ENG
Tutvu programmidega

Mänguarenduse programm sai stardipaugu – esimesel koolitusel keskenduti mängudisainile ja turu tundmisele

5. aprillil käivitus Ettevõtlusinkubaatori Game Development Pre-Incubation ettevõtlusprogramm, mis toob kokku tulevased mänguarenduse talendid ning varustab nad teadmistega, et oma mänguideed päriselt ellu viia.

Esimese koolituse viis läbi Jordan Morris ning osalejad said põhjaliku ülevaate mängudisaini alustest – tutvuti erinevate žanritega ning õpiti, kuidas arendada kaasahaaravaid mängukontseptsioone; lisaks käsitleti ka turuanalüüsi ja sihtturu määratlemist, et tagada mänguidee sobivus nii mängijate ootuste kui ka tööstuse suundumustega.

“Turundus tähendab oma mängule publiku leidmist – see ei ole lihtsalt selle müümine kellelegi.”
“Sul võib olla maailma parim mäng, aga kui keegi sellest ei tea, siis keegi seda ka ei mängi.”

Osalejad tutvusid erinevate mängužanritega ja arutlesid selle üle, kust sünnivad ideed, mis mängijatele päriselt korda lähevad. Samuti õpiti, kuidas hinnata mängu turupotentsiaali ja teha teadlikke valikuid juba varajases arendusetapis.

“Oluline on igas arendusetapis mõelda, kuidas riske vähendada.”
“Simulatsioonimäng ei pea ilmtingimata olema parima graafikaga – mängurõõm ei pruugi tulla visuaalist, vaid probleemide lahendamisest.”

See programm on üks samm lähemale Eesti mänguarenduse ökosüsteemi kasvatamisele ja uute talentide esile toomisele.

Ettevõtlusinkubaatori MELT paneelis esinev Maison Beast: eesmärk on viia Eesti mood „maailmakaardile”

Michael Burich, Eestist pärit tänavamoe brändi Maison Beast asutaja ja loovjuht, räägib intervjuus, kuidas silmapaistev moebränd sündis ning kuhu on meeskond kahe aastaga jõudnud. Pikemalt kuuleb Maison Beasti moemaailma vallutamise teekonnast juba MELT innovatsioonifoorumi Tallinna Ettevõtlusinkubaatori paneelis „From Luxury to Street Style – Estonian Design’s Global Reach“.

Kuidas sündis Maison Beast ja mis lugu peitub nime taga?

Kui ma üles kasvasin, tegi mu ema sageli ümber vanu riided andes neile uue, omanäolise ilme. Usun, et just sellest tekkis mul alateadlik armastus moe ja eriliste riiete vastu. Meie pere kolis korduvalt ühest riigist teise, mis kujundas minus teatud „immigrandi mentaliteedi” – tugeva ettevõtliku töökultuuri ja vajaduse tõestada end kohalikest kaks korda enam.

Minu ümber oli palju jõukaid inimesi. Kui minu eakaaslased pidutsesid, siis mina töötasin. Tahtsin jõuda sarnase rahalise vabaduseni, mida nemad nautisid. Nägin pidevalt inimesi, kes kandsid silmatorkavaid, kallihinnalisi disainerrõivaid, mida mina endale lubada ei saanud. 

Taskukohase hinnaga tippmoele sarnaseid kvaliteetseid riideid polnud aga lihtne leida. Sain aru, et selles maailmas on kaks valikut – kas vaatad pealt või lood ise. Seega otsustasin luua ise rõivaid, mis on taskukohasema hinnaga, kuid mida saab kanda sama uhkusega nagu tippdisainerite loomingut.

Maison Beasti nimi peegeldab just sedasama vastuolu. „Maison” tähendab prantsuse keeles maja ja viitab Prantsusmaa vanadele moemajadele, mis on tuntud käsitöö, pärandi ja kvaliteedi poolest. „Beast” seevastu sümboliseerib nälga, kaost ja reeglite eiramist. Kokku saab Maison Beast – bränd, mis  pakub parimat kvaliteeti, kuid millel pole plaani „suureks kasvada” ja korporatiivseks muutuda.

Kuidas defineerid Maison Beast’i identiteeti ja esteetikat? Mis eristab teid teistest moebrändidest?

Meie brändi identiteet peegeldab minu kirge moe, urban-muusika, kunsti ja tehnoloogia vastu. See väljendub meie loomingus mitmel moel – kasutame riietel 3D-karaktereid, digitaalset ja füüsilist kunsti, NFC-d (​​Near Field Communication) ning meil on ka oma plaadifirma. Meie jaoks on oluline, et meid tajutaks pigem loovkollektiivina, kui vaid moebrändina.

Maison Beatsi rõivad keskenduvad streetwear’ile: oversized-siluetid, julged sõnumid, graafika ja hea huumor. Iga kollektsioon on osa maailmast, mida me loome. Paneme rõhku mitte ainult rõivastele, vaid kogu tervikule.

Maison Beatsi meeskond on väike ja seepärast on meie loomingus palju isiklikke kogemusi – meie minevik, võidud ja traumad. Iga kollektsioon peegeldab meie endi maailma, iga piisk selles on osa suuremast loost ning oluline on pakkuda elamust, mitte lihtsalt toodet. Minu 20-aastane kogemus võõrustussektoris on õpetanud mulle, kui oluline on luua meeldejäävaid kogemusi ja kliendikesksus. See mõttelaad väljendub kogu meie tegevuses – alates pakendamisest kuni klienditeeninduseni. 

