Põhilise sisu juurde

Teenuseettevõtjad kogunevad 28. aprillil minikonverentsile TEENUS 360

28. aprillil toimub Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris teenusettevõtetele suunatud minikonverents TEENUS 360. Teenuseettevõtjad tegutsevad keskkonnas, kus muutuste tempo on kiirem kui kunagi varem ning senised toimivad mudelid ei pruugi enam edu tagada. Lisaks tehnoloogilistele arengutele, sealhulgas tehisintellekti kiirele levikule, mõjutavad ettevõtteid ka kasvupiirangud, rahvusvaheline konkurents ning klientide järjest kõrgemad ootused.

Sellises olukorras peavad ettevõtted oma ärimudeleid teadlikult ümber mõtestama ja leidma uusi viise eristumiseks ning kasvuks. Minikonverents TEENUS 360 keskendub nendele väljakutsetele, pakkudes praktilisi kogemusi ja lahendusi ettevõtjatelt, kes on ise need muutused läbi teinud.

Konverentsil jagavad oma teadmisi ja kogemusi mitmed tunnustatud praktikud. Kari Maripuu räägib teenusettevõtte kasvatamise alustaladest, Margus Klaar (Brand Manual) avab ärimudeli ümberkujundamise kogemusloo ning Ander Ojandu (Civitta) jagab rahvusvahelise kasvu praktilisi õppetunde.

Päeva jooksul toimuvad ka paneeldiskussioonid, kus arutletakse teenusäri tuleviku üle tehisintellekti ajastul ning teenuste eksportimise võimaluste ja väljakutsete üle. Aruteludes osalevad teiste seas Priit Kallas, Einar Tiimla (häk agency) ja Kadri Tuisk (Wundamental).

Lisaks keskendutakse teenusäri personaalsele mõõtmele – Epp Kärsin jagab kogemuslugu, kuidas ehitada teenust oma isiksuse ja tugevuste ümber. Teenusest tooteks liikumise kogemusi jagavad Lilit Palmar (Maru VR), Kaire Vuks (Baubauwall) ja Karin Kiviste (Creatomus).

Minikonverents pakub osalejatele lisaks sisukatele ettekannetele ka võimalust luua uusi kontakte ning vahetada kogemusi teiste ettevõtjatega. Soodushinnaga piletid on saadaval kuni 17. aprillini.

Lisainfo: https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/teenus-360-minikonverents-teenusettevotetele/

Ettevõtlusinkubaatoris alustas uus lend alustavaid ettevõtjaid

Ettevõtlusinkubaatoris alustas tegevust uus lend alustavaid ettevõtjaid, kes arendavad 9 kuu jooksul oma ideid kasvupotentsiaaliga ettevõteteks. Programm pakub osalejatele mentorlust, koolitusi ning ligipääsu väärtuslikule kontaktvõrgustikule.

Inkubaatori esindajate sõnul paistsid välja valitud meeskonnad silma nii oma ambitsioonikate ideede kui ka tugeva teostusvõime poolest. Programmi eesmärk on aidata ettevõtjatel jõuda kiiremini turule ning luua jätkusuutlikke ärimudeleid. Osalejaid toetavad kogenud mentorid ja valdkonna eksperdid.

Osalevad ettevõtjad:

Kuidas kaitsta ennast ja oma ettevõtet küberohtude eest?

18. märtsil toimus Tallinn Ettevõtlusinkubaatoris küberturvalisuse koolitus, mille viisid läbi Urmo Keskel ja Henrik Uustalo – küberhügieeni platvormi Phishbite loojad. Phishbite, kes on ka Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi vilistlane, aitab ettevõtetel tõsta töötajate turvateadlikkust läbi õngitsussimulatsioonide ja praktiliste koolituslahenduste, mille eesmärk on muuta töötajate käitumist ning seeläbi vähendada ettevõtete küberriske.

