Tallinna Ettevõtlusinkubaator kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Privaatsuspoliitika

ENG
Tutvu programmidega

Tallinna Ettevõtlusinkubaator kuulutas välja enampakkumise uue hoone kohvikupinna rentimiseks

Tallinna Ettevõtlusinkubaator (Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) on kuulutanud välja enampakkumise aadressil Poldri 3/1 asuvate ruumide rentimiseks kohviku pidamise eesmärgil. Hoone on hetkel veel ehitusfaasis, kuid eeldatavalt valmib detsember 2025.

Ettevõtlusinkubaator soovib leida professionaalset ja kogenud partnerit, kelle juhtimisel kujuneb uuest kohvikust meeleolukas ja kvaliteetne kohtumispaik nii maja rentnikele, töötajatele, kui ka külastajatele. Kohvik antakse rendile koos olemasoleva kohvikumööbli, sisustuse ja kuumköögitehnikaga ning lao- ja personaliruumidega. Rendilepingu alusel annab TEI kohvikuoperaatorile kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud ruumid, sisustuse ning vara, samuti sellega seotud õigused ja kohustused.

Kohviku oodatavate külastajate sihtrühmad kuuluvad TEI töötajad, hoone (püsi)rentnikud, majalised ja ka ürituste/sündmuste/näituse külastajad ning korraldajad, sealhulgas Eesti ja välismaa üksikkülastajad, grupituristid, koolilapsed-õpilasfirmade grupid.

Rendile antava ruumi pindala on 213,65 m2 , mis sisaldab endas kohviku avalikke külastajaruume 173,3 m2, tehnilisi tagaruume koos kuumköögi seadmetega kokku 34,4 m2 ja 50% ulatuses üldkasutatavaid ruume, st WC-d kohviku läheduses.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse-, konverentsi- ja koolitusruumid ning kohvik ja hoone ülemisel korrusel töö-, rendi- ja nõupidamisruumid. Loodavas hoones jätkab Tallinna Ettevõtlusinkubaator olemasolevate ettevõtlusinkubatsiooni programmide ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Samuti pakutakse uues hoones ettevõtetele tugiteenuseid loome- ja ringmajanduse vallas. Avalikud ruumid on mõeldud kasutamiseks erinevate valdkondade ettevõtetele, professionaalidele, organisatsioonidele ja huvilistele, kes loovad enda tegevusega säästlikult ja kestlikult majandavat ettevõtluskeskkonda.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 1. september. Lisainfo: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9051205/notices

Fotod: Kohviku vaated (sisearhitektuuri autorid on LUMIA (Margit Aule, Viktoria Ugur), Projektibüroo (Jane Teresk).

CreativeGPS: Kasvamise, koostöö ja karjääri planeerimise teekond

Ettevõtlusinkubaatori osalusel toimunud CreativeGPS projekt on ametlikult lõppenud, lõpetades inspireeriva teekonna, mis oli täidetud eakaaslastelt õppimise, oskuste arendamise ja sisuka piiriülese koostööga. Projekti raames loodi programm loomevaldkonna professionaalide jaoks, kes tegutsevad tänapäeva tööjõuturul sageli ettearvamatus reaalsuses. Programm tõi kokku üle 60 osaleja Lätist, Eestist ja Soomest ning pakkus toetavat keskkonda kasvamiseks ja uut kontaktide loomiseks.

Koolitusprogramm töötati välja loomeinimeste karjääriarengu vajadusi silmas pidades ning 7-nädalase perioodi jooksul sisaldas see nii kohapealseid kui ka veebipõhiseid töötubasid, mida juhtisid oma ala eksperdid. Õppetegevused algasid samaaegselt Tallinnas, Helsingis ja Riias ning kulmineerusid rahvusvahelise eakaaslaste kogunemisega – intensiivse bootcamp’iga Tallinnas. Kahe päeva jooksul sukeldusid osalejad sügavamalt võrgustike loomisesse, ettevõtlusesse, karjääristrateegiasse ja koostöö mõtteviisi, töötades nii individuaalselt kui ka meeskondadena.

Koolitusprogramm töötati välja loomeinimeste karjääriarengu vajadusi silmas pidades ning 7-nädalase perioodi jooksul sisaldas see nii kohapealseid kui ka veebipõhiseid töötubasid, mida juhtisid oma ala eksperdid. Õppetegevus algas samaaegselt Tallinnas, Helsingis ja Riias ning kulmineerus kõikide riikide osalejate kogunemisega intensiivses bootcamp’is Tallinnas. Kahe päeva jooksul sukeldusid osalejad sügavamalt võrgustike loomisesse, ettevõtlusesse, karjääristrateegiasse ja koostöö mõtteviisi, töötades nii individuaalselt kui ka meeskondadena.

CreativeGPS programm sündis enam kui 15 eksperdi panusel, kes keskendusid väärtuspõhise karjääri võimekuse kasvatamisele kunsti-, kultuuri- ja loomevaldkonnas. Mitmekülgsete ja kasulike teadmiste ühendamise kaudu loodi kaasahaarav õpikeskkond, mis tõstis enesekindlust, sütitas uusi arutelusid eri loomevaldkondade vahel ning pani aluse püsivatele rahvusvahelistele võrgustikele.

Lisaks töötubade ja veebiseminaride jaoks loodud ulatuslikele materjalidele sündis projekti käigus selle kõige kestlikum tulemus: CreativeGPS töövihik.

Karjääri kompass loomeinimestele: Avasta CreativeGPS töövihik!

Pealkirjaga „CreativeGPS: Õpi navigeerima tugevama karjääri suunas“ töövihik sisaldab kuut põhiteemat: eksperdi brändi loomine, tööotsimisvõimaluste suurendamine, ettevõtluse võimaluste mõistmine, sotsiaalmeedia strateegiline kasutamine, võrgustike loomine ja koostöö üle piiride – kõik kohandatud loomeinimeste karjääriteekonna toetamiseks.

See tasuta ligipääsuga ressurss on kasutusvalmis ning täidetud praktiliste harjutuste, ekspertide teadmiste, mallide ja videoloengute linkidega praktiliseks õppimiseks.

Töövihikut katsetati esmalt koolitusprogrammi osalejatega ning seda täiustati väärtusliku tagasiside põhjal – kaasates olulised õppetunnid, parimad praktikad ja ideed, mis kõnetasid loomeinimesi kogu kogemuse vältel. Nüüd peegeldab see kõige mõjusamaid tööriistu ja strateegiaid, toetades loomeinimesi enesekindlamate ja kestlikumate karjääriradade kujundamisel üle eri distsipliinide.

Töövihik on avaldatud neljas keeles – eesti, läti, soome ja inglise – ning on suunatud mitte ainult loomeprofessionaalidele, vaid ka õpetajatele, mentoritele ja koolitajatele, kes töötavad kunstide, kultuuri ja loomesektori uue talentide põlvkonnaga.

Saadaval nii interaktiivse PDF-ina kui ka trükivalmis versioonina, on töövihik mõeldud paindlikuks kasutamiseks ning sisaldab illustratsioone läti kunstnikult Mārtiņš Zutis’elt. Seda võib kasutada individuaalselt või grupiarutelude tööriistana – see soodustab eneseanalüüsi, kogemuste jagamist ja strateegilist tegutsemist.