Millised olid suurimad väljakutsed brändi käivitamisel ja kuidas te need ületasite?

Alguses oli kõik väljakutse. Kuigi armastasin moodi, polnud ma selles valdkonnas varem tegutsenud. Mul polnud kontakte, raha ega tootmisvõimalusi. Oli vaid hea idee, kuid sellest üksi ei piisa, eriti moemaailmas, mille uksest võib olla väga raske sisse pääseda. 

Tegutsedes Eestis, lähenesin äri loomisele nagu tehnoloogiaidufirma – võimalikult madalate kuludega, kuid selliste disainidega, millest ei ole võimalik mööda vaadata. Alustasime koos äripartneri Kaido Põldmaga ning meiega ühines disainer Kristiina Jeromans.

Vlogisime ja dokumenteerisime kogu protsessi, liikusime kiiresti ja käsitlesime iga toodet kui eraldiseisvat tootearendust – mitte lihtsalt tavalist pusa, vaid lugu selle ümber. Eestis saime pilti tänu muusikutele, kuid tõelise läbimurde tõi kutse New Yorgi moenädalale.

Kes on Maison Beasti klient? Kas ja millised on erinevused Eesti ja rahvusvahelise kliendi vahel?

Meie kliendid on eneseteadlikud ja loomingulised inimesed, nii mehed kui naised – need, kes tahavad oma stiiliga midagi väljendada. Paljud neist tegutsevad loomevaldkondades: turundajad, muusikud, sportlased, rulatajad ja ettevõtjad. Keda kõnetab meie “underdog” lugu ja kes ei taha lihtsalt kõrvalt vaadata, vaid ise maailma kujundada. Samuti oleme tugevalt seotud urban-subkultuuridega, kuhu panustame palju. 

Kui rääkida erinevusest kohaliku ja rahvusvahelise kliendi vahel, siis ei erine niivõrd klienditüüp kui pigem ostuharjumus – rahvusvahelised kliendid eelistavad pigem premium-esemeid ja ostavad korraga rohkem. Meil on ka kollektsionääre, kes ostavad teadlikult erilisi tooteid, uskudes et nende väärtus ajaga kasvab ning et nad saavad need hiljem edasi müüa. Usun, et nad ei eksi.

Osalemine nii New Yorgi kui ka Milano moenädalal on suur saavutus. Mille poolest need kogemused erinesid?

New York on metsik – kiire, karm ja täpselt selline keskkond, kus tunneme end koduselt. Seal ei huvita kedagi, kust sa tuled, vaid ainult see, mida suudad saavutada. Milano on seevastu täis traditsioone ja kõrgklassi põlvnemise tausta – seal loevad rohkem sinu nimi ja kontaktid kui see, kui kasumlik sa oled.

Mõlemad moenädalad panid meid proovile, kuid New York haakub paremini meie visiooni ja elustiiliga. 

Milline oli nende moenädalate tagasiside või kas avanesid mõned uksed?

Tagasisidet tuli koheselt – nii tippfotograafidelt, kes töötavad suurte moemajadega, kui ka ajakirjanikelt ja ostujuhtidelt. Vastuvõtt oli äärmiselt positiivne, mida kinnitavad ka kajastused ajakirjades Harper’s Bazaar ja Elle.

Eestis sai meie lugu kajastust igas suuremas meediaväljaandes. Oleme tähelepanu ja huvi eest väga tänulikud. Kõige suurem võit on aga see, et saame jätkata oma kirega ja tegutseda selles karmis moeäris edasi. Ja meil ei ole plaanis tempot aeglustada.

Kuidas New Yorgi ja Milano moenädalad mõjutasid Maison Beast’i rahvusvahelist nähtavust ja kasvu?

Rahvusvaheliselt muutis see kõike. Enne nähti meid kui väikest nišibrändi Eestist, nüüd aga tõsiseltvõetava tegijat, kellel on globaalne visioon. See sundis meid ka ise suuremalt mõtlema – osalema koostööprojektides, integreerima enam tehnoloogiat ja otsima uusi viise moe ja elamuste ühendamiseks. 

Samuti saime kindlustunde, et meie looming võib moemaailma tipptegijateni jõuda. Kui tead, et brändi võivad märgata suured disainerid, hakkad iga detaili kaks korda hoolikamalt läbi mõtlema. Meie eesmärk on viia Eesti mood „maailmakaardile”.

Kuidas näed Maison Beasti positsiooni ülemaailmses moemaailmas? Milliseid turge sihite?

Me ei taha teha moodi vanaviisi – hooajalised kollektsioonid, traditsiooniline jaemüük ja samade ideede taaskasutamine lihtsalt ei tööta enam. Meie fookus on tulevikul: suunatud kogukonnale, mitte tarbijale; oluline on  isiklik bränding, digitaalse ja füüsilise maailma ühendamine ning mood, mis reageerib reaalajas nagu muusika ja tehnoloogia. Meie jaoks pole mood ainult rõivaste kandmine – see on terviklik kogemus alates ostukogemusest kuni hetkeni, mil sa rõivaid kannad ja end nende kaudu väljendad.

