Naabrid: Internetiteenus koduhoolduse korraldamiseks
Loomeinkubaatori inkubant Naabrid töötab koduhooldusteenuse tasuta organiseerimise pakkumisega läbi interneti keskkonna naabrid.ee. Eesmärk on hoolt vajavate inimeste abistamine ning aitamine igapäeva toimingutega hakkama saamisel.
Tegemist on sotsiaalse taustaga projektiga, mille abil on võimalus läbi andmebaasi kokku viia samas piirkonnas, naabruses või kogukonnas elavad inimesed, kelleks ühelt poolt on abi vajajad ning teiselt poolt abi pakkujad – teenuse osutajad, näiteks hooldustöötajad. Uurisime Naabrite tegemiste kohta lähemalt ettevõtte ühe asutaja Aleksandr Frunze käest.
Mida teie platvorm pakub?
Kodu on ja jääb alati parimaks hoolduse paigaks. Kui abivajadus ei ole ööpäevaringne, siis pakume võimalust väärikalt vananeda oma koduseinte vahel. Meie platvorm pakub ilma vahendustasuta võimalust koduhoolduse korraldamisel. Hooldusteenusest huvitatutele säästab platvorm raha ning abilistele (teenuse pakkujatele) avaneb võimalus töötasu suurendamiseks, töökoormuse vähendamiseks ja töötamiseks koos meeldivate inimestega. Lisaks võimaldab platvormi kasutamine säilitada töötamise ja õppimise võimaluse kodanikele, kelle lähedane vajab hooldust. Samuti läbi erinevate hoolekandeteenuste pakeme võimalust tööturule naasmiseks eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele. Loodud keskkond ühendab, kaitseb ja organiseerib inimesi kes abi vajavad nendega kes teenust pakuvad.
Olete välja tulemas uue platvormiga? Mida see täpsemalt võimaldab teha?
Teenust kasutades saate testi täitmise vormi abil veebi keskkonda naabrid.ee väga lihtsalt lisada oma teenuse soovi või vaba töökoha teenuse pakkumiseks. Platvorm võimaldab koduhooldusteenuste saamiseks või osutamiseks leida õige isiku, samuti aitab veel ennem pöördumist mõista vastava teenuse pakkuja pädevust ning hõivatust või teenuse soovija profiili. Isiku tuvastamine toimub mobiilse ID abil.
Edasi on võimalus teenuse pakkujal ja teenuse soovijal ühiselt arutada läbi detailid ning fikseerida ja kokku lepitud ülesannete ajakava. Samuti lepitakse ilma vahendajata omavahel kokku tasu suurus planeeritud osutatavate teenuste eest. Vajadusel sõlmitakse lepingu näol vastav kokkulepe. Tulemusena on võimalus mugavalt ja kiirelt leida lähedalt abi osutaja/abi vajaja, rääkide läbi tingimused ja ajagraafik ning asuda koostööle. Ühtlasi olete liitujad ühinenud kogukonnaga, kus administraator aitab teenuse pakkujale äkilise haigestumise korral leida asendaja.
Platvormi abil on võimalus fikseerida teenuse soovija tervisenäitajad digitaalselt, laadida need alla ning saata kokkuvõttev aruanne perearstile. Loodud veebikeskkonna abil on võimalik kontrollida kokku lepitud ülesannete täitmist, mis aitab tõsta teenuse pakkuja usaldusväärsust. Selle tarbeks on ette nähtud lõplik aruandlusvorm tellimuste ja teenuste osutamiste kohta, mis ühtlasi annab ka hinnangu teenuse kvaliteedile. Lisaks on platvormi veebipoe abil võimalus soetada hulgaliselt erinevaid töövahendeid ja hooldusvahendeid.
Kuidas idee alguse sai?
Ma väga loodan, et mõte ühiskonnale kasulik olla sündis meist igaühes juba sündimise hetkel. Arvan, et see on minus alati sees olnud. Olen üks nendest inimestest, kellele võib kell kolm öösel helistada ja ilma asjatuid küsimusi esitamata püüan alati aidata. Ehk siis ühed mõtted viisid teiseni ning tulemusena tekkis paar aastat tagasi soov luua midagi, mis aitaks inimestel elus paremini hakkama saada.
Kui suur probleem on täna koduhooldus?
Kõik on suhteline, sotsiaalses hooldussektoris on palju probleeme ja need on erineva suurusega. Lisaks pole hooldekodudes alati piisavalt kohti ning ka kohatasugi on küllalt märkimisväärne. Esmakordselt on hooldussektor katastroofilise personalikriisi tõttu kokkuvarisemise äärel. Just seetõttu ehitame oma ärimudelit selliselt, et välistada koduhoolduse korraldamise teenuse vahendustasu, samuti pakume inimestele võimalust tõsta töötasu. Arvame, et töötunni maksumuse tõstmine on võtmetegur uute inimeste tööturule kaasamisel sotsiaalhooldussektoris.
Kes on teie meeskonnas?
Antud projekt ühendab ja koondab mitte ükskõikseid inimesi, kes soovivad anda oma panuse koduhooldusega seotud probleemide lahendamisele. See on see, millest paljud idufirmade asutajad võivad vaid vaid unistada. Ma arvan et mul on selles osas väga vedanud.
Mis on teie jaoks meeskonna puhul oluline?
Julgen arvata, et perekond on iga meeskonnaliikme peamine väärtus. Armastame ja austame vanemaid, lapsi ning lähedasi inimesi. See on kõige kallim, mis meil on.
Kes on teie konkurendid ja kuidas te neist eristute?
Võib olla pole sotsiaalsfäär see sektor, kus on õige konkurentsi välja tuua. Pigem oleme kõik kolleegid. Me lahendame ühist probleemi, millega inimesed on silmitsi seisnud mitu põlvkonda. Mille poolest me erineme on uus metoodika ja asjaolu, et me ei võta oma koduhooldusteenuse korraldamiseks loodud platvormi kasutamise eest tasu. Keegi võtab, kuid see ei muuda nende teenuseid ega turul olemise tähtsust. Üksteist täiendades on inimestel rohkem võimalusi ja see on väga hea.