Töövihiku saab alla laadida siit: https://ndpculture.org/news/creativegps-introducing-a-multilingual-workbook-for-a-stronger-creative-career-eng-lv-ee-fi/ 

Projekti kaasrahastab 80% Interreg Central Baltic programm, ülejäänud 20% rahastavad projektipartnerid. CreativeGPS-i projektipartnerid on Northern Dimension Partnership on Culture (NDPC), Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Trade Union for Art and Culture Professionals TAKU.

Lisateavet projekti kohta leiate siit.

CCC projekti partnerid osalesid ELi rohenädala üritusel Riias

16.–17. juunil kogunesid Creative Circular Cities (CCC) projekti partnerid Riias, et jagada uuendusi, uurida ühistegevusi ja tutvuda kohalike ringmajanduse algatustega. Kohtumise oluliseks osaks oli ELi rohenädala partnerüritus – ringmajanduse hommikusöök, kus osalesid kohalike organisatsioonide esindajad. Üritus toimus Sadarbnīca’s – hiljuti avatud kogukonnakeskuses ja töökojas, kus inimesed saavad parandada või valmistada esemeid ning teha koostööd kestlike ideede nimel.

REA rahvusvaheline projektikoordinaator Ieva Kalniņa tutvustas kohta ja selgitas, et ringmajandus ei seisne ainult materjalide taaskasutamises – oluline on ka väärtuse lisamine esemetele, mis muidu läheksid prügimäele. Ta rõhutas, et loomesektoril võib selles protsessis olla tähtis roll. Sadarbnīca on hea näide: see toob esile loovad ringmajanduslikud lahendused. Disaini- ja arhitektuuritudengite Kārlis Jaunromānsi ja Alīna Beitane (Tandeems) abiga renoveeriti ruum ringdisaini põhimõtteid järgides. Koos kunstnikega loodi ainulaadseid esemeid – näiteks heegeldati vanadest juhtmetest värvikas ruumijagaja ning vanadest kummist ja tekstiilist tuletõrjevoolikutest valmistati padjad ja vastupidav mööbel.

Rihards Gāle Läti Rahvusteatrist tutvustas Greenstage’i projekti – uut algatust, mis edendab kestlikkust etenduskunstide vallas. Arutati ka ühe võtmeteemana võimalust, et teatrid võiksid jagada lavakujundusi ja kostüüme, mis aitaks vähendada keskkonnamõju. Rahvusteater on juba katsetanud peaaegu nulljäätmetega lavastust, kasutades lavakujunduses ja kostüümides ainult oma olemasolevat varu.

Evija Ozola-Ozoliņa organisatsioonist Zero Waste Latvija lõpetas ürituse ettekandega veebiplatvormist LietoVelreiz.lv, mis aitab kasutajatel hõlpsasti leida kohti, kus annetada, parandada, laenata või osta kasutatud esemeid.

Koosoleku esimesel päeval toimusid partneritel ka kaks pikemat tööseanssi konkreetsetel teemadel: eelhange (pre-Commercial procurement) ning Starter Kiti koostamine – see on veebipõhine kogumik projekti käigus loodud dokumentidest ja infomaterjalidest. Ürituse raames külastati ka Creative Factory Veldze’t – endist limonaadivabrikut – ning hiljuti kestlikkuse põhimõtete järgi renoveeritud Riia Tsirkust.

Creative Circular Cities projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Eesmärk on edendada kohalikul tasandil ringmajanduse üleminekut, kaasates kultuuri- ja loomesektori.

Stella Soomlais: Austusest materjali vastu sünnib kestlik ja funktsionaalne looming

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammis osaleva ettevõtte Stella Soomlais asutaja Stella Runnel jagas Tallinn Design House’i Artist Series projekti raames enda teekonda disainerina.

Kuidas jõudsid disaini ja nahakunsti juurde ja kas mäletad seda esimest hetke, mil tundsid, et see on sinu tee?

See on üsna tüüpiline, et väikesed tüdrukud mängivad ema kottide ja kingadega – nii ka mina. Aga tegelikult ei teadnud ma kaua, et seda ala saab Eestis õppida. Teekond nahakunsti maailma avanes läbi sõbranna, kes läks õppima Tartu Kõrgemasse Kunstikooli nahaosakonda. Tema kaudu mõistsin, et see maailm tähendab kotte, kingi ja raamatuid ning see ei ole lihtsalt mingi „pruun asi nurgas“ nagu erialainimesed vahel naljatlevad. Tänu temale tulin mõttele, et võiksin paberid sinna sisse panna.

Minu „heureka-moment“ oli sisseastumiskatsetel, kui sain aru, et see on täpselt see, mida ma tahan teha. Katsete ajal unistasin, et mul on kunagi oma stuudio, kuhu ma lähen tööle alles kella kaheteistkümneks ja kingin kõigile tuttavatele enda tehtud asju. Reaalsus on muidugi midagi muud, aga oma stuudio mul on ja sellega ma siiamaani tegelen.

Pean tunnistama, et esimese kursuse lõpus tekkisid kahtlused. Kõik mu gümnaasiumikaaslased valisid mõne asise eriala, kas majanduse või juura. Tegin isegi riigieksami uuesti ja sain juurasse sisse, aga õnneks taipasin, et see pole minu tee – eriti arvestades, et täna on just lepingud ja paberimajandus need, mida ma kõige rohkem edasi lükkan. Teine kõhklus tuli kolmandal kursusel, kui hakkasin tõsiselt huvituma antropoloogiast. Aga sain aru, et kõige mõistlikum on oma eriala lõpetada ja hiljem mõelda, kuidas neid huvisid ühendada.

Nii et jah, kõhklusi on olnud, aga samas on see valdkond kogu aeg ennast avanud erinevate nurkade alt. Mulle tundub, et vahet pole, mis ma oleks otsustanud – kui sa süvened, siis iga eriala pakub väga palju.

Oma brändi idee tuli seega juba kooli katsetel?

Jah, see oli pigem selline ettevõtluse tahe – tung midagi ise algatada ja teha. See oli tegelikult isegi varem olemas, aga ma ei osanud seda veel konkreetsesse vormi visualiseerida.

Kui ma ülikooli lõpetasin, siis Eestis polnudki väga tol ajal kuhugi tööle minna. Ka Erasmusel ei olnud siis veel selliseid häid praktikavõimalusi nagu täna, et oleks saanud kuskile välismaale kogemust hankima minna. Nii et põhimõtteliselt ainus variant oligi proovida ettevõtlus kohe ise ära ja vaadata, kuidas läheb.

Kui ma nüüd peaksin uuesti alustama, siis kindlasti läheksin ja katsetaksin esmalt tööd erinevates ettevõtetes, õpiks ja vaataks, kuidas teised on oma asjad üles ehitanud. Koguks kogemust ja kapitali ning võib-olla alles nüüd alustaks oma ettevõttega.

Kas täna tunned ennast pigem disaineri või ettevõtjana?

Ma arvan, et see on selline kombinatsioon. Aga ma olen kindlasti parem disainer kui ettevõtja. Kui ma peaksin otsuseid tegema ainult ettevõtja pilguga, siis meil ei oleks täna seda kohta, kus me intervjuud teeme. Disaini osa on minu jaoks ikkagi väga oluline ja südamelähedane missioonitöö.

Kuidas sa ise kirjeldaksid oma disaine? Mis on sinu loomingule iseloomulik?

