Taani Kultuuriinstituudi juhitud rahvusvaheline konsortsium on käivitanud projekti “Creative Circular Cities” (CCC). Projektis osaleb kuus Läänemere piirkonna linna – Aarhus (Taani), Kiel (Saksamaa), Gdynia (Poola), Riia (Läti), Tallinn (Eesti) ja Turu (Soome) – kes arendavad, katsetavad ja edendavad ühiselt kultuuri- ja loomesektorite ning -tööstuse poolt juhitud lahendusi, mis toetavad üleminekut lineaarselt majanduselt ringmajandusele.
Projekti konsortsiumis on koos Tallinna Loomeinkubaatoriga 14 partnerit – omavalitsused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, kaasatud linnade valitsusvälised organisatsioonid ja riikidevahelised võrgustikuorganisatsioonid.
Taani Kultuuriinstituudi Eesti, Läti ja Leedu piirkonnadirektor Lizaveta Dubinka-Hushcha projekti eesmärgist ja ambitsioonist: “Ringmajandus on eelkõige filosoofia, elustiil, mis põhineb ühisel usul inimese koosloomele kui lisandväärtusesse. Tee jätkusuutliku ringühiskonna poole algab selle liikmete mõtetes, kus kultuur on loovuse katalüsaator ja uute ideede juht. Meie eesmärk on ületada lõhed otsustamise, äri ja kunsti vahel, ühendades need ringikujuliseks ja jätkusuutlikuks süsteemiks.”
Aastakümneid on loomemajandust, nagu mood ja disain, seostatud tarbimise ja ületootmisega. Siiski on ka kultuuri- ja loomesektoril märkimisväärseid teadmisi ja kogemusi, mis võivad toetada ja arendada ringseid ärimudeleid ja -tavasid. Oma uuenduslike lähenemisviiside ja suure mõjuga inimeste harjumustele ja mõtteviisidele pakuvad kultuuri- ja loomemajandus suurt potentsiaali ringleva elustiili edendamiseks. Seda potentsiaali kasutatakse nüüd projektis „Creative Circular Cities.“
Ringmajandusele üleminekuks ei ole puudu ambitsioonist, vaid puuduvad konkreetsed vahendid selle saavutamiseks. Vaja on uusi meetodeid ja mõtteviise, mida on ettevõtetel, kodanikele ja omavalitsustel lihtne rakendada. „Creative Circular Cities“ projekti eesmärk on arendada, katsetada ja jagada “lahendusi”, mida Läänemere-äärsed linnad saavad hõlpsasti konkreetseteks tegudeks muuta.
Projekt viiakse ellu novembrist 2023 kuni novembrini 2026. Seda rahastab 80% ulatuses EL Interreg Läänemere piirkonna programm kogueelarvega ligikaudu neli miljonit eurot.
EASi ja KredExi ühendasutus toetab kokku ligi 1,6 miljoni euroga 11 tugiteenuste pakkujat, kelle eesmärk on toetada loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu. Tugiteenuste pakkujad loovad loomeettevõtjatele võimalused oma toodete, teenuste ja ärimudelite arendamiseks.
EASi ja KredExi ühendasutuse toetuste osakonna juhi Monica Hankovi sõnul on eesmärk suurendada loomesektori ettevõtete lisandväärtust ja ekspordisuutlikkust. „Ekspordi takistuseks on sageli ettevõtete väiksus – mahud ei ole piisavad, turuteadlikkus ja turusuutlikkus on madalad. Edukat tegevust välisturgudel soodustab vastavate arenguprogrammide pakkumine, ligipääs rahvusvaheliste ekspertide teadmistele ja ettevõtete tihedam koostöö. Just nendele tegevustele loomemajanduse tugiteenuste pakkujad keskenduvad,“ selgitas Hankov.
Näiteks käivitatakse toetuse abil Pärnumaa loomeettevõtjatele suunatud disainiKOBARa arenguprogramm. „Meil on seni Pärnumaal puudunud toetav hariduspakkumine, loomeettevõtluse ümber koondunud ekspertide võrgustik ja valdkondlikud teenused. Loomemajanduse tugiteenuse toetus aitab meil seda kitsaskohta leevendada,“ sõnas Pärnumaa Arenduskeskuse disainiKOBARa juht Margit Kool.
Tema sõnul on disainiKOBAR toeks ettevõtetes disainiprotsesside käivitamisel ning uute teenuste ja toodete arendamisel, et kasvatada pikaajaliselt ettevõtete konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturgudel.
