Eesti kaitsetööstuse tulevikuväljavaated olid fookuses kevadisel Disain kohtub Teadusega arutelul

Kuidas näeb välja Eesti kaitsetööstuse tulevik ja milline roll on selles disainil, teadusel ja tehnoloogial? Nendele küsimustele otsiti vastuseid aprilli alguses toimunud arutelul, mis kuulus sarja Disain kohtub Teadusega. Tegemist on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös korraldatava sündmuste sarjaga..

Eesti Kaitsetööstuse Liit – kasvuhoob ja kaitseplaneerija partner

Kalev Koidumäe, Eesti Kaitsetööstuse Liidu esindaja, andis oma ettekandes ülevaate sektori rollist ja arengust. Liidu tegevus hõlmab liikmete huvide esindamist ja regulatiivsete takistuste leevendamist, sealhulgas näiteks relvaseaduste kohandamist ettevõtetele sobivamaks. Ta tõi taustaks välja ka neli peamist referentsi, mis on aidanud Eesti kaitsetööstust arendada: Eestis esimese elektroonilise sõjapidamisseadme loomine, 2007. aasta küberrünnak, mille käigus Eesti infosüsteemide tugev ülesehitus tõestas end, Eston Kohveri juhtum ning Ukraina sõda, kus 2016. ja 2017. aastal kasutati Eesti kaitsetööstuse platvorme.

„Uutest tehnoloogiatest rääkides võib öelda, et ühelt poolt kipub kaitsevägi valmistuma eelmise sõja järgi, kuid Ukraina lahinguväli on näidanud, kui dünaamiline tänapäeva sõjapidamine on – lahendused, mis mõni kuu tagasi olid tõhusad, võivad täna olla juba vananenud, ning mida uuenduslikum tehnoloogia, seda keerulisem on seda lõppkasutajale kiirelt arusaadavaks ja kasutatavaks muuta.”

Eesti kaitsetööstuse eksporditulu ulatub aastas 350 miljoni euroni, julgeolekuvaldkonna investeeringud on aga 150 miljoni euro ringis. Koidumäe sõnul: „Kui varem oli fookus Vahemere riikidel, siis täna on peamised sihtturud Poola, Saksamaa ja Skandinaavia.“ Ta lisas, et „kõikide riikide kaitseeelarved küll kasvavad, aga need on pika planeerimistsükliga protsessid.“

Lisaks tõi ta välja, et kaitsetööstuse puhul ei ole oluline ainult see, kuidas kaitsevägi läheb sõtta vaid ka see, kuidas inimesed kriisis tegutsevad. Ning lõpetuseks jäi ettekandest kõlama mõte, “Parem olla kaitstud kui vabastatud.”

Lendurai mehitamata õhusõidukid

Üks märkimisväärne areng on olnud mehitamata süsteemide vallas. Ettevõte Lendurai aitab mehitamata õhusõidukitel täita oma ülesandeid ilma raadioside või satelliidita. Ettevõtte esindaja, Siim Maiveli sõnul:
„Meie põhioskuseks on panna kallite relvasüsteemide intelligentsus tööle odaval riistvaral. Lahinguväljal loeb kuluefektiivsus.“

Lendurai on valmis ehitanud drooni, mis läheneb ise sihtmärgile ning kasutab selleks masinnägemist. “Pakume “pult kätte” lahendust, kus on olemas kõik iseseisva drooni rünnakuks vajalik: maajaam, pult, raadiosaatja, droon. Paneme neid kokku Eestis ja ainult Euroopas toodetud komponentidest. Me ei sõltu absoluutselt Hiinast. See võimaldab meil müüa oma droone ka Ühendkuningriiki ja USAsse, kes ka ei taha Hiina strateegiliselt tähtsaid komponente oma seadmetesse,” ütles Siim Maivel seminaril.

Loe pikemat intervjuud Siim Maiveliga Äripäeva Tööstusuudistes SIIN.

Tarkvara kui sõjaline jõustaja

Tarkvaraarendaja SensusQ keskendub luureinfosüsteemide arendamisele ja olukorrateadlikkuse parandamisele. Nende eesmärk on muuta killustunud andmevood toimivaks tervikuks. Ettevõtte esindaja Erik Kannike märkis: „Kui arendada midagi kaitsevaldkonnas, eriti tarkvaras, on oluline mõista lõppkasutaja töövoogu. Kõik lahedad vidinad jäävad seisma, kui neid ei osata või ei jõuta kasutada.“

Disaini ja kasutajaliidese tähtsust rõhutas ta samuti: „Keskmine kasutajaliides militaarmaailmas on kolm kollast nuppu, punane nupp ja ‘abort’ ja see on mitmemiljoniline lahendus.”

