelisel areenil.

Caroline Aruoja, üks Nöösker Meadi asutajatest ja omanikest, tutvustas Eesti keskel, Roosna-Allikul asuva mõdukoja uuenduslikku tegevust. Nöösker ühendab traditsioone ja loovust, kombineerides õlle- ja veinimeistrite tarkusi, et luua eristuvaid jooke, mille keskmes on Eesti mesi, kohalikud marjad ja puuviljad, vürtsitatud vahel ka eksootiliste lisanditega.

Ettekandes jagas Aruoja, kuidas nende teekond algas käsitööõllede valmistamisega. Esialgu toodeti õllesid hobikorras ja väikestes kogustes, katsetades julgete maitsetega, nagu kuusevõrsed. Aastate jooksul on nad loonud üle kümne õllesordi, kuid fookus nihkus mõdu arendamisele. Caroline rõhutas, et mõdu valmistamine on väljakutsuv, kuna kodus katsetatud retseptid ei pruugi suuremas mahus töötada. Sellele vaatamata on just katsetamine ja uute maitsete leidmine Nööskeri töö põhialuseks. Aastas suudavad nad hetkel toota 6-8 uut mõdu maitset.

Nöösker Meadi üks unikaalseid lähenemisi on koostöö teiste tootjatega, mida Caroline nimetas käsitööõllemaailmast kaasa võetud harjumuseks. Koos arendatud joogid annavad võimaluse jagada kogemusi ja leida uuenduslikke lahendusi. Caroline rõhutas, et ühised projektid on inspireerivad ja annavad olulisi teadmisi, kuidas tooteid edasi arendada ja täiustada.

Päeva lõpuks oli osalejatel võimalik ka jooke maitsta ning teha ringkäik TalTechi laborites.

CIAO: Naturaalne deodorant, mis päriselt toimib

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetas kevadel CIAO, mis toodab ja müüb naturaalseid deodorante, mis on valmistatud kõrgeima kvaliteediga looduslikest koostisosadest. Lisaks on need pakitud keskkonnasõbralikesse pakenditesse. Ettevõtte asutaja Kaisa Orav-Kiil jagas, miks otsustas ettevõttega alustada ja miks peaks kasutama naturaalset deodoranti.

Milline on sinu enda taust ja kuidas otsustasid oma brändiga alustada?

Minu taust on tegelikult hoopis midagi muud – olen õppinud maksundust ja töötanud raamatupidajana. Idee oma brändi loomiseks tekkis siis, kui jäin lapseootele. Hakkasin mõtlema, et ei tahaks, et minu laps imetamise teel puutuks minu kaudu kokku kahjulike ainetega. Olin pikalt otsinud endale sobivat deodoranti, kuid ei leidnud ühtegi, mis päriselt toimiks, mistõttu otsustasin proovida sellist toodet ise valmistada.

Katse osutus edukaks ning sain väga positiivset tagasisidet, mis inspireeris mind jätkama. Esialgu ei olnud mul plaani sellega nii tõsiselt tegeleda, kuid toote edu ja vajadus puhta alternatiivi järele pani mind edasi liikuma.

Miks valisid oma ettevõttele sellise nime? Mida see nimi tähendab?

Nimi tuli minu armsa pereliikme ideest ja see kohe võlus mind. “CIAO” tähendab itaalia keeles nii “tere” kui ka “head aega”. Deodorandi kontekstis mõtlesin sellele kui “tere puhtam mina, puhtam loodus ja head aega ebameeldiv lõhn.” Kuna ma armastan väga Itaaliat, tahtsin lisada brändile Itaalia hõngu, päikest ja inimeste sõbralikku meelt. Ma väga usun, et positiivne meeleseisund aitab meil kauem terve olla. 

CIAO sümboliseerib minu jaoks parimat kehale, hingele ja loodusele ning mõjub väga positiivselt, julgustades inimesi vabalt oma käsi üles tõstma ja teistele lehvitama ning naeratama.

Milliseid erinevaid tooteid sinu ettevõte pakub?

CIAO põhitoode on deodorant, mis neutraliseerib ebameeldiva lõhna ja annab värske tunde ilma tervisele kahjulike kõrvalmõjudeta. See on suunatud terviseteadlikele inimestele, kes otsivad looduslikku alternatiivi.

Hetkel on meie tootevalikus kreemdeodorant kahes erinevas pakendis: suurem variant klaaspurgis ja väiksem deodorant, mis sobib hästi inimestele, kes soovivad toodet esmalt proovida või reisile kaasa võtta.

Lisaks on meil nüüd saadaval ka tahke pulkdeodorant alumiiniumist ümbrises. See pakend on taaskasutatav ning deodorandi täitesisud on vahetatavad, muutes toote väga jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks.  Pakendi valikuga oleme algusest peale tegelenud väga hoolikalt, sest plastiku vältimine oli meie jaoks põhimõtteline otsus. Lisaks deodorantidele oleme turule toonud näoõli, mida kasutan ka ise ja millesse siiralt usun.

