Üleskutse plakatitele ja lühiettekannetele – Circular Design in Action konverents (22.-23.05, Genova)

Ootame kaastöid eelseisvale konverentsile “Circular Design in Action: Practices and Research”, mille korraldab Genova Ülikooli Arhitektuuri ja Disaini osakond (DAD). Konverents toimub 22.–23. mail 2025 Genovas ning on osa CiD Erasmus+ projektist – “Circular Design for Bio-based Innovation towards Climate-Neutral Cities”.

Konverents keskendub kogukonna ja hariduse rolli uurimisele, et edendada tegevusele suunatud teadusuuringuid ja praktilisi innovatiivseid lahendusi. Arutlusele tulevad ka ringdisain, biopõhised materjalid ning uuenduslikud meetodid, mis toetavad jätkusuutlikke lahendusi arhitektuuris, tootedisainis ja linnatransformatsioonis.

Osalejad on oodatud esitama kaastöid kahes temaatilises sessioonis:

• 1. suund: Disain muutuste heaks
• 2. suund: Ringmajandavad linnad

Ootame plakatite ja lühiettekanete esitlusi, mis käsitlevad visuaalseid uuringuid, spekulatiivseid projekte ja uusi strateegiaid ringdisaini valdkonnas. Välja valitud kaastööd saavad:

• Näitusele Genova BeDesign Weekil (21.–25. mai 2025)
• Lisatakse konverentsi digitaalsesse kogumikku (osalemistasu puudub)
• Kutsutakse esitlema PechaKucha formaadis konverentsil (22.–23. mai 2025)

Tähtaeg esitamiseks: 15. märts 2025

Täieliku üleskutse ja esitlusmallid leiab Drive’i kaustast: https://drive.google.com/drive/folders/1rbTsRuUbUl5CxHOpX7VYM_Rh83ZkqchO?usp=sharing

Lisateavet peaesinejate, konverentsiprogrammi ja seotud näituste kohta leiate veebilehelt https://www.cid-innovationalliance.eu/ ning jagatud Drive’i kaustast.

Küsimuste korral võtke ühendust: cidunige@gmail.com

Õppereis Kopenhaagenisse: Taani disaini iseloomustab kvaliteet ja minimalism

27-31. jaanuarini käisid Eesti moe-, ehte- ja aksessuaaridisainerid Tallinna Ettevõtlusinkubaatori poolt organiseeritud õppereisil avastamas Taani disainimaastikku. Õppereisi kaasrahastas Euroopa Liit ja EIS. Õppereisist võtsid osa Kätlin Kikkas (KÄT), Merily Pihelbu (ByMer), Birgit Usin (Birico), Mare Kelpman (Kelpman Textile), Adelia Tamkõrv (Kriss Soonik), Hedy Kohv (Stella Soomlais), Hannes Rüütel (HANNES RÜÜTEL) ja Eve Hanson (Eve Hanson).

Esimesel päeval külastati Eesti Suursaatkonda, kus võttis vastu suursaadik Andre Pung, majandusnõunik Triinu Kallas ja ekspordinõunik Kristi Kivi Frimpong. Pärast suursaadiku kõnet tegi ettekande kohalik disainer Kristel Laurits, kes rääkis sissejuhatuseks Taani turgu iseloomustavatest märksõnadest ning seejärel tutvustas kohalikku disainimaastikku. Kristel Laurits on 11 aastat Taanis elanud ja tegutseb seal disainivaldkonnas. Kristel tõi oma ettekandes välja, et peamiseks Taani disaini iseloomujooneks on kvaliteet ja minimalism. (Loe ka Tallinn Design House’i intervjuud Kristel Lauritsaga siin.)

Järgmisel päeval tutvuti kohaliku poega TÉTÉ Concept Store, mida peab ema ja tütar Anette ja Tessa, kes avasid poe aastal 2021. Poeomanikud rääkisid, milliste põhimõtete järgi nad brände valivad ning tõid oma brändiportfellist konkreetseid näiteid. TÉTÉ Concept Store annab uuele brändile võimaluse end näidata 3-4 hooaega ja seejärel hinnatakse müügitulemusi.

Seejärel mindi vaatama aksessuaari- ja moemessi CIFF Kopenhaagenis. CIFF on Põhja- Euroopa juhtiv moemess, kus on esindatud 10 000 brändi ja üle 500 000 külastaja. Tegemist on B2B messiga. CIFF leiab aset kaks korda aastas ja on tegutsenud juba üle kümne aasta. Tegutsemisaja jooksul on see teeninud Euroopa ühe dünaamilisema ja uuenduslikuma müügiplatvormi maine. CIFF on kasvanud piirkondlikust messist rahvusvaheliseks moekeskuseks ja valdkonna suunavate ja tulevikku vaatavate kaubamärkide esitlemiseks. Eesmärgiks olin hinnata messi sobivust ja saada ülevaade selle ülesehitusest. Lisaks, kaardistada valitsevaid trende ja suundumisi disainis üldiselt ja konkreetselt enda valdkonnas. Samuti hinnata enda brändile analoogsete brändide tegevust ja teha tähelepankuid nende strateegiate kohta. Messil on tugev agentide võrgustik ja fookus sisseostjatel.

Samal nädalal toimus ka Copenhagen Fashion Week, mille moedemonstratsioonidest õnnestus osa võtta.  

Lisaks tutvuti Taani Disainimuuseumi püsiekspositsiooniga. Välja oli pandud Upcy tegemistest ülevaade. Samuti vaadati üle ekspositsioon kunstimuuseumis Glyptotek.

Viimasel päeval külastati Taani Kunglikku Kunstiakadeemiat, kus võttis vastu magistriõppeprogrammide juht Marcus Aminaka Wilmont. Marcus näitas disaineritele tekstiili- ja moetöökodasid ning vastas tekkinud küsimustele. 

Lisaks sai grupp uudistada kohalikku näitust loomeprotsesside teemal Artistic Methods in Architecture and Design. 

Kokkuvõttes oli külastus kindlasti silmiavav ja osalenud disainerid said kuhjaga inspiratsiooni ning ideid, kas ja millised on võimalused ekspordiks Taani.