Erik tõi ka välja, et keeruline on lõplikku tagasisidet oma tootele saada. “Sina ei saa kunagi lõpptagasisidet, kuidas süsteem toimib, sest sul ei ole vajalikku õigust seda infot teada.” Väärtuspakkumine on see, mida lõppkasutaja enam tegema ei pea. “Kui vaadata, mida otsitakse, siis tahetakse väikseid võimekusi, mis on kiiremad ja odavamad.”

Laevad, tekstiil ja sensorid – kaitsetööstus on mitmetahuline

Baltic Workboats, üle 250 aluse ehitanud ettevõte, tõi välja, et kõik nende toodang on eritellimuslik ja turvalisusele orienteeritud. Nende autonoomsed laevad on tähelepanu keskmes, eriti Ukraina viljaekspordi koridori kaitsmisel. „Autonoomsete laevade puhul arvatakse tihti, et need on lihtsad süsteemid, aga tegelikult vajavad nad rohkem tarku inimesi kui tavapärased alused,“ rõhutas ettevõtte esindaja Jüri Saska.

Lisaks tõi ta välja, et neil ei ole näiteks ühtegi alust, mis oleksid seeriatootmises. “Sisuliselt kõik alused, mida ehitame on custommade. Kuna ehitus, tootmine ja disain on ühes majas, siis projekti käigus oleme paindlikud muudatuste osas”

Lindante, kaitserõivaste tootja, keskendub elektromagnetkiirguse ja soojusjälje juhtimise lahendustele. Nende tooteid kasutavad juba kaheksa riigi relvajõud. Tarmo Kattago sõnul: „Kandesüsteemid peavad sobima erinevatele kehadele ja pikkustele. Ainult siis saab rääkida tõeliselt toimivast lahendusest.“

Kaitseväele on nad tootnud rõivaid, kindaid ja kotte alates 1995. aastast, aga nende toodete tegemiseks lepingute saamine käib läbi riigihangete ja hanke võitmine ja toodete tegemine Eestis käib ainult odavaima hinna peal ja nii ei ole võimalik Kattago sõnul mingit innovatsiooni teha. Ka äri jätkusuutlikkus on riigihangetele keskendumisel küsitav.

Loe pikemat intervjuud Tarmo Kattagoga Äripäeva Tööstusuudistes SIIN.

Teaduspartnerlus ja kodumaine vastupanuvõime

Henri Schasmin TalTechist tutvustas oma projekte, mis keskenduvad nii mürskude killustuvuse kui tuuleparkide mõjude uurimisele. Nende sõnul on kodumaine arendustegevus oluline just kriisiolukordades, kui tarneahelad võivad katkeda: „Meil võib olla tehnoloogia, aga ilma vajalike käitluslubadeta ei saa sellega midagi teha.“ Ning väga palju tegevusi sõltubki lõpuks tellijast. “Oluline, et jõuaks projekti planeerimisfaasides sinna, kus on reaalne vajadus.”

Kokkuvõtteks

Eesti kaitsetööstus on jõudsalt arenev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline sektor, kus koostöö, paindlikkus ja innovatsioon käivad käsikäes.

Ülemaailmsel loominguliste idufirmade võistlusel esindab Eestit meie programmi ettevõte Lapaduu

Eestit esindab globaalsel võistlusel Creative Business Cup ettevõte Lapaduu, mis pakub mesilasvahaga immutatud pakkematerjali. Lapaduu osaleb ka Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammis. Võistlus toimub 14.–16. septembril Taanis, Kopenhaagenis ja sellest võtab osa ca 80 riiki, kes on valinud end esindama  loomingulise ja innovatiivse idufirma.

„Lapaduu saab oma toodete valmistamisel kasutada tekstiilijäätmeid ja samal ajal  vähendada toidujäätmete hulka, kuna mesilasvaha hoiab tooted hingavana ja need ei rikne nii ruttu. Samas on sellisel materjalil veel mitmeid kasutusvõimalusi,“ ütles Creative Business Cup Eesti  eelvõistluse žürii esimees Yrjö Ojasaar Change Venture´st.

„Creative Business Cup avab tee globaalsetele turgudele. Lisaks mitmesugustele auhindadele pakub üritus kõigile suurepäraseid võimalusi oma teadmiste täiendamiseks, võrgustiku laiendamiseks ja inspiratsiooni saamiseks, samuti ainulaadset võimalust oma idee ülemaailmseks tutvustamiseks. Seekord anname võimaluse loodust säästvatele pakkematerjalidele,“ ütles Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Lisaks võitjale saavad Kopenhaagenis toimuvast üritusest osa  ka II ja III koha saanud startuppide esindajad: A-bionic  ja Spiiker.

A-Bionic töötab välja modulaarset bioonilist käeproteesi ja Spiiker kasutab tehisintellekti sümbolite ja kõne genereerimiseks, et muuta suhtlus kättesaadavamaks, isikupärasemaks ja kultuuriliselt asjakohasemaks ka erinevate puuetega inimestele.