Stella Soomlaisi brändi keskmes on kindlasti ringne mõtlemine ja disain. Tegelen funktsionaalsuse, mõnikord ka multifunktsionaalsusega. Tegelen sellega, et toote ja materjali eluiga oleks ringne või võimalikult pikk. Mulle meeldib ette mõelda kogu toote elutsükli peale: mis saab siis, kui ma toote ära müün; kuidas kliendid seda kasutavad; mida saab toote heaks kasutusaja jooksul teha; mis saab pärast seda, kui klient toodet enam ei kasuta ja mis saab tootest, kui keegi seda enam ei vaja.

Disainiprotsessis on minu jaoks oluline, et ükski detail pole pelgalt dekoratiivne – kõik teenib mingit funktsiooni. Kui asetada minu töö moe- ja tootedisaini teljele, siis kuulun kindlasti tootedisaini poolele. Funktsioon on alati esimene, millest looming alguse saab, ja moepõhine mõtlemine jääb pigem tagaplaanile.

Kuidas sa jõudsid ringmajanduseni – kas see oli loomulik areng või teadlik valik?

See on tulnud järk-järgult. Kui ma alustasin, oli mul juba üsna tugev tehniline taust, kuna minu õpe rakenduskõrgkoolis kestis neli aastat. Praegu, olles ise EKA-s erialajuht, igatsen väga seda neljandat aastat sinna juurde, sest akadeemias kestab bakalaureuseõpe kolm aastat.

Sain Tartu Kõrgemas Kunstikoolis teha väga keerulisi tooteid, aga ma ei mõelnud, mis saab tootest edasi – näiteks kui kliendil läheb käekotil lukk või tasku katki, või kui kotis läheb puruks meepurk. Need on kõik asjad, mis on päriselt juhtunud. Läbi enda higi, valu ja pisarate sain tunda, et olen loonud midagi, mille võiks mõnes mõttes ära visata, kuna selle parandus on kallis, ajamahukas ja keeruline. See oli kindlasti üks aspekt, mis ajendas kontseptsiooni muutma.

Teisalt mõjutas mind väga palju mu kunagine elukaaslane Marko Ala, kes on praegu Oot-Ooti juht. Elades koos – kaks disainerit, arutasime väga palju, kuidas saaks maailma paremaks muuta.

Kui ma magistritööd tegin, proovisin analüüsida, kuidas võiksin oma brändi üles ehitada: mis võiks olla minu nišš ja roll. Turul on nii palju käekotte – miks peaks keegi veel ühe käekoti brändi looma? Siis sain aru, et ringmajanduse ja ringse mõtlemise kasutamine selles kontekstis praktiliselt puudus. Vastupidavaid nahktooteid tehti küll, aga võimalust parandada ja materjale taaskasutada väga ei olnud. See avastus pani mind liikuma ringmajanduse suunas.

Kontseptsioon, mille järgi ma praegu töötan, ongi välja kasvanud minu 2010. aasta magistritööst, mis keskendus ärimudeli väljatöötamisele. Ja tegelikult on see mudel tänaseks realiseerunud, lihtsalt veel detailsemal kujul.

Kindlasti on ringne lähenemine seotud ka minu elufilosoofiaga. Olen põlvkonnast, kes on maal lehma karjatanud ja laudas sooja piima joonud. Olen oma silmaga näinud, kuidas meie vanavanemad – küll olude sunnil, aga ka lihtsalt loogikast lähtudes – püüdsid kõiki materjale maksimaalselt ära kasutada. Olgu see materjal siis toit või midagi, millest teha eset.

Austus loodusest pärit materjalide vastu on minu jaoks sügavalt isiklik ja minusse juurdunud. Samal ajal, olles tänapäeva inimene, olen ma ka reisinud ja kogenud teistsugust maailma – küllust ja üleküllust. Just see kontrast ongi pannud mind disainerina mõtlema: kuidas ma saan oma eriala kaudu maailma mõjutada.

Kui ma oleksin näiteks õppinud juurat, oleksin ehk leidnud selle sama küsimuse, aga lähenenud sellele teise nurga alt. Kuid kuna mul on disaini taust ja olen lõpetanud naha eriala, siis olen otsinud erinevaid viise, kuidas oma ideid praktikas rakendada. Ma olen jäänud siia, sest tunnen, et ma ei saa edasi liikuda enne, kui olen oma mõtted lõpuni katsetanud.

Milline on sinu isiklik suhe ajaga?

Aeg kaob käest. Praegu eriti, sest mul on 2,5aastased kaksikud poisid ja ma tunnen, kuidas aeg voolab nagu liiv sõrmede vahelt. Kahel põhjusel: nad kasvavad korraga nii aeglaselt kui ka kiiresti. Nende lapsepõlv, kus saan neile toeks olla, tundub mingil hetkel vaid üks pilk ja kõik.

Teistpidi on minu jaoks hästi oluline oma aeg, et saaksin ennast realiseerida. Saavutusvajadus on mulle kahjuks või õnneks sisse kodeeritud. Väikeste lastega on seda hästi palju, kus oma aega lihtsalt ei ole. Mulle tundubki, et mingisugune periood on lihtsalt paigal tammumine, kus puudub voolamine. Ja siis mul on tunne, et ma ei ole seda aega, mis mulle on antud, ära kasutanud, kuna olen lihtsalt liiga väsinud. See ongi minu enda sisemine kahekõne iseendaga – et praegu ongi selline periood ja see on okei.

Aja osas veel – mis resoneerub ka minu brändiga – mulle väga meeldivad pikad suhted, olgu sõpruses või traditsioonides, mis kanduvad edasi põlvest põlve. Pikaaegsus on kindlasti midagi, mida ma väga hindan.

Kuidas sünnib üks Stella Soomlaisi käekott algusest lõpuni?

Tihti algab kõik mõnest funktsionaalsest vajadusest – kas klientide tagasisidest või olemasolevast mudelist, mille põhjal näeme, et selle kõrvale võiks sündida midagi uut. Kuna pakume ka hooldusteenust, näeme oma toodete arengut ajas ja märkame, millistel mudelitel võiks olla potentsiaali edasi areneda.

Kõik algab siiski alati küsimusest: mida inimestel päriselt vaja on ja kuhu tasub tootearenduses oma aega ja energiat suunata. Lisaks vaatame, mis meil endal tooteportfellist veel puudu on. Praegu töötab protsess nii, et kõigepealt arutame ideed tiimiga, seejärel teeb kolleeg maketi ja prototüübi. Kui toode on funktsionaalsuse mõttes piisavalt küps, testime seda kõigepealt oma stuudio sees. Kui katsetused annavad rohelise tule, on mitu võimalust: paneme toote poodi ja kogume tagasisidet või kaasame varasemaid eritellimuse kliente testgruppi, et nende kogemust kuulata ja arvestada.

Seejärel pakume toodet „early-bird“ tingimustel, vaatame mis seal huvi on ja jätkame arendamist vastavalt tagasisidele. Tihti katsetame ka uusi tootjaid ja materjale. Mõnikord selgub, et mõni nahk ei kulu meie ootuste kohaselt ja siis tuleb protsessi uuesti algusest alustada. Meil on arvestatud, et umbes 0,5 töökohta tiimis on pühendatud tootearendusele. Ükski toode ei saa tegelikult kunagi päriselt valmis – see on pidev areng.

Kas on mõni toode või projekt, mille üle sa erilist uhkust tunned?

