Tallinna Ettevõtlusinkubaator koostöös Tallinn Design House’iga viivad Eesti disaini Põhjamaade juhtivale mööbli-, disaini- ja sisustusmessile Habitare, mis toimub 11.-15. septembril 2024 Helsingi Messikeskuses. Messil on esindatud teiste disainerite hulgas ka Ettevõtlusinkubaatori vilistlased Myceen, Himmeli.net, Triibuvineer ja uBENT ning programmi ettevõte Eloval.
Habitare tänavuseks teemaks on “Layers” ehk kihid, millega suunatakse tähelepanu disaini ringsusele, stiilide taaselustamisele ning vana ja uue harmoonilisele kooslusele. “Mugavad kodud ja ruumid tekivad siis, kui inimesed lasevad erinevatel stiilidel vormida kihid,” märgib Habitare loovjuht Päivi Helander. Messil toimuvad temaatilised näitused, loengud, töötoad, intervjuud, paneelvestlused, disainivõistlused ja palju muud põnevat. “Meie eelmisel aastal läbi viidud fookusgrupiuuring Eesti disainerite hulgas näitas suurt huvi Habitarel osalemise vastu. Seetõttu otsustasime sel aastal pakkuda kodumaistele disaineritele osalemisvõimalust ja finantsilist tuge,” selgitab Tallinna Ettevõtlusinkubaatori konsultant Monika Pärnsalu.
Habitare sektsioonis The Block on esindatud väljapanekutega Eesti disainerid Eili Soon (Klaasistuudio Puhu), Siim Karro (Myceen) ja Urmas Veersalu (Himmeli.net).
Klaasistuudio PUHU pakub professionaalselt teostatud Eesti klaasidisaini tooteid ja klaasipuhumisteenuseid nii era- kui ka äriklientidele.
Valikus on käsitsi puhutud kaasaegseid kodusisustuselemente: vaase, kannusid, joogiklaase, kausse, ripplampe ja lühtreid. Äriklientidele pakutakse erinevaid klaasist skulptuurseid esemeid, auhindu ja firmakingitusi. Lisaks on võimalik luua spetsiaalseid lahendusi koostöös disaineritega vastavalt kliendi soovidele.
Myceen arendab jätkusuutlikke seenematerjale, sidudes seeneniidistiku orgaaniliste jääkidega peamiselt puidu- ja paberitööstusest. Energiatõhusa tootmisprotsessi käigus valmivad materjalid on süsinikku salvestavad ning nende funktsionaalsed omadused võimaldavad asendada plastikuid ja probleemseid komposiitmaterjale ehituses ja interjööris.
Myceeni auhinnatud disaintooted on leidnud tunnustust üle maailma, mis kinnitab antud lahenduse ajakohasust ja vajadust tulevikus. Hetkel on Myceeni arendusfookuses ehitusmaterjalid.
Himmeli.net termotöödeldud pilliroost lamp või dekoratsioon koosneb lihtsaimatest hulktahukatest, mida erineval moel kokku sidudes tekib erinev tulemus. Sina ise saad olla disainer. Rookroone on keskajast peale kasutatud Läänemere ümbruses kodude kaunistamiseks.
DECOREED 240 pakub võimalusi olla loominguline ning valmistada neid ka ühiselt. Pruunides toonides termotöödeldud pilliroog sobib hästi nii heledatesse kui tumedatesse interjööridesse ning nii sise- kui välistingimustesse.
Tallinn Design House väljapanekus saab uudistada villast, vildist, triibuvineerist ja painutatud puidust sisustustooteid ning sulatusklaasist valmistatud valgusteid.
Kelpman Textile on tuntud mõnusate ning meeldejäävate sallide ja kodutekstiilide poolest. Need on saanud inspiratsiooni Eesti saarte looduse minimalismist ja rikkalikust käsitöötraditsioonist. Jätkusuutlikkust väärtustav disainer Mare Kelpman kasutab tekstiile kududes nii vanu kui ka kaasaegseid masinaid. Kelpman Textile brändi tekstiilid on 100% looduslikud, need on valmistatud Soomes, Lätis ja Eestis ning kasutatakse vaid Euroopas toodetud lõngu. Olulised märksõnad kodutekstiilide juures on kvaliteet ja kestvus, piiratud kogus ning mõnus kodutunne.
