ENG
Tutvu programmidega

Droonid liiguvad ehitussektoris katsetamisest igapäevaseks tööriistaks

TalTechis toimus koostöös Tallinna Ettevõtlusinkubaatori, Taltechi ning FinEst Targa Linna Tippkeskusega sündmuste sarja „Disain kohtub Teadusega“ 20. kohtumine, mis keskendus droonitehnoloogiate rollile ehitussektori digitaliseerimisel.

Sündmus tõi kokku teadlased, ettevõtjad ja valdkonna spetsialistid, et arutada, kuidas droonid aitavad muuta ehitust täpsemaks, tõhusamaks ja andmepõhisemaks. Päeva jooksul tutvustati nii teadusprojekte kui ka praktilisi lahendusi, mis on juba täna kasutusel ehitusplatsidel.

TalTechi digitaalehituse professor Ergo Pikas rõhutas, et ehitusvaldkond liigub üha enam digitaalse ja linnastunud tuleviku suunas „Ehitusplatsile jõudvad tehnoloogiad tulevad eelkõige eesmärgiga seirata erinevaid tegevusi ning koguda usaldusväärseid andmeid. Teaduslikud meetodid ei ole midagi keerulist – need aitavad teha paremaid otsuseid,“ ütles Pikas. Ta lisas, et tehisintellekt on ehitussektorisse tulnud selleks, et jääda. „Oleme uue tööstusrevolutsiooni lävel.“

TalTechi ehitusinfo professor Raido Puust tutvustas droonidega seotud teadus- ja arendusprojekte ning tõi esile, et droonitehnoloogiate areng ei piirdu üksnes kaitsetööstusega. Tema sõnul on oluline otsida rakendusi, mis loovad väärtust ka tsiviilehituses ja igapäevases taristuarenduses.

Praktilisest vaatenurgast rääkis Hades Geodeesia OÜ esindaja Vaiko Veeleid, kes selgitas, kuidas droonidega kogutud andmetest sünnivad reaalsed lahendused. Ta tutvustas erinevaid droonitüüpe ning rõhutas, et kaasaegne mõõdistamine toimub suures osas automaatselt – lennud planeeritakse ette ning operaator ei pea drooni käsitsi juhtima.

Veeleid selgitas ka fotogrammeetria ja fotograafia erinevust. „Fotogrammeetria ja fotograafia on peaaegu samad, kuid fotogrammeetria võimaldab pilte kasutada mõõdistamiseks, samas kui fotograafia tulemuseks on lihtsalt pilt.“

Rae Geodeesia esindaja Mart Rae keskendus georuumiliste andmete kasutamisele ning liitreaalsuse, tehisintellekti ja LiDAR-tehnoloogiate võimalustele. Tema hinnangul on vajalikud andmed Eestis suuresti olemas, kuid nende kättesaadavaks tegemine ja kasutamine on endiselt ajamahukas protsess. Samas ei ole tema sõnul vaja „jalgratast uuesti leiutada“ – Eestis on olemas head eeldused olemasolevatele lahendustele lisandväärtuse loomiseks.

Meridein Grupp OÜ ja droon.ee esindaja Nemo Vunk andis ülevaate droonituru arengust ning tõdes, et viimastel aastatel ei ole toimunud revolutsioonilisi tehnoloogilisi hüppeid. „Droonid on täna küps tehnoloogia – need lendavad ise. Innovatsiooni suurimaks piduriks ei ole enam tehnoloogia, vaid seadusandlus,“ märkis ta.

Vunk rääkis ka Euroopa tootjate väljakutsetest globaalsel turul. Tema sõnul kasutatakse Hiina komponente eelkõige seetõttu, et paljudes valdkondades puuduvad konkurentsivõimelised alternatiivid. „Kui alternatiive ei ole, siis ei saa arutada, kumba kasutada. Meie saame Eestis sellele tehnoloogiale lisandväärtust luua ja seda edasi arendada,“ sõnas ta. Samuti tõi ta välja, et ettevõte testib uusi lahendusi sageli Soomes ja Leedus, kus regulatsioonid võimaldavad kiiremini katsetada.