Kindlasti väike käekott uue nimega Shapeshifter. Olen selle mudeliga väga rahul, kuna see tõesti täidab oma eesmärki – see saab olla nii presidendi vastuvõtu kott, igapäevane töö- või matkakott kui ka reisikott. Me oleme multifunktsionaalsuse poolest suutnud saavutada selle, et käekott pakub väga laia kasutusvõimalust, aga see ei näe välja nagu tüüpiline multifunktsionaalne toode – kõik lisad on justkui peidetud. Shapeshifter on olnud ka meie klientide seas väga populaarne. Tõsi, seal on ikka veel mõned detailid, mida ma tahaksin täiustada. Praegu töötame ka lihtsama versiooni kallal ja vaatame, kuidas sellega läheb. Selle mudeli põhjal on juba sündinud suuremad versioonid, mis on andnud meile palju loomingulist mängurõõmu.

Milline roll on sinu loomingus koostööl?

Koostöö on minu jaoks väga oluline. Tegelikult teeme igapäevaselt kogu tiimiga koostööd, eriti disainiprotsessis – ideede põrgatamine on nii vajalik.

Lisaks oleme teinud koostööprojekte kunstnike ja teiste disaineritega. Näiteks oleme kasutanud Samelini nahajääke, millele kunstnikud on maalid peale teinud. Samuti oleme teinud koostööd ehtedisaineritega – praegu töötab näiteks Claudia Lepik oma ideede kallal. See kõik on väga kindel osa Stella Soomlaisi brändist: hoida endal põnevust üleval ja pakkuda klientidele midagi uut ja huvitavat.

Olgem ausad – kõik, kes Eestis on soovinud Stella Soomlaisi käekotti, on tegelikult saanud selle võimaluse. Esimesed tiražeeritavad käekotid, mis brändi alt välja tulid, saavad sel aastal juba 10-aastaseks. See tähendab, et nad on olnud turul väga kaua ja ettevõtluse poole pealt on uudsust järjest raskem saavutada.

Mis sind lisaks tootest endast tulevatele arendustele veel inspireerib?

Viimaste aastate jooksul on olnud väga palju inspiratsiooniallikaid, aga mul ei ole olnud aega, et seda kõike läbi töötada ja sünteesida. Tänu EKAle ja Erasmuse programmile olen saanud palju reisida, näha maailmatasemel näitusi ja kohtuda teiste loovmõtlejatega, külastada erinevaid ülikoole.

EKAs on mul nii toredad ja andekad noored, läbi nende tuleb kogu aeg värsket õhku peale.  Ja loomulikult on ka minu pere – eriti mu lapsed ja nende siirad emotsioonid – mulle suur inspiratsiooniallikas. Abikaasa Tõnu on mul väga hea kriitilise mõtlemisega, tema tagasiside aitab mõtetes terad sõkaldest eristada.

Lisaks on meil maakoht, mis annab samuti nii palju. Minu meelest leidub igal sammul ja igal pool inspiratsiooni – sellega mul probleemi ei ole. Pigem on küsimus, et kuidas leida aega, et ennast maha laadida ja kogu see inspiratsioon enda sees läbi töötada.

See on ka põhjus, miks ma vahepeal enda peale pahane olen. Kui ma oleksin omaenda õpetaja, siis ma ütleksin endale, et võta see paus ja tegele nende mõtetega nüüd ja kohe, sest muidu inspiratsiooni tipphetk lihtsalt möödub ja kaob.

Kuidas sa puhkad loomingulisest tööst?

Mul ei ole nii palju loomingulist tööd, et ma sellest puhkama peaksin. Pigem igatsen seda aega, et üldse loomingulist tööd teha. See on klassikaline olukord – kõik loomeinimesed ütlevad, et kui hakkad oma brändi ehitama, siis loomingu jaoks enam aega ei jää.

Samas bränd kui selline on tegelikult ka igapäevane looming. Ettevõtlus nõuab väga palju loomingulist mõtlemist – olgu see toodete müümine või probleemsete olukordade lahendamine. Selles mõttes pean iga päev mingis osas loominguline olema.

Aga kui rääkida konkreetselt nahkkottide disainist, siis seda loomingut on mul praegu liiga vähe. See ongi see pakitsus, millest ma varem rääkisin – viimaste aastate jooksul on olnud nii palju inspiratsiooni, et ma olen täiega hakanud tundma, et tahaks klassikalisemalt luua – näiteks teha kollektsiooni või panna kokku näituse. Aga see kõik nõuaks vähemalt pool aastat pühendumist ja süvenemist, et seda korralikult teha.

Kuidas hoida motivatsiooni ja brändi arendada?

Madalseisude ajal olen endalt küsinud, kas on aeg lõpetada, kuna olen selles maailmas juba nii kaua olnud. Aga siis olen loominguliselt lähenenud ja leidnud uue eesmärgi, mida tahaksin katsetada. Minu jaoks on hästi oluline, et saaksin midagi arendada. Kui uus suund on leitud, tuleb ka motivatsioon tagasi.

Viimastel aastatel on mind saatnud Sandra Sillamaalt kuuldud mõte: „Ei ole mõtet elada ühte ja sama aastat mitmeid kordi järjest.“ Just seepärast võtsin ka julguse proovida brändi renditeenust – isegi kui ma veel ei tea, kas see äriliselt ennast õigustab. Aga see on vähemalt midagi värsket ja uut. Olen disainerina tegutsenud 20 aastat ja tunnen, et võin julgemaid otsuseid teha.

Kahtlusi on kõigil, olen seda näinud ka kolleegide seas. Aga need on vajalikud – nii ettevõtluses, disainis kui ka loodushoius. Et paremini edasi liikuda, tuleb vahepeal endalt küsida, kas see, mida teed, on endiselt mõttekas.

Enda jaoks olen mõelnud, et järgmisel kümnel aastal tahaksin olla rohkem kunstnik-disainer: luua näituseid ja tegeleda suurte filosoofiliste küsimustega, mitte ainult kommertsprojektidega. Seda saan teha ka Stella Soomlaisi nime alt.

Millist nõu annaksid noorele disainerile, kes soovib teha isikupärast disaini?

Endale kindlaks jäämine teeb ikkagi lõpuks õnnelikumaks ja annab pikaealisuse ideele, millega töötada. See kindlasti on alguses raske, aga samas noortel on ka rohkem energiat, et teha vigu.

Tooteportfellis võiks olla alguses osad tooted võibolla natuke lihtsamad, suurema marginaaliga, mis saaks anda kapitali innovatiivsetele või hulludele ideedele. Mingi aeg olid näiteks minu jaoks käepaelad need, mis andsid mulle kapitali, et ma saaksin tegeleda tootedisainiga.

Mis puudutab keskkonnahoidu, siis sealt ma ei annakski järgi. Aga mulle tundub, et noortel või vähemalt neil, kellega mina igapäevaselt töötan, ei olegi see küsimus – täna on lihtsalt tootmisjääke või taaskasutusvõimalusi nii palju.

Kui sul on oma idee ja tung midagi teha, siis tuleb lihtsalt teha – vastused tulevad tegutsedes. Iseasi, kas kommertslik väljund sobib kõigile. Mina arvan, et ei sobi. On väga tore näha, et näiteks EKAs paljudele noortele see polegi eesmärk. Kuna Eestis on tööstus suuresti kadunud ja töökohti napib, võib tunduda, et ainus tee on oma brändi loomine. Tegelikult on võimalusi palju – film, teater, kostüümimaailm, näituseprojektid. Samas on mul hea meel, kui siiski sünnib ka uusi brände. Kahju on näha, kuidas paljud Eesti disainibrändid kas virelevad või uksed sulgevad. Väga vähestel läheb päriselt hästi. Uut hingamist oleks väga vaja ja ma loodan, et leidub noori, kes selle tee julgelt ette võtavad.