Keda võib kindlasti nimetada meie otsesteks konkurentideks, on veebipoed, mis müüvad seadmeid ja inventari hoolealuste teenindamiseks ning hooldustooteid. Siin erineme me selle poolest, et lisaks veebipoele on meil loodud platvormi näol oma teenus, mis moodustab ka e-poe sihtrühma. Kokkuvõttes on tegemist uudse ja ainulaadse sotsiaalteenuse innovaatilise platvormi väljatöötamise, arendamise, testimise ning tänaseks kasutamiseks valmis oleva tööriistaga. Loodud keskkond aitab vormistada kiireid, läbipaistvaid ja turvalisi tehinguid.
Kuidas plaanite raha teenima hakata?
Integreerime turu veebipõhise koduhooldusteenuse platvormiga. Juba varsti saavad seadmete ja hooldustoodete müüjad müüa oma tooteid läbi meie platvormi otse oma sihtrühmale. Teenuse kauplemisplatvormi kaudu müüdavate kaupade eest võetakse vahendustasu. Seega plaanime teenida tulu, parandada teenuse kvaliteeti ja tuua kasu inimestele, sealhulgas endale.
Millised on olnud suurimad väljakutsed?
Iga asutaja soovib olla kindel, at ta aitab oma kliente ja soovib saavutada maksimaalseid tulemusi. Enne arendusega alustamist kulutasime ühe aasta, et uurida ja tuvastada hooldusprobleemide lahendamisega seotud tegelikke muresid ja probleeme, millega inimesed hooldusprotsessis osalemise käigus enim kokku puutuvad. Saime aru, et koduhoolduse korraldamine on küllaltki keerukas protsess. Suurimaks väljakutseks oli lahenduse leidmine, et teha keeruline lihtsaks.
Milline on olnud suurim õnnestumine?
Usun et meie suurimad õnnestumised on alles ees.
Millised on plaanid tulevikuks?
Tänaseks oleme alustanud teenuse regionaalarenguga, ning ennekõike soovime leida liimi koostist, et tihendada koostöö suhteid kohaliku omavalitsusega s.o. Tartu linnaga, kuna Tartust on projekt Naabrid saanud alguse. Linna sotsiaalse valdkonna eelarve kokkuhoid võib siin olla heaks komponendiks. Soovime siin samuti kaasa aidata ühiskondlike ja sotsiaalsete hoiakute paranemisele, mis toetaksid vanemaealiste ja puudega inimeste ühiskondlikku aktiivsust, võimalust jätkata tööturul või sinna naasmist jne. Lisaks on kavas teha koostööd perearstidega.
Näiteks on platvormil kasutusele võetud kroonilise haige tervisenäitajate fikseerimise moodul. Tunnistan, et online monitooring loob hea võimaluse vähendada järjekordi perearstide vastuvõttudele, mis omakorda annab võimaluse parandada teenuse kvaliteeti. Suhtleme ja analüüsime olukordi, oleme väga paidlikud ja valmis erinevateks muutusteks ja täiendavateks arenguteks.
Teil hakkab Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm läbi saama? Kuidas see teid edasi aidanud on?
Nagu igal pool, on kõige olulisem inimesed. Tallinna Loomeinkubaator pole erand. Soovin tänada meie konsultanti Nele Plutust kannatlikkuse eest! Teame, et meiega pole olnud lihtne. Meie mentoriteks olid aja jooksul toredad ja avatud inimesed. Heiti Mering, Kari Maripuu, Jelena Žovnikova, Lev Dolgatsjov tänan teid väga! Igaüks teist võimaldas näha olukordi uue nurga alt. Me ei tunne Tallinna Loomeinkubaatori vastu mingeid tundeid peale tänulikkuse! Soovime ka edaspidi ühendust hoida ja võimalusel teha koostööd.
Tutvu Naabrite tegemistega SIIN.
Tallinna Loomeinkubaator kaasab ärimentoreid
Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (registrikood 90009231) ootab pakkumisi alljärgnevate ettevõtluse valdkondade nõustamisteenuste osas:
Strateegiline juhtimine
Organisatsiooni arendamine
Meeskonna motiveerimine ja juhtimine
Ärimudelite loomine ja arendamine
Tootmise juhtimine
Tootearendus
Finantsplaneerimine
Investeeringute kaasamine
Turundus
Bränding
UX/UI disain
PR ja meediasuhtlus
B2C/B2B müük
e-kaubandus, mh Amazoni müük
Ekspordi planeerimine ja -müük
Rahvusvaheline otsiturundus (Adwords)
Sotsiaalmeedia turundus
SEO ja veebianalüütika
Intellektuaalomandi kaitse
Pakkumisel osalemiseks palume saata CV koos nõustamisvaldkondadega emailile maria@inkubaator.ee
Valitud pakkujatega sõlmitakse 2 aastane leping, mille eesmärgiks on ärimentori konsultatsiooniteenuse osutamine kliendile/Sihtasutusele. Klientideks on Sihtasutusega kehtivat inkubatsioonilepingut omavad ettevõtjad. Nõustamismaht on kuni 10 tundi kalendrikuus.
Lisainformatsioon: Maria-Johanna Kollo, email: maria@inkubaator.ee
Loomeinkubaator alustab linnadeülest koostööd Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatoriga
Loomeinkubaatoril on hea meel, et meie partnerite hulka on lisandunud Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator. Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator aitab Pärnumaa ettevõtetel hoogsamalt kasvada läbi individuaalse arenguprogrammi.
Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator tegutseb päris oma ruumides alates 2020. aasta maist. Samal ajal lõpetas esimese virtuaalse hooaja 5 ettevõtet ja juba sügisel alustas Pärnumaa inkubaatoris 7 uut ettevõtet. Pärnumaa inkubaator teeb koostööd ka Teaduspark Tehnopoliga, mille raames saavad tiimid mentortuge ja nõustamist ning osalevad ka koolitusprogrammis toote-teenusearendusest investeeringu kaasamiseni kirjeldab Ettevõtlusinkubaatori projektijuht Kaydi Tomson. „Koostöös Tallinna Loomeinkubaatoriga loodame veelgi laiendada ekspertvõrgustikku ning lisaks avaneb tiimidel võimalus kogemusi vahetada erineva valdkonna ettevõtjatega, kes on sarnases arengufaasis.“
„Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatoriga oli Loomeinkubaatoril juba varasemalt koostöö ja meil on hea meel see partnerlus uuesti käima lükata. Inkubaatorite- ja ka linnadevaheline infovahetus on kõige kasulikum just meie ettevõtjatele, kellel on seeläbi laiem ligipääs seminaridele ja mentorvõrgustikule ning, kes saavad seega täisväärtuslikku inkubatsiooniteenust,“ lisab Tallinna Loomeinkubaatori juhataja Anu Lõhmus.