Miks on olnud keeruline leida sobivaid pakendeid?

Sobivate pakendite leidmine on keeruline, sest mul on kindel nägemus, milline toode peaks välja nägema. Toote visuaal on minu jaoks väga oluline. Plastikut ma ei soovi kasutada ja papist pakend ei ole pikaajaliselt hea lahendus. Lõpuks otsustasin metallist pakendi kasuks, mis on vastupidavam ja näeb ka esteetiliselt meeldiv välja.

Milline oli sinu toote väljatöötamise protsess? Sa tegid koostööd ka ülikoolidega – kuidas see koostöö kulges?

Kuna mul endal puudus keemiku taust, leidsin, et toote loomisel on hädavajalik kaasata spetsialist, kes tunneb valdkonda põhjalikumalt. Seetõttu pöördusin Tallinna Ülikooli poole ja koostöö nendega oli väga meeldiv ja sujuv. Nad võtsid mind hästi vastu ning koos arendasime välja tahke deodorandi. Mul oli küll juba eelnevalt baasretsept olemas, aga õige konsistentsi saamiseks vajasin abi. Samuti veendumaks, et kõik koostisained on ikka ohutud. Kuna aga tol ajal ei olnud veel sobivat plastikuvaba pakendit tahke deodorandi jaoks, arendasin sellest esmasest prototüübist kreemdeodorandi ja tulin esialgu turule sellega. 

Kui pikk tootearenduse protsess on olnud?

Idee tekkis juba viis aastat tagasi, kuigi oli perioode, kus ma ei tegelenud sellega aktiivselt. Aktiivselt töötasin selle kallal umbes kaks aastat. Esimesed katsetused olid viis aastat tagasi, kui olin lastega kodus ja mul oli rohkem aega.

Miks peaks kasutama naturaalseid deodorante ning millised on nende eelised tavapäraste deodorantide ees?

Paljud tavapärased deodorandid ja antiperspirandid, mida kauplustes müüakse, sisaldavad alumiiniumi, parabeene ja teisi kemikaale. Üha enam teadlaseid usub, et need ained ei ole pikaajalisel kasutusel meie kehale ohutud. 

CIAO deodorant sisaldab ainult puhtaid ja naturaalseid koostisosasid – efektiivsuse tagavad peamiselt söögisooda, magneesiumhüdroksiid, maisitärklis ja erinevad vahad ja õlid. Nad ei sisalda alumiiniumit, parabeene, kunstlikke lõhna- ega värvaineid. Meie tooted on testitud ja teaduspõhiselt välja töötatud, mistõttu võin kinnitada nende efektiivsust. Eeliseks on ka keskkonnasõbralik pakend, mida enamasti tootmises palju ei kasutata.

Rääkides alumiiniumist, kas alumiiniumist pakend mõjutab kuidagi toote sisu?

Ei mõjuta. Meie deodorandi puhul ei puutu toode otseselt pakendiga kokku, kuna metallpakendi sees on papist ümbris, mille sees on deodorant. Isegi kui kokkupuude alumiiniumiga oleks olemas, on metallidel enamasti kaitsekihid, mis väldivad ainete tootesse eraldumist. Ja kui pakend oleks puhtast alumiiniumist ja puutuks tootega otseselt kokku, siis ei oleks see ikka ohtlik, sest alumiinium hakkab reageerima ja aineid eraldama alles väga kõrgetel temperatuuridel, palju kõrgematel kui tavapärased hoiutingimused nõuaksid. 

Kuidas murda müüti, et looduslikud deodorandid ei toimi?

See on tõepoolest keeruline väljakutse. Esiteks peab inimene mõistma, miks kasutada looduslikku deodoranti. Siin ongi minu roll – see ei seisne ainult müümises, vaid ka inimeste harimises ja teadlikkuse tõstmises. Paljud ei mõtle, et kõik, mida me oma nahale paneme, pääseb meie kehasse. Õnneks on teadlikkus pidevalt kasvamas, mis aitab sellele kaasa.

Teiseks on oluline katsetamine – kui inimene otsustab loobuda tavapärastest deodorantidest või antiperspirantidest, peab ta proovima uusi alternatiive. Mõistan, et selles osas on palju skeptitsismi, ka minus endas oli, aga täna ma tean, et looduslik deodorant võib olla efektiivne. Tuleb lihtsalt katsetada, varuda aega ja kannatust. Kui alguses on üleminek võib olla natuke vaevaline, siis tulemus on ülimalt positiivne – mitmed meie kliendid on märganud, et pärast CIAO toote kasutamist higistavad nad palju vähem.

Kuidas mõjutavad CIAO koostisosad seda, kuidas deodorant higistamisega käitub?