Kätlin Kikkas (KÄT): „Õppereis andis meile palju teadlikkust konkurentide tegevusest ning selgema arusaama meie brändi tugevustest ja nõrkustest. “

Hannes Rüütel (HANNES RÜÜTEL): „Suurim väärtus oli põhjalik ülevaade Taani ja Põhjamaade moest. Mõistsin, et edasimüüjatele ei tasu pakkuda tervet kollektsiooni, vaid just nende turu vajadustele ja värvieelistustele vastavaid tooteid. Lisaks olid väärtuslikud otsekontaktid erinevate kontseptpoodidega, mis võivad tulevikus kasulikuks osutuda.“

Birgit Usin (Birico): „CIFFi messikülastus ja õppereis andsid väärtuslikku teavet, mida internetist ei leia. Sain aru, kui erinevad on Taani ja Eesti turud ning kui oluline on Taanis brändide jaoks showroom’i või agendi olemasolu. CIFF andis põhjaliku ülevaate Taani turul pakutavast – alates messibokside ülesehitusest kuni trendide ja värvilahendusteni. Suurimaks väärtuseks pean kohtumisi kohalike ettevõtjatega.”

Eve Hanson (Eve Hanson): „Õppereisi peamine väärtus oli CIFF messiga tutvumine. Oli hea näha mis brändid ja kuidas seal esindatud olid. Vaadata nende väljapanekuid ja värve ning tooteid mis uuel sügisel trendina kaubandusse jõuavad. Oli kadedakstegev näha Saksa uue laine moebrändide kureeritud väljapanekut. See mõjus jõuliselt ja püüdis tähelepanu. See võiks olla unistus Eesti disaini esindatusest mõnel messil. Oluline oli ka lihtsalt Kopenhaageni tänavapilti ja inimesi vaadelda, kuna Skandinaaviamaad on minimalistliku rõivastumisstiili lipulaevaks. See stiil on ka minu brändi alustalaks.

Inspireerivaks kujunes ka kohtumine Kristel Lauritsaga Eesti saatkonnas. Hea oli tutvuda Taani disainiga ja tunnetada turu omapära ja stiili, mis on väga maitsekas ja pigem lihtne ja pisut isegi konservatiivne. Usun, et meie brändidel võiks seal võimalusi olla, kuid turule sisenemine nõuab väga palju tööd ja ilmselt ka tutvusi ja häid kontakte.”

Kopenhaageni külastus oli kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest ja Ettevõtlusinkubaatori projektist „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks.“

“Kui sa räägid kõigiga, ei räägi sa kellegagi!” Vilistlane Mediamodifier äri alustajate suurimatest ämbritest

Alustav ettevõtja seisab alati silmitsi lugematu hulga küsimustega, mis kõik vajavad vastuseid. Hiljuti Ettevõtlusinkubaatori programmi lõpetanud reklaampindade simulaatori juhid Taavi Larionov ja Mikko Zmilko jagavad oma kogemust ja õppetunde, mis toetasid nende kasvu ja suuna leidmist.

“Aitame klientidel saada tagasisidet oma loovtööle ilma keerukaid kujundusprogramme alla laadimata ja tundmata,” selgitab Mediamodifier Businessi toote- ja ärikliendi segmendi juht Taavi Larionov lühidalt millega nad tegelevad. 

Meeste loodud ettevõtte Mediamodifier Business peamine toode on reklaampindade simulaator, mis võimaldab ettevõtetel testida oma reklaamide mõju erinevates tingimustes – näiteks reaalse elu tingimustes, ilma et peaks kasutama keerukaid disainiprogramme. 

 “Üks lihtne näide – sul on toode või teenus, mida tahad reklaamida näiteks Hobujaama trammipeatuses talvisel õhtusel ajal. Enne reklaampinna omanikettevõttega suhtlemist saad testida reklaami nö päriselulises keskkonnas ehk mockupil,” kirjeldab ettevõtte tooteomanik ja äristrateeg Mikko Zmilko.

Tarkvara võimaldab visualiseerida reklaami nii suve kui ka talve tingimustes, pimedas või valges, ning erinevatest vaatenurkadest. “Nii võib selguda, et reklaamil olev kirjasuurus on liiga väike, talvel maha sadanud lume taustal ei paista valge reklaam välja või reklaami proportsioonid distantsilt tunduvad paigast ära,” lisab Larionov.

Inkubatsiooniprogrammi juhuslik algus, kuid suur mõju

Kuid selleks, et ettevõttele korralik hoog sisse saada, vajati abi. “Ettevõtlusinkubaatori programmi sattusime läbi juhuse. Usutavasti oli see sotsiaalmeedia reklaam, mis mõtte idanema pani,” meenutas Zmilko. Programmi eesmärk oli aidata ettevõttel täpsustada oma suunda ja toodet väärindada.

Programm tõi kaasa olulisi muutusi ja uusi avastusi. “Suurim küsimus oli – mis on ettevõtte õige suund,” tõdeb Larionov. Pärast põhjalikku analüüsi otsustati keskenduda reklaampindade simulaatorile ja luua uus, äriklientidele suunatud bränd Mediamodifier Business.

“Selgus, et väikese tiimiga eesolevat tööd ära ei jõua teha – palkasime kaks inimest juurde. Saime väga head nõu müügi suurendamiseks ja nähtavuse parandamiseks erinevates kanalites,” kirjeldab Zmilko programmi käigus saadud õppetunde.

Üks suurimaid õppetunde oli fookuse sättimise tähtsus. “Meie kõige suurem viga on olnud fookus – õigemini selle pidev laialivalgumine. Mentorprogrammide käigus kõlanud laused nagu “Kui sa räägid kõigiga, ei räägi sa kellegagi” andsid tõuke fookus paika saada,” jagab Larionov. Selle tulemusena tõusis uute klientide arv kuus ühelt kliendilt keskmiselt neljani.

Samuti analüüsiti finantsstrateegiat ja lihtsustati hinnastamismudelit. “Tooteid, mida nö kaasa veame, on liiga palju. Kuuest tootest on alles jäänud kaks, mida täna aktiivselt väärindame ja müüme,” täpsustab Zmilko.

Hea võimalus õppida ennast tundma

Mehed soovitavad inkubatsiooniprogrammides osalemist ka teistele. “Kindlasti soovitame Ettevõtlusinkubaatori programmidega liituda. See on suurepärane võimalus õppida oma toodet või teenust paremini tundma, õppida ennast tundma ja tutvuda uute, teinekord väga huvitavate inimestega,” ütleb Larionov.