Teised loomeettevõtjatele tugiteenuseid pakkuvad toetuse saajad on:
- BMO OÜ, mille eesmärk on arendada Eesti audiovisuaalvaldkonna ettevõtlus- ja ekspordipotentsiaali, pakkudes terviklikku tugiteenuste paketti nii filmi- kui sidusvaldkondade ettevõtetele.
- MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, mille eesmärk on luua terviklik arenguprogrammide süsteem, mis toetab kaasaegse kunsti ettevõtete konkurentsivõime kasvu.
- MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus, mille eesmärk on pakkuda ringse arhitektuuri teenust. See on Eesti arhitektidele loodud keskkonnasäästliku ruumiplaneerimise täiendkursus, mis keskendub kohalike olemasolevate materjalide korduskasutamise ja ka regeneratiivsete ning keskkonnasäästlike materjalide tundmaõppimisele.
- Turundajate Liit MTÜ, mille eesmärgiks on arendada Turundajate Liitu kuuluvate loovagentuuride teadmisi ja oskusi ning saavutada püstitatud ärilisi eesmärke, tõsta ekspordialast võimekust ning suurendada lisandväärtust.
- Eesti Virtuaal- ja Liitreaalsuse Assotsiatsioon, mille eesmärgiks on tugevdada Eesti XR-sektori (laiendatud reaalsuse) ettevõtete positsiooni välisturgudel. Eesti XR-ettevõtted tegutsevad erinevates ärivertikaalides näiteks nagu haridus, meelelahutus, turism jne.
- SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, mille eesmärgiks on arendada alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate teadmisi ja oskusi, selleks et tõsta loomeettevõtjate konkurentsivõimet ja kasvatada ekspordivõimekust, pakkudes neile tõhusat, kvaliteetset ja sihtrühma vajadustele ning eripäradele vastavat tugiteenust.
- MTÜ Eesti Disainikeskus, mille eesmärgiks on toetada Eesti disainerite ja disainiettevõtete kompetentside arengut ja rahvusvahelistumist ning aidata arendada disainerite koostööd teiste sektorite ettevõtete ja organisatsioonidega.
- ADM Interactive OÜ, mille eesmärgiks on aidata digitaalset toodet ehitavatel loovidudel disainida ja testida oma toodet välisturgude kasutajatele vastavalt ja viia see järgmisele tasemele ning nii leida kas oma probleemi-lahenduse sobivus, lahenduse-kliendi sobivus, toote-turu sobivus või saada tuge startupi skaleerimisfaasis tootearenduse poolelt.
- Ele23 OÜ, mille eesmärgiks on uute creative-tech ideede arendamine läbi maratonide, kus programmi valitud meeskonnad viiakse nende teekonnal järgmisele tasemele, olgu selleks siis uue idee käivitamine või olemasoleva käibe kasvatamine, aidates kaasa nende ettevõtete rahvusvahelisele edule ja majanduslikule kasvule.
Loomemajanduse tugiteenuste taotlusvooru kaasrahastab Euroopa Liit.
ALLIKAS: https://eas.ee/riik-toetab-loomeettevotjate-tugisusteemi/
Oktoobri lõpus käisime koos programmi ettevõtete ja Tallinn Design House’i disaineritega tutvumas Soome disainimaastikuga. Külastasime kohalikke disainiettevõtteid Himmee, Vimma, Papu Design ja Lokal Helsinki. Päeva lõpetas networking üritus koos Aalto Ülikooli ja Uniarts Helsinki ettevõtjatega.
Himmee on Soome bränd, kes toodab erinevaid valgusteid ning kohapeal võttis meid vastu ettevõtet asutaja Timo Niskanen. Paar mõtet, mis tema esitusest õlama jäid:
- “Peab olema kitsas sihtgrupp ja mitte ainult lähtuma disainihuvist.”
- “Kasuta kõiki võimalusi, mida pakutakse.”
Vimma on Soome rõivabränd, kes loob eriilmelisi rõivaid naistele. Nad alustasid lastebrändina ja 1. aasta käive oli 2013. aastal 1 miljon:
- Oma klienti kirjeldavad nad kui: Helsinki naine, kontoriinimene, julge, oskab vastu võtta kommentaare ja tähelepanu, karakteriga.
- Vimma on tegutsenud juba 10 aastat, aga kasvamise osas on nad endiselt ettevaatlikud. Peamiselt müüvad ise ja edasimüüjad müüvad pigem vähem.
- “Peab olema ise kirglik, et õnnestuda!”
Lisaks sai külastatud Papu Design brändi, kes toodab jätkusuutlikke lasterõivaid. Lisaks jõudsime Lokal Helsinki disainipoodi, mis esindab erinevaid Soome kunstnikke.