Sihtturgudena sihime riike ning  linnu, kus hinnatakse kõrgmoodi ja urban-stiili: London, Berliin, Pariis, Dubai, Tokyo, Hongkong, New York, Miami ja Los Angeles. Kuid samas on Eesti meile südamelähedane – tahame, et meie brändil oleks ka siin mõju.

Meie eesmärk on olla kõige ambitsioonikam ja murrangulisem moebränd, mis Eestist sündinud. Ja tahame, et inimesed mõistaksid – see, kuidas nad välja näevad, määrab kuidas maailm neid näeb. Mõnikord tuleb sellesse investeerida.

Osta pilet MELTile juba täna SIIN.

Maison Beast asutaja ja loovjuht Michael Burich jagab oma ekspordi edulugu MELT innovatsioonifoorumil 15. aprillis Kultuurikatlas koos teiste edusaavutanud Eesti moebrändidega. Oma kogemustet räägivad ka Racer Worldwide turundusjuht Jüri Belov ning luksusmoebärndi Marimo Fashion asutaja ja loovjuht Mariliis Pikkar.

Toggl’i edulugu: Alari Aho jagas kogemust, kuidas bootstrappides on edukas ettevõte loodud

Hiljuti toimunud seminaril jagas Alari Aho, Toggl’i kaasasutaja, oma kogemusi ja õppetunde tehnoloogiaettevõtte arendamisel. Ta rääkis nii ettevõtte algusaegadest kui ka kasumliku kasvu strateegiatest, kaugtöö eelistest ja süvatöö olulisusest.

“Ühtegi head ei leidnud ja lõpuks tegime ise selle vidina”

Aho meenutas Toggl’i algusaegu, kus vajadus ajamõõtmisrakenduse järele viis nad lõpuks selleni, et nad otsustasid lahenduse ise luua.

Usust oma tootesse ja domeeni ekspertiisist

Aho tunnistas, et alguses ei uskunud nad isegi oma tootesse: “Kas see ajamõõtmine on ikka see?”. Samas, suurim õppetund oli vajadus omada ekspertiisi valdkonnas, milles äri tehakse. “Sa ei suuda teha tõsiselt võetavat toodet, kui sa ei tea detaile. Kuna ma olin 10 aastat konsultatsiooniettevõtet teinud, siis ma teadsin, mis toimib,” sõnas Aho.

Toggl kui kasumlik ja efektiivne ettevõte

Kuigi Toggl pole saavutanud “ükssarviku” staatust, läheb äriliselt väga hästi. Ettevõte on olnud algusest peale bootstrappinud ehk ei ole kasutanud investoreid, vaid kasvanud orgaaniliselt. “Oleme pidanud kitsastes tingimustes läbi ajama ja seetõttu oleme olnud efektiivsed,” rääkis Aho. Samuti tõi ta esile, et kasumliku kasvu eelis on stabiilsus: “Meil ei ole olnud eksistentsiaalset kriisi, kas me saame palga makstud. Saame pikalt planeerida ja stressitase on madalam.”

Kaugtöö – praktiline valik

Toggl töötab täna täielikult kaugtöö vormis – 140 töötajat on enam kui 30 erinevast riigist. “2013. aastal saime aru, et meie tulevik on kaugtöö. See oli pragmaatiline otsus. Saime aru, et Eestis värbamine on raske ja läheb aina raskemaks. Oleme globaalne firma kliendibaasi mõttes, aga talenti otsime kõige väiksemast linnast Euroopa mõttes” ütles Aho.

Töötajate valikus on Togglis süsteem, mis põhineb testimisel: “Masin vaatab kandidaadid läbi ja kõik peavad testi tegema. CV-sid enne ei vaata, kui test pole tehtud.” See aitab tagada, et inimesed valitakse oskuste, mitte pelgalt CV alusel.

Deep Work – keskendunud töö olulisus

Aho rääkis ka “Deep Work” kontseptsioonist ja selle tähtsusest tänapäeva töökeskkonnas. “See on see koht, kus sa lood väärtust. Pead keskenduma, et midagi kvaliteetselt ära teha,” selgitas ta. Probleem on selles, et tänapäeva inimesel on pea laiali otsas ja ta ei suuda keskenduda ning ta teeb vaid pinnapealset tööd. “Ärevus ja stress on suur, sest sa tunned, et sa ei kontrolli oma tööd.”

“Kui inbox juhib sinu päeva, siis tegelikult ei juhi sina ennast”

Seminari lõpetuseks toonitas Aho, et oluline on teadlikult planeerida oma tööd. “Kui inbox juhib sinu päeva, siis tegelikult ei juhi sina ennast, vaid teised inimesed juhivad sind. Ja neil on sinust suva.”

Efektiivne töökorraldus ja teadlik keskendumine on edu võtmed, mida ka Toggl oma tegevuses järgib ja millele Toggl tööriist kaasa aitab.

Kas minna oma ettevõttega välisturule? MELT innovatsioonifoorumil jagavad eksperdid kogemusi

Edukate ettevõtete jaoks jääb sageli koduturg väikeseks ning tekib huvi oma äri välisturgudele viia. Kuidas aga ekspordiga alustada? Millised on parimad strateegiad ja valikud rahvusvahelisel turul edu saavutamiseks? Just neile teemadele keskendub MELT innovatsioonifoorum, mis toimub juba 15. aprillil Kultuurikatlas.

