Suveakadeemia 2024: Kaks päeva täis teadmisi ja uusi kontakte

13.-14. augustil toimus Ojako puhkekeskuses kahepäevane Suveakadeemia, mis tõi kokku inkubaatorite ja teadusparkide tiimid ja nende programmides osalevad ettevõtjad üle Eesti. Kaks päeva oli täis põnevaid ettekandeid ja uusi kohtumisi.

Esimese päeva esinejad pakkusid kuulajatele inspireerivaid mõtteid mitmesugustel teemadel. Georg Rute rääkis, kuidas satelliidiandmed võivad aidata vähendada elektrihindu, samal ajal kui Kuldar Leis jagas Tartu 2024 kultuuripealinna kulisside taguseid lugusid. Maris Väli-Täht ja Ene Viiard arutlesid Eesti toidusektori tuleviku üle, püüdes vastata küsimusele, kuidas muuta Eesti juhtivaks toiduinnovaatoriks Euroopas. Päeva lõpetas Indrek Seppo kaasahaarav ettekanne, mis andis ülevaate tehisintellekti kasutusvõimalustest.

Pärast ettekandeid said osalejad end proovile panna geopeituse mängus ning õhtu lõppes meeleoluka networking’u ja saunatamisega, kus jätkus lõbu hiliste tundideni.

Teine päev algas ronimisteemalise diskussiooniga, kus Eerik Hannus Ronimaast jagas tulevikuplaane seoses Pärnusse rajatava ronimiskeskusega. Seejärel jagas Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori enda arenguid ning ettekannete osa lõpetas Evelin Kori südamlik ettekanne MTÜ Me hoolime sinust tegemistest ja väljakutsetest. Seejärel jätkus vabas vormis ühine arutelu ning inkubaatorite uute plaanide tutvustus.

Suveakadeemiat korraldasid Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogiapark, Sparkup Tartu Teaduspark, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator ja Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator.

Kummarduse fotonäitus on suvel avatud Tartus Antoniuse õuel

Estonian Fashion Festivali lisaprogrammi raames sai Tartus Antoniuse õuel avatud fotonäitus „Kummardus.“ Fotonäituse avamisel tutvustas projekti tagamaid ja kultuuripärandi mõju tänasele Eesti disainile projekti loovjuht Piret Puppart.

Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri. Tartus avatud “Kummarduse” fotonäituse vaatus on austusavaldus Eesti kultuuriliselt laetumate piirkondade pärandile, nagu Lõuna-Eesti ja saared ning tehes seda kohalike disainerite pilgu läbi. Pildid, mis on jäädvustatud Taevaskojast Muhu saareni, kõnelevad läbi mustrite, värvide ja lugude oma uut kaasaegset tõlgendust traditsioonilisest pärandist.

Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Craftory, Samelin, Ellu Sallid, Amanjeda by Katrin Kuldma, Cervo Volante, Marit Ilison, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais ja Eve Hanson.

Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Lisaks Muhumaale  on veel märgiliste paikadena esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.

„Kummardus“ loovjuht on Piret Puppart; fotograafid Riina Varol ja Iris Kivisalu. Projekti produtsent ja tausta- ning loodusfotode autor on Anu Lõhmus.

Näitust on võimalik suve jooksul külastada Antoniuse õuel (Lutsu 3-5).

Tutvu KUMMARDUS projektiga lähemalt SIIN.

Loomeinkubaator lõpetas Demopäevaga 18. ärihooaja

10. juunil toimus ankruSAAL’is Loomeinkubaatori Demopäev, mis ühtlasi lõpetas ka 18. ärihooaja. Esmakordselt korraldatud Demopäeval esitlesid oma tegemisi ja tulevikuplaane 9 ettevõtet, kes sügisel esimestena 9-kuulises inkubatsiooniprogrammis startisid.

Kokku lõpetas Loomeinkubaatori 9-kuulise inkubatsiooniprogrammi 11 ettevõtet:

• CIAO– naturaalsed kehahooldustooted  
• Uitama–  lapsesõbralike matkaradade äpp
• Franz Raver– disainervormiriided ettevõtetele
• minu harjutused– füsioteraapia teenused
• FysioDoula– füsioteraapia ja doula teenused
• Disaini Elamus– vineerist dekoratsioonid
• T-Perfume– Eestis loodud nišiparfüümid
• PocoBit– koolitusmaterjalide gamification 
• IFKU– nahast aksessuaarid
• YumCha– bobatee kohvikud ja tooted
• Kratik– mänguasjad ja tegelustahvlid

Lõpetajad esitlesid oma ettevõtte arengut ja tulevikuplaane hindamiskomisjonile, kus osalesid Helen Lang, Kari Maripuu, Margus Alviste ja Ionel Lehari.