Tartu Loomemajanduskeskuse auhinna, 6 kuud LooME kiirendis pälvis personaliseeritud lõhnakogemusi arendav Lõhnakas.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori eriauhinna – 8 koolitust ja konsultatsiooni võitis modulaarset, inimese elukaart järgivat maja arendav Avitan Majad.

Estonian Business School pakub 3 EAP väärtuses vabalt valitud koolituse kõigile Spiikeri tiimi liikmetele.

Beamline kiirendi nõustamistele pääseb A-bionic.

Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012. Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad Estonian Business School, Beamline, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Tartu Loomemajanduskeskus.

Projekti toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.    

Tallinn Design House tähistas 8. sünnipäeva

15. mail toimus Tallinn Design House’i esindusruumis Rotermanni kvartalis meeleolukas ja inspireeriv õhtu, millega tähistati Eesti disaini ühisturundusplatvormi 8. sünnipäeva. Tallinn Design House on Ettevõtlusinkubaatori loomemajanduse arenduskeskus, ning ka sünnipäeval esinesid meie programmide ettevõtted.

„Kaheksa on sümbol, mis tähistab nii meie sünnipäeva kui ka lõpmatust – järjepidevust, kasvu ja loovuse kestvust,“ sõnas Tallinn Design House’i juhataja Anu Lõhmus esindusruumi 8. aastapäeval. Ta tänas kõiki disainereid, kes on selle aja jooksul Tallinn Design House’i platvormi usaldanud, ning tõstis esile ka meeskonna igapäevast pühendumust Eesti disaini nähtavaks tegemisel.

Sünnipäeva aitas tähistada kolme disaineri üllatusi täis moemäng ning meeleoluka muusikalise etteaste tegid Uku Suviste ja Katrina Merily. Õhtu keskne teema oli enese eest hoolitsemine läbi moe, ilu ja lõhna. Oma brände ja loomingut esitlesid Birico, New Life Studio ja T-Perfume – ettevõtted, kes osalevad ka Tallinna Ettevõtlusinkubaatori arenguprogrammides.

Birico disainer Brigit Usin rõhutas oma esitluses siidi luksuslikke ja nahasõbralikke omadusi. Ta tutvustas, kuidas siidist tooted – näiteks padjapüürid ja unemaskid – aitavad kaasa paremale unele ning hommikusele värskusele. „Siid on eriline materjal – see säilitab niiskust ja on nahale õrn, mis tähendab, et see toetab naha loomulikku ilu ka une ajal. Nii on täiesti võimalik, et 50-aastaselt näeme välja nagu kolmekümnesed,“ ütles Usin muigega.

T-Perfume’i lõhnakunstnik Tony Veiler jagas külalistele nõuandeid, kuidas valida parfüümi vastavalt meeleolule ja hetkeolukorrale. Samuti tutvustas ta brändi uusi lõhnasid. „Parfüümi valimisel ei peaks alati lähtuma oma lemmikust või signatuurlõhnast. Küsi endalt – mis meeleolus ma täna olen? Näiteks hommikuks soovitame meie parfüümi The Sweetness of Doing Nothing – see on magus ja helge lõhn, inspireeritud Dolce Vitast. Itaallastel ja hispaanlastel on oma dolce vita ja siesta, aga eestlastel on ainult töö. Seepärast valmistasimegi selle lõhna, mis kutsuks inimesi üles lihtsalt olemise naudingut hindama,“ selgitas Veiler.

New Life Studio disainerid Tuuliki Peil ja Eva Lotta Tarn tutvustasid oma loomingut, mis keskendub taaskasutusele. „New Life Studio sai alguse soovist luua ainulaadset ja kestlikku moodi, kasutades vaid taaskasutatud materjale. Ma ei osta kunagi uusi kangaid – kui mul tekib idee luua roheline kleit, siis otsin seda sobivat materjali second-hand poodidest. See võib vahel olla aeganõudev ja väsitav, aga see annab mu igapäevasele tööle sügavama mõtte,“ selgitas Peil.

Eva Lotta Tarn lisas, et nende uus kollektsioon on inspireeritud naiselikkuse mitmetahulisusest:
„See kollektsioon on kui austusavaldus naiselikkusele. Minu jaoks on see olnud ka isiklik uurimisretk – mõtestada, mida naiselikkus tähendab ja kuidas seda väljendada läbi vormi, kanga ja detailide,“ rääkis Tarn

Tallinn Design House esindab enam kui 130 Eesti moebrändi ja disainiettevõtet, pakkudes nii rõivaid, aksessuaare, kodusisustust kui ka kingitusi. Esindusruumis kohtuvad ajatu esteetika, läbimõeldud vormikeel ja jätkusuutlik mõtteviis.

Kõik sünnipäeva pildid leiad SIIT.