Kümnendat korda toimuval MELT innovatsioonifoorumil jagavad oma kogemusi enam kui 20 ekspordikogemusega ettevõtjat ning eksperti. Päeva peaesinejaks on tunnustatud kõneleja Christopher Lyrhem, kes nimetab end ise “häirivaks analüütikuks”. Tema ettekanne “Regenerating the Global Economy” võtab tähelepanu alla meie igapäevaelu muutvad innovatsioonilised lahendused nagu isesõitvad autod ja mitmeotstarbelised robotid ning selgitab revolutsiooniliste uuenduste mõju ettevõtlusele ja majandusele toimimise printsiipidele.

Inspireerivad edulood ettevõtjatelt 

Tallinna Ettevõtlusinkubaator esitleb konverentsipäeval kaht teemaplokki. Neist esimeses, “Piiride kaotamine: Kuidas viia kohalik teenus maailmaturule?”, selgitab Külli Hansen Tartu Filmifondist, kuidas Eesti filmivõttepaikade turundamine ja kohalike filmide toetamine aitavad suurendada riigi rahvusvahelist tuntust. Birgit Karus (NOH Production) jagab strateegiaid, kuidas digiturunduse ja loovate lahendustega teenuseid eksportida. Liina Amon aga tutvustab lähemalt, kuidas on piletimüügi platvormil Fienta ekspordi edulugu. 

Loomeettevõtete rahvusvahelise müügi ja ekspordi väljakutseid ning võimalusi aga jagavad paneelarutelus “Luksusmoest tänavastiilini – Eesti disaini rahvusvaheline haare”, kolme Eesti silmapaistva moebrändide eestvedajad: naiste luksusrõivaste brändi Marimo Fashioni asutaja Mariliis Pikkar, New Yorgi ja Milano moenädalatel osalenud provokatiivse street-wear brändi Maison Beast asutaja Michael Burich ning Gen Z moebrändi Racer Worldwide turundusjuht Jüri Belov   

Vaata videot, kus Maison Beast`i asutaja ja loovjuht Michael Burichi tutvustab põgusalt street-wear brändi.

Edu saavutamise ning takistuste ületamiste kogemusi jagatakse ka vestlusringis “Kohalikust globaalseks: Eestlaste edulood – mis on need nipid, mis viivad väikese riigi ettevõtjad suurtele turgudele?”, kus saavad sõna Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät, Latitude59 tegevjuht Liisi Org, Cachet kaasasutaja ja juht Hedi Mardisoo ning Revala tehnika- ja tegevjuht Kert Lehe.  

Läbimõeldud brändingu olulisusest rahvusvahelises äris kõnelevad aga EIS riigiturunduse osakonnajuht Kata Varblane, TV Consulting OÜ brändingu ja turunduse ekspert Tiivi Püvi  ja JOIK ekspordi- ja turundusjuht Kadri Sild. 

Eesti ettevõtete võimalused rahvusvahelisel areenil, sh brändingu tähtsuse, tehnoloogia mõju ning majanduse laiema konteksti võtavad ühiselt luubi alla SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, Thermory müügidirektor Katrin Reinaste-Parve ning Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Oliver Mets. 

Tehnoloogia eksport kui Eesti majanduse päästerõngas

Loome- ja tootmis- ja teenusettevõtete kõrval pöörab innovatsioonifoorum tähelepanu tehnoloogiale. Teemaplokis “Tehnoloogia eksport – Eesti majanduse päästerõngas” on fookuses innovatsioon, investeeringud ja rahvusvahelised ärimudelid – sõna saavad ÄIO äriarendusjuht Kristi Lember ning DefSecIntel Kesk- ja Ida-Euroopa operatsioonide direktor Kert Räis. Lisaks tuleb juttu investeeringute kaasamisest ja sellest, kuidas rahvusvaheline kapital võib aidata kaasa Eesti ettevõtete järgmisele suurele arenguhüppele.

Sisukaid ja inspireerivaid vestlusi juhivad päevamoderaator, ajakirjanik ja saatejuht Johannes Tralla, Brand Manual asutaja Kaarel Mikkin, teadus- ja ärilinnaku Tehnopol digitehnoloogiate valdkonna juht Anu Puusaag ning Tehnopoli ärisuuna juht Martin Goroško.

Põnevad tooted demoalal

Lisaks inspireerivatele ettekannetele ja arutedele saab MELTi demoalal tutvuda tutvuda Eesti ettevõtjate põnevate uuenduslike toodete ja lahendustega. Nende seas on möödunud MELTilt tuule tiibadesse saanud tehisintellektil põhinev fotoboks PortrAI, aastaringselt kaubaveoks sobivate elektrirataste tootja Bruntor, korduvkasutatavate toidunõude steriliseerimiseks loodud UV-steriliseerimisseade Violetta, 100% Mulberry siiditoodete bränd Birico, toidukile loodussõbralik alternatiiv LapaDuu, õpilasfirmad Wõrk ja Smäkk jt. 

Lisaks tutvustavad oma võimalusi ja lahendusi Veebimajutus, Fujitsu ja Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE.  Vaata lähemalt, kes osalevad demoalal. 

Networking, networking!

