MELT innovatsioonifoorum 2024 – „Tehisaru – kas parema tuleviku looja?”

Kõik me oleme teadlikult või vähem teadlikult leidnud end situatsioonis, kus äsja mõeldud mõtted ilmuvad äkitselt meie veebiotsingutesse või kasutatavasse rakendustesse. Niisamuti tundub meile justkui tavaline, et taksot tellides leiab vastav aplikatsioon meile minutilise täpsusega saabumisajaga takso või lähima jagamisteenusega masina asukoha. Nende kõigi aluseks on algoritmid, mille põhiolemuseks on andmete pealt järelduste tegemine. Oleme tunnistajaks tehisintellekti ehk AI (artificial intelligence) revolutsioonile, mis mõjutab meid kõiki. Ühtaegu tundub see meile nii mugav, samas aga ka veidi hirmutav.

Andmetest kui uuest naftast on ettevõtluses räägitud juba viimased kümmekond aastat, nüüd loob suurte andmemahtude kiire analüüsivõimekus konkurentsieeliseid äritegevuseks, vabastades ühtlasi nii ajalist kui inimressurssi. Tehisintellekti kiire areng mõjutab üha enam ettevõtteid, nende ärimudeleid ja arengustrateegiaid. Kas AI saab olla ettevõtte kasvu ja arengu mootor või võib see kaasa tuua ootamatuid väljakutseid ja riske?

Tänavune MELT innovatsioonikonverents viib meid sügavale tehismõistuse maailma, kus ristuvad tehnoloogia, tänapäev ja tulevik. Uurime, kuidas tehisintellekt mõjutab erinevaid ettevõtteid ja majandusharusid, millised on selle peamised võimalused ja ohud ning kuidas ettevõtted saavad neid väljakutseid ja riske hallata.

Üha globaliseeruvas maailmas jäävad ellu need ettevõtted, kes suudavad tehnoloogia arenguga kiiresti kaasa minna. Võidavad need, kes on suutnud või on suutelised võimalikult palju oma äri- või tootmisprotsesse automatiseerida, seda nii tootmise kui teeninduse vallas. Häid näiteid tehisintellekti arendusvõimalustest või senistest praktilistest kogemustest selle rakendamisel on paljudel ettevõtetel jagada.

Innovatsioonifoorumi üks partneritest, teadus- ja ärilinnak Tehnopol toobki läbi ettevõtete lugude lavale AI arenguprogrammi õpikohad ja tutvustab tehisintellektipõhiste ehk andmemahukate ideede rahastusvõimalusi.

Tallinna ettevõtluskeskuse esimeses teemaplokis astuvad lavale esinejad, kellel on praktiline kogemus ja teadmised tehisintellekti rakendamisest ettevõtetes, seda nii tootmisprotsessis, kvaliteedikontrollis, varude haldamisel, kui ka tarneahela optimeerimisel. Eraldi fookusesse toome ka tehisaru kasutamise personalijuhtimises.  Uurime, kuidas saab AI aidata ettevõtteid näiteks värbamisel ja hiljem ka talentide juhtimisel.

Tehisaru tulevikunägemust ning sellega kaasnevat käsitletakse Tallinna Loomeinkubaatori teemasessioonis, kus arutleme, mis on muutunud AI tulekuga meie elus ja töös, ning mis veel muutuma hakkab, kuidas on tehisaru loomeettevõtjatele kasulik olnud ja kuidas seda praktikas kasutada. Millised on need uued oskused, mida peame seoses tehisintellektiga omandama ja milline on üldse inimese roll selles maailmas?

Tule MELT innovatsioonikonverentsile ja saa teada, kuidas tehisintellekt võiks mõjutada Sinu ettevõtte käekäiku, millest alustada selle rakendamisel, milliseid vigu vältida või kellelt abi küsida ning loo kontakte teiste ettevõtjate ja ekspertidega, kes jagavad sarnast huvi tehisintellekti vastu.