Täpsemalt saab Pärnu Ettevõtlusinkubaatori tegemiste kohta lugeda SIIN.
Loomeinkubaatoriga liitusid uued ambitsioonikad ettevõtjad
Loomeinkubaatoriga on liitunud uued ettevõtjad, kelle äri kasvamisse panustavad kuni 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi jooksul inkubaatori konsultandid ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad toimuvad koolitused, seminarid ja ühiskülastused.
29. oktoober ja 3. november toimusid hindamiskomisjonid, kus ettevõtete esitlust ja äri tutvustust hindasid Kari Maripuu, Äli Kargoja, Krista Kink, Margus Alviste, Helen Lang ja Heiti Mering. Pärast kevadist uute inkubantide vastuvõttu, toimus seekordse hindamiskomisjoni vooru eel üle 50 ekspertpaneeli.
Hindamiskomisjoni läbi edukalt ja Loomeinkubaatoriga liitus 13 ambitsioonikat ettevõtjat:
Element 47 – unikaalsed kullast ja hõbedast ehted
Ringkarp – keskkonnasäästlik ringkarpide võrgustik toidukohtadele
oMoM – rõivabränd, kelle inspiratsioon sai alguse ja on kombineeritud ägedatest inimestest meie ümber
Kõnekindlus – eestimaine logopeediliste abivahendite tootesari spetsialistidele ja lapsevanematele
Love Power – Zen Coaching ehk meelerahu nõustamise teenus
Korrastuskunst – esimene sertifitseeritud konmari konsultant Eestis
Paul Berg –vahetusjakid, mis on spetsiaalselt välja töötatud riiete vahetamiseks enne ja pärast talisuplust (või mõne muu välispordiala harrastamisel)
Fibami– eestimaised spordi- ja vabaajarõivad, mille mudelid on disainitud võttes arvesse erinevaid kehatüüpe
Cuut – stiilne koerakuut tuppa
Gisteelo – luksuslikud siidist rõivad naistele, mis leiavad pidevat kasutust ja on mugavad, klassikalised, stiilsed ja ajatud.
Future fields – agentuur, kes pakub klientidele teenust, et muuta profiil vastutustundlikumaks, läbipaistvamaks ja planeedikesksemaks.
AAA Creative – stuudio, mille portfooliosse mahuvad nii filmide tootmine, levi kui turundus
Scuber – innovaatiline sukeldumisvarustus
Ettevõtjad on enne liitumist seadnud endale ja Loomeinkubaatoriga liitumisele täpsed eesmärgid. Aurelia Aasa AAA Creative stuudiost sõnul tundub inkubaator hea võimalusena esimeste sammude astumiseks laienemise suunal. “See on võimalus kontaktide baasi laendamiseks ja finantskirjaoskuse arendamiseks.” Magnus Pruul Scuberist ootab eelkõige abi ärimudeli täpsustamisel, suunamist välisturgudele sisenemisel ja rahastajate leidmisel. Kaili Adamson Kõnekindlusest ootab inkubaatorilt peamiselt mentorlust, kontakte ja ideid, mis aitaksid kaasa ettevõtte kasvule ja arengule.
Loomeinkubaatoriga liitumiseks on võimalus avaldus täita SIIN.
Ole kursis Loomeinkubaatori tegemistega Facebookis, Instagramis või LinkedInis.
Liisi Tani: kunstnik, akvarellist, ettevõtja, õpetaja
Liisi Tani on akvarellist, kelle akvarellistuudio asub Põhjala tehases. Lisaks maalimisele korraldab ta oma stuudios ka töötubasid ja üritusi. Uurisime meie inkubandi Liisi Tani käest, kuidas ta kunstnikuks hakkas, mis on tema loomingule iseloomulik ja mis teeb tema stuudio eriliseks. Lisaks pakuvad inspiratsiooni Liisi Tani stuudios tehtud fotod.
Kuidas sai sinust kunstnik?
Sellele on hästi lihtne vastus. Kui ma väiksem olin – kui käisin põhikoolis ja keskkoolis, siis mu kunstiõpetaja ütles alati, et mul olid nii head kunstivahendid. Mu ema ostis alati häid vahendeid ja mulle on akvarell tegelikult kogu aeg meeldinud. Keskkooli kunstiõpetaja oli hästi asjalik ja tore, õpetas hästi ja suunas.
Pärast keskkooli sain kõigi üllatuseks Tartu Kõrgemasse Kunstikooli sisse. Üllatuseks seepärast, et mul olid üldiselt hinded hästi halvad. Aga sellel ajal minu meelest nad ei vaadanud väga seda keskmist hinnet, vaid vestlust ja portfooliot. Siis ma õppisingi neli aastat maali, seinamaalingut ja restaureerimist.
Milline oli sinu esimene ateljee?
Ma arvan, et see oli siis, kui mu laps sündis kuus aastat tagasi. Ma sain oma esimese ateljee ja see oli hästi suur asi. See asus Paavli tänaval, mis oli siis veel tõeline pommiauk. Minu ateljee oli 10 ruutmeetrit, nii et sinna mahtus üks tool, peaaegu kaks riiulit ja laud.
Akvarelli ma seal peaaegu üldse teha ei saanud. Ma tegin pigem palju õli, koopia ja portreemaale. Ma mäletan, et alustasin ühte maali oma vanas ateljees ja siis lõpetasin juba uues ateljees.
Nüüd on sinu ateljee Põhjala tehases. Miks just siin?
See ruum on hästi sarnane minu vana ateljeega. Ka vanas ateljees oli kask akna taga. Mulle hästi meeldib, et sügisel läheb kõik kollaseks ja hõõgub. Siin on ka mõnusad suured aknad ja mulle on oluline, et hommikust lõunani paistaks päike sisse.