Innovatsioonifoorum MELT on kujunenud igakevadiseks ettevõtlike inimeste kohtumispaigaks, kus saab ammutada uusi teadmisi,  jagada kogemusi ja ideid ning leida uusi kontakte ja koostööpartnereid. Nii on ka sel korral päeva jooksul võimalik luua kontakte nii sirutuspausidel kui ka ühise lõuna ajal. Sisuka konverentsiprogrammi lõpetab meeleolukas afterworks.

15. aprillil Tallinna Kultuurikatlas (Kursi 3, Tallinn) toimuvat MELT innovatsioonifoorumit korraldavad Tallinna ettevõtluskeskus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.  
Tutvu programmiga ja soeta pilet hinnaga 60 eurot lehelt www.melt.ee.

Kuidas pank ja investor sinu ettevõtet hindavad?

Hiljuti toimus Ettevõtlusinkubaatoris seminar, kus osalejad said ülevaate, millised on panga ootused ettevõtjatele laenu andmisel ja kuidas teeb investeerimisotsuseid investor. Kolm esinejat – LHV ärilaenuhaldur Veronika Mäemets, EstBAN dealflow manager Margret Kanniste ja ingelinvestor Lev Dolgatsjov – jagasid oma kogemusi ja nõuandeid, kuidas edukalt pangast laenu saada ning investorites huvi äratada.

Pank ja laen – mida silmas pidada? LHV ärilaenuhaldur Veronika Mäemets rõhutas, et pangad soovivad näha mitte ainult ettevõtte viimast finantsseisu, vaid ka selle arengut ja dünaamikat läbi aastate.

„Pank tahab anda laenu, mitte realiseerida tagatisi,“ selgitas Mäemets. Seetõttu on oluline, et ettevõtte maksevõime oleks piisavalt tugev ja tagatised motiveeriksid kohustusi täitma. Parimaks tagatiseks on kinnisvara.

„Esmapilgul võivad panga poolt tunduda ettevõete finantsaruanded tunduda keerulised, kuid selgituste abil saab pildi selgemaks,“ märkis Mäemets. Ta lisas, et kui ettevõte suudab põhjendada näiteks varasema aasta suuremaid investeeringuid, mida sel aastal ei plaanita, aitab see pangal paremini mõista ettevõtte rahavoogusid ja perspektiivi.

EstBANI võimalusi startupidele tutvustas Margret Kanniste. Margret tõi ettekandes välja, et edukas startup peab olema skaleeritav ning selge konkurentsieelisega.

„Investor tahab näha, et tiim töötab koos ja et ettevõte tegutseb kasvaval turul,“ selgitas Kanniste. Ta soovitas valida investori, kes tunneb antud valdkonda – näiteks ingelinvestorid eelistavad panustada ettevõtetesse, mille ärimudelit nad mõistavad. „Raske on end investorile maha müüa kui ta koheselt ei saa aru, millega te tegelete.”

Investor Lev Dolgatsjov rõhutas samuti, et startupide puhul on kõige olulisemad asutajad ja meeskond. „Teoorias on tugevad asutajad head, aga praktikas ei ole see alati nii.“ Näiteks on üle poole tema portfellis olevatest startuppidest asutajat vahetanud, kuigi investeering tehti just asutaja pärast.

Dolgatsjov tõi välja, et startup-maailmas ei lähe asjad kunagi plaani järgi. „Iga startup joonistab ilusa plaani, aga mis iganes plaan tehakse, siis kunagi ei lähe selle plaani järgi. Enamasti läheb halvemini,“ ütles ta otsekoheselt. Lisaks tõi ta välja, et ei lähe ainult mitte plaani järgi – ei lähe ka lepingute järgi.

Investeerimise kohta ütles ta, et see ei ole teadus, vaid kunst. „Otsuste langetamine on kunst ja mängu ei ole võimalik matemaatiliselt võita. Aga põnevust on omajagu,“ sõnas ta. Järgmise tõusva suunana tõi ta välja, et hetkel on aina populaarsem kaitsetööstuse ettevõtetesse investeerimine.

Lev Dolgatsjovi ettekannet on võimalik järgi kuulata siin:

Seminar andis osalejatele praktilisi teadmisi ja kasulikke soovitusi nii pangaga suhtlemisel kui ka investorite leidmisel. Jätkame kindlasti sarnaste üritustega, et aidata ettevõtjatel oma ideid edukalt ellu viia!

Jälgi meie kalendrit, et järgmiste üritustega kursis olla!

Äri, loovus ja pitching – Dan Renwicki inspireeriv teekond

Vastapäeval kohtusid ettevõtted Heldekese baaris, et kuulata selle asutaja ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Den Renwicki kogemuslugu.

Dan on toonud oma oskused lavalaudadelt ärimaailma – impordib kvaliteetseid Austraalia jooke, juhib üht Tallinna kõige omanäolisemat teatribaari Heldeke ja õpetab idufirmasid pitchima.

Ta jagas meiega oma kogemusi ettevõtluse ülesehitamisest Eestis, ootamatute väljakutsetega toimetulekust ning sellest, kuidas tema taust tsirkuses, teatris ja live-ürituste korraldamises annab talle unikaalse eelise nii äris, esinemises kui ka sündmuste loomisel.

„Tahtsin teha midagi loomingulist ja elavat, millel on tegelik tähendus.“ – just sellise mõtteviisiga on Dan Renwick üles ehitanud oma unikaalse tee ettevõtluses.