Alumiinium, mis on kasutuses tavapärastes deodorantides ja antiperspirantides on peamine koostisosa, mis blokeerib higinäärmete tööd. Need tooted ei keskendu ebameeldivate lõhnade neutraliseerimisele, vaid püüavad hoopis higistamist täielikult peatada. CIAO deodorant aga normaliseerib higistamist. Higi on tegelikult lõhnatu, kuid ebameeldiv lõhn tekib, kui bakterid hakkavad higi lagundama. Seetõttu keskendun ma nende bakteritega võitlemisele, et vältida ebameeldivat lõhna, ilma et higistamine täielikult peatuks.

Kes on sinu peamised kliendid?

Praegu näen, et meie peamine klient on 30+ vanuses naine, kes hoolib oma tervisest ja huvitub tervislikust eluviisist, kuid üha rohkem on hakanud ka mehed meie toodet avastama.

Kui kaua kestab üks deodorant?

Deodorant klaaspurgis kestab keskmiselt kaks kuni kolm kuud. Mul on ka kliente, kes ütlevad, et nende deodorant kestab kuni kuus kuud. Pulkdeodorandi ühest sisust jagub 1-2 kuuks.

Kas sul on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?

Olen saanud palju positiivset tagasisidet, mis on ka põhjus, miks ma täna siin olen. Kõige meeldejäävam tagasiside on tulnud klientidelt, kes on öelnud, et minu toode on muutnud nende elu. Nad on kogenud tõsiseid higistamisprobleeme ja on öelnud, et isegi tugevamad kemikaale sisaldavad deodorandid või antiperspirandid ei aidanud, kuid minu toode tõesti toimis. Nende õnnelikud sõnumid on erakordselt meeldejäävad ja seda ei osanud ka niimoodi oodata. 

Mis sulle ettevõtte juhtimise juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Mulle valmistab rõõmu see, et saan motiveerida inimesi hoolitsema oma tervise eest, aga samas ka keskkonna eest. Seeläbi loon päriselt väärtust. Ma kahtlen, kas ma jätkaks ettevõttega, kui see ei edendaks selliseid väärtusi. Tervise väärtustamine ja haiguste ennetamine on alati olnud mulle väga südamelähedane teema. Kui ma suudan muuta inimeste tarbimisharjumusi ja aidata neil teha isegi väikese muudatuse nagu antiperspirandi asendamine loodusliku deodorandiga, siis see pakub suurt rahulolu. 

Mis on olnud suurim väljakutse, millega oled silmitsi seisnud?

Suurim väljakutse on olnud jätkamine ja õigete rahaliste otsuste tegemine. Mida ise teha, millist teenust sisse osta, mida prioritiseerida, sest kõik on ju oluline. 

Vahel ikka tekkis kahtlus, kas ma saan seda edasi teha ja jätkata. Aga siis tuleb jälle mõni positiivne tagasiside ja ikka jätkad. Suureks väljakutseks on olnud ka sobiva keskkonnasõbraliku pakendi leidmine. 

Mis on seni olnud su suurim õnnestumine?

Minu suurim õnnestumine on see, et CIAO on niivõrd hästi vastu võetud ja tagasiside on olnud ülimalt positiivne. Ei ole ju toodet, mis kõigile sobiks, kuid see toode on üllatuslikult hästi omaks võetud.

Kas sul on olnud ka korduvaid kliente?

Jah, neid on tänaseks päris palju, kuid alati võiks rohkem olla. Olen aru saanud, et armastus toote vastu tekib tihti teise või kolmanda purgiga. Alguses vajab inimestel harjumist, sest kreemdeodorandi peale kandmine võib esialgu olla ebamugav, kuna inimesed on harjunud kasutama traditsioonilisi deodorante. Õnneks on tänaseks ka pulkdeodorant olemas – küll üsna värskelt, seega selle tulemustest on natukene vara rääkida. Lõppkokkuvõttes usun, et inimesed siiski hindavad seda, et naturaalset deodoranti kasutades nad hoiavad oma tervist ja keskkonda. 

Kus sa näed oma ettevõtet viie aasta pärast? Millised on tulevikuplaanid?

Viie aasta pärast soovin, et minu toode oleks esindatud ka välisturgudel ning et seal oleks sama soe vastuvõtt nagu Eestis. Plaanin laieneda mitmesse riiki, sest Eesti turg on väike. Lisaks tahan arendada uusi tooteid, et pakkuda klientidele rohkem valikuid. Loodan, et enamik inimesi, kes on harjunud kasutama traditsioonilisi deodorante, proovivad minu toodet ja jäävad selle juurde.

Kuidas sul läks Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammis?

Programmis läks hästi, sattusin toredasse seltskonda. Sain palju kasulikke kogemusi ja mentorlust, mis on aidanud mind rasketest hetkedest läbi. Nende inimestega suhtlemine, kes on seda rada juba läbi teinud, on hästi oluline. Kuigi mõned koolitused tundusid mulle juba tuttavad, on paljud olnud väga kasulikud ning need on mind motiveerinud edasi liikuma.