Kui ma siia tulin, siis esimesed neli kuud teised naersid, et ma olen nagu tolmurull siin. Terve suve töötasin, et see ateljee valmis saada. Ta ei ole küll otseselt minu oma, aga ta on täielikult minu nägu. Lähedased ja teised majaelanikud teavad, kui palju tööd ja vaeva on siia alla läinud.
Mulle tundub, et kõikides Põhjala tehase stuudiotes on nii, et lähed sisse ja kohe on täiesti teine maailm. Mina tegelikult koos ühe Pillega jagan teise üürniku kohta. Täpselt ei ole kindel kumb meist ametlikult oli Põhjala tehase teine üürnik. Kui mina siia tulin, siis oligi siin veel täitsa muldpõrand ja ka kuuliaugud. Koridorid olid täiesti pimedad ja elektrit ei olnud. Aga kui esimest korda siin vaatamas käisin, siis ma kohe vaatasin, et vau. Mulle meeldis see nii väga, et kohe poolteist tundi vaatasin ringi. Nüüd on kogu maja üürnikke täis ning hästi tugev kogukond.
“Kardinad on näiteks vanaema omad, mis tal 30 aastat kapis seisid. Need olid liiga ilusad, et kasutada ja ta ise ei raatsinud neid kunagi üles panna. Siis ta andis need mulle.”
Lisaks maalimisele korraldad ka töötubasid?
Korra nädalas on mul ateljees tund ja siis paar korda kuus üks teine töötubade sari. Nüüd ma hakkasin Rahvaülikoolis ka tegema teoreetilisemat ja praktilisemat töötuba.
Öeldakse, et see kes ise teha ei oska, see õpetab. Aga mina ütlen seda, et siis kui mul käivad inimesed töötoas, siis ma laen ennast nii täis sellest, et mul on endal ka rohkem energiat kohe teha. Annavad hea vaibi.
Iga kolmapäev on töötuba „Vabastav akvarell.“ Mul on nüüd 49. tund tulemas – terve aeg, kui olen siin ateljees olnud, siis olen seda töötuba teinud. Iga tunni lõpus lepime kokku järgmise teema ja inimesed saavad valida teema järgi, kas see neid kõnetab.
Inimesed saavad tulla korra nädalas, kõik materjalid on kohapeal olemas. Mõte on selles, et aju saaks puhata see aeg kui sa siin oled. Mõnel on olnud pikk tööpäev ja mõtleb, et nii väsinud ja ehk ei peaks tulema. Aga kui ta siia juba jõuab, siis ununeb kõik muu ära. Mõnikord on raske teema, siis on „Ängistav akvarell.“
Iga kolme nädala tagant teen töötuba „Akvarell, paber, käärid,“ mis on paberlõiketehnika kombineerimine akvarelliga. Seal kasutame ka hästi palju taaskasutatud materjale – vanad pildid, postkaardid, raamatud.
Lisaks on võimalik siin ateljees korraldada ka meeskonnaüritusi ja sõpradega üritusi. Kaks tundi maalime, joome teed, sööme. Lisaks teen ka eratunde.
Paljud, kes töötubades käivad on varasemalt käinud kunstikoolis, aga see ei ole kindlasti eelduseks. On ka neid, kellel üldse kokkupuude puudub ja viimati maalisid teises klassis. Ma ei taha, et inimesed kardaksid seda tehnikat. See on tegelikult väga äge ja töötoas saab kõik ära õppida – palju värvi kasutada, palju vett lisada, mis paberit kasutada. Kõik osalejad on puhtad lehed ja ei pea olema eelnevat kogemust.
Ma tean inimesi, kellele ei meeldi suhelda, aga mulle meeldib inimesi õpetada ja näha nende arengut. Näha, kuidas inimesed lähevad siit töötoast ära, ostavad veel raami enda tööle ja siis kõik imestavad, et nii ilus töö.
„Kõik ütlevad, et siin on nii hubane ja mõnus. Et kogu see tehas ja ruum on nii inspireerivad.“
Kuidas on olla samal ajal kunstnik ja õpetaja?
Motiveeriv.
Miks peaks maalimisega tegelema?
See on nii rahustav. Või isegi mitte rahustav vaid vabastav. Akvarell ja õlimaal on võrdlemisi ette planeeritud tehnika ning tööprotsess on vaja läbi mõelda enne kui pintsli kätte võtad.
Mis sulle oma stuudio puhul enim meeldib?
Valgus ja vaib.
Mis on su loomingule iseloomulik?
Ma arvan, et mosaiiktehnika on mulle omane. Ma ise ütlen selle kohta akvarell-kollaaž-mosaiik. Mul on mingid pinna, mis on realistlikud või abstraktsed ning siis lõikan need katki ja need on tükk tüki kõrval mosaiigis. Samas ma toon sisse ka paberlõiget, mis läheb ruumiliseks ja kihiliseks.
Ma ise pean ennast koloristiks, mis tähendab, et on oluline, kuidas erinevad värvipinnad omavahel kokku sobivad, kuna ma olen materjali põhine töötaja. Minu jaoks on oluline, kuidas pabereid ühes töös kokku tuua.
Minu jaoks on hästi oluline ka protsess. Mul oli kunagi üks ülemus, kes ütles, et peab tundma, et sa teed tööd nagu part. Vee pinnal on kõik rahulik aga veel all jalad sibavad.
Kas sul on mõni töö, mis on sulle eriti meelde jäänud?
Ma arvan, et kõige esimene segatehnika töö, mille ma tegin. Ma ei ole ise näinud, et keegi seda tehnikat teeks. Mulle meeldib teha ka hästi suuri töid ja esimene mosaiiktehnikas tehtud töö võiks olla see lemmik.
“Mulle meeldib ka väga silmi maalida.
Mul oli näitus ühes hotellis, mille nimi oli „Ühised huvid“ ja silmad olid põhiteemaks.”
Millised on plaanid tulevikuks?
Olen valmis saanud oma koduleheküljega. Kuna eelarve on kogu aeg väikse, siis tuleb ise paljud asjad ära teha. Sellega ma tegelesin ikka väga pikalt. Lõppeesmärk on tööle saada ka e-kursused, et inimesed saaksid akvarelli õppida ka kodust lahkumata.
Mis on olnud kõige suurem väljakutse?
Kogu see asi käima saada. See on olnud suur eneseületus, aga ma saan teha seda, mis mulle meeldib.