Ta rõhutab, et programmi täielik kasu saavutatakse siis, kui ettevõtte meeskond osaleb aktiivselt kõigis tegevustes. “Arusaamine, et kogu töö tuleb alati endal ise ära teha – mentorid ja juhendajad sinu eest midagi tegema ei hakka. Selleks peab olema aega rohkem, kui arvatakse. Meie kogemuse põhjal umbes viis korda rohkem,” tõdeb Zmilko.

Selge siht silme ees

Mediamodifier Businessi meeskond vaatab tulevikku ambitsioonikalt. “2025. aasta eesmärk on kliendibaas kahekordistada 50% kasumlikkusega. Põhilised märksõnad on müük ja meeskonna kasvatamine,” sõnab Zmilko.

Lisaks jätkatakse reklaampindade turu kasvatamist ning suundutakse nõudmisel printimise (POD) ja e-kaubanduse arendamisele.

“Veedame tööl väga palju aega. Miks mitte teha seda lõbusalt nii, et õhtul pere juurde minnes jaguks positiivset energiat sinnagi,” lisab Larionov, kelle sõnul on oluline, et koostöö sujub ja töökohale jaguks ka naeru. 

Ettevõtlus­inkubaator esitles sTARTUp Day demoalal nii vaimse tervise kui küberturvalisuse lahendusi

Ettevõtlusinkubaator oli tänavu Startup Dayl esindatud muljetavaldava koosseisuga, tuues demoalale mitmeid innovaatilisi ettevõtteid, kes arendavad tulevikku suunatud lahendusi. Koos programmi ettevõtjatega tutvustasime külastajatele nii vaimse tervise ja küberturvalisuse lahendusi kui ka nutikaid tööstus- ja privaatsustehnoloogiaid.

Seekord olime demoalal koos programmi ettevõtjatega:

• Remedio – Platvorm, mis annab tõenduspõhiseid teadmisi ja praktilisi harjutusi, et lahendada vaimse tervisega seotud muresid ja parandada enesetunnet.
• Nutiklaas – Nutikile tagab privaatsuse ühe klikiga ning kaitseb päikese eest.
• Mindset Fitness.ee – Mõttemuskli treeningsaal, mis pakub koolitusi ja veebiprogramme, mis aitavad sportlastel, tiimidel ja ka juhtidel oma sooritus järgmisele tasemele viia.
• Tark Tööstus – Andmehõivelahendus tööstusettevõttele.
• Phishbite – Õngitsussimulatsioon ja küberturvalisuse teadlikkuse koolitusplatvorm.

Hea meel oli kohata ka programmi vilistlast Mediamodifier, kes võitis ühtlasi Tartu Loomemajanduskeskus korraldatud Creative Industries pitchingu. Mediamodifier pakub välimeedia ettevõtetele visualiseeringute loomise teenust.

Samuti oli võimalik demoalal lähemalt tutvuda vilistlasega Tengelpung, kes tagavad kaitset häkkerite ja kübervaraste rünnakute eest nutiseadmetele, arvutitele, auto võtmetele, id-kaartidele ja panga kaartidele.

Inspiratsiooni ja uuendusmeelsust jagus mitmeks päevaks ning ootame juba põnevusega järgmist sTARTUp Day’d!

Rahvusraamatukogus loodi 48 tunni jooksul 27 uut videomängu

Möödunud nädalavahetusel toimus Tallinnas mänguarendusmaraton Global Game Jam, kus ligi 100 mänguarendajat lõid 48 tunni jooksul ainulaadseid mänge teemal “Mullid”. Osalejad olid kokku tulnud üle Eesti ning samuti oli kohal ka mõned tiimid Lätist. Kokku loodi tiimides mänge 27. Ürituse korraldajateks olid GameDev Estonia koos Tallinna Ettevõtlusinkubaatori, Eesti Rahvusraamatukogu ja Ettevõtluskõrgkool Mainoriga.

Tänavune maraton toimus esmakordselt Eesti Rahvusraamatukogus – see ainulaadne asukoht pakkus osalejatele inspiratsiooni ja rohkelt materjali, mille põhjal uusi mänge luua. Global Game Jam toimub üheaegselt üle maailma, ning esimesel päeval avalikustati ka selleaastane teema: „Bubbles“. Kõik loodud mängud olid selle teemaga kuidagi seotud.

“Selle aasta teemaks oli “Mullid” ja see sütitas uskumatult mitmekesiseid ideid, mis meid täiesti pahviks lõid! Alates 3D-tulistamismängudest võluritega kuni kaootilise lahinguni Mullid vs. Sääsed – innovatsioonist puudust ei tulnud. Nägime projekte nagu DisCoin: The Crypto Bubble Simulator, humoorikas kommentaar turusuundumustele, ning AR mängu desinformatsioonist, kus mullide lõhkemine viis mängijad täiesti uude dimensiooni. Ja muidugi ei saa unustada müstilist rollimängu, mis oli täis tõestamata fakte, loogikapähkleid ja meediaprintsiipe,” kirjeldas selleaastaseid loodud mänge peakorraldaja Andrejs Rusinovski GameDev Estoniast.

Kõikide mänguloojate seast valiti neli võitjat ning lisaks anti välja eriauhinnad parimale visuaalile, kõige harivamale mängule ja heale muusikakasutusele.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori konsultandi Nele Plutuse sõnul oli neil hea meel seekordsel Game Jamil korralduses kaasa lüüa. „Global Game Jam ületas igas mõttes ootusi! Üle 20 tiimi tegid lühikese ajaga suurepärast tööd ja tulid välja omanäoliste mängudega. Teisel päeval pakkusid osalejatele inspiratsiooni ka põnevad esinejad  Teisel päeval pakkusid osalejatele inspiratsiooni ka põnevad esinejad. Lisaks oli meil hea meel anda välja eriauhind ja kuulutada välja eelinkubatsiooniprogramm mänguarendajatele ja -tiimidele.”

Eesti Rahvusraamatukogu üritusturundaja Daniel Jäätma lisas: “Meil oli suur rõõm võõrustada nii andekaid mänguarendajaid. Sellised teadmisi ja loovust ühendavad üritused rikastavad meie ühist kultuurilist ja intellektuaalset keskkonda.”