Kui ta Eestisse tuli, polnud tal kohapeal ühtegi kontakti, kuid ta otsustas siin midagi üles ehitada. „Lihtsalt elasin Eestis ja töötasin teistes riikides ja seetõttu polnud mul kohapeal ärimaailmas ühtegi kontakti. Otsustasin siiski midagi luua.“

Nii sündis Heldeke!, Tallinna üks ainulaadseim teatribaar. Uurides enne baari avamist inimeste käest, kas on vajadust sellise koha järgi, siis kõik olid huvitatud, kuid kui uksed avati, jäi 90% neist tulemata. Siiski, järjepidevusega suutis Dan luua koha, mis elab ja hingab loomingulisust.

Aga millal jõudis ta pitchimise õpetamise juurde? „Sain õnneliku juhuse kaudu kõne Startup Wise Guysilt, kes soovisid improtundi. Seda kõne saades oli mul kaks küsimust – mis on idufirmade inkubaator ja kas inimesed päriselt kasutavad LinkedIni?“ Täna on see aga tema peamine sissetulek ja suurem osa kliente jõuab temani soovituste kaudu.

Dan usub, et müük ja esinemine käivad alati käsikäes. „Me müüme kogu aeg ja tahame alati kuulda sinu lugu – just isikupärastamine on see, mis aitab sul oma ettevõtet müüa.“ Tema filosoofia on lihtne: „Lõika jama välja ja siis on lihtne mõista, kuidas su idee maailma jõuab.“

Ja lõpuks – Dan ise on oma bränd. „Mina olen bränd Dan. I am not scalable, I am personable – ja olen sellega täiesti rahul.“

Aitäh, Dan, inspireeriva jagamise ja siira loo eest!

Kümnes MELT innovatsioonifoorum keskendub Eesti ettevõtete kasvuvõimalustele välisturgudel

15. aprillil toimub Tallinna Kultuurikatlas 10. innovatsioonifoorum MELT, mis sel aastal keskendub ettevõtete kasvule ja uurib lähemalt, millised on Eesti ettevõtete võimalused välisturgudel edu saavutamiseks. Üheskoos tipptegijatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas alustada eksporti, kuidas tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni maailmaturul ja kuidas ehitada üles jätkusuutlik rahvusvaheline äri. 

Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Margot Roose sõnul arendatakse Tallinnas hulgaliselt innovaatilisi tooteid, teenuseid ja uusi ärimudeleid, millel oleks potentsiaali välisturgudele laieneda. „Ettevõtte kasvatamine ja ekspordiga alustamine on aga sageli keeruline väljakutse – see nõuab uusi teadmisi, ressursse ja riskide võtmist. MELT foorumil esinevad inspireerivad tipptegijad, eksperdid ja ettevõtjad, kes jagavad oma rahvusvahelise äri edulugusid ja praktilisi nõuandeid. Loodan, et need ettekanded, arutelud ja vahetu suhtlus kohapeal julgustavad ettevõtjaid Eesti piiridest kaugemale vaatama,” sõnas Roose.

Tallinna ettevõtluskeskuse andmetel on ettevõtjate huvi äri kasvatamise ja ekspordi vastu elav. Enamik ettevõtteid, kes on kasutanud linna välismessitoetust, on suutnud viimastel aastatel oma eksporti kahekordistada – edu on saavutanud teiste seas kondiitritoodete müügifrantsiisi looja, elektrikütte kulude optimeerimise lahenduste pakkuja ja haridustehnoloogia iduettevõte. Lisaks on keskus digilahenduste toetuse kaudu aidanud disainiettevõttel suurendada nii käivet kui ka kasumit, võimaldades ettevõttel oma tooteid edukalt Amazoni platvormil turustada.

MELT innovatsioonifoorumi alapealkirjaga „Kasv algab ekspordist: kuidas viia Eesti ettevõtted maailmaturule?“ võtabki fookusesse erinevad ekspordiga seotud aspektid. Innovatsioonifoorumil lavale astub enam kui 20 ettevõtjat ja eksperti, kes arutlevad välisturgudel tegutsemisega seonduvatel teemadel. Kõne alla tulevad ettevõtete kasvu- ja ekspordivõimalused ning väljakutsed ja rahvusvahelise brändingu olulisus, Eesti moebrändide rahvusvaheline edu ning kohalike teenuste maailmaturule viimise edulood. Lisaks arutletakse, kuidas saaksid ettevõtted Eesti kvaliteedikuvandist kasu lõigata. 

Foorumi peaesineja on Christopher Lyrhem, kes ise nimetab end „häirivaks analüütikuks“. Viimase 16 aasta jooksul on ta töötanud erinevates analüütikavaldkondades, sealhulgas aktsiauuringute, portfellihalduse ning tulevikustrateegia alal, praegu tegutseb ta investeerimisuuringute ettevõttes Sircular tulevikustrateegina (Chief Future Officer). Tema koostatud ulatusliku ülevaade „Regenerate the Economic Machine“ põimib omavahel eri lähtekohad – tehnoloogia, majanduse, kultuuri, poliitika ja rahanduse – ning väidab, et kliimakriisi lahendamise võti ei peitu laialdases koostöös, vaid maailmamuutvates innovaatilistes ideedes. Lyrhemi ettekanne foorumil „Regenerating the Global Economy” keskendub muuhulgas innovatsiooni piiriülesele olemusele ja globaalsel turul tegutsemisele ning tutvustab strateegiaid ärimudelite skaleerimiseks ja välisturgudel edukalt tegutsemiseks.