WOH disainistuudio asutas Tallinnas visionäär ja disainer Margot Vaaderpass. Alates 2013. aastast on WOH loonud kodusisustuse esemeid, mis esindavad Põhjamaade disaini olemust ja teadlikku tootmist. WOH usub lihtsuse ilusse, püüdes rikastada igapäevaelu funktsionaalsete elementide kaudu, mis väljendavad Põhjamaade puhast esteetikat. Pühendumus teadlikule elustiilile kajastub nende igas töö aspektis, alates disainist kuni tootmiseni.
Triibuvineer valmistab enda loodud mängulisest triibuvineerist sisustustooteid. Kombineerides põhjamaist kasevineeri värvidega luuakse põnev ja soe tunne. Triibuvineer seisab hea disaini ja kvaliteetse käsitöö eest, et tagada toodetele pikk eluiga. Nad loovad disaintooteid, sisustuselemente ja elustiilitarvikuid, et muuta igapäevaelu maagiliselt värvikaks.
Eloval on Eesti valgustifirma, mis disainib ja toodab valgusteid väikeseeriatena. Valgustid on lihtsa disainikeelega, kuid neil leidub alati teistest eristuvaid detaile. Eloval ei piira ennast kindlast materjalist või kindlat stiili valgustite valmistamisega, vaid soovib katsetada erinevate materjalide võimalusi valguse loomisel ja suunamisel. Väiketootjana ollakse paindlikud, arvestatakse kliendi soovidega ja pakutakse võimalust luua tavaseeriast erinevaid värvikombinatsioone.
uBENT kombineerib iidset puidu auruga painutamise tehnikat ja kaasaegseid disainilahendusi. Puidule painutamisega kuju andes lähtutakse minimalistlikust esteetikast. uBent’i edasiviiv jõud on uudishimu ja parimad tehnilised lahendused. Nad kasutavad täispuitu, mis on loodust säästvalt hangitud.
Miks uBent? U on painutusvormi kõige klassikalisem kuju ja bent on inglise keeles painutatud. Materjalina on kasutusel ainult tugev lehtpuu (nt. tamm, saar, jalakas ja viljapuud) ning kogu toodang valmib käsitööna. Tulemuseks on looming, mille märksõnadeks on õhulisus ja voogavus, mis on samas jõulise joonega ja praktiline. Brändi inspireerib ja materjali annab eestimaine metsane loodus, kus sirgjooned peaaegu puuduvad, just nagu ka uBentil. Tagantjärele tarkuseterana tuli hiljem info, et “u bent” on hollandi keeles “teie olete”.
Tule ja saa osa Põhjamaade suurimast disainiüritusest!
Vaata täpsemat infot Habitare kodulehel: https://habitare.messukeskus.com/en/
Märtsi keskel oli andekatel Eesti disaineritel Tallinn Design House’ist võimalus koos Loomeinkubaatoriga avastada õppereisi raames Šveitsi disainimaailma. Õppereisist võtsid osa kudumibrändi ALPAKA disainer Anni Ilves, Karl- Artur Korsar rõivabrändist KARL KORSAR, NüüD Cermicsi asutaja ja disainer Mariana Laan, ehtebrändi LÕÕM disainer Merle Randmäe ja Moco Socks brändi asutaja Kadrin Visse.
Šveitsis oli vastuvõtjaks Baseli Kunsti- ja Disainiakadeemia kaasaegse disaini instituudi professor Werner Baumhakl, kes peab ühe Euroopa tuntuma disainikooli tugevuseks tihedat koostööd õppejõudude ja tudengite vahel, väikest õpperühma ning praktilist lähenemist tõeliste probleemide lahendamisel. Kõlama jäi külastusest soovitus tegeleda väljakutsetega, mis vajavad reaalses elus lahendamist ehk oluline on praktilisus ja turu nõudlusest lähtumine, mis on samas ka eelduseks disainimaailmas edulugude rajamisel.
Vilistlaste ja praeguste tudengite poolt asutatud põnevatest projektidest võiks nimetada spordijalatsite ja -rõivaste brändi On ja materjaliuurimust KUORI. KUORI sai alguse 2022. aastal ja on uuenduslik Šveitsi cleantech ettevõte, mis on pühendunud naftajärgsele majandusele üleminekule. Nad kasutavad toidu kõrvalsaadusi nagu oliivikivid, banaanikoored ja kreeka pähkli koored, et toota uudseid biopõhiseid, biolagunevaid ja elastseid materjale. On bränd on tänaseks jõudnud 7 miljoni sportlase südamesse enam kui 50 riigis. Bränd sai alguse kui endine sportlane soovis luua jooksujalatsit, mis annaks edasi „pilvedel kõndimise“ tunnet. Esimene prototüüp valmis aiavoolikust.