Global Game Jam Tallinn oli edukas üritus, mis tõestas, et Eestis on palju andekaid mänguarendajaid ning selles valdkonnas on palju kasutamata potentsiaali.

Kõikide loodud mängudega on võimalik tutvuda siin: https://globalgamejam.org/group/11788/games

Fienta: Otsesuhtlus toob piletimüügile silmnähtavaid tulemusi

Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi 1. lennu lõpetas piletimüügiplatvorm Fienta, mis lisaks piletimüügile annab põhjaliku ülevaate publiku ostuteekonnast ning aitab hoida kontakti korraldajate ja piletiostjate vahel. Fienta COO Liina Amon jagas Fienta loomisteekonda, välisturgudele laienemise kogemust ja tulevikuplaane.

Alustades algusest, siis kuidas sündis idee Fienta loomiseks ja milliseid probleeme te lahendada soovisite?

Alguses kandis ettevõte nime Piletimasin ja lahendas vastloodud Lottemaa piletimüüki internetis. Turuliider küsis piletite müügilt väga kõrget teenustasu ning René (asutaja René Lasseron – toim.) nägi võimalust pakkuda oluliselt soodsamat hinda. Seega, Fienta sai alguse, et lahendada liiga kõrgete teenustasude probleemi piletimüügis.

Esimestel aastatel oligi Lottemaa meie ainsaks kliendiks, kuid kui turuliider hakkas lisaks niigi kõrgele teenustasule, mida tasub korraldaja, veel ka igal piletiostul küsima ostjalt teenustasu, siis otsustas René, et nüüd on aeg õiglase hinnastamisega piletimüügikeskkonnal turule tulla. Piletimasina nimi muutus Fientaks. Nime valikul oli oluline, et nimi oleks meeldejääv, kasutatav rahvusvaheliselt ja erinevates keeltes neutraalne. Sel ajal sai alguse ka uute klientide otsimine, esmalt Eestis ja hiljem rahvusvaheliselt.

Kes on teie meeskonnas ja milline on nende taust?

Meil on praegu meeskonnas seitse liiget. Kõik tegelevad ühel või teisel viisil ürituste korraldamisega või on sellega varasemalt tegelenud. Arendustiimil on lisaks muidugi ka tarkvaraarenduse taust. Seega kamp kultuurihuvilisi toredaid inimesi – René, Riho, Martti, Erki, Laura, Maria ja Liina. 

Turul on mitmeid piletimüügiplatvorme. Mis eristab Fientat teistest?

Peamine erinevus on kindlasti see, et Fienta tugevdab korraldaja/artisti brändi ning jätab enda pigem tahaplaanile. Enamasti kipuvad piletimüüjad tegema vastupidi. Näiteks saab ürituse korraldaja Fientas koguda piletiostul oma enda kliendibaasi, uudiskirjade liitujaid, kellega edaspidi ise kontaktis olla. Lisaks ei pane me oma logo suurelt igasse võimalikku kohta – tihtilugu ostja ei märkagi, et ta tegi piletiostu Fientas ja mitte korraldaja enda kodulehel. 

Meie platvormi eelis seisneb väga madalas, lausa olematus sisenemisbarjääris. Lihtsalt tee konto ja saadki hakata oma üritusele pileteid müüma. Korraldajad hindavad meie keskkonna lihtsust ja intuitiivsust. Üritused toimuvad enamasti ju väljaspool tavalist tööaega ning on väga oluline, et korraldajad saaksid oma üritusi mistahes ajal iseseisvalt hallata. Enamik kliente meie poole ei pöördu ja Fienta kasutamisel abi ei vaja. See on taganud meile ka hüppelise kasvu, sest klientide personaalne onboardimine ei ole enamasti vajalik. 

Vähe tähtis ei ole ka meie lihtne ja läbipaistev hinnastamine. Piletiostja ei maksa Fientas mingeid täiendavaid tasusid. Suuremale osale korraldajatest on see väga oluline, et nende piletiostjal ebameeldivaid üllatusi ei tekiks. 

Oleme loonud ka mitmeid praktilisi lahendusi – arve alusel maksmine, registreerimisvormid, konverentside jaoks nimekaartide trükkimine jpm. Need lisavõimalused teevad korraldajate elu palju lihtsamaks ning lai funktsionaalsus võimaldab meil pakkuda oma teenust erinevatele üritustele alates joogaklassidest ja töötubadest kuni suurte rahvusvaheliste konverentside, teatrietenduste ja kontsertideni. 

Kuigi meie keskkonnas saab üritusi hallata kahes keeles – eesti ja inglise keeles – on võimalik ürituse piletimüük üles seada kuni 25 erinevas keeles. See on ka kindlasti üks põhjus, miks meie platvorm köidab rahvusvahelisi kliente – paistame silma nii keelevalikute kui ka erinevate valuutade toe poolest. Fienta lihtne ja mugav kasutatavus, mitmekülgsus ning õiglane hinnakujundus ongi põhjused, miks meid eelistatakse nii Eestis kui ka mujal maailmas. 

Igas kalendrikuus on meie platvormil keskmiselt 6000 üritust. Umbes pooled neist toimuvad Eestis ja pooled mujal maailmas. 

Mis on oluline piletiostja kogemuse puhul?

Me oleme veendunud ja seda näitab ka ostude analüüs, et ostjad ei otsi ise aktiivselt üritusi. Oleme ju tarbijatena laisad ja eeldame, et info jõuab ise meieni. Fientas on ostuprotsessi käigus võimalus küsida ostjalt nõusolekut ürituse korraldaja uudiskirjaga liitumiseks. Pileti ostmise hetk on oluline, sest just siis on ostja kõige rohkem huvitatud saama ka edaspidi infot korraldaja tulevaste ürituste kohta. Liitunud klientidega saab korraldaja hoida sidet edaspidigi, saata uudiseid, infot uute ürituste kohta jne. Muidugi oluline on hoida piletiostjatega sidet ka enne ja vahetult peale üritust. Näiteks saab korraldaja Fientas enne üritust saata meeldetuletuseks kirja koos  piletitega või pärast üritust tänukirja koos pildigalerii, tagasisideküsimustiku või muuga. 