Kuidas sa Loomeinkubaatorisse jõudsid ja kuidas sul läinud siin on?
Ma tundsin, et ma lihtsalt ise ei oska. Aga Loomeinkubaatorist ma olen hästi palju nõu saanud. Turundus, strateegia, koduleht, finantsid – kõik see pool. Teadnine, kui sa oled loovettevõte, siis kuidas üldse läbi lüüa.
Tutvu Liisi Tani akvarellistuudio tegemistega SIIN.
Fotod: Margaret Aidla
Liebre Style: Export Success Story
In May, Tallinn Creative Incubator organized international Export Speed Mentoring, that brought together designers and mentors form Estonia, Sweden, Poland and Germany. In addition to 84 mentoring sessions, successful brands shared their success stories with exporting. One of them was Liebre Style brand from Poland.
Elena Gasulla from Liebre Style (Poland) introduced their journey with export. Elena Gasulla launched Liebre Style in 2017 and the brand offers leather bags and shoes, that are inspired by elegant textiles around the world.
How did Liebre Style start?
Libre Style founder Elena Gasulla says that they are textile hunters and travel to different countries to gather textiles in their traditional markets. They take a lot of time to discover these materials, which are later used in their collections. They are designers, but everything they make is handcrafted by artisans in Portugal. They have found different families, who have been working in leather crafting for many years.
This is important differentiation for the Liebre Style brand. When they created Liebre Style, they wanted to do something that would be very meaningful – they wanted to create a brand, that would be always cherished by someone, who wears that.
The products need to have a soul, it needs to have a meaning for the person who buys them.
Each design in Liebre Style features a unique textile handpicked by Elena and Israel in traditional markets and artisan around the world. The classic but creative brand aesthetic, the attention to details, and the craftsmanship used to create high quality leather shoes and accessories, is the foundation behind Liebre Style.
Timeline of the success
Liebre Style launched in 2017. They first launched the website, but in the beginning, there were no sales.
In 2018, Liebre Style expanded through retail stores. First, they researched different stores in different countries, that would be suitable for their brand. Then they travelled to the stores, trying to see if anybody is interested – trying to convince stores, to sell their shoes. 99% of them said no – because the brand is too new, they don’t know them, or are too expensive. This can be discouraging, especially for a new brand. But if one person agrees to sell your products in their store, this is still valuable – the ratio is bad, but it still matters. The stores, that Liebre Style tried to sell their products in, were in Hamburg, Berlin, Warsaw, etc.
The only way the stores would accept the products, was by consignment. This means that the stores would borrow the stock and pay only when they manage to sell it. If they don’t sell them, the stock would be sent back.
In 2018 it was getting challenging for Liebre Style to do that because their online business was starting to move forward. They were faced with a situation, where a client would order the product from the United States, but the shoes were in a store in Berlin. Since their products were one of a kind, they would need to get the shoe first back from the store and then send to the client. So they decided to stop consignments and continue with their online store, unless someone was willing to buy their stock for a wholesale store.
In 2019, Liebre Style changed its approach to selling. They started to travel to different pop-up events – e.g., Stuttgart, Vienna, Copenhagen, Vienna, Luxembourg, Warsaw. They traveled yearly to about 50 events. This meant that for a whole year, they would leave on Fridays, exhibit on Saturdays and Sundays and come back on Mondays.
This gave Liebre Style huge exposure, especially through direct customers. They visited design events, where visitors had to pay the entrance fee, which meant that they were already prepared to spend money at the event. Many customers bought their shoes at the pop-up events and later transformed to Liebre Style social channel followers.
For brands, who are just starting with pop-ups, Elena Gasulla would advise to start with design events, rather than make your own. Because, then the event organizers are in charge of making people come to the event.
Pop-up events were gamechanger for Liebre Style. They started to attract more customers who followed their website and social channels. And without looking, they found wholesale accounts, who were willing to buy their stock. One was in Kuala Lumpur, who found the brand through Instagram and the other was in Hamburg, who they met at the pop-up event.
In 2019, they started visiting exhibitions, to give wholesalers another chance. Exhibitions, even at the time before Covid-19, were starting to go down. The problem is that multibrand stores are already stacked with so many brands, that they are not that interested to include another brand in their stores. So at many exhibitions, that Liebre Style visited, the visitors were visiting brands, that they are already selling to place orders for new collections. If you were new player, you were ignored. This channel brought Liebre Style zero results.
Due to Covid-19 situation, all the pop-up events were cancelled. Although all the customers, that they had met through different channels, were successfully transformed to Liebre Style online channels.
So Liebre Style decided to open a store in their hometown, Szczecin (Poland). Even though people did advise not to open the store there, since it is a small town, half of their sales are currently coming through this channel. As Elena Gasulla noted in her presentation: “If you do what everyone else is doing, you might miss opportunities, that could be valuable. It is hard for small companies with small budgets, but sometimes it is worth to risk and try, what everybody says you shouldn’t try.”
Right now Liebre Style is selling mostly in Germany, Austria, Poland and in the United States.
Check out Liebre Style webpage HERE.
Read more about the Eport Speed Mentoring event HERE.
Tallinn Design House Artist Series: Front
Front on elukaaslastest ehtekunstnike Mariliis Hopp’i ja Miikael Danieljantsi loodud põhjamaine ehtebränd. Seekordne Artist Series käis Fronti stuudios, mis asub Arsi majas.
Arsi majas on Fronti stuudio olnud alates 2015. aastast. Stuudio valimisel oli oluline leida koht, kus oleks võimalik tekitada lärmi ning keskkond loodud loometegevuseks. “Meil peab olema võimalus töötada tulega, peab olema ventilatsioon. Seepärast on kunstnike liidu majad ideaalne koht.”
Esmalt alustas ehtekunstnikuna tööd Miikael ja mõnda aega tegid nad seda eraldi, kuni üks hetk otsustasid teha koos suure ja korraliku brändi. Front nimi tähendab erinevate õhumasside kokkupuutepunkti. „Need olimegi meie kaks – külm ja soe õhumass saavad kokku. Ka seeriate nimed tulevad temperatuurist, mis nende valmimise hetkel õues olid.“
Tänaseks ongi sellest vastandumisest kujunenud välja brändi käekiri. Front loob lisaks seeriaehetele ka palju tellimustöid. Tellimustööde puhul on just selgelt tuntav ühine käekiri.