Koolitus keskendus ühele tänapäeva ettevõtluskeskkonna kõige olulisemale teemale – kuidas tulla toime kiiresti arenevate küberohtudega. Tehisintellekti areng, petuskeemide kasvav nutikus ja tehnoloogia laialdane levik on loonud olukorra, kus küberkurjategijad on muutunud järjest osavamaks ning rünnakud keerukamaks. See tähendab, et lisaks tehnilistele lahendustele on kriitilise tähtsusega ka inimeste teadlikkus ja igapäevased harjumused.

Statistika kinnitab probleemi tõsidust – hinnanguliselt saab üle 80% küberintsidentidest alguse inimlikust eksimusest, näiteks õngitsuskirjale reageerimisest või ebaturvaliste paroolide kasutamisest. Just seetõttu on küberturvalisuse teemaline teadlikkuse tõstmine ettevõtete jaoks hädavajalik.

Oluline osa koolitusest oli ka praktiline – osalejad said testida oma võimet pettuseid ära tunda ning hinnata oma küberhügieeni taset. Lisaks käsitleti sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske ning jagati konkreetseid soovitusi, kuidas kaitsta nii isiklikke kui ka ettevõtte kontosid.

Koolitusel anti ka ülevaade sellest, kuidas muuta oma arvuti ja telefoni seadistused turvalisemaks ning milliseid täiendavaid tööriistu saab kasutada küberrünnakute ennetamiseks. Samuti räägiti sellest, kuidas käituda olukorras, kus rünnak on juba toimunud – kuidas kiiresti reageerida, kuhu pöörduda ja kuidas kahju minimeerida.

Koolitus andis osalejatele praktilised teadmised ja tööriistad, et paremini mõista küberohtude olemust ning teha teadlikumaid valikuid oma ettevõtte kaitsmisel. Tänases digitaalses maailmas ei ole küberturvalisus enam ainult IT-valdkonna küsimus, vaid iga ettevõtte ja töötaja ühine vastutus.

    Kutsume õppereisile: Ringdisaini praktikate avastamine 10.–12. juunil Taanis 3Days of Design festivalil

    Liitu Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriga inspireerival õppereisil 10.–12. juunil Kopenhaagenisse, Taani, ning avasta, kuidas Põhjamaade disain võib olla tugev sotsiaalse, keskkondliku ja ringmajandusliku muutuse edendaja.

    See kaasahaarav kogemus kutsub kestlikke disainereid avastama üht Euroopa juhtivat Põhjamaade disainipealinna – paika, kus loovus kohtub eesmärgiga ja innovatsioon loob tõelist mõju.

    Reisi peamine tipphetk on 3Days of Design festival, mis on Põhja-Euroopa suurim Põhjamaade disainisündmus ning tuntud oma innovaatiliste kontseptsioonide ja tulevikku suunatud näituste poolest. Jätkusuutlikkus mängib programmis olulist rolli ning sul on võimalus näha, kuidas Taani disainerid mõtestavad ümber materjale, protsesse ja tooteid, et toetada tasakaalukamat ja taastavat tulevikku.

    Koostöös Lifestyle and Design Clusteriga Kopenhaagenis korraldame mitmeid kohalikke tegevusi ja külastusi. See on ka suurepärane võimalus luua uusi partnerlussuhteid võrgustumisüritusel. Sind ootavad inspireerivad lood, sisukad arutelud ja praktilised ideed, mida kaasa võtta. Lisaks näitustele jääb aega avastada ka Kopenhaageni loovaid linnaosasid ning kohtuda kohalike disaineritega, kes veavad aktiivselt kestlikkuse algatusi.

    3Days of Design Festival, 10.–12. juuni: https://www.3daysofdesign.dk/

    Lifestyle and Design Cluster: https://ldcluster.com/en/

    Palume oma osalemissoovist anda teada hiljemalt 25. märtsiks e-posti aadressile monika@inkubaator.ee!

    Kutsume disainereid osalema Habitare 2026 sisutus- ja mööblimessi väljapanekus

    Kutsume disainereid liituma Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinn Design House’i Habitare 2026 messi ühisväljapanekuga, millega oleme sarnasel kujul edukalt osalenud ka viimastel aastatel. B2B ja B2C sisustus- ja mööblimess Habitare toimub 02-06.09.2026 Helsingi Messikeskuses.