Lisaks sisukale programmile on Kultuurikatlas avatud traditsiooniline showcase ala, kus on võimalik tutvuda Eesti ettevõtjate uuenduslike ning maailmamuutvate toodete ja teenustega. Päev lõppeb meeleoluka networkinguga, et vabamas õhkkonnas päeva jooksul kogetud muljeid vahetada.

16. aprillil 2024 Tallinna Kultuurikatlas toimuv MELT innovatsioonifoorum saab teoks tänu Tallinna ettevõtluskeskuse, Tallinna Loomeinkubaatori ning Tallinna teadus- ja ärilinnak Tehnopoli ühisele pingutusele.

Disain kohtub Teadusega: Seened nii söögiks kui mööbliks?!

Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed? Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja “Disain kohtub Teadusega”, mille eesmärgiks on tutvustada ülikoolis tehtavat teadustööd erinevate materjalidega ja ettevõtjaid, kes on teinud koostööd ülikoolidega.

Kõige esimese sündmuse raames siseneti põnevasse seentemaailma. Seened on võlusõna, mis kogub aina enam populaarsust materjalina. Chaga ehk must pässik, mütseel ja valgustid – need on vaid mõned näited seente mitmekülgsusest ja nende kasutamisest erinevates valdkondades. Seda materjali uurivad nii ettevõtjad kui ka teadlased, et leida võimalusi, kuidas seened saavad mõjutada meie igapäevaelu ja jätkusuutlikku tulevikku.

“Disain kohtub Teadusega” esimesel sündmusel tutvustas seentega seotud teadustööd Eesti Maaülikooli teadlane Maidu Silm. Seda materjali on Silm uurinud mitu aastat erinevate teadustööde raames ning hetke fookus on suunatud raviseentele, nende kasvatamise võimalustele ja bioaktiivsete ühendite uurimisele.

Üritusel tutvustasid seentest valmistatud innovaatilisi tooteid kolm ettevõtet. Näiteks tegeleb ettevõte Myceen seenematerjalide arendamise ning disainis rakendamisega. Myceeni toodetes on kasutatud mütseeli ehk seeneniidistikku ja teise osana puidu- ja põllutööstuse jääke.

Ettevõtte kaasasutaja Siim Karro tõi seente kui materjalini jõudmise teekonnast rääkides välja eelkõige nende uskumatud omadused. „Seened on looduse ümbertöötlejad, muutes selle ringmajandavaks. Seen on ka hajusorgan, mis tähendab, et ta suudab oma tegevuses infot edasi anda.“

Myceen’i üheks populaarseimaks tooteks on Wise’i lamp, mida on müüdud üle maailma ja see on võitnud Eestis disainiauhinna. Myceeni üks viimaseid suuri projekte on näiteks Singapuris asuva Eesti saatkonna tarbeks kasvatatud  spetsiaalsed blokid. Kuid nende seinapaneele võib leida ka näiteks ühest Londoni kohvikust. Tagasiside kohvikust oli vaid rõõmustav. „Omanik andis tagasisidet, et seinapaneelid ei ole ainult esteetilised ja akustika jaoks head, vaid ka nende küttearved läksid väiksemaks,“ rõõmustab Karro.

Tulevikku vaadates näeb Myceen, et potentsiaal ei ole ainult disaintoodetes, vaid mõelda tuleb suuremalt ja laiemalt. „Seda soodustab ka turg, sest on vaja kekskonnajalajälg alla tuua. See hakkab hinda ja funktsionaalsust üle kaaluma.“

Teine näide seentest ettevõtluses on MatiFoods, kes on välja arendanud kanaloogi, mille valmistamiseks on kasutatud mükovalku. „Peamiseks tooraineks on mükovalk ehk seenevalk, mis kõigi asendamatute aminohapete sisalduse ja toiteväärtuse tõttu on suurepärane alternatiiv loomsetele valkudele. Mükovalgus on rohkem valku kui tavalises seenes ja seda tasub süüa nii veganitel kui ka lihasööjatel. Kohati saab mükovalku võrrelda sojavalguga, aga viimast paljud inimesed süüa ei saa,“ kirjeldab oma ettekandes MatiFoods’i toidutehnoloog Angelina Vinogradova.