Fronti on enda jaoks üles leidnud väga mitmekülgsed kliendid. „Kunagi lõime enda jaoks ideaalsed kliendi persoonat, aga reaalsus on täiesti teistsugune. Ei ole soolist ega vanuselist loogikat. Aga paaridest on saanud meie põhitöö, kuna teeme väga palju abielusõrmuseid.“
„Õnneks tänapäeval inimesed juba tahavad erilisemaid sõrmuseid. Kui mõned kümned aastad tagasi mindi lihtsama käega kullassepa juurde ja kullapoodi, siis nüüd otsitakse erilahendusi,“ sõnab Miikael. Ning oma tee Fronti juurde leiavad just need kliendid, kes soovivad eripäraseid materjale, mida väga vähesed kunstnikud kasutavad – näiteks damaskuse teras ja tsirkoonium, mis on süsimust materjal. Väga vähestel on abielusõrmused nendest materjalidest.
Selleks, et damaskusest saaks sõrmus on vaja läbida pikk protsess. Kõigepealt on vaja joonistada kavand, tellida materjal, teha valmis kullaosa, panna see valamusse, siis viimistleda. Damaskust peab veel lisaks söövitama, et tuleks välja reljeefsus ja lõpuks kasta kohvi sisse, et tekitada kontrast. Ka tsrikooniumi tumedaks saamiseks peab selle kuumutama täiesti hõõguvaks. Maha jahtudes on hallist materjalist saanud süsimust.
„Meie juurde tullakse neid kõige erilisemaid materjale proovima, et täielikult eristuda oma sõrmustega. Kui varasemalt tegime ka kullast sõrmuseid, siis nüüd on see rohkem liikunud just nende materjalide peale. Kuld käib sinna juurde, aga need huvitavad materjalid on inimesi võluma hakanud,“ kirjeldab Mariliis.
Damaskuse terasest valmisid ka esimesed abielusõrmused, mida Mariliis ja Miikael koos tegid. Materjali saavad nad ühe Saaremaa sepa käest, kellega koos materjali käsitlema õppisid. „Damaskus on põhimõtteliselt nagu sõrmejälg, ta on iga kord erinev ja teda ei saa korrata. Isegi kui disain sõrmustel on justkui sama, siis muster on iga kord erinev ja mitte kellelgi teisel ei ole identseid sõrmuseid.“
„Seeriate puhul on disainides vabadust rohkem. Me ei tee seda konkreetsele inimesele, vaid pigem enda jaoks. See on enda jaoks äge ja alles siis hakkab ehe klienti otsima,“ kirjeldab Miikael.
Eritellimuste puhul oleneb sõrmuste disain tihti kliendist. Mõned kliendid annavad vabad käed ja usaldavad. Teised tahavad jälle varasemate tööde pildi järgi. „Et meil endal põnevam oleks, siis on see koht, kus suunata klienti, et ei pea varasemate tööde järgi tegema ja näitama, mis veel võimalik on.“
„Materjalid ise on suureks inspiratsiooniks. Kui sa hoiad käes materjali ja saad katsetada, siis tulevad ka ideed,“ kirjeldab Miikael. „Tuleb hetk, kui sa oled ühte ja sama asja teinud väga palju. Siis tuleb soov hakata midagi uut otsima. Ma arvan, et inspiratsioon ongi see, et otsid millegi uue loomise põnevust,“ lisab Mariliis.
Koos tegemisel on ka omad eelised. „Kui ühel ei tule midagi, siis pusime vahel koos. On suur eelis, et saame ideid omavahel põrgatada, mis aitab väga palju.“ Kes, mida teeb oleneb. Kui tegemist on sõrmustega, mida on varasemalt palju tehtud, siis tuleb see sujuvalt. Kui tegu on uue asjaga, siis põrgatatakse koos ideid ja vahel istutakse ka arvuti taga koos. „Kuigi meie käekiri on lihtne, siis Miikael on see, kes vahel ütleb, et see on liiga tavaline. Tema tahab pigem kogu aeg, et oleks rohkem,“ sõnab Mariliis.
Kas teete ka endale või teineteisele ehteid? „Mina ei olnud endale sellest ajast midagi teinud kui kunstiakadeemiasse astusin. Eelmise aasta lõpus tegin esimest korda midagi,“ sõnab Mariliis. Miikaeli sõnul oli temal pärast kunstiakadeemia lõpetamist kümnest sõrmest seitse sõrmuseid täis. „Aga siis need kadusid ära. Tööl neid kanda ei saa ja enam ei ole kandnud ka.“
Üks töö, mis õnnestumisena meenub on ühe kliendi soov saada abielusõrmused, mis oleksid inspireeritud möbiuse lehest. „See oli küll üks disain, millega Miikaeliga koos istusime kahekesi arvuti taga terve päev ja mõtlesime, kuidas see päriselt valmis teha. See ei olnud disainiime, aga nii palju tööd läks selle alla, et see lõpuks valmis mõelda ja teha.“
„Kooliajal oli rohkem üllatusmomente, kui midagi uut sai tehtud. Nüüd on üllatus siis, kui midagi tuksi läheb,“ ütleb Miikael naljatledes.
Frontil on plaan tulla välja ka uute kollektsioonidega. „Oleme kaua mõelnud kollektsioonide ümber mõtestamist. Tundsime üks hetk, et praeguste seeriate tegemine on end ammendanud. Kui teed aastaid järjest sama asja, siis tekib vilumus, aga see ei paku enam pinget. Selleni, mida tahaksime, oleme jõudnud, aga ei ole veel tegemiseni jõudnud. Tahaksime disainida keerulisemaid ehteid, et näidata ja kasutada oma oskusi,“ jagab Mariliis.