Kui ma mingitel hetkedel ei tahtnud enam ettevõttega edasi liikuda, siis kõik need koolitused ja mentorlused motiveerisid edasi tegutsema. Ikka aitab see, kui sa kuhugi kuulud.

Tutvu CIAO toodetega kodulehel siin.

Jälgi CIAO’d ka Facebookis @CIAO natural cosmetics ja Instagramis @ciao_natural

Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi on kandideerimine avatud 10. detsembrini

2025. aasta jaanuaris alustab Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogramm, mis toetab tegutsevaid ettevõtjaid uute arenguvajaduste ja väljakutsete lahendamisel. Programmi võetakse vastu kuni 15 ettevõtet, kes soovivad saavutada uusi kasvueesmärke ja saada tuge pikaajalise strateegia koostamisel.

Jaanuarist septembrini kestev kasvuprogramm on suunatud tegutsevatele ettevõtjatele, keskendudes kasvustrateegiatele, meeskonna juhtimisele, finantsplaneerimisele, innovatsioonile, müügile, ekspordile ja turundusele. Kasvustrateegia koostamine on ettevõtte pikaajalise edu nurgakivi. Meeskonna juhtimise alal pakutakse ettevõtjatele tuge, jagades teadmisi inimeste juhtimisest, meeskonna laiendamisest ja uute töötajate väljaõppest. Müügiarenduse teemas käsitletakse ärikliendisuhete arendamist, müügitiimi loomist ja müügiprotsesside organiseerimist. Samuti uuritakse ekspordivõimalusi ning sihtturgude valikut.

Nendel teemadel toimub põhikoolituste sari, kus koolitajate hulgas on oma ala eksperdid ja praktikud Margus Klaar, Margus Alviste ja Agu Remmelg. Lisaks toimuvad programmi jooksul mitmesugused teised koolitused, kogemuslugude jagamised ja networking üritused. Programm lõpeb Demo Day’ga, kus osalevad ettevõtted jagavad oma saavutusi ja edasisi kasvuplaane.

Mentorlus ja individuaalne tugi

Programmis osalevad ettevõtjad saavad väärtuslikku tuge mentoritelt ning lisaks pakub neile programmi jooksul kõrvalpilku personaalne konsultant. Inkubaatori mentorvõrgustikus on üle 50 eksperdi, sealhulgas näiteks Kari Maripuu, Diana Veider, Alari Orav, Sven Aulik, Heidi Kakko, Priit Kallas, Enelin Toneva, Kaarel Mikkin jpt. Mentorid ja konsultant aitavad ettevõtjatel tuvastada uusi kasvuvõimalusi ning kasutada programmi võimalusi ettevõtte arendamiseks maksimaalselt.

Programmi fookuses on läbimõeldud kasvustrateegia

Kõik turul tegutsevad väikeettevõtjad, kes soovivad oma kasvu kiirendada ja leida vastuseid oma väljakutsetele, on oodatud kandideerima. Kasvuprogrammi sisu on koostatud varasemate osalejate kogemuste põhjal, ent iga osaleja jaoks kujundatakse koostöös personaalse konsultandiga välja individuaalne tegevuskava vastavalt tema ettevõtte vajadustele.

Miks osaleda?

Kasvuprogrammi vilistlased on Fienta, Artproof, Oot-Oot Stuudio, Baubauwall, Rahu Care, Älly Scandic, Papiir, Shoproller, Sortaider, No(n)s, Miurio ja Avetar.

Täpsemat infot programmi kohta ja kandideerimisvormi leiab Tallinna Ettevõtlusinkubaatori kodulehelt: https://inkubaator.tallinn.ee/program/kasvuprogramm/. Kandideerimise tähtaeg on 10. detsember!

„Ole hea ja mõtle läbi, kellele sinu toode tegelikult korda läheb.” Kari Maripuu soovitused algajale ettevõtjatele

Ettevõtlusinkubaatoriga liituda soovijaid hindava hindamiskomisjoni liige ja mentor Kari Maripuu jagab oma kogemusi ja soovitusi ettevõtjatele, kes soovivad saada tuge ja juhendamist oma ideede elluviimiseks. Maripuu sõnul on inkubaatorisse pääsemiseks vajalikud pühendumine ja ambitsioon, mis näitavad, et ettevõte ei piirdu lihtsalt töökoha loomisega, vaid püüdleb tõelise kasvu poole.

Eduvõimaluse aluseks on ambitsioon ja eristuv toode

“Oluline on ettevõtja ambitsioon. Soovin näha ettevõtjas soovi kasvada, mitte ainult tekitada endale töökohta,” rõhutab Maripuu, kirjeldades peamisi kriteeriume, mille alusel ettevõtteid hinnatakse. Ta rõhutab, et toode või teenus peaks erinema vähemalt kümne protsendi ulatuses turul pakutavatest lahendustest, sest turul konkureerimiseks on vajalik pakkuda unikaalset väärtust.