Kuhu liigub eesti disain?

Vahepeal oli Eesti disainis tõeline pulbitsemise aeg: palju noori tuli peale ja „vanad tegijad“ olid veel aktiivsed. Enne koroonat oli disainiturg väga elav. Aga nüüd, pärast pandeemiat, sõja ja majanduslanguse ajal on näha, kuidas see kõik on väikestelt brändidelt energiat ära võtnud. Seda on kahju kõrvalt näha ja sees olles tunda. Mul endal praegu väga kindlat tunnet pole. Samas alustasin ka ise majanduslanguse ajal, kui kõrval polnud eriti teisi tegijaid. Lootus on, et täbarates oludes alustamine võib anda tugeva aluse. Küsimus on pigem selles, kas oma brändi loomine on täna noorte jaoks üldse ihaldusväärne. Võimalusi on palju: saab minna välispraktikale, liituda rahvusvaheliste korporatsioonidega. Ja see ongi tegelikult suurepärane tee. Võib-olla tähendabki see, et kümne aasta pärast tulevad tagasi kogenud tegijad, kes loovad Eestis väga tugevad ja küpsed brändid.

Kus võiks olla Stella Soomlaisi bränd viie aasta pärast?

Loodan, et kontseptsioon, mis uue ruumiga kaasneb, on jõudnud tugevasse noorusikka ja et bränd on elujõuline. Olen enda jaoks viieaastase sihi paika pannud: kui siis valdab virelemine, siis sellisel kujul ma brändil mõtet ei näe. Tundub, et olen nüüd ära oodanud selle aja, kus inimestele hakkab tõeliselt korda minema vastutustundlik tootmine ja tarbimine. Kui 2010. aastal sellele mõtlesin, oli Eestis veel väga väike kestlikkust hindav klientuur. Täna on see olemas – küsimus on, kas suudan selle ka ettevõtjana tööle panna. Ja loomulikult, maailm võib muutuda suvalisel hetkel.

Isiklikult loodan, et viie aasta pärast olen viinud ellu ka mõne kunstniku-disaineri projekti või näituse ning astunud doktorantuuri, et minna süvitsi mõne väga konkreetse küsimusega. See kõik kokku moodustabki minu jaoks Stella Soomlaisi – loojana tegutsen selle nime all elu lõpuni, aga millises vormis täpselt, seda näitab aeg.

Tutvu Stella Soomlaisi toodetega siin.

Tutvu kasvuprogrammiga

Loe edasi

Disain kohtub Teadusega: Mängutööstuse võimalused ja väljakutsed

Selle hooaja viimasel Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimunud “Disain kohtub Teadusega” üritusel kogunesid mänguarendajad, ettevõtjad ja teadlased ning fookuses olid võimalused ja väljakutsed mängutööstuses. Päev oli täis põnevaid ettekandeid ja inspireerivaid lugusid, mis näitasid, et Eesti mängumaastik võib küll olla suures osas alles lapsekingades, kuid potentsiaal on suur! 

Eesti mängutööstus: paindlikkus on meie supervõime

Esimese ettekande sisuks oli mängutööstuse olukord tänases Eestis. Teemat avas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand. Kuigi Eestis räägitakse mängudest tihti veel kui hobist, on maailmas mängutööstus juba ammu tõusnud strateegiliseks majandussektoriks ja suurimaks meelelahutusvaldkonnaks. Mängutööstus on maailmas suurim
meelelahutussektor – suurem kui film ja muusika kokku. 2024 aastal on globaalse turu maht prognoositavalt 188 miljardit dollarit, 2027. aastaks üle 213 miljardi. Eestis oli 2023. aastal 76 aktiivset ettevõtet ja 540 töötajatning müügitulu 52,7 mln €, millest 64% eksporditulu. Kuid mängud pole pelgalt meelelahutus, tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus kohtuvad: Disain (visuaalid, UX, maailmad, narratiiv), Tehnoloogia (AI, VR, UGC), Psühholoogia ja haridus (mängustamine, õpemängud).

Kadi rõhutas, et Eesti puhul meie väiksus ongi meie tugevus – väikese riigi paindlikkus ja tugev IT-kompetents annavad meile ainulaadse eelispositsiooni ka globaalsel turul konkureerimiseks. “Mängutööstus kasvab kõikjal kiiresti ning meil on võimalus sellest osa saada, kui suudame pakkuda rahvusvaheliselt skaleeritavat loovust, tehnilist kvaliteeti ja tugevat turundust,” märkis Kadi oma ettekande lõpetuseks. Eesti peab vaatama mängutööstusele kui võimalusele tugevdada valdkondadevahelist koostööd ja leida disaini ning teaduse kokkupuutepunkte.

Maru VR: unistused filmist kuni VR-revolutsioonini

Maru VR tegevjuht ja kaasasutaja Lilit Palmar viis kuulajad kaasa nende ettevõtlusteekonnale, mis algas erinevate VR projektide loomisest ja soovist teha filmi ning jõudis välja VR-mängude arendamiseni. Hetkel on nad loomas “Robinson Crusoe” lool põhinevat ellujäämismängu nimega “Bootstrap Island”. Liliti sõnul nõuab mänguarendus meeletult aega ja kannatlikkust, aga kvaliteet on see, mida mängijad alati hindavad, olenemata sellest, kas arendajaid on tiimis kaks või sada. Seetõttu peabki Lilit mänguarenduse puhul eriti oluliseks tiimi ja inimesi, kellega koos mänge luuakse – tugev tiim loob hea aluse edu saavutamiseks mängutööstuses. 

Mängutööstuse areng loovisiku vaatenurgast

Julia Sereda, Rhea Games-i tegevjuht ja kaasasutaja, kaardistas oma ettekandes mängutööstuse muutumise viimase 20 aasta jooksul. Suurtest AAA-stuudiotest ja manuaalsest 3D-tööst on tänaseks liigutud hübriidsete loovtiimideni, kes kasutavad erinevaid tehisintellektil põhinevaid tehnoloogiaid. Julia toob ka välja, et mängutööstuse tehnoloogiad ja loovlahendused mõjutavad üha enam teisi valdkondi – alates filmist ja haridusest kuni arhitektuuri, turunduse ja teaduseni. “Tulevikumängude loomisel saavad kunstnikest pigem loovjuhid, mängumaailmad muutuvad isikupäraseks ja väikesed stuudiod saavad töötada globaalselt tänu uuenenud tööprotsessidele,” sõnab Julia lõpetuseks.

ALPA Kids: nutikas digiõppemäng lastele

ALPA Kids’i kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Mikk Lilles ning sisu- ja lokaliseerimisjuht Maarja Männik tutvustasid hariduslikku mänguplatvormi ALPA Kids ning näitasid, et mänguarendus ei pea piirduma vaid videomängude loomisega. ALPA Kids tiim on loonud lastele digitaalse mängulise õppeplatvormi, nende idee tekkis nähes vajadust kvaliteetse, eestikeelse ja kultuuriliselt relevantse digisisu järele. Oma ettekandes rõhutasid nad, et eduka platvormi loomisel on oluline ka koostöö teiste osapooltega, nende näitel näiteks õpetajatega. Tänaseks tegutsetakse juba 15 keeles ning platvormil on üle 2 miljoni kasutaja 170 riigist. Välisturgudele sisenemist puudutades tõid Mikk ja Maarja välja, et iga uus sihtriik toob kaasa ootamatusi, mis nõuavad paindlikku ja kohalikku konteksti arvestavat lähenemist.