Tänases üleküllastunud igapäevas on selline otsesuhtlus vajalik ning päeva lõpuks ka soodsam viis piletimüügiks, kui neid samu inimesi ei ole vaja tasuliste reklaamidega iga kord taas üles otsida. Otsesuhtlus aitab muuta juhuslikud piletiostjad püsivateks fännideks ja toob piletimüügile silmnähtavaid tulemusi. 

Kas on selgelt eristatav, kes on peamised kliendid?

Suurimat käivet toovad rahvusvahelised konverentsid, sest nende piletihinnad on reeglina kallimad kui näiteks teatrietendustel või kontsertidel. Samuti kasutavad meid paljud rändavad artistid, kuna meie platvorm võimaldab müüa pileteid enam kui 30 erinevas valuutas. See tähendab, et korraldaja/artist ei pea igas riigis uut piletimüügipartnerit otsima, vaid saab kogu tuuri piletid müüa Fientas.

Meie klientide hulka kuuluvad ka teatrid, kontserdi- ja muud toimumispaigad, koolitajad. Tavapäraste kultuuriürituste kõrvale on tekkinud aasta-aastalt järjest enam ka enesearengule keskenduvaid üritusi – retriidid, töötoad ja kohtumised. Ühelt poolt ongi selliste ürituste järele järjest suurenev nõudlus, aga olen kindel, et Fienta kasutamise lihtsus on aidanud ka väiksematel ja privaatsematel üritustel rohkem nähtavaks saada ning laiemat publikut leida.

Fienta levib peamiselt tänu soovitustele ning piletiostu kogemusele. Kui keegi ostab ürituse pileti Fientast ja märkab, et meie keskkond on lihtne ja mugav, siis suure tõenäosusega on järgmine uus kasutaja just tema. Sujuv ostuprotsess ja tagasihoidlik disain toovad meile aina enam uusi kliente.

Kuidas kliendid Fienta üles leiavad?

Enamik meie kliente jõuabki meieni orgaaniliselt, näiteks soovituse kaudu või olles näinud Fientat mõne sündmuse piletitel. See lubab meil eeldada, et kui panustada rohkem müügi- ja turundustegevustesse, võiksime saavutada veelgi kiirema kasvu.

Kas sooviksite ka mõne suure rahvusvahelise artisti tuuri piletimüügi kogemust?

Kindlasti! Suurtel tuuridel tuleb tavaliselt korraga müüki väga suur hulk pileteid, mis võib olla tehniliselt keerukas lahendada. Kui osata selleks valmis olla, siis lahendused on ju olemas. Nii et laseme mõtte lendu – Taylor Swift, tule, tule!

Milliseid trende piletimüügiplatvormidel praegu märgata on?

Peamine trend on otsesuhtlus publiku ja korraldajate vahel – direct-to-fan. Kui sa tahad Taylor Swifti kontserdile minna, saad sa info ilmselt sotsiaalmeediast, tema enda meililisti või mõne uudise kaudu. Tõenäoliselt ei käi sa regulaarselt näiteks Ticketmasteri kodulehel otsimas, kas äkki millalgi toimub Taylor Swifti tuur. 

Ja kui sa soovid üritusele minna, ostad sa pileti just sealt, kuhu korraldaja sind suunab. Seetõttu peab piletimüügikeskkond olema lisaks ostjale ka korraldaja jaoks kasutajasõbralik, lihtne ja mugav. Seal, kus korraldaja tunneb end hästi, ongi see koht, kust tema fännid pileteid ostavad. 

See aga ei tähenda, et ei võiks tulla Fienta lehele üritusi avastama. Võin kindlalt öelda, et meil on mitmekesiseim valik üritusi Eestis. 

Millistel turgudel Fienta tegutseb ja kus on olnud kõige huvitavamad kliendid?

Meil oli eelmisel aastal kliente ligi 70 erinevas riigis. Meie peamine fookus on Euroopa turul, eriti Inglismaal, kuhu oleme peamiselt oma digireklaamid suunanud. Inglismaa suurus ja keel teevad meie jaoks sealse turu ahvatlevaks. Samas on meil kliente ka Islandil, Jaapanis ja Assooridel.

Millised erinevused on välisturgude ja Eesti klientide vahel?

Mõningad kultuurilised erinevused on, näiteks mõnes riigis tahetakse rohkem helistada, aga piletimüügi vajaduste osas märkimisväärseid erinevusi ei ole. Küll aga saab öelda, milline on Fienta klient – inimene, kes hindab kiirust, paindlikkust ja iseseisvust. Sellised nagu oleme me ise, sellised on ka meie kliendid.  

Milliseid väljakutseid olete kogenud välisturgudel?

Piletimüük on väga tiheda konkurentsiga valdkond, kus igas riigis tegutsevad oma kohalikud “fientad”. Üks suurimaid väljakutseid on aga kindlasti krediitkaardipettused, eriti riikides, kus pettuste riskitase ongi kõrgem. Mitmete turgude puhul oleme võtnud vastu teadliku otsuse oma teenust mitte pakkuda kas poliitilistel põhjustel või kultuuriliste erinevuste tõttu, mis teevad riski juhtimise keeruliseks.

Fienta on peamiselt kasvanud oma vahenditest. Kuidas see on mõjutanud ettevõtte strateegiat? 

Kui ei ole välist raha, siis ei ole ka väliseid ideid ja ootust-survet peal. Meil on olnud vabad käed, mida teha – arendusplaane sättida, hinnastamist, turundust. Oleme saanud keskenduda õppimisele, katsetamisele ja testimisele, ilma et oleksime pidanud teiste huvidega arvestama. 

Kas tulevikus on plaani raha kaasata?

Tegelikult on küll. Me täna näeme, et peamine kasv on tulnud orgaanilisest laienemisest. Sageli just nö sõbra soovitusest, mis näitab, et meil on hea toode ning oleme suutnud tekitada usaldust ja huvi. Samal ajal tekib ka loomulik küsimus – mis juhtuks, kui panustaksime suuremalt müüki ja turundusse? Milliseid muutusi ja võimalusi see endaga kaasa tooks? Selleks vajame aga täiendavaid ressursse, mida meil praegu endal ei ole. Me tahame näha, kui suureks ja ägedaks võiks Fienta kasvada.

Mis on siiamaani suurim õnnestumine?