Maripuu usub, et ettevõtte eduvõimalus kasvab, kui ettevõtja on valmis oma ärile täielikult pühenduma. “Suurema edulooga on need ettevõtted, kus ettevõtja otsustab pühenduda oma tootele või teenusele sajaprotsendiliselt,” ütleb ta. Tema sõnul suurendab pühendumuse puudumine riski, et raskustesse sattudes loobub ettevõtja oma ärist ja naaseb mugavustsooni.

Levinud vead: turu tundmatus ja toetuse eesmärk

Kandideerimisel paistab tihti silma, kui ettevõtjad pole põhjalikult läbi mõelnud, kellele nende toode vajalik on, ega ole tutvunud konkurentsiolukorraga. “On kohe aru saada, kui tullakse inkubaatorisse vaid tehnilisel põhjusel, et saada toetuseks raha,” selgitab Maripuu. 

Inkubaatori eesmärk on siiski toetada neid, kes on valmis oma äritegevusse tõsiselt panustama ja kes mõistavad oma toote väärtust sihtrühma jaoks.

Suurim väljakutse – stabiilne tuluvoog

Just seetõttu peabki Maripuu üheks suurimaks väljakutseks alustavate ettevõtete jaoks stabiilse tuluvoo loomist, mis tagaks ellujäämise ja edasise arengu. “Kui ettevõte suudab teenida püsivalt üle 5000 euro käivet, siis on ellujäämise tõenäosus juba palju kõrgem,” märgib ta. 

Lisaks selgitab Maripuu, et paljud alustavad ettevõtjad ei oska prognoosida suuremaid tuluvooge, kui nad on seni palgatööst harjunud teenima. “Palgatööl olev inimene ei oska mõelda summades, mis ületavad tema palgatööl teenitavat summat, mistõttu puudub prognoosides sageli see vajalik ambitsioon ja kasvukõver.”

Trendikad valdkonnad: taaskasutus ja SaaS-teenused

Aastate jooksul on inkubaatorisse kandideerivate ettevõtete seas olnud populaarseks mitmesugused füüsilised tooted, kuid Maripuu sõnul on viimasel ajal esile kerkinud ka taaskasutusele keskenduvad algatused. 

“Viimasel ajal on rohkem ilmunud ettevõtteid, kes üritavad toota tootmisjääkidest – suuresti seetõttu, et jääkmaterjal on peaaegu tasuta käes,” kirjeldab ta. Lisaks näeb Maripuu sageli kandideerimas SaaS-tarkvara teenuseid ja sisekujundusvaldkonna tooteid, mis on samuti üha populaarsemaks muutunud.

Oluline on tunda numbreid ja mõista eelarvet 

Maripuu toonitab, et ettevõtja edukuse aluseks on oskus oma ärimudelit numbrites väljendada ja tuleviku jaoks realistlik eelarve koostada. “Kasuks tuleb läbimõeldud ärimudel ja lähima kahe aasta eelarve, mille järgi liikuda,” märgib ta. Kui ettevõte on oskuslikult arvutanud, millised on kulud ja tulud, võimaldab see hinnata oma edasist arengut ja vajadusel rohkem panustada.

Mõtle enne, kui tegutsed!

Inkubaatorisse kandideerijatele soovitab Maripuu kõigepealt põhjalikult läbi mõelda, kellele nende toode või teenus suunatud on, ning teha kindlaks, kui suur see turg on. „Ole hea ja mõtle läbi, kellele sinu toode tegelikult korda läheb,” rõhutab ta. Samuti julgustab ta ettevõtjaid lisama oma äriplaanidesse nägemuse, kuidas nad saavad kasvatada oma ettevõtet niivõrd, et see võimaldaks pakkuda tööd vähemalt kahele palgatööl olevale inimesele.

Maripuu meenutab mitmeid edukaid ettevõtteid, mis on inkubaatori toel oma kasvu ja stabiilsuse saavutanud. Eriti eredalt on tal meeles ettevõte nimega Historiart, mille omanik suutis oma kultuuritrükiste äri kasumlikuks muuta. 

“Historiart oli üks huvitavamaid ettevõtteid, kus USA päritolu ettevõtja suutis oma äri viia arvestatavale tasemele,” meenutab ta. Sellised lood näitavad Maripuu sõnul selgelt, kuidas selge visiooni ja tugeva äriplaaniga ettevõtted suudavad saavutada oma eesmärke ja ellu jääda ka konkurentsitihedas keskkonnas.

Maripuu sõnul ei ole ettevõtlus lihtsalt töökoht, vaid võimalus kasvada ja luua midagi suuremat. Inkubaatori toetusele kandideerivad ettevõtjad, kellel on selge pühendumus, ambitsioon ning põhjalikult läbimõeldud äriplaan, on need, kes suudavad oma ideed realiseerida ja ellu viia. 