Eesti mänguarenduse kogukond  

Viimaks andis ülevaate Eesti mänguarenduse kogukonnast ja tegevustest TalTechis ja mujal Alex (Alacris Devs). Ta tõi välja, et kohalikul tasandil toimuvad regulaarsed kokkusaamised, koolitused ja võistlused, mis toovad arendajaid kokku ning toetavad uute mängude sündi. Isiklikult on ta oma panuse andnud GameDev Guildi ja TalTech GameCampi ürituste korraldamisesse ja julgustab kõiki huvilisi neist üritustest ka tulevikus osa võtma. 

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Sarja eesmärk on tuua kokku teadlased ja teemast huvitatud ettevõtjad, et leida võimalusi koostööks. Järgmised sündmused sarjas on toimumas juba sügisel.

Üritus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm.

Mänguarenduse eelinkubatsiooni lõpetamisel esitleti 7 mänguprojekti

17. juunil lõppes Ettevõtlusinkubaatoris kahekuuline Game Development Pre-Incubation programm, mis tõi kokku ambitsioonikad mänguarendajad ja rahvusvahelised koolitajad, pakkudes intensiivset ettevalmistust videomängude turule toomiseks. Programmi korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator koostöös Gamedev Estonia’ga ning osalisi oli 50 ja sealhulgas 11 ettevõtet.

Programmi eesmärk oli anda alustavatele mänguarendajatele teadmised ja tööriistad, et arendada välja elujõuline mänguprojekt – alates ideest kuni selle turule toomiseni. Koolitusprogramm koosnes kuuest sisukast sessioonist, milles käsitleti mängudisaini, kunstistiili loomist, projektijuhtimist, turundusstrateegiaid, hinnastamist, rahastust ning juriidilisi küsimusi. Iga teema oli üles ehitatud praktiliselt, et toetada tiimide konkreetseid arendusvajadusi. Lisaks said osalevad tiimid üksühele mentorlust, et veel täpsemalt enda ideid edasi arendada.

Programmi avas sessioon mängudisaini ja turu sobivuse teemal, mida juhtis Jordan Morris. Järgnesid põhjalikud töötoad, kus räägiti kunstistiilist ja projektijuhtimisest – nende läbiviijateks olid mängudisainer ja visuaalkunstnik Ahmed El Shenawy ning animaator ja loovjuht Julia Sereda.

Turunduse ja kasutajaskonna kasvatamise sessioonis süvenes Jordan Morris mängu positsioneerimisse ja kommunikatsioonistrateegiatesse. Hinnastamise teemal jagas praktilisi soovitusi Eesti mängutööstuse ekspert Karl Kontus, kes keskendus õige tulumudeli valikule sõltuvalt sihtturust ja mängutüübist.

Olulise osa moodustas ka rahastuse ja juriidiliste põhialuste käsitlemine. Siin andsid oma teadmisi edasi intellektuaalomandi spetsialist Jelizaveta Lazonen ning Ott Madis Ozolit, kes aitasid osalejatel orienteeruda lepingutes, rahastustaotlustes ja autoriõiguse küsimustes. Finaalsessioon oli pühendatud mängu edukale platvormile toomisele. Jordan Morris andis osalejatele praktilised tööriistad ja soovitused oma mängude esitlemiseks Steam-i platvormil.

Viimases sessioonis oli osalejatel võimalik ka oma pooleliolevaid projekte teistele esitleda ning osalejad valisid ka oma lemmikud.

Kokku tutvustati seitset projekti:

„Meie eesmärk oli anda tiimidele tugev vundament, millelt edasi liikuda. Nägime suurt arengut, kirge ja professionaalsust – ja mitmel juhul ka juba esimesi samme reaalsete kasutajateni jõudmisel,“ ütles programmi korraldaja ja Ettevõtlusinkubaatori konsultant Nele Plutus. Mänguarenduse teemadel on plaanis jätkata sündmustega Ettevõtlusinkubaatoris ka sügisel. Game Development Pre-Incubation näitas veenvalt, et Eesti mänguarendajatel on olemas potentsiaal luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi mänge.

CreativeGPS | Tööraamat kindlama loomekarjääri jaoks – saadaval neljas keeles!

Meil on suur rõõm tutvustada CreativeGPS tööraamatut!

See on praktiline karjääriteejuhis, mis on loodud selleks, et aidata loomevaldkonna professionaalidel kultuuri- ja kunstisektorites arendada oma oskusi, suurendada nähtavust ning liikuda jätkusuutlike karjäärivõimaluste suunas ekspertide nõuannete, harjutuste ja kogemusõppe abil.
See on suurepärane töövahend ka koolitajatele ja oskuste arendajatele, kes toetavad praktikute arengut selles sektoris!

Leiad allpool lingid kõikidele keeleversioonidele!

CreativeGPS töövihik on saadaval neljas keeles!

Tööraamatust: CreativeGPS – Õpi looma kindlamat karjääri

Rahvusvaheliste partnerite (Läti, Eesti ja Soome) koostöös välja töötatud uus tööraamat pakub loomeprofessionaalidele kogu Kesk-Läänemere piirkonnas karjäärikompassi. Tööraamat aitab kunstnikel, kultuuritöötajatel ja loovisikutel kindlustada oma professionaalset arenguteed pidevas muutumises oleval ja sageli ebakindlal tööturul.

Tööraamat ilmus Interreg Central Baltic programmi kaasrahastatud projekti “CreativeGPS: Creative Professionals Navigating the Job Market” raames. Tegemist on tasuta töövahendiga, mis vastab kasvavale vajadusele strateegiliste oskuste arendamise järele kultuuri- ja loomesektorites.

Tööraamat juhatab kasutaja läbi kuue põhiteema:

Igas osas on praktilised harjutused, kontrollnimekirjad, aruteluküsimused ning ekspertide nõuanded. Kasutajaid julgustatakse looma kuuenädalane isiklik arenguplaan, liikudes igal nädalal ühe teema kaupa edasi.

„Eksperdibränd ei tähenda seda, kui palju sa tead – vaid mida teised teavad, et sa tead,” ütleb brändistrateeg Emmi Harjuniemi, üks tööraamatu 15 eksperdist. Selle mõtteviisi toel õpetab tööraamat loovisikutele, kuidas end selgelt esitleda, usaldusväärsust kasvatada ning ise endale võimalusi luua, selle asemel et neid lihtsalt oodata.

CreativeGPS tööraamat paistab silma mitte ainult sisult, vaid ka vormilt – seda saab kasutada nii digitaalselt kui ka prindituna. Tööraamatus on mitmed interaktiivsed mallid, näiteks:

Tööraamat tutvustab ettevõtlikku mõtteviisi, aitab kasutajal hinnata oma äriideid ning õpetab olulisi tööriistu eelarvestamiseks ja brändiloomeks. Väljaanne on illustreeritud kunstnik Mārtiņš Zutise poolt ning põhineb reaalsel kogemusel – tööraamatu loomisesse panustasid 66 koolitusprogrammi osalejat Lätist, Eestist ja Soomest.

Tööraamatu täisversioon – koos harjutuste, videomaterjalide ja välishüperlinkidega – on nüüd kõigile vabalt kättesaadav. Olgu sul käsil esimene vabakutseline projekt või otsid uusi loomingulisi koostööpartnereid – CreativeGPS on õige tööriist, mis aitab teha enesekindlaid ja strateegilisi karjäärisamme.