Päeva lõpetasid praktilised droonidemonstratsioonid, kus tutvustati Sindi–Lodja silla droonijaama reaalaja lahendust ning viidi läbi TalTechi linnaku mõõdistamise demonstratsioon.

Sündmus kinnitas, et droonid ei ole enam tulevikutehnoloogia, vaid muutumas ehitussektori tavapäraseks töövahendiks. Edasine areng sõltub üha enam sellest, kui kiiresti suudavad regulatsioonid ja andmekasutuse praktikad tehnoloogia arenguga sammu pidada.

Tegelikult Tegijaks: sõnajulgus loob kuuluvustunnet

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Ülikooli Impact Labi korraldatud sarja „Tegelikult Tegijaks“ kolmas üritus toimus 11. mail ning keskendus küsimusele, kuidas luua ja hoida suhteid ning tulla toime keeruliste olukordadega ettevõtluses, tööturul ja organisatsioonides.

Fookuses olid tiimisisesed suhtlusprotsessid, partnerlussuhted ning võrgustumine ja tööalaste kogukondade loomine laiemalt. Arutleti uute ja usalduslike kontaktide loomise, heade suhete hoidmise üle muutuvates keskkondades ja suhtlusringkondades, samuti pingete lahendamise üle enne, kui neist kujunevad konfliktid. Tähelepanu pöörati ka üksilduse ja kuuluvustunde mõjule. Aruteludes jäi kõlama mõte, et head suhted algavad usaldusest, aususest ja valmisolekust näha teises inimeses parimat ka keerulistes olukordades.

Paneeldiskussioonis osalesid Tallinna Ülikooli teadmussiirde ja projektide keskuse juht Aija Sakova, Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava ning Delfi Meedia personalijuht Mailis Neppo. Vestlust modereeris Tallinna Ülikooli turundusspetsialist Merli Vajakas. Sel korral oli osalejatel võimalik juba registreerimise käigus jagada teemaga seotud elulisi kaasusi, millele panelistid kohapeal oma kogemustele ja ekspertiisile toetudes lahendusi otsisid.

Publiku poolt jagatud kaasuseid jõudis korraldajateni ligi kakskümmend. Teemad ulatusid võimupositsioonide ärakasutamisest juhtide või klientide poolt kuni väljakutseteni kuuluvustunde loomisel ja hoidmisel organisatsioonides, kus erinevad isiksusetüübid ja pikaajalised konfliktid võivad oluliselt mõjutada igapäevast suhtlusdünaamikat. Organisatsioonikultuuri puudutavaid kaasuseid analüüsides jõuti paneelis tõdemuseni, et organisatsioonikultuuril ja juhtide käitumisel on määrav mõju sellele, kas probleemid lahendatakse avatult või lükatakse need „vaiba alla“, kuni neist kujunevad suuremad pinged ja konfliktid.

Rõhutati kuuluvustunde loomise olulisust organisatsioonides, tuues välja, et kõigile on oluline tunda, et neile on antud sõna ehk “sõnajulgus” ning et nende arvamus loeb. Samuti leiti, et tiimiürituste korraldamine ja neist osavõtt võib toetada ühise missiooni tunnetamist ja koostööd. Samas tõdeti, et kõik inimesed ei vaja ühesugust sotsiaalset kaasatust ning toimiv töösuhe ei pea alati tähendama väga lähedast suhtlust või osalemist kõikides kollektiivsetes tegevustes.

Arutelus käsitleti ka hierarhia ja ebavõrdsuse rolli suhtluses ning arutleti selle üle, kuidas kiusamist, manipulatsiooni ja reetmist ära hoida ning neile piire seada. Rõhutati, et suhtlus peaks olema vägivallatu ega tohiks osapooltele valu tekitada, vaid baseeruma austusel ja lugupidamisel. Kõlama jäi ka mõte, et keeruliste olukordadega ei tohiks jääda üksi ning oluline on omada enda ümber toetavaid võrgustikke ja inimesi, kes aitavad keerulisi olukordi mõtestada ja vajadusel enda eest seista. Rõhutati efektiivset suhtlemismeetodit “kill them with kindness”, vajadust osata valida kas suhe on parandatav ja konflikt lahendatav, mitte lasta kellelgi ennast mõjutada tundmaks valehäbi või lasta ennast teistel defineerida, ning tuletati meelde, et heade suhete loomine võib võtta aastaid aga nende lõhkumine vaid päevi.