Lisaks lõpetanutele, ühinesid möödunud hooajal Loomeinkubaatoriga veel jaanuaris alustanud kasvuprogrammiga 12 ettevõtjat ja kevadel alustas inkubatsiooniprogrammis 15 ettevõtjat. Kokku oli sellel hooajal liitumisavaldusi inkubaatoriga liitumiseks 130. Sügisel lõpetas 4 ettevõtet 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi Korrastuskunst, Fibami, Lengu ja Paul Berg. Hetkel on programmis koos juunis lõpetajatega 47 ettevõtet.  Lisaks toimus sellel hooajal mitmeid erinevaid sündmusi – koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, disain kohtub disainiga üritustesari, koostöös TalTechiga disain kohtub teadusega üritustesari, kogukonnaüritused. Kokku toimus 18. ärihooaja 81 erinevat sündmust. Sündmusi külastas kokku ligi 2300 osalist. Inkubandid osalesid aktiivselt kohtumistel oma konsultantidega ja sellel hooajal toimus kokku 320 konsultatsiooni. Aktiivsed olid ka meie mentorid ning nendega toimus kohtumisi kokku 205.

Uue hooaja sündmuste ja inkubatsiooniga liitumise võimaluste info juba õige pea!

Antoniuse õuel avatakse Eesti disaini tutvustav näitus KUMMARDUS

Eesti disaini tutvustav fotonäitus KUMMARDUS rändab sel suvel Tartusse. Näitus avatakse 7. juunil kell 18 Antoniuse õuel (Lutsu 3-5, Tartu) osana Estonian Fashion Festivali lisaprogrammist. Avamisel tutvustavad projekti tagamaid loovjuht Piret Puppart ja produtsent Anu Lõhmus.

Kummarduse fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga. Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Craftory, Samelin, Ellu Sallid, Amanjeda by Katrin Kuldma, Cervo Volante, Marit Ilison, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais ja Eve Hanson.

Fotoprojekti looja on Tallinn Design House, loovjuht Piret Puppart, fotograafid Iris Kivisalu ja Riina Varol, produtsent Anu Lõhmus.

Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest.

Greenful loob tekstiilijäätmetest rohelisemat tulevikku

Tallinna Loomeinkubaator korraldas projekti BALTIC2HAND raames veebiseminari, kus Greenful Group´i tegevjuht Toomas Allikas rääkis ettevõtte teekonnast ning avas ülemaailmse tekstiilijäätmete probleemi uskumatuna näivat suurust.  

Sissejuhatuseks andis Toomas kriisist jahmatava ülevaate: „Maailmas toodetakse 92 miljonit tonni tekstiilijäätmeid, Euroopas tekib neid ligikaudu 12 miljonit tonni. Igas sekundis ladestatakse või põletatakse üks prügiautotäis tekstiilijäätmeid.” Hinnanguliselt kasvab kiirmood järgmise kolme aasta jooksul 300%, mis lisab veelgi õli tulle. Praegu võetakse ringlusse vaid umbes üks protsent tekstiilijäätmetest, prognooside kohaselt võib see ulatuda kümne protsendini tulevikus. Kuigi silmapiiril on tootjavastutuse laiendamine, jääb selle mõju kaudseks. 

Greenful pakub tekstiilijäätmete taaskasutamise küsimusele praktilist lahendust. Nad toodavad tekstiilijäätmetest erinevaid keskkonnasõbralikke ja taaskasutatavaid tooteid: ehituspaneele, SIP-paneele, sillutustelliseid, katusekive, jpm. Üks Greenfuli tehas on u 30 000 ruutmeetri suurune, annab tööd ligi 100 inimesele ja töötleb aastas ümber 35 000 tonni tekstiilijäätmeid. 

Greenfuli loomisel lähtus Toomas suuresti ühe oma mentori nõuandest: “Kui tahad jäätmete ümbertöötlemise valdkonnas läbi lüüa, pead meeles pidama ühte reeglit – alusta oma äri sellise suurusega, et homme on sinu probleem ka valitsuse probleem.” 

Greenful Group´i missioon on ambitsioonikas. Toomas rõhutas ettevõtte strateegiat jäätmete vastu võitlemisel: „See tähendab standardiseeritud ärimudeliga laiahaardeliste lahenduste leidmist, mida saab üheaegselt rakendada üle kogu Euroopa.” Ta nentis väljakutse keerukust ent pakkus ühtlasi realistliku lahenduse: “Euroopa 5,2 miljoni tonnise tekstiilijäätmete probleemi lahendamiseks on vaja 148 Greenfuli tehast. Kuid kui Euroopa valitsused valiksid välja umbes 20 erinevat mõjusat lahendust, mida nad seejärel täielikult rahastaksid, kuluks viie aasta jooksul Euroopas tekstiilijäätmete probleemi lahendamiseks iga lahenduse kohta umbes seitse tehast.” 