Miks mükovalku veel toidutootmises eelistada on see, et selle tootmiseks on vaja vähem ressursse kui liha tootmiseks – süsiniku jalajälg on 40x väiksem kui veiselihal ja 6x väiksem kui kanalihal. Lisaks on ka vee jalajälg 30x väiksem kui veiselihal ja 6x väiksem kui kanalihal.

Kolmandaks näiteks, kuidas seentemaailmas innovatsiooni teha oli Shroomwell. Shroomwell Innovation on täna maailma suurim meditsiiniseente kasvataja, kellele kuulub 500 hektarit meditsiiniseente välikasvatusi Eestis ja USA-s. Tõrvas alustas ettevõte 5000 ruutmeetri suurust meditsiiniseente sisekasvatuse rajamist. Väli- ja sisekasvatuste kombineeritud mahtude põhjal edestab Eesti roheidu kõiki globaalseid konkurente.

Shroomwell ’i tegemisi tutvustas Shroomwell Innovation tegevjuht Siim Raadik. „Meie fookuseks on lõpptoodete lansseerimine. Tooraine osas on konkurents ülitihe ja kui palju me ka ei üritaks, siis Hiina suudab alati rohkem kasvatada. Seal on maailma suurim seenekasvataja, kellel on 16 tehast ja kokku suudavad nad kasvatada 1400 tonni seeni päevas. Aga nemad näevadki ennast tooraine eksportijana ning fookus ei ole lõpptoodetel.“

Kui vaadata Eesti seeneturgu laiemalt, siis tõi Raadik välja, et kuigi nähakse teineteist konkurentidena, siis pigem tuleks teha koostööd. „Kui ajud kokku panna, siis saame midagi suurt saavutada. Selleks, et rahvusvahelisel tasandil läbi lüüa, on vaja teha tiigrihüpe üheskoos,“ sõnav ta.

Praegusel hetkel teeb Shroomwell koostööd mitme ülikooli ja laboriga. Raadik kinnitab, et ambitsioon kasvab kiiresti, kui sul on targad inimesed pundis. Samas tõi ta välja, et kogu maailma innovatsiooni ei ole võimalik ära teha ja pead valima mingite suundade vahel. „Vaja on läheneda praktiliselt,“ lisab ta.

Kokkuvõttes oli kõikidel osalejatel põnev kuulata, milline on hetkel toimuv teadustöö seentega ja kuidas on ettevõtjad seda innovaatilist materjali oma tegemistes ära kasutanud. Juba järgmised üritused Disain kohtub Teadusega sarjas on toimumas näiteks plasti ja bioplasti ning tuleviku toidu teemadel.

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Loomeinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.

Loomeinkubaator sTARTUp Day’l 2024

Suured tänud korraldajatele, esinejatele ja kõigile osalistele ägeda ürituse eest. Kuni järgmise korrani!

Ettevõtjate kohtumisõhtu Artrovert galeriis

Eelmisel nädalal toimus programmis osalevate ettevõtjate Kohtumisõhtu. Seekord võttis meid Nõmmel, Artrovert galeriis vastu Siim Raie. Artrovert on 2022. aastal asutatud Eesti kaasaegse kunsti müügi galerii Tallinnas. Kohtumisõhtul said äsja programmiga liitunud ettevõtted ja juba programmis osalevad ettevõtjad omavahel tuttavaks.

Lisaks tutvustas Siim Raie sissejuhatuseks ettevõtjatele kunstimaailma telgitaguseid. Siim Raie töötas 1995. aastast Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, 2002–2011 selle peadirektorina. Aastail 2011–2015 oli ta Vabariigi Presidendi Kantselei direktor. 2015. aastast kuni 2021. aasta lõpuni oli ta Muinsuskaitseameti peadirektor.