Külastuse teisel päeval suundusid õppereisil osalejad disainimessile BLICKFANG. Disainerid tutvusid kohalike brändidega, uurisid võimalikke edasimüüjaid ja disainiturgu. BLICKFANG on suurim disainiostude üritus ja rahvusvaheline platvorm sõltumatute disainerite hästi valmistatud toodete avastamiseks ja ostmiseks. Umbes 150 disainiettevõtet üle Euroopa osalevad Baseli messil, et esitleda vastupidavat mööblit, koduaksessuaare, moodi ja ehteid.
Õppereisil osalenud Moco Sock asutaja Kadrin Visse sõnul oli inspireeriv suhelda disainipoodide müüjate ja disainimessil osalejatega. „Sain teada, et sarnasel disainsoki müüjal on samad mured ja rõõmud, mis minul. Inspireeriv oli suhelda ka meie enda tiimiga, kes reisil olid. Sain palju teada jätkusuutlikkusest moe valdkonnas ning ökoloogiliste materjalide kohta. Neid teadmisi ja informatsiooni saan rakendada oma toodete edasi arendamiseks. Saime ka teada, et näiteks üks disainipood teeb oma ostuotsused justnimelt tuntumatel disainimessidel Euroopas. Seega messil osalemine on üks võimalus, kuidas välismaistele turgudele sisse saada.“
Kokkuvõttes oli Šveitsi disainimaastikuga tutvudes olulisteks märksõnadeks koostöö, koostöö, koostöö – nii laiemas mõttes kui ka spetsiifilisemalt erinevate ekspertidega ja valdkonna siseselt võimalikult kõrge kvaliteedi tagamiseks.
Baseli külastus oli kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest ja Loomeinkubaatori projektist „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks“ programmist „Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamine.”
Koostöös GameDev Estoniaga korraldasime Loomeinkubaatoris sündmuse, kus huvilised said kuulda mängutööstuse ettevõtjate kogemuslugusid. GameDev Estonia on mittetulundusühing, mis on pühendunud videomängutööstuse arengu edendamisele ja koordineerimisele Eestis. GameDev Eesti esindab Eesti videomängude arendajaid ja igas mastaabis arendusettevõtteid, allhankefirmasid, uurimiskeskusi ja haridusorganisatsioone.
Seminari alustas Andrejs Rusinoviskis, kes on Gamedev Estonia juht. Andrejs jagas huvilistile infot, millisetel üritustel ja kogukondades tasub osaleda, kui on huvi mängutööstuse vastu. Kõlama jäi mõte: “Kõik võivad mänge teha. Vähemalt paberil. Hea on vähemalt proovida. Kui sa pöördumatult ebaõnnestud, siis vähemalt sa proovisid.”
Oma kogemust esimese mängu loomisest jagas Jordan Morris, kes on “Haiku the Robot” mängu looja. Oma esimese mängu lõi Jordan 2019. aastal ning alustades puudus tal igasugune kogemus kodeerimise alal. Tänaseks on “Haiku the Robot” mäng müünud 150 000 koopiat. Jordan soovitas esimest mängu luues mõelda, mis on päriselt realistlik. “Sa pead olema paindlik. Kohanda oma esialgset visiooni ja tee midagi, mis on päriselt võimalik. Kui sa soovid midagi lisada või muuta, siis on seda hiljem võimalik alati teha.”
Olulise punktina tõi Jordan välja ka turunduse. “Sa pead oma mängu turundama. Sul võib olla maailma parim mäng, aga kui keegi sellest midagi ei tea, siis keegi seda ka ei mängi.” Oluline on tunda ka oma mängu sihtgruppi ning mitte suunata turundust mängijatele, kes kunagi taolisi mänge ei mängiks.
Sündmusel esines ka Ott Madis Ozolit, kes on Tallinnas asuva mänguarendusettevõtte Placeholder Gameworks tehniline juht ja kaasomanik. Tal on enam kui 10 aastane kogemus erinevate mängutööstuse projektidega, sealhulgas auhinnatud “Disco Elysium”. Ka Ott tõi välja, et unistada tuleb suurelt, aga alustada väikselt. “Sul on alati võimalus teha suurem mäng hiljem.” Oti sõnul on mängutööstus üks enim kirel põhinevaid tööstusi maailmas, seetõttu on oluline rääkida ka läbipõlemisest. “Läbipõlemine on unistuste hävitaja. Kui sa ei tegele läbipõlemisega, siis see tegeleb sinuga.”