Samuti rõhutati, kui oluline on märgata ja kommunikeerida inimeste erinevaid taustasid, intersektsionaalust, koormusjaotusi kollektiivis ja reaalseid võimalusi tööalaselt panustada, käitumismustrite kujunemist kodust ja lapsepõlvest ning neurodiversiteeti, eriti juhtivatel positsioonidel olles. Leiti, et probleemide õigeaegne adresseerimine aitab ennetada suhete lõplikku katkemist ning toetab tervema ja turvalisema organisatsioonikultuuri kujunemist.

Viimaks tuletasid panelistid osalejatele meelde, et kõige olulisem on tunnetada, millised on teie endi jaoks just need juhtimisstiilid, mis toetavad teie organisatsioonis avatud ja kaasavat suhtlemiskultuuri kollektiivis. Lisaks soovitati alati võtta aega rahunemiseks ja olukorra nö “seedimiseks” enne kui reageerida ja/või hakata lahendusi otsima ning soovitati kõigil endi eest pisut rohkem vaimse tervise heaolu ning läbipõlemise ennetamise jaoks hoolt kanda veetes aega looduses, korralikult puhates, piisavalt liikudes, korralikult toitudes ning luues enda ümber tugivõrgustik nii tööalaselt kui ka personaalsel tasandil.

Kuidas luua õppeplatvormi, mis päriselt kaasab ja motiveerib õppijaid?

Hiljutisel seminaril keskendusime küsimusele, mis muutub üha olulisemaks nii hariduses kui ka ettevõtluses – kuidas luua õppeplatvorm ja õppimiskeskkond, mis mitte ainult ei jaga teadmisi, vaid aitab inimestel päriselt õppida, kaasa mõelda ja järjepidevalt areneda. Seminaril esinesid Tallinna Ülikooli teadur ja hariduspsühholoog Grete Arro ning turundusstrateeg ja Turunduslabori eestvedaja Timo Porval.

Seminar tõi kokku teaduse ja praktika. Ühelt poolt avati õppimise ja motivatsiooni psühholoogilisi põhimõtteid ning teiselt poolt jagati ausaid kogemusi ühe Eesti edukaima õpiplatvormi, Turunduslabor, ülesehitamisest ja kasvatamisest.

Grete Arro keskendus oma ettekandes sellele, kuidas inimesed tegelikult õpivad ning miks tõhus õppimine ei tähenda lihtsalt info edasiandmist. Ta rõhutas, et õppimine toimub siis, kui inimene saab luua uusi seoseid, katsetada, eksida ja ise teadmisi mõtestada. Kõlama jäi mõte, et õppimist ei saa “anda”, küll aga saab luua keskkonna, mis toetab õppimist ja motiveerib inimest aktiivselt kaasa mõtlema.

Samuti räägiti sellest, kuidas tänapäeva keskkond ja digikanalid mõjutavad meie tähelepanu ning miks konkureerivad õppimisega sageli kõik muud tegevused, mis pakuvad kiiret uudsust ja meelelahutust. See seab õppimiskeskkondade loojatele aina suurema väljakutse – kuidas hoida õppija tähelepanu ning pakkuda kogemust, mis on väärt inimese aega ja energiat.

Timo Porval jagas seminaril ausaid õppetunde Turunduslabori loomisest ja arendamisest. Koroonaperioodil alguse saanud idee on tänaseks kasvanud õpiplatvormiks, mille kaudu õpivad sajad ettevõtjad ja turundajad. Ettekandes tuli juttu nii tehnilistest lahendustest, turundusstrateegiatest kui ka kogukonna loomisest.