Greenful Group’i toodete loomise põhimõtted on läbipaistvad ja kindlalt paigas „Esiteks peavad kõik tooted olema valmistatud taaskasutatud jäätmetest. Meie paneelides ei kasutata ühtegi saastavat kemikaali ja kõik materjalid on oma eluea lõpus taaskasutatavad. Need kolm reeglit on kõige aluseks,” rääkis Toomas. 

Toodete lipulaev Greenful Panel on nende kolme põhimõtte tunnistuseks, pakkudes jätkusuutlikku alternatiivi traditsioonilistele materjalidele. „See on 100% taaskasutatav ja kandev ehitusmaterjal, mida saab kasutada nii siseruumides, väitingimustes, vee all, ükskõik kus. See on tugevam kui vineer,” sõnas Toomas. „Praegu tegeleme suurte ehitusklotsidega – kutsume neid segaplastijäätmetest valmistatud legoklotsideks. Meil ​​on katusekivid, sillutusklotsid, peagi on tulemas heliisolatsioonipaneelid ja veel mitmeid innovaatilisi tooteid,” tutvustas Toomas uuendusi ja tulevikuplaane. 

Greenful Group´i pühendumine keskkonnale on märkimisväärne. „Iga müüdud kuupmeeter Greenful’i paneele säästab keskkonnale 353 kg CO2-te. Greenfuli uusim toode, Greenful SIP-paneel, on üks esimesi ehitusmaterjale, mis vastab täielikult ELi rohelise kokkuleppe nõuetele.”  

Toomas tõi välja ka ärilisi väljakutseid, millega ta on kokku puutunud, sealhulgas õigete partnerite valiku olulisuse ja raha kogumise keerukuse üle. Greenful Group on need väljakutsed ületanud, meelitades ligi rahvusvahelisi kliente, mis näitab märkimisväärset turuhuvi jätkusuutlike materjalide vastu. Ta jagas oma kogemusi partnerite otsimisel: „Enam kui viiekümnest saadetud taotlusest, otsustas meiega edasi minna vaid kolm ja ainult ühel partneril see lõpuks õnnestus.” See näitab kui oluline on selles valdkonnas olla järjekindel. 

Ringmajandussektoris alustavatele idufirmadele ja noortele ettevõtjatele soovitab ta osaleda erinevates kiirendites ja inkubaatorites. „Reklaami on vaja, et sind kuulda võetaks, seega osale konkurssidel ja inkubaatorites ning ole nähtav. Teine asi, mida meeles pidada on see, et enamik brände ei taha olla jätkusuutlikud. Isegi kui sul on parim lahendus, on see ettevõtjate jaoks kulukas ja nad lükkavad sinuga koostöö mitu korda tagasi. Aga sina mine ikka edasi. See on väljakutseterohke teekond, aga samas huvitav.” 

Lisaks ülevaatele Greenful Group´i teekonnast, tõi Toomas näiteid uuenduslikkusest ja järjekindlusest. Ta rõhutas, et Euroopa tohutu tekstiilijäätmete probleemiga tõhusaks tegelemiseks on vaja suuremahulisi lahendusi. „See on puhas matemaatika. Jah, selleks on vaja suuremahulisi vahendeid, kuid see on täiesti teostatav.”  

Veebiseminari korraldas Tallinna Loomeinkubaator projekti BALTI2HAND raames. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Interreg Kesk-Läänemere 2021-2027 programmist. Projekti partnerid: Tallinna Loomeinkubaator, Laurea Rakenduskõrgkool, Läti Kaubandus-Tööstuskoda, Turu Rakenduskõrgkool, Sustainability InnoCenter. 

Disain kohtub Disainiga: Tallinn Dolls

Seekordse „Disain kohtub Disainiga“ ürituse raames jagas oma kogemuslugu Tallinn Dolls’i juht ja asutaja Mari Martin.

Oma brändiga alustas Mari 15 aastat tagasi ning esialgu oligi mõte teha seda lihtsalt fun´i pärast ja hobi korras, teadmata, kuhu ettevõtmine viib. Päris alguses disainis ta ekstravagantsemaid esemeid ning tooted olid mõeldud väikesele sihtgrupile. „Nähtavuse loomine võttis meil viis aastat. Ühel hetkel saime aru, et kasumlikult toimimiseks peame ka kliendi soove kuulama ja aru saama, mida klient tahab. See kliendikeskne lähenemine tõi tõelise kasvuhüppe“