Oma suurimaks õnnestumiseks peavad Mariliis ja Miikael seda, et neil on õnnestunud oma brändi teha täiskohaga. „Viimased viis aastat oleme mõlemad olnud täiskohaga kunstnikud,“ sõnab Mariliis. Kunstniku sõna kasutamine tekitab elevust. Mariliisi sõnul nimetab tema ennast ehtekunstnikuks. Miikael leiab, et temal on ennast määratleda keerulisem, „Olen ma siis disainer, ehtekunstnik, kullassepp – kõige parem on vist kõik need koos.“
Fotod: Iris Kivisalu
EAS: Eestlaste edukas dessant Taani disainimekasse
3daysofdesign, ehk kolm päeva disaini, on Taanis toimuv iga-aastane disainifestival, mille raames korraldas Tallinn Design House koos EASiga Eesti saatkonnas Kopenhaagenis ühisnäituse Eesti disainiettevõtete tutvustamiseks Taani ostujuhtidele. Tänavust minimessi külastas üle 20 Taani ettevõtte ning vähemalt ühe kontakti puhul on juba jõutud ka lepinguni. Mida tasub Taani disainituru puhul silmas pidada, selgitasid festivalil osalenud ettevõtted PULO ja Kaissu.
Tänavu korraldas EAS Eesti disaini tutvustava ühisnäituse koos Tallinn Design House’iga. Taani on maailma olulisim disainiturg ning Eestil tuleb siinses disainimekas kohal olla ja silma paista – mitte ainult oma toodete tutvustamiseks, vaid ka õppimiseks ning inspiratsiooni kogumiseks. 3DD on hea võimalus näha konkurentide töid ja tegemisi ning saada kohest tagasisidet oma toodetele võimalikelt ostjatelt-hankijatelt.
Eestist osales tänavu 3DD-l mitu ettevõtet, nende seas ka maailma ilusaimate Eesti voodite tootja Kaissu ning valgustidisainiga tegelev PULO. Mõlema ettevõtte kogemusest saab esile tuua mitu tähelepanekut, mis aitavad paremini mõista Taani disainituru olulisust ning eripärasid.
Miks Taani turule minna?
Kodumaise disainmööblibrändi Kaissu tegevjuht Helen Leetsar soovis Kopenhaageni 3DD kontaktüritusel kohtuda näost-näkku juba varem loodud oluliste kontaktidega, et kindlama koostöö poole edasi liikuda. Festivalil osalemine andis Heleni sõnul oluliselt parema ettekujutuse Taani turust. “Taani tuntus disainimaana ei ole uudiseks, kuid mõistsime selgelt, et taanlane (ka jaemüüja) eelistab välismaistele tootjatele kohalikke disainereid ja brände, eriti just kallima hinnaklassi toodete osas,” sedastab muljeid Helen, kelle sõnul teatakse Eestit Taanis siiani veel veidi idaeuroopaliku riigina.
PULO asutaja ja disainiduo üks osapool, disainer Liis Tippel nendib, et ilmselgelt on Taani-suguses disainimekas oma toodete ja disainilahenduste esitlemine omaette kompliment. “Teadsime, et tublide kolleegide poolt on kohtumistele kutsutud just meie profiilile vastavad potentsiaalsed äripartnerid ning see andis julgust ning enesekindlust juurde.” Liisi sõnul oli ette teada, et Taani turule sisenemine eeldab oluliselt rohkem, kui vaid ühekordset disainipäevadel osalemist. “Tunnetuslikult võisime aimata, et avasüli sinna uusi tegijaid ei oodata, sest disainist elavad ja hingavad taanlased on vägagi väljakujunenud eelistuste ja esteetika ootustega,” tõdeb Liis.
PULO soovis ka testida äriloogikaid, mille baasilt on nad oma puidust valgusteid juba pea 7 aastat tootnud ja turustanud. “Saime väärtuslikud teadmised, kuidas sihte seada, millele fokusseerida ning mõned väga hea potentsiaaliga kontaktid, kellega edasi töötada.”
Kuidas suhestub Eesti disain Taani turu ootustega?
Kaissu tegevjuhi hinnangul on taanlaste eelistatud disainikeel äärmiselt minimalistlik. “Isegi minimalistlikum, kui Eesti disainerite looming keskmiselt. Ning Eestis on võrreldes Taaniga pea olematu arv autoridisaini pakkuvaid mööblibrände,” ütleb Helen.
Liis PULOst toob esile, et kuigi tooted on tasavägiselt head ja kvaliteetsed, on Taani Eestist peajagu üle brändingu ja brändi esitlemise osas. “See on viimistletud täiuslikkuseni, kasutades väga selgeid ja puhtaid sõnumeid ning lihtsat väljenduskeelt.”
Shifting Shapes näitus Taanis
Foto: Anu Lõhmus
Milliseid suuremaid trende võis Taanis märgata?
Heleni sõnul oli huvitav kuulda ja näha, et Kaissu käekirjaga sobituv ja neile juba varasemast tuttava trendina räägiti festivalil mitmel pool japandi stiilist (segu jaapani ja skandinaavia esteetikast ja elustiilist) mööblidisainis. “Aga peamiselt räägivad kõik disainerid üle maailma jätkusuutlikust ja säästvast tootmisest ning kestvatest toodetest. Nii ka Taanis.”
Selle tähelepanekuga nõustub ka Liis: “Teadsime, et sealsed partnerid võiksid olla avatud taas- ja uuskasutusele. Sealsel turul ei ole kestlikkus vaid sõnakõlks, vaid üdini läbimõeldud disaini loomulik osa.” Seetõttu sai PULO väga positiivset tagasisidet oma puidutööstuse jääkidest valmistatud valgustitele ning minimalistlikule disainikeelele.
Sisekujunduse trendide osas paistis Taanis domineerivat looduseihalus, ehk eelkõige ümbertöödeldud puidu ja naha suurem kasutus. “Samuti torkas silma mattide pindade kasutamine, mis tänu kõrgtehnoloogia arengule on muutunud veelgi sügavamaks ja valgust neelavamaks. Põnevaks teeb selle teadmine, et äärmuste esile kerkimisel liigub pendel mõne aja järel teises suunas – ehk võib-olla näeme juba järgmisel Taani disainifestivalil sügavate mattide kõrval ka kõrgläiget ja peegliks poleeritud materjale,” mõtiskleb Liis disaini tulevikutrendide üle.
Mida soovitada Taani turgu sihtivatele Eesti ettevõtjatele?
“Brändina Taani turule minekuks peab olema väga hea põhjus ja selleks väga sobiv toode. Iga muu turg oleks Eesti disainerile sisenemiseks lihtsam. Kui aga selge soov ja nägemus on paigas, siis tuleb varuda kannatust ja aega, sest suhete loomine ning usalduse võitmine on pikk protsess,” soovitab Helen.