Projektist:
Projekti rahastab 80% ulatuses Interreg Central Baltic programm ning 20% katavad projekti partnerid. Tööraamat on kõigile kasutajatele tasuta.

Euroopas seisavad kultuuri- ja loomemajanduse professionaalid silmitsi paljude takistustega, mis puudutavad stabiilse töö ja sissetuleku tagamist. Sageli koosneb nende töö mitmest erinevast tegevusest, mistõttu on pidev ja ühtlane sissetulek haruldane. Puuduvad toetavad meetmed, mis arvestaksid selle sihtrühma eripära ja aitaksid kaasa karjääri stabiilsusele. CreativeGPS projekt pakub uuenduslikke lahendusi ja tuge kõrge tasemega loomeprofessionaalidele, kes tegutsevad habraste tööturuoludega keskkonnas. Projekti lõpufaasis kevadel 2025 avaldati tööraamat, et jagada parimaid praktikaid ja õpikogemusi laiemale sihtrühmale.

CreativeGPS projekti partnerid:

19 ettevõtet lõpetas edukalt Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi

12. juunil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi Demo Day, kus oma arengut programmi jooksul ning tulevikuplaane tutvustas 19 ettevõtet. Sellega lõppes ühtlasi inkubaatori 19. ärihooaeg. Demo Day’l hindas osalisi hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Kari Maripuu, Ionel Lehari, Helen Lang ja Krista Kink.

Seekordset lendu iseloomustas aktiivne osalus nii programmisiseselt – sündmustel, mentorlustel ja konsultatsioonides – kui ka väljaspool seda. Näiteks korraldati koos väljapanek Tallinn Design House’is ning kaks ettevõtet osales ühisel Ettevõtlusinkubaatori Startup Day demoala väljapanekul. Lisaks võitis Creative Business Cup Eesti vooru lennu ettevõte LapaDuu, kes esindab Eestit rahvusvahelisel võistlusel Taanis.

Programmi lõpetas kokku 19 ettevõtet:

Kui vaadata tagasi möödunud 19. ärihooajale, siis kokku võtsime erinevatesse programmidesse vastu 49 ettevõtet. Sellel hooajal toimus meil ka mitmeid erinevaid sündmusi – koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, kogukonnaüritused. Kokku toimus sellel hooajal 130 erinevat sündmust. Sündmusi külastas enam kui 3300 osalist. Inkubandid osalesid aktiivselt ka kohtumistel oma konsultantidega ja sellel hooajal toimus kokku 350 konsultatsiooni. Aktiivsed olid ka meie mentorid – mentorkohtumisi toimus kokku 245. Ning lisaks toimus 78 grupimentorlust

Suvel jätkub aktiivne töö inkubantidega konsultatsioonide ja mentorkohtumiste näol, samuti on 12.-13. august toimumas traditsiooniline Suveakadeemia.

Suur tänu kõigile mentoritele, partneritele ja meeskonnale, kes on selle lennu teekonda toetanud. Eriti suur tänu ettevõtjatele, kes olid pühendunud, uudishimulikud ja valmis kasvama. Loodame, et programm andis kindlama jalgealuse, väärtuslikke kontakte ja uusi vaatenurki.

Tutvu inkubatsiooniprogrammiga

Järgmine programm algab juba oktoobris 2025

Loe edasi

Maison Beast: Sa ei pruugi meid armastada, aga sa jääd meid mäletama

Seekordse Ettevõtlusinkubaatori kogemusloo keskmes oli Michael Burich, mässumeelse tänavamoe brändi Maison Beast asutaja ja loovjuht. 2023. aastal asutatud bränd on lühikese ajaga jõudnud nii New Yorgi kui ka Milano moenädalate lavalaudadele ning pälvinud tähelepanu ka rahvusvahelises meedias, kuid nende jaoks on see kõik alles teekonna algus.

“Tahtsime luua brändi, mis on Eestist, aga mitte ainult Eesti jaoks.”

Kogemusloo raames jagas Michael brändiga alustamise teekonda ja ka tulevikuplaane. Michael nendib, et sinu taust on ettevõtjana oluline, kuid veelgi olulisem on tööeetika ja pidev soov olla iga päev natuke parem. Just sellest soovist ja usust sündiski bränd, mis ei järgi olemasolevaid reegleid, vaid loob uusi.

“Midagi ei juhtu, kui sul pole enesekindlust astuda igasse ruumi nagu sa kuuluksidki sinna.”

Brändi üks keskseid ideid on: mood ei seisne ainult rõivastes, vaid kogemuses. Inimesed ei tule lihtsalt ostma, nad tahavad saada erilist kogemust, hetke, mida mäletada. Michael toob välja, et nende brändi puhul on oluline külalislahkus, nad tahavad pakkuda kliendile parimat tunnet ja meeldejäävaid hetki. Iga puutepunkt brändiga, alates showroom’i külastusest kuni ostuni, on osa lavastusest. Kõik peab olema läbi mõeldud justkui nagu teatris. Inimesed ei mäleta hinda, vaid seda, kuidas nad end tundsid. See on nende jaoks vastus küsimusele, kuidas ka väiksem tegija saab konkurentsis silma paista.

“Pole oluline, mida sa müüd – lõpuks müüd sa inimestele.”

Rääkides brändi kasvatamise ja arendamise teemadel toob Michael välja, et oluline on elus mitte ootama jääda, et võimalused uksele koputaksid, vaid luua need võimalused endale ise. Näiteks dokumenteerivad nad bränditeadlikkuse kasvatamiseks oma teekonda Youtube’i vlogide kaudu, loovad silmapaistvaid turundusklippe, kasutavad huumorit ja ehitavad narratiive, mis tõmbavad inimeste tähelepanu. Nende peamine lähenemine on: “Sa ei pruugi meid armastada, aga sa jääd meid mäletama.”

“Kui tahad, et sind märgataks ja tuntaks, pead sa natuke süsteemi raputama.”

Tulevikule mõeldes jagab Michael, et Maison Beast on küll Eesti bränd, aga see ei ole loodud vaid Eesti turule. Suurema tuntuse saavutasid nad Eestis peale New York’i moenädalal osalemist. Huvitava aspektina tõi ta välja, et kõigepealt pidid nad minema välismaale, et kodumaal tuntuks saada. Koduturg on tema sõnul ühtaegu kingitus ja samas ka katsumus: “Siin on lihtsam silma paista, aga väike turg seab ka kindlad piirid”. Seepärast on algusest peale mõeldud ka rahvusvahelistele turgudele laienemisele.

“See on meie supervõime – luua hetki, millest sünnivad vestlused.”

Lõpetuseks rõhutab Michael, et brändi loomisel ei tasu takerduda ainult numbritesse – edu ei ole pelgalt Exceli tabelis mõõdetav. Oluline on, et sa ka naudid teekonda, julged riske võtta ja seisad kindlalt selle eest, millesse usud. Ja kui küsida, mida ta kõige rohkem kahetseb, siis kõlab vastuseks kindlal olekul: “Kui üldse midagi, siis ainult seda, et ma juba varem ei alustanud.”

Vaata lähemalt Maison Beast’i kohta nende kodulehelt.

Eesti kaitsetööstuse tulevikuväljavaated olid fookuses kevadisel Disain kohtub Teadusega arutelul

Kuidas näeb välja Eesti kaitsetööstuse tulevik ja milline roll on selles disainil, teadusel ja tehnoloogial? Nendele küsimustele otsiti vastuseid aprilli alguses toimunud arutelul, mis kuulus sarja Disain kohtub Teadusega. Tegemist on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös korraldatava sündmuste sarjaga..