Ringmajanduslike väljakutsete lahendamiseks kuulutati välja ELi hanke eelteade

Rahvusvaheline Creative Circular Cities projekti on avaldanud tulevase eelturuhanke (PCP) protsessi jaoks eelinfoteate, et osta teadus- ja arendusteenuseid, mille abil lahendada ringmajanduse väljakutseid, mille on määratlenud projektis osalevad linnad.

Hankemenetluse eesmärk on käivitada uute lahenduste väljatöötamine ja katsetamine, et vastata kahele väljakutsele, mis tulenevad üldisest vajadusest suurendada Läänemere piirkonnas konkreetsete ringmajandust edendavate praktikate arvu.

Osalevad linnad on määratlenud järgmised konkreetsed väljakutsed, millest soovitakse valida kaks kõige olulisemat, mis esitatakse hankes väljakutsetena ning mille täpsustamiseks kasutatakse avatud turukonsultatsiooni:

• Turu: Kuidas luua ligipääsetav ja ühtne platvorm või süsteem, mis ühendaks ringmajandusse panustavad teenusepakkujad, võimaldades klientidel lihtsamalt nende teenuseid leida ja kasutada?
• Tallinn: Kuidas arendada ligipääsetav ja taskukohane tööriist või metoodika, mis võimaldaks VKEdel hinnata ja parandada oma toodete või teenuste ringlust ka juhul, kui neil puudub sisemine pädevus või väline tugi?
• Riia: Kuidas rakendada kogu linna hõlmavat ühilduvat süsteemi või lahendust, et kaotada ühekordsed materjalid (nt topsid, taldrikud ja söögiriistad) avalikel üritustel?
• Kiel: Kuidas luua süsteem või lahendus ehitistelt, messidelt ja festivalidelt pärit kasutatud komponentide ja esemete kogumiseks, uuendamiseks, ümberjagamiseks ja taaskasutamiseks?
• Gdynia: Kuidas arendada ligipääsetav, taskukohane ja jätkusuutlik lahendus — mida toetavad kultuuri- ja loomemajanduse sektorid — suurendamaks suuremahulise kodumajapidamisjäätmete taaskasutust?
• Aarhus: Kuidas arendada jätkusuutlik, ringmajandusel põhinev ja kultuuriliselt asjakohane lahendus, et aktiveerida talvekuudel sadamas asuv vähesel määral kasutatav kuppelstruktuur?

Oma huvi võid väljendada vastates küsitlusele, andes sisendeid, mis aitavad meil hanke kujundamist suunata ning võimaldavad Sul osaleda ka lähikuudel toimuval avatud turu-uuringus (OMC).

Eelteade eelturuhanke kohta on avaldatud ELi ametlikul hankelehel:
https://ted.europa.eu/en/notice/-/detail/285317-2025

Huvitatud osapooltel on võimalus osaleda ka veebiküsitluses ning neid teavitatakse avatud turukonsultatsioonidest, mis on plaanis:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSc1nXAUJu6XXEMpxcPL27m4IyIxedNlRBrFmMgPjpe6TBgiCQ/viewform

Eelturuhange (PCP) on protsess, mille puhul ei osteta olemasolevaid tooteid, vaid rahastatakse teadus- ja arendustegevust etappide kaupa — alustades kontseptsiooni loomisest, liikudes prototüüpide kaudu kuni reaalsete testideni. Nii võimaldab PCP linnadel suunata turule vastavates strateegilistes valdkondades lahendusi, kus tänasel päeval sobivaid tooteid veel ei eksisteeri.

„Creative Circular Cities“ projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm, mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.

Tänavune MELT tõi kokku 306 huvilist

15. aprillil toimus Kultuurikatlas MELT Innovatsioonifoorum, mis sel aastal keskendus ekspordile ja rahvusvahelisele kasvule. MELTi kororaldasid Tallinna ettevõtluskeskus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Tehnopol.

MELTi peaesineja, analüütik Christopher Lyrhem rõhutas, et maailmamajandust ootab ees suur ümberhäälestamine – ellujäämiseks tuleb julgeda uuendada oma ärimudelit ja investeerida innovatsiooni. Ja tulevik? See kuulub robotitele.

Ettevõtlusinkubaatori paneelides keskendusime toodete ja teenuste ekspordile:

Ühes paneelis arutlesid kolm ambitsioonikat moebrändi asutajat rahvusvahelise müügi ja ekspordi väljakutsetest ning võimalustest. Michael Burich (Maison Beast) jagas kogemusi julge ja provokatiivse brändi viimisest globaalsetele turgudele, sealhulgas New Yorgi ja Milano moenädalatele. Mariliis Pikkar (Marimo Fashion) rääkis luksusmoe ekspordist, personaalse teenuse digitaliseerimisest ning lojaalse kliendibaasi loomisest 27 riigis. Jüri Belov (Racer Worldwide) andis ülevaate sellest, kuidas noortekultuurist inspireeritud bränd jõudis Pariisi moenädalale ning kuidas strateegilised koostööd ja kogukonna kaasamine toetavad ülemaailmset kasvu.