Peamise soovitusena ja kõlema mõte: “Parim nõuanne on teha midagi, mida saate teha ainult teie. Teil on oma ideed. Kasutage oma kogemusi, sest need on ainulaadsed. Just seetõttu on populaarseks saanud sellised mängud nagu Undertale, Minecfrat.”
Euroopas, eriti Kesk-Läänemere piirkonnas, seisavad kultuuri- ja loomevaldkonna spetsialistid silmitsi paljude väljakutsetega jätkusuutliku tööhõive ja sissetuleku tagamisel. Nende töö hõlmab sageli mitut ja mitmekülgset tegevust, mistõttu on haruldane pidev sissetulek ühest allikast. Puuduvad toetavad meetmed, mis käsitlevad seda konkreetset sihtrühma ja selle võimet stabiilsemaks karjääriks.
“CreativeGPS: Creative Professionals Naviging the Job Market: Skill Building and Transnational Peer Learning For Added Agency” toetab kvalifitseeritud ja kogenud loomespetsialiste tööturul navigeerimiseks.
Projekti raames käivitatakse 2024. aasta sügisel 3 paralleelset programmi Lätis, Eestis ja Soomes, mis loovad õppeteekonna 60 loomevaldkonna professionaalile. Täiendavate võimaluste suurendamiseks loovad partnerid projekti viimases etapis avatud juurdepääsuga tööriistakomplekti, et jagada programmi jooksul kogutud õpetusi, mõtteid ja parimaid juhtumeid laiemale publikule sihtriikides ja kaugemalgi.
Projekti partnerid on Tallinna Loomeinkubaator, Northern Dimension Partnership on Culture Secretariat (Läti), Trade Union for Art and Culture Professionals TAKU (Soome).
CreativeGPSprojecti kogueelarve on 212 644 €, millest 80% ehk 170 115 € tuleb Interreg Central Baltic programmist ja ülejäänud 20% projekti partneritelt.
Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed? Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja “Disain kohtub Teadusega”, mille eesmärgiks on tutvustada ülikoolis tehtavat teadustööd erinevate materjalidega ja ettevõtjaid, kes on teinud koostööd ülikoolidega.
Kõige esimese sündmuse raames siseneti põnevasse seentemaailma. Seened on võlusõna, mis kogub aina enam populaarsust materjalina. Chaga ehk must pässik, mütseel ja valgustid – need on vaid mõned näited seente mitmekülgsusest ja nende kasutamisest erinevates valdkondades. Seda materjali uurivad nii ettevõtjad kui ka teadlased, et leida võimalusi, kuidas seened saavad mõjutada meie igapäevaelu ja jätkusuutlikku tulevikku.
“Disain kohtub Teadusega” esimesel sündmusel tutvustas seentega seotud teadustööd Eesti Maaülikooli teadlane Maidu Silm. Seda materjali on Silm uurinud mitu aastat erinevate teadustööde raames ning hetke fookus on suunatud raviseentele, nende kasvatamise võimalustele ja bioaktiivsete ühendite uurimisele.
Üritusel tutvustasid seentest valmistatud innovaatilisi tooteid kolm ettevõtet. Näiteks tegeleb ettevõte Myceen seenematerjalide arendamise ning disainis rakendamisega. Myceeni toodetes on kasutatud mütseeli ehk seeneniidistikku ja teise osana puidu- ja põllutööstuse jääke.
Ettevõtte kaasasutaja Siim Karro tõi seente kui materjalini jõudmise teekonnast rääkides välja eelkõige nende uskumatud omadused. „Seened on looduse ümbertöötlejad, muutes selle ringmajandavaks. Seen on ka hajusorgan, mis tähendab, et ta suudab oma tegevuses infot edasi anda.“
Myceen’i üheks populaarseimaks tooteks on Wise’i lamp, mida on müüdud üle maailma ja see on võitnud Eestis disainiauhinna. Myceeni üks viimaseid suuri projekte on näiteks Singapuris asuva Eesti saatkonna tarbeks kasvatatud spetsiaalsed blokid. Kuid nende seinapaneele võib leida ka näiteks ühest Londoni kohvikust. Tagasiside kohvikust oli vaid rõõmustav. „Omanik andis tagasisidet, et seinapaneelid ei ole ainult esteetilised ja akustika jaoks head, vaid ka nende küttearved läksid väiksemaks,“ rõõmustab Karro.