Praktiliste näidete kaudu avas Timo, millised tegevused on aidanud õppijaid platvormile tuua ja neid seal hoida. Eraldi rõhutas ta, et platvormi loomine ja sisu ülesehitamine on sageli kõige lihtsam osa – palju keerulisem on luua harjumust, motivatsiooni ja järjepidevust, mis paneks inimesi päriselt õppima.

Osalejad said seminarilt kaasa nii uusi teadmisi õppimise toimimisest kui ka praktilisi ideid õpiplatvormide, kogukondade ja õppimiskeskkondade arendamiseks. Päev pakkus rohkelt inspiratsiooni kõigile, kes tegelevad hariduse, ettevõtluse või digilahenduste loomisega ning otsivad viise, kuidas muuta õppimine sisukamaks ja mõjusamaks.

Täname kõiki osalejaid aktiivse kaasamõtlemise eest ning suuri tänusõnu väärivad esinejad Grete Arro ja Timo Porval inspireeravate ja praktiliste ettekannete eest.

Rahvusvahelised turunduseksperdid Hollandist külastasid Ettevõtlusinkubaatorit

Eelmisel nädalal oli Ettevõtlusinkubaatoril hea meel võõrustada turunduseksperte Hollandist, kes viisid meie programmi ettevõtjatega läbi praktilised mentorsessioonid. Külastus pakkus osalejatele võimalust saada rahvusvahelist vaadet oma ettevõtte arengule ning kuulda tagasisidet kogenud turundusprofessionaalidelt.

Individuaalsete kohtumiste käigus said ettevõtjad väärtuslikke soovitusi oma brändi, kommunikatsiooni ja turundustegevuste arendamiseks. Arutati nii ettevõtte nähtavuse suurendamist, sihtrühmade paremat kõnetamist kui ka strateegilisema turunduse ülesehitamist. Lisaks jagasid eksperdid praktilisi ideid ja kogemusi rahvusvahelistelt turgudelt, mis andsid osalejatele uusi mõtteid ja inspiratsiooni edasiseks tegutsemiseks.

Sellised rahvusvahelised kohtumised loovad ettevõtjatele suurepärase võimaluse vaadata oma tegevusele värske pilguga ning saada kinnitust, et ka väikestest ideedest võivad kasvada suure mõjuga ettevõtted. Samuti aitavad need laiendada võrgustikke ning tugevdada ettevõtjate enesekindlust oma ideede arendamisel ja tutvustamisel.

Täname kõiki ettevõtjaid aktiivse osalemise ja sisukate arutelude eest. Eriline tänu kuulub The Netherlands Institute of Marketing (NIMA) partneritele ja ekspertidele inspireeriva koostöö eest.

Kuidas mõjutab AI sinu ettevõtte nähtavust veebiotsingutes?

24. märtsil 2026 toimus Ettevõtlusinkubaatoris praktiline töötuba „AEO ja GEO: Kuidas edendada brändi nähtavust AI-otsingus?“, mis tõi kokku ligi 100 ettevõtjat ja turundusspetsialisti, et mõtestada kiiresti muutuvat otsingukäitumist ning selle mõju brändide nähtavusele. Seminari viis läbi Dmitrij Żatuchin, Rankfor.AI asutaja ja tegevjuht.

Töötoa keskmes oli oluline muutus digimaailmas: üha suurem osa veebiotsingutest ei lõppe enam klikiga. Kasutajad ei liigu enam ettevõtete kodulehtedele, vaid küsivad vastuseid otse tehisintellektilt, nagu ChatGPT või Gemini. See tähendab, et brändi nähtavus ei sõltu enam ainult traditsioonilisest SEO-st, vaid sellest, kas ja kuidas tehisintellekt sinu brändi üldse mainib.

Töötoas avati AEO (Answer Engine Optimization) ja GEO (Generative Engine Optimization) olemus ning praktiline tähendus. Osalejad said parema arusaama sellest, kuidas tehisintellekt valib, milliseid brände vastustes esile tuua, milliseid usaldada ning kuidas kujunevad soovitused olukorras, kus kasutaja ei näe enam klassikalist otsingutulemuste nimekirja.