Tegutsevatele ettevõtjatele suunatud Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi on kandideerimine avatud 10. detsembrini. Lisainfo: https://inkubaator.tallinn.ee/program/kasvuprogramm/

Uitama: Lapsesõbralike tegevuste leidmine looduses on nüüd imelihtne

Ettevõtlusinkubaatori 9-kuulise inkubatsiooniprogrammi lõpetas kevadel Uitama, kes loob mängulist ja harivat matkaäppi lastega peredele, et parandada nende vaimset ja füüsilist tervist ja edendada nende loovust. Ettevõtte asutaja Karolin Nummert jagas, miks peaks lastega looduses käima ja milliseid võimalusi Uitama äpp selleks pakub.

Milline on sinu taust ja kuidas sündis idee oma ettevõtte loomiseks?

Minu taust on seotud kunstimaailmaga, olen lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna. Õpingute kõrvalt hakkasin tööle turismivaldkonnas, olles reisikonsultant ja giid, viies läbi bussireise näiteks Tšehhi, Austriasse, Ungarisse ja Itaaliasse. Kuid peagi tõmbas hing mind tagasi kunsti poole. Töötasin Londonis kaasaegse kunsti galerii assistendina ning pärast naasmist Eestisse olin viis aastat Tallinna Kunstihoone projektijuht. Londonis korraldasime ka Eesti kunsti pop-up näitusi. Seega on minu taust tugevasti seotud kunstiga.

Kõige selle kõrval on looduses matkamine ja liikumine alati olnud minu meelistegevus. Saades kuus aastat tagasi lapsevanemaks, arvasin, et jätkan matkamist samamoodi nagu varem, kuid tegelikkus oli teine. Lapsega matkamine erinevas vanuseastmes nõuab palju rohkem planeerimist: näiteks, kas rada on lapsevankriga läbitav, kas sõiduaeg matka alguspunkti sobib tema uneaegadega, kas juba ise liikuval lapsel on rajal ka midagi põnevat avastada või teha, et see tema jaoks põnev seiklus oleks jne. Kõikidele neile erinevatele aspektidele vastuse otsimine osutus aeganõudvaks ja keeruliseks, ning tekkis mõte luua kaasaegne ja lihtne lahendus – nii sündiski Uitama äpp.

Matkamine lapsega on minu arvates erilisel moel ühendav kogemus. Looduses viibides on argimured tagaplaanile jäänud ja loovus hakkab tööle. Seepärast soovin, et Uitama äpp motiveeriks ka teisi peresid loodusesse minema.

Millist infot saab Uitama äpist?

Uitama äpist leiab lapsesõbralikke matkaradu, kus sisu on kirjutatud lapsevanemalt lapsevanemale – milliseid põnevaid tegevusi saab just koos lastega teha. Äpi filtrid muudavad planeerimise lihtsaks: näiteks saad valida, kas rada on sobilik lapsevankriga liikumiseks või kas seal on ujumisvõimalus, ja näed, kui kaugel ajaliselt see sinu asukoha suhtes asub. Tulevikus soovime lisada äppi harivaid ja loovaid mänge, et muuta matkarajad lastele veelgi põnevamaks. Kui mõni rada võib olla loomu poolest ei olegi huvitav, siis teha seda huvitavamaks. Et lapsi motiveerida, tahaksime, et äpp ainult ei juhataks peresid loodusrajale, vaid pakuks põnevaid seiklusi loovate ülesannete lahendamise abil.

Millist infot kogute lapsesõbralike matkaradade kohta?

Ligipääsetavus on üks olulisemaid aspekte, eriti väikeste lastega matkates. Kas rada on lapsevankriga läbitav? Kas lähedal on ujumiskoht? Olen ise koos lapsega testinud sadu matkaradu ja loonud malli, mida matkajuhid või kogukonna liikmed saavad tulevikus teekonna planeerimisel jälgida: kas laudtee on piisavalt lai, kas rajal on juurikaid, kas lähedal on ronimiskive või kiikesid jne. Sellised mängulised elemendid teevad raja lapse jaoks huvitavamaks.

Eesmärk on anda võimalikult palju infot ja nii on igaühel lihtsam valida just enda perele sobiv matkarada.

Miks on oluline lapsed loodusesse viia?

Inimeste harjumused kujunevad suuresti enne kaheteistkümnendat eluaastat, mistõttu on äärmiselt oluline, mida me lastele õpetame. Miks nad peaksid looduses viibima? Sellel on tohutult palju kasu nende tervisele – eriti vaimsele ja füüsilisele heaolule.

Me kõik teame, et looduses liikumine on kasulik, kuid uuringud näitavad, et juba 15 minutit looduses viibimist võib stressitaset poole võrra vähendada. See on väärtuslik tööriist, mida saame lastele anda – looduses käimine on üks viis ennast maandada. Praegused statistilised näitajad on murettekitavad: 75 protsenti lastest ei ole piisavalt aktiivsed ja iga seitsmes 10-19 aastane noor kogeb vaimse tervise probleeme. Tänased vanemad saavad oma laste heaks juba palju ära teha ning tulevased põlvkonnad peaksid tegema sama. Kui me probleemi ignoreerime, siis kuhu me üldse suundume?