    Varasemad väljapanekud on toonud Eesti disainile palju tähelepanu ning pakkunud disaineritele väärtuslikke kontakte ja müügivõimalusi rahvusvahelisel turul. Habitare messil osalemiseks on kaks võimalust: kas Tallinn Design House’i ühine väljapanek sektsioonis The Block või enda eraldi väljapanek sektsioonis The Block. Tutvu täpse väljapaneku asukoha kaardiga siin.

    Ühine ala sektsioonis the Block

    Eraldi väljapanekud sektsioonis the Block

    Lisainfo Habitare kohta: https://habitare.messukeskus.com/en/

    Palun anna teada, kas oled huvitatud oma toodete presenteerimisest sisustus- ja mööblimessil Habitare 2026? Kui jah, siis kas ühisalal või eraldi väljapanekuga? 

    Palun andke oma eelistusest teada hiljemalt 23.03.2026 emailile monika@inkubaator.ee

    Küsimuste korral palun võtke ühendust monika@inkubaator.ee

    Hankekutse – väline ekspert CCC poliitika tegevuskava väljatöötamiseks

    Creative Circular Cities (CCC) projekt kutsub kogenud eksperte või eksperdirühmi esitama pakkumusi CCC poliitika tegevuskava koostamiseks, mille eesmärk on edendada CCSI-põhist kohalikku ringmajanduse üleminekut Läänemere piirkonnas. Töö eesmärk on luua strateegiline, tõenduspõhine ja rakendatav poliitikaraamistik, mis aitab poliitikakujundajatel paremini lõimida kultuuri- ja loomemajanduse sektorid ja tööstused (CCSI) ringmajanduse strateegiatesse.

    Valitud ekspert töötab välja tegevuskava analüütilise raamistiku, viib läbi poliitikate võrdleva kaardistamise Läänemere piirkonna riikides, tuvastab juhtimislüngad ja sektoritevahelised väljakutsed ning korraldab mitmetasandilise konsultatsiooniprotsessi poliitikakujundajate, ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja teiste sidusrühmadega. Töö tulemuseks on lühike, poliitikale suunatud tegevuskava koos kokkuvõtte ja levitamismaterjalidega.

    Lepingu koguväärtus on kuni 15 000 eurot (koos käibemaksuga). Töö kestab märtsist kuni oktoobrini 2026 ning hõlmab analüütilist tööd, sidusrühmade konsultatsioone ning lõpliku tegevuskava koostamist ja esitlemist CCC projekti lõppüritusel Riias.

    Pakkumus peab sisaldama metoodilise lähenemise kirjeldust, asjakohast kogemust, organisatsioonilist suutlikkust ning hinnapakkumist. Taotlused tuleb esitada aadressile krista@ndpculture.org hiljemalt 24. märtsiks 2026 kell 23:59 (EET).

    Lepingu haldab Northern Dimension Partnership on Culture (NDPC), mis on ELi rahastatud Interreg Läänemere piirkonna programmi projekti Creative Circular Cities partner.

    Tutvuge allpool hankekutsega ja esitage oma pakkumus hiljemalt 24. märtsil 2026 kell 23:59 (EET).

    Tutvu hankekutsega siin

    CCC projektist

    Creative Circular Cities (CCC) projekt keskendub kultuuri- ja loomemajanduse sektorite ja tööstuste (CCSI) lõimimisele ringmajandusele üleminekusse kohaliku omavalitsuse tasandil. Projekti eesmärk on töötada välja juhised ja tööriistad, mida omavalitsused, ettevõtluse tugiorganisatsioonid ja vabaühendused saavad kasutada ringmajanduse lahenduste rakendamiseks.

    Loomesektor võib olla ringmajanduslike lahenduste looja, näiteks kujundades tooteid ja teenuseid, mis järgivad ringmajanduse põhimõtteid, ning olla tugev vahend avalike hoiakute ja käitumisharjumuste muutmisel ringmajanduse suunas.