Erilist tähelepanu pöörati sellele, miks tugev SEO ei pruugi enam tagada kohta kliendi kaalutluste hulgas ning kuidas brändid peavad kohanema uue otsinguloogikaga. Töötoa käigus käsitleti ka nelja võtmedimensiooni, mille kaudu on võimalik oma nähtavust AI-keskkonnas teadlikult kujundada: meeldejäävus, sõnumi ühtsus, sisu struktuur ja väärtuse selgus.

Oma ettekandes jagas Dmitrij nii strateegilist vaadet kui ka praktilisi näiteid sellest, kuidas tehisintellekt brändidest „aru saab“ ning milliseid signaale see otsuste tegemisel arvesse võtab. Tema kogemus IT-sektori juhina ning töö keerukate süsteemidega aitas tuua teema osalejatele selgelt ja arusaadavalt lahti.

Tema loodud Rankfor.AI on AI Visibility Performance platvorm, mis aitab turundusmeeskondadel mõista, mida tehisintellekt nende brändi kohta tegelikult ütleb võrreldes konkurentidega. Platvorm pakub andmepõhiseid sisusoovitusi ja strateegiaid, et suurendada nähtavust tehisintellekti vastustes ning võita rohkem AI-põhiseid soovitusi.

Töötuba pakkus osalejatele uusi vaatenurki ja praktilisi suuniseid, kuidas oma brändi nähtavust teadlikult kujundada keskkonnas, kus otsuseid mõjutab üha enam tehisintellekt.

    Ettevõtlusinkubaatoris toimus inspireeriv persoonibrändingu seminar

    Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris toimus persoonibrändingu seminar, kus astusid üles brändistrateeg ja koolitaja Evelin Org ning kirjanik ja ettevõtja Eia Uus. Mõlemad esinejad jagasid oma teadmisi ja kogemusi, kuidas teadlikult kujundatud persoonibränd aitab ettevõtjatel silma paista, usaldust luua ja oma sihtrühmani jõuda.

    Seminari keskne sõnum oli selge: persoonibränd ei ole pelgalt visuaalne kuvand või lihvitud CV, vaid terviklik lugu inimesest – tema väärtustest, kogemustest ja autentsusest. Just see „miski“ loob usalduse enne esimest kohtumist ning aitab klientidel ja koostööpartneritel teha valikuid.

    „Bränd tähendab, et sa oled autentselt sina. Tugev bränd tõmbab ligi õiged inimesed, kuid selle võib ka sekunditega hävitada,“ rõhutas brändistrateeg ja koolitaja Evelin Org, kes avas seminaril persoonibrändi loomise põhimõtteid ja strateegiaid.

    Org tõi esile, et igal inimesel on persoonibränd juba olemas – küsimus on vaid selles, kas ja kuidas sellega teadlikult tegeletakse. Tema sõnul ei vali kliendid kedagi logo või kodulehe põhjal, vaid selle järgi, millist väärtust ja usaldust inimene suudab luua. „Bränding on maraton, mitte sprint. Midagi teha on alati parem kui mitte midagi,“ lisas ta.

    Samuti julgustas Org katsetama erinevaid kanaleid ja lähenemisi, rõhutades, et näiteks LinkedIn on üks kiiremaid viise välisturgudele jõudmiseks. Oluline on leida oma tugevus – olgu selleks rääkimine, kirjutamine või visuaalne eneseväljendus – ning seda järjepidevalt kasutada.

    Kirjanik ja ettevõtja Eia Uus jagas seminaril oma isiklikku teekonda ja kogemusi persoonibrändi loomisel. Tema sõnul on tänapäeval oma loo jagamine lihtsam kui kunagi varem, kuid just seetõttu kiputakse seda võimalust alahindama.

    „20 aastat tagasi oli oma sõnumi edastamine keeruline ja kallis. Täna piisab vahel ühest postitusest, kuid inimesed jätavad selle tegemata,“ tõdes Uus, julgustades osalejaid vähemalt alustama.