Lisaks tuleb arvestada, et tehisintellekt areneb kiiresti, ja tasub mõelda, mis on inimese roll selle kõrval. Tundub, et pidevalt on vaja olla produktiivsem ja kiirem. Võib-olla lõpuks laseme sellest võidujooksust lahti, sest AI teeb osa tööd meie eest. See aga tõstatab järgmise küsimuse: millised on meie tugevused? Kriitiline mõtlemine ja loovus on valdkonnad, milles meil on endiselt AI ees eelis.

Uuringud on näidanud, et looduses viibimine ja „molutamine“, on hädavajalik meie ajule loovuse ja kognitiivsete võimete arendamiseks. Just seetõttu usun, et lapsi peab loodusesse viima. See on oluline nii tervise kui ka keskkonnahoiu seisukohalt. Kui lapsed looduses ei käi, siis ei teki neil sellega isiklikku suhet ega paraku ka soovi seda kaitsta ja hoida.

Kas looduses liikumise trend on pigem tõusuteel?

Sageli arvatakse, et lapsed saavad piisavalt liikumist, sest nad jooksevad ringi ja mängivad, kuid tegelikult on seda tihti liiga vähe. Oluline on pidev ja pikemalt kestev liikumine, näiteks matkamine, kus liigud ühtlaselt ja pikema aja vältel. See on hoopis midagi muud.

Ideaalis peaks iga päev vähemalt tund aega jalutama, või vähemalt kord nädalas võiks veeta looduses kolm tundi järjest. Mida kauem looduses viibid, seda parem. Stress on paratamatu osa elust, aga me saame õppida, kuidas seda tasakaalustada ja leevendada – looduses olemine on selleks suurepärane viis.

Tegelikult võiksid seda äppi kasutada ka näiteks õpetajad tegevuste planeerimisel?

Jah. Meil on ka mõte neid hariduslikke mänge koostöös hariduspedagoogidega välja mõelda. On universaalsed õpioskused, mida peaks omandama erinevas vanuses. Kui see oleks selline programmi osa, siis saab öelda, et matkamisega samal ajal toimus ka õppetöö. Siis on nende motivatsioon kindlasti suurem, sest niikuinii on see klassiga kuhugi väljasõidule minemine eraldi suur ettevõtmine. Samas olen kuulnud, et mõni õpetaja kasutab äppi juba praegu, et lihtsalt avastada kohti kuhu õpilastega minna. 

Kes on täna peamised kliendid? 

Üldiselt oleme märganud, et need on lapsevanemad vanuses 25–45, kellel on lapsed vanuses 0–12. Haridusprogrammid tuleksid vanusele 3–12. Reaalsus on see, et äppi kasutavad ka lapsevanemad, kelle lapsed on juba suured või ka mõned täiskasvanud, kellel ei ole lapsi. Ma olen üritanud sinna valida ka kohti matkamiseks, mida kõik ei tea. 

Mis sulle endale ettevõtte tegemise juures rõõmu valmistab?

Mulle meeldib see, et ma saan ellu viia missiooni, mis mind ennast kõnetab ja kõnetab ka teisi. See on oluline edasiviiv jõud. 

Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?

See on tõeliselt südantsoojendav, kui näen sotsiaalmeedias jagatud videoid, kus inimesed räägivad, kuidas nad selle äpi abil jalutamas käisid, ja emotsioonid paistavad selgelt välja. Või kui saadetakse pilte perega matkamast. See on nii oluline ja lihtsalt nii lahe – sa näed, et see pole lihtsalt äpp, mida sa lood, vaid see mõjutab ka reaalselt inimeste elu. Inimesed võtavad aega, et koos perega looduses olla ja luua erilisi hetki.

Mida sa ütleksid neile, kes ei ole seda äppi veel kasutanud?

See ei võta ju midagi ära, kui proovid. Võid ise vaadata ja otsustada, kas see sulle sobib. Võib-olla leiad ka mõne teise lapsevanema kommentaari, kes on juba käinud ja see võib sind inspireerida.

Ma arvan, et proovida ja katsetada tasub alati. Olen sellesse äppi tõesti palju armastust pannud ja mõelnud, et need soovitused, mida annan, oleksid sellised, mis pakuvad ägedaid elamusi ka siis, kui varem pole käinud.

Kuigi me räägime laste viimisest loodusesse, siis tegelikult on asjasse segatud ka alati täiskasvanuid. See puudutab mõlemaid osapooli. Mulle meeldib lapsega looduses käia, sest saan ka ise sellest super emotsiooni. Loomulikult võib lapsevanemana olla tore näiteks mänguväljaku ääres, kui laps mängib, aga seal ei saa ise nii aktiivselt kaasa lüüa. Looduses liigume mõlemad ja meil tekivad nii vahvad vestlused oma lapsega.

Loodusesse minek lõdvestab sind ja loob erilise sideme lapsega, aidates argielust väljuda ja tõelise kohaloluga erilisi mäletusi luua.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse?