Mõned mõtted, mis tema esitlusest kõlama jäid:

• “Galerii pidamise puhul on kaks tingimust: kunstnik peab elus olema ja müün seda, mida ise ostaksin.”
• 72% kunstikogujatest on nõus teose nimel reisima.
• “Kõige raskem alustamise juures oli nime leidmine. Atrovert nimi tuleneb sellest, et mina vaatan kunsti poole.”
• “Kauplen sellega, mille väärtus ajas ei kahane vaid pigem kasvab.”

Rotermanni kvartalis avatakse Eesti disaini tutvustav näitus „Kummardus“

Tallinn Design House avab Rotermanni kvartalis fotonäituse „Kummardus.“ See on lugu Eesti disainist, kus kohtuvad looming, loodus ja traditsioonid. Fotonäituse avamine toimub Disainiöö raames 20. septembril kell 18.00 Palmigaleriis (Rotermanni 8). Avamisel tutvustab projekti loovjuht Piret Puppart.

„Kummardus“ on Tallinn Design House’i Eesti disainiloomingu juuri tutvustav projekt. Projektis osales üle 50 Eesti disaineri, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Eesti disaini määratluseks on sageli kujunenud erinevate kultuuride sümbioos, mille kõrval on aga selle hinnalisimad pärlid peidus hoopis mujal. Nimelt on meie silmapaistvate disainerite loome otsesemal või kaudsemal kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud rahvuslike traditsioonide pikaaegsest säilimisest ning kohapealsete meistrite olemasolust. Antud kontseptsioonist lähtuvalt paigutab Kummardus praeguses ajahetkes olulisemate Eesti disainerite loomingu meie jaoks märgilistesse paikadesse.

Rotermanni kvartali Palmigaleriis avatav näitus on austusavaldus meie Maarjamaa kargele sügisele ja selle omapärasele värvikirevusele, mis ulatub puulatvadest laukasoodeni. Fototeekonnal külastame Kõrvemaa suuri põlismetsi ja veesilmu ning Kakerdaja raba ürgset ja salapärast loodust. Eesti disainerite loomet saadavad pärimuslikud jutustused hiiglastest ja müstiliste võimetega metsloomadest ning oluline roll on peegeldustel, mis kannavad edasi vanarahva uskumust kihilisest maailmast.

Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Aldo Järvsoo, Hyrv, Kaia Saarna, Liisa Soolepp, Luminée, Samelin, Studio August, Tanel Veenre, Triinu Pungits. Fotode fotograafid on Riina Varol ja Iris Kivisalu.

Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti Kummardus tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on esindatud näiteks Muhumaa, Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.

Uue ärihooaja avamisel jagas oma ettevõtluskogemust Martin Villig

6. septembril toimus Loomeinkubaatoris juba 18. ärihooaja avamine. Hooaja avamisel jagas oma kogemust, kuidas olla edukas ettevõtja, Bolti kaasasutaja Martin Villig.

Martin Villig on mobiilse rakenduse Bolt kaasasutaja, millel on 100 miljonit reisijat 45 riigis Euroopas ja Aafrikas. Martin on olnud 25 aastat ettevõtja ning ta asutas ja müüs oma esimese startupi 1999. aastal. Varem on ta töötanud juhtivatel kohtadel Skype’is ja NASDAQ Tallinna börsil. Ta on Eesti startup-kogukonna juhtfiguur, olles kaasasutanud Eesti Asutajate Seltsi ja Garage48 Fondi, mis korraldab häkatone üle Euroopa. 2018. aastal asutas Martin 3 miljoni euro suuruse Heateo Hariduse Sihtasutuse, et anda hoogu uutele haridusalgatustele Eestis. 2020. aastal asutas Martin Kood Jõhvi, uue põlvkonna platvormil põhineva kooli, mis võtab vastu 300 õpilast aastas.