    Praegu ei ole CCSI sektorid piisavalt integreeritud linnade ringmajanduse strateegilistesse plaanidesse, mis keskenduvad pigem traditsioonilistele sektoritele. Samuti on puudulik toetus ringmajanduslike ärimudelite arendamiseks ning koostöö loomevaldkonna esindajate ja kodanikega on piiratud. Nõrgad sidemed linnavalitsuste, loomepraktikute, ettevõtete ja elanike vahel takistavad ühise visiooni ja koostööpõhise tegutsemise kujunemist.

    Nende väljakutsete lahendamiseks teevad kuus Läänemere piirkonna linna – Aarhus, Kiel, Gdynia, Riia, Tallinn ja Turu – koostööd, et ühiselt luua ja testida loomesektori juhitud lahendusi ringmajanduse edendamiseks. Projekt loob inkubatsiooniprogramme CCSI valdkonna ettevõtetele, edendab ringmajanduslikke eluviise läbi kodanike kaasamise ning arendab CCC Starter Kit’i – tööriistakomplekti, mis võimaldab teistel linnadel edukaid lähenemisi rakendada. Samuti on eesmärk lõimida ringmajanduse põhimõtted olemasolevatesse linnastrateegiatesse mitme sidusrühma koostöö kaudu.

    Projekti lähenemine on juba andnud paljulubavaid tulemusi kuues pilootlinnas, kus iga linn on käivitanud kohandatud pilootalgatusi, mis ühendavad loovuse, kodanike kaasamise ja ringmajanduse põhimõtted. Esialgsete tulemuste hulka kuuluvad sidusrühmi ühendavad koosloomeplatvormid, kestlike ärimudelite koolitusprogrammid, uuenduslikud taaskasutuslahendused (nt Gdynia suurjäätmete süsteemis) ning Riia ringmajanduslik aed. Samuti on projekt loonud üldise mudeli linnadele ringmajanduse ülemineku elluviimiseks ning rahvusvahelised CCC-laborid Turus, Aarhusis, Kielis ja Tallinnas on soodustanud koostööd ja teadmiste vahetust. Nende tegevuste kaudu soovib projekt luua skaleeritavaid mudeleid ja poliitikavahendeid, mis toetavad ringmajanduse arengut kogu Euroopas.

    Projekt algas 2023. aasta novembris ja kestab kuni 2026. aasta novembrini. Seda rahastatakse 80% ulatuses Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programmist ning projekti kogumaht on ligikaudu neli miljonit eurot.

    Tule oma kontoriga Ettevõtlusinkubaatorisse!

    Kas otsid inspireerivat ja professionaalset töökeskkonda, mis toetab sinu ettevõtte kasvu?

    Tallinna Ettevõtlusinkubaator pakub paindlikke ja kaasaegseid kontoriruume alustavatele ning kasvavatele ettevõtetele. Ettevõtlusinkubaatori hoones aadressil Poldri 3/1 on kokku 8 kontoriruumi suurusega 18–76 m², mis sobivad nii väiksemale tiimile kui ka kasvavale ettevõttele.

    Üürihind on 14 €/m² + km kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud (fikseeritud kommunaalkulude tasu ja üldruumide kasutustasu vastavalt kasutajate arvule).

    Miks valida kontor Ettevõtlusinkubaatoris?

    Paindlikud ruumid: Võimalik on rentida erineva suurusega ruume vastavalt ettevõtte vajadustele ja kasvule. Soovi korral saab kasutada olemasolevat mööblit. Osades ruumides on veevõtu võimalus ning valmidus eraldi kööginurga rajamiseks.

    Ühisköök ja lisavõimalused: Rentnike kasutuses on ühisköök, mis sobib nii igapäevaseks kasutamiseks kui ka väiksemate sündmuste korraldamiseks. Üürihind sisaldab ka kõneboksi kasutamise võimalust.

    Kaasaegne töökeskkond: Valgusküllased ja esinduslikud vastvalminud ruumid, kiire internet ning ühiskasutatavad alad igapäevaseks tööks ja kohtumisteks. Lisaks on võimalik kasutada koolitus- ja nõupidamisruume ning mugavat lifti.