Lahenduseks mõtles Mari EAS-i projekti raames välja jätkusuutliku ettetellimise süsteemi. Ärimudeli, millesse ta moetööstuse puhul usub, kuna see annab selgust, mis kliendile tegelikult meeldib ja mida on mõtet tootmisesse panna. „Ettetellimise süsteemiga on kliendil valik, kas ta on valmis 1- 3 kuud ootama ja saama selle eest toote 50% soodustusega või mitte.“ Kuna IT-lahenduse loomine süsteemile oli esialgu finantsiliselt mõeldamatu, siis turundas Mari uut ettetellimissüsteemi Facebookis. „Selle asemel, et hakata midagi keerulist tegema, leia leidlikke lahendusi. Esmalt on vaja aru saada, kas tegevusel üldse on pointi ja siis hakata seda efektiivsemaks tegema. Seega hakkasime ettetellimist tegema Facebookis, küsime inimestelt, mida nad soovivad tellida. Kliendid, kes olid valmis uut mudelit ootama, said suure soodustuse.“

Täna on iga uus disain ettetellimisega ja mitte keegi ei tohi seda reeglit muuta. „Algul mõtlesime, kas saame sotsiaalmeedia like´ide pealt lugeda infot tootmiseks. Siis saime aru, et tooted, mis müüvad edukalt, ei kogu eriti palju like. Inimesed vaatavad – jah tavaline, sellega ma käin, siin pole midagi erilist, mida siin ikka like´ida. Like´ide pealt järeldusi tootmisotsusteks teha ei tohi. Kui disain on juba mitu korda tootmises olnud, on data olemas ja selle järgi saab toota. Aga ühtegi tootmisotsust me ei võta ilma data´ta vastu. Kunagi ajaloos oleme teinud paar korda erandeid ja need mõlemad lõppesid väga halvasti. Kuigi sisetunne oli väga suur, et disainidel hakkab hästi minema aga ei läinud.“

Nüüdseks on brändil lisaks ettetellimislahendusele oma tootearendusplatvorm, et saada mudeleid kiiremini ettetellimisse. „Tootearendusplatvormil saab luua disaine 3D-s“ Lisaks on oma tootmislahendusplatvorm, mis on integreeritud tootearendusplatvormi ja müügiplatvormiga, et toote ettevalmistus tootmiseks oleks automatiseeritud ja kiire. Demand prediction platvorm aitab hinnata kui palju on mõtet tooteid toota, mis tooted on edukad ja mis mitte. „Täna lisame igal nädalal ettetellimisse ligikaudu 10 uut näidist. Süsteem annab täpse info, milliste toodete nõudlus on kõrge ja mida tasub toota. Enda arvamuse pealt me enam otsuseid vastu ei võta. Kui nõudlust ei ole, siis lõpetame tootmise.“

Lisaks tehnoloogia arengule on bränd läinud täielikult online usku. Kui alguses vaadati edasimüüjate poole, siis täna ei ole Maril edasimüügi vastu enam mingit huvi ja jaekaubandusse ta ei panusta. „Stuudios käivad inimesed enamasti veebitellimustel järgi, ostmas käib alla 10% klientidest. Stuudios on müügil näidised ja tooted, mis on jäänud ettetellimisel müümata.“

Persoonade osas on Tallinn Dolls´il peamiselt kaks suunda: natuke „nunnum“ suund ja siis nii-öelda „puhas“ suund. „Ühele üks ja teisele teine. Me oleme nagu Spice Girls, meil on ka oma dolls´i tüübid.“ Aja jooksul on Tallinn Dolls pugenud paljude eestlaste hinge ning täna on brändil fännide poolt asutatud Facebooki järelturu grupp ligi 20 000 kasutajaga.

„Facebookis on  tekkinud iseseisev Tallinn Dolls’i kogukond. Me oleme nii tänulikud, et see grupp on olemas. Saame seal ise klientidelt tagasisidet küsida ja nad saavad seda ka ise anda. Meie klient on hästi emotsionaalne ja tahab oma emotsioone jagada. Olen Facebooki grupi kaudu teinud nii  Skype kõnesid kui käinud inimestega lõunal, et kuulda nende muljeid. Me saame ju aru, et kui meil klienti ei ole, siis meil ei ole mitte midagi ja me suhtleme nendega väga suure heameelega.“

Viimasel paaril aastal on brändi suurimaks väljakutseks olnud „Le Tribe“ nimelise äpi loomine, kus kasutajad saavad järelturul müüa ja osta nii Tallinn Dolls´i kui ka teiste brändide rõivaid. Samuti saab äpis oma garderoobi digitaalselt hallata, rõivaid kokku sobitada. „Äpi loomine on omaette pusimine ja tuletab meelde võlud ja valud, mis kaasnevad millegi loomisega nullist. Ettetellimisega tootmist oleme seni juba teinud ja järelturg, millega toodete eluiga pikendada on minu jaoks hästi loomulik osa jätkusuutlikkust mõtteviisist. Idee säärast äppi teha oli meil Tallinn Dolls´i asutamisest saati, aga tegudeni jõudsime paar aastat tagasi,“ rääkis Mari. Äpi lansseerimiseni kulus umbes 9 kuud, sellest veel kolm kuud, et korrastada ja parandada esialgseid vigu. Parandamisprotsess kestab senimaani.