Liis tugineb soovitustes oma eksporditeekonnale ning EASi korraldatud Skandinaavia kiirendist kogutud teadmistele. “Disaini valdkonnas läbilöömiseks on Taani tõepoolest üks keerulisemaid sihtturge, seda nii kõrgema disainiteadlikkuse kui ka turu mõningase küllastatuse tõttu. Taanlane eelistab sisustustoodete valdkonnas oma disainiikoone, mis teeb valikud turvaliseks, ent ka kvaliteetseks – taanlastele ei meeldi eristuda!”
Taanlased on vankumatult kvaliteediusku ning selle osas on Liis veendunud, et Eestis toodetava sisustuse kvaliteet on väga heal tasemel ja see annab tugeva toetuspinna Taaniga ekspordisuhete loomiseks. “Ärilises mõttes on taanlased avatuma suhtlusega kui rootslased ning usalduse loomine võib võtta sama kaua aega kui soomlastega, kuid usaldusliku suhte tekkimisel peaksid ees ootama pikad ja tõhusad koostööaastad.”
Järgmine 3 Days of Design disaininäitus toimub Kopenhaagenis 8-10. juunini aastal 2022 ning EAS teeb juba täna ettevalmistusi seal osalemiseks. Taani disainiturule pürgivatel Eesti ettevõtetel tasub huvi korral ühendust võtta EASi välisesindajaga Taanis.
Tekst: EAS
Loomeinkubaatoris toimus hooaja esimene kohvihommik
Looeminkubaatoris toimus hooaja esimen Kohvihommik. Kohvihommikud on suurepärane võimalus meie inkubantidele, vilistlastele, mentoritele, maja üürnikele ja Tallinn Design House disaineritele teineteisega tutvuda, ning luua pind ka võimalike koostööpartnerite leidmiseks.
Seekord olid kavas inspiratsiooniminutid raha kaasamisest. Lühikese ettekande tegi idufirma Fractory finantsjuht Tibor Kadar. Ühtlasi on Fractory Loomeinkubaatori üürnik.
Soomaast inspireeritud disain
Eestlased peavad oma suurimaks rikkuseks puutumata loodust ja nelja aastaaega, mis kõik looduses alati unustamatuid ja nii eriilmelisi vaatemänge suudavad pakkuda. Selles mõttes võib Soomaad pidada Eesti kõige rikkam kandiks – siin piirkonnas on aastaaegu tervelt viis. Lisaks suvele, sügisele, talvele ja kevadele on sellel viies aastaaeg – suurvee aeg -, mil luhad ja metsaalused jäävad sillerdava vee alla ning ainsate liiklusvahenditena kulgevad sellele müstilisel veemaastikul kanuud, süstad ja haabjad.
Loodus on Eesti rõiva- ja ehtekunstnikke sajandeid inspireerinud ning ehkki esmaspilgul võib Soomaa taimestik tunduda kidur ning vaene, on seal külluslikult detaile, värve ning vee loodud võlumaailmu, eriti päevadel, kui saab imetleda mõne üksiku valge pilvetupsuga ehitud säravsinise taeva peegeldust metsa all laiuval vaiksel veel.
Ellu Sallid, Marimo, Kadi Adrikorn, Lisa Kroeber, Samelin
Soomaal on üle 700 taime- ja 360 seeneliigi, mis panevad mustrite loojal ja kangaste värvijal fantaasia hoogsalt lendama. 150 linnuliiki viivad kevadel mändide ja sookaskede vahele tagasi saabudes mõtted kaugetele ja eksootilistele maadele ning nende kirevatele värvidele. Soomaad läbisid kunagi ka olulised kohalikud kaubateed, mööda sealseid jõgesid vahetasid Soomaa ühes servas elavad mulgid teise serva jäävate Pärnumaa ranniku- ja Pärnu lahe saarerahvastega väärtuslikke kaupu hülgenahkadest viljani. Koos kaupmeestega liikusid läbi Soomaa aga ka nii mulkide kui kihnlaste mustrid ja käsitöövõtted.
Selles karmis, ent kaunis looduses on alati rabasaartele rajatud külades elatud, püütud kala, korjatud metsaande. Looduse meelevallas rahval on ehk just seetõttu eriti armastatud mustrimotiiviks kaheksakand ehk õnnetäht, mis rändas sinna Viljandi ümbruse mulkidelt ja mida vanasti ohtralt hea õnne tagamiseks nii rõivastele kui ka tarbeesemetele kanti.
Tiina Talumees, Lisa Kroeber, Kadi Adrikorn, Framed by Karl, Piret Loog
Riina Põldroos, Lisa Kroeber, Kadi Adrikorn
Ellu Sallid, Marimo, Kadi Adrikorn, Lisa Kroeber
Soomaa kultuur on tänu loodusele kujunenud ainukordseks, sealsete inimeste ühepuupaat haabjas, mis veel möödunud sajandi keskel oli igapäevaseks liiklusvahendiks külaelanikele ja kaluritele, on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Tänapäeval, kui Soomaa puudest haabjaid valmistatakse vaid lõbusõitudeks, on vanad puutööoskused edasi kandunud ja tänased Eesti disainerid oskavad puidust valmistada nii prilliraame kui ehteid. Haabjas, painutatud külgedega ja madalapõhjaline kanuutaoline ühest puust õõnestatud paat, jääb aga Soomaa sümboliks.
Soomaa kultuuri mitmekesisust, vee ja valguse mänge puutumatu looduse keskel saab aastaringselt avastada – suurvee ajal mööda vett, talvel räätsadega mööda lund või mööda jäätunud jõgesid ja üleujutatud luhti peegelsiledal jääl tõukekelguga kihutades. Soomaa on lihtsalt ligipääsetav nii Viljandist kui Pärnust oma seiklust alustades ja jääb tegelikult ka Tallinnast vähem kui kahe sõidutunni kaugusele. Teine võimalus selle piirkonna erilisusest osa saada on aga Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna “Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.
Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 100 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Projektis on kontseptsiooni loomisel lähtutud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on otsesemal või varjatumal kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.
Ellu Sallid, Kadi Adrikorn, Lisa Kroeber, Tiina Talumees, Samelin
Tallinn Design House on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.
Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.