    Vastvalminud hoone: Tegemist on uue ja esindusliku äripinnaga, kus modernne arhitektuur ja läbimõeldud lahendused tagavad mugava ja esteetilise töökeskkonna.

    Ettevõtjate kogukond ja sündmused: Ettevõtlusinkubaatoris tegutsemine annab võimaluse luua väärtuslikke kontakte, leida koostööpartnereid ning osaleda ettevõtlusalastel sündmustel, mis toetavad sinu ettevõtte arengut.

    Suurepärane asukoht: Hoone asub kesklinnas, Sadama asumis. Vahetus läheduses paiknevad sadam, Nautica Keskus ning Rotermanni kvartal.

    Parkimine: Parkimine on mugavalt ja piiramatult võimalik hoone läheduses asuvates parklates hinnaga ligikaudu 50€+km kuus. Jalutuskäigu kaugusel asuvad mitmed ühistranspordi peatused.

    Võta ühendust ja tule tutvuma – sinu ettevõtte järgmine kasvusamm võib alguse saada just siit.

    Lisainfo: Kristel Mõistus, +372 52 11 524, kristel@inkubaator.ee

    Praktiline seminar: kuidas välismessil päriselt edu saavutada?

    Välismessid on ettevõtetele suurepärane võimalus leida uusi kliente, partnereid ja turge – kuid ainult siis, kui osalemine on strateegiliselt läbi mõeldud ja professionaalselt ellu viidud. Just nendele teemadele keskendus Ettevõtlusinkubaatoris toimunud praktiline seminar „Kuidas edukalt välismessil osaleda?“, kus oma kogemusi jagasid ekspordikonsultant Leila Haugas, messibokside disainer ja Digiprint tootmisjuht Sten Seene ning Revala esindaja Kert Lehe. Seminaril räägiti ausalt nii õnnestumistest kui ka „ämbritest“ ning toodi rohkelt näiteid päriselust.

    Mess kui konkurentsieelise loomise koht

    Leila Haugas rõhutas, et messile ei minda lihtsalt kohaloleku pärast. Messil osalemise eesmärk peab olema konkurentsieelise loomine. Nutikalt tegutsedes on võimalik mõnel turul konkurentidest ette jõuda, kuid see eeldab teadlikku eeltööd ja strateegilist lähenemist.

    Ta soovitas iga messi jaoks kirja panna kuni kolm konkreetset eesmärki. Liiga paljude sihtide seadmine hajutab fookust. Samuti ei tohiks messi ettevalmistust alahinnata – sageli võtab see rohkem aega, kui esialgu arvatakse, ning kipub muude tööde vahele „ära kaduma“. Oluline on läbi mõelda, millist kliendigruppi püütakse. Kas sihiks on distribuutor, kes hakkab toodet edasi müüma ja võib-olla ka turundama? Või soovitakse jõuda suurte jaekettideni, kelle otsustajad liiguvad sageli mitmekesi? Mida suurem ettevõte, seda rohkem kontakte tuleb sõlmida.

    Leila tõi esile, et ükski edukas messiprojekt ei ole sündinud üksinda tegutsedes. Tugev ja tulemustele orienteeritud meeskond on kriitilise tähtsusega. Samuti ei tohiks teha hinnanguid välimuse või religiooni põhjal – rahvusvaheline äri eeldab avatud meelt ja kultuuritundlikkust.

    Õige messi valik algab küsimisest

    Kuidas valida õige mess? Leila soovitas enne sihtriiki minekut küsida potentsiaalsetelt klientidelt, milliseid messe nemad soovitavad. Samuti tasub uurida, millised kategooriad on messil esindatud ning kas sihtrühm on seal päriselt kohal.

    Ta rõhutas eeltöö tähtsust: potentsiaalsed kliendid tuleks kaardistada ja kohtumised eelnevalt kokku leppida. Abiks on messide veebilehtede osalejate nimekirjad, LinkedIn, tehisintellektil põhinevad tööriistad ning ka otsekontaktid ja telefonikõned. Ideaalis alustatakse kaks kuud enne messi, kuid parem teha kasvõi kaks nädalat varem kui jätta üldse tegemata.