See on alustava ettevõtja jaoks klassikaline väljakutse – ressursse on vähe, kuid ideed suured. Tahaks suuremat meeskonda, kuid vahendeid selleks pole veel piisavalt. Nii tuleb endal olla nagu „hunt kriimsilm“, kes tegeleb kõigega, kuid samas mõistad, et see ei ole jätkusuutlik lahendus. Üks inimene ei suuda kõiki teemasid korraga hallata.

Suurim väljakutse ongi leida viis sellest olukorrast välja murda, et jõuda ressurssideni, millega saab näiteks suurema meeskonna kokku panna. See võimaldaks mul rohkem keskenduda sellele, mida ma tõeliselt naudin – tootearendusele ja kasutajatele parima kogemuse pakkumisele. Kuid praegu tuleb samal ajal nii kogukonda üles ehitada, toodet arendada, klientidega vestelda kui ka rahastust leida.

Ja selle kõige juures on alati kuskil keegi, kes peab ootama, kuni ma ühe asjaga valmis saan, et edasi liikuda.

Mida pead kõige suuremaks õnnestumiseks?

Üks õnnestumine oli näiteks teles käimine, mille tagajärjel kohe huviliste hulk tõusis. Samuti see, et inimesed kasutavad seda äppi. Nad juba kirjutavad sinna kommentaare ja annavad hinnanguid nendele radadele. Ma näen, et see läheb inimestele korda. See vist ikkagi kõige suurem õnnestumine.

Kus sa näed ettevõtet viie aasta pärast ja millised on tulevikuplaanid?

Minu visioon on luua peresõbralik platvorm, mis poleks populaarne ainult Eesti lastega perede seas, vaid ka rahvusvaheliselt. Suurelt unistades tahaks loota, et viie aasta pärast oleme vähemalt Norras juba kanda kinnitanud. 

Lõppkokkuvõttes soovin, et platvorm areneks iseseisvalt, kus inimesed saavad ise sisu lisada. Nii saaks see kasvada ilma, et ma peaksin pidevalt sisu kirjutamisse panistama. Eesmärk on luua lapsevanemate kogukond, kes inspireerivad ja motiveerivad üksteist rohkem looduses olema. See aitaks parandada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning tõsta teadlikkust ja armastust looduskeskkonna vastu.

Samuti saaksid lapsevanemad oma lapsi harida, aidates neil mõista, miks on oluline näiteks kasutada pakendeid ringluses, mitte loodust reostada ning prügi maha visata ja üldse rohkem keskkonda hoida. Selline kogukond looks väärtusi, mis kestavad põlvkondi.

Kuidas Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammis läks?

Nagu ma ütlesin programmi lõpetamise Demo Day’l, siis see kogemus oli nagu tõeline sõit Ameerika mägedel. Üles-alla, katsetad ühtepidi ja kui ei õnnestu, siis proovid teistpidi. Minu arvates on Ettevõtlusinkubaator tõeline kiirendi, mis tõesti kiirendab protsesse. Näiteks ma ei oleks ise ilmselt kunagi pitching-võistlusele läinud, aga programmis olles tekib mõtteviis, et peab maksimaalselt ära kasutama kõik võimalused. Kuigi need asjad võivad alguses tunduda hirmutavad, mõistsin, et ma tulin siia selleks, et ennast proovile panna, oma mugavustsoonist välja astuda ja ületada oma piire.

Erinevatel võistlustel osalemine ja tagasiside saamine aitas mul paremini mõista oma nõrku kohti. Kui pead pidevalt selgitama, mida teed, kes on su sihtgrupp ja kuidas nendeni jõuad, siis sõnastad ja mõtled selle kõik põhjalikult läbi. Sa hakkad aru saama, mis on sinu ettevõtte tuum.

Need üheksa kuud lähevad tegelikult päris kiiresti mööda. Alguses on intensiivsed koolitused, ja hiljem tuleb kõike õpitut oma töös rakendada. Kui aktiivselt koolitustel osaleda, siis on parajalt keeruline leida aega töö ja pereelu kõrvalt, eriti kui lisanduvad veel kodused ülesanded. See teeb kogemuse üsna intensiivseks.

Lõppkokkuvõttes on kõik sinu enda kätes. Sa võid programmist läbi libiseda, ilma midagi saavutamata, või võtta sihiks, et sa tõesti proovid, katsetad ja küsid nõu, kuidas paremini teha. Mentoritega kohtumised on samuti väga väärtuslikud, eriti kui sul on juba konkreetsed küsimused või teemad, millele soovid praktilist lahendust. Mulle meeldisid kõige rohkem just sellised kohtumised, kus keskenduti konkreetsele probleemile minu ettevõtte kontekstis. See oli nagu saada eksperdi pilk ja näha, kuidas edasi liikuda oma valdkonnas.

Jälgi Uitama tegemisi: 

Kodulehel

Instagramis

Facebookis

Vaata ka Uitama Facebooki kogukonda