    Uus rõhutas lugude jutustamise olulisust: just läbi lugude tekib inimestega emotsionaalne side. Tema hinnangul on autentsus tänases maailmas üks olulisemaid väärtusi, eriti ajastul, kus tehisintellekti roll kasvab. „Inimesed tunnevad ära, mis on päris. Autentsus on kordades mõjusam kui täiuslikkus,“ ütles ta.

    Seminaril käsitleti ka hirme ja takistusi, mis persoonibrändi loomisega kaasnevad. Nii Org kui Uus rõhutasid, et eksimine ja ebaõnnestumised on loomulik osa protsessist ning neid ei tasu karta. „Kui uks ei avane, siis ei ole see sinu uks. Ja kui inimesed ei tule, siis need ei ole sinu inimesed,“ kõlas üks päeva mõtetest.

    Ürituse lõpetas arutelu selle üle, kuidas alustada ja järjepidevust hoida. Osalejatele jäi kõlama soovitus dokumenteerida oma teekonda, mitte oodata täiuslikku hetke või sisu.

    Seminar andis osalejatele nii praktilisi tööriistu kui ka julgust tegutseda – sest nagu esinejad korduvalt rõhutasid, algab tugev persoonibränd esimesest sammust ja julgusest olla päriselt sina.

    Seminaril „Kuidas end ettevõtjaks vaibkoodida?“ osales ligi 80 huvilist

    5. märtsil toimus Ettevõtlusinkubaatoris seminar „Kuidas end ettevõtjaks vaibkoodida?“, mis tõi kokku ligi 80 huvilist, kes soovisid teada, kuidas tänapäeva AI-tööriistade abil saab ka ilma programmeerimisoskuseta luua oma digitooteid.

    Seminar keskendus küsimusele, kas ja kuidas on võimalik ideest kiiresti toimiva tooteni jõuda ajal, mil tehisintellekt muudab tarkvaraarenduse kättesaadavaks ka neile, kes pole kunagi varem koodi kirjutanud. Arutleti selle üle, millest alustada, milliseid tööriistu valida ning kuidas ehitatud veebilahendusest päriselt toimiv äri kasvatada.

    Oma kogemusi ja praktilisi soovitusi jagasid kaks valdkonna praktikut. Tarkvaraarendaja Dario Hamidi, kes on varem juhtinud Bolti arendustiime ning arendab täna ettevõttes Amp Code AI-lahendusi, rääkis sellest, kuidas tehisintellekt muudab programmeerimist märkimisväärselt kiiremaks ja efektiivsemaks ning milliseid võimalusi see loob uutele ettevõtjatele.

    Ettevõtja Sten Kreisberg jagas oma isiklikku kogemuslugu – kuidas ta on ilma varasema programmeerimisoskuseta „vaibkoodinud“ mitu toodet. Ühel neist, Signaltrue, on juba mitmeid maksvaid kliente. Lisaks rääkis ta praktilistest sammudest, mida enne alustamist läbi mõelda, ning milliseid õppetunde on ta oma teekonnal saanud.

    Osalejate tagasiside põhjal oli seminari suurim väärtus praktiliste tööriistade ja töövoogude tutvustamine. Mitmed osalejad tõid esile, et said uusi ideid, milliste AI-tööriistadega katsetada ning kuidas erinevaid keskkondi – näiteks Lovable’i, Visual Studio Code’i ja GitHubi – omavahel kasutada. Samuti hinnati väga konkreetseid näiteid sellest, kust alustada ja milline võiks olla lihtne töövoog digitoote loomisel.

    Lisaks tõid paljud osalejad esile, et seminar andis julgustuse lihtsalt alustada. Korduvalt kõlas mõte, et kõike ei pea kohe oskama ega teadma – oluline on proovida, katsetada ja õppida läbi tegemise. Samas aitas seminar paremini mõista ka seda, et digitoote loomine ei pruugi olla nii lihtne, kui vahel tundub, ning enne alustamist tasub mõelda nii tööriistade valiku kui ka ärimudeli peale.

    Seminar andis osalejatele nii inspiratsiooni kui ka praktilisi teadmisi, kuidas kasutada AI-võimalusi oma ideede elluviimiseks ja uute digilahenduste loomiseks.