    Messil ei tohiks jääda boksis ootama. Kui külastajaid on vähe, tuleb ise aktiivselt kontakte otsida. Ühisstendil osaledes ei tasu piirduda vaid eestlastega suhtlemisega – sihiks on rahvusvahelised kontaktid. Samuti soovitas Leila „võidelda“ hea asukoha eest messihallis ning võimalusel esineda ka konverentsil. Kui konkurent on otse boksi ees, on tõenäoline, et potentsiaalne klient ei jõuagi teie juurde.

    Suhtlus, järjepidevus ja kiire järeltegevus

    Leila kogemus enam kui 50 globaalselt messilt näitab, et tihti lõpeb tõsine ärisuhtlus hoopis õhtusöögilauas. Seetõttu on oluline olla kohal ja valmis suhtlema ka väljaspool ametlikku messiala.
    High-context kultuurides on eriti oluline kiire järeltegevus – näiteks saata samal õhtul follow-up e-kirjad. Paljud otsustajad suhtlevad ööpäevaringselt. Samas rõhutas ta, et kõige olulisematele kontaktidele tuleks pigem helistada – ainult e-kirjast ei pruugi piisata.

    Strateegiakoosolekuid ei tasu planeerida kolm päeva pärast messi – esmalt tuleb teha järeltegevused ja hoida kontaktid „soojas“. Kõige olulisem on järjepidevus.

    Messiboks kui kolme sekundi võimalus

    Sten Seene keskendus ettekandes visuaalsele poolele: kuidas kujundada messiboks, mis päriselt töötab. Ta rõhutas kolme sekundi reeglit – kui külastaja ei saa kolme sekundiga aru, mida ettevõte pakub, on võimalus juba käest lastud. Slogan on sageli olulisem kui logo ning sõnum peab olema lihtne ja selge.

    Steni sõnul peitub võlu lihtsuses. Boks ei tohi olla üledisainitud ega keeruline. Külastaja peab tundma, et sinna on lihtne siseneda. Oluline on arvestada valgustuse, põranda, kõrguste ja üldise kuvandiga. Eksklusiivsust saab luua detailidega, kuid kui valgus ei too sõnumit esile, ei ole ka uhkest lahendusest kasu. Tootja tuleks kaasata planeerimisfaasis, et kõik tehnilised lahendused toimiksid. Hind ei tohiks olla ainus otsustuskriteerium – „säästuprojekt“ võib hiljem kalliks maksma minna.

    Samuti soovitas Sten mõelda, millises riigis mess toimub ja millist sihtrühma soovitakse kõnetada. Mõnikord võib olla kasulik mängida värvidega nii, et eristuda konkurentide brändivärvidest.
    Lisaks praktilised nõuanded: koostada süsteemne ajagraafik, arvestada boksi paigalduse ja mahavõtuga ning hoida olulised esemed jälgitavad – näiteks kinnitada väärtuslikele seadmetele jälgimisseadmed.

    Kogemuslugu: rõõmu eksportimine välisturgudele

    Kert Lehe jagas ettevõtte Revala kogemust messidel osalemisest. Nende sõnum on lihtne: nad ei müü lihtsalt jäätisepulbrit, vaid toodavad rõõmu igasse päeva. Tootevalikusse kuuluvad jäätisepulbrid, piimapulbrisegud, jääjoogisegud ja proteiinipulbrid. Sihtturgudena nähakse Aafrikat ja Lõuna-Ameerikat, kusjuures viimases on keeleoskus kriitilise tähtsusega.

    Messi valikul lähtuvad nad eelkõige sellest, millisele turule soovitakse siseneda. Tund aega eeltööd on odavam kui kohale minna ja avastada, et õiged ostjad puuduvad. Samuti tuleb vaadata, millised kategooriad messil esindatud on – õigele sihtrühmale suunatud mess muudab ka ostuotsuse lihtsamaks.
    Kert rõhutas panipaiga olulisust boksis ning soovitas mitte ehitada endale „liiga uhket“ lahendust lihtsalt mulje jätmiseks. Oluline on praktilisus.