Mõned mõtted, mis esitluselt kõlama jäid:

• “Üks põhjus, miks me ei ole soovinud Bolti ära müüa, on näidata, et ka Eestis on võimalik kasvatada suurt ettevõtet.”
• “Kui sa saad, alusta nii vara kui võimalik.”
• “Alati tasub küsimusi küsida. Kui vastust ei saa, siis tuleb minna järgmise inimese juurde. Ning alati on oluline teha ka eeltööd. Ei ole mõtet küsida neid küsimusi, millele leiab Google’ist kiirelt vastused.”
• “Minu soovitus on, et tiimi ehitades on hea neid inimesi juba varem tunda. Seetõttu on hea käia ka häkatonidel. Kuigi sa jõuad seal läbi mõelda vaid väikse osa ettevõtet aspekte, aga sa õpid tundma tiimikaaslasi ja kuidas nad tööd teevad. Kes läheb magama, aga kes poole ööni ideed edasi lahendab. Kui töö stiil klapib, siis edasi saab juba vaadata, kuidas visioon ja väärtused kattuvad.”

Loomeinkubaator ootab uuel hooajal inkubatsiooniprogrammiga liituma ettevõtteid 25. septembrini! Lisainfo programmi kohta SIIN.

Tänavune Suveakadeemia keskendus ringmajanduse tulevikumõjutajatele

Seekordne Suveakadeemia toimus Võrtsjärve ääres, kuhu kogunesime koos ettevõtjate ja teiste inkubaatoritega, et kahe päeva jooksul arutada teemal “Ringmajanduse tulevikumõjutajad” ja jagada omavahel kogemusi, teadmisi ja leida koostöökohti.

Kahe päeva jooksul sai kaetud mitmed põnevad teemad:

• Droonide elujätkust ja Eestis droonide testimisvõimalustest rääkis Tartu Teaduspargist Pirko Konsa.
• Rohelist filmitootmist tutvustas Nafta Filmsi esindaja Olga Hartšuk.
• Toiduinnovatsioonist tegid ettekande Kaire Rjaver ja toidujagamise vabatahtlikutöö kogemust jagas Ave Porkon.
• Ringmajanduse müüte murdsid Tehnopolist Ragmar Saksing ja Uuskasutuskeskusest Diana Paakspuu.
• Inimsõnniku innovatsiooni teekonnale viisid osalisi Priit-Kalev Parts ja Peep Tobreluts.

Kõikidel osalejatel oli võimalus avastada Võrtsjärve ümbrust geopeitusega. Lisaks pakkus õhtul meeleolu juhuslikult möödunud pillimehed, kaasa võetud instrumendid ja Loomeinkubaatori programmi ettevõte Hiigelmullid.

Aitäh kõigile osalistele ja inkubaatoritele korraldamast: Tartu Teaduspark, Teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogiapark, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator ja Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator.

Tallinn Design House avas Muhus „Kummardus“ fotonäituse

Muhu Muuseumi õuel on alates 29. juunist 2023 avatud Tallinn Design House’i fotonäitus „Kummardus.“ Muhus, kui ühes Maarjamaa märgilises asupaigas, üles võetud fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga.

Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri. See „Kummarduse“ vaatus on austusavaldus Muhu kultuuripärandile läbi Eesti disainerite silmade ning siinse Eestimaa nurga maalilisele loodusele. Üügu pangast ja Kallaste sadamast, Koguva küla ning kohalike õieehteis põldudeni välja. Lisaks on esile toodud Muhule nii omased kiperoosa (erkroosa), koldne-punane (oranž), miinikollane (särav kollane), eri tooni rohelised ja lilla. Need on juba üle saja aasta köitnud oma värvijulguses loendamatuid pilke, vormunud lopsakatesse lilltikandisse ning säilitanud oma elujõu ka kaasaegses disainis.

Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Aldo Järvsoo, Amanjeda by Katrin Kuldma, Berrichi, Craftory, Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Samelin, Tanel Veenre, Ellu Sallid, Lilli Jahilo, Cervo Volante ja Riina Põldroos.

Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Lisaks Muhumaale  on veel märgiliste paikadena esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.

„Kummardus“ Muhu sessiooni loovjuht on Piret Puppart; fotograaf Iris Kivisalu; meigikunstnik Mammu. Projekti produtsent ja tausta- ning loodusfotode autor on Anu Lõhmus.