    Kas ja millist sisu luua TikToki, et see toimiks turunduskanalina?

    Ettevõtlusinkubaatoris toimunud seminar keskendus küsimusele, mis on paljude ettevõtjate laual: kas TikTok on lihtsalt meelelahutus või päriselt toimiv turundus- ja müügikanal? Vastus oli ühene – TikTok ei ole ainult tantsuvideote platvorm, vaid üks kiiremini kasvavaid müügikanaleid maailmas. Kui ettevõte ei ole seal nähtav, võivad suur osa tulevastest klientidest olla kellegi teise käes.

    Seminaril said osalejad selge, praktilise ja ausa ülevaate sellest, kuidas TikTok tegelikult töötab, millised on selle eripärad ning kuidas luua sisu, mis ei ole lihtsalt „kohalolek“, vaid toetab reaalseid ärieesmärke. TikToki turunduse teemal kõnelesid Liisel Vatsel (Lola Social), Taavi Altpuu (Molivery) ja Richard Kaarna (Exela Media Group).

    Liisel Vatsel: TikTok on huvipõhine süsteem, mitte sotsiaalvõrgustik

    Liisel Vatsel rõhutas, et TikTok erineb teistest platvormidest ülesehituse loogikalt: see ei küsi, keda sa tunned, vaid mis sind huvitab. Sisu tarbimine on suuresti anonüümne ning algoritm analüüsib pidevalt kasutajate käitumist, et otsustada, mida ja kui kaua kellelegi näidata.

    Olulisemad mõtted ettekandest:

    Taavi Altpuu: kuidas tööstusettevõte jõudis sadade miljonite vaatamisteni

    Taavi Altpuu jagas Molivery agentuuri ja Dipperfoxi kogemuslugu tööstusettevõtte turundusest, mis näitab, et TikTok ei ole ainult tarbijabrändide mängumaa. Molivery on digiturundusagentuurina pühendunud töötustusturundusele, võttes arvesse ettevõtete spetsiifikat. Dipperfox on välja töötanud innovatiivse kännupuuri ning 2020. aastal alustati oma tehnoloogia müüki välismaale ning esimene viraalne video sündis juhuslikult – ettevõtte omaniku poeg postitas puurimisvideo TikToki.

    Peamised õppetunnid:

    Dipperfoxi tulemused räägivad enda eest:

    Loe ka pikemat kogemuslugu Dipperfoxi turundusest Molivery kodulehel.

    Richard Kaarna: kõige olulisem on idee ja emotsioon

    Richard Kaarna rõhutas, et TikToki kasutaja ei lähe platvormile ostma, vaid meelelahutust tarbima. Seetõttu algab kõik ideest ja emotsioonist. Töötavad emotsioonid: uudishimu, samastumine, kogetav kasu, üllatus, „WTF“-moment. Keskmine kasutaja scrollib autopiloodil – kuni 260 lühivideot 30 minuti jooksul. Seetõttu tuleb murda autopiloot.

    Kuidas hoida tähelepanu:

    Richard kirjeldas TikToki sisu kui peamiselt „pildis olemist“ – otsest müüki ei tehta, kuid luuakse eeldus, et bränd on tuttav ja usaldusväärne.

    Kokkuvõttes jäi seminarilt kõlama selge sõnum: TikTok ei ole kohustus, vaid võimalus. Võimalus jõuda õigete inimesteni, õigel ajal ja õige sõnumiga – ning teha seda viisil, mis toetab päriselt nii turundust kui müüki. Ettevõtted, kes alustavad katsetamist täna, loovad endale eelise homseks.

    Toimus inspireeriv kohtumine TUUBi asutaja Tiiu Roosmaga

    Selle aasta esimesel kogemusloo jagamisel rääkis oma ettevõtlusteekonnast Tiiu Roosma – tuntud Eesti rõivabrändide BonBon Lingerie ja TUUB asutaja. Tegemist oli sisuka ja avameelse vestlusega ettevõtlusest, kestlikkusest ning julgusest teha teistsuguseid valikuid. Kohtumine toimus BonBon Lingerie tootmishoones, kus osalejatel oli pärast esitlust võimalus piiluda ka tootmise köögipoolele.