Tulevikku vaadates näeb Myceen, et potentsiaal ei ole ainult disaintoodetes, vaid mõelda tuleb suuremalt ja laiemalt. „Seda soodustab ka turg, sest on vaja kekskonnajalajälg alla tuua. See hakkab hinda ja funktsionaalsust üle kaaluma.“
Teine näide seentest ettevõtluses on MatiFoods, kes on välja arendanud kanaloogi, mille valmistamiseks on kasutatud mükovalku. „Peamiseks tooraineks on mükovalk ehk seenevalk, mis kõigi asendamatute aminohapete sisalduse ja toiteväärtuse tõttu on suurepärane alternatiiv loomsetele valkudele. Mükovalgus on rohkem valku kui tavalises seenes ja seda tasub süüa nii veganitel kui ka lihasööjatel. Kohati saab mükovalku võrrelda sojavalguga, aga viimast paljud inimesed süüa ei saa,“ kirjeldab oma ettekandes MatiFoods’i toidutehnoloog Angelina Vinogradova.
Miks mükovalku veel toidutootmises eelistada on see, et selle tootmiseks on vaja vähem ressursse kui liha tootmiseks – süsiniku jalajälg on 40x väiksem kui veiselihal ja 6x väiksem kui kanalihal. Lisaks on ka vee jalajälg 30x väiksem kui veiselihal ja 6x väiksem kui kanalihal.
Kolmandaks näiteks, kuidas seentemaailmas innovatsiooni teha oli Shroomwell. Shroomwell Innovation on täna maailma suurim meditsiiniseente kasvataja, kellele kuulub 500 hektarit meditsiiniseente välikasvatusi Eestis ja USA-s. Tõrvas alustas ettevõte 5000 ruutmeetri suurust meditsiiniseente sisekasvatuse rajamist. Väli- ja sisekasvatuste kombineeritud mahtude põhjal edestab Eesti roheidu kõiki globaalseid konkurente.
Shroomwell ’i tegemisi tutvustas Shroomwell Innovation tegevjuht Siim Raadik. „Meie fookuseks on lõpptoodete lansseerimine. Tooraine osas on konkurents ülitihe ja kui palju me ka ei üritaks, siis Hiina suudab alati rohkem kasvatada. Seal on maailma suurim seenekasvataja, kellel on 16 tehast ja kokku suudavad nad kasvatada 1400 tonni seeni päevas. Aga nemad näevadki ennast tooraine eksportijana ning fookus ei ole lõpptoodetel.“
Kui vaadata Eesti seeneturgu laiemalt, siis tõi Raadik välja, et kuigi nähakse teineteist konkurentidena, siis pigem tuleks teha koostööd. „Kui ajud kokku panna, siis saame midagi suurt saavutada. Selleks, et rahvusvahelisel tasandil läbi lüüa, on vaja teha tiigrihüpe üheskoos,“ sõnav ta.
Praegusel hetkel teeb Shroomwell koostööd mitme ülikooli ja laboriga. Raadik kinnitab, et ambitsioon kasvab kiiresti, kui sul on targad inimesed pundis. Samas tõi ta välja, et kogu maailma innovatsiooni ei ole võimalik ära teha ja pead valima mingite suundade vahel. „Vaja on läheneda praktiliselt,“ lisab ta.
Kokkuvõttes oli kõikidel osalejatel põnev kuulata, milline on hetkel toimuv teadustöö seentega ja kuidas on ettevõtjad seda innovaatilist materjali oma tegemistes ära kasutanud. Juba järgmised üritused Disain kohtub Teadusega sarjas on toimumas näiteks plasti ja bioplasti ning tuleviku toidu teemadel.
Disain kohtub Teadusega on Tallinna Loomeinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.
Taani Kultuuriinstituudi juhitud rahvusvaheline konsortsium on käivitanud projekti “Creative Circular Cities” (CCC). Projektis osaleb kuus Läänemere piirkonna linna – Aarhus (Taani), Kiel (Saksamaa), Gdynia (Poola), Riia (Läti), Tallinn (Eesti) ja Turu (Soome) – kes arendavad, katsetavad ja edendavad ühiselt kultuuri- ja loomesektorite ning -tööstuse poolt juhitud lahendusi, mis toetavad üleminekut lineaarselt majanduselt ringmajandusele.
Projekti konsortsiumis on koos Tallinna Loomeinkubaatoriga 14 partnerit – omavalitsused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, kaasatud linnade valitsusvälised organisatsioonid ja riikidevahelised võrgustikuorganisatsioonid.