Täna on Mari oma brändiga sealmaal, kus tehnilised süsteemid on juba päris head ja küsimus on, kuidas saada volüümi juurde. Mari vaatab uute turgude poole. Kõige rohkem on huvi pakkunud USA turg. „Aga siin ma näen, et see on nii suur turg, et seda tuleb väga ettevatlikult teha. Läbi mõelda, et mis on see, mis annaks edumaa. Klassikalise strateegiaga ei suudaks sinna elu sees siseneda“ nendib Mari.

Suured tänud inspireeriva ja põneva kogemusloo eest!

Edu ja kõrget lendu Tallinn Dolls’ile!

Plast – rohelisemaks või uuele ringile?

Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed? Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja Disain kohtub Teadusega, eesmärgiga just seda teha. Sarja teise ürituse raames oli materjalina fookuses plast.

Kogemuslugu ja teadmisi jagasid TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Andres Krumme, Dagöplast AS pikajaline tööstusjuht Kulvo Pendra ja Neular juht Ilo Rannu. Andres Krumme juhtimisel oli osalejatel võimalus külastada ka TalTechi biopolümeeride laborit.

Oma ettekandes tõi Andres Krumme näiteid, milliseid erinevaid teadustöid plastide teemal TalTechis tehakse. Näiteks on tegeletud põlevkivi tuha kasutamisega plasti täiteainena ning katsetatud on selle kasutust ka just kiletoodete valmistamiseks. Teine sarnane töö oli tekstiilijäätmete kasutamine plasti täiteainena, kus olid materjaliks peamiselt lühikesed kiud. Üheks teemaks, millele tähelepanu tuua, oli ka bioplastid, kus on Andrese sõnul palju arusaamatust, mis materjalid sinna alla täpselt käivad. Üheks variandiks on näiteks tselluloosist bioplastide arendus, mida ka TalTechis tehakse.

Skandinaavia ja Baltikumi ainsa, segaplastjäätmete väärindamisega tegeleva ettevõtte Neular, eestvedaja Ilo Rannu jagatud kogemuslugu avardas kuulajate arusaamu plasti väärtusest. Neular taaskasutab kodumajapidamises tekkivaid plastjäätmeid ja valmistab loodavast materjalist erinevaid profiile. Materjali kasutatakse terrasside, aedade, müraseinte, paadisildade ehitamiseks ning pika kestustt vajavate objektide rajamisel.

Oma ettekandes julgustas Ilo Rannu laiemalt mõtlema. “Innovatsiooni ringmajanduses ei saa me teha selle põlvkonna pealt, kus me ise oleme. Innovatsioon on põlvkondadeülene ja globaalne.” Ta tõi välja, et on vähe kasu, kui me Euroopas teeme ühtemoodi ja ülejäänud maailm teeb teisiti. “Nii satume me oma doteeritud ärilahendustega ühesuunapiletiga muuseumisse.”

“Neulari loodava materjali eelistamine tugineb kindlatel omadustel. Vaid taaskasutatud materjaliloomest ei piisa. Tootetestide pōhjal on loodud materjalides mōjusaid füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi, mida segaplasti väärindamine vōimaldab. Lisaks on hind konkurentsivōimeline ning loob hooldusvabale tootele vōimalused. Kui me võtame esmasest plastist toote, siis see oleks 3-4 korda kallim kui Neulari toode, mis on tehtud segaplastist.” Suurim väljakutse ongi täna see, et ei teata, kus seda materjali on veel võimalik kasutada. “Panustame potentsiaali leidmisesse läbi mitmete kogukondade ning ettevōtluskeskkondade.”

Lisaks pööras Ilo osalejate tähelepanu sellele, et küsimus ei ole, kas plast on paha, vaid selles, kuidas me esmasplasti variatiivselt ja targalt järelkasutame. “Ärge imetlege probleemi. Plast ei ole probleem. See on võimalus, otsime inseneritarkust väärindamiseks ja hübriidtehnoloogiate koosloomeks.”

Kogemuslugu jagas ka Dagoplast AS Ttööstusjuht Kulvo Pendra. Dagoplast loob traditsioonilisest-, taaskasutatud- ja biolagunevast plastist erinevaid kilelahendusi. Tehases töödeldakse ümber nii enda kui ka teiste jäägid. Kui võrrelda biolagunevaid ja ümbertöödeldavaid plastjäätmeid, siis tõi Kulvo Pedra välja, et „Meie jaoks on mõlemad ausad valikud. Ümbertöötlemine on siis mõttekas kui plasti on palju kasutatud. Tavaliselt ongi lihtsam ümber töödelda tööstusest tulevat plasti. Kodumajapidamisest tulev plasti on vaja kindlasti eelnevalt pesta.“ Kuulaja küsimusele, kas biolagunev ikka laguneb kui ei ole õiged tingimused, vastas Kulvo: “Ta lihtsalt laguneb aeglasemini kui ei ole õigeid tingimusi. Plast ja kile ei ole bakteri lemmiktoit. Ta sööb seda koos teiste ainetega.”