Meie suurim õnnestumine on kindlasti meie meeskond. Kokku on sattunud samal sagedusel võnkuvad inimesed. Meil on väike meeskond ja ega me üldiselt ei vaata kella. Kui on vaja midagi kiirelt lahendada, oleme kõik valmis reageerima, olgu siis õhtuti või öösiti – kuigi seda muidugi mitte pidevalt. Aga kui ei oleks sellist kampa, kelle peale sa võid igal ajal kindel olla või toetuda, siis sellel firmal ei oleks nii suurt lendu tänases päevas. 

Ja samas te võngute täielikult kodukontoris ja üle Eesti?

Jah, tegutseme täielikult kodukontoritest ja oleme üle Eesti hajutatud. Kuna me igapäevaselt kokku ei saa, siis ei olegi vahet, kus keegi asub. Tiimitunde hoidmiseks korraldame korra kuu, paari jooksul tiimipäevi, aga iganädalased esmaspäevased koosolekud on meie töö sujuvuse võti. Nendel koosolekutel räägime vähem tööasjadest ja rohkem lihtsalt sellest, kuidas kellelgi läheb. See aitab meie meeskonda ühtsena hoida ja loob sooja tunde, et kuulume samasse kampa. 

Julgustan ettevõtteid planeerima koosolekuid lihtsalt ka jutuajamiseks, et üksteise tegemistest rohkem teada saada. Me oleme kõik nii erinevad ja seda on põnev kuulata, millega keegi tegeleb või mida just nädalavahetusel tegi. Kui me ainult tööst räägiksime, siis ma arvan, et meie tiim ei püsiks nii soe ja rõõmus.

Mis ettevõtte tegemise juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Suurim rõõm on näha ja kogeda praegust ning loodetavasti ka tulevast kasvufaasi. Ettevõtte areng, uute inimestega meeskonna kasvamine ja tööprotsesside kiiremaks muutumine on põnev ja motiveeriv. Kui ma liitusin, oli meie tiimis viis inimest, täna oleme seitsmekesi. Iga uus liige toob kaasa uue energia ja panuse. See on unikaalne kogemus, olla osa sellest kasvust, kuidas meie väike Eesti ettevõte areneb ja saab rahvusvahelist mõõdet.

Millised on tulevikuplaanid?

Meie tulevikuplaanid keskenduvad peamiselt rahvusvahelisele kasvule. Eesti piletimüügiturul on viimastel aastatel tekkinud tugev konkurents. Meie eeliseks on see, et umbes 50% meie käibest tuleb juba praegu välisturgudelt. Me ei sõltu ainult Eesti turust. Samas jääb Eesti alati meie armsaks koduturuks, kuid välisturgudele laienemine pakub palju suuremaid võimalusi ning aitab riske hajutada.

Lõpetasite Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi. Miks otsustasite liituda ja kuidas läks?

Liitusime kasvuprogrammiga eelkõige turunduse ja müügi valdkonnas arenemiseks. Olime küll erinevaid lähenemisi katsetanud, kuid vajasime struktureeritumat lähenemist ja värskeid vaatenurki. Programm pakkus suurepärast võimalust saada ligipääsu mentorsessioonidele, koolitustele ning võrgustikule ambitsioonikatest ettevõtjatest kaasteeliste näol.

Programmi mõju oli märkimisväärne. Saime põhjalikku tagasisidet oma tegevusele ja ka ideedele. Eriti tänulikud oleme oma konsultandile Nelele, kes aitas meil läbi murda mitmetest keerulistest olukordadest. Kui mõni teema tundus esialgu heidutav, siis mentorkohtumised pakkusid alati värskeid perspektiive ja praktilisi lahendusi.

Mentorite oskus esitada teravaid, mõtlemapanevaid küsimusi avas meile täiesti uusi vaatenurki. Nad ei piirdunud pelgalt nõuannetega, vaid suunasid meid ka järgmiste õigete inimesteni, mis võimaldas mõningate teemadega veelgi põhjalikumalt tegeleda. See oli tõesti väga vajalik, sest eestlaslik tagasihoidlikkus kipub sageli takistama abi küsimist. Kasvuprogramm aitas meil sellest barjäärist üle saada ning õpetas, et küsimuste esitamine on arengu loomulik osa.

Programmi intensiivsus oli märkimisväärne. Pärast tavapärast tööpäeva veetsime tihti õhtuid arutelude ja visiooni täpsema väljatöötamisega. Teadmine, et järgmisel päeval ootab ees kohtumine tippmentoriga, motiveeris meid endast maksimumi andma. See “kuklasse hingamise tunne” ja kindel ajaraam sundisid meid efektiivselt tegutsema ning lahendama ka ebamugavamaid teemasid.

Programmi tulemusel oleme jõudnud punkti, kus seisavad ees kohtumised investoritega. Oleme saanud oma esitlusmaterjale tänu väärtuslikule tagasisidele korduvalt täiustada. Me ise oleme enesekindlamad, meie väärtuspakkumine on fokusseeritum ning meil on konkreetne visioon edasiliikumiseks. Aitäh meie konsultant Nelele ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatorile selle võimaluse eest! Uutele inkubantidele soovitan võtta programmist maksimum, ka siis, kui tundub, et teemasid on korraga palju ja kõigega ei jõua. See pingutus tasub end kuhjaga ära.

Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi 2.lennus alustab 14 ettevõtet

Jaanuari alguses toimusid Ettevõtlusinkubaatoris hindamiskomisjonid, mille tulemusena valiti kasvuprogrammi 14 kasvupotentsiaaliga ambitsioonikat ettevõtet. Järgmise üheksa kuu jooksul aitavad inkubaatori mentorid, konsultandid ning ekspertidest koolitajad neil saavutada oma arengueesmärke.

Kasvuprogramm keskendub ettevõtete kasvu kiirendamisele, ning fookuses on tugi kasvustrateegiate loomisel, innovatsiooni edendamisel, meeskonna juhtimisel, finantsplaneerimisel, müügiprotsesside tõhustamisel ning ekspordivõimekuse arendamisel. Eriti rõõmustab, et viis kasvuprogrammis alustajat on varasemalt osalenud inkubatsiooniprogrammis.