Eesti Kaitsetööstuse Liit – kasvuhoob ja kaitseplaneerija partner

Kalev Koidumäe, Eesti Kaitsetööstuse Liidu esindaja, andis oma ettekandes ülevaate sektori rollist ja arengust. Liidu tegevus hõlmab liikmete huvide esindamist ja regulatiivsete takistuste leevendamist, sealhulgas näiteks relvaseaduste kohandamist ettevõtetele sobivamaks. Ta tõi taustaks välja ka neli peamist referentsi, mis on aidanud Eesti kaitsetööstust arendada: Eestis esimese elektroonilise sõjapidamisseadme loomine, 2007. aasta küberrünnak, mille käigus Eesti infosüsteemide tugev ülesehitus tõestas end, Eston Kohveri juhtum ning Ukraina sõda, kus 2016. ja 2017. aastal kasutati Eesti kaitsetööstuse platvorme.

„Uutest tehnoloogiatest rääkides võib öelda, et ühelt poolt kipub kaitsevägi valmistuma eelmise sõja järgi, kuid Ukraina lahinguväli on näidanud, kui dünaamiline tänapäeva sõjapidamine on – lahendused, mis mõni kuu tagasi olid tõhusad, võivad täna olla juba vananenud, ning mida uuenduslikum tehnoloogia, seda keerulisem on seda lõppkasutajale kiirelt arusaadavaks ja kasutatavaks muuta.”

Eesti kaitsetööstuse eksporditulu ulatub aastas 350 miljoni euroni, julgeolekuvaldkonna investeeringud on aga 150 miljoni euro ringis. Koidumäe sõnul: „Kui varem oli fookus Vahemere riikidel, siis täna on peamised sihtturud Poola, Saksamaa ja Skandinaavia.“ Ta lisas, et „kõikide riikide kaitseeelarved küll kasvavad, aga need on pika planeerimistsükliga protsessid.“

Lisaks tõi ta välja, et kaitsetööstuse puhul ei ole oluline ainult see, kuidas kaitsevägi läheb sõtta vaid ka see, kuidas inimesed kriisis tegutsevad. Ning lõpetuseks jäi ettekandest kõlama mõte, “Parem olla kaitstud kui vabastatud.”

Lendurai mehitamata õhusõidukid

Üks märkimisväärne areng on olnud mehitamata süsteemide vallas. Ettevõte Lendurai aitab mehitamata õhusõidukitel täita oma ülesandeid ilma raadioside või satelliidita. Ettevõtte esindaja, Siim Maiveli sõnul:
„Meie põhioskuseks on panna kallite relvasüsteemide intelligentsus tööle odaval riistvaral. Lahinguväljal loeb kuluefektiivsus.“

Lendurai on valmis ehitanud drooni, mis läheneb ise sihtmärgile ning kasutab selleks masinnägemist. “Pakume “pult kätte” lahendust, kus on olemas kõik iseseisva drooni rünnakuks vajalik: maajaam, pult, raadiosaatja, droon. Paneme neid kokku Eestis ja ainult Euroopas toodetud komponentidest. Me ei sõltu absoluutselt Hiinast. See võimaldab meil müüa oma droone ka Ühendkuningriiki ja USAsse, kes ka ei taha Hiina strateegiliselt tähtsaid komponente oma seadmetesse,” ütles Siim Maivel seminaril.

Loe pikemat intervjuud Siim Maiveliga Äripäeva Tööstusuudistes SIIN.

Tarkvara kui sõjaline jõustaja

Tarkvaraarendaja SensusQ keskendub luureinfosüsteemide arendamisele ja olukorrateadlikkuse parandamisele. Nende eesmärk on muuta killustunud andmevood toimivaks tervikuks. Ettevõtte esindaja Erik Kannike märkis: „Kui arendada midagi kaitsevaldkonnas, eriti tarkvaras, on oluline mõista lõppkasutaja töövoogu. Kõik lahedad vidinad jäävad seisma, kui neid ei osata või ei jõuta kasutada.“

Disaini ja kasutajaliidese tähtsust rõhutas ta samuti: „Keskmine kasutajaliides militaarmaailmas on kolm kollast nuppu, punane nupp ja ‘abort’ ja see on mitmemiljoniline lahendus.”

Erik tõi ka välja, et keeruline on lõplikku tagasisidet oma tootele saada. “Sina ei saa kunagi lõpptagasisidet, kuidas süsteem toimib, sest sul ei ole vajalikku õigust seda infot teada.” Väärtuspakkumine on see, mida lõppkasutaja enam tegema ei pea. “Kui vaadata, mida otsitakse, siis tahetakse väikseid võimekusi, mis on kiiremad ja odavamad.”

Laevad, tekstiil ja sensorid – kaitsetööstus on mitmetahuline

Baltic Workboats, üle 250 aluse ehitanud ettevõte, tõi välja, et kõik nende toodang on eritellimuslik ja turvalisusele orienteeritud. Nende autonoomsed laevad on tähelepanu keskmes, eriti Ukraina viljaekspordi koridori kaitsmisel. „Autonoomsete laevade puhul arvatakse tihti, et need on lihtsad süsteemid, aga tegelikult vajavad nad rohkem tarku inimesi kui tavapärased alused,“ rõhutas ettevõtte esindaja Jüri Saska.

Lisaks tõi ta välja, et neil ei ole näiteks ühtegi alust, mis oleksid seeriatootmises. “Sisuliselt kõik alused, mida ehitame on custommade. Kuna ehitus, tootmine ja disain on ühes majas, siis projekti käigus oleme paindlikud muudatuste osas”

Lindante, kaitserõivaste tootja, keskendub elektromagnetkiirguse ja soojusjälje juhtimise lahendustele. Nende tooteid kasutavad juba kaheksa riigi relvajõud. Tarmo Kattago sõnul: „Kandesüsteemid peavad sobima erinevatele kehadele ja pikkustele. Ainult siis saab rääkida tõeliselt toimivast lahendusest.“

Kaitseväele on nad tootnud rõivaid, kindaid ja kotte alates 1995. aastast, aga nende toodete tegemiseks lepingute saamine käib läbi riigihangete ja hanke võitmine ja toodete tegemine Eestis käib ainult odavaima hinna peal ja nii ei ole võimalik Kattago sõnul mingit innovatsiooni teha. Ka äri jätkusuutlikkus on riigihangetele keskendumisel küsitav.

Loe pikemat intervjuud Tarmo Kattagoga Äripäeva Tööstusuudistes SIIN.

Teaduspartnerlus ja kodumaine vastupanuvõime

Henri Schasmin TalTechist tutvustas oma projekte, mis keskenduvad nii mürskude killustuvuse kui tuuleparkide mõjude uurimisele. Nende sõnul on kodumaine arendustegevus oluline just kriisiolukordades, kui tarneahelad võivad katkeda: „Meil võib olla tehnoloogia, aga ilma vajalike käitluslubadeta ei saa sellega midagi teha.“ Ning väga palju tegevusi sõltubki lõpuks tellijast. “Oluline, et jõuaks projekti planeerimisfaasides sinna, kus on reaalne vajadus.”

Kokkuvõtteks

Eesti kaitsetööstus on jõudsalt arenev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline sektor, kus koostöö, paindlikkus ja innovatsioon käivad käsikäes.