Kui vaadata plasti probleemi laiemalt, siis jäi Kulvo esitlusest kõlama mõte, et nutikam tarbimine on see, mis aitab seda probleemi lahendada. “Massid ei tule keskkonnahoidliku käitumisega kaasa kui see on ebamugav, ebapopulaarne ja ebaselge. Selleks, et maailma muuta, peavad massid kaasa tulema.”

Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.

Kuidas hakata ettevõtjaks mängutööstuses?

Koostöös GameDev Estoniaga korraldasime Loomeinkubaatoris sündmuse, kus huvilised said kuulda mängutööstuse ettevõtjate kogemuslugusid. GameDev Estonia on mittetulundusühing, mis on pühendunud videomängutööstuse arengu edendamisele ja koordineerimisele Eestis. GameDev Eesti esindab Eesti videomängude arendajaid ja igas mastaabis arendusettevõtteid, allhankefirmasid, uurimiskeskusi ja haridusorganisatsioone.

Seminari alustas Andrejs Rusinoviskis, kes on Gamedev Estonia juht. Andrejs jagas huvilistile infot, millisetel üritustel ja kogukondades tasub osaleda, kui on huvi mängutööstuse vastu. Kõlama jäi mõte: “Kõik võivad mänge teha. Vähemalt paberil. Hea on vähemalt proovida. Kui sa pöördumatult ebaõnnestud, siis vähemalt sa proovisid.”

Oma kogemust esimese mängu loomisest jagas Jordan Morris, kes on “Haiku the Robot” mängu looja. Oma esimese mängu lõi Jordan 2019. aastal ning alustades puudus tal igasugune kogemus kodeerimise alal. Tänaseks on “Haiku the Robot” mäng müünud 150 000 koopiat. Jordan soovitas esimest mängu luues mõelda, mis on päriselt realistlik. “Sa pead olema paindlik. Kohanda oma esialgset visiooni ja tee midagi, mis on päriselt võimalik. Kui sa soovid midagi lisada või muuta, siis on seda hiljem võimalik alati teha.”

Olulise punktina tõi Jordan välja ka turunduse. “Sa pead oma mängu turundama.  Sul võib olla maailma parim mäng, aga kui keegi sellest midagi ei tea, siis keegi seda ka ei mängi.” Oluline on tunda ka oma mängu sihtgruppi ning mitte suunata turundust mängijatele, kes kunagi taolisi mänge ei mängiks.

Sündmusel esines ka Ott Madis Ozolit, kes on Tallinnas asuva mänguarendusettevõtte Placeholder Gameworks tehniline juht ja kaasomanik. Tal on enam kui 10 aastane kogemus erinevate mängutööstuse projektidega, sealhulgas auhinnatud “Disco Elysium”. Ka Ott tõi välja, et unistada tuleb suurelt, aga alustada väikselt. “Sul on alati võimalus teha suurem mäng hiljem.” Oti sõnul on mängutööstus üks enim kirel põhinevaid tööstusi maailmas, seetõttu on oluline rääkida ka läbipõlemisest. “Läbipõlemine on unistuste hävitaja. Kui sa ei tegele läbipõlemisega, siis see tegeleb sinuga.”

Peamise soovitusena ja kõlema mõte: “Parim nõuanne on teha midagi, mida saate teha ainult teie. Teil on oma ideed. Kasutage oma kogemusi, sest need on ainulaadsed. Just seetõttu on populaarseks saanud sellised mängud nagu Undertale, Minecfrat.”

MELT innovatsioonifoorum 2024 – „Tehisaru – kas parema tuleviku looja?”

Kõik me oleme teadlikult või vähem teadlikult leidnud end situatsioonis, kus äsja mõeldud mõtted ilmuvad äkitselt meie veebiotsingutesse või kasutatavasse rakendustesse. Niisamuti tundub meile justkui tavaline, et taksot tellides leiab vastav aplikatsioon meile minutilise täpsusega saabumisajaga takso või lähima jagamisteenusega masina asukoha. Nende kõigi aluseks on algoritmid, mille põhiolemuseks on andmete pealt järelduste tegemine. Oleme tunnistajaks tehisintellekti ehk AI (artificial intelligence) revolutsioonile, mis mõjutab meid kõiki. Ühtaegu tundub see meile nii mugav, samas aga ka veidi hirmutav.