MELTi laval saavad sõna veel SEB analüütik Mihkel Nestor, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse riigiturunduse osakonna juht Kata Varblane, Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Oliver Mets, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät, Latitude 59 tegevjuht Liisi Org, JOIK ekspordi-ja turundusjuht Kadri Sild, Thermory AS müügidirektor Katrin Reinaste-Parve, Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Filmifondi juht Külli Hansen, ÄIO äriarendaja Kristi Lember, Racer Worldwide’i asutaja ja tegevjuht Mihhail Zigaldo, Maison Beast asutaja Michael Burich ja Marimo asutaja Mariliis Pikkar. Kõnelejate seas on ka Cachet kaasasutaja ja juht Hedi Mardisoo, Fienta müügi- ja turundusjuht Liina Amon ja NOH Production juhtiv partner Birgit Karus.

Vestlusi juhivad päevamoderaator, ajakirjanik ja saatejuht Johannes Tralla, Brand Manual asutaja Kaarel Mikkin, teadus- ja ärilinnaku Tehnopol digitehnoloogiate valdkonna juht Anu Puusaag ning Tehnopoli ärisuuna juht Martin Goroško. 

Lisaks sisukatele ettekannetele ja diskussioonidele on Tallinna Kultuurikatlas demoala, kus tutvustatakse Eesti kõige põnevamaid innovatsioonitooteid ja -teenuseid. Sooviavaldused ettevõtjatel, kel on huvi oma toodet-teenust innovatsioonikonverentsil tutvustada, on oodatud kuni 24. märtsini. Rohkem infot leiab MELTi kodulehelt.

Foorumi lõpetab ühine võrgustumise üritus, kus saab jagada päevamuljeid ja luua kontakte. 

15. aprillil Tallinna Kultuurikatlas (Kursi 3, Tallinn) toimuvat 10. MELT innovatsioonifoorumit korraldavad Tallinna ettevõtluskeskus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

Programmiga saab tutvuda ja pileti, hinnaga 60 eurot, osta siit.

Kuidas kunstnikuna läbi lüüa?

Ettevõtlusinkubaatoris toimus paneeldiskussioon, kus arutati tänapäeva kunstimaailmas edukaks olemiseks vajalikke oskusi ja strateegiaid. Paneelis jagasid oma mõtteid kolm kogenud kunstimaailma esindajat: Siim Raie (Artrovert galerii asutaja ja juht), Lilian Hiob (kuraator ja galerist) ning Anna Kõuhkna (vabakutseline maalikunstnik). Paneeli modereeris Nele Plutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorist.

Lilian Hiob rõhutas, et kunstimaailmas on olulised nii suhtlusoskused kui ka kontaktide loomine. “Kunst on 95% looming ja 5% suhtlusoskus. Oluline pole enda turundamine, vaid see, kuidas räägid kolleegidega, kelle avamistel käid, kas oled aktiivne ja vestled oma mõttekaaslastega.” Samuti tõi Hiob esile hinnapoliitika tähtsuse: “Ei ole mõtet aastaid kallite teoste otsas istuda.” Ta lisas, et stuudiost ja vahendaja kaudu müüdud tööde hinnad peavad olema ühtsed, kuna erinev hinnapoliitika kahjustab koostööd. Hinda kujundades peaks jääma ka võimalus seda CV täienedes tõsta.

Välismaal müümise kohta märkis Hiob: “Kõigepealt võiks kohalikul tasandil tugev tegija olla — kui sa siin läbi ei löö, siis ei tasu arvata, et õnnestud välismaal.

Anna Kõuhkna jagas oma kogemust vabakutselise kunstnikuna, rõhutades, et kunstnik peab näitama üles aktiivsust ja olema avatud koostööle. Ta kirjeldas, kuidas loomeprotsessis on oluline pidev analüüs ja enese mõtestamine. Kõuhkna toonitas, et kunstnik peaks alati oma teoseid kvaliteetselt üles pildistama ning hoolikalt mõtlema, millal ja kuidas oma loomingut avalikustada. Ta arutas ka ajaplaneerimist, leides, et isegi tiheda töö kõrvalt on võimalik olla produktiivne ja loov, ning julgustas kunstnikke olema avatud tagasisidele ja uutele võimalustele.

Siim Raie rõhutas diskussioonis kunstiteoste kvaliteedi olulisust nende esitlemisel. “Kunstnikuks olemiseks ei piisa enesemääratlusest, et ma nüüd olen kunstnik.” Oluline on, et tööd oleksid head. “Teos, mida te teete peab hea olema. Siis edasi hakkavad inimesed huvi tundma autori vastu.”

Ta julgustas kunstnikke aktiivselt osalema erinevatel näitustel ja oksjonitel, isegi kui alguses edu ei saavutata. See on ka oluline tagasiside saamise koht. Samas tõi ta välja, et enne näitusi ei ole soovitatav kõiki teoseid eelnevalt sotsiaalmeedias avaldada. “Inimesed tarbivad visuaali – kui inimestel on tunne, et nad on ekraanil kogu näituse ära tarbinud, siis nad ei tule näitusele” Raie toonitas ka kunstniku karjääri strateegilist lähenemist, rõhutades, et oma loometöösse tuleb suhtuda professionaalsusega ning mõelda pikemas perspektiivis.