    Tiiu rääkis oma teekonnast alates 2004. aastast, mil ta lõi koos täditütre Katri Saarega BonBon Lingerie – eristuva aluspesubrändi, mis sai alguse vaid 3000-eurosest stardikapitalist. BonBonis vastutas Tiiu väga erinevate valdkondade eest: tootmine, disain, turundus, kaupluste avamine, eksport ning frantsiisi arendamine.

    Ettevõtlusteekond ei olnud sirgjooneline. Majanduslanguse ajal oldi olukorras, kus uksed oleksid peaaegu kinni pandud, kuid tänu investori leidmisele suudeti ettevõte taas kasvule suunata. Samas tõi Tiiu ausalt välja ka ekspordiga seotud väljakutsed – kuidas algne edu võib ajapikku vaibuda ning kui oluline on järjepidevus ja fookuse hoidmine.

    2014. aastal liikus Tiiu BonBonist saadud kogemuse pinnalt edasi uue kontseptsiooniga ning asutas koos Kadri Vahega rõivabrändi TUUB. TUUBi puhul on fookuses multifunktsionaalsus, minimalistlik disain, mugavus ning keskkonnasõbralik ja eetiline tootmine. Klientide tagasiside kinnitab, et järjest enam otsitakse just praktilisi ja mugavaid lahendusi.

      Kohtumisel tõi Tiiu esile mitmeid olulisi mõtteid:

      Kohtumine pakkus rohkelt praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele ettevõtjatele. Täname Tiiu Roosmat, et ta jagas meiega oma käänulist, ausat ja innustavat ettevõtluslugu.

      Suveakadeemia tõi Roostal kokku 70 ettevõtlikku osalejat

      12.–13. augustil toimus Roosta Puhkekülas traditsiooniline Suveakadeemia, mis tõi kokku ligi 70 osalejat – inkubaatorite ja teadusparkide tiimid, inkubandid ja vilistlased üle Eesti. Kahepäevane sündmus pakkus inspiratsiooni, praktilisi teadmisi ning mõnusat koosolemist suvises õhkkonnas.

      Programmi avasid eesmärgistamise bootcamp’id, mida viisid läbi Ettevõtlusinkubaatori mentorid Margus Klaar ettevõtetele ja Kaarel Mikkin tugiorganisatsioonidele. Töötoad andsid osalejatele tööriistu selgete eesmärkide püstitamiseks ja tegevusplaanide loomiseks.

      Õhtupoolikul said osalejad valida aktiivse tegevuse vahel – ühed panid käed trummidele Kuuba rütmide töötoas, teised lahendasid põnevaid ülesandeid geopeituse käigus. Päeva lõpetasid ühine õhtusöök, networking ja vabaõhtune seltskondlik programm.

      Teist päeva alustas Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi ettevõtja Meeli Laane juhendatud töötuba “Kuidas läbipõlemise asemel muutuseid nautida?”, millele järgnesid ettevõtete kogemuslood. Lavale astusid teiste seas Maris Väli-Täht (EIT Food), Mari Aasmäe (Meal in Hand), Janika Aan (FoodID), Merlyn Peters (Nosin Technologies) ja Cathy-Liis Põlluveer (Nave Technologies).

      Osalejad hindasid Suveakadeemiat kõrgelt ning tõid tagasisides esile võimaluse reflekteerida ja end proovile panna, nautida mõnusat loodust ning saada kaasa uusi ideid ja kontakte. Paljud rõhutasid, et „koostöös peitub jõud“ ning et koosolemine ja mõtete vahetamine andis energiat ja inspiratsiooni. „Mega hea korraldus – nii südamega!“ ja „Võimalus teiste ettevõtjatega mõtteid põrgatada ja tunda toetust“ olid vaid mõned tagasiside mõtted.

      Sündmust korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator koostöös teiste inkubaatorite ja teadusparkidega – Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogia Park, Sparkup Tartu Teaduspark, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator, Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia loovettevõtluskeskus.