Tutvu „Kummardus“ projektiga lähemalt SIIN.

Tutvu Muhumaast inspireeritud disainiga SIIN.

Disain kohtub disainiga: Ellen Richard ja Alpaka

“Disain kohtub disainiga” üritussarja raames külastasime seekord Loomeinkubaatori vilistlase Ellen Richardi uhiuut stuudiot Kalarannas.

Loomeinkubaatori programmis osalevatele ettevõtjatele ja Tallinn Design House’i disaineritele jagas oma ettevõtlusteekonda Ellen Richardi asutaja Kristi Pärn.

Samuti jagas Alpaka tegevjuht Peeter Pappel kogemust ekspordist Kanadesse ja praeguseks enam kui 40-l messil osalemisega seotud väljakutseid.

Aitäh vastu võtmast ja oma lugusid jagamast!

Mis on visuaalne kaubandus ja kuidas seda enda kasuks pöörata?

Tallinn Design House’is toimus koostöös Loomeinkubaatoriga Visual Merchandising seminar, mille viis läbi pikaaegse kogemusega praktik Dianna M.H. Larsen Taanist. Visual Merchandising ehk visuaalne kaubandus on turunduspraktika, mis kasutab klientide tähelepanu äratamiseks ruumi asetust, värve, valgustust, ekraane, tehnoloogiat ja muid elemente.

Dianna M.H. Larsen on moevaldkonnas tegutsenud alates 1993. aastast. Sellest ajast peale on ta tegelenud visuaalse kaubanduse valdkonnas ning teinud koostööd paljude ülemaailmsete rõivabrändidega – näiteks Tommy Hilfiger ja Max Mara, ning samuti mööbli- ja sisekujunduspoodidega. Lisaks hinnatakse teda kui head müügipersonali koolitajat. Tal on ka kogemus nutikate visuaalide loomisega, mis poe käivet oluliselt suurendavad.

Olulised tähelepanekud, mida Dianna M.H Larsen seminaril välja tõi:

• Oluline on klienti kohelda külalisena ja teda tuleb vastu võtta nagu oma kodus. Vastavalt sellele peab temaga suhtlema ja tegema talle ka komplimente.

• Kliendil peab poodi või stuudiot külastades tekkima wow-effekt. Oluline on silmas pidada, milline on kliendi esmamulje ja see peab tekkima koheselt poodi sisenedes.

• Kõik kohad poes peavad olema Instagrami sõbralikud. Kliendid soovivad tänapäeval kõigest pilte teha ja see annab ka ettevõttele võimaluse kasutada igat poe nurka sisu loomiseks.

• Selle asemel, et stuudios või showroomis midagi lihtsalt ümber tõsta, siis on soovitus kõik asjad eemaldada ja uuesti üles seada.

• Asjade paigutamisel jälgida värvide sobivust. Ühte värvi asjad võiks hoida koos ja kui on palju mustrilisi tooteid, siis hoida ikkagi sarnast tooni asjad ühes kohas.

• Üheks soovituseks oli uute toodete lahti pakkimine teha poe alal ja kliendile nähtavalt. Nii tekib külastaval kliendil tunne, et tema näeb neid asju kõige esimesena. See tekitab koheselt uudishimu ja samas ka kaasatuse tunnet.

• Asju välja pannes ei tohiks kõige väljapaistvamasse kohta panna “igavaid” tooteid, vaid need, mis koheselt pilgu haaravad. On vaja pilkupüüdvaid tooteid, mida sihipäraselt kasutada ka wow–effektiga mannekeenide riietamisel.

• Kliendiga peab julgelt rääkima ettevõttest – neile meeldib teada!

Lisaks seminarile sai koostöös Diannaga uue välimuse ka Tallinn Design House’i showroom, mida saab külastada aadressil Rotermanni 14. Vaata oma silmaga, milliseid põnevaid disaintooteid sealt leida võib!

Ole kursis sarnaste koolituste ja sündmustega: https://inkubaator.tallinn.ee/kalender/