Taani Kultuuriinstituudi Eesti, Läti ja Leedu piirkonnadirektor Lizaveta Dubinka-Hushcha projekti eesmärgist ja ambitsioonist: “Ringmajandus on eelkõige filosoofia, elustiil, mis põhineb ühisel usul inimese koosloomele kui lisandväärtusesse. Tee jätkusuutliku ringühiskonna poole algab selle liikmete mõtetes, kus kultuur on loovuse katalüsaator ja uute ideede juht. Meie eesmärk on ületada lõhed otsustamise, äri ja kunsti vahel, ühendades need ringikujuliseks ja jätkusuutlikuks süsteemiks.”
Aastakümneid on loomemajandust, nagu mood ja disain, seostatud tarbimise ja ületootmisega. Siiski on ka kultuuri- ja loomesektoril märkimisväärseid teadmisi ja kogemusi, mis võivad toetada ja arendada ringseid ärimudeleid ja -tavasid. Oma uuenduslike lähenemisviiside ja suure mõjuga inimeste harjumustele ja mõtteviisidele pakuvad kultuuri- ja loomemajandus suurt potentsiaali ringleva elustiili edendamiseks. Seda potentsiaali kasutatakse nüüd projektis „Creative Circular Cities.“
Ringmajandusele üleminekuks ei ole puudu ambitsioonist, vaid puuduvad konkreetsed vahendid selle saavutamiseks. Vaja on uusi meetodeid ja mõtteviise, mida on ettevõtetel, kodanikele ja omavalitsustel lihtne rakendada. „Creative Circular Cities“ projekti eesmärk on arendada, katsetada ja jagada “lahendusi”, mida Läänemere-äärsed linnad saavad hõlpsasti konkreetseteks tegudeks muuta.
Projekt viiakse ellu novembrist 2023 kuni novembrini 2026. Seda rahastab 80% ulatuses EL Interreg Läänemere piirkonna programm kogueelarvega ligikaudu neli miljonit eurot.
EASi ja KredExi ühendasutus toetab kokku ligi 1,6 miljoni euroga 11 tugiteenuste pakkujat, kelle eesmärk on toetada loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu. Tugiteenuste pakkujad loovad loomeettevõtjatele võimalused oma toodete, teenuste ja ärimudelite arendamiseks.
EASi ja KredExi ühendasutuse toetuste osakonna juhi Monica Hankovi sõnul on eesmärk suurendada loomesektori ettevõtete lisandväärtust ja ekspordisuutlikkust. „Ekspordi takistuseks on sageli ettevõtete väiksus – mahud ei ole piisavad, turuteadlikkus ja turusuutlikkus on madalad. Edukat tegevust välisturgudel soodustab vastavate arenguprogrammide pakkumine, ligipääs rahvusvaheliste ekspertide teadmistele ja ettevõtete tihedam koostöö. Just nendele tegevustele loomemajanduse tugiteenuste pakkujad keskenduvad,“ selgitas Hankov.
Näiteks käivitatakse toetuse abil Pärnumaa loomeettevõtjatele suunatud disainiKOBARa arenguprogramm. „Meil on seni Pärnumaal puudunud toetav hariduspakkumine, loomeettevõtluse ümber koondunud ekspertide võrgustik ja valdkondlikud teenused. Loomemajanduse tugiteenuse toetus aitab meil seda kitsaskohta leevendada,“ sõnas Pärnumaa Arenduskeskuse disainiKOBARa juht Margit Kool.
Tema sõnul on disainiKOBAR toeks ettevõtetes disainiprotsesside käivitamisel ning uute teenuste ja toodete arendamisel, et kasvatada pikaajaliselt ettevõtete konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturgudel.
Teised loomeettevõtjatele tugiteenuseid pakkuvad toetuse saajad on:
- BMO OÜ, mille eesmärk on arendada Eesti audiovisuaalvaldkonna ettevõtlus- ja ekspordipotentsiaali, pakkudes terviklikku tugiteenuste paketti nii filmi- kui sidusvaldkondade ettevõtetele.
- MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, mille eesmärk on luua terviklik arenguprogrammide süsteem, mis toetab kaasaegse kunsti ettevõtete konkurentsivõime kasvu.
- MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus, mille eesmärk on pakkuda ringse arhitektuuri teenust. See on Eesti arhitektidele loodud keskkonnasäästliku ruumiplaneerimise täiendkursus, mis keskendub kohalike olemasolevate materjalide korduskasutamise ja ka regeneratiivsete ning keskkonnasäästlike materjalide tundmaõppimisele.