    Kontaktide haldamisel kasutavad nad aktiivselt WhatsAppi ning püüavad A-kontaktidega kohe suhtlust alustada. Messipäeva lõpus tehakse visiitkaartidest pilt ja kirjutatakse üles märkmed, et hiljem oleks selge, millest ja kellega räägiti.

    Õppetunnid ja riskid

    Seminaril räägiti ka riskidest. Vale messi valik, ebaselge sõnum boksis, poliitilised riskid sihtturul, sinisilmsus partnerite valikul ning makseriskid võivad osutuda valusaks õppetunniks. Oluline on kindlustada toodete transport ning valida koostööpartnereid, kes jagavad samu eesmärke.

    Nagu kõlama jäi – kvaliteetne toode üksi ei taga edu. Edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse oma väärtust kommunikeerida ja kui järjepidevalt hoitakse kontakte töös. Seminar andis osalejatele praktilised tööriistad ja realistliku pildi sellest, mida edukas välismess tegelikult nõuab – strateegiat, meeskonnatööd, selget sõnumit ja julgust tegutseda.

    Time for (S) Heroes: uued vaatenurgad interdistsiplinaarsele disainile

    Tallinna Ettevõtlusinkubaator korraldas koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga töötoad New Perspectives on Interdisciplinary Design osana rahvusvahelisest projektist Time for (S)Heroes. Kahepäevased kohapealsed töötoad tõid kokku üliõpilased ja õppejõud, et uurida, kuidas draamapedagoogika ja kunstipõhised meetodid saavad süvendada disainialast pädevust ning toetada interdistsiplinaarset koostööd kestliku disaini valdkonnas.

    Kestlikkus loo ja tegude kaudu

    Time for (S)Heroes’i raames ning nende töötubade käigus uuriti kestlikkuse kangelaslikkust ja kaasavust kunstipõhiste ja draamapedagoogiliste lähenemiste kaudu. Projekt julgustab disainereid nägema end aktiivsete muutuste elluviijatena ning kasutama jutustamist, empaatiat ja koostööd kestliku muutuse tööriistadena.

    Kahe päeva jooksul kutsuti osalejaid mõtisklema oma isiklike väärtuste, professionaalse identiteedi ja tulevaste rollide üle disaineritena, kes tegutsevad üle erialapiiride.

    Töötubade põhiteemad

    Osalejad tegelesid selliste võtmeteemadega nagu disaineri identiteet, koostöö interdistsiplinaarsetes meeskondades ning kestlikkusele suunatud lugude jutustamine. Erilist tähelepanu pöörati kaasavusele ja empaatiavõimele disainipraktikas ning narratiivide ja mõjusate lugude rollile tähenduslike disainiprotsesside kujundamisel.

    Oluline osa töötubadest oli pühendatud narratiivide loomisele ja tulevikule suunatud mõtlemisele. Osalejad kasutasid mitmesuguseid loovaid ja refleksiivseid meetodeid, sealhulgas:

    Need meetodid aitasid osalejatel siduda isikliku motivatsiooni kollektiivse tegutsemisega ning kujutleda konkreetseid teid kestlike tulevikeni.

    Võrgustumine, teadustöö ja tulevikuvõimalused

    Töötoas tutvustati ka peagi algavat Time for (S)Heroes’i disainikonkurssi nelja disainiülesandega ning tõi esile rahvusvahelised projektitegevused, sealhulgas Creative Europe Desk Finlandi ja Soome Riikliku Haridusameti koostöös korraldatava veebiseminari.

    Töötubasid juhendasid pr Heini Haapaniemi, teadusjuht Kagu-Soome Rakenduskõrgkoolis (Xamk) ja doktorant Aalto ülikoolis, ning pr Alina Viontsek, teenusedisainer Kagu-Soome Rakenduskõrgkoolist (Xamk). Toetust pakkus pr Stella Runnel, Eesti Kunstiakadeemia aksessuaaridisaini dotsent ja osakonnajuhataja. Töötubasid korraldas Ettevõtlusinkubaatori poolt Kristel Mõistus.