Andmetest kui uuest naftast on ettevõtluses räägitud juba viimased kümmekond aastat, nüüd loob suurte andmemahtude kiire analüüsivõimekus konkurentsieeliseid äritegevuseks, vabastades ühtlasi nii ajalist kui inimressurssi. Tehisintellekti kiire areng mõjutab üha enam ettevõtteid, nende ärimudeleid ja arengustrateegiaid. Kas AI saab olla ettevõtte kasvu ja arengu mootor või võib see kaasa tuua ootamatuid väljakutseid ja riske?

Tänavune MELT innovatsioonikonverents viib meid sügavale tehismõistuse maailma, kus ristuvad tehnoloogia, tänapäev ja tulevik. Uurime, kuidas tehisintellekt mõjutab erinevaid ettevõtteid ja majandusharusid, millised on selle peamised võimalused ja ohud ning kuidas ettevõtted saavad neid väljakutseid ja riske hallata.

Üha globaliseeruvas maailmas jäävad ellu need ettevõtted, kes suudavad tehnoloogia arenguga kiiresti kaasa minna. Võidavad need, kes on suutnud või on suutelised võimalikult palju oma äri- või tootmisprotsesse automatiseerida, seda nii tootmise kui teeninduse vallas. Häid näiteid tehisintellekti arendusvõimalustest või senistest praktilistest kogemustest selle rakendamisel on paljudel ettevõtetel jagada.

Innovatsioonifoorumi üks partneritest, teadus- ja ärilinnak Tehnopol toobki läbi ettevõtete lugude lavale AI arenguprogrammi õpikohad ja tutvustab tehisintellektipõhiste ehk andmemahukate ideede rahastusvõimalusi.

Tallinna ettevõtluskeskuse esimeses teemaplokis astuvad lavale esinejad, kellel on praktiline kogemus ja teadmised tehisintellekti rakendamisest ettevõtetes, seda nii tootmisprotsessis, kvaliteedikontrollis, varude haldamisel, kui ka tarneahela optimeerimisel. Eraldi fookusesse toome ka tehisaru kasutamise personalijuhtimises.  Uurime, kuidas saab AI aidata ettevõtteid näiteks värbamisel ja hiljem ka talentide juhtimisel.

Tehisaru tulevikunägemust ning sellega kaasnevat käsitletakse Tallinna Loomeinkubaatori teemasessioonis, kus arutleme, mis on muutunud AI tulekuga meie elus ja töös, ning mis veel muutuma hakkab, kuidas on tehisaru loomeettevõtjatele kasulik olnud ja kuidas seda praktikas kasutada. Millised on need uued oskused, mida peame seoses tehisintellektiga omandama ja milline on üldse inimese roll selles maailmas?

Tule MELT innovatsioonikonverentsile ja saa teada, kuidas tehisintellekt võiks mõjutada Sinu ettevõtte käekäiku, millest alustada selle rakendamisel, milliseid vigu vältida või kellelt abi küsida ning loo kontakte teiste ettevõtjate ja ekspertidega, kes jagavad sarnast huvi tehisintellekti vastu.

Lisaks sisukale programmile on Kultuurikatlas avatud traditsiooniline showcase ala, kus on võimalik tutvuda Eesti ettevõtjate uuenduslike ning maailmamuutvate toodete ja teenustega. Päev lõppeb meeleoluka networkinguga, et vabamas õhkkonnas päeva jooksul kogetud muljeid vahetada.

16. aprillil 2024 Tallinna Kultuurikatlas toimuv MELT innovatsioonifoorum saab teoks tänu Tallinna ettevõtluskeskuse, Tallinna Loomeinkubaatori ning Tallinna teadus- ja ärilinnak Tehnopoli ühisele pingutusele.

Disain kohtub Teadusega: Seened nii söögiks kui mööbliks?!

Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed? Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja “Disain kohtub Teadusega”, mille eesmärgiks on tutvustada ülikoolis tehtavat teadustööd erinevate materjalidega ja ettevõtjaid, kes on teinud koostööd ülikoolidega.

Kõige esimese sündmuse raames siseneti põnevasse seentemaailma. Seened on võlusõna, mis kogub aina enam populaarsust materjalina. Chaga ehk must pässik, mütseel ja valgustid – need on vaid mõned näited seente mitmekülgsusest ja nende kasutamisest erinevates valdkondades. Seda materjali uurivad nii ettevõtjad kui ka teadlased, et leida võimalusi, kuidas seened saavad mõjutada meie igapäevaelu ja jätkusuutlikku tulevikku.

“Disain kohtub Teadusega” esimesel sündmusel tutvustas seentega seotud teadustööd Eesti Maaülikooli teadlane Maidu Silm. Seda materjali on Silm uurinud mitu aastat erinevate teadustööde raames ning hetke fookus on suunatud raviseentele, nende kasvatamise võimalustele ja bioaktiivsete ühendite uurimisele.

Üritusel tutvustasid seentest valmistatud innovaatilisi tooteid kolm ettevõtet. Näiteks tegeleb ettevõte Myceen seenematerjalide arendamise ning disainis rakendamisega. Myceeni toodetes on kasutatud mütseeli ehk seeneniidistikku ja teise osana puidu- ja põllutööstuse jääke.