Päeva lõpetas kohtumine Aalto Ülikooli ja Uniarts Helsinki ettevõtjatega. Aalto Ülikooliga kohtumine oli osa pikemast kosotööst, mis Loomeinkubaatori ja Soome partnerite vahel toimub, et luua rohkem koostöövõimalusi ka siinsetele loomeettevõtjatele.
Tallinn Design House avas eelmisel nädalal, 28. septembril, Berliinis Eesti Suursaatkonnas fotonäituse „Kummardus.“ Eestimaa märgilistes paikades üles võetud fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga.
„Kummardus“ näituse avamisel ütles avasõnad Eesti suursaadik Marika Linntam ning külalistega jagasid fotoloo telgitaguseid produtsent Anu Lõhmus ja loovjuht Piret Puppart. „On märgiline hetk, et Kummarduse näitus on jõudnud Euroopasse. Oleme rahvusvaheliselt Kummardust esitlenud Aasias ja Ameerikas, ning nüüd on Euroopa uks avanenud Berliini kaudu. Rahvusvaheline publik näeb tihti projektis selliseid kihte, mille peale me alguses seda projekti luues ei tulnudki. Mõned meie jaoks igapäevased nüansid tunduvad hoopis eksootilisemad,” sõnas Tallinn Design House’i juhataja ja „Kummardus“ projekti produtsent Anu Lõhmus.
„Väga rõõmustav, et Eesti disaini tutvustav fotonäitus Kummardus nüüd Berliini saatkonna ruume kaunistab ja annab efektse ülevaate valdkonna pärlitest. Näitus ei räägi samas ainult disainist, vaid avab fotode kaudu ka Eesti loodust, pilke, meeleolusid – laiemalt meie olemust. Üks külastaja ütles, et eestlaste pilgud on sarnased, et ta tunneb eestlase ära just erilise silmavaate järgi ja need fotod räägivad sedakaudu tema jaoks Eesti lugu,“ kirjeldas näitust kultuuriatašee Merit Kopli.
Avatud fotonäitusel saab näha Eesti disainerite inspiratsiooniallikaid Seto kultuuripärandist Matsalu maalilise looduseni. Fotod on jäädvustanud Iris Kivisalu ja Riina Varol. Videograaf Robert Parelo poolt kokku pandud videoloo vahendusel saab kaasa elada ka kõigile teistele Kummarduse sessioonidele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Studio August, Eve Hanson, Lilli Jahilo, Marit Ilison, Marc & André, Samelin, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais, Tanel Veenre, Claudia Lepik, Sigrid Kuusk, Triinu Pungits, Pohjanheimo, Kelpman Textile, MyaMoon, Kristel Kuslapuu, Arro Porcelain, Mithio, Liisa Soolepp, Kaia Saarna, Luminée, Mari Masso, Front, Marimo, Framed by Karl, Gerda Retter, Raili Nõlvak, Balteco, Piret Loog, Cervo Volante, Borg, Ellu Sallid, Riina Põldroos, Tiina Talumees, Lisa Kroeber, Anu Tera, Craftory, Karl Korsar, Hanna Korsar, Kristina Viirpalu, Monika Järg, Aldo Järvsoo, Amanjeda by Katrin Kuldma, Berrichi, Kriss Soonik, Hyrv Jewellery, Uncle Paul, Ketlin Bachmann.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on näiteks esindatud Setomaa, Matsalu, Muhu, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa jpt. Kokku läbiti kahe aasta jooksul 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel. Kummarduse näitused Eestis on toimunud Setomaal ning hetkel on veel avatud näitused Muhu muuseumis ja Rotermanni Palmigaleriis.
Loe „Kummardus“ projekti kohta lähemalt SIIT.
25.-26. mai oli Loomeinkubaatoril hea meel külastada häid koostööpartnereid Soomes. 25. mail toimus põnev pitching üritus ja 26. mail oli võimalus külastada Aalto Ülikooli linnakut ja Kunstiülikooli Teatriakadeemiat.
Aalto ülikooli ja Uniartsi ühisel organiseerimisel toimus 25. mail Creative Demo Day Muusikamajas, Helsingis. Kevadises inkubatsiooniprogrammis osalenud said võimaluse oma äriideed pitchida žürii ees. Kokku osales pitchingul 14 alustavat ettevõtjat. Silma paistis kõigi osalejate puhul tugev ettevalmistus.
Näiteks esitlesid oma ettevõtteid:
- Darades, kes pakub digitaalset showroomi meistritele ja disaineritele ning soovib selle jaoks leida finantseeringut.
- Taimio arendab innovaatilist modulaarset taimekasvatuslahendust ja on esmase prototüübi välja töötamise faasis.