Kokkuvõttes käsitles paneel laialt kunstniku karjääri kujundamise aspekte – alates teoste hinnastamisest ja näitustel osalemisest kuni koostöö olulisuseni. Kõik esinejad nõustusid, et kunstimaailmas edukaks olemiseks on vaja loominguliste oskuste kõrval ka tugevaid suhtlus- ja strateegiaid, et leida oma koht nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Vaata teisi sündmusi, mis Ettevõtlusinkubaatoris toimuvad.

Kuidas väiketootjana kiiremini toidulauale jõuda?

Paneelis vestlesid Ettevõtlusinkubaatori vilistlane Tanel Tang (Saaremaa Mahemuna), Caroline Aruoja (Nöösker Mead ) ja Andrean Razumovski (Mati Foods). Paneeli modereeris Tallinna Ettevõtlusinkubaatori mentor Paavo Pettai.

Ettevõtluspäeva paneelil rääkisid väiketootjad oma kogemustest ja väljakutsetest:

Tanel Tang, kes on alustanud mahemajoneesi toomist rõhutas, et mitmed aspektid on olnud keerulised just varasema sarnase kogemuse puudumise tõttu. „Väikeettevõtluses olemine on karm maailm,“ tõdes ta. Ta lisas, et suuremad tootmisstandardid muutuvad olulisemaks, kui ettevõte kasvab, kuid tarbijatele on endiselt tähtis ka toote taga olev lugu ja väärtused.

Nööskeri mõdu tootja Caroline Aruoja tõi välja, et peamine väljakutse on aja ja raha küsimus, viidates tootmismahtude kasvatamise keerukusele. Olulise reklaamkanalina tõi ta välja näiteks Maahommiku saate, mis tõi koheselt kaasa klientide huvi.

Seeneniidistikust liha alternatiive tootva Mati Foods esindaja Andrean Razumovski tõi esile, et tootmine ise pole olnud nii suur probleem kui näiteks pakendite märgistamise küsimused. Erinevate lubade saamine on suur kulu: “Load peavad olema samad, mis suurel tootjal. Peame tegema päris palju katsetusi, mis on lõpuks päris suur kulu ühe toote kohta.”

Aitäh oma kogemusi jagamast!

Visuaalne kaubandus: Kuidas luua meeldivat ostukogemust?

23. septembril toimus Ettevõtlusinkubaatoris visuaalse kaubanduse töötuba, mida viis läbi Daivi Kitsapea, kes on Sportland Eesti AS-i kaubandusjuht. Töötuba toimus Baltic2Hand projekti raames ning andis osalevatele ettevõtetele ülevaate, kuidas luua meeldejäävat ostukogemust kaubanduses ja seda peamiselt füüsilistes poodides.

Daivi Kitsapea on tegelenud klientide ja kaubandusega üle 20 aasta Sportland Eesti kauplustes. Ta on oma ala tõeline entusiast, kes otsib pidevalt uusi vaatenurki kaubandusele ja toodete esitlemisele. Järgnevalt on välja toodud mõned olulisemad mõtted, mis koolituselt kõlama jäid.

Visuaalne kaubandus on kaupade esitamine viisil, mis köidab klientide tähelepanu, loob inspireeriva atmosfääri ja toetab brändi äratuntavust. Tänapäeval, kus tarbijad saavad oma ostukogemusi sotsiaalmeedias jagada, on hästi läbimõeldud visuaalne kaubandus oluline osa füüsiliste ja veebipoodide edukusest.

Kaupluse atmosfäär ja asukoht

Sisekujundus ja toote väljapanek

Klienditüübid ja nende mõjutamine

Visuaalse kaubanduse strateegiad

Jätkusuutlikkus ja tehnoloogia

Kaupmehed peavad keskenduma ka keskkonnateadlikkusele. Kuigi kaupluste sulgemine on kõige keskkonnasõbralikum lahendus, saavad ettevõtted siiski rakendada jätkusuutlikke praktikaid. E-kaubandus on samuti tulnud, et jääda, ja see peab olema osa igast kaasaegsest jaemüügi strateegiast.

Tulemuslikkuse mõõtmine

Visuaalne kaubandus ei piirdu ainult kaupade väljapanekuga; oluline on pidevalt analüüsida tulemusi ja klientide tagasisidet, et kohandada kaupluse kujundust ja pakkumisi vastavalt sihtgruppide muutuvatele vajadustele.

Järeldus
Visuaalse kaubanduse edu võti seisneb kaupluse atmosfääri loomises, mis on kooskõlas brändi kuvandi ja klientide vajadustega. Selleks tuleb kasutada värve, valgustust, ruumipaigutust ja toote väljapanekut targalt, et pakkuda meeldejäävat ostuelamust.

Töötuba korraldas projekt Baltic2Hand. Projekti rahastab Interreg Kesk-Läänemere programm 2021-2027, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Projekti partnerid: Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Laurea Rakenduskõrgkool, Läti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Turu Rakenduskõrgkool, Sustainability InnoCenter.