Kasvuprogrammi alustavad ettevõtted:

• Frozen.BRO – Käsitöö hinkaalid ja sõrnikud.
• Nutiklaas – Nutikile tagab privaatsuse ühe klikiga ning kaitseb päikese eest.
• Phishbite – Õngitsussimulatsioon ja küberturvalisuse teadlikkuse koolitusplatvorm.
• Steklo – Klaaskonstruktsioonide tootmine ja paigaldus.
• Stella Soomlais – Nahast aksessuaaride tootmine ja disainimine ringdisaini põhimõttel.
• T-Perfume –  Eesti esimene nišiparfüüme tootev ettevõte.
• Whykaren – Kasutatud autovaruosade müügiplatvorm, mis toimib üle Euroopa.
• Saarefoto – Fotograafia teenused koolidele ja lasteaedadele.
• Koristustiim – Kvaliteetsed ja tervislikud puhastusteenused nii era- kui äriklientidele.
• By Mer Jewellery – Jätkusuutlik ehtebränd.
• Sofaservice – Eesti pehmemööblitootja.
• Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus – Koolitus- ja arendustegevused ettevõtete personali arendamiseks.
• Leinakool –  Leinateadlikkuse, leinanõustamise koolitused ja täiendusõppe teenus.
• Vetka – Käsitööelementidega aksessuaaribränd.

Kasvuprogrammi ettevõtted esindavad mitmekesiseid sektoreid ja näitavad, kui mitmetahulised ning innovaatilised Eesti ettevõtted olla võivad. Ootame põnevusega nende edulugude jätkumist ja uute verstapostide saavutamist.

Lisainfo kasvuprogrammi kohta.

2024. aastat saatsid inkubaatoris mitmed uuendused ja sündmuste rohkus

2024. aasta oli igatepidi tegus ja toimekas, ning toimus palju, millele on hea aeg just nüüd tagasi vaadata. Alustades uuest programmist, mida eelmisel aastal tegime, kuni kolimiseni meie Veerenni majast, kus olime kokku 15. aastat. Järgnevalt oleme tagasi vaadanud märgilistele sündmustele ja tegevustele, mis eelmist aastat saatsid. Ning siis saame juba uue hooga minna vastu 2025. aasta väljakutsetele.

Peamised tipphetked 2024. aastal:

Uued programmid ja ettevõtted

• 2024. aastat alustasime uue kasvuprogrammiga, mis on mõeldud juba tegutsevatele ettevõtjatele, et neid kasvuteekonnal toetada. Esimene lend oli igati edukas ja pakkus ka mitmeid õppimiskohti. Kasvuprogrammis osales kokku 12 ettevõtet ning on hea meel tõdeda, et 100% lõpetajatest soovitaksid programmi ka teistele.
• 2024. aastal jätkus ka inkubatsiooniprogramm, kuhu võtsime kevadel vastu 13 ettevõtjat ja sügisel 22 ettevõtjat. Kokku toimus 2 Demo Day’d, mille raames lõpetas inkubatsiooniprogrammi 21 ettevõtet.
• Lisaks osalesid ettevõtjad ja ettevõtlusega alustada planeerivad eelinkubatsioonis, kus oli kevadel 10 osalejat ja sügisel 12.
• Kokku osales programmides aasta jooksul 74 ettevõtet, millest 33 loomevaldkonna ja 38 muu valdkonna ettevõtted. Sealhulgas 19 eksportivat ettevõtet.
• Programmide raames toimus kokku 336 konsultatsiooni ja 260 mentorkohtumist. Lisaks toimus kokku 41 grupimentorlust.
• Meie mentorvõrgustikuga liitus 50 uut ja mitu juba tuttavat mentorit.

Sündmused

• 2024. aasta oli meil sündmusterohke. Toimus 95 sündmust, mis tõid kokku 3357 osalejat. Toimusid koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, kogukonnaüritused, MELT konverents.
• Kogemuslugude jagamisel kuulsime selliste põnevate ettevõtete lugusid, nagu Tallinn Dolls, JOIK, Shishi, Vivian Vau, Gracefit, Jolos, Maru VR ning Tõnis Vellama. Samuti jagasid ettevõtted oma kogemuslugusid paneeldiskussioonides, mis toimusid teemadel nagu bränding, kunstnikuna, disainerina, toidu väiketootjana läbi löömisest.
• Alustasime koostöös TalTechiga toimuvat ürituste sarja Disaini kohtub Teadusega, mille raames korraldasime 8 põnevat seminari. Kaetud said teemadena seened, plast, toit, puit, 3D printimine, joogitootmine ja tekstiilijäätmed. Kõige populaarsemad olid teemadena tekstiilijäätmed ja plast ning kokku külastas sarja üritusi 457 osalejat.

Uus nimi ja bränding

• Eelmine aasta oli ka märgiline, sest lõpuni jõudis meie rebrändingu protsess. Protsess oli pikk ja kaalutud sai erinevaid variante, kuidas edasi minna. Lõpuks jõudsime selleni, et Loomeinkubaatorist sai Tallinna Ettevõtlusinkubaator. Muutus ka meie väline ilme. On näha, et muutus on igati hästi vastu võetud. Rebränding sai loodud AKU agentuuri poolt.
• Seoses sellega lansseerisime ka uue kodulehe, mille lõi WWW Stuudio.

Rahvusvaheline koostöö

• 2024. aastal oli meil käimas 4 rahvusvahelist projekti – Baltic2Hand, CreativeGPS, CiD, Creative Circular Cities ning aasta lõpus käivitus ka 5. projekt S(h)eroes. Ka projektide raames toimus mitmeid tegevusi – Baltic2hand raames korraldasime rahvusvahelisi töötubasid, CreativeGPS projektiga tervitasime Eestis 66 Soome, Eesti ning Läti loomevaldkonna professionaali 2-päevasel bootcampil ja palju muud põnevat.
• 2024. aastal alustasime ka EASi projektiga “Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks,” mis jätkub veel ka sellel aastal.
• Lisaks külastasime 2024. aastal koos ettevõtjatega Šveitsi BLICKFANG disainimessi, Pariisi Maison et Objet sisutusmessi ja ühise väljapanekuga olime väljas Soomes, Habitare messil.

Uus asukoht

• Enne jõule veetsime mitu päeva, et pakkida kokku asjad meie Veerenni majast ja liikuda ajutiselt Kultuurikatlasse. Ning ehk juba selle aasta lõpetame meie uues majas Poldri 3 aadressil.