Teine paneel keskendus sellele, kuidas viia kohalik teenus maailmaturule ja ületada geograafilised piirid. Külli Hansen rääkis, kuidas Tartu Filmifondiga Eesti filmivõttepaikade turundamine ja kohalike filmide toetamine aitavad suurendada riigi rahvusvahelist tuntust. Birgit Karus NOH Production agentuurist jagas strateegiaid, kuidas digiturunduse ja loovate lahendustega teenuseid globaalses mastaabis eksportida. Liina Amon rääkis, kuidas nende Fienta piletimüügiplatvormil on õnnestunud laieneda enam kui 70 turule.

Mõlemaid paneele modereeris Ettevõtlusinkubaatori mentor Kaarel Mikkin.

Demoalal võis kohata ka meie programmide ettevõtteid:

• Katarina Sarap Illustrations – Loovstuudio, mis pakub erksavärvilisi ja autentseid illustratsioone laiale kliendiringile.
• Lapaduu – Vahariidest keskkonnasõbralik toidusäilituskangas.
• Birico – Siiditoodete bränd Eestist, mis on loodud pakkuma kõrgeimat kvaliteeti, tervislikke valikuid, enesearmastust ja puudutust luksusest igapäevaelus.
• Pistiik – Isikutuvastuse teenused piirideta maailmas.

MELTi külastas sel aastal 306 osalejat; lavalt käis läbi 24 esinejat; demoalal oli 28 ettevõtet või organisatsiooni.

MELTi korraldavad Tallinna Ettevõtluskeskus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

Vaata järele sündmuse hetki fotogaleriist.

Vaata MELTi aftermovie’t:

Järgmine MELT toimub 7. aprillil 2026 – pane see kuupäev juba täna kalendrisse, et olla osa uuest põnevast päevast innovatsiooni, ettevõtluse ja tulevikutrendide maailmas.

Disain kohtub Teadusega – biomaterjalide innovatsioon ja arendus

Hiljuti toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös üritustesarja „Disain kohtub Teadusega“ seminar, kus fookuses oli biomaterjalide arendus ja kasutamine tuleviku disainis ja tööstuses. Üritus tõi kokku disainerid, teadlased ja ettevõtjad, pakkudes inspireerivaid lugusid biomaterjalide innovatsioonist ja praktilistest rakendustest.

Seminari avas Kärt Ojavee, kes rääkis oma kogemustest eri materjalide ja tehnoloogiate ühendamisel. Ojavee rõhutas, et looming ei piirdu ainult tekstiilidega, vaid hõlmab mitmesuguste looduslike ja ringmajandusel põhinevate materjalide katsetamist. Ta tutvustas projekte, kus on näiteks töötatud lina, kanepi ja nõgese kiududega, samuti katsetusi juustest valmistatud materjalidega, mida on saadud salongide jääkidest. Ojavee tõi esile ka taimsete värvide kasutamise väljakutsed ning rõhutas vajadust teadliku biomaterjalide kogumise ja mõtestamise järele.

Riina Õun jagas oma teekonda teeseene bakteriaalse tselluloosi arendamisel nahasarnaseks materjaliks. Tema motivatsioon sündis vajadusest pakkuda vegan-sõbralikke lahendusi moevaldkonnas. Õun rääkis materjali väljatöötamise katsumustest – lõhnast, venivusest ja veekindlusest. Lisaks tutvustas ta oma tööd näiteks munakoore-želatiini komposiitmaterjaliga ning koostööprojekti, kus Portugali oliivijääkidest loodi dekoratiivseid seinapaneele LVMH butiikidele, aidates vähendada ohtlikke jäätmeid.

Märt-Erik Martens, Gelatex Technologies kaasasutaja ja tegevjuht, avas ukse nanofiibriliste materjalide maailma. Martens tutvustas Gelatexi revolutsioonilist HaloSpinning tehnoloogiat, mis võimaldab kiiret ja kuluefektiivset nanofiibrite tootmist. Eesmärgiks on pakkuda skaleeritavaid lahendusi kultiveeritud liha ja regeneratiivse meditsiini valdkondades. Martens rõhutas, et nanofiibrid võimaldavad kasvatada rakke 3D-struktuuris, mis matkib paremini looduslikku kudet – see on oluline samm näiteks kultiveeritud steigi või filee loomisel. Lisaks tõi ta välja, et enamus ettevõtte ärist on seotud ka tervisevaldkonnaga.