Järgmisel päeval külastas Tallinna Loomeinkubaator Aalto Ülikooli linnakut Espoos ja Uniartsi Teatriakadeemiat. Arutati võimalikke koostöövõimalusi uueks ettevõtlushooajaks. Õnnestus näha ka lõpetajate ühisnäitust Kuvan Kevät.
Tallinn Design House’i Artist Series külastas seekord Loomeinkubaatori vilistlast Miurio’d. Miurio brändi taga on disainerid Rita Assor ja Viktoria Braginskaja. Brändi tegevus on kahesuunaline – aksessuaarid ja sisustustooted.
Miurio stuudio
Miurio avas oma stuudio 2018. aasta märtsis. See oli osa Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammist, kus sai selgeks stuudio vajadus. Samas otsus ei sündinud kergelt. „Suure osa ajast veedan täna endiselt kodus, kus teen tööd arvuti taga. Stuudios käin kohtumas klientidega, teeme töötubasid ja pildistamisi,“ kirjeldab Rita.
Kuna brändi tegevus jaguneb kaheks, tekkis ka mõte stuudioruum kaheks jagada. Ühel pool on tapeedid ja sisutustooted. Teisel pool on põnev kontrastne sein, kus saab näha siidirätikute näidiseid ja villaseid salle.
Stuudio seinal olev granaatõunte tapeet on vägagi sümboolne, mis on Miurio tegevust alati inspireerinud. Seda sümbolit kasutas Rita esimest korda Kunstiakadeemias siiditrüki puhul. „Need tähistavad väga paljudes kultuurides eluenergiat – fertiilsust, elupaljusust ja elujõulisust.“ Sellest sündis ka granaatõuna kollektsioon, mis esimese kollektsioonina võttis terviklikult kokku tapeedid, diivanipadjad ja vaibad.
Mis on Miurio loomingule iseloomulik?
Miurio põhiväärtused on naiselikkus, eneseväljendusvabadus ja elurõõmu välja elamine. Lihtsalt see pidu, et olen olemas. See on kõige rohkem aksessuaaride poolel, aga kajastub ka sisustuspoolel.
„Kui ma kümme aastat tagasi tegevusega alustasin, siis värvid ei olnud populaarsed. Inimesed olid pigem tagasihoidlikud selles, kuidas nad ennast väljendasid sisekujunduses ja rõivastuses. Kui sa oled alustav disainer, siis tahad sa olla ekspressiivne. Mina tegin ka alguses hästi julgeid disaine, aga aja möödudes saad aru, et inimene tahab kodus rohkem puhata ning kõik võiks olla pigem loomulik, orgaaniline, harmooniline. Kui ma hakkasin fotograafiaga tegelema, siis minu stiil oli see, et mulle meeldis palju järeltöötlust teha – lisada filtreid ja tekstuure. Täna olen rohkem liikunud naturaalse pildi juurde,“ kirjeldab Rita.
Samas leiab Rita, et viimase aasta jooksul on olnud palju katsumusi ja sellest on inimestel tulnud ka julgus, et kaotada pole midagi – tahaks olla õnnelik, tahaks ennast väljendada, tahaks värve välja näidata. “Meie juures käib palju naisi, kes väärtustavad selles loomeprotsessis olevat hingetööd, mis seal taga on ja neid värve. Minu jaoks on värvid nii loomulik osa ja ma üldse ei karda neid kombineerida. Nad annavad eluvärvi ja vitamiini, mis on tohutult oluline.”
Soovitused disainerile, kes on samuti pikalt tegutsenud?
„Kõige olulisem on vaadata oma rahavoogudele otsa. See on ikkagi see põhi – kui sinna aastate jooksul midagi ei kogune, siis on väga raske inspiratsiooni ja motivatsiooni põhjal edasi tegutseda. Leida see nišš toodete ja teenuste osas, kus on võimalik raha teenida. Kui on kaks või kolm aastat möödas, siis on see eksistentsiaalne küsimus, millele on vaja leida vastus. Loomevaldkond on keeruline ja entusiasmil põhinev. Kuna viimased aastad on olnud keerulised siis ka meie oleme olnud ettevaatlikud. Samas peab julgema teha plaane ja koostöö on oluline märksõna,“ soovitab Rita.
Milline on Eesti disainimaastik?
„Loovus on Eestis niivõrd arenenud ja moedisain on väga kvaliteetne. Iseloomulik on töökus ja järjepidevus. Kõik moedisainerid on nii tublid – nemad teevad päriselt kollektsioone. Aksessuaaridega on mõnevõrra lihtsam. Ehted ja moedisain on kindlasti tugevuseks,“ sõnab Rita.
LOE TÄISPIKKA INTERVJUUD TALLINN DESIGN HOUSE’I LEHEL