Vaade tulevikku

2024. aasta oli Tallinna Ettevõtlusinkubaatorile arengutest ja saavutustest tulvil – edukalt käivitatud programmid, külastusterohked üritused, rahvusvaheline koostöö ja uus bränd andsid tugeva aluse edasisteks väljakutseteks. Kolimine Veerenni majast märgib uue ajastu algust, kus ootame juba tegevuste jätkumist meie uues kodus Poldri 3 aadressil.

Vaadates tulevikku, keskendume 2025. aastal ettevõtjate jätkuvale toetamisele, rahvusvahelise koostöö laiendamisele ning uute algatuste käivitamisele, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule kasvule ja innovatsioonile. Oleme valmis astuma vastu uutele võimalustele ja looma veelgi suuremat mõju Tallinna ja laiemalt Eesti ettevõtluskogukonnale.

Tallinnas toimub taas ülemaailmne mänguarendusmaraton Global Game Jam

GameDev Estonia, koostöös Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Rahvusraamatukoguga, korraldab selle aasta jaanuari lõpus Tallinnas rahvusvahelise mänguarendusürituse Global Game Jam. Global Game Jam on maailma suurim mänguarendusmaraton, kus osalejad töötavad 48 tunni jooksul meeskondades, et luua täiesti uus arvutimäng vastavalt ürituse alguses avaldatud teemale.

Tallinnas 24.01-26.01 toimuv sündmus on osa globaalsest võrgustikust, mis ühendab nii kogenud mänguarendajaid kui ka algajaid, kes soovivad omandada uusi teadmisi ja laiendada oma võrgustikku. Tallinna Global Game Jam 2025 toimub sel aastal RaRa majas.

Kellele on üritus mõeldud?

Kõigile!

• Kas oled kogenud arendaja, kes otsib uusi väljakutseid?
• Esimest korda mänguarenduse vastu huvi tundev algaja?
• Kunstnik, muusik, kirjanik või lihtsalt keegi, keda mängude loomine köidab?

Kui vastasid „jah” mõnele neist, siis see üritus on just sulle. Varasem kogemus ei ole vajalik – tiimid koosnevad nii algajatest kui ka kogenud tegijatest, et tagada inspireeriv ja õppimist toetav kogemus.

Lisaks 48 tunni jooksul mängude loomisele on kavas ka ettekanded Eesti mänguarenduse tipptegijatelt. Esinejate seas on mitmeid valdkonna eksperte, kes jagavad oma teadmisi ja kogemusi järgmistes põnevates teemades:

• Kuidas luua haarav lugu oma mängule?
  Sõna võtab Nicola Piovesan, auhinnatud filmitegija ja multimeediakunstnik, kelle töid on tunnustatud rohkem kui 60 rahvusvahelise auhinnaga. Ta on loonud mitmeid auhinnatud mänge üksikarendajana ning tema looming on pälvinud laialdast tähelepanu filmifestivalidel ja televisioonis.
• Kuidas teha oma esimest mängu?
  Esineb Mikhail Fiadotau, kes õpetab magistriõppekavas “Digital Learning Games” ja keskendub oma teadustöös mängutootmisele, tõsistele mängudele, mängupõhisele õppimisele ja mängukultuuri mitmekesisusele.
• Kuidas valida visuaalset stiili?
  Ettekande teeb Julia Sereda, kunstiline juht, kes on töötanud 7 aastat ettevõttes Ready Player Me ja aidanud ettevõttel kujuneda üheks juhtivaks arendajate platvormiks. Ta on Rhea Gamesi kaasasutaja ja kirglik visuaalse disaini ning loovuse arendaja.

Parimatele on ka erinevad auhinnad.

Millal ja kus?

• Asukoht: RaRa maja (Narva mnt 11)
• Millal: 24. jaanuar kell 17 kuni 26. jaanuar kell 20.00.

Ära rohkem mõtle ja registreeri osalema siin: https://globalgamejam.org/jam-sites/2025/global-gamejam-tallinn

Ettevõtlusinkubaatori Demo Day tõi esile programmi lõpetajad

13. detsembril esitlesid 7 ettevõtet Demo Day’l oma saavutusi 9-kuulise programmmi jooksul. Kokku lõpetas Ettevõtlusinkubaatori programmi 10 ettevõtet. Ettevõtted jagasid oma edulugusid, tutvustasid väljakutseid ja tulevikuplaane, andes publikule aimu, milline on olnud nende teekond programmi jooksul.

Demo Day’l hindas esitlejaid hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Krista Kink, Kari Maripuu, Margus Alviste ja Margus Klaar.

9-kuulise inkubatsiooniprogrammi lõpetasid:

• CRÉA – loomingulised koolitused meeskondadele.
• Mediamodifier – välimeedia ettevõtetele visualiseeringute loomise teenus.
• Leinakool – koolitused ja nõustamisteenused, mis aitavad mõista ja toetada leinaprotsessi.
• Ruumijuhtimise oivakeskus – konsultatsiooniteenus, mis toetab ruumiliste muudatuste planeerimist ja elluviimist.
• MINU KODUKONTOR – praktilised ja elegantsed kirjutuslaualahendused, mis aitavad kodukontoris töökeskkonda korrastada.
• Firmafitness – lahendused, mis toetavad töötajate tervist ja suurendavad meeskonna efektiivsust.
• Liisa Kanemägi – eksperimentaalsed kudumid, mis toovad moemaailma unikaalse käekirja ja kunstipärase väljenduse.
• Tengelpung – signaalivarguste eest kaitsvad praktilised tooted, mis on valmistatud taaskasutatud nahajääkidest.
• Eloval – Eestis toodetud valgustid, mis loovad mugava ja kvaliteetse valguskeskkonna.
• Insight Estonia – Eesti haridussüsteemi tutvustavad õppereisid haridusprofessionaalidele.

Demo Day esitluste põhjal valis hindamiskomisjon kolm parimat, kes saavad programmi järgselt lisamentorlusi.

Demo Day pakkus lõpetajatele võimaluse jagada oma loodut ja programmi jooksul saavutatut. Ettevõtlusinkubaator keskendub ka edaspidi ettevõtjate toetamisele ja uute ideede elluviimisele. Järgmine inkubatsiooniprogramm algab juba 2025. aasta kevadel.