Anna-Liisa Kubo ettevõttest Nanordica Medical rääkis, kuidas nad on arendanud nanofiibril põhinevaid haavahooldustooteid, mis kasutavad hõbeda ja vase sünergilist toimet. Uuenduslik materjal võimaldab kasutada oluliselt vähem hõbedat, säilitades samas kõrge efektiivsuse bakterite inaktiveerimisel ja põletiku kontrollimisel. Kubo rõhutas, et eri haavad nõuavad erinevaid lahendusi ning ettevõte töötab mitme tehnoloogia arendamise suunal. Suur osa arendustegevuse kuludest on läinud juriidiliste ja regulatiivsete küsimuste lahendamisele, kuid plaanis on tooted turule tuua juba lähiajal.

Seminar andis hea ülevaate sellest, kuidas teadus ja disain saavad ühendada jõud jätkusuutlike ja innovaatiliste lahenduste loomiseks. Üritus tõestas, et biomaterjalide areng on Eestis jõudsalt edenenud ning teadlaste ja disainerite koostöö pakub uusi võimalusi nii tööstuses kui ka igapäevaelus.

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Sarja eesmärk on tuua kokku teadlased ja teemast huvitatud ettevõtjad, et leida võimalusi koostööks. Eesmärk on tutvustada, millised erinevad teadustööd toimuvad TalTech’is ja kuidas on ettevõtjatel võimalik osa saada ülikooli poolt pakutavatest võimalustest.

Üritus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm.

Tallinna Ettevõtlusinkubaator pidas 24. aprillil sarikapidu

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone ehitus Tallinnas Sadama asumis Poldri 3/1 on edenenud jõudsalt ning projekt on jõudnud olulise verstapostini – hoone on saavutanud projektijärgse kõrguse ja eile, 24. aprillil, peeti hoone sarikapidu.

Sarikapeol tervitas külalisi Tallinna abilinnapea Margot Roose: „Ettevõtlusinkubaator on oma tegutsemisaja jooksul pakkunud mitmekesiseid teenuseid, mis on olnud ettevõtjatele suureks toeks. Kuid kõige väärtuslikumaks ressursiks on kujunenud kogukond inkubaatori ümber – ettevõtjad ja koostööpartnerid, kes liiguvad koos, mõtlevad loovalt ega pelga riske. Just see kogukond ootab uue hoone valmimist suurima põnevusega. Need ettevõtjad, kes siia tulevad, leiavad siit tuge ja innustust suurelt mõtlemiseks. Ühel päeval on palju neid edulugusid, mille kohta saame öelda: just sellest Ettevõtlusinkubaatori hoonest sai alguse nende tähelend.”

Valmivas hoones jätkab Ettevõtlusinkubaator alustavatele ja kasvavatele mikro- ja väikeettevõtetele inkubatsiooniprogrammide, koolituste ja erinevate sündmuste korraldamisega. Hoone esimesel korrusel avatakse sündmusruumid ning kohvik. Lisaks on kavandatud ekspositsiooniala, mille esimene näitus valmib koos hoone avamisega. Teine korrus hõlmab paindlikke töö- ja koosolekuruume, mida saab kasutada nii päevapõhiselt kui pikaajaliseks kontoritööks. Kaasaegselt haljastatud suveõu ja rattaparkla loovad hoone ümbrusse mõnusa väliruumi.

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid nõukogu esimees Joosep Vimm rõhutas, kui tähtis on alustavaid ettevõtteid toetada. „Edukad ettevõtted on oluline osa ühest tõeliselt suure maailmalinn toimimisest. Iga väike või suur ettevõte saab aga kuskilt alguse ja just neid häid ideid peab ka Tallinn aitama idanema ja kasvama panema.” Ta lisas: „Ettevõtlusinkubaator on teinud head tööd ning pealinna ambitsiooni kasvades laieneb ka inkubaatori profiil. Nüüd saab inkubaator peagi selleks ka endale kaasaegse ja kõikidele vajadustele vastava uue kodu.”

 „Uue hoone ehitusel on meie jaoks oluline nii kvaliteet kui ka keskkonnateadlikkus. Vana paekivist hoone demonteeriti ja taastati kivi-kivi haaval ning nüüd saab see uue elu aastakümneteks. See on suurepärane näide asumis ajaloolise miljöö säilitamisest ning ringmajandusest ehituses.“ sõnas Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus ja lisas, et „insenerid, ehitaja ja sisearhitekt töötavad tihedas koostöös, et eripärane hoone valmiks oodatud funktsioonidele vastav ning täiendaks ka üldist linnaruumi.”

„Ehituse käigus on ette tulnud ka väljakutseid, mis on nõudnud inseneridelt leidlikke lahendusi – näiteks klaasfassaadi ja kandekonstruktsioonide osa“ rääkis Vanalinna Ehituse OÜ ettevalmistuse juht Johannes Rammo ning lisas, et „vaatamata ehitusprotsessis ette tulnud takistustele on töö sujunud tänu meeskonna koostööle ning peagi alustame juba siseviimistlustöödega“.