- Turundajate Liit MTÜ, mille eesmärgiks on arendada Turundajate Liitu kuuluvate loovagentuuride teadmisi ja oskusi ning saavutada püstitatud ärilisi eesmärke, tõsta ekspordialast võimekust ning suurendada lisandväärtust.
- Eesti Virtuaal- ja Liitreaalsuse Assotsiatsioon, mille eesmärgiks on tugevdada Eesti XR-sektori (laiendatud reaalsuse) ettevõtete positsiooni välisturgudel. Eesti XR-ettevõtted tegutsevad erinevates ärivertikaalides näiteks nagu haridus, meelelahutus, turism jne.
- SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, mille eesmärgiks on arendada alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate teadmisi ja oskusi, selleks et tõsta loomeettevõtjate konkurentsivõimet ja kasvatada ekspordivõimekust, pakkudes neile tõhusat, kvaliteetset ja sihtrühma vajadustele ning eripäradele vastavat tugiteenust.
- MTÜ Eesti Disainikeskus, mille eesmärgiks on toetada Eesti disainerite ja disainiettevõtete kompetentside arengut ja rahvusvahelistumist ning aidata arendada disainerite koostööd teiste sektorite ettevõtete ja organisatsioonidega.
- ADM Interactive OÜ, mille eesmärgiks on aidata digitaalset toodet ehitavatel loovidudel disainida ja testida oma toodet välisturgude kasutajatele vastavalt ja viia see järgmisele tasemele ning nii leida kas oma probleemi-lahenduse sobivus, lahenduse-kliendi sobivus, toote-turu sobivus või saada tuge startupi skaleerimisfaasis tootearenduse poolelt.
- Ele23 OÜ, mille eesmärgiks on uute creative-tech ideede arendamine läbi maratonide, kus programmi valitud meeskonnad viiakse nende teekonnal järgmisele tasemele, olgu selleks siis uue idee käivitamine või olemasoleva käibe kasvatamine, aidates kaasa nende ettevõtete rahvusvahelisele edule ja majanduslikule kasvule.
Loomemajanduse tugiteenuste taotlusvooru kaasrahastab Euroopa Liit.
ALLIKAS: https://eas.ee/riik-toetab-loomeettevotjate-tugisusteemi/
Oktoobri lõpus käisime koos programmi ettevõtete ja Tallinn Design House’i disaineritega tutvumas Soome disainimaastikuga. Külastasime kohalikke disainiettevõtteid Himmee, Vimma, Papu Design ja Lokal Helsinki. Päeva lõpetas networking üritus koos Aalto Ülikooli ja Uniarts Helsinki ettevõtjatega.
Himmee on Soome bränd, kes toodab erinevaid valgusteid ning kohapeal võttis meid vastu ettevõtet asutaja Timo Niskanen. Paar mõtet, mis tema esitusest õlama jäid:
- “Peab olema kitsas sihtgrupp ja mitte ainult lähtuma disainihuvist.”
- “Kasuta kõiki võimalusi, mida pakutakse.”
Vimma on Soome rõivabränd, kes loob eriilmelisi rõivaid naistele. Nad alustasid lastebrändina ja 1. aasta käive oli 2013. aastal 1 miljon:
- Oma klienti kirjeldavad nad kui: Helsinki naine, kontoriinimene, julge, oskab vastu võtta kommentaare ja tähelepanu, karakteriga.
- Vimma on tegutsenud juba 10 aastat, aga kasvamise osas on nad endiselt ettevaatlikud. Peamiselt müüvad ise ja edasimüüjad müüvad pigem vähem.
- “Peab olema ise kirglik, et õnnestuda!”
Lisaks sai külastatud Papu Design brändi, kes toodab jätkusuutlikke lasterõivaid. Lisaks jõudsime Lokal Helsinki disainipoodi, mis esindab erinevaid Soome kunstnikke.
Päeva lõpetas kohtumine Aalto Ülikooli ja Uniarts Helsinki ettevõtjatega. Aalto Ülikooliga kohtumine oli osa pikemast kosotööst, mis Loomeinkubaatori ja Soome partnerite vahel toimub, et luua rohkem koostöövõimalusi ka siinsetele loomeettevõtjatele.
Tallinn Design House avas eelmisel nädalal, 28. septembril, Berliinis Eesti Suursaatkonnas fotonäituse „Kummardus.“ Eestimaa märgilistes paikades üles võetud fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga.