    Liitu Time for (S) Heroes’i teekonnaga

    Kas sind huvitab kestlik disain, rahvusvaheline koostöö, mood, kostüüm või etenduskunstid? Time for (S) Heroes pakub võimalusi õppida, koos luua ja panustada kaasavama ning kestlikuma disainituleviku kujundamisse.

    👉 Uuri lähemalt: timeforsheroes.eu

    Kas ja millist sisu luua TikToki, et see toimiks turunduskanalina?

    Ettevõtlusinkubaatoris toimunud seminar keskendus küsimusele, mis on paljude ettevõtjate laual: kas TikTok on lihtsalt meelelahutus või päriselt toimiv turundus- ja müügikanal? Vastus oli ühene – TikTok ei ole ainult tantsuvideote platvorm, vaid üks kiiremini kasvavaid müügikanaleid maailmas. Kui ettevõte ei ole seal nähtav, võivad suur osa tulevastest klientidest olla kellegi teise käes.

    Seminaril said osalejad selge, praktilise ja ausa ülevaate sellest, kuidas TikTok tegelikult töötab, millised on selle eripärad ning kuidas luua sisu, mis ei ole lihtsalt „kohalolek“, vaid toetab reaalseid ärieesmärke. TikToki turunduse teemal kõnelesid Liisel Vatsel (Lola Social), Taavi Altpuu (Molivery) ja Richard Kaarna (Exela Media Group).

    Liisel Vatsel: TikTok on huvipõhine süsteem, mitte sotsiaalvõrgustik

    Liisel Vatsel rõhutas, et TikTok erineb teistest platvormidest ülesehituse loogikalt: see ei küsi, keda sa tunned, vaid mis sind huvitab. Sisu tarbimine on suuresti anonüümne ning algoritm analüüsib pidevalt kasutajate käitumist, et otsustada, mida ja kui kaua kellelegi näidata.

    Olulisemad mõtted ettekandest:

    Taavi Altpuu: kuidas tööstusettevõte jõudis sadade miljonite vaatamisteni

    Taavi Altpuu jagas Molivery agentuuri ja Dipperfoxi kogemuslugu tööstusettevõtte turundusest, mis näitab, et TikTok ei ole ainult tarbijabrändide mängumaa. Molivery on digiturundusagentuurina pühendunud töötustusturundusele, võttes arvesse ettevõtete spetsiifikat. Dipperfox on välja töötanud innovatiivse kännupuuri ning 2020. aastal alustati oma tehnoloogia müüki välismaale ning esimene viraalne video sündis juhuslikult – ettevõtte omaniku poeg postitas puurimisvideo TikToki.

    Peamised õppetunnid:

    Dipperfoxi tulemused räägivad enda eest:

    Loe ka pikemat kogemuslugu Dipperfoxi turundusest Molivery kodulehel.

    Richard Kaarna: kõige olulisem on idee ja emotsioon

    Richard Kaarna rõhutas, et TikToki kasutaja ei lähe platvormile ostma, vaid meelelahutust tarbima. Seetõttu algab kõik ideest ja emotsioonist. Töötavad emotsioonid: uudishimu, samastumine, kogetav kasu, üllatus, „WTF“-moment. Keskmine kasutaja scrollib autopiloodil – kuni 260 lühivideot 30 minuti jooksul. Seetõttu tuleb murda autopiloot.

    Kuidas hoida tähelepanu:

    Richard kirjeldas TikToki sisu kui peamiselt „pildis olemist“ – otsest müüki ei tehta, kuid luuakse eeldus, et bränd on tuttav ja usaldusväärne.

    Kokkuvõttes jäi seminarilt kõlama selge sõnum: TikTok ei ole kohustus, vaid võimalus. Võimalus jõuda õigete inimesteni, õigel ajal ja õige sõnumiga – ning teha seda viisil, mis toetab päriselt nii turundust kui müüki. Ettevõtted, kes alustavad katsetamist täna, loovad endale eelise homseks.