Kahekorruseline hoone valmib 2025. aasta lõpus ning sellest saab oluline keskus alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele, innovatiivsetele projektidele ning loome- ja ringmajanduse kogukonnale.

Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid on asutatud Tallinna linna poolt 2006. aastal. Uue hoone projekteeris Projektibüroo OÜ ja ehitab Vanalinna Ehitus OÜ. Hoone asub 3365 m² Poldri 3/1 kinnistul, suletud netopind on 1900 m² ja kogu projekti maksumus on 6 miljonit eurot.

Suurepärane võimalus meie partneritelt tervisetehnoloogia innovaatoritele!

Arendad tervisetehnoloogia lahendust ning soovid seda järgmisele tasemele viia? Liitu Health Founders Estonia Startup Bootcamp üritusega, mis toimub 16.–17. mai Tartus!

Kahepäevane sündmus toob kokku tervisetehnoloogia ideedega eksperdid, teadlased ja entusiastid, et muuta ideed tipptasemel lahendusteks.

Kahe päeva jooksul saad: 

◾ Üks-ühele mentorlust oma ala ekspertidelt
◾ Uusi teadmisi interaktiivsete töötubade kaudu
◾ Võimaluse laiendada oma professionaalset võrgustikku ja leida koostööpartnereid
◾ Arendada ja täiustada oma meditsiinilahendust
◾ Parimad lahendused saavad täiendava toetuse  – piletid idufirmade konverentsidele, mentorlus ja eksklusiivne ligipääs HFE programmidele

Kes peaksid kandideerima?

🔹 Idufirmad ja tervishoiuinnovaatorid maailmamuutvate ideedega
🔹 Meeskonnad, kellel on juba valmis prototüübid või varajases staadiumis tervisetehnoloogia lahendused
🔹 Teadlased, kes soovivad oma uurimistöö tulemusi päris elus rakendada
🔹 Kõik, kes soovivad panustada tuleviku tervishoidu 

Registreeru üksi või meeskonnaga TAIKAI platvormil hiljemalt 7. maiks, esita oma idee ja leia tiimikaaslased!

📍  Kandideeri siin: https://taikai.network/health-founders-estonia/hackathons/Bootcamp 

📍 Täiendav info siin: https://hfe.ee/

Health Founders Estonia (HFE) on Eesti tervisetehnoloogia sektori katusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Tervisemajanduse Koda (Health Founders) Tartu Ülikool, Sparkup Tartu Teaduspark ja Civitta. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest läbi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programmi Startup Estonia.

#HFEStartupBootcamp #Tervisetehnoloogia #Innovatsioon #Idufirmad #Tartu #HFE #HealthTechFounders

Ettevõtlus­inkubaatori ringmajandus­teemalise ekspositsiooni loob Heya Visual

Tallinna Ettevõtlusinkubaator kuulutas välja ekspositsioonihanke võitja, kelle ülesandeks saab ringmajandusteemalise ekspositsiooni loomine inkubaatori peagi avatavasse majja Poldri 3/1. Hanke* võitis Heya Visual, kelle kontseptsioon tõusis esile oma loovuse ja kaasava lähenemisega.

Tarbimisühiskond on tinginud üha suurema loodusressursside kasutamise. Lisaks sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele kaasnevad sellega ka mitmed keskkonnaprobleemid ja jäätmete hulga suurenemine. Seetõttu on vaja leida kooskõla tarbimise ja kestliku arengu vahel. Ettevõtlusinkubaatorisse kavandatav näitus tutvustab nii ettevõtetele kui ka erinevas vanuses linnakodanikele ringmajanduse printsiipe ja ringmajanduse valdkonda käsitletavaid teemasid interaktiivse väljapanekuga, kus igaüks saab ka mänguliselt oma teadmisi proovile panna ja katsetada uusi ideid.

Heya Visual võidutöö ideekavand on üles ehitatud kui terviklik teekond, tutvustades ringmajanduse põhimõtteid, ettevõtete edulugusid ja parimaid praktikaid. Seejuures innustades külastajaid mõtlema, kuidas igaüks meist saaks ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt toimida ja kuidas teha jätkusuutlikke valikuid nii isiklikus elus kui ka ettevõtetes. Ekspositsiooni loomisega soovitakse anda külastajatele suuniseid ja arusaamine, et igaühe panusest oleneb meie edasine tulevik.

Heya Visual võidutöö tiimi kuuluvad Jüri Lõun, Raivo Randoja, Sigrid Randoja ja Kaia Lõun ning sealhulgas on kaasatud ka ringmajanduse eksperdid Margit Rüütelmann ja Kaia Lõun.