Ettevõtte kaasasutaja Siim Karro tõi seente kui materjalini jõudmise teekonnast rääkides välja eelkõige nende uskumatud omadused. „Seened on looduse ümbertöötlejad, muutes selle ringmajandavaks. Seen on ka hajusorgan, mis tähendab, et ta suudab oma tegevuses infot edasi anda.“

Myceen’i üheks populaarseimaks tooteks on Wise’i lamp, mida on müüdud üle maailma ja see on võitnud Eestis disainiauhinna. Myceeni üks viimaseid suuri projekte on näiteks Singapuris asuva Eesti saatkonna tarbeks kasvatatud  spetsiaalsed blokid. Kuid nende seinapaneele võib leida ka näiteks ühest Londoni kohvikust. Tagasiside kohvikust oli vaid rõõmustav. „Omanik andis tagasisidet, et seinapaneelid ei ole ainult esteetilised ja akustika jaoks head, vaid ka nende küttearved läksid väiksemaks,“ rõõmustab Karro.

Tulevikku vaadates näeb Myceen, et potentsiaal ei ole ainult disaintoodetes, vaid mõelda tuleb suuremalt ja laiemalt. „Seda soodustab ka turg, sest on vaja kekskonnajalajälg alla tuua. See hakkab hinda ja funktsionaalsust üle kaaluma.“

Teine näide seentest ettevõtluses on MatiFoods, kes on välja arendanud kanaloogi, mille valmistamiseks on kasutatud mükovalku. „Peamiseks tooraineks on mükovalk ehk seenevalk, mis kõigi asendamatute aminohapete sisalduse ja toiteväärtuse tõttu on suurepärane alternatiiv loomsetele valkudele. Mükovalgus on rohkem valku kui tavalises seenes ja seda tasub süüa nii veganitel kui ka lihasööjatel. Kohati saab mükovalku võrrelda sojavalguga, aga viimast paljud inimesed süüa ei saa,“ kirjeldab oma ettekandes MatiFoods’i toidutehnoloog Angelina Vinogradova.

Miks mükovalku veel toidutootmises eelistada on see, et selle tootmiseks on vaja vähem ressursse kui liha tootmiseks – süsiniku jalajälg on 40x väiksem kui veiselihal ja 6x väiksem kui kanalihal. Lisaks on ka vee jalajälg 30x väiksem kui veiselihal ja 6x väiksem kui kanalihal.

Kolmandaks näiteks, kuidas seentemaailmas innovatsiooni teha oli Shroomwell. Shroomwell Innovation on täna maailma suurim meditsiiniseente kasvataja, kellele kuulub 500 hektarit meditsiiniseente välikasvatusi Eestis ja USA-s. Tõrvas alustas ettevõte 5000 ruutmeetri suurust meditsiiniseente sisekasvatuse rajamist. Väli- ja sisekasvatuste kombineeritud mahtude põhjal edestab Eesti roheidu kõiki globaalseid konkurente.

Shroomwell ’i tegemisi tutvustas Shroomwell Innovation tegevjuht Siim Raadik. „Meie fookuseks on lõpptoodete lansseerimine. Tooraine osas on konkurents ülitihe ja kui palju me ka ei üritaks, siis Hiina suudab alati rohkem kasvatada. Seal on maailma suurim seenekasvataja, kellel on 16 tehast ja kokku suudavad nad kasvatada 1400 tonni seeni päevas. Aga nemad näevadki ennast tooraine eksportijana ning fookus ei ole lõpptoodetel.“

Kui vaadata Eesti seeneturgu laiemalt, siis tõi Raadik välja, et kuigi nähakse teineteist konkurentidena, siis pigem tuleks teha koostööd. „Kui ajud kokku panna, siis saame midagi suurt saavutada. Selleks, et rahvusvahelisel tasandil läbi lüüa, on vaja teha tiigrihüpe üheskoos,“ sõnav ta.

Praegusel hetkel teeb Shroomwell koostööd mitme ülikooli ja laboriga. Raadik kinnitab, et ambitsioon kasvab kiiresti, kui sul on targad inimesed pundis. Samas tõi ta välja, et kogu maailma innovatsiooni ei ole võimalik ära teha ja pead valima mingite suundade vahel. „Vaja on läheneda praktiliselt,“ lisab ta.

Kokkuvõttes oli kõikidel osalejatel põnev kuulata, milline on hetkel toimuv teadustöö seentega ja kuidas on ettevõtjad seda innovaatilist materjali oma tegemistes ära kasutanud. Juba järgmised üritused Disain kohtub Teadusega sarjas on toimumas näiteks plasti ja bioplasti ning tuleviku toidu teemadel.

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Loomeinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.