„Kummardus“ näituse avamisel ütles avasõnad Eesti suursaadik Marika Linntam ning külalistega jagasid fotoloo telgitaguseid produtsent Anu Lõhmus ja loovjuht Piret Puppart. „On märgiline hetk, et Kummarduse näitus on jõudnud Euroopasse. Oleme rahvusvaheliselt Kummardust esitlenud Aasias ja Ameerikas, ning nüüd on Euroopa uks avanenud Berliini kaudu. Rahvusvaheline publik näeb tihti projektis selliseid kihte, mille peale me alguses seda projekti luues ei tulnudki. Mõned meie jaoks igapäevased nüansid tunduvad hoopis eksootilisemad,” sõnas Tallinn Design House’i juhataja ja „Kummardus“ projekti produtsent Anu Lõhmus.
„Väga rõõmustav, et Eesti disaini tutvustav fotonäitus Kummardus nüüd Berliini saatkonna ruume kaunistab ja annab efektse ülevaate valdkonna pärlitest. Näitus ei räägi samas ainult disainist, vaid avab fotode kaudu ka Eesti loodust, pilke, meeleolusid – laiemalt meie olemust. Üks külastaja ütles, et eestlaste pilgud on sarnased, et ta tunneb eestlase ära just erilise silmavaate järgi ja need fotod räägivad sedakaudu tema jaoks Eesti lugu,“ kirjeldas näitust kultuuriatašee Merit Kopli.
Avatud fotonäitusel saab näha Eesti disainerite inspiratsiooniallikaid Seto kultuuripärandist Matsalu maalilise looduseni. Fotod on jäädvustanud Iris Kivisalu ja Riina Varol. Videograaf Robert Parelo poolt kokku pandud videoloo vahendusel saab kaasa elada ka kõigile teistele Kummarduse sessioonidele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Studio August, Eve Hanson, Lilli Jahilo, Marit Ilison, Marc & André, Samelin, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais, Tanel Veenre, Claudia Lepik, Sigrid Kuusk, Triinu Pungits, Pohjanheimo, Kelpman Textile, MyaMoon, Kristel Kuslapuu, Arro Porcelain, Mithio, Liisa Soolepp, Kaia Saarna, Luminée, Mari Masso, Front, Marimo, Framed by Karl, Gerda Retter, Raili Nõlvak, Balteco, Piret Loog, Cervo Volante, Borg, Ellu Sallid, Riina Põldroos, Tiina Talumees, Lisa Kroeber, Anu Tera, Craftory, Karl Korsar, Hanna Korsar, Kristina Viirpalu, Monika Järg, Aldo Järvsoo, Amanjeda by Katrin Kuldma, Berrichi, Kriss Soonik, Hyrv Jewellery, Uncle Paul, Ketlin Bachmann.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on näiteks esindatud Setomaa, Matsalu, Muhu, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa jpt. Kokku läbiti kahe aasta jooksul 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel. Kummarduse näitused Eestis on toimunud Setomaal ning hetkel on veel avatud näitused Muhu muuseumis ja Rotermanni Palmigaleriis.
Loe „Kummardus“ projekti kohta lähemalt SIIT.
25.-26. mai oli Loomeinkubaatoril hea meel külastada häid koostööpartnereid Soomes. 25. mail toimus põnev pitching üritus ja 26. mail oli võimalus külastada Aalto Ülikooli linnakut ja Kunstiülikooli Teatriakadeemiat.
Aalto ülikooli ja Uniartsi ühisel organiseerimisel toimus 25. mail Creative Demo Day Muusikamajas, Helsingis. Kevadises inkubatsiooniprogrammis osalenud said võimaluse oma äriideed pitchida žürii ees. Kokku osales pitchingul 14 alustavat ettevõtjat. Silma paistis kõigi osalejate puhul tugev ettevalmistus.
Näiteks esitlesid oma ettevõtteid:
- Darades, kes pakub digitaalset showroomi meistritele ja disaineritele ning soovib selle jaoks leida finantseeringut.
- Taimio arendab innovaatilist modulaarset taimekasvatuslahendust ja on esmase prototüübi välja töötamise faasis.
Järgmisel päeval külastas Tallinna Loomeinkubaator Aalto Ülikooli linnakut Espoos ja Uniartsi Teatriakadeemiat. Arutati võimalikke koostöövõimalusi uueks ettevõtlushooajaks. Õnnestus näha ka lõpetajate ühisnäitust Kuvan Kevät.