Ekspositsioon valmib Creative Circular Cities (CCC) projekti raames, mida kaasrahastab EL Interreg Läänemere piirkonna programm. Projekt edendab ringmajandust kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused. Demolinnades – Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI) – tutvustavad partnerorganisatsioonid, kuidas loomesektor saab toetada ringmajandust, kasvatada vastutustundlikku tarbimist ning aidata ettevõtetel ringmajandust rakendada. Antud ekspositsioon on üks Tallinna kui demolinna tegevustest.

Koostöös tellijaga jätkub kontseptsiooni edasine arendamine ning ekspositsiooni avamine on planeeritud 2025. aasta lõppu.

* Ekspositsiooni teostaja valiti hanke „Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone aadressiga Poldri 3/1 ringmajanduse teemalise ekspositsiooni teostuse tellimine: idee, ehitus ja paigaldus“ raames.

CCC partnerid kohtusid Gdynias, et käivitada eelhankeprotsess ja hinnata pilootprojektide edenemist

25.–28. märtsil kogunesid Creative Circular Cities (CCC) projekti partnerid kuuest pilootlinnast Poola põhjarannikul asuvasse Gdyniasse, et käivitada eelhanke (Pre-Commercial Procurement, PCP) protsess, jagada oma pilootprojektide arenguid ning planeerida koostööd ikubatsiooniprogrammide raames. Kohtumise korraldasid ühiselt Gdynia Disainikeskus, Pomožje regionaalne esindus Euroopa Liidus ning Taani Kultuuriinstituut.

Kohtumise ajal esitasid CCC demolinnad – Aarhus, Kiel, Gdynia, Turu, Tallinn ja Riia – igaüks konkreetse linnalise väljakutse, millele otsitakse innovaatilisi lahendusi. See tähistab olulist sammu CCC projekti järgmises faasis: innovaatiliste ringmajandusel põhinevate lahenduste arendamise toetamist läbi eelhankeprotsessi. PCP on Euroopa innovatsiooniinstrument, mis võimaldab avaliku sektori asutustel arendada uusi lahendusi koostöös erasektoriga.*

CCC projektipartner Gdynia Disainikeskus avas kohtumise, tutvustades keskuse suurimat iga-aastast sündmust – Gdynia disainipäevade festivali – ning selgitas, kuidas nende ringmajanduse lähenemine annab rohkem jõudu nii disaineritele kui kuraatoritele, vähendades samas kulusid ja avades uusi võimalusi. Põhisõnum – disain peaks olema tööriist probleemide lahendamiseks ning lahenduste leidmiseks, mis on kasulikud nii inimestele kui planeedile – on integreeritud festivali põhiväärtustesse ja tegevustesse. Esimese päeva jooksul analüüsisid partnerid üksteise esitlusi, et õppida ja täiustada projekte.

Teisel päeval toimus põhjalikum teadmiste jagamise töötuba. Aruteludes tõstatati küsimusi nagu: Kuidas saab loovaid ringmajanduslikke tegevusi pärast konkreetset sündmust jätkusuutlikult edasi viia või muuta need ärilisteks ideedeks? Kuidas saaks partnerid paremini ressursse jagada? Kas mõne partneri viis kaasata poliitikakujundajaid võiks inspireerida teisi oma linnade jaoks uusi poliitikastrateegiaid looma

Päev lõppes ekskursiooniga Gdański laevatehase ringmajanduslikule algatusele. Seal on kohalikud ettevõtjad muutmas muidu tühjana seisvat mereäärset ala sotsiaalseks ja loovaks keskuseks, kasutades ära olemasolevaid materjale ja ruumi. Suured hallid on ümber kujundatud ühiskasutatavaks kunstiruumiks ning tulevikus hakkavad seal tegutsema nii kohalikud kunstnikud kui ka residentuurikunstnikud.

Kolmandal päeval toimus töötuba Maija Krastiņa juhtimisel, kes on strateegilise kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist ning Zero Waste Latvia organisatsiooni juhatuse liige. Töötuba keskendus kommunikatsioonitrendidele ning julgustas projektipartnereid koostööle sisuloome valdkonnas, et tugevdada üksteise sisu ja leida sobivaimad lähenemised ja kanalid erinevate sihtrühmadeni jõudmiseks.
Kohtumise lõpetas intensiivne arutelu eelhankeprotsessi ja linnade ees seisvate väljakutsete teemal.

„Creative Circular Cities“ projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm, mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.

Mis on PCP?
Eelhange (Pre-Commercial Procurement) ei tähenda olemasolevate toodete ostmist, vaid rahastab teadus- ja arendustegevust etappide kaupa – alates kontseptsiooni loomisest, prototüüpide arendamisest kuni reaalsetes oludes testimiseni. See võimaldab linnadel suunata turule lahendusi, mis vastavad nende strateegilistele vajadustele, eriti valdkondades, kus sobivad tooted täna veel puuduvad.